—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarvet (1);

—

võttes arvesse Euroopa Liidu eelarveaasta 2009 majandusaasta aruannet (SEK(2010) 963 – C7-0211/2010) (2);

—

võttes arvesse komisjoni aruannet 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse järelmeetmete kohta (KOM(2010) 650) ning sellele aruandele lisatud komisjoni töödokumente (SEK(2010) 1437 ja SEK(2010) 1438);

—

võttes arvesse komisjoni 2. juuni 2010. aasta teatist pealkirjaga „Komisjoni 2009. aasta haldustegevuse koondaruanne” (KOM(2010) 281);

—

võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmist heakskiitvale asutusele 2009. aastal tehtud siseauditite kohta (KOM(2010) 447) ja aruandele lisatud komisjoni töödokumenti (SEK(2010) 994);

—

võttes arvesse komisjoni aruannet „Liikmesriikide vastused kontrollikoja 2009. aasta aruandele” (KOM(2011) 104);

—

võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2009 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega (3) ja kontrollikoja eriaruandeid;

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust (4);

—

võttes arvesse komisjoni 26. mai 2010. aasta teatist pealkirjaga „Kas kontrollide arvu tuleks suurendada või mitte? Kontrollidega kaasnevate halduskulude ja vigade esinemise riski vahelise õige tasakaalu leidmine” (KOM(2010) 261) ning teatisele lisatud komisjoni töödokumente (SEK(2010) 640 ja SEK(2010) 641);

—

võttes arvesse nõukogu 15. veebruari 2011. aasta soovitust komisjoni tegevuse heakskiitmise kohta 2009. aasta eelarve täitmisel (05891/2011 – C7-0053/2011);

—

võttes arvesse nõukogu 15. veebruari 2011. aasta soovitust rakendusametite tegevuse heakskiitmise kohta 2009. eelarveaasta eelarve täitmisel (05893/2011 – C7-0054/2011);

—

võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 274, 275 ja 276, Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõiget 1, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319 ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikleid 179a ja 180b;

—

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (5) (edaspidi „finantsmäärus”)), mida on muudetud nõukogu määrustega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006 (6) ja (EÜ) nr 1525/2007, (7) eriti selle artikleid 55, 145, 146 ja 147;

—

võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende rakendusasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded, (8) eriti selle artikli 14 lõikeid 2 ja 3;

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 76 ja VI lisa;

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A7-0134/2011),

A.

arvestades, et esimesel Barroso juhitud komisjoni koosseisul oli strateegiline eesmärk saada kontrollikojalt 2009. aastaks eelarve täitmise kohta positiivne kinnitav avaldus, ning arvestades, et see eesmärk jäi saavutamata;

B.

arvestades, et Lissaboni lepinguga tugevdatakse komisjoni rolli, nähes ette, et komisjon täidab eelarvet ja haldab programme (Euroopa Liidu lepingu artikkel 17) ning teeb seda omal vastutusel (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 317) – sõltumata kohaldatavast eelarve täitmise meetodist – ja et liikmesriigid teevad komisjoniga koostööd, et tagada assigneeringute kasutamine usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohaselt;

C.

arvestades, et Lissaboni lepinguga nähakse ette ka see, et komisjon esitab liidu rahanduse hindamisaruande, mis põhineb tulemustel (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 318);

D.

arvestades, et Euroopa kodanikud ootavad, et maksumaksjate raha kasutataks õigesti, tõhusalt ja kasulikult, ning arvestades, et liidu eelarve suuruse küsimust tuleb arutada seatud eesmärkide ning Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud pädevuste ja kohustuste alusel;

E.

arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 1 teine lõik paneb kontrollikojale kohustuse esitada parlamendile ja nõukogule kinnitav avaldus aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta, lisades, et avaldusele võib lisada konkreetseid hinnanguid liidu iga tegevuse peavaldkonna kohta;

F.

arvestades, et mitte ainult komisjoni, vaid ka liikmesriike tuleb pidada vastutavateks selle eest, et kontrollikoda ei ole siiani saanud anda eelarve täitmise kohta märkusteta kinnitavat avaldust;

G.

arvestades, et kohustuslikud riiklikud haldusdeklaratsioonid, mis koostatakse ja allkirjastatakse ministrite tasandil ning mida sõltumatu audiitor nõuetekohaselt auditeerib, on vajalikud ja asendamatud vahendid, et võidelda valitseva vastutustunde puudumise vastu ja lükata ümber laialt levinud arvamus halvast finantsjuhtimisest liidu tasandil;

H.

arvestades, et praegune süsteem, kus kinnitav avaldus antakse mitmel tasandil, ei taga veel seda, et liidu kulutuste puhul järgitaks Euroopa Liidu toimimise lepingu ja finantsmäärusega ette nähtud seaduslikkuse, korrektsuse ja usaldusväärse finantsjuhtimise nõudeid;

I.

arvestades, et liidu liikmed on sõltumatud riigid, mitte piirkonnad, ja arvestades, et liikmesriigid kannavad muu maailma ja liidu ees vastutust isegi juhul, kui nad on oma ülesehituselt föderaalriigid;

J.

arvestades, et aruandlusprotsess on hea halduse jaoks oluline, parandades tulemusi ja analüüsi, võimaldades teha muudatusi juhtimises ja strateegias ning kasutada nappe ressursse paremini, ja arvestades, et nagu nõukogu täheldas, on Euroopa kodanike usalduse tugevdamisel üheks peamiseks vahendiks ELi ressursside täpne ja vastutustundlik kasutamine (9);

K.

arvestades, et on vaja loobuda praegusest õigustel põhinevast tavast ja astuda otsustavaid samme selleks, et rakendada aruandekohustuse tava nii riiklikul kui ka liidu tasandil ning tegeleda eeskirjade järgimise ja tulemustega seotud küsimustega liidu legitiimsuse tugevdamiseks;

L.

arvestades, et liidu abi rakendavad rahvusvahelised organisatsioonid peavad esitama komisjonile ja kontrollikojale kinnitavad tõendid kinnitava avalduse kujul;

M.

arvestades, et liidu finantsjuhtimise ja kulutuste kvaliteedi parandamine ning selle korra täiustamine, mille alusel komisjon vastutab rahaliste vahendite haldamise eest, on Euroopa Parlamendi jaoks tähtis prioriteet ja peamine eesmärk, mis tuleb saavutada finantsmääruse läbivaatamise, uue mitmeaastase finantsraamistiku ja eelarvereformi raames;

N.

arvestades, et institutsioonidevahelise hea koostöö tagamiseks koostatakse konkreetsed ettepanekud korrapäraste kolmepoolsete kohtumiste tõhusaks korraldamiseks Euroopa Parlamendi presidendi, nõukogu eesistuja ja komisjoni presidendi vahel – nagu on ette nähtud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 324;

O.

arvestades, et lihtsustamist ja paremat õigusloomet tuleb edendada tõhusama halduse kaudu komisjonis ja liikmesriikides;

P.

arvestades, et oma 11. novembri 2010. aasta resolutsioonis teadusuuringute raamprogrammide rakendamise lihtsustamise kohta (10) väljendas parlament oma seisukohti seoses teatavate raskustega teadusuuringute kontrollimisel ja sertifitseerimisel;

Q.

arvestades, et kontrollikoja ülesanne on andmeid kontrollida, ja arvestades, et kontrollikoja võimalusi täita tulemuslikult oma Euroopa Liidu toimimise lepingust tulenevaid kohustusi ei tohiks mitte mingil viisil piirata;

R.

arvestades, et kontrollikoja volitused kontrollida liidu rahaliste vahendite kasutamist hõlmavad ka avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste auditeerimist;

S.

arvestades, et kontrollikoda võiks vajalikul määral kooskõlastada selliste mehhanismide nagu stabiilsus-mehhanismi juurutamist, mille reguleerimise eeskirjad peaksid tagama asjakohase auditeerimiskorra, aruandluskorra ja täieliku läbipaistvuse;

T.

arvestades, et liikmesriigid peaksid kaaluma, kas liidu välisauditi praegune korraldus on tõhus;

U.

arvestades, et valdkondlike õigusaktide lihtsustamine – näiteks standardimise ja hanke-eeskirjade ühtse kogumi koostamise abil – ning nende ühtlustamine finantsmäärusega on vajalik selleks, et saavutada märkimisväärne tulemuste paranemine ja tülika bürokraatia vähendamine;

V.

arvestades, et komisjoni ülesanne on ka juhendada liikmesriike ja levitada pidevalt häid tavasid riiklike asutuste seas;

W.

arvestades, et mitmed 2008. aastal vastu võetud meetmed, näiteks 1 000 000 000 euro suurune toiduainete rahastamise vahend, Euroopa majanduse taastamise kava kaudu toimuv struktuurifondide maksete kiirendamine ning mitmete programmide toetuskõlblikkuse pikendamine 2009. aastasse kujutasid endast probleemi 2009. ja järgnevate aastate eelarvekontrolli jaoks,

1.

märgib, et liidu raamatupidamise aastaaruanne kajastab kõigis olulistes osades õiglaselt liidu finantsolukorda 31. detsembri 2009. aasta seisuga ning tehinguid ja rahavooge;

2.

peab kahetsusväärseks asjaolu, et nõukogu hilines oma arvamuse esitamisega;

3.

peab ebanormaalseks, et raamatupidamise aastaaruandes näidatakse 44 700 000 000 euro suurust negatiivset omakapitali ja küsib, kas liikmesriikidelt sissenõutavad summad ei võiks võtta arvele varadena, arvestades, et ligikaudu 37 000 000 000 eurot töötajate pensionimakseid on selgelt kulukohustus; võtab teadmiseks komisjoni raamatupidaja selgitused selle kohta, et avaliku sektori suhtes kohaldatavaid rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid on järgitud; teeb ettepaneku kaaluda liidu pensionifondi loomist, et täita sellised kohustused töötajate ees allhanke korras;

4.

nõuab tungivalt, et komisjon tegeleks viivitamatult kontrollikoja poolt kindlaks tehtud puudustega, et välistada tulevikus väärkajastamiste riski;

5.

palub, et kontrollikoda edaspidi vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 1 teisele lõigule kinnitaks parlamendile raamatupidamiskontode aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust ühe avaldusega, nii nagu ta kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust;

6.

märgib, et ehkki vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 täidab komisjon liidu eelarvet omal vastutusel, mõistetakse praegu ühist haldamist nii, et enamikku haldusfunktsioone teostavad liikmesriikide asutused, kellel ei ole otsest aruandekohustust liidu tasandil ja kelle suhtes komisjoni rakendusvolitused on piiratud; on seepärast seisukohal, et need asutused loetakse liidu tasandil aruandekohustuslikuks vahetult komisjoni ees; nõuab tungivalt, et see ei tohi võtta komisjonilt vastutust liidu eelarve täitmise eest, vaid vastupidi, eeldab temalt rangust iga liikmesriigi suhtes, kes ei täida ühise haldamise raames oma kohustusi;

7.

palub seetõttu, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõikele 3 tugevdataks ühise halduse kontrolli puhul riikide auditeerimisasutuste ja kontrollikoja koostööd; teeb ettepaneku kaaluda võimalust, et liikmesriikide auditeerimisasutused kui sõltumatud akrediteeritud välisaudiitorid rahvusvahelisi auditeerimisstandardeid nõuetekohaselt järgides väljastaksid liidu vahendite haldamise kohta riiklikke kontrollitõendeid; need esitataks liikmesriikide valitsustele, kes saaksid neid kehtestatava nõuetekohase institutsioonidevahelise korra kohaselt kasutada eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses;

8.

tuletab meelde, et liikmesriikidel on ühise haldamise raames esmane vastutus liidu rahaliste vahendite igapäevase haldamise ja järelevalve eest ning et liikmesriikide asutused koostavad ja töötlevad liidu rahalist toetust käsitlevaid dokumente ja kinnitavad komisjonile esitatud hüvitistaotlusi;

9.

võtab teadmiseks kontrollikoja arvamuse raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta, mille kohaselt on maksed oluliselt vigadest mõjutatud järgmistes poliitikavaldkondade rühmades: põllumajandus ja loodusvarad; ühtekuuluvus; teadusuuringud, energeetika ja transport; välisabi, arengukoostöö ja laienemine ning haridus ja kodakondsus ja mille kohaselt on järelevalve- ja kontrollisüsteemid tegelikust suuremana näidatud või abikõlbmatute kulude hüvitamise ärahoidmiseks või avastamiseks ja parandamiseks vaid osaliselt mõjusad (kinnitav avaldus, X lõige);

10.

märgib, et kontrollikoja hinnangul on põllumajanduse ja loodusvarade (56 318 000 000 eurot), teadusuuringute, energeetika ja transpordi (7 966 000 000 eurot), välisabi, arengukoostöö ja laienemise (6 596 000 000 eurot) ning hariduse ja kodakondsuse (2 153 000 000 eurot) poliitikavaldkondade rühmade maksete kõige tõenäolisem veamäär vahemikus 2–5 %;

11.

märgib, et kontrollikoja hinnangul on ühtekuuluvuse poliitikavaldkondade rühma (tõendatud kulusid hüvitatud 23 081 000 000 euro väärtuses) maksete kõige tõenäolisem veamäär üle 5 %, kuid täpset veamäära parlament ei tea;

12.

märgib lisaks, et kontrollikoja auditi tulemused näitavad hinnangulise kõige tõenäolisema veamäära väga tagasihoidlikku suurenemist põllumajanduse ja loodusvarade poliitikavaldkondade rühma maksete puhul ning hinnangulise kõige tõenäolisema veamäära olulist alanemist ühtekuuluvuse poliitikavaldkondade rühma maksete puhul;

13.

märgib, et hinnanguline kõige tõenäolisem veamäär võib olla alanenud seetõttu, et kontrollikoja valim koosnes väiksematest, tsentraliseeritud poliitilise süsteemiga liikmesriikidest (nt Taani, Eesti, Luksemburg ja Ungari); hoiatab tegemast enneaegseid järeldusi seni, kuni liikmesriikide järelevalve- ja kontrollisüsteemid on vaid osaliselt mõjusad; avaldab kahetsust sellise tõsise probleemi jätkuva esinemise pärast;

14.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles liidu eelarve täitmisel kõige tõenäolisemaid veamäärasid igal aastal vähendama; arvab, et eesmärk peaks olema kahandada veamäär ebaoluliseks ja tagada sellega kontrollikoja positiivne kinnitav avaldus;

15.

tuletab meelde oma korduvaid üleskutseid komisjonile, et komisjon esitaks ettepaneku võtta kasutusele kohustuslikud riiklikud haldusdeklaratsioonid, mis koostatakse ja allkirjastatakse ministrite tasandil ja avalikustatakse ning mida nõuetekohaselt auditeerib sõltumatu audiitor, kuna sellised deklaratsioonid on vajalikuks ja vältimatuks esimeseks sammuks, et parandada siseriiklike süsteemide tõhusust ning suurendada liikmesriikide aruandekohustust liidu rahaliste vahendite kasutamisel; kordab, (11) et föderaalse poliitilise süsteemiga või oluliselt detsentraliseeritud liikmesriikide haldusdeklaratsioonid võiks kas tervikuna või osaliselt esitada piirkondade deklaratsioonide koonditena, tingimusel et iga osadeklaratsiooni on auditeerinud ja kinnitanud valitud poliitiline ametiisik; nõuab, et komisjon esitaks sellise ettepaneku 2011. aasta septembriks ka juhul, kui mõned liikmesriigid veel sellise algatusega ei nõustu;

16.

märgib, et riiklikud haldusdeklaratsioonid peaksid sisaldama täielikku teavet liidu rahaliste vahendite kasutamise kohta, ning et pärast riiklike haldusdeklaratsioonide allkirjastamist ministrite tasandil tuleks need avalikustada;

17.

avaldab kahetsust selle pärast, et ühiselt hallatavate programmide puhul ei tunnista liikmesriigid veel täiel määral oma suurenenud vastutust, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 317;

18.

tuletab meelde, et liidu eelarve täitmisel on komisjonil lõppvastutus selle eest, et tagada alusetult makstud summade tagasinõudmine ning liikmesriikide haldus- ja kontrollisüsteemide puuduste parandamine võimalikult kiiresti;

19.

tuletab meelde, et alates 2005. aasta eelarvele heakskiidu andmise menetlusest on Euroopa Parlament kutsunud komisjoni ja liikmesriike üles võtma vajalikke meetmeid, et tagada olemasoleva teabe täielikkus ja täpsus, eesmärgiga esitada usaldusväärset tõendusmaterjali, mille põhjal kontrollikoda saaks hinnata mitmeaastaste korrektsioonimehhanismide mõjusust;

20.

tunneb heameelt selle üle, et Euroopa Liidu 2009. aasta raamatupidamise aastaaruande lisas 6 vastas komisjon parlamendi nõudmisele, esitades varasemast täpsemat teavet tagasimaksenõuete ja finantskorrektsioonide kohta;

21.

võtab lisaks teadmiseks olulise erinevuse „tagasinõudmise” (mille puhul toetusesaaja maksab tagasi valesti makstud summad) ja „finantskorrektsiooni” (millega käsitletakse süsteemi puudusi ja mille finantstagajärjed jäävad vastava riigi maksumaksjate kanda) vahel; rõhutab, et finantskorrektsiooni mehhanismi ei tohiks kasutada kui lihtsat võimalust vältida tagasinõudmismenetlust ning et võimaluse korral tuleks alati järgida tagasinõudmise menetlust, tagamaks et ebaõigesti makstud summadest kasu saanud ei saaks neid vahendeid endale jätta; tuletab meelde oma nõudmist, et kõik tagasinõudmist puudutavad andmed tuleks lisada lõplike abisaajate andmebaasi ja peaksid olema selle lahutamatu osa;

22.

kahetseb, et ühtekuuluvuse poliitikavaldkondade rühma puhul võeti 2009. aastal kinnitatud summadest kasutusele ainult 20 % ning et 2009. aasta lõpu seisuga lõpule viimata korrektsioonide summa on kokku 2 332 000 000 eurot (aastaaruanne, punkt 1.44);

23.

on rahul kontrollikoja järeldusega, et komisjon esitab oma tagasinõudmiste ja finantskorrektsioonide kohta täieliku teabe; samas peab kahetsusväärseks asjaolu, et komisjon ei saa liikmesriikidelt alati täielikku ja usaldusväärset teavet;

24.

kutsub liikmesriike üles parandama korrektsioonide kontrollimise, avastamise ja nende kohta komisjonile aruandmise süsteeme, ja palub komisjonil täpsustada finantsaruandluse juhiseid, et tagada raamatupidamise aastaaruandes mitmeaastaste korrektsioonimehhanismide toimimise kohta kogu asjakohase teabe nõuetekohane avalikustamine; lisaks palub komisjoni hoida parlamenti kursis oma tegevusega liikmesriikide auditeerimisasutuste töö kontrollimisel;

25.

märgib, et väärtuseliselt puudutab korrektsioonide valdav enamik finantskorrektsioone liikmesriikide ja kolmandate riikide suhtes ning mitte niivõrd ebaõigesti makstud liidu vahendite tagasinõudmist konkreetsetelt abi saajatelt (aastaaruanne, punkt 1.50);

26.

on veendunud, et edaspidi liidu eelarve ja programmide suhtes kohaldatavates eeskirjades tuleb sätestada, et liidu kasutamata jäänud rahalisi vahendeid ei tagastata liikmesriikidele, kui liikmesriik ei ole maksnud tagasi liidu poolt valesti makstud summasid, ja kutsub komisjoni üles enne kasutamata jäänud eelarveassigneeringute liikmesriikidele tagastamist võtma arvesse kõiki liikmesriikide poolt veel tasumata finantskorrektsioone;

27.

kahtlustab murelikult, et praeguse, ilma trahvideta süsteemi puhul, kus enamikku komisjoni või kontrollikoja poolt abikõlbmatuks loetud kulusid on võimalik asendada, näib liikmesriikidel olevat vähe huvi arendada välja tõhusaid kontrollisüsteeme, mille abil nad saaksid vähendada oma osa liidu kuludes; kordab seetõttu oma 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis esitatud arvamust, et abikõlbmatute kulude ümberpaigutamist võiks lubada vaid juhul, kui need avastas liikmesriik ise; lisaks on rahul, et komisjon on kasutanud uut maksete kohese peatamise võimalust ning nõuab maksete peatamise jätkuvat otsustavat ja järjekindlat kasutamist koos vastavate otsuste ja nende põhjuste selgitamisega parlamendile; palub komisjonil välja töötada süsteem, mille järgi karistada puuduste eest ja tunnustada halduskoormuse vähendamisega neid, kelle tulemused on head;

28.

palub komisjonil esitada parlamendile analüüs, mis käsitleb makseasutuste võimet esitada usaldusväärseid andmeid (tuginedes muu hulgas eelkinnitustele ja kohapealsele kontrollile ning nende mõlema tulemuste võrdlemisele kontrollikoja esitatud teabega), ning kontrollida nimetatud asutuste nelja viimase aasta jooksul esitatud andmete õigsust;

29.

on teadlik asjaolust, et maksete peatamine võib vahel takistada kiiret rakendamist, on aga kindel, et juhtudel, mil on juba täheldatud suurt riski, tuleks kiirusele eelistada usaldusväärsust;

30.

ei ole sellega seoses nõus komisjoni seisukohaga, mille kohaselt on finantskorrektsioonid „tugev stiimul liikmesriikidele parandada oma juhtimis- ja kontrollisüsteeme ning seega hoida ära, avastada ja nõuda sisse lõplikele abisaajatele tehtud eeskirjasid eiravad maksed” (Euroopa Liidu majandusaasta aruanne, eelarveaasta 2009, punkt 6, lk 100);

31.

märgib, et finantskorrektsioonid võivad näidata seda, kas poliitikat rakendatakse kehtestatud eeskirjade kohaselt, ning et korrapärased ja üha arvukamad finantskorrektsioonid võivad olla märk mitte üksnes sellest, et komisjon täidab oma järelevalveülesandeid rangemalt, vaid ka sellest, et finantskorrektsioonidel on preventiivse ja struktuurilise meetmena olnud üksnes piiratud mõju; lisaks märgib, et liikmesriikide pingutusi tõhusate süsteemide loomisel mõjutab komisjoni järelevalve tõhusus;

32.

on rahul komisjoni suunistega tagasinõudmistest teatamise kohta; palub komisjonil liikmesriikide tagasinõudmiste aruandeid hoolikalt analüüsida ja vajaduse korral korraldada lisakoolitusi;

33.

võtab murega teadmiseks selle, et liidu rahaliste vahendite haldamise parandamine edeneb aeglaselt; seejuures võtab teadmiseks kontrollikoja ja komisjoni korduvalt avaldatud arvamuse, et haldus- ja kontrollisüsteemide kvaliteet on eri liikmesriikides ja eri programmide puhul väga erinev; palub komisjonil neid kontrollisüsteemide erinevusi süstemaatiliselt arvesse võtta ja teha kättesaadavaks selged hinnangud liikmesriikide tegevusele puuduste avastamisel, tagamaks seda, et rangema kontrolli tõttu rohkem puudusi avastavaid liikmesriike selle eest ei süüdistataks;

34.

nõustub nõukogu soovitusega, et teave tagasinõudmiste, finantskorrektsioonide ja maksete peatamise kohta peaks olema üldsusele kergesti kättesaadav;

35.

kutsub komisjoni üles avaldama koondaruandes hinnangu iga liikmesriigi haldus- ja kontrollisüsteemide tugevate ja nõrkade külgede kohta, võttes aluseks komisjoni poolt juba tehtava audititöö ja muu asjakohase kättesaadava teabe; peale selle palub komisjonil täiendavalt lisada eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud teabe täiustamist käsitlev arenguaruanne; kutsub komisjoni üles koostama tulemustabeli iga liikmesriigi ja poliitikavaldkonna kontrolli kvaliteedi kohta järgmise maatriksmudeli alusel:

36.

rõhutab, et pettuste vähesus ja veamäära madal tase võivad tähendada kontrollisüsteemide nõrkust ja vastupidi; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks parlamendile konkreetsete andmete alusel liikmesriikide ja poliitikavaldkondade kaupa aruande haldus- ja kontrollimehhanismide tulemuslikkuse kohta ning rakendaks koos Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF) rangemat kontrolli liidu raha kulutamise üle;

37.

palub kontrollikojal esitada vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 4 teisele lõigule arvamus riikide auditeerimisasutuste kvaliteedi kohta halduskoostöö valdkonnas, pidades eelkõige silmas tehnilist kompetentsust ja sõltumatust;

38.

märgib, et praegune kinnitav avaldus väljendab liidu finantsjuhtimise üldist korrektsust ja seaduslikkust ega sisalda teavet iga liikmesriigi veamäära kohta;

39.

on veendunud, et väga oluline on analüüsida seda, kas teatavad vead esinevad kõigis liikmesriikides enam-vähem sama sagedusega; märgib, et kui see on nii, peaksid lahenduseks olema kogu liitu hõlmavad meetmed; kuid märgib lisaks, et juhul, kui teatavad vead esinevad peamiselt konkreetsete liikmesriikide või piirkondade puhul, tuleks kaaluda muid lahendusi;

40.

on seisukohal, et eespool mainitud tulemustabel iga liikmesriigi ja poliitikavaldkonna kontrolli kvaliteedi kohta oleks sellise analüüsi oluline osa, ning kutsub komisjoni üles viivitamatult seda nõuet järgima, alustades koondaruandega 2011. aastal ja õigel ajal enne 2010. aasta heakskiidu andmise menetlust;

41.

teeb ettepaneku, et kontrollikoda teeks samal maatriksmudelil põhinevaid juhuauditeid, nii et kõiki 27 liikmesriiki auditeeritaks ühes konkreetses poliitikavaldkonnas, sest see võimaldab kontrolli kvaliteeti võrreldavalt hinnata;

42.

kutsub lisaks komisjoni üles avaldama koondaruandes selge ja üheselt mõistetava teabe igale liikmesriigile esitatud tagasimaksenõuete väärtuse kohta ning esitama süsteemse ülevaate tagasinõudmis- ja korrektsioonimehhanismide tulemuste kohta;

43.

märgib, et paljud liikmesriigid teevad praegu oma riigieelarves keerulisi kohandusi ja siseriiklike avaliku sektori kulutuste puhul on muutunud üha olulisemaks kulutustele vastava tulu saamine, tõhusus ja läbipaistvus;

44.

on seisukohal, et sellised eelarve kohandused ja kokkuhoid etendavad olulist rolli üldsuse usalduse taastamisel nii riikide kui ka liidu institutsioonide vastu;

45.

on seisukohal, et usaldusväärse finantsjuhtimise ning hästi tasakaalustatud ja sobiva suurusega eelarve tagamine peaks aitama saavutada kulutustele vastavat tulu nii liikmesriikide eelarvete kui ka liidu eelarve puhul; on ühtlasi arvamusel, et kulutustele vastava tulu saamist ja läbipaistvust käsitlevad põhimõtted peaksid olema kesksel kohal kõigis meetmetes, mille eesmärk on parandada liidu rahaliste vahendite haldamist;

46.

kutsub sellega seoses komisjoni üles muutma liikmesriikide iga-aastased kokkuvõtted järgmise aasta heakskiidu andmise menetluse osana avalikult kättesaadavateks ja ajakohastama neis sisalduvat teavet, et anda sisukas ülevaade liikmesriikide finantsjuhtimise toimimisest; rõhutab, et liikmesriikide iga-aastaste kokkuvõtete avalikuks muutmist tuleks kaaluda sammuna riiklike haldusdeklaratsioonide suunas ja mitte omaette eesmärgina;

47.

on seisukohal, et finantsmääruse läbivaatamine peaks põhinema olemasoleva määruse hindamisel; märgib, et läbivaatamine ei ole eesmärk omaette;

48.

on veendunud, et kontrollisüsteemide eesmärk ei saa olla riskide täielik kõrvaldamine kõigis kulutuste valdkondades, kuna see oleks äärmiselt kulukas ja lisaks on ebatõenäoline, et riskide täielikku kõrvaldamist kõigis kulutuste valdkondades oleks üldse võimalik kunagi saavutada; nõustub, et teatav vigade esinemise risk on mis tahes kuluprogrammide rakendamisel alati olemas; rõhutab, et riski aktsepteerimine ei ole sama, mis vea aktsepteerimine, ja kinnitab veel kord, et komisjon peab kohaldama nulltolerantsi kõigi halva juhtimise ja pettuse juhtumite suhtes;

49.

märgib, et see arutelu toimub üksnes liidu tasandil, ning tuletab meelde, et riiklike programmide rakendamisega seotud veamäär siseriiklike ametiasutuste puhul ei ole teada;

50.

kutsub komisjoni üles selgitama välja praegu kasutatavate haldus- ja kontrollisüsteemide puudused ning analüüsima võimalike eri muudatuste kulusid ja nendest saadavat kasu; toonitab, et kuigi eeskirjade järgimise piisavalt kõrget taset on keeruline saavutada, on võimalik kasutada järgmisi võimalusi: eeskirjade lihtsustamine, programmi ümberkujundamine, kontrolli tihendamine või programmi katkestamine;

51.

rõhutab, et kontrolli hinnangulise kasu ja kontrollikulude võrdlus peab igal juhul tuginema põhjendatud veendumusele, et kontrolli kohaldatakse tõhusalt ja tulemuslikult; toonitab ühtlasi, et praegu see päris nii ei ole – nagu kontrollikoda on mitu aastat tõestanud –, tõdedes, et haldus- ja kontrollisüsteemid on endiselt vaid osaliselt tulemuslikud;

52.

avaldab kahetsust, et komisjon kasutab mõistet „aktsepteeritav vigade esinemise risk” ainult selleks, et ohjata vigade esinemise riski ja otsustada, millisel tasemel rahaliste vahendite eeskirjadevastast kasutamist tuleks lugeda tagantjärele vastuvõetavaks; on seisukohal, et tulevikku silmas pidades tähendaks „aktsepteeritava vigade esinemise riski” ulatusliku mõiste võimalik kasutuselevõtmine seda, et finantsmäärusesse lisatakse komisjoni kohustus kooskõlastada kuluettepanekud eeskirjade eiramise riski hinnanguga;

53.

nõuab, et uuritaks vahetegemist olulisuse läve (mis on seotud auditi läbiviimisega ja mida seetõttu hindab kontrollikoda) ja aktsepteeritava vigade esinemise riski vahel, mis on siseaudititega seotud mõiste, mille eest vastutab komisjon;

54.

märgib, et komisjoni siseauditit teevad horisontaalne siseauditi talitus ja iga peadirektoraadi vertikaalne siseauditi üksus; on seisukohal, et selline mudel saab olla tulemuslik vaid siis, kui siseauditi üksuse tehtav töö on usaldusväärne; märgib samas, et kui siseauditi talitus auditeeriks siseauditi üksuste auditite tulemusi, võidakse seda käsitada kontrollitegevusena ja see kahjustaks siseauditi talituse ning siseauditi üksuste vahelisi suhteid;

55.

kutsub sellest tulenevalt komisjoni üles laskma välisel osapoolel kontrollida kõigi komisjoni siseauditi üksuste kvaliteeti ja palub teavitada parlamenti kontrolli tulemustest;

56.

teeb ettepaneku, et komisjon jagaks hierarhilised volitused, tehes vahet neil töötajatel, kes vastutavad raamatupidamise eest, ja nendel, kes vastutavad vahendite ülekandmise eest, järgides sularahahalduse sisekontrolli tavapäraseid turva- ja volituste lahususe eeskirju;

57.

võtab teadmiseks komisjoni aastaaruande eelarve täitmist heakskiitvale asutusele 2009. aastal tehtud siseauditite kohta (KOM(2010) 447) ja asjaolu, et komisjoni siseaudiitor arvab, et ülevaade institutsiooni tasandil on vajalik selleks, et ühised protsessid, nagu riskianalüüs ja talitluspidevuse haldamine, oleksid tulemuslikud institutsiooni kui terviku kaitsmisel ja usaldusväärse finantsjuhtimise tagamisel;

58.

kutsub komisjoni üles andma asjakohastele organitele vastutus sellise ülevaate koostamise ning asjakohaste soovituste andmise eest ning kandma ühtlasi hoolt selle eest, et vastutus iga protsessi eest ei väheneks; soovitab parema institutsioonilise ülevaate saamiseks kohaldada komisjoni juhtimisraamistikku; soovib, et parlamenti teavitatakse aegsasti edenemisest selles valdkonnas;

59.

kutsub siseauditi talitust üles eraldama osa vahendeid selleks, et uurida, kas kesksete peadirektoraatide kulutused on tõhusad, säästlikud ja mõjusad, täiendades sellega praegusi finants- ja vastavusauditeid;

60.

kutsub siseauditi talitust ühtlasi üles kontrollima metoodikat, mida kasutatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 318 sätestatud hindamisaruande koostamiseks ning tehtud töö hindamiseks;

61.

nõuab ühtse auditi mudeli kehtestamist, mille kohaselt tehakse auditid, nende tulemused pannakse kirja ja neist antakse aru ühtse standardi kohaselt – nii nagu kontrollikoda soovitas oma arvamuses 2/2004 ja mida Euroopa Parlament on korduvalt toetanud – kusjuures iga kontrollitasand tugineb eelnenud tasandile, et vähendada auditeeritava koormust ja parandada audititegevuse kvaliteeti samas asjaomaste audiitorite sõltumatust vähendamata; usub, et sisekontroll peaks andma piisava kindluse tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse ning säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe põhimõtete järgimise kohta, ja toonitab, et tarbetu dubleerimise vältimiseks tuleks kontrolli kooskõlastada; juhib tähelepanu asjaolule, et kontrollikoda on liidu välisaudiitor ega ole seega sisekontrolli osa;

62.

kutsub komisjoni üles esitama aruande liidu eelarve suhtes kohaldatava ühtse auditi mudeli teostatavuse kohta, mis teeks lõpu praegusele riiklike ja liidu sisekontrollisüsteemide kõrvutamisele; kutsub komisjoni üles kasutama auditeerimise valikumeetodi puhul pigem riskipõhist lähenemist kui statistilisel valikumeetodil põhinevat lähenemist;

63.

tuletab meelde oma 27. aprilli 2006. aasta resolutsiooni (12) (milles käsitletakse 2004. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist) lõikes 65 väljendatud arvamust, kus kutsuti „riiklikke auditeerimisasutusi üles võtma endale vastutust ELi vahendite kohaliku kasutamise [kontrollimise] eest, et poleks vaja mõelda kontrollikoja riiklike büroode asutamisele”; usub, et kui riiklikud auditeerimisasutused ei soovi võtta üle oma liikmesriikide avalik-õiguslike asutuste poolt liidu eelarvest tehtavate kulutuste kontrollimist, tuleks mõelda kontrollikoja ümberkorraldamisele nii, et mõned selle liikmetest vastutaksid määratletud poliitikavaldkondade eest ja teised vastutaksid liikmesriikide rühmade eest; märgib, et kuna kontrollikoja liikmete arv on viimastel aastatel peaaegu kahekordistunud, aga poliitikavaldkondade arv mitte, siis peaks kontrollikoda suutma sellega toime tulla;

64.

võtab teadmiseks Euroopa Kohtu otsuse liidetud kohtuasjades Volker und Markus Schecke GbR (C-92/09) ja Hartmut Eifert (C-93/09) (13) ning sellest tuleneva vajaduse tasakaalustada „ühelt pool liidu huvi tagada oma tegevuse läbipaistvus ja avaliku sektori rahaliste vahendite optimaalne kasutamine ning teiselt poolt riivet toetusesaajate õiguse suhtes eraelu puutumatusele üldiselt ja konkreetsemalt isikuandmete kaitsele” (Volker und Markus Schecke GbR, kohtuotsuse punkt 77); rõhutab siiski, et Euroopa Kohus tuletas meelde läbipaistvuse põhimõtte kehtivust (Volker und Markus Schecke GbR, punkt 68), nagu see on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklites 1 ja 10 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 15, ning rõhutas ka, et „toetusesaajaid […] puudutavate isikuandmete avaldamine internetis [tugevdab] avalikkuse kontrolli vastavate summade üle ja [aitab] kaasa avaliku sektori rahaliste vahendite optimaalsele kasutamisele” (Volker und Markus Schecke GbR, punkt 75);

65.

kutsub komisjoni üles järgima Euroopa Kohtu nõuet ning pakkuma kiiresti välja kriteeriume, mille puhul avalik huvi läbipaistvuse vastu kaaluks üles liidu fondidest toetuse saajate isikuandmete kaitse; tuletab meelde, et Euroopa Kohus pakkus välja sellised kriteeriumid nagu füüsiliste isikute poolt liidu fondidest toetuse saamise ajavahemikud, sellise toetuse sagedus või toetuse liik ja summa (Volker und Markus Schecke GbR, punkt 89);

66.

palub komisjonil määratleda Euroopa Kohtu mainitud kriteeriumid finantsmääruses, valdkondlikus või muus õigusaktis viisil, mis võimaldab suurt läbipaistvust, tagades et nendele kriteeriumitele vastavaid toetuse saajate andmeid on jälle võimalik avaldada; nõuab tungivalt, et komisjon jälgiks liikmesriikide kohustust avaldada andmed korrektselt ja õigeks ajaks, ning nõuab, et komisjon esitaks jälgimise tulemused järgmises koondaruandes;

67.

tuletab meelde oma 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis esitatud nõudmist muuta riiklike, piirkondlike ja rahvusvaheliste veebisaitide ülesehitus ja toetuse saajate andmete esitusviis standardseks, sh üksikasjad toetuse saajate ja nende projektide kohta;

68.

kinnitab oma veendumust, et läbipaistvus on üks peamisi vahendeid seaduslike ja korrektsete kulutuste saavutamiseks, ning usub, et eesmärk peaks olema ühtse ja kõikehõlmava veebipõhise süsteemi (keskse andmebaasi) loomine, millele iga üksikisik kergesti ligi pääseb ja mis võimaldab seega avalikkuse hõlpsat juurdepääsu täielikule ja terviklikule teabele liidu kulutuste kohta eelarveridade ja toetuse saajate järgi; nõuab, et komisjon koguks asjaomasesse kesksesse andmebaasi andmeid fondidest toetuste saajate kohta ja muudaks kogutud andmed kergesti juurdepääsetavateks ja kasutajasõbralikeks; nõuab lisaks, et andmed avaldataks võrreldaval, masinloetaval ja otsinguid võimaldaval kujul ning avatud vormingus ühes liidu ametlikest keeltest;

69.

teeb läbipaistvuse suurendamise eesmärgil ettepaneku, et keskne andmebaas fondidest toetuste saajate kohta näitaks mitte ainult rahavoogusid arvudena, vaid ka seoseid projekti eri osalejate vahel eri tasanditel, võttes samal ajal alati arvesse eraelu puutumatuse kaitset;

70.

kutsub komisjoni üles võtma keskse andmebaasi loomisel eeskujuks Ameerika Ühendriikide taastusfondide tegevuse üle järelevalvet teostavat organit (Recovery Accountability and Transparency Board) ja selle veebisaiti (www.recovery.gov);

71.

rõhutab, et avalikkuse usalduse saavutamiseks liidu eelarve vastu tuleb järgida kolme eesmärki:

ning märgib, et isegi kui esimesed kaks eesmärki on saavutatud, võidakse tegelikult ikkagi suures koguses rahalisi vahendeid raisata, kui ka kolmandale piisavalt tähelepanu ei pöörata;

72.

kutsub komisjoni üles oma kuluprogrammide tulemuslikkuse hindamise süsteeme läbi vaatama, et kontrollida, kas need lisavad väärtust, annavad kulutustele vastavat tulu ja saavutavad eesmärgid, milleks nad loodi; toonitab, et sellised hindamised tuleks nii läbi viia kui ka neid seejärel sõltumatult kontrollida; nõuab seetõttu sõltumatute hinnangute esitamist parlamendile ja selle asjaomastele komisjonidele kontrollimiseks;

73.

võtab teadmiseks 28.–29. oktoobri 2010. aasta Euroopa Ülemkogu kohtumise järeldused (EUCO 25/1/10) ja selle, et riigipead ja valitsusjuhid leppisid kokku selles, et liikmesriigid peaksid looma alalise kriisiohjemehhanismi, et tagada finantsstabiilsus kogu euroalal;

74.

kutsub nõukogu ja liikmesriike üles kaaluma alalise kriisiohjemehhanismi kavandamisel asjakohaselt järgmisi küsimusi:

75.

kutsub komisjoni üles vaatama läbi töötajatele personalieeskirjade II jaotise „Ametnike õigused ja kohustused” osas korraldatavaid teabekoosolekuid ja koolitust, tagamaks et kõik töötajad on täielikult tuttavad selle mõistetega ja eelkõige artikli 22a (96) kohaste kohustustega; palub komisjonil esitada parlamendi pädevale komisjonile üksikasjalik ülevaade selles valdkonnas tehtud tööst;

76.

väljendab heameelt, et kontrollikoda ei leidnud olulisi vigu, mis võiksid seada kahtluse alla auditeeritud raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse;

77.

palub Euroopa koolide peasekretäri bürool tagada viivitusteta kontrollikoja 2008. ja 2009. aasta soovituste põhjalik järelkontroll;

78.

juhib tähelepanu üldkulude suurenemisele seoses liikmesriikide nimetatud õpetajate pikaajalise eemalviibimisega, kui neid pidid asendama osalise koormusega õpetajad; eeldab, et koolid on võimelised esitama arvnäitajad nende lisakulude kohta;

79.

märgib, et liidu mainet mõjutab tugevalt üldsuse suhtumine selle avalikku teenistusse; märgib, et personalieeskirjade viimase reformi käigus ei kohandatud selle sätteid vastavalt muutunud töökeskkonnale ega võetud vastu tasustamispoliitikat, mis tagaks võrdse töö eest võrdse tasu; märgib, et see sisaldab iganenud lisatasusid ja soodustusi; kutsub komisjoni üles esitama ettepanekuid personalieeskirjade ulatuslikuks ajakohastamiseks, sealhulgas iganenud lisatasude ja soodustuste kaotamiseks;

80.

tervitab komisjoni esitatud konkreetseid meetmeid ja neile vastavaid ajakavasid, mis on heakskiidu andmise menetluse raames peetud konstruktiivsete arutelude tulemuseks;

81.

väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjonil on õnnestunud vähendada veamäära viimastel aastatel ligikaudu 2 protsendini; märgib siiski, et 2009. aastal suurenes veamäär veidi;

82.

kutsub komisjoni üles astuma samme tagamaks, et veamäära vähenemine muutuks suundumuseks, mis aasta-aastalt säilib, et tagada eeskirjade eiramise lõppemine;

83.

tuletab meelde, et peaaegu kõik põllumajandus- ja maaelu arengu valdkonna kulutused tehakse haldusalase koostöö põhimõttel;

84.

märgib, et kontrollikoda hindab oma audititulemuste põhjal, et põllumajanduse ja loodusvarade (mille arvele langeb peaaegu pool eelarvest) valdkonna kõige tõenäolisem veamäär on 2–5 %;

85.

märgib ühtlasi, et 2009. aastal sisaldas 241-st kontrollitud tehingust 66 (27 %) vigu ja neist 42 (64 %) sisaldas kvantifitseeritavaid vigu, mis olid eelkõige seotud abikõlblikkuse ja täpsusega ning mis tulenesid abikõlbliku maa enamdeklareerimisest;

86.

on seisukohal, et tervete kulutuste valdkondade, mitte ainult üksikute projektide tulemuslikkust tuleb hinnata üldise vigade suundumuse seisukohast;

87.

võtab teadmiseks ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi (IACS) rakendamisel Kreekas tehtud edusammud pärast korduvat tähelepanu juhtimist Euroopa Parlamendi poolt;

88.

tuletab samas meelde, et kontrollikoda on viimastel aastatel leidnud, et IACSi mõjusust pärsivad ebatäpseid andmeid sisaldavad andmebaasid, mittetäielikud ristkontrollid või ebakorrektsed või mittetäielikud meetmed, mis on võetud kõrvalekallete tõttu;

89.

märgib, et 2009. aastal auditeeriti kaheksat makseasutust ning kontrollikoda leidis, et maksete korrektsuse tagamise süsteemid on mõjusad ainult ühes asutuses, osaliselt mõjusad neljas asutuses ning ülejäänud kolmes asutuses ei olnud need mõjusad;

90.

märgib, et kontrollikoda järeldab, et põllumajanduse ja loodusvarade valdkonna järelevalve- ja kontrollisüsteemid olid parimal juhul maksete korrektsuse tagamisel ainult osaliselt mõjusad;

91.

märgib ühtlasi, et IACSi puhul järeldab kontrollikoda, et olulisi parandusi vajatakse kaheksast auditeeritud makseasutusest kolmes;

92.

märgib ühtlasi, et kontrollikoda leidis, et aasta tegevusaruanne ja põllumajanduse peadirektoraadi peadirektori avaldus annavad maksete korrektsusega seonduvale finantsjuhtimisele ainult osaliselt õiglase hinnangu;

93.

peab kahetsusväärseks tõsiasja, et liikmesriikide tava määratleda kasutuses olev põllumajandusmaa sõltumatult toob kaasa pindalatoetuste olulises ulatuses väära jaotamise; eeldab, et komisjoni hindamisaruandes käsitletakse seda tava ja illustreeritakse seda näidetega;

94.

kutsub komisjoni üles

95.

on arvamusel, et kontrollikoja, komisjoni ja siseriiklike asutuste kolmepoolseid koosolekuid, mis on osutunud tähtsaks vastastikuse mõistmise ja probleemide hindamise seisukohalt iga-aastase kinnitava avalduse puhul ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas, tuleks laiendada põllumajanduse ning loodusvarade valdkonda, et soodustada kulude haldamist ja kontrolli reguleerivate eeskirjade ühtset tõlgendamist ning kohaldamist ja komisjoni ning kontrollikoja ühtset lähenemisviisi antud valdkonnas;

96.

nõustub kontrollikoja seisukohaga, et vastavuskontrolli puhul asetatakse liigset rõhku kindla suurusega korrektsioonidele ja vastavusega seotud kohandustele, mis ei puuduta lõplikku abisaajat;

97.

tuletab meelde, et ühtekuuluvuse valdkonna kulutusi hallatakse koostöös liikmesriikidega, kulutused tehakse paljude mitmeaastaste rakenduskavade raames, komisjon kiidab rakenduskavad heaks liikmesriikide ettepanekute alusel ning liikmesriigid omakorda valivad rakenduskavade jaoks üksikud projektid;

98.

tuletab meelde, et liikmesriigid kaasrahastavad ühtekuuluvuspoliitika valdkonna projekte; märgib, et tulemuslikud haldus- ja kontrollisüsteemid peaksid huvitama liikmesriike, kes projekte riiklikult kaasrahastavad; palub komisjonil töötada otsustavalt haldus- ja kontrollisüsteemide ajutiste puuduste vähendamise ja kaotamise nimel;

99.

märgib, et kontrollikoja hinnangul on ühtekuuluvuse poliitikavaldkonna kõige tõenäolisem veamäär üle 5 %; võtab teadmiseks, et vigade sagedus langeb kolmandat aastat järjest;

100.

märgib ka seda, et 36 % projektidega seotud maksetest olid vigased ja et see on jätkuvalt kõige suurema veamääraga valdkond;

101.

on seisukohal, et mitte ainult üksikuid projekte, vaid terveid kulutuste valdkondi tuleb hinnata üldise vigade suundumuse seisukohast;

102.

võtab teadmiseks ühtekuuluvuspoliitika õigusliku raamistiku keerukuse, mis eeldab kinnipidamist nii siseriiklikest nõuetest, sealhulgas piirkondlike ja kohalike ametiasutuste nõuetest, kui ka mitmete liidu poliitikavaldkondade nõuetest ja eeskirjadest (nt seoses avalike hangete ja riigiabiga), liikmesriikides ühtekuuluvuspoliitika rakendamise eest vastutavate ametiasutuste suure hulga ning abisaajate ja liidu vahendite saajate veelgi suurema arvu;

103.

on seisukohal, et kõnealune keerukus on oluline küsimus, mida tuleb paranduste ja lihtsustuste tegemisel arvesse võtta;

104.

märgib, et valdav osa hinnangulisest veamäärast tuleneb abikõlblikkusvigadest ja hanke-eeskirjade ulatuslikust eiramisest; märgib ühtlasi, et ainuüksi hanke-eeskirjade eiramisest tuleneb pea 43 % kõigist kvantifitseeritavatest vigadest ja peaaegu kolm neljandikku kogu hinnangulisest veamäärast;

105.

märgib, et hankemenetluste rikkumine viitab suutmatusele liidu siseturu loomine lõpule viia; kutsub komisjoni ja kontrollikoda üles looma rakendatud metoodika arutamiseks platvormi, sest riigihangete valdkonnas avastatud rikkumised on väga tõsised;

106.

märgib ühtlasi, et huvide erisus mõjutab kahtlemata liidu liikmesriikide kontrollikohustuse mõjusat kohaldamist liidu kulutuste osas vastavas liikmesriigis ja samas ka vastava liikmesriigi osamakseid liidu eelarvesse;

107.

palub komisjonil analüüsida riigihangete eeskirjade rikkumiste põhjuseid ja teha liikmesriikidega otsustavalt koostööd avastatud puuduste kõrvaldamiseks;

108.

tunneb seetõttu heameelt komisjoni rohelise raamatu „ELi riigihanke poliitika ajakohastamise kohta – Euroopa hanketuru tõhustamine” (KOM(2011) 15) üle; kutsub nõukogu ja komisjoni üles lõpetama 2012. aastaks liidu riigihangete põhieeskirjade (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 2004/17/EÜ (14) ja 2004/18/EÜ) (15) reformi vastuvõtmise;

109.

on mures, et kontrollikoda leidis ka väga palju puudusi hankemenetluste läbiviimisel ja lepingute sõlmimisel;

110.

märgib, et vähemalt 30 % kontrollikoja avastatud vigade puhul oli rakenduskavade elluviimise eest vastutavatel liikmesriikide ametkondadel küllalt teavet vigade avastamiseks ning parandamiseks enne kulude komisjonile deklareerimist;

111.

on seisukohal, et see leid seab tõsiselt kahtluse alla sellise süsteemi tõhususe, kus liikmesriikidel on peamine vastutus deklareeritud kulude täpsuse eest;

112.

tuletab meelde, et haldamise kontrollimine on eeskirjade eiramise vältimiseks esmatähtis, ning peab kahetsusväärseks, et 16 auditeeritud rakenduskavast 11 puhul vastasid liikmesriikide haldusasutuste tehtud kontrollid ainult osaliselt õiguslikust raamistikust tulenevatele nõuetele;

113.

märgib, et üldiselt vastasid programmiperioodi 2007–2013 järelevalve- ja kontrollisüsteemid ainult osaliselt õigusliku raamistiku auditeeritud põhinõuetele;

114.

märgib, et lõplikud andmed on võimalik saada ainult nende eelarveaastate kohta, mida saab lugeda lõpetatuks, ning viimane eelarveaasta, mida saab lugeda lõpetatuks, on 2004;

115.

tuletab meelde, et komisjoni ülesanded hõlmavad liikmesriikidele suuniste andmist ja heade tavade väljaarendamist riiklike asutuste vahel; kutsub kõiki komisjoni peadirektoraate üles jätkuvalt selles oma tulemusi parandama;

116.

toonitab, et liikmesriikide ametiasutused kuuluvad suuresti nende poliitikavaldkondade sidusrühma, mida nad halduskoostöö alusel ellu viivad; rõhutab sellega seoses, et halduskoostöö komisjoni ja liikmesriikide vahel sõltub vastastikusest austusest ja tunnustusest asjaomaste ametiasutuste vahel; toonitab, et seda õhkkonda on enamasti võimalik veelgi parandada igapäevases asjaajamises ja selle käigus sündivates kontaktides komisjoni ning liikmesriikide ametiasutuste vahel;

117.

palub komisjonil tuvastada ja liikmesriikide seas levitada parimaid tavasid, mis võimaldaksid vahendite täielikumat ärakasutamist ja parandaksid abisaajate rahavoogu, muutes ja lihtsustades struktuurifondide rakendusmäärusi riiklikul tasandil;

118.

tunneb muret, et OLAFi andmetel on üha rohkem tõendeid selle kohta, et struktuurifondidega seotud pettused on organiseeritud ja kavandatud ega tulene lihtsalt võimaluste ärakasutamisest; palub liikmesriikide ja liidu institutsioonide sidusrühmadel teha tihedat koostööd selle probleemi lahendamiseks (OLAFi 2010. aasta aruanne, lk 41);

119.

peab kahetsusväärseks asjaolu, et liikmesriikide aastakokkuvõtted struktuurifondide kohta esitati hilinenult, mistõttu ei ole võimalik saada piisavat kindlust piirkondlike programmide rakendamise korrektsuse kohta; peab seda piisavaks põhjuseks, et peatada liikmesriikidele struktuurifondidest tehtavad maksed;

120.

kutsub komisjoni seoses finantsmääruse läbivaatamisega üles uurima riiklike haldusdeklaratsioonide mõju stiimuli ja/või heidutusvahendina ning eeliseid, mida nad võiksid usaldusväärses finantsjuhtimises pakkuda; on seisukohal, et arvesse tuleks võtta ka asjaolu, et perioodiks 2007–2013 on tehtud haldus- ja kontrollisüsteemidesse olulisi muudatusi ning saadud tulemusi tuleb hinnata eesmärgiga süsteeme veelgi täiustada; on seisukohal, et selle vahendi kasutuselevõtmine peaks võimaldama komisjonil tõesti täita oma ülesannet teostada järelevalvet liikmesriikide üle ning tagada riiklike haldus- ja kontrollisüsteemide tulemuslik toimimine;

121.

kutsub komisjoni üles tihendama kontakte liikmesriikide ametiasutustega vastastikuse teabevahetuse eesmärgil, et lahendamist vajavad küsimused viivitamata lahendada;

122.

on väga mures mõne liikmesriigi haldus- ja kontrollisüsteemide jätkuvalt halva kvaliteedi ning nende süsteemide täiustamise aegluse pärast;

123.

kutsub komisjoni üles lisama finantsmäärusesse ministrite tasandil välja antud ja alla kirjutatud ning sõltumatu audiitori poolt nõuetekohaselt auditeeritud kohustuslike riiklike haldusdeklaratsioonide nõude, mis oleks esimene oluline samm riikide aruandekohustuse suurendamiseks liidu vahendite kasutamisel; on seisukohal, et selle vahendi kasutusele võtmiseta ei saa komisjon täita oma ülesannet teostada järelevalvet liikmesriikide üle ning tagada riiklike haldus- ja kontrollisüsteemide tulemuslik toimimine;

124.

juhib tähelepanu Euroopa Parlamendi kodukorrale, eriti selle VI lisa artikli 6 punktile 3, mille kohaselt võib president vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 265 parlamendi nimel ja eelarvekontrolli eest vastutava komisjoni raporti alusel esitada Euroopa Kohtule hagi institutsiooni vastu, kes ei täida kohustusi, mis tulenevad heakskiidu andmise otsustele lisatud märkustest või muudest märkustest, mis on lisatud kulutuste tegemist käsitlevatele resolutsioonidele; tuletab ühtlasi meelde, et eelarvemenetluse käigus tuleb tagada korrapäraste kolmepoolsete kohtumiste tõhus korraldamine, nagu on märgitud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 324;

125.

avaldab kahetsust, et nõukogu 11. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1083/2006 (millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta) (16) kohastel sertifitseerimisasutustel puuduvad sidusad ja selged auditeerimisstandardid; kutsub komisjoni üles looma koos liikmesriikidega töörühma ühtsete auditeerimisstandardite koostamiseks eesmärgiga edendada sertifitseerimis-/auditeerimisasutuste audititegevust;

126.

palub komisjonil esitada parlamendile olemasolevate korraldusasutuste arv ja hinnang nende usaldusväärsuse kohta;

127.

tuletab meelde, et selle poliitikavaldkonna eelarvet täidab suuremas osas komisjon otseselt tsentraliseeritult ning järjest rohkem ametite ja ühisettevõtete kaudu kaudselt tsentraliseeritult;

128.

märgib, et kontrollikoja hinnangul on selle poliitikavaldkonna kõige tõenäolisem veamäär 2–5 %;

129.

märgib ühtlasi, et kontrollikoda leidis, et haldus- ja kontrollisüsteemid olid maksete korrektsuse tagamisel vaid osaliselt mõjusad;

130.

märgib, et põhiliseks vigade allikaks selles poliitikavaldkonnas on endiselt teadusuuringute projektide puhul suuremana näidatud personali- ja kaudsete kulude hüvitamine; võtab teadmiseks otsese haldusega seotud reservatsioonide arvu suurenemise (neljalt üheksale), mis on tingitud peamiselt abikõlblikkusnõuete keerukusest;

131.

märgib samuti, et teadus- ja arendustegevuse erilise tähtsuse tõttu liidu majandusele on vead selles valdkonnas eriti murettekitavad;

132.

tuletab meelde, et kuuendast raamprogrammist abi saajate esitatud kuluaruannetele peab olema lisatud sõltumatu audiitori väljastatud kontrollitõend, milles kinnitatakse, et sõltumatul audiitoril on piisav kindlus, et deklareeritud kulud vastavad abikõlblikkusnõuetele; juhib tähelepanu asjaolule, et komisjon ise on tunnistanud, et kontrollitõendite saamiseks esitatud tingimused on liiga ranged;

133.

tunneb muret asjaolu pärast, et kontrollikoda leidis nii 2009. kui ka 2008. aastal vigu 43 % auditeeritud kuluaruannetes, mille kohta kontrolli teinud audiitor oli enne kulude hüvitamise taotluse esitamist väljastanud märkusteta arvamuse;

134.

märgib, et kuigi komisjoni poolt tagasi nõutud abikõlbmatute kulude maht 2009. aastal suurenes oluliselt, kasvasid samas ka tagasinõudmist ootavad summad, mille kogumaht peaaegu kolmekordistus, kasvades 31 500 000 euroni;

135.

on seisukohal, et üldsuse usaldus teadusuuringute, energeetika ja transpordi valdkonna vastu on väga tähtis, sest selle valdkonna osakaal liidu eelarves lähiaastatel eeldatavasti suureneb;

136.

kutsub komisjoni üles tagama, et ebakorrektsetele kuluaruannetele kontrollitõendeid väljastanud sõltumatutele audiitoritele selgitatakse deklareeritud kuludele kehtivaid abikõlblikkustingimusi ning vajaduse korral pannakse nad selliste tõendite eest vastutama, vaatama üle abisaajate kuluarvestuse metoodika eelkontrollitõendite väljastamise süsteemi toimimise, vähendama tagasinõudmist ootavate ebakorrektselt makstud summade kuhjumist ja vajaduse korral sanktsioone rakendama, veelgi lihtsustama teadustöö rahastamise eeskirju, parandama oluliselt VKEde juurdepääsu teadustöö rahastamisele ning tagama täieliku vastutuse liidu raha nõuetekohase kasutamise eest;

137.

tuletab meelde oma üleskutset komisjonile tagada õiguskindlus, hoidudes kohaldamast osalemiseeskirjade rangemat tõlgendust tagasiulatuvalt ning hoidudes nõudmast vahendite saajatelt komisjoni teenistuste poolt juba heaks kiidetud finantsaruannete uuesti koostamist, vähendades sellega vajadust järelauditite ja tagasiulatuvate korrektsioonide järele; palub komisjonil kiiresti lahendada pooleliolevatest kontrollidest tingitud varasemad olukorrad, tegutsedes arukalt ning austades usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid; soovitab selliste varasemate olukordadega seotud vaidlused lahendada kõikide poolte kokkuleppe abil, mis põhineks nt sõltumatul kordusauditil ja/või sõltumatu vahendaja sekkumisel;

138.

väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon on hakanud kasutama sanktsioone teadusuuringute valdkonnas (34 meedet, saadud 514 330 eurot); toetab sellegipoolest siseauditi talituse järeldust, et vaja on tugevat pettuste tuvastamise mehhanismi;

139.

kutsub komisjoni ühtlasi üles tagama seda, et komisjoni siseauditi talitusel oleksid liidu loodud nende asutuste suhtes, kes on juriidilised isikud ja saavad toetust liidu eelarvest (liidu ühisettevõtted), finantsmääruse artikli 185 lõike 3 kohaselt samad volitused mis komisjoni talituste suhtes;

140.

on seisukohal, et kaheksanda raamprogrammi aluseks peaks olema põhjalik käsitluse muutus, sealhulgas sellise preemiasüsteemi kasutuselevõtmine, mis asendaks osaliselt praegust ettemaksude süsteemi, ja riskikapitalile parem juurdepääs, et suurendada tõhusust;

141.

tuletab meelde, et suuremat osa selle poliitikavaldkonna kulutustest haldavad komisjoni talitused tsentraliseeritud halduse kaudu kas komisjoni peakorterites või haldavad neid komisjoni delegatsioonid (pärast Euroopa Liidu toimimise lepingu jõustumist ELi delegatsioonid); võtab teadmiseks asjaolu, et üha enam kasutatakse ühist haldamist, nt toiduainete rahastamise vahendi puhul;

142.

on seisukohal, et terveid kulutuste valdkondi, mitte ainult üksikuid projekte tuleb hinnata üldise vigade suundumuse seisukohast;

143.

märgib, et kontrollikoja hinnangul on kõige tõenäolisem veamäär auditeeritud valdkonnas 2–5 %;

144.

märgib ühtlasi, et kontrollikoja üldise hinnangu kohaselt on järelevalve- ja kontrollisüsteemid ainult osaliselt tõhusad;

145.

märgib ühtlasi, et kontrollikoda leidis, et aasta tegevusaruanne ja EuropeAidi peadirektori avaldus annavad maksete korrektsusega seonduvale finantsjuhtimisele ainult osaliselt õiglase hinnangu;

146.

märgib, et kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide haldus- ja kontrollisüsteemide hindamine on jätkuv protsess, mis toimub ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) detsentraliseeritud halduse tegevuskava raamistikus, mis toob kaasa haldusvolituste üleandmise komisjonilt IPA konkreetsele komponendile, programmile või meetmele;

147.

palub komisjonil teha tihedat koostööd kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikidega, et tõhusalt täiustada haldus- ja kontrollisüsteeme, edendada pettusevastase võitluse parimaid tavasid ning tagada, et nende riikide tavad vastavad liidu kõikidele eeskirjadele ja normidele;

148.

peab kahetsusväärseks asjaolu, et mõnes potentsiaalses kandidaatriigis jätkuvad avalikus halduses ametisse nimetamised, mis on vastuolus avaliku teenistuste seadusega; peab kahetsusväärseks, et kohtusüsteem toimib sageli halvasti; palub komisjonil anda kõikidele potentsiaalsetele kandidaatriikidele vajaliku oskusteabe ja institutsioonilised teadmised, et võidelda edukalt korruptsiooni vastu ja jätkata vajalikke reforme;

149.

on mures suurte tagasilükkamismäärade pärast riikides, kus kasutatakse detsentraliseeritud rakendussüsteemi, st kus liidu delegatsioonid teevad hankedokumentide üle eelkontrolli; rõhutab, et nende riikide ametiasutustel tundub olevat raskusi otsustavate täiustuste tegemisel, mida on vaja, et loobuda komisjonipoolsest eelkontrollist; palub komisjonil ja kandidaatriikidel süvendada arutelu ja tagada tõhus koostöö;

150.

võtab teadmiseks kontrollikoja eriaruande nr 12/2009 „Komisjoni projektide mõjusus justiits- ja siseküsimuste valdkonnas Lääne-Balkani riikides”;

151.

väljendab heameelt, et kontrollikoda on andnud positiivse hinnangu humanitaarabi valdkonnas kohaldatavatele järelevalve- ja kontrollisüsteemidele; sellegipoolest palub komisjonil pöörata suuremat tähelepanu järelmeetmetele, mida võetakse tema poolt koostööpartnerite juures tehtud auditite käigus tuvastatud puudustega tegelemiseks, ning neid meetmeid täielikult ära kasutada, samuti pöörata tähelepanu humanitaarhankekeskuste kasutamise ulatuse järelevalvele;

152.

kutsub välissuhete peadirektoraadi järeltulijat üles lõpetama järelkontrolli metoodika väljatöötamine ning võtma kohe meetmeid siseaudiitori sellekohaste soovituste rakendamiseks;

153.

kutsub laienemise peadirektoraati üles töötama välja ja võtma kasutusele süsteemi, mis lihtsustaks kohapeal tehtud kontrollide analüüsi ja järelmeetmete võtmist, ning suunama piisavalt vahendeid läbivaatamata lõpparuannete analüüsimiseks, mille on esitanud hiljuti liiduga ühinenud liikmesriigid, kuid mis käsitlevad ühinemiseelset aega;

154.

kutsub humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraati üles parandama humanitaarabimeetmete taotluste hindamise dokumenteerimist (näiteks võtma kasutusele standardsed hindamisaruanded) ning andma aru oma kogemustest toiduainete rahastamise vahendi rakendamisega oma 2010. aasta tegevusaruandes;

155.

märgib, et välisabi andmisel võib olla ka negatiivne mõju, näiteks kui abi saavate riikide korruptiivsed režiimid vahendeid kuritarvitavad, ning et tööd sellise mõju ärahoidmiseks tuleb pidada esmatähtsaks;

156.

väljendab heameelt asjaolu üle, et aastatel 2007–2010 toetas komisjon liiduga ühinemise kandidaatriikide pingutusi õigussüsteemi parandamisel ja korruptsiooni vastu võitlemisel 396 000 000 euroga, ning on rahul neis valdkondades saavutatud edusammudega; hoiatab siiski ülemäärase optimismi eest ja palub komisjonil esitada tõendeid selle kohta, et neid rahalisi vahendeid kasutati tõhusalt, ning anda teada, kas järelevalvestruktuuride parandamine on ka tegelikult suurendanud korrumpeerunud osalejatele määratavaid karistusi, sealhulgas kõrgetasemeliste juhtumite korral, kas seadusi on täiel määral rakendatud ja kas reformid jätkuvad;

157.

märgib murelikult, et kontrollikoda tuvastas puudusi detsentraliseeritud rakendussüsteemis Horvaatias ja Türgis; palub komisjonil anda aru kõikidest meetmetest, mida selle probleemi lahendamiseks on võetud, ning anda hinnang ohustatud kulutuste ulatuse kohta;

158.

palub komisjonil ja eelkõige laienemise peadirektoraadil suurendada jõupingutusi programmi Phare, programmi CARDS ja ülemineku rahastamisvahendi lõppdeklaratsioonidega tegelemisel ning jätkata nende programmide sulgemist arukalt ja piisavalt kiiresti;

159.

peab kahetsusväärseks asjaolu, et märkimisväärset osa ühinemiseelsest abist käsitletakse kontrollikoja aastaaruande 3. (põllumajandus – 254 000 000 eurot) ja 4. (ühtekuuluvus – 65 000 000 eurot) peatükis; on üllatunud, et erinevalt varasematest aastatest ei sisalda kontrollikoja aastaaruanne teavet kolmandatesse riikidesse tehtud auditivisiitide arvu kohta;

160.

peab kahetsusväärseks asjaolu, et regionaalpoliitika peadirektoraat ei teinud 2009. aastal ühtegi auditivisiiti Horvaatiasse, ehkki seal on suuri probleeme hankeprotsessiga;

161.

kutsub komisjoni ühtlasi üles teavitama rahvusvahelisi organisatsioone, et tulevane liidu abi sõltub kinnitavate tõendite andmisest kinnitava avalduse kujul;

162.

palub kontrollikojal põhjendada, miks tema välisabi peatüki tehingute valim andis suhteliselt väikese veamäära (13 %), suure osa mittekvantifitseeritavatest vigadest liidu delegatsioonide tasandil ning miks ei leitud täpsus- ja tõendamisvigu valdkonnas, mis oma olemuselt sisaldab suurt rahaliste vahendite väärkasutamise ohtu; palub komisjonil ja eelkõige liidu delegatsioonidel esitada selge auditiinfo ja kogu muu vajalik teave, et hõlbustada kontrollikoja analüüsi;

163.

tuletab meelde, et suuremat osa selle valdkonna kulutustest hallatakse kaudselt tsentraliseeritud halduse või halduskoostöö kaudu;

164.

avaldab heameelt, et komisjonil on selles valdkonnas positiivne roll liikmesriikidele suuniste andjana, ning kutsub komisjoni üles jätkama heade tavade levitamist liikmesriikide ametiasutustes;

165.

märgib, et kontrollikoda leidis, et sulgemiste veamäär oli 2–5 % ning selle poliitikavaldkonna järelevalve- ja kontrollisüsteemid olid 2009. aastal programmide ja projektide sulgemise korrektsuse tagamisel ainult osaliselt mõjusad;

166.

on mures, et valimisse kuulunud 120 projektist ja programmist esines 29 (24 %) sulgemisel kvantifitseeritavaid vigu;

167.

on mures, et komisjoni tasandi järelevalve- ja kontrollisüsteemid ei suutnud 2009. aastal avastada ja parandada märkimisväärsel arvul vigu vastava aasta sulgemistes;

168.

kutsub komisjoni üles jätkama sulgemisprotsessi kontrollide tõhustamist, et tagada vigade avastamine ja parandamine ning vältida juba avastatud vigade kordumist;

169.

tuletab meelde, et selle poliitikavaldkonna peamised programmid saavad vahendeid teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse kuuendast ja seitsmendast raamprogrammist (222 000 000 eurot), liidu ametite ühendatud rahastamisest (116 000 000 eurot), välistegevuse tagatisfondist (92 000 000 eurot) ning ettevõtete ja ettevõtluse mitmeaastasele programmile järgnenud konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammist (175 000 000 eurot);

170.

tuletab ühtlasi meelde, et enamikku kuuenda ja seitsmenda raamprogrammi ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi meetmetest rahastatakse komisjoniga sõlmitud toetuslepingu alusel, kusjuures toetusi makstakse järgmiselt: pärast toetuslepingu allkirjastamist tehakse ettemakse, seejärel vahe- ja lõppmaksed, millega hüvitatakse abisaajate kuluaruannetel põhinevad abikõlblikud kulud;

171.

tuletab meelde, et parlament palus 2007. ja 2008. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevates resolutsioonides komisjonil võimaldada abisaajatel kasutada keskmist personalikulu kuluüksuse kohta ning mitte nõuda konkreetsesse uurimisprojekti aktiivselt kaasatud isikute kohta eraldi kulude väljatoomist; väljendab seetõttu heameelt komisjoni 24. jaanuari 2011. aasta otsuse K(2011) 174 üle kolme meetme kohta, mis hõlbustavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1982/2006/EÜ ja nõukogu otsuse nr 970/2006/Euratom rakendamist;

172.

märgib, et peamine toetuste korrektsusega seonduv risk seisneb selles, et abikõlblikke kulusid näidatakse kuluaruannetes suuremana ja komisjoni järelevalve- ja kontrollisüsteemidega seda ei avastata ning kontrollikoja hinnangul on kuluaruannetel põhinevate maksete korrektsusega seonduv risk suur;

173.

võtab teadmiseks kontrollikoja illustreerivad näited seoses järgmisega:

174.

märgib murega, et kontrollikoda avastab jätkuvalt vigu maksetes, mille kohta tunnustatud audiitor oli väljastanud märkuseta arvamuse, ning kontrollikoda leiab, et kontrollitõendid on deklareeritud kuludes esinevate vigade tuvastamiseks ainult osaliselt mõjusad;

175.

märgib, et kontrollikoda jõudis seisukohale, et selle poliitikavaldkonna maksetes olulisi vigu ei esinenud, kuid et kontrollikoda soovitas tähelepanu pöörata teadusuuringute raamprogrammide kuludes leitud vigade liigile ja ulatusele; märgib, et kuigi kaht selle poliitikavaldkonna järelevalve- ja kontrollisüsteemi kolmest peeti maksete korrektsuse tagamisel tõhusaks, siis üks süsteem oli ainult osaliselt tõhus;

176.

kutsub komisjoni üles

177.

palub komisjonil 2011. aasta jooksul kiireloomuliselt ja põhjalikult läbi vaadata kõik tegevusvaldkonnad, et tagada, et kõik kulutused lisavad väärtust, selleks teha kindlaks säästmisvõimalused, mis vähendaksid praegusel kokkuhoiuperioodil survet eelarvele;

178.

on seisukohal, et kõiki nõudeid peamiste prioriteetsete valdkondade kulude suurendamiseks on võimalik rahuldada käimasolevate programmide kulude kokkuhoiu arvel, ning seepärast tuleks vahendite ümberpaigutamise võimaldamiseks aegunud või ebatõhusaid programme rangemalt kontrollida;

179.

palub komisjonil esitada pädevale parlamendikomisjonile kava meetmete kohta, mida ta kavatseb võtta seoses praeguse eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse reformimisega, riiklike haldusdeklaratsioonidega, komisjoni juhtimisstruktuuri lõpuleviimisega, maksete süsteemse katkestamise ja peatamisega ja selle meetme lõpetamisega ning korrektsioonimehhanismide parandamisega;

180.

palub komisjonil korraldada institutsioonidevaheline foorum, mis hõlmaks esimeses etapis kõige kõrgemal tasemel nõukogu, komisjoni, kontrollikoja ja Euroopa Parlamendi esindajaid ning teises etapis liikmesriikide parlamentide ja kõrgemate auditeerimisasutuste esindajaid, et alustada laiaulatuslikku arutelu eelarve täitmisele heakskiidu andmise praeguse menetluse üle;

181.

palub komisjonil esitada ettepanekud eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tähtaegade lühendamiseks, nii et hääletus täiskogul saaks toimuda käsitletavale eelarveaastale järgneval aastal; innustab kontrollikoda ja kõiki institutsioone lühendama ja tugevdama eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust, muutes selle liidu maksumaksjate jaoks läbipaistvamaks ja mõistetavamaks;

182.

rõhutab, et riiklikud haldusdeklaratsioonid on vahend, millega suurendatakse liikmesriikide vastutust liidu rahaliste vahendite kasutamise eest, sest liidu vahendite kasutuse seaduslikkuse, korrektsuse ja tulemuslikkuse tagamisse on kaasatud nii liikmesriikide parlamendid kui ka siseriiklikud auditeerimisasutused; on seisukohal, et riiklikud haldusdeklaratsioonid annavad liikmesriikide asutustele ja liidu institutsioonidele võimaluse teha koostööd ja austada seejuures täielikult üksteise funktsiooni ja kohustusi;

183.

tuletab meelde, et parlament on alates 2005. aastast kutsunud komisjoni üles tegema ettepanekut kohustuslike riiklike haldusdeklaratsioonide kasutuselevõtmiseks;

184.

rõhutab, et mitte ainult liidu vahendite haldajad, vaid ka liikmesriikide vahendite haldajad peaksid olema kohustatud kulutuste kohta aru andma, sest liikmesriikide ametiasutused täidavad 80 % eelarvest;

185.

on korduvalt nõudnud, et iga liikmesriigi rahandusminister koostaks ja allkirjastaks rahaliste vahendite kasutamise kohta riikliku haldusdeklaratsiooni, ning on teinud ettepaneku ka selle kohta, et siseriiklik auditeerimisasutus või mõni muu sõltumatu auditeerimisasutus peaks rahandusministri koostatud riikliku haldusdeklaratsiooni auditeerima, sest ministri deklaratsiooni võib üldjuhul auditeerida iga sõltumatu auditeerimisasutus;

186.

tunneb heameelt, et mõned liikmesriigid (Taani, Madalmaad, Ühendkuningriik ja Rootsi) esitavad riiklikud haldusdeklaratsioonid, kuid märgib, et need erinevad kvaliteedi ja selguse poolest;

187.

on seisukohal, et asjaolu, et nimetatud liikmesriigid esitavad riiklikud haldusdeklaratsioonid, näitab ülejäänud liikmesriikidele, et see on teostatav;

188.

märgib, et komisjoni ettepanekus liidu aastaeelarve suhtes kohaldatavate finantseeskirjade kohta (KOM(2010) 815, artikkel 56) nähakse ette liidu vahendite haldaja kinnituse kasutuselevõtmine haldustasandil; rõhutab, et parlament on seisukohal, et see ettepanek on samm lõppeesmärgi ehk riiklike haldusdeklaratsioonide suunas;

189.

kutsub komisjoni üles esitama ametlikku ettepanekut liikmesriikide rahandusministrite allkirjastatud kohustuslike riiklike haldusdeklaratsioonide kasutuselevõtmiseks järgmiste etappidena:

ja teeb ettepaneku, et riiklike haldusdeklaratsioonide sisu peaks vastama rahvusvahelistele auditeerimisstandarditele ning peaks aitama kontrollikojal auditit teha;

190.

rõhutab, et nii peadirektorite iga-aastane tegevusaruanne kui ka volinike kolleegiumi koondaruanne on olulised dokumendid, mis aitavad komisjonil eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru anda;

191.

sarnaselt üleskutsega koostada riiklikud haldusdeklaratsioonid poliitilisel tasandil kutsub komisjoni üles viima oma juhtimisstruktuur lõpule sel viisil, et peadirektoraadi iga-aastasele tegevusaruandele kirjutab alla ka vastutav volinik ning koondaruandele (mis sisaldab ka liikmesriikide ja poliitikavaldkondade kaupa tehtud kvaliteedikontrolli tulemustabelit) kirjutab alla Euroopa Komisjoni president;

192.

märgib, et komisjoni juhtimisstruktuuri lõpuleviimiseks tuleb komisjonil tugevdada menetlusi, mille abil saaks kolleegium vastu võtta koondaruande ja volinikud saaksid osaleda peadirektoraatide iga-aastase tegevusaruande koostamisel, mis hõlmab järgmisi, 2010. aasta suhtes kohaldatavaid meetmeid:

193.

rõhutab, et nimetatud meetmed ei tohi mingil juhul vähendada ühegi peadirektori ega volitatud eelarvevahendite käsutaja otsest vastutust;

194.

märgib, et kogu 2009. aastal oli kinnitatud finantskorrektsioonide summa ainuüksi struktuurimeetmete puhul kokku 7 719 000 000 eurot (Euroopa Liidu 2009. eelarveaasta majandusaasta aruanne, lk 112); märgib, et sellest täideti ja registreeriti raamatupidamisarvestuses siiski ainult 5 387 000 000 eurot (7 719 000 000 – 2 332 000 000) (lk 103); on seisukohal, et korrigeerimisele kuuluvate summade ja tegelikult korrigeeritud summade vahelise erinevuse tõttu tuleb hakata makseid ilma komisjoni otsuseta automaatselt peatama, kui on tõendeid juhtimis- ja järelevalvesüsteemide toimimise olulistest puudujääkidest;

195.

kutsub komisjoni üles kehtestama maksete katkestamise ja peatamise süsteemse käivitamise juhtudeks, kui on tõendeid liikmesriikide juhtimis- ja järelevalvesüsteemide toimimise olulistest puudujääkidest;

196.

on seisukohal, et maksete süsteemse katkestamise ja peatamise võimaldamiseks tuleb teha järgmist:

197.

nõuab, et komisjon parandaks korrektsioonimehhanisme ja tagaks, et valesti tehtud maksete finantstagajärjed jäävad abisaajate ja mitte maksumaksjate kanda;

198.

on seisukohal, et selle eesmärgi saavutamiseks tuleb muu hulgas esitada parlamendi pädevale komisjonile

199.

kutsub komisjoni üles nimetama tulemuslikkuse hindaja, kes koostab vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 318 nõutava aruande, mille volinike kolleegium peab heaks kiitma, et anda kinnitus selgest vastutusest nimetatud aruande eest;

200.

on seisukohal, et hindamisaruanne tuleb koostada selliselt, et peamiste tulemuslikkuse näitajate, nende õigusliku/poliitilise aluse, kulutuste suuruse ja saavutatud tulemuste vaheline seos tuuakse selgelt ja läbipaistvalt välja, siseaudititalitus peaks auditeerima aruande koostamisel kasutatavat meetodit ning hindama ka kogu tehtud tööd ja kõigi komisjoni talituste poolt kasutatavad peamised tulemuslikkuse näitajad tuleb avalikustada;

201.

on seisukohal, et hindamisaruanne tuleks esitada täiskogule arutelu ajal, kuhu kutsutakse hindamisaruande kohta oma arvamust avaldama ka kontrollikoda;

202.

kutsub komisjoni üles võtma kulutuste kvaliteedi parandamiseks ning liidu maksumaksjate raha õigeks ja targaks kasutamiseks kasutusele uue kulutuste loogika, mis hõlmab järgmisi põhimõtteid:

ja teeb ettepaneku, et komisjon uuriks koostöös kontrollikojaga menetlust, et saada üldine kinnitav avaldus iga finantsperspektiivi kohta, ning kuni puudub õiguslik alus selle kohustuslikuks muutmiseks, kohaldaks seda vabatahtlikult;

203.

väljendab muret, et kontrollikoja hinnangul on välisabi ja arengukoostöö järelevalve- ja kontrollimehhanismid maksete korrektsuse tagamisel ainult osaliselt mõjusad ning maksed sisaldasid olulisel määral vigu; väljendab muret selle pärast, et kontrollikoda leidis mõnedes lõppmaksetes vigu, mida komisjon ei olnud avastanud, ning et komisjon ei teosta järelevalvet selle üle, mil määral partnerid humanitaarhankekeskusi kasutavad; väljendab heameelt asjaolu üle, et vigadest mõjutatud maksete hulk (13 %) oli eelmiste aastatega võrreldes enam kui poole väiksem, kuid rõhutab siiski, et tuleb teha jõupingutusi selle protsendimäära täiendavaks vähendamiseks;

204.

märgib, et humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraat ei käsitle partnerite süsteemide tavaauditite käigus leitud vigu alati õigel ajal; (17) seepärast nõuab tungivalt, et humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraat tugevdaks oma järelevalve- ja järelmeetmete-alast võimekust;

205.

palub komisjonil integreerida keskkonnaaspektid terviklikumalt arenguprojektidesse, sh eelarvetoetuse programmidesse, ning hinnata keskkonnaaspektide süvalaiendamist arengukoostöös; peab kahetsusväärseks, et need puudujäägid võivad olla tingitud personalinappusest, ning ootab huviga Euroopa välisteenistuse loomisega kaasnevaid edusamme;

206.

nõuab veel kord, et partnerriikide arengukoostöö rahastamisvahendi riiklike strateegiadokumentide koostamisse ja ülevaatamisse kaasataks rohkem parlamente ning selles küsimuses konsulteeritaks kohaliku kodanikuühiskonnaga;

207.

nõuab tungivalt, et komisjon aitaks partnerriikidel arendada parlamentaarse kontrolli ja auditivõimekust ning suurendaks läbipaistvust ja parandaks üldsuse juurdepääsu teabele, eriti kui abi antakse eelarvetoetuse kaudu, vastavalt arengukoostöö rahastamisvahendi määruse (18) artikli 25 lõike 1 punktile b, ning palub komisjonil tehtud edusammude kohta regulaarselt aru anda;

208.

palub taas kord komisjonil näidata, et ta on kulutanud vähemalt 20 % arenguabist põhi- ja keskharidusele ning esmasele tervishoiule, sealhulgas ohutu juurdepääs veele ja kanalisatsioonile; soovitab lisaks teha põhjalikud mõjuhinnangud nende kulutuste kohta, et maksimeerida ettevõetud programmide tulemuslikkust;

209.

palub komisjonil pöörata arenguriikides suuremat tähelepanu naiste tervisele üldiselt ning eelkõige emade tervise edendamisele, sest see on valdkond, kus ollakse aastatuhande arengueesmärkide saavutamisest kõige kaugemal;

210.

rõhutab, et arenguabimehhanismid tuleks samuti suunata jõukuse loomise edendamisele ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamisele, sest jõukuse loomine on oluline vaesuse leevendamise vahend; tuletab meelde, et arenguriikides kaob igal aastal hinnanguliselt 800 000 000 000 miljardit eurot ebaseaduslike kapitalivoogude kaudu ning selle ärahoidmine võib osutuda vaesuse leevendamisel ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel otsustavaks;

211.

on seisukohal, et ÜRO organisatsioonidel on tihti spetsiifilised kogemused ja oskused, mida mujalt ei leia; väljendab siiski muret, et komisjon ei tõesta eelnevalt veenvalt, kas ÜRO organisatsiooni valimine on tegelikult tõhusam ja tulemuslikum kui teised abi andmise viisid; (19) palub komisjoni kasutada läbipaistvamat ja objektiivsemat abi rakendamise kanalite valiku protsessi;

212.

nõuab tungivalt, et komisjon tagaks liidu poolt rahvusvaheliselt rahastatava tegevuse parema silmapaistvuse;

213.

märgib, et aastate 2000–2006 finantsraamistiku alusel Euroopa Sotsiaalfondile 2009. aastaks eraldatud maksete assigneeringute kasutamise määr oli 97,1 % (1 540 000 000 eurot); märgib, et vahemaksete ja eelrahastamise maht aastate 2007–2013 finantsraamistiku alusel kasvas 11 300 000 000 euroni; tunnustab komisjoni jõupingutusi finantsjuhtimise parandamisel; peab kahetsusväärseks asjaolu, et liikmesriigid ei kasuta finantskriisile vaatamata ära Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid;

214.

märgib, et vigade määr on viimase kolme aasta jooksul vähenenud (54 protsendilt 2007. aastal 36 protsendile 2009. aastal); tunnustab komisjoni pingutusi vigade määra vähendamisel; nõuab suuremaid pingutusi eelkõige abikõlbmatute kulude hüvitamise vähendamiseks;

215.

kutsub komisjoni üles panustama finantsjuhtimise parandamisse, jätkates tegevusprogrammi, millega kiirendatakse otsuste tegemist finantskorrektsioonide kohta;

216.

avaldab heameelt asjaolu üle, et Euroopa Sotsiaalfondi programmi täitmisel 2009. aastal keskenduti Euroopa tööhõivestrateegiale, eelkõige meetmetele, mis on suunatud tööalase konkurentsivõime parandamisele tööturul (30,6 % (20)), haridust ja kutseõpet arendavale tegevusele (22,8 % (20)), sotsiaalsele kaasatusele (20,8 % (20)) ja võrdsetele võimalustele (6,5 % (20));

217.

hindab komisjoni püüdlusi saada kõigilt liikmesriikidelt põhjalik aruandlus auditeerimisasutuste iga-aastaste kontrolliaruannete ja ülevaatlike aastaaruannete kaudu;

218.

rõhutab, kui olulised on eelarveread 17 02 02 (tarbijakaitsemeetmed) ja 17 01 04 03 (seotud halduskorraldusega) tarbijapoliitika programmi 2007–2013 kõikide iga-aastaste tööprogrammide tulemuslikuks rakendamiseks, ning kutsub komisjoni üles juhtima rohkem avalikkuse tähelepanu olemasolevatele toetustele (eelkõige seoses tarbijakaitsealase koostöö määruse (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2006/2004) (21) raamistikus võetavate ühismeetmetega, mille kohta taotlusi ei saadud); on rahul 2009. aastal tarbijapoliitika valdkonna järelevalvemeetmeid käsitlevale katseprojektile eraldatud täiendavate vahendite (2 000 000 eurot) tulemusliku kasutamisega;

219.

tunneb heameelt tarbijaturgude tulemustabeli järgmiste väljaannete kui turgude parema jälgimise ja innovatiivse järjestamise olulise vahendi üle; on seisukohal, et loodud empiiriline alus peaks olema aluseks uutele poliitilistele tõdemustele liidu ja liikmesriikide tasandil, ning palub komisjonil kasutada tarbijaturgude tulemustabeli tulemusi oma poliitikakujundamisel kõikides asjaomastes valdkondades;

220.

võtab suure huviga teadmiseks Rahvatervise Programmi Täitevameti muutmise Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusametiks ning selle esimese tegevusaasta laiendatud volituste alusel; õnnitleb Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusametit tarbijapoliitika programmi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1926/2006/EÜ) (22) raames toetuste ja lepingute haldamisele seatud eesmärkide saavutamise puhul; näeb sellegipoolest probleemi asjaolus, et 3 % maksetest tehti pärast maksetähtaega;

221.

tunneb heameelt edusammude üle, mida on tehtud, et saavutada siseturu rakendamise ja arendamisega (eelarverida 12 02 01) seotud maksete assigneeringute 92-protsendine täitmismäär; märgib, et programmi SOLVIT (eelarverida 12 02 02) täitmismäär saab eeldatavasti olema peaaegu 92 %, kui võtta ühtekokku arvesse 2008., 2009. ja 2010. aasta makseid; kordab programmi SOLVIT jaoks eraldi eelarverea säilitamise vajadust;

222.

rõhutab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) tähtsust ning nõuab tungivalt, et komisjon analüüsiks VKEde jaoks mõeldud praeguste rahastamisprogrammide tulemuslikkust ja lihtsustaks VKEde osalemist liidu teadusprogrammides, võttes liidu eelarves kasutusele uuenduslikke rahastamisvahendeid;

223.

võtab teadmiseks kontrollikoja märkused ebaseaduslikult liidu territooriumile toodud kaupade kohta (kontrollikoja aastaaruande punktis 2.22) ja komisjoni vastuse, milles viidatakse ajakohastatud tolliseadustikuga tagatud täpsustusele; palub komisjonil anda nii kiiresti kui võimalik aru Euroopa Kohtu asjaomaste otsuste alusel võetud järelmeetmetest;

224.

ergutab liikmesriike kasutama asjakohaseid riskianalüüsi meetodeid, et keskenduda suure riskiga kauplejate või kaubasaadetiste tollikontrollile; lisaks kutsub liikmesriike üles täiendama riskidel põhinevaid kontrolle teatud hulga juhuvalikul põhinevate kontrollidega; palub komisjonil pöörata ajakohastatud tolliseadustiku rakendussätete koostamisel erilist tähelepanu kauba füüsilise kontrolli tõhususele nii maksunduse kui ka ohutuse/turvalisuse seisukohast; ning nõuab eel- ja järelkontrolli parandamist lihtsustatud menetluste ja keskse tollivormistuse puhul;

225.

märgib, et lõplikult vastu võetud ja hiljem aasta jooksul muudetud 2009. aasta eelarves oli transpordi- ja turismikomisjoni pädevusvaldkonna poliitilisteks meetmeteks ette nähtud kokku 2 427 000 000 euro ulatuses kulukohustuste assigneeringuid ja 2 103 000 000 euro ulatuses maksete assigneeringuid; märgib lisaks, et nendest vahenditest eraldati

226.

peab kahetsusväärseks, et 2009. aasta eelarve täitmise kontrollimisel otsustas kontrollikoda keskenduda taas teadus- ja energiapoliitikale ja mitte niivõrd transpordipoliitikale;

227.

on rahul üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) projektidele ette nähtud kulukohustuste ja maksete assigneeringute jätkuvalt suure kasutusmääraga, mis mõlemad on peaaegu 100 %; palub liikmesriikidel tagada piisav rahastamine riigieelarvest lisaks liidu võetud kohustustele; tuletab meelde, et Euroopa Parlament on toetanud liidu rahaliste vahendite suurendamist; tunneb heameelt üleeuroopalise transpordivõrgu mitmeaastase programmi (2007-2013) projektide vahekokkuvõtte üle, mis avaldati 27. oktoobril 2010 ja milles nähakse ette üleeuroopalise transpordivõrgu eelarvevahendite optimeerimine ning pannakse suurt rõhku projektide usaldusväärsele finantsplaneerimisele;

228.

on mures, et turvalisusele ja transpordisüsteemide optimeerimisele ning reisijate õigustele ette nähtud maksete assigneeringute täitmise määr oli taas väike (73 %); väljendab kahetsust, et programmi „Marco Polo II” maksete assigneeringud suudeti 100 % täita ainult tänu sellele, et üle poole esialgu ettenähtud assigneeringutest paigutati 2009. aasta jooksul ümber;

229.

tunneb heameelt, et programmi „Galileo” maksete assigneeringute täitmise määr on võrreldes 2008. aastaga oluliselt suurenenud, ning rõhutab, kui oluline see programm on logistika- ja säästva transpordi valdkonna jaoks;

230.

võtab teadmiseks, et tehingute pisteline kontroll näitab, et veamäär on tõenäoliselt 2–5 %; kutsub komisjoni üles võtma täiendavaid meetmeid vigade jätkuvaks vähendamiseks;

231.

märgib rahuloluga, et kontrollikoja hinnangul oli Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides seaduslik ja korrektne; tunneb heameelt, et ametil õnnestus täita ametikohad, mis 2008. aasta lõpus veel täitmata olid;

232.

rõhutab, et regionaal- ja transpordipoliitika parem koordineerimine ning läbipaistvuse loomine maksumaksjale ja eelarvepädevatele institutsioonidele antava nõuetekohase teabe kaudu on hädavajalik eelkõige üleeuroopalise transpordivõrgu rahastamisel, sest praegu hinnatakse projektide Euroopa lisandväärtust harva ja seetõttu ei kasutata rahalisi vahendeid näiteks kitsaskohtade, piiriprobleemide või puuduvatest ühendustest tulenevate probleemide lahendamiseks optimaalselt;

233.

nõuab tungivalt, et transpordiprojektide valimine ja heakskiitmine oleks ühtekuuluvuspoliitika raames usaldusväärsemalt korraldatud;

234.

tunneb heameelt kontrollikoja eriaruande nr 8/2010 üle ELi raudteeinfrastruktuuri investeeringute kohta ning eelkõige tähelepaneku üle, et üleeuroopalise transpordivõrgu praegustel koordinaatoritel on olnud oluline roll muu hulgas sidusrühmade suhtlemise hõlbustamisel; toetab soovitust, et komisjon peaks kaaluma koordinaatorite töölevõtmist ka ülejäänud esmatähtsate projektide jaoks;

235.

võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et esmatähtsaid projekte ei valitud tegelike ja eeldatavate liiklusvoogude põhjal ja et kulude-tulude analüüsi võiks rohkem kasutada; rõhutab, et esmatähtsad projektid on kooskõlas ka liidu eesmärkidega majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse valdkonnas, samuti sooviga võidelda kliimamuutuste vastu keskkonnasõbralikumate transpordivahendite toetamisega;

236.

tunneb heameelt selle üle, et vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala eelarve kulukohustuste täitmise määr (97,7 %) on võrreldes 2008. aastaga (mil see määr oli 87,5 %) oluliselt suurenenud; samuti on võrreldes 2008. aastaga (mil määr oli 80,9 %) suurenenud maksete täitmise määr (89,6 %);

237.

peab kahetsusväärseks, et suur osa makseid (8,5 %) tühistati ja seda eelkõige ametite ja suuremahuliste infotehnoloogiasüsteemide (SIS II ja viisainfosüsteem) eelarvetes;

238.

tunneb heameelt programmi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” nelja fondi suure täitmismäära üle; märgib, et suur täitmismäär annab tunnistust ka nende fondide kasulikkusest, ja nõuab, et seda võetaks komisjoni koostatud vahehindamise aruandeid silmas pidades edaspidi arvesse eelarve kavandamisel ning mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevatel kõnelustel;

239.

peab kahetsusväärseks, et põhiõiguste ja õigusasjade programmi ning programmi „Turvalisus ja vabaduste kaitse” maksete täitmismäär oli väiksem; võtab teadmiseks komisjoni põhjenduse, mis seisnes selles, et toetustaotluste esitamise kutsete tulemused ei olnud rahuldavad ning majanduskriisi tõttu oli taotlejatel kaasrahastamist raskem tagada;

240.

peab kahetsusväärseks asjaolu, et kontrollikoja andmetel ei ole mõningad ametid esitanud avaldusi oma konsolideeritud aastaaruannete kohta või on esitanud muudetud avaldused, ning ei ole mitme aasta jooksul esitanud neilt nõutavat teavet;

241.

kutsub komisjoni üles avaldama eri fondide ja programmide vahehindamise aruanded võimalikult kiiresti;

242.

palub komisjonil jätkata jõupingutusi sulgemiste veamäära jätkuvaks vähendamiseks ja hinnata üksikasjalikult eelmise põlvkonna programme; märgib, et uue põlvkonna programmide haldamise veamäär on eelmise põlvkonna programmide veamääraga võrreldes langustrendis, mis peegeldab seda, et käimasolevate programmide eeskirjades tehtud tehnilised muudatused on olnud kasulikud;

243.

märgib, et valdav osa hariduse ja kultuuri poliitikavaldkonna tehingutest tehakse liikmesriikide ametite kaudu; väljendab sellega seoses heameelt komisjoni tehtud jõupingutuste üle, et aidata liikmesriikide ametitel oma raamatupidamissüsteeme parandada, ja palub komisjonil võtta vajalikke meetmeid, kui liidu auditeerimisnõudeid ei täideta;

244.

väljendab rahulolu IT-vahendite kasutamise laiendamise üle, kuna see vähendab bürokraatiat ja võib aidata taotlejate jaoks menetluskorda märkimisväärselt lihtsustada ja vähendada taotluste läbivaatamisele kuluvat aega;

245.

nõuab tungivalt, et komisjon, Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus ning liikmesriikide ametid jätkaksid oma tööd paindliku menetluse ja maksetega seotud viivituste edasise vähendamise saavutamiseks, kuna abisaajatel on õigus eeldada, et programmi juhistes või teistes ametlikes teatistes esitatud ajakavadest kinni peetakse;

246.

on seisukohal, et keskkonna, rahvatervise ja toiduohutusega seotud eelarveridade üldine täitmismäär on rahuldav;

247.

rõhutab, et keskkonna vallas oli kulukohustuste assigneeringute üldine täitmismäär 97,12 %, mis on võrreldes eelnenud aasta 95,15 % täitmismääraga parem tulemus; märgib lisaks, et maksete täitmise määr oli 99,92 %, st suur;

248.

tunneb heameelt, et rahvatervise valdkonnas oli kulukohustuste ja maksete assigneeringute täitmise määr märkimisväärselt suur, sest kulukohustused olid kõikidel eelarveridadel täidetud peaaegu 100 %;

249.

märgib, et toiduohutuse, loomade tervishoiu, loomade heaolu ja taimetervise valdkonna kulukohustuste täitmise määr oli sama suur nagu eelnenud aastal (98 %); on teadlik, et maksete täitmise määr vähenes veidi (82 %); kutsub liikmesriike üles esitama komisjonile likvideerimismeetmete kohta täpsemaid eelarvestusi;

250.

tunneb heameelt, et programmi „LIFE+” tegevuseelarvest täideti 99,35 %, eelkõige kuna eelarvepädevad institutsioonid suurendasid kulukohustuste assigneeringuid võrreldes komisjoni esialgse ettepanekuga 29 000 000 euro võrra; märgib, et programmi „LIFE+” kolmanda kutse raames valiti välja 210 projekti sellistes valdkondades nagu loodus ja bioloogiline mitmekesisus (84), keskkonnapoliitika ja -juhtimine (115) ning teave ja teabevahetus (11);

251.

rõhutab, et eelarverealt „Osalemine rahvusvahelises keskkonnaalases tegevuses” rahastatakse kohustuslikke ja vabatahtlikke sissemakseid seoses rahvusvaheliste konventsioonide, protokollide ja lepingutega ning saavutati üldine täitmismäär 84,46 % (2008. aastal 76,12 %); on teadlik sellest, et täitmismäära mõjutavad ka vahetuskursi muutused, sest enamik osamakseid tehakse USA dollarites;

252.

märgib, et kodanikukaitse rahastamisvahendi (mis hõlmab tegevusi suurõnnetuste korral, valmisolekumeetmeid ja hädaolukorra tagajärgede ärahoidmise ja leevendamise meetmeid) täitmise määr oli 72,56 %, mis vastab 15 411 000 eurole; märgib, et maksete assigneeringute täitmise määr on 44,52 %, sest hankemenetlused avalikustati alles 2009. aasta esimeses pooles ja projekte ei ole veel lõpetatud;

253.

märgib, et hädaolukordade fondide ja suurõnnetuste toimumisega seotud vahendite puhul on liikmesriikide lõplikud väljamaksetaotlused sageli väiksemad kui esialgsed eelarvestused; kutsub liikmesriike üles esitama komisjonile likvideerimismeetmete kohta täpsemaid eelarvestusi ning nõuab tungivalt, et komisjon annaks liikmesriikidele eelarvestamisel rohkem abi;

254.

märgib, et 2009. aasta eelarve raames viidi keskkonna vallas ellu kolm katseprojekti ja kaks ettevalmistavat meedet ning rahvatervise valdkonnas neli ettevalmistavat meedet; võtab teadmiseks, et katseprojektile „Vääveldioksiidi heitkogustega kauplemine Läänemerel” esitatud taotlused olid halva kvaliteediga, mistõttu lepingut ei sõlmitud; on teadlik sellest, et ettevalmistav tegevus, mis käsitles kontrollpunkte seoses loomade veoga, tühistati taotluste halva kvaliteedi tõttu, sest need ei vastanud minimaalsetele hindamiskriteeriumidele;

255.

rõhutab, kui tähtis on täpsustada hankemenetlusi ja anda taotlejatele rohkem abi, eelkõige rahvatervise programmide puhul, et vältida selliste projektitaotluste esitamist, mis on selgelt rahastamiskõlbmatud või ebakvaliteetsed; on siiski teadlik sellest, et mõne projekti elluviimisel tekib alati probleeme;

256.

juhib tähelepanu sellele, et finantsmääruse haldus- ja finantssätete järgimine ei tohiks põhjustada tarbetuid viivitusi toetuste andmisel ega rahastatavate projektide valimisel; kutsub komisjoni üles jätkama pingutusi nende haldusmenetluste parandamiseks, mis avaldavad mõju kulukohustuste ja maksete assigneeringute täitmisele;

257.

märgib, et 2009. aasta lõpus haldas komisjoni haldusüksusena tegutsev Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet 361 kaasrahastatavat rahvatervise programmi projekti, millest 287 osas olid sõlmitud lepingud ja milleks oli liidu eelarvest kokku eraldatud 156 000 000 eurot; rõhutab, et liidu programmide elluviimiseks vajalik Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusameti halduskulude kogueelarve oli 6 400 000 eurot; võtab teadmiseks uued struktureeritud aruandemeetodid, tänu millele on võimalik eelarve täitmist paremini kontrollida, vältida assigneeringute ülekandmist ja eelarve aastasuse põhimõttest rangelt kinni pidada;

258.

märgib, et puudusi on nii ametite ja institutsioonide kui ka ametite ja liidu avalikkuse vahelises suhtluses; innustab kõiki ametite ja institutsioonide asjaomaseid isikuid omavahelist suhtlust parandama ja avalikkust paremini teavitama;

259.

nõuab tungivalt, et komisjoni tervise- ja tarbijakaitse peadirektoraat ning keskkonna peadirektoraat annaksid parlamendi asjaomastele komisjonidele igal aastal eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus aru elluviidud projektide ja programmide tõhususe ja tulemuslikkuse kohta;

260.

võtab teadmiseks, et oma aruandes 2009. aasta eelarve täitmise kohta märgib kontrollikoda, et „välisabi, arengukoostöö ja laienemise poliitikavaldkondade rühma 31. detsembril 2009 lõppenud eelarveaasta maksed olid olulisel määral vigadest mõjutatud”; (23) väljendab muret asjaolu pärast, et vead on seotud abikõlblikkuse ja hanke-eeskirjade eiramisega, mis on halva juhtimise ja pettuste suhtes kõige tundlikumad valdkonnad (24);

261.

väljendab heameelt välissuhete valdkonna kulutustega seotud tehingute korrektsuse pärast ja selle üle, et kontrollikoja hinnangul täiesti korrektsete tehingute määr on võrreldes 2007. ja 2008. aasta näitajatega suurenenud;

262.

väljendab heameelt ka 2009. aastal uute menetluste ja kontrollinimekirjade lisamise üle, mis on võimaldanud karmistada välissuhete peadirektoraadi eelkontrollimenetlusi;

263.

nõuab tungivalt seoses ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisega, et parlamenti teavitataks kiiresti kindlaksmääratud eesmärkidest ja missioonide valikust, et ta saaks paremini koostada soovitusi nõukogule ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale;

264.

väljendab heameelt asjaolu üle, et aastatel 2007–2010 toetas komisjon ELiga ühinemise kandidaatriikide pingutusi õigussüsteemide parandamisel ja korruptsiooni vastu võitlemisel 396 000 000 euroga, ning on rahul neis valdkondades saavutatud edusammudega; hoiatab siiski ülemäärase optimismi eest ja palub komisjonil esitada tõendeid selle kohta, et neid rahalisi vahendeid kasutati tõhusalt, ning anda teada, kas järelevalvestruktuuride parandamine on ka tegelikult suurendanud korrumpeerunud osalejatele määratavaid karistusi, sealhulgas kõrgetasemeliste juhtumite korral, kas seadusi on täiel määral rakendatud ja kas reformid jätkuvad;

265.

võtab teadmiseks asjaolu, et toiduainete rahastamisvahendis kasutatakse üha enam ühist haldamist ja palub humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadil anda oma 2010. aasta tegevusaruandes aru toiduainete rahastamisvahendi rakendamisel saadud kogemustest;

266.

märgib, et ühtekuuluvuse vahenditele kohaldatakse eriti keerukaid eeskirju ja neid rakendatakse liidu teistest kulutuste valdkondadest erinevalt, mistõttu nendega seoses on vigade tõenäosus suurem; juhib tähelepanu asjaolule, et ühtekuuluvusega seotud kulutuste veamäär, mis 2009. aastal oli üle 5 %, on jätkuvalt liidu kõigi maksete suurim; rõhutab siiski veamäära olulist vähenemist 2008. aastaga võrreldes ja nõuab sellega seoses suuremat lihtsustamist ning rohkem tehnilist tuge, et võimaldada tulemuslikumat rakendamist liikmesriikides ja piirkondades; juhib tähelepanu sellele, et komisjon või liikmesriigid peavad piirkondlikele omavalitsustele tagama tehnilised teadmised ja oskused, millega suurendatakse nende käsutusse antud vahendite kasutamise tõhusust ja tulemuslikkust;

267.

märgib, et riigihangete eeskirjade rikkumine on kõige sagedasem eeskirjade eiramise põhjus ja see tuleneb osaliselt eeskirjade keerukusest; soovitab riigihangete eeskirju lihtsustada ja vähendada, et vähendada vigade esinemise koguarvu;

268.

on mures selle pärast, et regionaalpoliitika peadirektoraat märgib 2009. aasta tegevusaruande kinnitavas avalduses, et 79 asjaomasest programmist 38 puhul ei ole regionaalpoliitika peadirektoraadil piisavat kindlust deklareeritud kulude 2009. aastal tehtud tagasimaksete aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta; palub lisateavet 2009. aastal tehtud tagasimaksete puuduvate andmete kohta; märgib, et liikmesriigid on kohustatud esitama oma iga-aastastes tegevusaruannetes piisavalt teavet, ning palub komisjonil teha ettepanek karistussüsteemi kasutuselevõtuks, mida kohaldatakse juhul, kui komisjon ei saa esitatud andmete põhjal saada kindlust seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

269.

tervitab kontrollikoja arvamust nr 1/2010 pealkirjaga „Euroopa Liidu finantsjuhtimise edendamine: riskid ja väljakutsed” ja juhib tähelepanu asjaolule, et järelevalve- ja kontrollisüsteemid ei ole mitmetes suure riskiga valdkondades täielikult tõhusad, pidades silmas Euroopa majanduse elavdamise kava, eelkõige ühtekuuluvust ja maaelu arengut;

270.

rõhutab finantsmääruse muutmise kontekstis vajadust liikmesriikidega koos hallatavaid eeskirju ja juhtimisskeeme selgitada ning toonitab, et ühtekuuluvuspoliitika puhul peab selgitamine olema võimalikult ulatuslik, et vältida vastuolusid finantsmäärusega; märgib, et finantsmääruse ja ühtekuuluvust käsitlevate määruste vahelisi haldusprobleeme saab vältida abikõlblikkuse eeskirjade parema ühtlustamise kaudu eri poliitikavaldkondade lõikes; arvab siiski, et lihtsustamine, eriti seoses finantsmääruse muutmisega, peab eelkõige tagama pikas perspektiivis stabiilsed eeskirjad ja juhtimissüsteemid;

271.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaaluma võimalust töötada välja „usalduslepingu” põhimõte, mis võimaldab vähendada selliste süsteemide kontrollimist, mis on tõestanud oma väärtust vigade- ja pettusevastases võitluses;

272.

märgib, et Interregi programmide kontrolli- ja auditeerimissüsteemide puhul puudub osaliselt ühtne lähenemine, mida kõigi osalevate liikmesriikide auditeerimisasutused tunnustaksid; nõuab, et liikmesriikide asutused, mis tegelevad piiriüleste programmide auditeerimise ja kontrolliga, tunnustaksid vastastikku ühiste eeskirjade ja standardite kogumit;

273.

viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude eritähelepanekute osas oma 10. mai 2011. aasta resolutsioonile komisjoni 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta (25).

—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarvet (1);

—

võttes arvesse Euroopa Liidu eelarveaasta 2009 majandusaasta aruannet (SEK(2010) 963 – C7-0211/2010) (2);

—

võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2009 eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega (3) ja kontrollikoja eriaruandeid;

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust, milles kinnitatakse raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust (4);

—

võttes arvesse oma 10. mai 2011. aasta Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve (III jagu – komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevat otsust (5) ning oma resolutsiooni tähelepanekutega, mis on kõnealuse otsuse lahutamatu osa;

—

võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 4 teisele lõigule koostatud kontrollikoja eriaruandeid;

—

võttes arvesse nõukogu 15. veebruari 2011. aasta soovitust komisjoni tegevuse heakskiitmise kohta 2009. aasta eelarve täitmisel (05891/2011 – C7-0053/2011);

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõiget 1, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 317, 318 ja 319 ning Euratomi asutamislepingu artikleid 179a ja 180b;

—

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (6) eriti selle artikleid 145, 146 ja 147;

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 76 ja VI lisa;

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A7-0135/2011),

A.

arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt täidab komisjon eelarvet ja haldab programme ning teeb seda vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 317 koostöös liikmesriikidega omal vastutusel ning võttes arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

B.

arvestades, et kontrollikoja eriaruannetes esitatakse teavet niisuguste probleemsete teemade kohta, mis on seotud rahaliste vahendite kasutamisega, ning need on seega Euroopa Parlamendi jaoks kasulikud oma eelarve täitmisele heakskiitu andva asutuse rolli täitmisel;

C.

arvestades, et Euroopa Parlamendi märkused kontrollikoja eriaruannete kohta moodustavad lahutamatu osa tema 10. mai 2011. aasta otsusest, mis on lisatud tema Euroopa Liidu 2009. aasta üldeelarve (III jagu – komisjon) täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale otsusele,

1.

tunneb heameelt, et kontrollikoda on suutnud igal aastal koostada järjest rohkem ja järjest paremaid eriaruandeid; peab kahetsusväärseks, et parlamendis kohaldatavate eeskirjade tõttu ei pälvi need eriaruanded alati sellist poliitilist tähelepanu, mida nad väärivad;

2.

juhib tähelepanu sellele, et eriaruanded on väga olulised programmide ja projektide arutamisel, muutmisel ja/või kohandamisel, sest eriaruannete tulemus võib olla inimressursside ja eelarvevahendite tõhusam kasutamine; tunnustab komisjoni selle eest, et ta suhtub nendesse protsessidesse positiivselt ning on valmis võtma viivitamatult meetmeid enamiku puuduste kõrvaldamiseks, millele kontrollikoda eriaruannetes tähelepanu juhtis;

3.

kutsub oma pädevaid asutusi veel kord üles kohandama eeskirju selliselt, et pädev komisjon saaks kontrollikoja leidude tõsidusest sõltuvalt otsustada, kas on vaja koostada täiskogule esitatav algatusraport väljaspool algatusraportite jaoks ettenähtud kvooti;

4.

märgib, et liidu arenguabivahendid, mida eraldati ÜRO organite kaudu, kahekordistusid aastatel 2002–2008 ja moodustasid rohkem kui miljard eurot;

5.

on seisukohal, et ÜRO organite kaudu töötamine võib anda mastaabisäästu ning rahastajate parema koordineerimise tulemusel tõhusamat abi, kuid märgib siiski, et see pole alati nii, sest kodanikuühiskonna organisatsioonidel on sageli väärtuslikke teadmisi kohalikest oludest ning nende kaasamine võib arenguriikidest partnerite vastutustunnet suurendada;

6.

on mures selle pärast, et kontrollikoda tuvastas raskusi partnerite objektiivseks ja läbipaistvaks valimiseks kehtestatud rangete juriidiliste nõuete kasutamisel praktiliste kriteeriumitena, mis toetaksid otsuste tegemist;

7.

kutsub sellega seoses komisjoni üles kehtestama selgeid valikukriteeriume ja -menetlusi, mis tagaksid kõikidel juhtudel kõige tõhusamate ja tulemuslikumate abimehhanismide valiku;

8.

kutsub komisjoni pidama ÜRO rakendatud abiprojektide üle tõhusamat järelevalvet, et teha kindlaks nende tegelik mõju ja tasuvus;

9.

on seisukohal, et komisjoni ettepanekus mitme rahastajaga sihtfondide kohta tuleks ühendada komisjoni suutlikkus luua, hallata ja koordineerida selliseid fonde piisava demokraatliku ja eelarvekontrolliga;

10.

usub, et koostöö ÜRO süsteemiga peaks sõltuma ÜRO reformi rahuldavatest edusammudest, komisjoni staatusest ÜRO süsteemis ning rahvusvaheliste organisatsioonide töötajate poolt toime pandud kriminaalkuritegude eest vastutusele võtmise menetluste ja tavade väljatöötamisest; usub lisaks, et tuleb luua süsteem asjaolude kindlakstegemiseks ning alusetult kulutatud liidu raha sissenõudmiseks;

11.

näeb vajadust viia lõpule olemasolev kontrolliraamistik ja anda selle käigus komisjoni volitatud eelarvevahendite käsutajatele, komisjoni siseauditi talitusele ja kontrollikojale juurdepääs ÜRO siseauditi aruannetele;

12.

usub, et rahvusvaheline organisatsioon peaks edastama Euroopa Parlamendile kinnitavad tõendid kinnitava avalduse kujul, mis sarnaneb avaldusega, mille peavad väljastama komisjoni volitatud eelarvevahendite käsutajad, ning riikide haldusdeklaratsioonidega, mida Euroopa Parlament nõuab liikmesriikidelt;

13.

on arvamusel, et Euroopa välisteenistuse loomine ja selle keerukas ülesehitus, mis võimaldab ametnikel hallata komisjoni välistegevuseks ettenähtud rahalisi vahendeid, muudab halduse ja kontrolli probleemid veelgi pakilisemaks; usub seetõttu, et liit peab kindlasti jõudma võrdsele positsioonile ÜRO liikmesriikidega, et saavutada märgatavat edu rahaliste vahendite või muude kohustuste sissenõudmise kontrollis ja vajaduse korral ka järgnevas uurimises;

14.

nõuab tungivalt, et komisjon annaks rohkem teavet Euroopa Arengufondi piirkondlikul ja riiklikul tasandil rakendamise kohta AKV riikides ning tagaks kogu liidu rahastatava rahvusvahelise tegevuse parema nähtavuse;

15.

tuletab kontrollikojale ja komisjonile meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 8 kohaselt on meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine Euroopa Liidu aluspõhimõte kõigi meetmete puhul; seetõttu tuleb soolisi aspekte arvesse võtta eelarvemenetluse kõigis etappides, sealhulgas Euroopa Liidu üldeelarve ettevalmistamisel, täitmisel ja auditeerimisel;

16.

tuletab kontrollikojale ja komisjonile meelde soolise võrdõiguslikkuse elementide eelarveprotsessis arvessevõtmise teostatavust käsitleva uuringu tulemusi ja soovitusi;

17.

tunneb heameelt aruande üle, mis põhineb komisjoni tasandil ja neis viies liikmesriigis (Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia ja Ühendkuningriik) tehtud auditil, kelle osa kokku moodustab 76 % programmiperioodil 2000–2006 Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastatud naiste kutsealase koolituse meetmete jaoks mõeldud kuludest; märgib siiski, et aruandes toodi välja palju puudusi seoses meetmete kehtestamise ja projektide väljavalimisega, mida kontrollikoda auditeeris; ning märgib puudujääke programmide tulemuste järelevalves;

18.

märgib, et auditeeritud programmides sisalduvaid koolitusmeetmeid ei kehtestatud otsese vastusena tööturu nõuete analüüsile ning kehtestatud meetmed võimaldasid üldiselt rakendamise viisis suurt valikuvabadust, keskendumata piisavalt konkreetsetele sihtrühmadele; avaldab kahetsust, et kontrollikoda ei võtnud arvesse naiste tööle naasmise või nende oskuste parandamisega seotud probleeme laiemas kontekstis;

19.

mõistab, et tulevastes rakenduskavades on vaja arvesse võtta tööturu analüüsi, et koolitustegevus oleks kõnealuse analüüsi tulemustega vastavuses; jääb siiski arvamusele, et naiste koolitus peab tugevdama nende oskusi, arvestades samal ajal naiste erivajadustega, nagu lastehoid ja paindlik tööaeg; toetab lisaks arvamust, et tuleb luua tõhus projektide valikumenetlus, et kiita heaks projektid, milles käsitletakse ebavõrdsust ja mis on suunatud analüüsis esile toodud probleemide lahendamisele;

20.

märgib, et praeguste näitajate alusel ei võetud auditeeritud liikmesriikides projekti valikukriteeriumides piisavalt arvesse tööturu analüüse ega tagatud, et valitud projektid oleksid kooskõlas programmi üldiste eesmärkidega; soovitab, et tulevikus keskenduksid näitajad rohkem soolisele võrdõiguslikkusele, et püstitataks selged eesmärgid ning parandataks teabe usaldusväärsust, et tagada rakendusasutuste-, liikmesriikide- ja komisjonipoolse hindamise tulemuslikkus;

21.

palub komisjonil jätkata liikmesriikides asjakohaste ja praktiliste näitajate loomise kontrollimist, et tagada usaldusväärsete andmete kogumine, võimaldades seeläbi teha kasulikke järeldusi kaasrahastatud meetmete tulemuslikkuse ja tõhususe kohta; palub Euroopa Parlamenti tehtud edusammudest korrapäraselt teavitada, tagades, et projekti toetajate kohustused ei muutuks liiga koormavaks;

22.

kutsub kontrollikoda üles võtma arvesse eelarve täitmise aastaaruandes eelarverubriikide 4 ja 13 kohta esitatud komisjoni märkust, et nimetatud rubriikide kohaldamisala on laiem ja nad hõlmavad muu hulgas ka soolise võrdõiguslikkuse poliitikat;

23.

kutsub seoses Euroopas jätkuvalt esineva meeste ja naiste palgaerinevusega komisjoni üles jätkama naiste kutsealase koolitusega seotud meetmete edendamist, et nad saaksid omandada või parandada oskusi niisugusest ebavõrdsusest ülesaamiseks;

24.

peab kahetsusväärseks aastaaruandes esitatud kontrollikoja märkusi seoses alusetult tehtud maksetega programmi „Daphne II” rakendamisel; nõuab tungivalt, et komisjon teeks olukorra järelkontrolli ning tagaks edaspidi programmi „Daphne” nõuetekohase rakendamise;

25.

kordab oma nõuet komisjonile ja kontrollikojale, et teave soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise poliitika kohta ja soopõhised andmed lisataks eelarve täitmisele heakskiidu andmise raportile;

26.

tunneb heameelt kontrollikoja aruande avaldamise ning kontrollikoja tehtud põhjaliku analüüsi üle;

27.

hindab impordi lihtsustatud tolliprotseduuride otsustavat tähtsust ettevõtjate jaoks kaubavahetuse soodustamise seisukohast, kuid peab kahetsusväärseks asjaolu, et niisugused protseduurid on toonud kaasa liidu eelarvele põhjendamatult suured kahjud ja liidu kaubanduspoliitika rikkumised;

28.

tunneb heameelt impordi lihtsustatud protseduuride täiendatud õigusliku raamistiku üle, mis kehtestati 2009. aasta alguses, ning ootab, et komisjon saavutaks oma järelauditite suuniste täielikkuse ilma edasiste viivitusteta ja hiljemalt 2011. aasta lõpuks;

29.

kutsub liikmesriike üles kõnealust raamistikku kiiresti rakendama ja kutsub komisjoni üles edusamme põhjalikult jälgima;

30.

leiab, et aruandes ilmnenud liikmesriikide impordi lihtsustatud protseduuride mõjusate kontrollide puudumine ei ole vastuvõetav, ning kutsub komisjoni üles jätkama liikmesriikide lihtsustatud protseduuride kontrollide mõjususe uurimist ja uurima eelkõige liikmesriikide edusamme järelauditite tegemisel (nt sagedus, metoodika, riskianalüüsi kasutamine ja korraldus) ning esitama niisuguse uurimise tulemused Euroopa Parlamendile 2011. aasta lõpuks vähemalt poolte liikmesriikide kohta ning 2012. aasta lõpuks ülejäänud liikmesriikide kohta;

31.

on arvamusel, et liikmesriigid peaksid tegema rohkem jõupingutusi tollimaksude tulemusliku kogumise tagamiseks, võttes eelkõige arvesse asjaolu, et nad saavad 25 % kõnealustest maksudest nende kogumise kulude hüvitisena endale;

32.

palub kontrollikojal kaaluda kõnealuse eriaruande suhtes järelmeetmete võtmist pärast järelauditite suuniste kasutuselevõtmist ning kutsub komisjoni üles esitama Euroopa Parlamendile hinnangud traditsiooniliste omavahendite kahjude kohta, mis tulenevad liikmesriikide lihtsustatud protseduuride praegustest ebamõjusatest kontrollidest;

33.

kutsub komisjoni üles analüüsima Hollandi ideed eelkontrollide kohta, mida küll Madalmaades üldiselt ei järgitud, kuid mille puhul kontrollikoda leidis, et need vastavad täiel määral kontrollikoja kontrollimudelile, ning soovitama kõnealuse mudeli kasutamist ka muudes liikmesriikides ja teavitama Euroopa Parlamenti tehtud edusammudest 2011. aasta septembriks;

34.

nõuab tungivalt, et komisjon uuriks üksikasjalikumalt nn täiendava lihtsustamise (teatamisvabastuste) kuritarvitamist ja esitaks 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse lõpuks Euroopa Parlamendile üksikasjalikud arvnäitajad täiendavate lihtsustamiste sageduse kohta liikmesriigiti; kutsub komisjoni üles määratlema üksikasjalikumalt erilised asjaolud, mille korral ettevõtjad võivad kasutada teatamisvabastust;

35.

kutsub komisjoni üles uurima 2011. aasta veebruariks Belgia, Prantsusmaa, Iirimaa, Rootsi ja Ühendkuningriigi juhtumeid, mille puhul ei suutnud ettevõtjad esitada järelauditite raames nõutud tollidokumente, ning teavitama Euroopa Parlamenti enne 2009. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse lõppu kõnealuse olukorra parandamiseks asjaomaste liikmesriikide poolt võetud meetmetest;

36.

peab kahetsusväärseks asjaolu, et puudub liidu ühtne poliitika niisuguste sanktsioonide kohta, mida liikmesriigid peaksid kehtestama ettevõtjate suhtes, kelle tegevus on vastuolus lihtsustatud protseduuride eeskirjadega, mis on kehtestatud nende jaoks majandustegevuse hõlbustamiseks; kutsub komisjoni üles teavitama Euroopa Parlamenti olukorra parandamiseks võetud meetmetest;

37.

kutsub liikmesriike üles teadvustama ettevõtjatele nende kohustusi lihtsustatud protseduuride kasutamisel, mis võib hõlmata kohustuslikku koolitust;

38.

märgib traditsiooniliste konkurentide ja tärkava turumajandusega riikide poolset suurenenud konkurentsi, millega liit teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas silmitsi seisab; märgib vastavalt, et teadustöö ja eelkõige uus teadustöö infrastruktuur on liidule ülimalt oluline selleks, et saavutada ELi 2020. aasta strateegias sätestatud eesmärgid: arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv;

39.

toonitab, et komisjon peaks hoolikalt kaaluma oma projektide kõiki külgi, et muuta toetused võimalikult tasuvaks; märgib siiski, et kõnealuses aruandes või komisjoni vastustes ei ole esitatud selgeid tõendeid, millest võiks järeldada, et komisjon on tõepoolest muutnud toetused võimalikult tasuvaks;

40.

toonitab, kui oluline on 2000. aastal tehtud komisjoni analüüsi järeldus, et infrastruktuuridega seotud tehnoloogiaarenduses puudub kriitiline mass; märgib, et ei kõnealusest eriaruandest ega komisjoni vastustest saa järeldada, et rahastatavate projektide (kokku 28) eritunnuste ja arvu puhul on saavutatud kriitiline mass; kutsub seetõttu komisjoni üles veelgi täpsustama kõnealusel konkreetsel juhul kriitilise massi saavutamise eesmärki ja selle edendamise viisi;

41.

märgib, et ettevalmistavate uuringute puhul ei ole selge, et kontrollikoda oleks abisaajate, teadusasutuste esindajate, teadusringkonna esindajate ning liikmesriikide ja assotsieerunud riikide esindajate küsitlemisel võtnud arvesse asjaolu, et need osalised suhtuvad tehtavatesse uuringutesse olemuslikult positiivselt; julgustab lisaks kontrollikoda kasutama täiendavaid tõendeid, et uurida paremini kõnealuste projektide mõjusust;

42.

märgib, et komisjoni vastuste kohaselt „[ei olnud uue] infrastruktuuri rajamise toetuskavas ettenähtud liidu vahendid […] mõeldud uute infrastruktuuriobjektide rajamiseks, vaid infrastruktuuri Euroopa mõõtme süvendamiseks”; märgib siiski, et mõisted „Euroopa mõõde” ja „Euroopa lisandväärtus” (7) ning eelkõige küsimus, kuidas neid mõõdetakse ja mil viisil kõnealustele projektidele kulutatud vahendid vastavad mõistetele „Euroopa mõõde” ja „Euroopa lisandväärtus”, ei ole piisavalt määratletud; kutsub vastavalt komisjoni üles selgitama kõnealuseid mõisteid täpsemalt konkreetsel ja mõõdetaval viisil;

43.

nõustub kontrollikoja ja komisjoniga, et täiendavate rahastamisallikate kasutamise eeliseid tuleks võimalikele taotlejatele selgitada ning komisjon ja liikmesriikide ametivõimud peaksid neid täiendavalt propageerima isegi siis, kui seitsmenda raamprogrammi ajal on olukord sellel alal märgatavalt paranenud;

44.

märgib, et täiendavate rahastamisallikate kasutamine on järgmistel aastatel uue teadustöö infrastruktuuri rajamise otsustava tähtsusega tegur;

45.

märgib, et komisjon peab tegema praktilisi samme täiendavuse aspekti asjakohaseks juhtimiseks, kontrollides muu hulgas projektide topeltrahastamist või abikõlbmatut kaasrahastamist;

46.

tuletab meelde, et 2008. aastal avaldas komisjon dokumendi „Praktilised suunised ELi rahastamisvõimaluste kasutamiseks teaduse ja innovatsiooni alal” ja kutsus liikmesriike üles paremini koordineerima projektide rahaliste vahendite kasutamist;

47.

nõuab, et kontrollikoda koostaks raamatupidamisarvestusest ja eelarvest lähtuvalt hinnangu liidu vahenditest rahastatava julgeolekualase teadus- ja arendustegevuse kohta, sh kuuenda raamprogrammi, julgeoleku-uuringuid ettevalmistavate meemete ning seitsmenda raamprogrammi kohta, ning lähtuma seejuures parlamendi poliitikaosakonna C 2010. aasta oktoobri uuringust „Julgeolekumeetmete läbivaatamine teadusuuringute raamprogrammi raames”;

48.

tunneb heameelt kontrollikoja aruande üle ning toetab kontrollikoja tähelepanekuid ja järeldusi;

49.

tunneb heameelt hea alguse üle ning avaldab kiitust komisjoni mõjuhindamissüsteemi kestvale parandamisele, eelkõige komisjoni mõjuhindamise suuniste pidevale ajakohastamisele ja mõjuhindamiskomitee rolli tugevdamisele;

50.

märgib rahuloluga, et kontrollikoja järelduste kohaselt on mõjuhindamine saanud poliitikakujundamise lahutamatuks osaks ja aidanud kaasa komisjoni seadusandlike ettepanekute paranemisele;

51.

julgustab komisjoni kehtestama meetmeid mõjuhindamise kavandamisprotsessi läbipaistvuse suurendamiseks; usub, et komisjon ei peaks mitte üksnes selgitama mõjuhindamise vajaduse põhjuseid, vaid avalikustama ka põhjused, millel põhinevad otsused mõjuhindamist mitte teha (eelkõige juhtudel, kus mõjuhindamiskomitee on mõjuhindamise vajaduse kindlaks määranud);

52.

on arvamusel, et nagu on esitatud parlamendireformi töörühma 21. mai 2008. aasta teises vahearuandes seadusandliku tegevuse ja institutsioonidevaheliste suhete kohta, peaksid mõjuhinnangud hõlmama kõiki seadusandlikke algatusi, sh lihtsustamismeetmeid ja komiteemenetluse meetmeid; kutsub kõiki osalisi üles määrama järgmistel institutsioonidevahelistel kõnelustel uuesti kindlaks mõjuhinnangute ulatuse ja võtma seejuures eelkõige arvesse Lissaboni lepingust tulenenud hiljutisi muudatusi;

53.

nõuab tungivalt, et komisjon mitte üksnes ei kaasaks sidusrühmi mõjuhindamiste ettevalmistamisse, vaid konsulteeriks huvitatud osapooltega ka mõjuhindamise aruannete eelnõude teemal ning teeks teatavate OECD riikide eeskujul mõjuhindamise aruannete eelnõud avalikuks;

54.

julgustab komisjoni parandama mõjuhindamise protsessi kavandamist, et tagada mõjuhindamiskomiteele kontrolliks piisav aeg;

55.

on arvamusel, et mõjuhinnangute tutvustamine ja arutamine peaks olema Euroopa Parlamendi seadusandliku töö lahutamatu osa, ning julgustab parlamendikomisjone kutsuma komisjoni esindajaid sellest tihemini osa võtma;

56.

juhib komisjoni tähelepanu kriitilistele märkustele mõjuhinnangute pikkuse ja tehnilise laadi ning nendes kasutatud keele keerukuse kohta; usub, et parandused kõnealustes valdkondades suurendaksid mõjuhinnangute kasulikkust seadusandjate, sidusrühmade ja avalikkuse jaoks;

57.

märgib siiski, et praegusel kujul tehtavate mõjuhinnangute sõltumatus on küsitav, sest komisjoni mõjuhinnangute eest vastutava komisjoni mõjuhindamise komitee liikmed nimetab ametisse komisjoni president ning komisjoni president annab neile ka korraldusi;

58.

märgib ühtlasi, et sama probleem on komisjoni järelhinnangutega, millest parlamendil on vähe abi komisjoni eelarve täitmise kontrollimisel;

59.

rõhutab, et mõjuhindamised ei peaks toimuma üksnes enne seadusandliku teksti vastuvõtmist, vaid neid tuleb pigem teha seadusandliku teksti vastuvõtmise järel; tuletab meelde, et sel viisil on võimalik paremini hinnata, kas õigusakti eesmärgid on tõepoolest saavutatud või kas õigusakti tuleks kohandada või säilitada;

60.

on veendunud, et parlamendi koostatud mõjuhinnangute ja muude hinnangute puhul saaks üldsus liidu poliitika väärtusest paremini aru ning teaks sellest rohkem, ning et neil oleks oma osa üldsuse osaluse ja arutelu tekitamisel;

61.

rõhutab, et komisjoni algatusõigus piirab parlamendi rolli, ja on veendunud, et sõltumatud, vabad ja piiramatud mõjuhinnangud ning muud hinnangud annaksid Euroopa Parlamendi liikmetele võimaluse Euroopa poliitikavaldkondade tulevases arengus rohkem kaasa rääkida;

62.

tunneb heameelt kontrollikoja aruande ning selles sisaldunud programmi „Leonardo da Vinci” liikuvusprogrammi kavandamise ja juhtimise põhjaliku hinnangu üle;

63.

märgib rahuloluga, et üldiselt järeldab kontrollikoda, et programmi „Leonardo da Vinci” liikuvusprogrammi kavandamise ja juhtimisega võib saavutada mõjusad tulemused;

64.

on küll täielikult teadlik programmi arvukatele eesmärkidele sobivate näitajate väljatöötamise ülesande keerukusest ja tunnustab selles hiljuti tehtud edusamme, kuid on mures kontrollikoja järelduse pärast, et puudub programmi tulemuste mõju hindamise põhjalik süsteem, ning komisjoni võimetuse pärast hinnata eesmärkide saavutamist programmi kolme esimese aasta jooksul, mis on umbes pool programmi kestusest;

65.

kutsub komisjoni üles teavitama Euroopa Parlamenti edusammudest niisuguse uue kasutajasõbraliku ja tulemusliku partneriotsingu vahendi loomisel, milles pöörataks tähelepanu taotlejate probleemidele seoses vastuvõtvate partnerite leidmisega teistes riikides;

66.

kutsub komisjoni üles tagama taotluste nõuetekohase hindamise hindajatele mõeldud käsiraamatu täiustamise teel ning oma osalevatesse riikidesse tehtavatesse kvaliteedi ja mõju kontrollkülastustesse taotluste hindamiskontrollide kaasamise abil, kui selliste kontrollide lisandväärtuse analüüs peaks osutuma positiivseks;

67.

kutsub komisjoni üles looma programmi tulemuste mõju hindamise põhjaliku süsteemi ning parandama programmi tulemuste ja mõjuga seotud aruandlussüsteemi ning eelkõige töötama viivitamata lõplikult välja LLPLink tarkavararakenduse mõju hindamise aruandluseks ning hoidma Euroopa Parlamenti sellekohaste edusammudega kursis;

68.

kutsub komisjoni üles tegelema kontrollikoja eriaruandes tuvastatud kontrollialaste puudustega;

69.

märgib, nagu kontrollikoda sellele viitab, et on mitmeid valdkondi, kus on võimalik olukorda oluliselt parandada, et tagada Leader-lähenemise peamiseks omaduseks olev lisandväärtus; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et kümme aastat pärast kontrollikoja eelmist aruannet Leader-lähenemise kohta ei ole juba tollal esile toodud tõsiseid puudusi kõrvaldatud;

70.

toetab kontrollikoja 3., 4., 5. ja 6. soovitust;

71.

nõustub 1. soovitusega selle kohta, et vahendeid ei tohiks anda juba lõpetatud projektidele, kuid on siiski arvamusel, et see ei tohiks takistada Leaderit praeguste projektide laiendamise rahastamisel; tunneb seetõttu heameelt komisjoni kavatsuse üle esitada ettepanekud, mis võimaldaksid nende projektide laiendamist, kui nende hilisemate etappide jaoks taotletakse uut rahastamist;

72.

märgib, et 2. soovituse kohaselt ei tohiks kohalike tegevusrühmade liikmed, kellel on projektitaotlusega seotud isiklikke, poliitilisi, tööalaseid või ärihuvisid, osaleda projekti arutelus, hindamises ega valikuotsuse tegemisel; märgib lisaks sellele, et finantsmääruses keelustatakse tegevus, mis võib põhjustada huvide konflikti; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et kohalike tegevusrühmade projektide hindamisega tegelevate ja otsustusõigusega komiteede liikmed järgiksid täielikult finantsmäärust; nõustub sellega, et vajaduse korral tuleks alati koostada kirjalik huvide deklaratsioon ja et need tuleks avaldada koosoleku protokollis;

73.

kutsub komisjoni üles tagama, et selgelt määratletaks mõiste „projektiga seotud huvid”, ning on seisukohal, et normiks peab muutuma üksikasjaliku protokolli koostamine kõikide koosolekute kohta, kus võetakse vastu otsuseid, et vähendada muret projektide ebaõiglase valiku pärast ja suurendada otsustusprotsessi läbipaistvust ning erapooletust;

74.

usub, et Leaderi lisandväärtuse tagamiseks peab komisjon jätkuvalt innustama kohalikke tegevusrühmi selgitama välja kohalikud osalejad, kes suudavad valdkondades strateegilisemaid projekte välja töötada, nagu see on praegu Mecklenburg-Vorpommernis (Saksamaa) ja Iirimaal;

75.

kutsub komisjoni üles rakendama viivitamata meetmeid projektide valiku läbipaistvuse suurendamiseks Mecklenburg-Vorpommerni (Saksamaa) ja Pays de la Loire’i (Prantsusmaa) näidete alusel ja on veendunud, et tuleb kasutusele võtta süsteem, kus kohalikud tegevusrühmad avaldavad projektivaliku koosolekute protokollid oma veebisaidil;

76.

märgib, et liidu suhkruturu 2006. aasta reform oli üldiselt edukas ning konkurentsivõime parandamise ja liidu siseturu ning maailmaturu vahelise hinnalõhe vähendamise eesmärgid saavutati;

77.

märgib, et kontrollikojal on kahtlusi seoses konkurentsivõime üksnes piirkondadel põhineva mõõtmisega; rõhutab, et komisjonil puudus võimalus uurida individuaalsete kasvatajate ja tehaste tegelikku konkurentsivõimet; väljendab seetõttu muret selle pärast, et kui piirkonna konkurentsivõime ei põhinenud selle tegelikul potentsiaalil, vaid turumoonutustel, mille põhjustasid mõningatele piirkondadele poliitiliste kriteeriumite alusel antud suhteliselt kõrged kvoodid, ei taga reformi tagajärjel tekkinud uus olukord kõnealuste piirkondade tegelikku konkurentsivõime potentsiaali silmas pidades kõige optimaalsemat tulemust;

78.

nõustub kontrollikojaga, et suhkrutootjate tootlikkust ja tõhusust käsitlevatest andmetest võiks olla reformi rakendamise hindamisel suur kasu; seetõttu küsib komisjonilt, miks komisjon ei küsinud kõnealuseid andmeid finantsabi saamise eeltingimusena;

79.

küsib komisjonilt, miks ei palutud suurtel suhkrutootjatel, kes loobusid oma kvootidest ja võtsid sektorist lahkumise rahalise stiimulina vastu ümberkorraldusfondist makstava hüvitise, esitada teavet selle hüvitise kasutamise viisi kohta; märgib samuti, et kõnealuse teabe kogumine ja töötlemine on oluline, et avaldada survet ühise põllumajanduspoliitika tõhusamaks ning mõjusamaks korraldamiseks tulevikus;

80.

tuletab meelde, et suhkrutehastel on põllumajanduspoliitikas oluline koht ja nende kohalolek on suhkrupeedi tootmise eeltingimus, kuigi see ei puuduta traditsioonilisi suhkruroo rafineerimistehaseid, kuna suhkruroogu toodetakse liitu mittekuuluvates riikides; küsib seetõttu komisjonilt, millist üldsuse huvi teenis üleminekuabi maksmine suhkrurootehastele;

81.

rõhutab täiendavate isoglükoosi kvootidega seoses, et selle tööstuslik tootmine ei ole seotud maisi ja muude toorainete kohapealse kättesaadavusega, ning nagu komisjon märgib, jääb isoglükoosi valmistamiseks kasutatava maisi ja muude toorainete hind muutumatuks; märgib seetõttu, et nõudlus isoglükoosi järele ja selle tarbimise mudel on suhkrutarbimisest põhimõtteliselt erinev; nõustub sellest tulenevalt kontrollikojaga, et „loogika, mille alusel kaasati tasuta antud lisakvoodid vähendatavate kvootide hulka, on äärmiselt ebaselge”, (8) ja küsib komisjonilt, millist üldsuse huvi teenis tasuta hüvitiste eraldamine isoglükoosi tootjatele;

82.

nõuab, et komisjon uuriks, kas ümberkorraldusskeemi jaoks antud vahendeid kasutati mõnede liidu tehaste ümberpaigutamiseks liidu sooduskoheldavatesse kolmandatesse riikidesse, arvestades, et tootlikkuse toetamine väljaspool Euroopat ei olnud üks suhkruturu reformi eesmärkidest;

83.

juhib komisjoni tähelepanu asjaolule, et kasu, mida toob sektorile tööstuse kontsentreerumise kasv, ei vii hindade alanemise ülekandumiseni tarbijatele või on see piiratud; uurib seetõttu, kas komisjon võttis suhkruturu reformi käigus või sellega seoses meetmeid või tuli välja algatustega, et tagada lahtise suhkru hinna alanemise ülekandumine lõpptarbijale;

84.

märgib, et vastavalt kontrollikoja eriaruandele „näitavad olemasolevad andmed väga suuri kõikumisi alates 390 euro suurusest netoülejäägist iga loobutud tonni kohta võrreldes sulgemise netokuludega kuni 226 euro suuruse netopuudujäägini tonni kohta”, (9) ning soovib teada, kas reformi oleks olnud võimalik kavandada kõnealuseid erinevusi vähendaval viisil;

85.

nõustub kontrollikojaga, et „puuduvad ülevaatlikud andmed selle kohta, millist mõju avaldab kvootidest loobumine kohalikule majandusele, kui palju töökohti kaotati ja millised olid lammutamisele läinud tootmisrajatiste personali alternatiivsed töövõimalused”, (10) ning on seisukohal, et need andmed on väga kasulikud üldpildi saamiseks reformi kohta asjaomastes piirkondades; märgib seetõttu, et kui kasusaaja suunas liiguvad liidu vahendid, siis on õigus oodata vastassuunalist läbipaistva teabe liikumist kõnealuste vahendite kasutusviisi kohta, mis ei ole kuidagi vastuolus liikmesriikide pädevustega, sest Euroopa maksumaksjal on õigus seda teavet saada;

86.

nõustub kontrollikojaga, et liikmesriigid, kes otsustavad anda mitmekesistamisabi, peavad olema loonud riiklikud ümberkorraldusprogrammid, milles esitatakse üksikasjad asjaomastes piirkondades võetavate mitmekesistamismeetmete kohta, ja teavitanud nendest programmidest komisjoni; nõuab komisjonilt seetõttu teabe esitamist mitmekesistamisabi mõju kohta asjaomastes piirkondades;

87.

nõustub kontrollikojaga, et komisjon peab välja pakkuma meetmeid, „millega kaotada praeguse kvoodisüsteemi jäikus ja piirangud, mis mõjuvad negatiivselt kasvatajate ja tootjate konkurentsivõimele” (11);

88.

seoses kontrollikoja märkusega, et liidu sõltuvus impordist on suurenenud, ei oska anda hinnangut komisjoni vastusele, et „kokkuvõttes võib omavarustatuse taset pärast reformi kehtiva kvoodi raames (umbes 85 %) pidada rahuldavaks”, (12) võttes arvesse liidu turu avamist kolmandatele riikidele; märgib, et tarnete kättesaadavuse teemaline arutelu ei ole korralikult dokumenteeritud ega põhjendatud, kuna parlamendil puudus juurdepääs uuringutele suhkru kättesaadavuse optimaalse taseme või selle kättesaamatuse tagajärgedega seotud võimalike stsenaariumite ja võimalike reaktsioonide (ning vastavate kulude) kohta suure häire esinemise korral maailma suhkruturul;

89.

tunneb heameelt kontrollikoja hästi ettevalmistatud ja asjaliku aruande avaldamise ning kontrollikoja tehtud põhjaliku analüüsi üle;

90.

on arvamusel, et prioriteetsete projektide määratluse täiustamine võiks veelgi edendada liidu rahaliste vahendite koordineerimist ja koondamist; nõuab komisjonilt prioriteetsete projektide määratluse vastuvõtmist selgelt väljendunud vajaduste alusel praeguste ja oodatavate raudteeteenuste tähenduses;

91.

kutsub komisjoni üles astuma vajalikke samme raudteeinfrastruktuuri kohandamiseks üleeuroopaliste teenuste osutamise eesmärgil, luues piiriülestes asukohtades puuduvad ühenduslülid, kaotades kitsaskohad olulistelt telgedelt ja asendades või ajakohastades vana raudteeinfrastruktuuri;

92.

tunneb heameelt komisjoni jõupingutuste üle teha vastuvõetud õigusaktide abil Euroopa tasandil edusamme; on arvamusel, et komisjon peaks jätkuvalt parandama koostööd liikmesriikidega, et võtta liikmesriikide õigusaktidesse tulemuslikult üle raudteeohutust ja reisijate õigusi, turu avamist ning koostalitlust käsitlevad ELi tasandi õiguslikud meetmed;

93.

tervitab komisjoni jõupingutusi märkimisväärsete vahendite jätkuval investeerimisel, et aidata parandada projektide ettevalmistamist;

94.

nõuab komisjonilt tungivalt raudteeinfrastruktuuri välisekspertidega konsulteerimist, et paremini hinnata esitatud projektide tehnilisi aspekte enne nende Ühtekuuluvusfondi raames heaks kiitmist;

95.

rõhutab vajadust edendada projektide paremat ettevalmistamist tulevikus, et vähendada kulude suurenemise riski, mida mõjutavad ettenägematud tegurid, näiteks ootamatult keerulised geograafilised tingimused ja keskkonnakaitsenõuded;

96.

märgib, et vahel ei ole infrastruktuuri võimalik kohe kasutusele võtta; palub komisjonil teha liikmesriikidega tihedamat koostööd tulevase kavandamise täiustamiseks;

97.

tunneb heameelt reisijate kiirveoteenuseks ette nähtud lõikude hea võimsuse üle, mis on ootustega kooskõlas;

98.

märgib, et kontrollikoda märkas erinevaid probleeme, muu hulgas rööpavahe, veojõu, rongi kontroll(signaal)süsteemide, rongi pikkuse ja käituseeskirjade erinevusi; palub komisjonil liikmesriike rohkem toetada kõnealuste kitsaskohtade kiiremal kaotamisel, mis soodustaks üleeuroopaliste transpordiühenduste arendamist; juhib tähelepanu sellele, et liit peab mängima olulist osa riiklike võrkude koostalitluse edendamisel koos tõhusa rahalise toetusega;

99.

märgib, et Euroopa koordinaatorite määramine on tunduvalt parandanud üleeuroopalise transpordivõrgu projektide rakendamist investeeringute keskendamisel ja prioriteetsete projektide arendamise edendamisel; nõuab komisjonilt koordinaatorite praeguse rolli säilitamist ja suurema arvu koordinaatorite nimetamise võimalikkuse hindamist prioriteetsete projektide oluliste raskustega silmitsi seisvates lõikudes;

100.

on arvamusel, et Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti ülesandeid on vaja laiendada, tugevdades prioriteetsete projektide kaasrahastamise tõhusat kontrolli ja hindamist;

101.

märgib, et üleeuroopalise transpordivõrgu kaasrahastamise suunamine piiriäärsetesse piirkondadesse on alates 2006. aastast paranenud, kuid palju on veel vaja saavutada, sealhulgas kitsaskohtade kaotamine ja puuduvate ühenduste loomine;

102.

rõhutab, et üleeuroopalise transpordivõrgu suuniste läbivaatamise ettevalmistamise käigus on vaja anda hinnang kõikidele ülejäänud probleemidele ja küsimustele;

103.

kutsub komisjoni üles vaatama läbi üleeuroopalise transpordivõrgu poliitika, et toime tulla kliimapoliitika eesmärkide, edasise majanduskasvu ning sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvusega seotud tulevaste ülesannetega;

104.

rõhutab, et vesi ja eriti joogivesi on strateegiline loodusvara, millele nii nagu muudele loodusvaradele avaldab 21. sajandil kasvavat survet nõudluse jätkuv kasv, ning seetõttu on parlamendi ülesanne ja kohustus pöörata erilist tähelepanu vee kaitsele ning vee ettenägelikule ja mõistlikule kasutamisele, et kindlustada kasvavale elanikkonnale ja tulevastele põlvkondadele vee hea kvaliteet ning piisav joogivee tagavara;

105.

kiidab heaks kontrollikoja edasiviivad soovitused ja kutsub liikmesriike üles pöörama oma programmide ja projektide liidupoolse kaasrahastamise ettevalmistuse käigus suuremat tähelepanu nii keskkonna kui ka majanduse huve teenivale integreeritud veemajandusele ning seadma eesmärgiks suurendada liidu tasandi meetmetest saadavat lisandväärtust maksimumini;

106.

rõhutab, et puudujääkide vältimiseks tuleks projekte taotlusetapil rangemalt hinnata; palub komisjonil seetõttu edasi arendada suuniste ja kontrollnimekirjade kasutamist, kehtestades selgemad projektide hindamise kriteeriumid, et suurendada menetluste ja nende tulemuste tõhusust ja järjepidevust ning tagada nõutud teabe esitamata jätmise või vajalikke sammude tegemata jätmise korral asjakohaste järelmeetmete võtmine;

107.

on vapustatud kontrollikoja järeldusest, mille kohaselt mõned projektid ei olnud täiendava infrastruktuuri puudumise tõttu käigus, kuigi need olid lõpetatud mitu aastat enne auditit; nõuab seepärast tungivalt, et liikmesriigid pingutaksid projektide parema planeerimise nimel, et hoida ära olukord, kus kallis infrastruktuur, nagu veevarustussektori oma seda on, ei saa võrgustiku ühenduste puudumise tõttu toimida;

108.

palub liikmesriikedel samuti tagada parem kavandamine, tehes ulatuslikke vajaduste hindamisi, ja kanda hoolt selle eest, et investeeringud oleksid võimalikult säästlikud ja majanduslikult tasuvad, võttes arvesse ka võimalust, et kulusid katavad kasutajad, ning muuta veekasutust säästlikumaks ja vähendada kadusid, et kaitsta veeressursse;

109.

palub liikmesriikidel tagada parem kooskõlastamine ja kaasata projektide kavandamisse rohkem sidusrühmi, et vältida olukordi, kus omavalitsusüksuses on tehtud investeeringud veevarustuse võimsuse suurendamiseks, ilma et oleks arvestatud vähenenud tarbimist, mis on tingitud muudest investeeringutest samas omavalitsusüksuses, või kus on investeeritud omavalitsusüksuste-ülesesse varustussüsteemi, ilma et omavalitsusüksused kohustuksid seda kasutama;

110.

tunneb heameelt kontrollikoja aruande ja komisjoni vastuste üle;

111.

kiidab heaks kontrollikoja 1. soovituse; tunnistab, et nõukogu 30. jaanuari 2006. aasta määruse (EÜ) 247/2006 (millega sätestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks) (13) artiklist 12 lähtuvalt tuleb komisjoni kindlaks määratud suuniste alusel programmide koostamisel kohaldada subsidiaarsuse põhimõtet; on teadlik vajadusest võtta kehtestatud suunistele vastavalt riiklikul tasandil õiged meetmed; väljendab heameelt selle üle, et komisjon aitab kindlaks määrata, kas programmid vastavad liidu õigusele, ja kooskõlastada programme kavandamisetapis riiklike ametiasutustega, mis hõlmab ka liikmesriikidele esitatavaid suuniseid; rõhutab eriti komisjoni ja liikmesriikide vahelise koostöö väljakujundamise tähtsust, et parandada kontrollnäitajaid ning tõhusust;

112.

kiidab heaks kontrollikoja 2. soovituse; väljendab heameelt määruse (EÜ) nr 247/2006 asjakohase artikli muutmise üle komisjoni ettepaneku kohaselt, et lihtsustada liikmesriikide iga-aastast läbivaatamismenetlust;

113.

kiidab heaks kontrollikoja 3. soovituse; leiab, et meetmete kindlaksmääramisel tuleb kohaldada subsidiaarsuse põhimõtet; on seisukohal, et programmis osalejate tugevam kaasamine, samuti täpsem majandusanalüüs asjaomastes liikmesriikides, võib aidata meetmeid tõhustada; märgib, et meetmete kindlaksmääramisel riiklikul tasandil tuleb arvestada säästvate eesmärkidega, et välistada keskendumine pinnapealsetele meetmetele; peab kindlasummalise toetuse ja ainult tootmisel põhineva toetuse maksmist teatud piirkondades põhjendatuks, nõuab aga, et töötataks välja jätkusuutlikud lahendused, mis tagavad tulevikus asjaomastes piirkondades jätkusuutliku põllumajandusliku tootmise;

114.

kiidab heaks kontrollikoja 4. soovituse; kutsub lisaks liikmesriike üles töötama välja ühiste kontrollnäitajate raamtingimused; on teadlik, et üksikute programmidega hõlmatud riikide eripära teeb kõikjal liidus kehtivate kontrollnäitajate väljatöötamise raskemaks; on siiski seisukohal, et ühised kontrollnäitajad on põllumajanduse ja maapiirkondade jätkusuutlikuks arendamiseks vältimatud; väljendab heameelt komisjoni konsultatsioonide üle liikmesriikidega ühiste kontrollnäitajate väljatöötamiseks, mis peavad programmide puhul kehtima hakkama alates 2011. aastast; peab sellist konsultatsiooniprotsessi lähenemisviisiks, mida saaks kasutada mudelina muudes liidu rahastatavates valdkondades;

115.

kiidab heaks kontrollikoja 5. soovituse; väljendab heameelt kontrollikoja ettepaneku üle, mille kohaselt soovitakse muuta programmide hindamisvahemik viiest aastast lühemaks; võtab teadmiseks komisjoni vastused kontrollikoja ettepanekule; ühineb kontrollikoja ettepanekuga lühendada viieaastast kontrollivahemikku ühele aastale, piiramata sealjuures liikmesriikide poolt komisjonile igal aastal esitatavate rakendusaruannete esitamist; nõuab lisaks juhtimisalase teabesüsteemi loomist, mis kontrollib liikmesriikide kogutud andmeid representatiivsete kontrollnäitajate põhjal ja muudab seeläbi rahaliste vahendite kasutuse tulemuslikumaks ja säästvamaks;

116.

kutsub komisjoni üles tegema liikmesriikidega tõhusamat koostööd; võtab teadmiseks asjaolu, et komisjon ei saa ühtegi liikmesriiki sundida rakendama kavandatud muudatusi, mille eesmärk on suurendada programmi jätkusuutlikkust; on arvamusel, et komisjoni suurem osalemine kontrollimeetmetes suurendab programmi tulemuslikkust;

117.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).