A.

arvestades, et kontrollikoja avalduse kohaselt sai ta piisava kinnituse selle kohta, et 2006. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed;

B.

arvestades, et Euroopa Parlament andis 24. aprillil 2007. aastal heakskiidu Euroopa Keskkonnaagentuuri tegevdirektori tegevusele agentuuri 2005. eelarveaasta eelarve täitmisel (6) ning heakskiidu andmise otsusele lisatud resolutsioonis muu hulgas:

1.

märgib, et kontrollikoja poolt auditeeritud 24 ameti ja muu allasutuse eelarvete kogumaht oli 2006. aastal 1 080,5 miljonit eurot (suurima eelarvega oli Euroopa Ülesehitusamet: 271 miljonit eurot; ning väikseima eelarvega Euroopa Politseikolledž (CEPOL): 5 miljonit eurot);

2.

rõhutab, et ELi välisasutused, mille suhtes kohaldatakse auditeerimist ja eelarve täitmisele kinnituse andmise menetlust, hõlmavad lisaks traditsioonilistele reguleerivatele asutustele ka eriprogrammide rakendamiseks asutatud rakendusameteid ning lähitulevikus avaliku ja erasektori partnerlusena asutatud ühisettevõtteid (tehnoloogiaalased ühisalgatused);

3.

märgib seoses Euroopa Parlamendiga, et nende ametite arv, mille suhtes kohaldatakse eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust, on olnud järgmine: eelarveaastal: 8; 2001: 10; 2002: 11; 2003: 14; 2004: 14; 2005: 16; 2006: 20 reguleerivat asutust ja kaks rakendusametit (välja arvatud kaks ametit, mida auditeeris küll kontrollikoda, kuid mille suhtes kohaldati sisemist eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust);

4.

järeldab sellest, et auditeerimise ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus on muutunud kohmakaks ning ebaproportsionaalseks, võrreldes ametite ja muude allasutuste eelarvete suhtelise mahuga; teeb pädevale parlamendikomisjonile ülesandeks põhjalikult läbi vaadata ametite ja muude allasutuste eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus, et töötada välja lihtsam ja ratsionaalsem lähenemisviis, pidades silmas ametite pidevalt suurenevat arvu ja seda, et kõik need ametid vajavad järgnevatel aastatel eraldi eelarve täitmisele heakskiidu andmise raportit;

5.

nõuab, et komisjon selgitaks enne uue ameti asutamist või olemasoleva ameti ümberkorraldamist arusaadavalt järgmisi elemente: ameti liik, ameti eesmärk, ametisisene juhtimisstruktuur, tooted, teenused, peamised menetlused, sihtrühm, ameti kliendid ja sidusrühmad, ametlikud suhted väliste osalejatega, eelarvealane vastutus, finantsplaneerimine ning personalipoliitika;

6.

nõuab, et kõigi ametitega sõlmitaks igal aastal tegevustulemuste kokkulepe, mille koostab amet ja vastutav peadirektoraat ning mis peaks hõlmama peamisi eesmärke järgnevaks aastaks, finantsraamistikku ja tegevustulemuste mõõtmise selgeid näitajaid;

7.

nõuab, et kontrollikoda või muu sõltumatu audiitor auditeeriks ametite tegevustulemusi regulaarselt (ja sihtotstarbeliselt); on seisukohal, et see ei peaks hõlmama mitte ainult finantsjuhtimise traditsioonilisi elemente ning avaliku sektori rahaliste vahendite nõuetekohast kasutamist, vaid ka haldamise tõhusust ja mõju ning ameti finantsjuhtimise hindamist;

8.

on seisukohal, et ametite puhul, mis pidevalt oma eelarve vajadust üle hindavad, tuleks vabade ametikohtade alusel teha tehnilisi vähendamisi; arvab, et pikema aja jooksul vähendab see ametite sihtotstarbelist tulu ja seega ka halduskulu;

9.

märgib, et mitme ameti kritiseerimine riigihangete eeskirjadest, finantsmäärusest, personalieeskirjadest jne kõrvalekaldumise üle on tõsine probleem; peab selle peamiseks põhjuseks asjaolu, et suurem osa eeskirju ja finantsmäärus on koostatud suuremate institutsioonide jaoks ning enamikul väikestest ametitest puudub nendes õigusaktides sätestatud nõuetega toimetulemiseks vajalik kriitiline mass; seetõttu palub komisjonil otsida kiiret lahendust tõhususe suurendamiseks, ühendades erinevate ametite haldusülesanded, et saavutada kõnealune kriitiline mass (võttes arvesse ka vajalikke muudatusi ametite tegevust ja eelarvealast sõltumatust sätestavates põhimäärustes) või koostada kiiresti ametite jaoks erieeskirjad (eelkõige rakenduseeskirjad), mis võimaldavad neil nõudeid täielikult täita;

10.

nõuab, et komisjon võtaks esialgse eelarveprojekti koostamisel arvesse üksikute ametite eelarve täitmise tulemusi eelnevatel aastatel, eelkõige aastal n-1, ning muudaks sellele vastavalt iga ameti taotletud eelarvet; palub pädeval parlamendikomisjonil kõnealustest muudatustest kinni pidada ja juhul, kui komisjon seda ei tee, vähendada ise eelarvet realistliku tasemeni, mis vastaks kõnealuse ameti vastuvõtu- ja rakendussuutlikkusele;

11.

tuletab meelde oma otsust 2005. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, mille kohaselt Euroopa Parlament palus komisjonil esitada iga viie aasta järel uuringu iga olemasoleva ameti lisaväärtuse kohta; palub kõigil asjaomastel institutsioonidel mõne ameti lisaväärtusele negatiivse hinnangu andmise korral võtta vajalikke meetmeid, sõnastades selle ameti volitused ümber või sulgedes ameti; märgib, et 2007. aastal ei ole komisjon teostanud ühtegi hindamist; toonitab, et enne 2007. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta otsuse tegemist peaks komisjon esitama vähemalt viis sellist hinnangut, alustades kõige vanematest ametitest;

12.

on seisukohal, et kontrollikoja soovitusi tuleks viivitamata rakendada ja ametitele makstavate toetuste määr tuleks viia kooskõlla nende tegeliku rahavajadusega; on peale selle seisukohal, et üldise finantsmääruse muudatused tuleks lülitada ametite raamfinantsmäärusesse ning nende erinevatesse konkreetsetesse finantseeskirjadesse;

13.

märgib, et ametites puudub ühesugune lähenemine käsitletava eelarveaasta tegevuse, raamatupidamise aastaaruande ning eelarve- ja finantsjuhtimisealaste aruannete kohta teabe avaldamisele ning küsimusele, kas kinnitava deklaratsiooni peaks tegema ameti direktor; märgib, et mitte kõik ametid ei erista selgelt a) üldsusele ameti tegevuse tutvustamist ning b) eelarve- ja finantsjuhtimise alast tehnilist aruandlust;

14.

märgib, et kuigi komisjoni eeskirjad tegevusaruannete ettevalmistamise kohta ei nõua ametilt selgesõnaliselt kinnitavat deklaratsiooni, on mitu direktorit seda siiski 2006. aasta kohta teinud, mis ühel juhul sisaldab olulist reservatsiooni;

15.

tuletab meelde oma 12. aprilli 2005. aasta resolutsiooni (7) lõiget 26, milles kutsuti asutuste direktoreid alates sellest hetkest lisama oma iga-aastasele tegevusaruandele, mis esitatakse koos finants- ja juhtimisteabega, oma tegevuse seaduslikkust ja korrektsust kinnitava deklaratsiooni, mis on sarnane komisjoni peadirektorite poolt allkirjastatavate deklaratsioonidega;

16.

palub komisjonil muuta sellele vastavalt ametitele suunatud juhiseid;

17.

lisaks soovitab komisjonil teha ametitega koostööd kõigile ametitele ning muudele allasutustele kohaldatava sellise ühtlustatud mudeli väljatöötamisel, kus oleks selgelt eristatud:

18.

võtab teadmiseks kontrollikoja leiu (aastaaruande punkt 10.29), (8) mille kohaselt ühenduse eelarvest komisjoni poolt väljamakstavad toetused ei põhine piisavalt põhjendatud prognoosidel ametite rahavajaduse kohta ning et selle ja ülekannete suuruse tulemusel on ametite käsutuses märkimisväärsed rahavarud; võtab lisaks teadmiseks kontrollikoja soovituse, et ametitele makstavate toetuste määr peaks olema kooskõlas ametite tegelike rahavajadustega;

19.

märgib, et 2006. aasta lõpus ei olnud 14 ametit ikka veel raamatupidamissüsteemi ABAC kasutusele võtnud (aastaaruande punkti 10.31 allmärkus);

20.

võtab teadmiseks kontrollikoja märkuse (aastaaruande punkt 1.25) kogunenud välja võtmata puhkuste kulude kohta, mida on mõni amet arvesse võtnud; rõhutab, et kontrollikoda on 2006. eelarveaasta osas teinud reservatsioonidega kinnitava avalduse kolme ameti suhtes, milleks on Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus, Euroopa Politseikolledž ja Euroopa Raudteeagentuur (2005. eelarveaasta osas olid nendeks Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus, Euroopa Toiduohutusamet ja Euroopa Ülesehitusamet);

21.

tuletab meelde, et vastavalt finantsmääruse artikli 185 lõikele 3 on komisjoni siseaudiitor ka ELi eelarvest toetusi saavate reguleerivate asutuste siseaudiitor; rõhutab, et siseaudiitor annab aru asjaomase ameti haldusnõukogule ja direktorile;

22.

juhib tähelepanu siseaudiitori 2006. aasta tegevusaruandesse lisatud reservatsioonile:

„Komisjoni siseaudiitor ei ole personali vähesuse tõttu suuteline nõuetekohaselt täitma talle finantsmääruse artiklis 185 pandud ühenduse asutuste siseaudiitori ülesandeid”;

23.

võtab siiski teadmiseks 2006. aasta tegevusaruandes esitatud siseaudiitori märkuse, et alates 2007. aastast, mil komisjon eraldab siseauditi talitusele vahendeid täiendava personali värbamiseks, auditeeritakse kõiki tegutsevaid reguleerivaid asutusi igal aastal;

24.

märgib finantsmääruse artikli 185 alusel siseauditi talituse poolt auditeeritavate reguleerivate asutuste, rakendusametite ja ühisettevõtete üha suurenevat arvu; palub komisjonil teavitada pädevat parlamendikomisjoni sellest, kas siseauditi talituse töötajate arv on piisav järgnevatel aastatel kõigi nende ametite iga-aastaseks auditeerimiseks;

25.

märgib, et määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 artikli 72 lõike 5 kohaselt saadab ühenduse asutus igal aastal eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale asutusele ja komisjonile direktori aruande, mis sisaldab kokkuvõtet siseaudiitori teostatud siseauditite arvu ja liigi, antud soovituste ja nende alusel võetud meetmete kohta; palub ametitel anda teavet selle kohta, kas see aruanne on edastatud, ja kui on, siis kuidas;

26.

võtab siseauditi suutlikkust ning eeskätt väiksemaid ameteid silmas pidades teadmiseks siseaudiitori poolt pädeva parlamendikomisjoni ees 14. septembril 2006 tehtud ettepaneku, et väiksematel ametitel tuleks lubada osta siseaudititeenuseid erasektorist;

27.

tuletab meelde Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldust, (9) mille üle peeti läbirääkimisi enne 13. juuli 2007. aasta majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu eelarveküsimusi käsitlevat istungit peetud lepituskoosolekul, milles nõuti i) nende ametite nimekirja, mida komisjon kavatseb hinnata, ja ii) nende ametite nimekirja, mida on juba hinnatud, ning kokkuvõtet peamistest leidudest;

28.

märgib, et oma väiksuse tõttu on üksikutel ametitel raskusi sobival karjääriastmel olevatest töötajatest koosnevate ajutiste distsiplinaarnõukogude loomisega ning et komisjoni juurdlus- ja distsiplinaarametil puudub ametite üle pädevus; kutsub ameteid üles arutama ametitevahelise distsiplinaarnõukogu loomist;

29.

tuletab meelde komisjoni esitatud institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu Euroopa Liidu reguleerivate asutuste ühtse raamistiku loomise kohta (KOM(2005) 59), mille eesmärk on horisontaalse raamistiku loomine Euroopa reguleerivate asutuste loomiseks, struktuuriks, toimimiseks, hindamiseks ja kontrollimiseks; märgib, et eelnõu kujutab endast kasulikku algatust ametite loomise ja toimimise ratsionaliseerimiseks; võtab teadmiseks komisjoni 2006. aasta haldustegevuse koondaruande (KOM(2007) 274) punktis 3.1 esitatud avalduse, et kuigi läbirääkimised pärast eelnõu avaldamist takerdusid, alustati nõukogus 2006. aasta lõpus uuesti sisulisi arutelusid; kahetseb, et kokkulepet ei ole siiani olnud võimalik vastu võtta;

30.

tervitab seetõttu komisjoni võetud kohustust esitada 2008. aasta jooksul teatis reguleerivate asutuste tuleviku kohta;

31.

tuletab meelde, et kahe isemajandava ameti puhul annab heakskiidu direktori tegevusele eelarve täitmisel haldusnõukogu; märgib, et mõlemal on eelnevatest aastatest üle kantud suur akumuleeritud lõivutulu ülejääk:

32.

on arvamusel, et agentuuri tegevus- ja halduseelarve täitmise määrad on rahuldavad;

33.

peab agentuuri olulise keskkonnaalase teabe allikaks kõigile ELi institutsioonidele ja poliitiliste otsuste tegemisel; märgib rahuloluga, et agentuur on suutnud muuta teatud keerulised andmed selgeteks järeldusteks ning edastada need avalikkusele – näiteks agentuuri 2006. aasta keskkonnaaruanne ja eriaruanded bioenergia ning kasvuhoonegaaside heitmete suundumuste ja prognooside kohta Euroopas;

34.

märgib siiski, et märkimisväärne osa tegevuskulude assigneeringutest on üle kantud 2007. eelarveaastasse, osaliselt seoses sellega, et agentuur sai liiga hilja vahendid Corine Land Cover'i andmebaasi ajakohastamiseks, mis aitaks kaasa üleilmse keskkonna- ja turvaseire (GMES) rakendamisele;

35.

tuletab meelde kontrollikoja aruannet agentuuri 2006. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastustega ja kutsub agentuuri üles edendama eelarve aastasuse põhimõtet;

36.

võtab teadmiseks kontrollikoja leiu, et aset leidis ülesannete lahususe põhimõtte rikkumine, mil volitatud eelarvevahendite käsutaja mitte ainult ei viinud läbi eelkontrolle, vaid omas ka juurdepääsu eelarve raamatupidamisarvestuse IT-süsteemile;

37.

rõhutab asjaolu, et 31. detsembril 2006 oli agentuuril raha ja raha ekvivalente 6 097 252,79 euro ulatuses ja akumuleeritud ülejääk oli 4 241 797,28 eurot;

38.

võtab teadmiseks agentuuri eelarve- ja finantsjuhtimist käsitlevas aruandes sisalduva avalduse, et agentuuril on õigus saada komisjonilt 3,3 miljonit eurot, mis vastab toetuse alalaekumisele aastatel 1994-2005;

39.

märgib aastaaruande põhjal, et kolmandik personalist on ühest rahvusest ja et agentuuri eesmärk (sätestatud aastaaruandes) on parandada personali tasakaalu ja mitmekesisust;

40.

leiab, et läbipaistvuse ja parema aruandluse huvides peaksid muud ametid eeskujuks võtma agentuuri aastaaruandele lisatud „tasakaalustatud tulemuskaardi”, mis sisaldab agentuuri ressurssidega seotud tulemuslikkuse näitajaid, makseperioode, kliendiprognoose ja personali meelsust, ning mille eesmärk on pakkuda põhjalikku ülevaadet agentuuri strateegiliste eesmärkide poole liikumisel tehtud saavutustest;

41.

märgib, et agentuuril on keeruline struktuur, mis hõlmab haldusnõukogu, teaduskomitee, riikide teabekeskuste ja Euroopa teemakeskuste liikmeid;

42.

tuletab meelde, et agentuur võttis 1. märtsil 2006 üle reguleerivate asutuste juhtide koordinaatori rolli.