TÕLGE

Euroopa Liidu ja Serbia Vabariigi vaheline

LEPING,

millega kehtestatakse raamistik Serbia Vabariigi osalemiseks Euroopa Liidu kriisiohjamisoperatsioonides

EUROOPA LIIT

ühelt poolt ja

SERBIA VABARIIK

teiselt poolt,

edaspidi „lepinguosalised”,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liit (EL) võib otsustada võtta meetmeid kriisiohjamise valdkonnas.

(2)	Euroopa Liit otsustab, kas kutsuda kolmandaid riike osalema ELi kriisiohjamisoperatsioonides. Serbia Vabariik võib Euroopa Liidu kutse vastu võtta ja pakkuda oma panust. Sellisel juhul otsustab Euroopa Liit Serbia Vabariigi poolt pakutava panuse vastuvõtmise.

(3)	Serbia Vabariigi ELi kriisiohjamisoperatsioonides osalemise tingimused tuleks sätestada lepingus, millega kehtestatakse raamistik sellise võimaliku tulevase osalemise jaoks, mitte määratleda neid tingimusi iga operatsiooni puhul eraldi.

(4)	Selline leping ei tohiks piirata Euroopa Liidu sõltumatust otsuste tegemisel ega mõjutada Serbia Vabariigi võimalust otsustada oma osalus ELi kriisiohjamisoperatsioonides iga operatsiooni puhul eraldi.

(5)	Selline leping peaks käsitlema üksnes tulevasi ELi kriisiohjamisoperatsioone ning ei tohiks piirata võimalikke kehtivaid lepinguid, mis reguleerivad Serbia Vabariigi osalemist juba käimasolevas ELi kriisiohjamisoperatsioonis,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I   JAGU

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Osalemist käsitlevad otsused

1.   Pärast Euroopa Liidu otsust kutsuda Serbia Vabariik osalema ELi kriisiohjamisoperatsioonis ning kui Serbia Vabariik on otsustanud osaleda, teavitab Serbia Vabariik Euroopa Liitu enda pakutavast panusest.

2.   Euroopa Liit hindab Serbia Vabariigi panust Serbia Vabariigiga konsulteerides.

3.   Euroopa Liit annab niipea kui võimalik Serbia Vabariigile eelnevalt märku tema tõenäolisest panusest operatsiooni ühistesse kuludesse, et abistada Serbia Vabariiki tema pakkumise koostamisel.

4.   Euroopa Liit edastab hindamise tulemuse kirja teel Serbia Vabariigile, et tagada Serbia Vabariigi osalemine kooskõlas käesoleva lepingu sätetega.

Artikkel 2

Õiguslik raamistik

1.   Kooskõlas käesoleva lepingu sätetega ja kõigi nõutavate rakenduseeskirjadega ühineb Serbia Vabariik nõukogu otsusega, millega Euroopa Liidu Nõukogu otsustab, et EL viib läbi kriisiohjamisoperatsiooni, ning iga muu otsusega, millega Euroopa Liidu Nõukogu otsustab ELi kriisiohjamisoperatsiooni pikendada.

2.   Serbia Vabariigi panustamine ELi kriisiohjamisoperatsiooni ei piira Euroopa Liidu sõltumatust otsuste tegemisel.

Artikkel 3

Isikkoosseisu ja vägede staatus

1.   ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsioonile Serbia Vabariigi poolt lähetatud isikkoosseisu ja/või kriisiohjamise sõjalisele operatsioonile saadetud vägede staatust reguleeritakse vägede/missiooni staatuse lepinguga (kui see on olemas), mis on sõlmitud Euroopa Liidu ja riigi/riikide vahel, kus operatsioon toimub.

2.   Riigist/riikidest, kus ELi kriisiohjamisoperatsioon toimub, väljaspool paiknevatesse peakorteritesse või juhtimisüksustesse lähetatud isikkoosseisu staatust reguleeritakse asjaomaste peakorterite ja juhtimisüksuste ning Serbia Vabariigi vaheliste kokkulepetega.

3.   Ilma et see piiraks lõikes 1 osutatud vägede/missiooni staatuse lepingu kohaldamist, teostab Serbia Vabariik jurisdiktsiooni oma isikkoosseisu liikmete üle, kes osalevad ELi kriisiohjamisoperatsioonis.

4.   Serbia Vabariik vastutab kõigi nõuete eest, mis on esitatud seoses Serbia Vabariigi ELi kriisiohjamisoperatsioonis osalemisega, kui nõude on esitanud tema isikkoosseisu liige või käib see tema isikkoosseisu liikme kohta. Serbia Vabariik vastutab oma isikkoosseisu liikme vastu võetavate meetmete, eelkõige õiguslike ja distsiplinaarmeetmete eest, kooskõlas oma õigusnormidega.

5.   Serbia Vabariik kohustub käesoleva lepingu allkirjastamisel esitama deklaratsiooni mis tahes Serbia Vabariigi osalusega ELi kriisiohjamisoperatsioonis osaleva riigi vastu nõuetest loobumise kohta.

6.   Euroopa Liit kohustub tagama, et Euroopa Liidu liikmesriigid esitavad käesoleva lepingu allkirjastamisel deklaratsiooni selle kohta, et Serbia Vabariigi ELi kriisiohjamisoperatsioonis osalemise korral loobuvad nad Serbia Vabariigi vastu nõuete esitamisest.

Artikkel 4

Salastatud teave

1.   Serbia Vabariik võtab vajalikud meetmed, et tagada ELi salastatud teabe kaitse vastavalt nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsuses 2001/264/EÜ (millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad) (1) sätestatud ELi Nõukogu julgeolekueeskirjadele ning pädevate asutuste, sealhulgas ELi operatsiooni ülema antud juhistele ELi kriisiohjamise sõjalise operatsiooni kohta või ELi missiooni juhi antud edasistele juhistele ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni kohta.

2.   Kui EL ja Serbia Vabariik on sõlminud lepingu salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra kohta, kohaldatakse sellise lepingu sätteid ELi kriisiohjamisoperatsiooni suhtes.

II   JAGU

SÄTTED KRIISIOHJAMISE TSIVIILOPERATSIOONIDES OSALEMISE KOHTA

Artikkel 5

Eli kriisiohjamise tsiviiloperatsioonile lähetatud isikkoosseis

1.   Serbia Vabariik tagab, et tema ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsioonile lähetatud isikkoosseis täidab oma ülesandeid kooskõlas:

a)	artikli 2 lõikes 1 osutatud nõukogu otsuse ja selle hilisemate muudatustega;

b)	operatsiooni plaaniga;

c)	rakendusmeetmetega.

2.   Serbia Vabariik teavitab ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni missiooni juhti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat õigeaegselt igast muudatusest oma panuses ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni.

3.   ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsioonile lähetatud isikkoosseisu liikmed läbivad arstliku läbivaatuse, nad vaktsineeritakse ja tunnistatakse Serbia Vabariigi pädeva asutuse tõendiga teenistuseks tervislikult sobivaks. ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsioonile lähetatud isikkooseisu liikmed esitavad selle tõendi koopia.

Artikkel 6

Käsuliin

1.   Serbia Vabariigi lähetatud isikkoosseis täidab oma kohustusi ja tegutseb ainult ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni huve silmas pidades.

2.   Kogu isikkoosseis jääb oma siseriiklike asutuste täielikku alluvusse.

3.   Siseriiklikud asutused annavad operatiivjuhtimise üle Euroopa Liidule.

4.   Missiooni juht vastutab ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni eest ning juhib seda kohapeal.

5.   Missiooni juht juhib ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni ja hoolitseb selle igapäevase haldamise eest.

6.   Artikli 2 lõikes 1 osutatud õigusaktide kohaselt on Serbia Vabariigil operatsiooni igapäevase haldamise seisukohast samad õigused ja kohustused kui operatsioonis osalevatel Euroopa Liidu liikmesriikidel.

7.   ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni missiooni juht vastutab ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni isikkoosseisu liikmete distsiplinaarkontrolli eest. Vajadusel võtab distsiplinaarmeetmeid asjaomane siseriiklik asutus.

8.   Serbia Vabariik määrab riikliku kontaktisiku, kes esindab operatsioonis oma riigi väekontingenti. Riiklik kontaktisik annab ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni missiooni juhile aru siseriiklikest küsimustest ning vastutab väekontingendi igapäevase distsipliini eest.

9.   Euroopa Liit teeb operatsiooni lõpetamist käsitleva otsuse pärast konsulteerimist Serbia Vabariigiga, tingimusel et operatsiooni lõpetamise päeval panustab Serbia Vabariik jätkuvalt ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni.

Artikkel 7

Finantsaspektid

1.   Serbia Vabariik kannab kõik oma operatsioonis osalemisega seotud kulud, välja arvatud jooksvad kulud, nagu on sätestatud operatsiooni tegevuseelarves. See ei piira artikli 8 kohaldamist.

2.   Surma, vigastuse või riigist/riikidest, kus operatsioon toimub, pärit füüsilise või juriidilise isiku vara hävimise või rikkumise põhjustamisel maksab Serbia Vabariik, kui ta vastutus on kindlaks tehtud, hüvitist vastavalt tingimustele, mis on ette nähtud artikli 3 lõikes 1 osutatud kohaldatava missiooni staatuse lepinguga.

Artikkel 8

Tegevuseelarve rahastamises osalemine

1.   Serbia Vabariik osaleb ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni eelarve rahastamises.

2.   Serbia Vabariigi poolt tegevuseelarvesse eraldatav rahaline panus arvutatakse ühe järgnevalt esitatud valemi põhjal, võttes aluseks valemi, mis annab tulemuseks väiksema summa:

a)	lähtesumma see osa, mis vastab proportsionaalselt Serbia Vabariigi kogurahvatulu ja kõigi operatsiooni tegevuseelarvet rahastavate riikide kogurahvatulude summa suhtarvule, või

b)	tegevuseelarve lähtesumma see osa, mis vastab proportsionaalselt operatsioonis osaleva Serbia Vabariigi isikkoosseisu liikmete ja kõigi operatsioonis osalevate riikide isikkoosseisu liikmete suhtarvule.

3.   Olenemata lõigetest 1 ja 2 ei osale Serbia Vabariik Euroopa Liidu liikmesriikide isikkoosseisu liikmetele makstavate päevarahade rahastamises.

4.   Olenemata lõikest 1 vabastab Euroopa Liit üldjuhul Serbia Vabariigi teatava ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni rahastamises osalemisest, kui:

a)	Euroopa Liit otsustab, et Serbia Vabariigi panus on märkimisväärne ja operatsiooni jaoks olulise tähtsusega, või

b)	Serbia Vabariigi kogurahvatulu inimese kohta ei ületa Euroopa Liidu mis tahes liikmesriigi vastavat näitajat.

5.   ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni missiooni juht ja Serbia Vabariigi asjaomased haldusteenistused allkirjastavad Serbia Vabariigi poolt ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni tegevuseelarvesse eraldatava rahalise panuse maksmist käsitleva lepingu. Nimetatud leping hõlmab muu hulgas järgmisi sätteid:

a)	asjaomane summa;

b)	rahalise panuse maksmise kord;

c)	kontrollimenetlus.

III   JAGU

SÄTTED KRIISIOHJAMISE SÕJALISTES OPERATSIOONIDES OSALEMISE KOHTA

Artikkel 9

ELi kriisiohjamise sõjalises operatsioonis osalemine

1.   Serbia Vabariik tagab, et tema ELi kriisiohjamise sõjalises operatsioonis osalevad väed ja isikkoosseis täidavad oma ülesandeid kooskõlas:

a)	artikli 2 lõikes 1 osutatud nõukogu otsuse ja selle hilisemate muudatustega;

b)	operatsiooni plaaniga;

c)	rakendusmeetmetega.

2.   Serbia Vabariigi lähetatud isikkoosseis täidab oma kohustusi ja tegutseb ainult ELi kriisiohjamise sõjalise operatsiooni huve silmas pidades.

3.   Serbia Vabariik teatab ELi operatsiooni ülemale õigeaegselt igast muudatusest oma operatsioonis osalemises.

Artikkel 10

Käsuliin

1.   Kõik ELi kriisiohjamise sõjalises operatsioonis osalevad väed ja kogu isikkoosseis jäävad oma siseriiklike asutuste täielikku alluvusse.

2.   Siseriiklikud asutused annavad ELi operatsiooni ülemale, kellel on õigus oma volitusi delegeerida, üle operatiiv- ja taktikalise juhtimise ja/või kontrolli oma vägede ja isikkoosseisu üle.

3.   Serbia Vabariigil on operatsiooni igapäevase juhtimise seisukohast samad õigused ja kohustused kui operatsioonis osalevatel Euroopa Liidu liikmesriikidel.

4.   ELi operatsiooni ülem võib igal ajal pärast Serbia Vabariigiga konsulteerimist taotleda Serbia Vabariigi panustamise lõpetamist.

5.   Serbia Vabariik määrab kõrge sõjalise esindaja esindama Serbia kontingenti ELi kriisiohjamise sõjalises operatsioonis. Kõrge sõjaline esindaja konsulteerib kõigis operatsiooniga seotud küsimustes ELi vägede ülemaga ja vastutab Serbia kontingendi igapäevase distsipliini eest.

Artikkel 11

Finantsaspektid

1.   Ilma et see piiraks artikli 12 kohaldamist, kannab Serbia Vabariik kõik oma operatsioonis osalemisega seotud kulud, välja arvatud juhul, kui kulud kuuluvad ühiste kulude alla artikli 2 lõikes 1 osutatud õigusaktide kohaselt, samuti nõukogu 18. detsembri 2008. aasta otsuse 2008/975/ÜVJP (millega luuakse mehhanism Euroopa Liidu sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamiseks (Athena)) (2) kohaselt.

2.   Surma, vigastuse või riigist/riikidest, kus operatsioon toimub, pärit füüsilise või juriidilise isiku vara hävimise või rikkumise põhjustamisel maksab Serbia Vabariik, kui ta vastutus on kindlaks tehtud, hüvitist vastavalt tingimustele, mis on ette nähtud artikli 3 lõikes 1 osutatud kohaldatava missiooni staatuse lepinguga.

Artikkel 12

Ühiste kulude rahastamises osalemine

1.   Serbia Vabariik osaleb ELi kriisiohjamise sõjalise operatsiooni ühiste kulude rahastamises.

2.   Serbia Vabariigi poolt ühiste kulude katmiseks eraldatav rahaline panus arvutatakse ühe järgnevalt esitatud valemi põhjal, võttes aluseks valemi, mis annab tulemuseks väiksema summa:

a)	ühiste kulude katmiseks eraldatav summa vastab proportsionaalselt Serbia Vabariigi kogurahvatulu ja kõigi operatsiooni ühiste kulude katmises osalevate riikide kogurahvatulude summa suhtarvule või

b)

ühiste kulude katmiseks eraldatav summa vastab proportsionaalselt operatsioonis osaleva Serbia Vabariigi isikkoosseisu liikmete ja kõigi operatsioonis osalevate riikide isikkoosseisu liikmete suhtarvuga. Lõike 2 punktis b osutatud valemi kasutamisel ja juhul, kui Serbia Vabariigi isikkoosseis osaleb ainult operatsiooni või vägede peakorteri töös, võetakse nimetatud suhtarvu arvutamisel aluseks Serbia Vabariigi isikkoosseisu ja vastava peakorteri isikkoosseisu liikmete koguarv. Muudel juhtudel arvutatakse suhtarv Serbia Vabariigi poolt lähetatud isikkoosseisu ja operatsioonis osaleva isikkoosseisu liikmete koguarvu alusel.

3.   Olenemata lõikest 1 vabastab Euroopa Liit üldjuhul Serbia Vabariigi teatava ELi kriisiohjamise sõjalise operatsiooni ühiste kulude rahastamises osalemisest, kui:

a)	Euroopa Liit otsustab, et Serbia Vabariigi panus nimetatud operatsiooni jaoks olulise tähtsusega varustusse ja/või võimekusse on märkimisväärne, või

b)	Serbia Vabariigi kogurahvatulu inimese kohta ei ületa Euroopa Liidu mis tahes liikmesriigi vastavat näitajat.

4.   Otsuses 2008/975/ÜVJP sätestatud halduri ja Serbia Vabariigi pädevate haldusasutuste vahel sõlmitakse leping. Nimetatud leping sisaldab muu hulgas järgmisi sätteid:

a)	asjaomane summa;

b)	rahalise panuse maksmise kord;

c)	kontrollimenetlus.

IV   JAGU

LÕPPSÄTTED

Artikkel 13

Rakenduskord

Ilma et see piiraks artikli 8 lõike 5 ja artikli 12 lõike 4 kohaldamist, sõlmitakse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Serbia Vabariigi asjaomaste asutuste vahel kõik käesoleva lepingu rakendamiseks vajalikud tehnilised ja halduskokkulepped.

Artikkel 14

Kohustuste täitmata jätmine

Kui üks lepinguosalistest jätab käesolevast lepingust tulenevad kohustused täitmata, on teisel lepinguosalisel õigus käesolev leping ühekuulise etteteatamisega lõpetada.

Artikkel 15

Vaidluste lahendamine

Lepingu tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad vaidlused lahendatakse lepinguosaliste vahel diplomaatilisel teel.

Artikkel 16

Jõustumine

1.   Käesolev leping jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui lepinguosalised on teatanud teineteisele lepingu jõustamiseks vajalike sisemenetluste lõpuleviimisest.

2.   Käesolevat lepingut kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast.

3.   Käesolevat lepingut vaadatakse korrapäraselt läbi.

4.   Käesolevat lepingut võib muuta lepinguosaliste vahelisel vastastikul kirjalikul kokkuleppel.

5.   Käesoleva lepingu võib denonsseerida, kui üks lepinguosalistest teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult lepingu denonsseerimisest. Denonsseerimine jõustub kuus kuud pärast sellekohase teate kättesaamist teise lepinguosalise poolt.

---

(1)  EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1.

(2)  ELT L 345, 23.12.2008, lk 96.