TÕLGE

Euroopa Liidu ja Liechtensteini Vürstiriigi vaheline salastatud teabe vahetamise julgeolekukorda käsitlev

LEPING

EUROOPA LIIT, edaspidi „EL” ning

LIECHTENSTEINI VÜRSTIRIIK, edaspidi „Liechtenstein”,

edaspidi „lepinguosalised”,

ARVESTADES, et lepinguosaliste eesmärk on igal viisil tugevdada oma julgeolekut ja tagada oma kodanikele kõrgetasemeline kaitse turvalisusel rajaneval alal,

ARVESTADES, et lepinguosalised on ühel nõul, et julgeolekuga seotud ühist huvi pakkuvates küsimustes tuleks arendada nendevahelisi konsultatsioone ja koostööd,

ARVESTADES, et seejuures on lepinguosalistel pidev vajadus vahetada salastatud teavet,

TÕDEDES, ET põhjalikud ja tõhusad konsultatsioonid ning koostöö võivad nõuda juurdepääsu ELi ja Liechtensteini salastatud teabele ja materjalile ning salastatud teabe ja materjali vahetamist lepinguosaliste vahel;

OLLES TEADLIKUD, et selline juurdepääs salastatud teabele ja sellega seotud materjalidele ning nende vahetamine nõuab asjakohaseid julgeolekumeetmeid,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Liechtensteini Vürstiriigi ja Euroopa Liidu vahelise salastatud teabe vahetamise julgeolekukorda käsitlevat lepingut (edaspidi „leping”) kohaldatakse mis tahes kujul esineva salastatud teabe või materjali suhtes, mida lepinguosalised teineteisele edastavad või omavahel vahetavad, et täita igal viisil lepinguosaliste julgeoleku tugevdamise eesmärke.

Artikkel 2

Käesolevas lepingus tähendab „salastatud teave” ühe lepinguosalise poolt kindlaks määratud teavet (mis tahes vormis edasiantavaid teadmisi) või materjali, mida tuleb kaitsta loata avalikustamise eest ja millele on määratud asjakohane salastatuse kategooria.

Artikkel 3

Käesolevat lepingut kohaldatakse järgmiste ELi institutsioonide ja asutuste suhtes: Euroopa Ülemkogu, Euroopa Liidu Nõukogu (edaspidi nõukogu), nõukogu peasekretariaat, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, Euroopa välisteenistus ja Euroopa Komisjon. Käesolevas lepingus kasutatakse nimetatud institutsioonidele ja asutustele viitamisel lühendit „EL”.

Artikkel 4

Kumbki lepinguosaline:

a)	kaitseb ja turvab käesolevale lepingu kohast salastatud teavet, mille teine lepinguosaline on edastanud või mida temaga on vahetatud;

b)

tagab, et käesoleva lepingu kohaselt edastatud või vahetatud salastatud teabel säilib salastatuse kategooria märge, mille edastav lepinguosaline on sellele määranud. Vastuvõttev lepinguosaline kaitseb ja turvab salastatud teavet kooskõlas oma julgeolekueeskirjade nende sätetega, mis käsitlevad asjakohase salastustasemega teavet või materjale, nagu on ette nähtud julgeolekukorraga, mis kehtestatakse artikli11 kohaselt;

c)	kasutab sellist salastatud teavet üksnes eesmärgil, mille on määranud teabe autor ja milleks kõnealust teavet edastati või vahetati;

d)	ei avalikusta sellist salastatud teavet kolmandatele isikutele ega artiklis 3 osutamata ELi institutsioonidele ja asutusele ilma teabe autori eelneva kirjaliku nõusolekuta;

e)	ei võimalda üksikisikutele juurdepääsu salastatud teabele, välja arvatud juhul, kui neil on teadmisvajadus ning kui nad on läbinud nõuetekohase julgeolekukontrolli.

Artikkel 5

1.   Salastatud teavet võib üks lepinguosaline („edastav lepinguosaline”) avalikustada või levitada teisele lepinguosalisele („vastuvõttev lepinguosaline”) kooskõlas allikakontrolli põhimõttega.

2.   Teabe levitamiseks vastuvõtjatele, kes ei ole lepinguosaline, teeb vastuvõttev lepinguosaline pärast edastava lepinguosalise kirjaliku nõusoleku saamist salastatud teabe avalikustamist või levitamist käsitleva otsuse kooskõlas allikakontrolli põhimõttega, mis on määratletud tema julgeolekueeskirjades.

3.   Lõigete 1 ja 2 rakendamise korral ei ole üldine avaldamine võimalik, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud ega kehtestanud teatavate teabeliikide käsitlemise korda.

Artikkel 6

Iga lepinguosaline, institutsioonid ning artiklis 3 osutatud asutused tagavad, et nad kohaldavad julgeolekusüsteemi ja julgeolekumeetmeid, mis põhinevad nende vastavates õigus- ja haldusnormides sätestatud julgeolekupõhimõtetel ja miinimumstandarditel ning mis kajastuvad artikli 11 kohaselt kehtestatavas korras, tagamaks et käesoleva lepingu kohaselt edastatud või vahetatud salastatud teabe suhtes kohaldatakse võrdväärse tasemega kaitset.

Artikkel 7

1.   Lepinguosalised tagavad, et kõik isikud, kes vajavad või võivad vajada oma ametiülesannete täitmiseks juurdepääsu käesoleva lepingu kohaselt edastatud või vahetatud teabele, peavad enne, kui neile antakse sellisele teabele juurdepääsu luba, läbima nõuetekohase julgeolekukontrolli.

2.   Julgeolekukontrolli alusel peab olema võimalik otsustada, kas isikule võib tema lojaalsust ja usaldusväärsust arvesse võttes võimaldada juurdepääsu salastatud teabele.

Artikkel 8

Lepinguosalised annavad vastastikust abi käesoleva lepingu kohaselt edastatava või vahetatava salastatud teabe julgeoleku küsimustes ja ühist huvi pakkuvatel julgeolekuteemadel. Artiklis 11 osutatud asutused viivad läbi vastastikuseid julgeolekualaseid konsultatsioone ja kontrolle, et hinnata oma vastutusalas olevate nimetatud artikli kohaselt kehtestatavate julgeolekukordade tõhusust.

Artikkel 9

1.   Käesoleva lepingu kohaldamisel saadetakse:

a)	ELi puhul kogu post nõukogu registri juhataja (Chief Registry Officer) kaudu, kes saadab selle vajadusel lõike 2 kohaselt edasi liikmesriikidele ja institutsioonidele või artiklis 3 osutatud asutustele;

b)	Liechtensteini puhul kogu post Liechtensteini siseministeeriumi registri juhatajale (Chief Registry Officer) ning saadetakse vajadusel edasi ELi juures asuva Liechtensteini esinduse kaudu.

2.   Erandkorras võib ühe lepinguosalise saadetud posti, millele on juurdepääs üksnes kõnealuse lepinguosalise teatavatel pädevatel ametnikel, organitel või teenistustel, adresseerida funktsionaalsetel põhjustel teise lepinguosalise teatavatele pädevatele ametnikele, organitele või teenistustele, kes on määratud vastuvõtjaks ja kellel on sellisele postile juurdepääsu ainuõigus nende pädevust ja teadmisvajadust arvesse võttes. ELi puhul edastatakse selline post vastavalt vajadusele kas nõukogu registri juhataja, Euroopa Komisjoni registri juhataja või Euroopa välisteenistuse registri juhataja kaudu. Liechtensteini puhul saadetakse selline post ELi juures asuva Liechtensteini esinduse kaudu.

Artikkel 10

Käesoleva lepingu rakendamise üle teostavad järelevalvet Liechtensteini siseminister, nõukogu peasekretär ja julgeolekuküsimuste eest vastutav Euroopa Komisjoni liige.

Artikkel 11

1.   Käesoleva lepingu rakendamiseks kehtestavad lõigetes 2, 3 ja 4 määratud kolm asutust julgeolekukorra, mille eesmärk on sätestada käesoleva lepingu kohase salastatud teabe vastastikuse kaitse standardid.

2.   Liechtensteini siseministeerium töötab välja Liechtensteinile käesoleva lepingu alusel edastatava salastatud teabe kaitseks ja turbeks julgeolekukorra.

3.   Nõukogu peasekretariaadi julgeolekubüroo vastutab nõukogu peasekretäri juhtimisel ja tema eest ning, tegutsedes nõukogu nimel ja alluvuses, käesoleva lepingu kohaselt ELile edastatud salastatud teabe kaitseks ja turbeks vajaliku julgeolekukorra väljatöötamise eest.

4.   Euroopa Komisjoni julgeolekudirektoraat töötab julgeolekuküsimuste eest vastutava Euroopa Komisjoni liikme juhtimisel välja julgeolekukorra, mille eesmärk on kaitsta käesoleva lepingu kohaselt Euroopa Komisjonis ja selle ametiruumides edastatud või vahetatud salastatud teavet.

5.   ELi puhul peab lõikes 1 nimetatud julgeolekukorra heaks kiitma nõukogu julgeolekukomitee.

Artikkel 12

Artiklis 11 osutatud asutused kehtestavad korra, mida tuleb järgida käesoleva lepingu kohaselt edastatava või vahetatava salastatud teabe tõendatud või oletatava kahjustamise korral.

Artikkel 13

Kumbki lepinguosaline kannab oma käesoleva lepingu rakendamisega seotud kulud.

Artikkel 14

Enne salastatud teabe edastamist või vahetamist lepinguosaliste vahel kooskõlas käesoleva lepinguga jõuavad artiklis 11 osutatud julgeolekuküsimuste eest vastutavad asutused ühisele seisukohale, et vastuvõttev lepinguosaline on võimeline kaitsma ja turvama teavet viisil, mis on kooskõlas nimetatud artikli kohaselt kehtestatava korraga.

Artikkel 15

Käesolev leping ei takista lepinguosalisi sõlmimast muid salastatud teabe edastamise või vahetamisega seotud lepinguid, tingimusel et need ei ole vastuolus käesoleva lepingu sätetega.

Artikkel 16

Käesoleva lepingu tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad vaidlused Liechtensteini ja ELi vahel lahendatakse lepinguosaliste vaheliste läbirääkimiste teel.

Artikkel 17

1.   Käesolev leping jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui lepinguosalised on teatanud teineteisele lepingu jõustamiseks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimisest.

2.   Kumbki lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist oma õigus- ja haldusnormide muudatustest, mis võivad mõjutada käesolevas lepingus osutatud salastatud teabe kaitset.

3.   Käesolevat lepingut võib selle muutmise kaalumiseks läbi vaadata kummagi lepinguosalise taotlusel.

4.   Kõik käesoleva lepingu muudatused tehakse kirjalikult lepinguosaliste ühisel kokkuleppel. Need jõustuvad pärast lõikes 1 sätestatud teineteisele teatamist.

Artikkel 18

Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu denonsseerida, teatades sellest kirjalikult teisele lepinguosalisele. Denonsseerimine jõustub kuus kuud pärast seda, kui teine lepinguosaline on denonsseerimiskirja kätte saanud, kuid see ei mõjuta käesoleva lepingu kohaselt juba jõustunud kohustusi. Eelkõige jätkatakse kogu käesoleva lepingu kohaselt edastatud või vahetatud salastatud teabe kaitsmist kooskõlas käesoleva lepingu sätetega.

Selle kinnituseks on vastavad täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.