TÕLGE

Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vaheline

LEPING

millega kehtestatakse raamistik Uus-Meremaa osalemiseks Euroopa Liidu kriisiohjamisoperatsioonides

EUROOPA LIIT (EL)

ühelt poolt ja

UUS-MEREMAA

teiselt poolt,

edaspidi „lepinguosalised”,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liit võib otsustada võtta meetmeid kriisiohjamise valdkonnas.

(2)	Euroopa Liit otsustab, kas kutsuda kolmandaid riike osalema ELi kriisiohjamisoperatsioonides. Uus-Meremaa võib Euroopa Liidu kutse vastu võtta ja oma panust pakkuda. Sellisel juhul otsustab Euroopa Liit Uus-Meremaa poolt pakutava panuse vastuvõtmise.

(3)	Uus-Meremaa ELi kriisiohjamisoperatsioonides osalemise tingimused tuleks sätestada lepinguga, mis kehtestab raamistiku sellise võimaliku tulevase osalemise kohta, mitte määrata neid tingimusi kindlaks iga operatsiooni puhul eraldi.

(4)	Selline leping ei tohiks piirata Euroopa Liidu sõltumatust otsuste tegemisel ega mõjutada Uus-Meremaa üksikjuhtumipõhiseid otsuseid EL kriisiohjamisoperatsioonis osalemise kohta.

(5)	Selline leping peaks käsitlema üksnes tulevasi ELi kriisiohjamisoperatsioone ning ei tohiks piirata võimalikke kehtivaid lepinguid, mis reguleerivad Uus-Meremaa osalemist juba käimasolevas ELi kriisiohjamisoperatsioonis,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I   JAGU

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Osalemist käsitlevad otsused

1.   Pärast Euroopa Liidu otsust kutsuda Uus-Meremaa osalema EL kriisiohjamisoperatsioonis ning kui Uus-Meremaa on otsustanud osaleda, teavitab Uus-Meremaa Euroopa Liitu enda pakutavast panusest.

2.   Euroopa Liit annab niipea kui võimalik Uus-Meremaale eelnevalt märku tema tõenäolisest panusest operatsiooni ühistesse kuludesse, et abistada Uus-Meremaad tema pakkumise koostamisel.

3.   Euroopa Liit hindab Uus-Meremaa panust Uus-Meremaaga konsulteerides.

4.   Euroopa Liit edastab hindamise tulemuse kirja teel õigeaegselt Uus-Meremaale, et tagada Uus-Meremaa osalemine kooskõlas käesoleva lepingu sätetega.

Artikkel 2

Õiguslik raamistik

1.   Kooskõlas käesoleva lepingu sätetega ja kõigi nõutavate rakenduseeskirjadega ühineb Uus-Meremaa nõukogu otsusega, millega Euroopa Liidu Nõukogu otsustab, et EL viib läbi kriisiohjamisoperatsiooni, ning mis tahes muu otsusega, millega Euroopa Liidu Nõukogu otsustab ELi kriisiohjamisoperatsiooni pikendada.

2.   Uus-Meremaa osalemine EL kriisiohjamisoperatsioonis ei piira Euroopa Liidu sõltumatust otsuste tegemisel.

3.   Lõige 1 ei mõjuta Uus-Meremaa õigust lõpetada osalemine ELi kriisiohjamisoperatsioonis, kui ta ei ole nõus nimetatud lõikes osutatud otsusega.

Artikkel 3

Isikkoosseisu ja vägede staatus

1.   ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsioonile Uus-Meremaa poolt lähetatud isikkoosseisu ja/või ELi kriisiohjamise sõjalisele operatsioonile saadetud vägede staatust reguleeritakse vägede/missiooni staatuse lepinguga, kui see on olemas, mis on sõlmitud Euroopa Liidu ja riigi/riikide vahel, kus operatsioon toimub.

2.   Riigist/riikidest, kus ELi kriisiohjamisoperatsioon toimub, väljaspool paiknevatesse peakorteritesse või juhtimisüksustesse lähetatud isikkoosseisu staatust reguleeritakse asjaomaste peakorterite ja juhtimisüksuste ning Uus-Meremaa vaheliste kokkulepetega.

3.   Ilma et see piiraks lõikes 1 osutatud vägede/missiooni staatuse lepingu kohaldamist, ning vastavalt kehtivatele kahe- või mitmepoolsetele lepingutele teostab juhul, kui Uus-Meremaa väed asuvad ELi liikmesriigi laeva või õhusõiduki pardal, jurisdiktsiooni kõnealune liikmesriik vastavalt oma siseriiklikele õigusaktidele ja menetlustele.

4.   Uus-Meremaa vastutab kõigi nõuete eest, mis on esitatud seoses Uus-Meremaa ELi kriisiohjamisoperatsioonis osalemisega, kui nõude on esitanud tema isikkoosseisu liige või kui see käib tema isikkoosseisu liikme kohta. Uus-Meremaa vastutab oma isikkoosseisu liikme vastu võetavate meetmete, eelkõige õiguslike ja distsiplinaarmeetmete eest, kooskõlas oma õigusnormidega.

5.   Pooled lepivad kokku, et loobuvad kõikidest, välja arvatud lepingulistest nõuetest teineteise vastu kummalegi poolele kuuluva või nende kasutuses oleva vara kahjustamise, kaotsimineku või hävimise korral või kummagi poole isikkoosseisu liikme vigastuse või surma korral, mis tulenes nende käesoleva lepinguga seotud ametlike kohustuste täitmisest, välja arvatud juhul, kui tegemist oli raske hooletuse või tahtliku üleastumisega.

6.   Uus-Meremaa kohustub käesoleva lepingu allkirjastamisel esitama deklaratsiooni mis tahes Uus-Meremaa osalusega ELi kriisiohjamisoperatsioonis osaleva riigi vastu nõuetest loobumise kohta.

7.   Euroopa Liit kohustub tagama, et Euroopa Liidu liikmesriigid esitavad käesoleva lepingu allkirjastamisel deklaratsiooni selle kohta, et Uus-Meremaa ELi kriisiohjamisoperatsioonis osalemise korral loobuvad nad Uus-Meremaa vastu nõuete esitamisest.

Artikkel 4

Salastatud teave

1.   Uus-Meremaa võtab vajalikud meetmed, et tagada ELi salastatud teabe kaitse vastavalt nõukogu 31. märtsi 2011. aasta otsuses 2011/292/EL (ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta) (1) sätestatud Euroopa Liidu Nõukogu julgeolekueeskirjadele ning pädevate asutuste, sealhulgas ELi operatsiooni ülema antud juhistele ELi kriisiohjamise sõjalise operatsiooni kohta või ELi missiooni juhi antud juhistele ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni kohta.

2.   Kui EL saab salastatud teavet Uus-Meremaalt, kaitstakse kõnealust teavet selle salastatuse taseme kohaselt ja pidades kinni standarditest, mis on samaväärsed Euroopa Liidu salastatud teabele kohaldatavates eeskirjades kehtestatutega.

3.   Kui EL ja Uus-Meremaa on sõlminud salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra lepingu, kohaldatakse sellise lepingu sätteid EL kriisiohjamisoperatsiooni suhtes.

II   JAGU

SÄTTED KRIISIOHJAMISE TSIVIILOPERATSIOONIDES OSALEMISE KOHTA

Artikkel 5

ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsioonile lähetatud isikkoosseis

1.   Uus-Meremaa tagab, et tema ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsioonile lähetatud isikkoosseis täidab oma ülesandeid kooskõlas:

a)	artikli 2 lõikes 1 osutatud nõukogu otsuse ja selle hilisemate muudatustega;

b)	operatsiooni plaaniga;

c)	rakendusmeetmetega.

2.   Uus-Meremaa teavitab ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni missiooni juhti („missiooni juht”) ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat („kõrge esindaja”) õigeaegselt igast muudatusest oma panuses ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni.

3.   EL kriisiohjamise tsiviiloperatsioonile lähetatud isikkoosseis läbib arstliku läbivaatuse, Uus-Meremaa pädevate asutuste hinnangul vajalikud vaktsineerimised ja peab Uus-Meremaa pädeva asutuse tõendiga olema tunnistatud tervisliku seisundi poolest sobivaks oma ülesandeid täitma. ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsioonile lähetatud töötajad esitavad selle tõendi koopia.

Artikkel 6

Käsuliin

1.   Uus-Meremaa lähetatud isikkoosseis täidab oma kohustusi ja tegutseb ainult ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni huve silmas pidades.

2.   Kogu isikkoosseis jääb oma siseriiklike asutuste täielikku alluvusse.

3.   Siseriiklikud asutused annavad operatiivjuhtimise üle ELile.

4.   Missiooni juht vastutab ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni eest ning juhib ja kontrollib ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni kohapeal.

5.   Missiooni juht juhib ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni ja hoolitseb selle igapäevase haldamise eest.

6.   Artikli 2 lõikes 1 osutatud õigusaktide kohaselt on Uus-Meremaal operatsiooni igapäevase haldamise seisukohast samad õigused ja kohustused kui operatsioonis osalevatel Euroopa Liidu liikmesriikidel.

7.   ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni missiooni juht vastutab ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni isikkoosseisu liikmete distsiplinaarkontrolli eest. Vajadusel võtab distsiplinaarmeetmeid asjaomane siseriiklik asutus.

8.   Uus-Meremaa määrab riikliku kontaktisiku, kes esindab operatsioonis Uus-Meremaa kontingenti. Riiklik kontaktisik annab ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni missiooni juhile aru siseriiklikest küsimustest ning vastutab väekontingendi igapäevase distsipliini eest.

9.   Euroopa Liit teeb operatsiooni lõpetamist käsitleva otsuse pärast konsulteerimist Uus-Meremaaga, kui operatsiooni lõpetamise päeval panustab Uus-Meremaa jätkuvalt ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni.

Artikkel 7

Finantsaspektid

1.   Uus-Meremaa kannab kõik oma operatsioonis osalemisega seotud kulud, välja arvatud jooksvad kulud, nagu on sätestatud operatsiooni tegevuseelarves. See ei piira artikli 8 kohaldamist.

2.   Kui põhjustatakse riigist/riikidest, kus operatsioon toimub, pärit füüsilise või juriidilise isiku surm, vigastus, vara hävimine või rikkumine, reguleeritakse Uus-Meremaa võimaliku vastutuse ja temapoolse kahjude hüvitamisega seonduvaid küsimusi vastavalt tingimustele, mis on ette nähtud artikli 3 lõikes 1 osutatud kohaldatava missiooni staatuse lepingu või mis tahes kohaldatava alternatiivse korra alusel.

Artikkel 8

Tegevuseelarve rahastamises osalemine

1.   Uus-Meremaa osaleb ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni eelarve rahastamises.

2.   Uus-Meremaa poolt tegevuseelarvesse eraldatav summa arvutatakse ühe järgnevalt esitatud valemi alusel. Aluseks võetakse valem, mis annab tulemuseks väiksema summa:

a)	lähtesumma see osa, mis on võrdeline Uus-Meremaa rahvamajanduse kogutulu ja kõigi operatsiooni tegevuseelarvet rahastavate riikide rahvamajanduse kogutulude summa suhtarvuga, või

b)	tegevuseelarve lähtesumma see osa, mis on võrdeline operatsioonis osaleva Uus-Meremaa isikkoosseisu ja kõigi operatsioonis osalevate riikide isikkoosseisu suhtarvuga.

3.   Olenemata lõigetest 1 ja 2 ei osale Uus-Meremaa Euroopa Liidu liikmesriikide isikkoosseisu liikmetele makstavate päevarahade rahastamises.

4.   Olenemata lõikest 1 vabastab Euroopa Liit üldjuhul Uus-Meremaa teatava ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni rahastamises osalemisest, kui:

a)	Euroopa Liit otsustab, et operatsioonis osaleva Uus-Meremaa panus on märkimisväärne ja operatsiooni jaoks olulise tähtsusega, või

b)	Uus-Meremaa kogurahvatulu inimese kohta ei ületa Euroopa Liidu mis tahes liikmesriigi vastavat näitajat.

5.   ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni missiooni juht ja Uus-Meremaa asjaomased haldusorganid sõlmivad omavahel Uus-Meremaa poolt ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni tegevuseelarvesse eraldatavate summade maksmist käsitleva lepingu. Nimetatud leping hõlmab muu hulgas järgmisi sätteid:

a)	asjaomane summa;

b)	rahalise panuse maksmise kord ja

c)	kontrollimenetlus.

III   JAGU

SÄTTED KRIISIOHJAMISE SÕJALISTES OPERATSIOONIDES OSALEMISE KOHTA

Artikkel 9

ELi kriisiohjamise sõjalises operatsioonis osalemine

1.   Uus-Meremaa tagab, et tema ELi kriisiohjamise sõjalises operatsioonis osalevad väed ja isikkoosseis täidavad oma ülesandeid kooskõlas:

a)	artikli 2 lõikes 1 osutatud nõukogu otsuse ja selle hilisemate muudatustega,

b)	operatsiooni plaaniga ja

c)	rakendusmeetmetega.

2.   Uus-Meremaa teavitab ELi operatsiooni ülemat õigeaegselt igast muudatusest oma operatsioonis osalemises.

Artikkel 10

Käsuliin

1.   Kõik ELi kriisiohjamise sõjalises operatsioonis osalevad väed ja kogu isikkoosseis jäävad oma siseriiklike asutuste täielikku alluvusse.

2.   Uus-Meremaa lähetatud isikkoosseis täidab oma kohustusi ja tegutseb ainult ELi kriisiohjamise sõjalise operatsiooni huve silmas pidades.

3.   Siseriiklikud asutused annavad ELi operatsiooni ülemale, kellel on õigus oma volitusi delegeerida, üle operatiiv- ja taktikalise juhtimise ja/või kontrolli oma vägede ja isikkoosseisu üle.

4.   Uus-Meremaal on operatsiooni igapäevase juhtimise seisukohast samad õigused ja kohustused kui operatsioonis osalevatel Euroopa Liidu liikmesriikidel.

5.   EL operatsiooni ülem võib pärast Uus-Meremaaga konsulteerimist igal ajal taotleda Uus-Meremaa panuse lõpetamist.

6.   Uus-Meremaa määrab kõrge sõjalise esindaja esindama oma riigi kontingenti ELi kriisiohjamise sõjalises operatsioonis. Kõrge sõjaline esindaja konsulteerib kõigis operatsiooniga seotud küsimustes ELi vägede ülemaga ja vastutab Uus-Meremaa kontingendi igapäevase distsipliini eest.

Artikkel 11

Finantsaspektid

1.   Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 12 kohaldamist, kannab Uus-Meremaa kõik oma operatsioonis osalemisega seotud kulud, välja arvatud juhul, kui kulud kuuluvad ühiste kulude alla käesoleva lepingu artikli 2 lõikes 1 osutatud õigusaktide kohaselt, samuti nõukogu otsuse 2008/975/ÜVJP (2) kohaselt, millega luuakse mehhanism Euroopa Liidu sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamiseks.

2.   Kui põhjustatakse riigist/riikidest, kus operatsioon toimub, pärit füüsilise või juriidilise isiku surm, vigastus, vara hävimine või rikkumine, maksab Uus-Meremaa, kui ta on tunnistatud vastutavaks, kompensatsiooni vastavalt tingimustele, mis on ette nähtud artikli 3 lõikes 1 osutatud kohaldatava vägede staatuse lepinguga.

Artikkel 12

Ühiste kulude rahastamises osalemine

1.   Uus-Meremaa osaleb ELi kriisiohjamise sõjalise operatsiooni ühiste kulude rahastamises.

2.   Uus-Meremaa poolt ühiste kulude katmiseks eraldatav rahaline panus arvutatakse ühe järgnevalt esitatud valemi põhjal, võttes aluseks valemi, mis annab tulemuseks väiksema summa:

a)	ühiste kulude katmiseks eraldatav summa on võrdeline Uus-Meremaa kogurahvatulu ja kõigi operatsiooni ühiste kulude katmises osalevate riikide kogurahvatulude summa suhtarvuga või

b)	ühiste kulude katmiseks eraldatav summa on võrdeline operatsioonis osaleva Uus-Meremaa isikkoosseisu ja kõigi operatsioonis osalevate riikide isikkoosseisu suhtarvuga.

Lõike 2 punktis b osutatud valemi kasutamisel ja juhul, kui Uus-Meremaa isikkoosseis osaleb ainult operatsiooni või vägede peakorteri töös, võetakse nimetatud suhtarvu arvutamisel aluseks Uus-Meremaa isikkoosseisu ja vastava peakorteri isikkoosseisu liikmete koguarv. Muudel juhtudel arvutatakse suhtarv Uus-Meremaa poolt lähetatud isikkoosseisu ja operatsioonis osaleva isikkoosseisu koguarvu alusel.

3.   Olenemata lõikest 1 vabastab Euroopa Liit üldjuhul Uus-Meremaa teatava ELi kriisiohjamise sõjalise operatsiooni ühiste kulude rahastamises osalemisest, kui:

a)	Euroopa Liit otsustab, et operatsioonis osaleva Uus-Meremaa panus nimetatud operatsiooni jaoks olulise tähtsusega varustusse ja/või võimetesse on märkimisväärne, või

b)	Uus-Meremaa kogurahvatulu inimese kohta ei ületa Euroopa Liidu mis tahes liikmesriigi vastavat näitajat.

4.   Otsuses 2008/975/ÜVJP, millega luuakse mehhanism Euroopa Liidu sõjalise või kaitsetähendusega operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamiseks, sätestatud halduri ja Uus-Meremaa pädevate haldusasutuste vahel sõlmitakse leping. Nimetatud leping sisaldab muu hulgas järgmisi sätteid:

a)	asjaomane summa,

b)	rahalise panuse maksmise kord ja

c)	kontrollimenetlus.

IV   JAGU

LÕPPSÄTTED

Artikkel 13

Lepingu rakendamise kord

Ilma et see piiraks artikli 12 lõike 4 ja artikli 8 lõike 5 kohaldamist, sõlmitakse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Uus-Meremaa asjaomaste asutuste vahel kõik käesoleva lepingu rakendamiseks vajalikud tehnilised ja haldusalased kokkulepped.

Artikkel 14

Kohustuste täitmata jätmine

Kui üks pooltest jätab käesolevast lepingust tulenevad kohustused täitmata, on teisel poolel õigus käesolev leping ühekuulise etteteatamisega lõpetada.

Artikkel 15

Vaidluste lahendamine

Lepingu tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad vaidlused lahendatakse poolte vahel diplomaatilisel teel.

Artikkel 16

Jõustumine

1.   Käesolev leping jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui pooled on teatanud teineteisele lepingu jõustamiseks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimisest.

2.   Käesolev leping vaadatakse läbi lepinguosalise taotlusel.

3.   Käesolevat lepingut võib muuta pooltevahelise vastastikuse kirjaliku kokkuleppe alusel.

4.   Käesoleva lepingu võib denonsseerida, kui üks pooltest teatab teisele poolele kirjalikult lepingu denonsseerimisest. Denonsseerimine jõustub kuus kuud pärast sellekohase teate kättesaamist teise poole poolt.

---

(1)  ELT L 141, 27.5.2011, lk 17.

(2)  ELT L 345, 23.12.2008, lk 96.