Euroopa Ühenduse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vaheline kalandusalase koostöö ja Läänemere elusressursside kaitse

LEPING

EUROOPA ÜHENDUS

ja

VENEMAA FÖDERATSIOONI VALITSUS,

edaspidi „lepinguosalised”,

MÄRKIDES, et 1973. aastal sõlmitud Läänemere ning Suur- ja Väike-Belti vete elusressursside püügi ja kaitse konventsiooni (Gdanski konventsiooni) kohaldamine lõpeb 1. jaanuaril 2007;

TÕDEDES, et pärast Rootsi ja Soome ühinemist ühendusega 1. jaanuaril 1995 ning Eesti, Läti, Leedu ja Poola ühinemist 1. mail 2004 haldab ühelt poolt Läti Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Soome Vabariigi, Eesti Vabariigi, Poola Vabariigi ja Leedu Vabariigi valitsuse ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahel sõlmitud Läänemere kalapüüki käsitlevate kalanduskokkulepete valdkondi ühendus;

TUNNUSTADES vajadust asendada nimetatud kalanduskokkulepped, niivõrd kui need käsitlevad Läänemerel toimuvat kalapüüki, ning 1973. aasta Gdanski konventsioon uue Euroopa Ühenduse ja Venemaa Föderatsiooni vahelise lepinguga;

KINNITADES oma ühist soovi tagada Läänemere kalavarude kaitse ning pikaajaline säästev majandamine ja kasutamine;

JUHINDUDES Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni sätetest ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 4. detsembri 1995. aasta lepingust Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja siirdekalade kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakendamise kohta;

JUHINDUDES 24. juuni 1994. aasta partnerlus- ja koostöölepingust, millega sõlmiti partnerlussuhted ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vahel, ja ühisest soovist neid suhteid tihendada;

VÕTTES ARVESSE 1995. aasta FAO konverentsil ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni nõukogu poolt vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendit;

VÕTTES ARVESSE 2002. aasta septembris säästva arengu tippkohtumisel vastu võetud Johannesburgi deklaratsiooni säästva arengu kohta;

VÕTTES ARVESSE, et osa Läänemere elusressurssidest koosneb piirialade kalavarudest, mis rändavad kahe lepinguosalise majandusvööndi vahel, ning nendega seotud ja neist sõltuvatest kalavarudest ning et nende kalavarude tõhus kaitse ja säästev kasutamine on seepärast võimalikud ainult siis, kui lepinguosalised teevad kalanduskorralduse, kontrolli ja rakendamise alal koostööd;

TÕDEDES, et lepinguosalised töötavad välja sellist ökosüsteemil põhinevat lähenemist kalanduskorraldusele, mis arvestab parimate kättesaadavate teadustulemustega ning rannikuäärse riigi kohustusega tagada nõuetekohased kaitse- ja majandamismeetmed majandusvööndi elusressursside säilitamiseks vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsioonile;

SOOVIDES jätkata asjakohaste rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide raames koostööd kõikide vajalike kalavarude ühiseks kaitsmiseks, säästvaks kasutamiseks ja majandamiseks ning kinnitades lepinguosaliste tahet jätkata Gdanski konventsiooni põhimõtete edasiarendamist;

TÕDEDES kalavarude kaitse, säästva kasutamise ja majandamise teadusliku uurimise tähtsust, eriti Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) raames, ja soovides veelgi tihendada sellealast koostööd;

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „lepinguosaliste majandusvöönd”– vastavalt Venemaa Föderatsiooni majandusvöönd ja Euroopa Ühenduse liikmesriikide majandusvööndid;

b)   „lepinguosaliste territoriaalmeri”– vastavalt Venemaa Föderatsiooni territoriaalmeri ja Euroopa Ühenduse liikmesriikide territoriaalveed;

c)   „mere elusressursid”– kasutusel olevad meres elavad liigid, sealhulgas anadroomsed ja katadroomsed liigid;

d)   „lepinguosaliste kalalaevad”– vastavalt Venemaa Föderatsiooni lipu all sõitvad kalalaevad ja Euroopa Ühenduse liikmesriikide lipu all sõitvad kalalaevad, mis on varustatud mere elusressursside püüdmiseks kaubanduslikul eesmärgil;

e)   „säästev kasutamine”– kalavarude kasutamine viisil, mis ei piira nende varude kasutamist tulevikus ega mõjuta negatiivselt mere ökosüsteeme;

f)   „piirialade kalavarud”– kalavarud, mis rändavad korrapäraselt üle lepinguosaliste majandusvööndi piiride Läänemeres;

g)   „püügikoormus”– kalalaeva püügivõimsuse ja püügipäevade korrutis; laevarühma puhul on see kõigi rühma kuuluvate laevade püügikoormuste summa;

h)   „ettevaatusprintsiip kalavarude majandamisel”– piisava teadusinfo puudumist ei tohi kasutada põhjusena, et edasi lükata või jätta kasutusele võtmata meetmed sihtliikide, nendega seotud või nendest sõltuvate liikide ning mittesihtliikide ja nende elukeskkonna kaitseks.

Artikkel 2

Lepingu geograafiline kohaldamisala

Käesoleva lepingu geograafiline kohaldamisala hõlmab kogu Läänemere ning Suur- ja Väike-Belti veeala, välja arvatud siseveed, mis piirneb läänes mõttelise joonega Hasenøre neemest Gnibeni tipuni, Korshagest Spodsbiergini ning Gilbiergi neemest Kullenini (edaspidi „Läänemeri”).

Artikkel 3

Territoriaalne kohaldamine

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, kõnealuses asutamislepingus sätestatud tingimustel ja teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni suhtes.

Artikkel 4

Eesmärgid

1.   Käesoleva lepingu eesmärk on tagada õiglase ja vastastikuse kasu põhimõtet järgides tihe koostöö lepinguosaliste vahel, et kaitsta, säästvalt kasutada ja majandada Läänemere piirialade kalavarusid ning nendega seotud ja neist sõltuvaid kalavarusid.

2.   Lepinguga kehtestatakse lepinguosaliste tiheda koostööga seotud põhimõtted ja menetlused, mille eesmärk on tagada, et Läänemere piirialade kalavarude ning nendega seotud ja neist sõltuvate kalavarude kasutamisega kaasneksid säästvad majanduslikud, keskkonna- ja sotsiaalsed tingimused.

3.   Lepinguosalised rajavad oma koostöö parimatele kättesaadavatele teadustulemustele ja mis tahes muule asjakohasele teabele, lähtuvad ettevaatusprintsiibist ja lepivad kokku ökosüsteemil põhinevas lähenemisviisis kalanduskorraldusele.

Artikkel 5

Ühised korraldusmeetmed

1.   Kumbki lepinguosaline võib vastastikuse kasu põhimõttel ja vastavalt oma õigusaktidele lubada teise lepinguosalise kalalaevadel püüda kala Läänemerel tema majandusvööndisse kuuluval alal.

2.   Lepinguosalised võivad Läänemere püügikvoote vastastikku vahetada.

3.   Lepinguosalised kehtestavad käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks meetmed, mis reguleerivad Läänemere piirialade kalavarude kasutamist ning võtavad arvesse ka piirialade kalavarudega seotud või neist sõltuvaid liike. Need meetmed võivad muu hulgas sisaldada järgmist:

a)	piirialade kalavarude ja piirialade kalavarude rühmade lubatud kogupüügi kindlaksmääramist, samuti kogupüügi lepinguosaliste vahel jaotamist. Jaotamine põhineb püügivõimaluste ajaloolisel jaotusel, sealjuures võetakse arvesse ICESi soovitusi kalavarude erineva majandamise kohta;

b)	piirialade kalavarude pikaajalisi kaitsekorralduskavasid;

c)	püügikoormuse piiramist;

d)	tehnilisi meetmeid.

4.   Käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 rakendamist käsitletakse käesoleva lepingu artiklis 14 nimetatud ühises Läänemere kalanduskomitees.

Artikkel 6

Lepinguosaliste ühepoolsed korraldusmeetmed

1.   Kumbki lepinguosaline kehtestab Läänemere kalavarude lubatud kogupüügi ja pikaajalised kaitsekorralduskavad ning arvestab ka nendega seotud ja neist sõltuvaid liike.

2.   Kui käesoleva lepingu artiklis 14 osutatud ühise Läänemere kalanduskomitee raames ei ole suudetud kokku leppida asjakohastes korraldusmeetmetes, mida lepinguosaliste ametiasutustele soovitada, kehtestavad lepinguosalised ühepoolsed meetmed, et tagada käesoleva lepingu artiklis 4 sätestatud Läänemere elusressursside kasutamise ja kaitse eesmärkide saavutamine, arvestades samas piirialade kalavarudega seotud ja neist sõltuvaid liike.

3.   Käesoleva artikli lõike 2 kohaselt võetavad meetmed põhinevad objektiivsetel teaduslikel kriteeriumidel ja nendega ei diskrimineerita teist lepinguosalist ei faktiliselt ega juriidiliselt.

4.   Lisaks ühise Läänemere kalanduskomitee poolt meetmete kohta tehtud soovitustele võib kumbki lepinguosaline kehtestada sellised kaitse- ja majandamismeetmed, mida ta peab vajalikuks käesoleva lepingu artiklis 4 sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

5.   Kummagi lepinguosalise poolt oma majandusvööndis ja territoriaalmerel toimuva kalapüügi reguleerimiseks võetavad meetmed põhinevad objektiivsetel ja teaduslikel kriteeriumidel, arvestavad seotud ja sõltuvaid liike ning nendega ei diskrimineerita teist lepinguosalist ei faktiliselt ega juriidiliselt.

Artikkel 7

Litsentsimine

1.   Mõlemad lepinguosalised nõuavad, et teise lepinguosalise kalalaevad püüaksid Läänemerel tema majandusvööndi kindlaksmääratud aladel kala litsentsi (loa) alusel.

2.   Mõlema lepinguosalise pädevad asutused teatavad teisele lepinguosalisele õigel ajal nende kalalaevade nimed, registrinumbrid ja muud asjakohased andmed, kellel on luba Läänemerel teise lepinguosalise majandusvööndi kindlaksmääratud aladel kala püüda.

3.   Litsentsimistingimusi rakendatakse ühise Läänemere kalanduskomitee soovituste kohaselt, nagu on osutatud käesoleva lepingu artiklis 14.

4.   Litsentsitaotluse (loataotluse) saamise korral annab kumbki lepinguosaline oma asjakohaseid õigusakte järgides välja litsentsi (loa), mis on nõutav kalapüügiks Läänemerel tema majandusvööndi kindlaksmääratud aladel.

Artikkel 8

Kaitse- ja majandamismeetmete ning muude kalandusõiguse normide täitmine

1.   Kumbki lepinguosaline astub oma õigusnormide kohaselt vajalikke samme tagamaks, et tema kalalaevad järgivad Läänemerel teise lepinguosalise majandusvööndis asuvaid kalavarusid kasutades teise lepinguosalise õigusnorme.

2.   Kumbki lepinguosaline võib võtta kooskõlas asjakohaste õigusaktide ja rahvusvahelise õigusega Läänemerel oma majandusvööndis asuva ala suhtes meetmeid, mida on vaja tagamaks, et teise lepinguosalise kalalaevad järgiksid käesoleva lepingu sätteid.

3.   Kumbki lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kohasel viisil ette kalapüüki reguleerivatest õigusnormidest ja meetmetest ning kõnealuste õigusnormide ja meetmete mis tahes muudatustest.

4.   Kumbki lepinguosaline võtab tarvitusele meetmed, mis on vajalikud käesoleva lepingu nõuete täitmiseks tema majandusvööndis ja territoriaalmerel.

Artikkel 9

Kontrolli ja rakendamise alane koostöö

Lepinguosalised teevad Läänemerel koostööd seoses kontrolli ja rakendamisega. Lepinguosalised lepivad sel eesmärgil kokku kontrolli- ja rakendusstrateegiate alase teabevahetuse kava loomises.

Artikkel 10

Laevade kontroll

Kumbki lepinguosaline nõustub oma kalalaevade kontrollimisega teise lepinguosalise pädevate asutuste poolt, kes vastutavad kalapüügi eest Läänemerel teise lepinguosalise majandusvööndis. Kumbki lepinguosaline hõlbustab kontrolle, mille eesmärk on jälgida käesoleva lepingu artiklis 8 osutatud reguleerivate meetmete ja õigusnormide täitmist.

Artikkel 11

Laevade arestimine ja kinnipidamine

1.   Kummagi lepinguosalise pädevad asutused teatavad teise lepinguosalise kalalaevade arestimise või kinnipidamise korral kõnealuse lepinguosalise pädevatele asutustele diplomaatiliste või muude ametlike kanalite kaudu võetud meetmetest ja määratud karistustest.

2.   Kummagi lepinguosalise pädevad asutused vabastavad arestitud kalalaevad ja laevapered viivitamata, kui laevaomanik või tema esindaja tasub mõistliku suurusega kautsjoni või annab muu tagatise, mis määratakse kindlaks Venemaa Föderatsiooni ja Euroopa Ühenduse liikmesriikide õigusaktide kohaselt.

Artikkel 12

Teaduskoostöö

1.   Lepinguosalised paluvad ICESil esitada teadusuuringute tulemusi Läänemere piirialade kalavarude ning nendega seotud ja nendest sõltuvate kalavarude kohta, et oleks alus nimetatud kalavarudega seotud ühiste korraldusmeetmete vastuvõtmiseks.

2.   Lepinguosalised kohustuvad tegema ICESi raames koostööd käesoleva lepingu seisukohalt vajalike teadusuuringute korraldamiseks.

3.   Lepinguosalised soodustavad teadlaste ja ekspertide koostööd ühist huvi pakkuvate kalandusküsimuste puhul, sealhulgas akvakultuuri vallas.

Artikkel 13

Anadroomsed ja katadroomsed liigid

1.   Lepinguosalised teevad anadroomsete ja katadroomsete liikide kaitseks koostööd Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni kohaselt ning käesoleva lepingu ja asjakohaste rahvusvaheliste kokkulepete raames, et soodustada nimetatud kalavarude kaitset, taastamist, suurendamist ja otstarbekohast majandamist Läänemerel.

2.   Olenemata käesoleva lepingu artiklis 2 kindlaks määratud lepingu geograafilisest kohaldamisalast võivad lepinguosalised kokku leppida koostöö laiendamises anadroomsete ja katadroomsete liikide majandamisele, kuid välja jäetakse liigid, mis elavad kogu oma elu siseveekogudes.

Artikkel 14

Ühine Läänemere kalanduskomitee

1.   Lepinguosalised moodustavad käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks ühise Läänemere kalanduskomitee (edaspidi „komitee”).

2.   Kumbki lepinguosaline nimetab komiteesse oma esindaja ja esindaja abi ning teatab sellest ametlike kanalite kaudu teisele lepinguosalisele.

3.   Komitee arutab kõiki käesoleva lepingu reguleerimisala ja kohaldamisega seotud küsimusi ning esitab lepinguosalistele soovitusi.

4.   Komitee tegeleb eelkõige järgmisega:

a)	uurib Läänemere piirialade kalavarude ning nendega seotud ja neist sõltuvate kalavarude ning nende püüdmise arengut ja dünaamikat;

b)	jälgib lepingu rakendamist, tõlgendamist ja tõrgeteta toimimist, eriti seoses kontrolli ja rakendamist ning laevade kontrolli käsitlevate sätetega;

c)	tegutseb vahendajana kalanduse valdkonnas vastastikust huvi pakkuvates küsimustes;

d)	tegutseb käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidluste rahumeelse lahendamise foorumina.

5.   Komitee tuleb lepinguosaliste kokkuleppe kohaselt kokku vähemalt kord aastas vaheldumisi kummagi lepinguosalise territooriumil, et esitada Läänemere asjassepuutuvate kalapüügipiirkondade ja kalavarude eest vastutavatele asutustele soovitusi käesoleva lepingu artiklis 5 sätestatud meetmete kohta. Kummagi lepinguosalise taotluse korral tuleb komitee kokku erakorraliseks istungiks.

6.   Komitee moodustab vajaduse korral oma ülesannete täitmiseks täiendavaid organeid.

7.   Komitee võtab esimesel koosolekul vastu oma töökorra.

Artikkel 15

Lepinguosaliste nõupidamised

Lepinguosalised peavad nõu käesoleva lepingu rakendamise ja kohase toimimisega seotud küsimustes ning lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidluste korral.

Artikkel 16

Rahvusvaheline koostöö

Lepinguosalised teevad asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonide raames koostööd mõlemale poolele huvi pakkuvates majandamis- ja kaitseküsimustes, mis võivad nendes rahvusvahelistes organisatsioonides arutlusele tulla.

Artikkel 17

Reservatsioon

1.   Ükski käesoleva lepingu säte ei mõjuta ega piira mingil viisil kummagi lepinguosalise seisukohti nende rahvusvahelistest kalanduskokkulepetest tulenevate õiguste või kohustuste suhtes ega kummagi lepinguosalise seisukohti mereõiguse küsimustes.

2.   Käesolev leping ei piira lepinguosaliste majandusvööndite piiride kehtestamist.

Artikkel 18

Jõustumine

1.   Käesolevat lepingut kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast ja see jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised on teineteisele kirjalikult teatanud kõikide sel eesmärgil vajalike riigisiseste menetluste lõpuleviimisest.

2.   Käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval asendab see Läti Vabariigi valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise 21. juuli 1992. aasta kalanduskokkuleppe, Rootsi Kuningriigi valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise 11. detsembri 1992. aasta kalanduskokkuleppe, Soome Vabariigi valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise 11. märtsi 1994. aasta kalanduskokkuleppe, Eesti Vabariigi valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse 4. mai 1994. aasta kalanduskokkuleppe, Poola Vabariigi valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise 5. juuli 1995. aasta kalanduskokkuleppe ning Leedu Vabariigi valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise 29. juuni 1999. aasta kalanduskokkuleppe sedavõrd, kuivõrd need kokkulepped käsitlevad kalapüüki Läänemerel.

Artikkel 19

Lepingu kestus

Käesolev leping kehtib esialgu kuus aastat alates lepingu jõustumise kuupäevast. Kui kumbki lepinguosaline ei esita lepingu lõpetamise teatist vähemalt üheksa kuud enne kõnealuse tähtaja möödumist, kehtib leping edasi kolmeaastaste tähtaegade kaupa, juhul kui lepingu lõpetamise teatist ei ole esitatud vähemalt üheksa kuud enne sellise tähtaja möödumist.

Artikkel 20

Keeled

Käesolev leping on sõlmitud kahes eksemplaris 2009. aprillikuu kahekümne kaheksandal päeval Brüsselis bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja vene keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed. Vaidluse korral on määravad käesoleva lepingu inglis- ja venekeelne tekst.