Euroopa Ühenduse ja Mikroneesia Liiduriikide vahelise Mikroneesia Liiduriikides kalastamist käsitleva partnerluslepingu sõlmimise kohta

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37 koostoimes artikli 300 lõikega 2 ja artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga,

Ühenduse nimel kiidetakse heaks Euroopa Ühenduse ja Mikroneesia Liiduriikide vaheline Mikroneesia Liiduriikides kalastamist käsitlev partnerlusleping (edaspidi “leping”).

Lepingu protokollis sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel järgmiselt:

Kui nimetatud liikmesriikide litsentsitaotlused ei kata kõiki protokollis sätestatud kalapüügivõimalusi, võib komisjon võtta arvesse ka teistest liikmesriikidest esitatud litsentsitaotlusi.

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Euroopa Ühenduse ja mikroneesia Liiduriikide vaheline Mikroneesia Liiduriikides kalastamist käsitlev

PARTNERLUSLEPING

EUROOPA ÜHENDUS,

edaspidi “ühendus”, ja

MIKRONEESIA LIIDURIIKIDE VALITSUS,

edaspidi “Mikroneesia”,

edaspidi “lepinguosalised”,

VÕTTES ARVESSE ühenduse ja Mikroneesia vahelisi sõprussuhteid ja tihedat koostööd, eelkõige Lomé ja Cotonou lepingute raames, ning nende ühist soovi suhteid säilitada ja edasi arendada;

VÕTTES ARVESSE Mikroneesia soovi oma kalavarusid tihedama koostöö kaudu otstarbekamalt kasutada ning ühenduse tuunipüügilaevade soovi pääseda kalastama Mikroneesia majandusvööndisse;

MEENUTADES, et kaldajoonest kuni 200 meremiilini ulatuvas vööndis kuuluvad siirdekalavarude säilitamine, majandamine ja otstarbekas kasutamine Mikroneesia suveräänsete õiguste ja jurisdiktsiooni alla;

VÕTTES ARVESSE Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooni ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kalavarude kokkulepet;

OLLES TEADLIKUD 1995. aasta FAO konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud põhimõtete tähtsusest;

KINNITADES, et rannikuriikide suveräänsete õiguste kasutamine nende riikide jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes elusressursside kasutamisel, kaitsmisel ja majandamisel peab olema kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtete ja tavadega ning peab võtma nõuetekohaselt arvesse piirkondlikul tasandil kujunenud tavasid;

OLLES OTSUSTANUD teha vastutustundliku kalapüügi edendamiseks vastastikku kasulikku koostööd, et tagada mere elusressursside pikaajaline kaitse ja säästev kasutamine;

OLLES VEENDUNUD, et taoline koostöö peab toimuma ühiste või ühepoolsete algatuste ja meetmete kaudu, mis täiendavad üksteist, on kooskõlas asjaomase poliitikaga ja tagavad jõupingutuste sünergia;

OLLES OTSUSTANUD algatada kõnealuste eesmärkide saavutamiseks dialoogi, et aidata Mikroneesial kujundada oma valdkondlikku kalanduspoliitikat ning teha kindlaks sobivad vahendid kõnealuse poliitika tõhusaks rakendamiseks ning ettevõtjate ja kodanikuühiskonna protsessi kaasamiseks;

SOOVIDES leppida kokku Mikroneesia majandusvööndis kalastavate ühenduse laevade kalastustegevuse tingimustes ja ühenduse toetuses vastutustundliku kalapüügi edendamiseks kõnealuses majandusvööndis;

OLLES OTSUSTANUD teha tihedamat koostööd kalamajanduses ja sellega seotud valdkondades, soodustades kalandusse tehtavaid otseseid investeeringuid, sealhulgas mõlema lepinguosalise ettevõtjaid kaasavate ühisettevõtete loomist,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesolev leping kehtestab põhimõtted, eeskirjad ja korra, millega reguleeritakse järgmist:

a)	majandus-, finants-, tehnilist ja teaduskoostööd kalandussektoris, et edendada Mikroneesia majandusvööndis vastutustundlikku kalapüüki, tagamaks kalavarude kaitse ja säästev kasutamine, ning arendada Mikroneesia kalandussektorit;

b)	tingimusi, mis määravad ühenduse kalalaevade juurdepääsu Mikroneesia majandusvööndile;

c)	järelevalve teostamist Mikroneesia majandusvööndi kalapüügi üle eesmärgiga tagada eespool nimetatud eeskirjade ja tingimuste täitmine;

d)	kalavarude tõhusaks säilitamiseks ja majandamiseks võetavaid meetmeid;

e)	ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi ennetamist ning

f)	ettevõtjatevahelise koostöö edendamist, sealhulgas äriühingute vahel partnerluse loomist, eesmärgiga arendada ühistest huvidest lähtudes kalandussektori ja sellega seotud valdkondade majandustegevust.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmiseid mõisteid:

a)	Mikroneesia asutus – Mikroneesia Liiduriikide Riiklik Ookeaniressursside Korraldamise Asutus (National Oceanic Resource Management Authority, edaspidi “NORMA”);

b)	ühenduse asutus – Euroopa Komisjon;

c)	Mikroneesia majandusvöönd – Mikroneesia suveräänsete kalastamisõiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvad veed, mis on määratletud Mikroneesia seadustiku jagudes 18 ja 24;

d)	ühenduse laev – ühenduse liikmesriigi lipu all sõitev ja ühenduses registreeritud kalalaev;

e)	ühisettevõte – äriühing, mille on Mikroneesias kalapüügiks või sellega seotud tegevuseks asutanud laevaomanikud või lepinguosaliste ettevõtjad;

f)	ühiskomitee – komitee, mis koosneb ühenduse ja Mikroneesia esindajatest, kelle ülesanded on esitatud käesoleva lepingu artiklis 9;

kalapüük on

i)	kalade otsimine, püüdmine, väljapüüdmine või saagi kogumine;

ii)	katse kalu otsida, püüda, välja püüda või saaki koguda;

iii)	osalemine muus tegevuses, mille tulemusena võib põhjendatult eeldada kalade asukoha määramist, nende püüdmist või saagi kogumist;

iv)	mis tahes peibutuspüügivahendite või nende juurde kuuluva varustuse, sealhulgas raadiomajakate paigaldamine, otsimine ja tagasikogumine;

v)	mis tahes merel toimuv tegevus, millega otseselt toetatakse või valmistatakse ette punktides i–iv kirjeldatud tegevust, ning

vi)	mis tahes muu õhu- või veesõiduki kasutamine punktides i–v kirjeldatud tegevuse eesmärgil, välja arvatud hädaolukorras meeskonna tervise ja ohutusega või laeva ohutusega seotud tegevused;

h)	kalalaev – mis tahes laev, mida kasutatakse kalastamiseks või mis on mõeldud kalastamiseks, sealhulgas abilaevad, transpordilaevad ning kõik muud laevad, mis on otseselt seotud kõnealuste kalastustegevustega;

i)	reeder – mis tahes isik, kes vastutab kalalaeva töö eest või juhib või kontrollib seda, sealhulgas omanik, prahtija või kapten;

j)	ümberlaadimine – osa või kogu kalasaagi ümberlaadimine ühelt kalalaevalt teisele kalalaevale selleks määratud sadamas.

Artikkel 3

Käesoleva lepingu rakendamisega seonduvad põhimõtted ja eesmärgid

1. Käesolevaga kohustuvad lepinguosalised edendama Mikroneesia majandusvööndis vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes vööndis kalastavate eri riikide laevade mittediskrimineerimise põhimõttest, ilma et see piiraks samas geograafilises piirkonnas paiknevate arengumaade vahel sõlmitud kokkulepete, sealhulgas vastastikuste kalastuskokkulepete kohaldamist.

2. Lepinguosalised teevad koostööd eesmärgiga abistada Mikroneesiat valdkondliku kalanduspoliitika kujundamisel ja rakendamisel Mikroneesia majandusvööndis ning algatavad vajalike reformide arutamiseks poliitilise dialoogi. Käesolevaga kohustuvad lepinguosalised iga valdkondliku kalanduspoliitika muudatuse korral teineteist teavitama ja teineteisega nõu pidama.

3. Lepinguosalised teevad samuti koostööd kõnealuse lepingu alusel rakendatud meetmete, programmide ja tegevuste ühistel või ühepoolsetel eel- ja järelhindamistel ning jooksvatel hindamistel.

4. Lepinguosalised kohustuvad tagama, et käesolevat lepingut rakendatakse kooskõlas majanduse ja sotsiaalvaldkonna hea valitsemistava põhimõtetega.

5. Ühenduse laevadel töötavate Mikroneesia meremeeste tööd reguleerib Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsioon, mida kohaldatakse asjaomaste lepingute ja üldiste töötamistingimuste suhtes. See hõlmab eelkõige ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegelikku tunnustamist ning töö saamise ja kutsealale pääsemisega seotud diskrimineerimise kõrvaldamist.

Artikkel 4

Teaduskoostöö

1. Käesoleva lepinguga hõlmatud ajavahemikus vahetavad ühendus ja Mikroneesia teavet Mikroneesia majandusvööndi ressursside hetkeolukorra kohta; vajaduse korral peetakse ühine teaduskohtumine, et soovitada ühiskomiteele artikli 9 kohaseid meetmeid.

2. Lepinguosalised konsulteerivad teineteisega otse või asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide raames, et tagada elusressursside majandamine ja kaitse Vaikse ookeani kesk- ja lääneosas ning teha koostööd sellega seotud teadusuuringute alal.

Artikkel 5

Ühenduse laevade pääs Mikroneesia majandusvööndisse

1. Käesolevaga kohustub Mikroneesia andma ühenduse laevadele püügiloa oma majandusvööndis kooskõlas käesoleva lepinguga ning selle protokolli ja lisaga.

2. Käesoleva lepinguga reguleeritava kalastustegevuse osas järgitakse Mikroneesia õigusakte. Mikroneesia teavitab komisjoni viivitamata kõigist nimetatud õigusaktide muudatustest ning kohaldab neid kolm kuud pärast teavitamist.

3. Mikroneesia vastutab protokollis sätestatud kalapüügi järelevalve tõhusa rakendamise eest. Ühenduse laevad peavad vastama kõnealuse järelevalve nõuetele. Mikroneesia poolt kalavarude kaitse huvides võetavad kalapüüki reguleerivad meetmed põhinevad objektiivsetel ja teaduslikel kriteeriumidel. Neid kohaldatakse, diskrimineerimata ühenduse, Mikroneesia ja kolmandate riikide laevu ning ilma et see piiraks sama geograafilise piirkonna arengumaade vahel sõlmitud lepingute, sealhulgas vastastikuste kalanduskokkulepete kohaldamist.

4. Ühendus võtab kõik asjakohased meetmed tagamaks, et ühenduse laevad peavad kinni käesoleva lepingu sätetest ja Mikroneesia majandusvööndi kalastustegevust reguleerivatest õigusaktidest.

Artikkel 6

Litsentsid

Laevale püügilitsentsi saamise kord, kohaldatavad tasud ja laevaomanike kasutatavad makseviisid määratakse kindlaks protokolli lisas.

Artikkel 7

Rahaline toetus

1. Ühendus annab Mikroneesiale rahalist toetust kooskõlas protokollis ja lisades sätestatud tingimustega, ilma et see piiraks Mikroneesiale Cotonou lepinguga ette nähtud rahastamist. Rahaline toetus arvestatakse kahe omavahel seotud teguri põhjal, milleks on

a)	ühenduse laevade juurdepääs Mikroneesia majandusvööndile ning

b)	ühenduse rahaline toetus vastutustundliku kalapüügi edendamiseks ja kalavarude säästvaks kasutamiseks Mikroneesia majandusvööndis.

2. Lõike 1 punktis b nimetatud rahalise toetuse osa määratakse kindlaks ning toetust kasutatakse kooskõlas lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel protokolli kohaselt püstitatud eesmärkidega, mida tahetakse saavutada Mikroneesia valdkondliku kalanduspoliitika raames ning vastavalt selle rakendamiseks läbi viidavatele ühe- ja mitmeaastastele programmidele.

3. Ühenduse rahalist toetust makstakse igal aastal kooskõlas protokolliga ning ilma et see piiraks käesoleva lepingu ja selle protokolli sätete kohaldamist toetuse summa muutumise korral seoses järgmiste asjaoludega:

a)	rasked tingimused, välja arvatud loodusnähtused, mis takistavad kalastustegevust Mikroneesia majandusvööndis, kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 14;

ühenduse laevadele lubatud kalapüügivõimaluste vähendamine lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel asjaomaste varude majandamise huvides, kui seda peetakse parimate olemasolevate teadusnõuannete põhjal ressursside kaitse ja säästva kasutamise seisukohalt vajalikuks, kooskõlas protokolli artikliga 4;

c)	ühenduse laevadele lubatud kalapüügivõimaluste suurendamine lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel, kui kalavarude olukord seda parimate olemasolevate teadusnõuannete põhjal võimaldab, kooskõlas protokolli artiklitega 1 ja 4;

d)	Mikroneesia valdkondliku kalanduspoliitika rakendamiseks antava ühenduse rahalise toetuse tingimuste ümberhindamine kooskõlas protokolli artikliga 5, kui seda põhjendavad mõlema lepinguosalise hinnangul ühe- ja mitmeaastaste programmide tulemused;

e)	käesoleva lepingu lõpetamine vastavalt artiklile 12;

f)	käesoleva lepingu kohaldamise peatamine vastavalt artiklile 13.

Artikkel 8

Majandustegevuses osalejate ja kodanikuühiskonna vahelise koostöö edendamine

1. Lepinguosalised soodustavad majandus-, ettevõtlus-, teadus- ja tehnilist koostööd kalandussektoris ja seonduvates sektorites. Lepinguosalised peavad nimetatud eesmärgi saavutamiseks võetavate erinevate meetmete kooskõlastamiseks teineteisega nõu.

2. Lepinguosalised soodustavad kalapüügivõtete ja -vahendite, kalakaitseviiside ja kalatoodete tööstusliku töötlemise alast teabevahetust.

3. Lepinguosalised püüavad luua soodsaid tingimusi lepinguosaliste territooriumidel asuvate ettevõtete sidemete laiendamiseks tehnika-, majandus- ja ärivaldkondades, toetades ettevõtluse ja investeerimise arengut soodustava keskkonna loomist.

4. Lepinguosalised soodustavad otseseid investeeringuid, eelkõige vastastikuseid huve teenivate ühisettevõtete asutamist. Ühisettevõtete loomine Mikroneesiasse ja ühenduse laevade üleandmine ühisettevõtetele toimub süstemaatiliselt kooskõlas Mikroneesia ja ühenduse õigusega.

Artikkel 9

Ühiskomitee

1. Käesoleva lepingu rakendamise järelevalveks moodustatakse ühiskomitee. Nimetatud komitee täidab järgmisi ülesandeid:

a)	järelevalve lepingu täitmise, tõlgendamise ja rakendamise üle, eriti protokolli artikli 5 lõikes 2 viidatud ühe- ja mitmeaastaste programmide määratlemine ning nende rakendamise hindamine;

b)	vajalike sidemete loomine kalanduse valdkonnas vastastikust huvi pakkuvate küsimuste ning eelkõige kalavarude säästva majandamise tagamiseks võetavate konkreetsete meetmete arutamiseks;

c)	tegutsemine kõnealuse lepingu tõlgendamise või rakendamisega seotud vaidluste rahumeelse lahendamise foorumina;

d)	vajaduse korral kalapüügivõimaluste taseme ja sellest tulenevalt rahalise toetuse ümberhindamine; nõupidamised toimuvad vastavalt protokolli artiklites 1, 2 ja 3 sätestatud põhimõtetele;

e)	mis tahes muud ülesanded, mille määravad lepinguosalised vastastikusel kokkuleppel.

2. Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas vaheldumisi Mikroneesias ja ühenduses ning selle eesistujaks on koosolekut läbi viiv lepinguosaline. Kummagi lepinguosalise taotlusel peab komitee erikoosolekuid.

Artikkel 10

Käesoleva lepingu geograafiline kohaldamisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, selles asutamislepingus sätestatud tingimustel ja teiselt poolt Mikroneesia territooriumi suhtes.

Artikkel 11

Kestus

Käesoleva lepingu kehtivusaeg on üheksa aastat alates selle jõustumiskuupäevast, seejärel võib lepingut pikendada kolme aasta kaupa, kui ei esitata kirjalikku lepingu lõpetamise teatist kooskõlas artikliga 12.

Artikkel 12

Lõpetamine

1. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada tõsiste asjaolude korral, nagu asjaomaste varude vähenemine, ühenduse laevadele tagatud kalapüügivõimaluste väiksema kasutuse kindlakstegemine või suutmatus täita lepinguosaliste võetud kohustusi ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata jäetud kalapüügi ennetamisel.

2. Asjaomane lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest käesolevast lepingust taganeda vähemalt kuus kuud enne esialgse ajavahemiku või iga täiendava ajavahemiku möödumist.

3. Lõikes 2 osutatud teatise üleandmisega alustatakse lepinguosaliste vahelisi konsultatsioone.

4. Artiklis 7 nimetatud rahalist toetust vähendatakse lepingu lõpetamise aasta eest proportsionaalselt ja põhimõttel pro rata temporis.

5. Enne käesoleva lepingu protokollide kehtivusaja lõppemist peavad lepinguosalised läbirääkimisi, et otsustada vastastikusel kokkuleppel lisas ja protokollis vajalike täienduste või muudatuste tegemine.

Artikkel 13

Rahalise toetuse maksmise peatamine ja ülevaatamine

1. Käesoleva lepingu rakendamise võib peatada kummagi lepinguosalise algatusel lepingu, selle protokolli või lisa sätete rakendamise kohta esineva tõsise eriarvamuse korral. Lepingu peatamiseks peab asjaomane lepinguosaline oma kavatsusest teatama kirjalikult vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva. Kõnealuse teatise saamisel alustavad osalised konsultatsioone eriarvamuste lahendamiseks vastastikusel kokkuleppel.

2. Artiklis 7 nimetatud rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja põhimõttel pro rata temporis vastavalt peatamise kestusele.

Artikkel 14

Rahalise toetuse maksmise peatamine vääramatu jõu korral

1. Kui kalastustegevust Mikroneesia majandusvööndis takistavad tõsised asjaolud, mis ei ole seotud loodusnähtustega, võib Euroopa Ühendus protokolli artikli 2 lõikes 1 sätestatud rahalise toetuse maksmise lepinguosaliste nõupidamise järel peatada, kui ühendus on maksete peatamise ajaks kõik ettenähtud summad täielikult tasunud.

2. Rahalise toetuse maksmist jätkatakse niipea, kui lepinguosalised on pärast nõupidamist ühiselt leidnud, et kalastamistegevust takistavad asjaolud on kõrvaldatud ning olukord võimaldab kalastustegevuse jätkamist. Makse sooritatakse kahe kuu jooksul pärast mõlema lepinguosalise kinnituse saamist.

3. Ühenduse laevadele käesoleva lepingu artikli 6 ja protokolli artikli 1 kohaselt väljastatud litsentside kehtivust pikendatakse selle ajavahemiku võrra, mil kalastustegevus oli peatatud.

Artikkel 15

Protokoll ja lisa

Protokoll ja lisa on käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 16

Jõustumine

1. Käesolev leping, mis on koostatud kahes eksemplaris eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, prantsuse, saksa, slovaki, sloveeni, soome, portugali, rootsi, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed, jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele selle vastuvõtmise menetluste lõpuleviimisest.

2. Käesolevat lepingut kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2005.

PROTOKOLL,

millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Mikroneesia Liiduriikide vahelises Mikroneesia Liiduriikides kalastamist käsitlevas partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

Artikkel 1

Kohaldamisaeg ja kalapüügivõimalused

1. Mikroneesia annab vastavalt lepingu artiklile 6 ühenduse tuunipüügilaevadele aastased kalapüügilitsentsid Mikroneesia seadustiku 24. jao kohaselt ning kooskõlas Vaikse ookeani lääneosa seinnoodapüüki käsitleva Palau lepingu (edaspidi “Palau leping”) piirmääradega.

2. Kolmel esimesel aastal pärast käesoleva protokolli jõustumist antakse lepingu artikliga 5 ette nähtud kalapüügivõimaluste kohaselt aastased litsentsid Mikroneesia majandusvööndis kuuele seinerile ja 12 õngepüügilaevale ühel ajal kalastamiseks.

3. Alates protokolli teisest kohaldamisaastast ning ilma et see piiraks lepingu artikli 9 punkti d ja käesoleva protokolli artikli 4 kohaldamist, võidakse ühenduse taotluse korral protokolli artikli 1 lõikega 2 seineritele eraldatud kalapüügilitsentside arvu suurendada. See on võimalik vaid siis, kui varud seda lubavad ning kui see on kooskõlas Palau lepingus sätestatud aastaste piirmääradega ning asjakohase tuunivarude hinnanguga, mis põhineb objektiivsetel ja teaduslikel kriteeriumidel, sealhulgas Vaikse ookeani ühenduse sekretariaadi poolt kord aastas avaldataval dokumendil “Vaikse ookeani lääne- ja keskosa tuunipüügi ülevaade ja kalavarude seisund” (Western and Central Pacific Tuna Fishery Overview and Status of Stocks).

4. Lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse vastavalt käesoleva protokolli artiklitele 4, 6 ja 7.

Artikkel 2

Rahaline toetus – makseviisid

1. Lepingu artiklis 7 viidatud rahaline toetus on 559 000 eurot aastas.

2. Esimest lõiget kohaldatakse kooskõlas käesoleva protokolli artikliga 4 ja lepingu artiklitega 13 ja 14.

3. Kui ühenduse laevade aastane tuunikala kogupüük Mikroneesia majandusvööndis ületab 8 600 tonni, suurendatakse aastast rahalist toetust 65 euro võrra iga täiendavalt püütud tuunikalasaagi tonni kohta. Samas ei ületa ühenduse makstav aastane kogusumma lõikes 1 viidatud rahalise toetuse kolmekordset määra.

4. Iga Mikroneesia poolt artikli 1 lõike 3 kohaselt antava täiendava seinnoodalitsentsi korral suurendab ühendus käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 nimetatud rahalist toetust 65 000 euro võrra aastas.

5. Toetus tuleb tasuda esimesel kohaldamisaastal kolme kuu jooksul pärast lepingu jõustumiskuupäeva ning järgmistel aastatel hiljemalt käesoleva protokolli allkirjastamise aastapäeval.

6. Käesoleva protokolli artikli 5 kohaselt on Mikroneesial kõnealuse rahalise toetuse kasutamisel täielik otsustusvabadus.

7. Rahaline toetus makstakse Mikroneesia Panga Pohnpei filiaalis avatud Mikroneesia üldisele arvelduskontole. Käesoleva protokolli artikli 1 lõike 3 ja artikli 2 lõike 4 alusel väljastatud täiendavate litsentside eest maksab ühendus aastase rahalise toetuse samale arvelduskontole. NORMA edastab Euroopa Komisjonile pangaandmed enne lepingu jõustumiskuupäeva.

8. Maksmise tõendamiseks saadetakse NORMAle makset või ülekannet tõendavate dokumentide koopiad.

Artikkel 3

Koostöö vastutustundliku kalapüügi alal

1. Käesolevaga kohustuvad mõlemad lepinguosalised edendama Mikroneesia majandusvööndis vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes nendes vetes kalastavate eri riikide laevade mittediskrimineerimise põhimõttest.

2. Käesoleva protokolliga hõlmatud ajavahemiku jooksul teostavad ühendus ja Mikroneesia järelevalvet Mikroneesia majandusvööndi kalavarude olukorra ja säästva kasutuse üle.

3. Lähtudes Palau lepingu osaliste iga-aastase koosoleku järeldustest ja Vaikse ookeani ühenduse sekretariaadi iga-aastasest varude hindamisest, konsulteerivad lepinguosalised üksteisega käesoleva lepingu artiklis 9 sätestatud ühiskomitee raames ning võtavad vajaduse korral vastastikusel kokkuleppel meetmeid kalavarude säästva majandamise tagamiseks.

Artikkel 4

Kalapüügivõimaluste ülevaatamine

1. Käesoleva protokolli artiklis 1 nimetatud kalapüügivõimalusi võib vastastikusel kokkuleppel suurendada tingimusel, et Palau lepingu osaliste iga-aastase koosoleku järeldused ja Vaikse ookeani ühenduse sekretariaadi iga-aastane varude läbivaatamine kinnitavad, et suurendamine ei ohusta Mikroneesia kalavarude säästvat majandamist. Sellisel juhul suurendatakse käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 nimetatud rahalist toetust proportsionaalselt ja põhimõttel pro rata temporis.

2. Kui lepinguosalised lepivad kokku käesoleva protokolli artiklis 1 ette nähtud kalapüügivõimaluste vähendamiseks võetavates meetmetes või kui Palau lepingu osaliste otsus nõuab kalapüügi vähendamist, vähendatakse rahalist toetust proportsionaalselt ja põhimõttel pro rata temporis.

3. Lepinguosalised võivad vastastikusel kokkuleppel vaadata üle ka kalapüügivõimaluste jaotamise erinevate laevaliikide vahel, tingimusel et muudatused vastavad teaduskohtumisel esitatud soovitustele, mis käsitlevad kõnealuse ümberjaotamisega mõjutatud varude majandamist. Kui see on kalapüügivõimaluste ümberjaotamise seisukohast vajalik, lepivad lepinguosalised kokku rahalise toetuse kohandamises.

Artikkel 5

Toetus vastutustundliku kalapüügi edendamisele Mikroneesias

1. Mikroneesia kujundab välja ning võtab kasutusele valdkondliku kalanduspoliitika, et arendada vastutustundlikku kalapüüki. Nimetatud eesmärgi täitmiseks eraldatakse 18 % käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 nimetatud rahalisest toetusest. Kõnealuse toetuse kasutamisel lähtutakse lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel määratletud eesmärkidest ning nende saavutamiseks rakendatavatest ühe- ja mitmeaastastest programmidest.

2. Lõike 1 kohaldamiseks lepivad ühendus ja Mikroneesia protokolli jõustumisel ja hiljemalt kolm kuud pärast selle jõustumiskuupäeva lepingu artikliga 9 ette nähtud ühiskomitee raames kokku mitmeaastases valdkondlikus programmis ning selle üksikasjalikes rakenduseeskirjades, mis käsitlevad eelkõige järgmist:

a)	ühe- ja mitmeaastaseid juhiseid lõikes 1 nimetatud rahalise toetuse asjaomase protsendimäära kasutamiseks;

b)	vastutustundliku ja säästva kalapüügi juurutamiseks püstitatud ühe- ja mitmeaastaseid eesmärke, võttes arvesse Mikroneesia riiklikus kalanduspoliitikas ja muudes vastutustundliku ja säästva kalapüügi edendamisega seotud või neid mõjutavates poliitikasuundades väljendatud prioriteete;

c)	iga-aastase tulemuste hindamise kriteeriume ja menetlusi.

3. Lepinguosalised peavad kõik mitmeaastase valdkondliku programmi suhtes kavandatud muudatused ühiskomitee raames heaks kiitma.

4. Igal aastal määrab Mikroneesia lõikes 1 nimetatud rahalise toetuse protsendi, mida kasutatakse mitmeaastase programmi rakendamiseks. Käesoleva protokolli esimesel kohaldamisaastal teavitatakse ühendust kõnealuse protsendimäära eraldamisest ühiskomitee raames toimuva mitmeaastase valdkondliku programmi heakskiitmise ajal. Kõigil järgnevatel aastatel teavitab Mikroneesia Euroopa Komisjoni uuest protsendimäärast hiljemalt 45 päeva enne käesoleva protokolli allkirjastamise aastapäeva.

5. Lõikes 1 sätestatud rahalise toetuse kaheksateistkümneprotsendilise (18 %) osa kasutamist kontrollib NORMA.

6. Kui see on mitmeaastase valdkondliku programmi rakendamise tulemuste iga-aastase hindamise alusel põhjendatud, võib Euroopa Komisjon taotleda käesoleva protokolli artikli 5 lõikes 1 nimetatud rahalise toetuse osa vähendamist, et viia programmi rakendamiseks tegelikult eraldatud summad vastavusse selle rakendamise tulemustega.

Artikkel 6

Vaidlused – käesoleva protokolli rakendamise peatamine

1. Käesoleva protokolli tõlgendamise või kohaldamisega seotud lepinguosaliste vahelised vaidlused lahendatakse lepingu artiklis 9 sätestatud ühiskomitee raames toimuvate lepinguosaliste nõupidamiste käigus; selleks korraldatakse vajaduse korral erikoosolek.

2. Ilma et see piiraks käesoleva protokolli artikli 7 kohaldamist, võib käesoleva protokolli kohaldamise ühe lepinguosalise algatusel peatada, kui lepinguosaliste vahelist vaidlust peetakse tõsiseks ning kui käesoleva artikli lõike 1 kohaselt ühiskomitee raames peetud konsultatsioonide tulemusena ei ole saavutatud lahendust vastastikusel kokkuleppel.

3. Käesoleva protokolli rakendamise peatamiseks peab huvitatud lepinguosaline teatama oma kavatsusest kirjalikult vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva.

4. Peatamise korral jätkavad lepinguosalised konsultatsioone vaidluse lahendamiseks vastastikusel kokkuleppel. Lahenduseni jõudmisel jätkatakse käesoleva protokolli rakendamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja põhimõttel pro rata temporis vastavalt ajavahemikule, mil käesoleva protokolli rakendamine oli peatatud.

Artikkel 7

Käesoleva protokolli rakendamise peatamine makse tasumata jätmise tõttu

Kui ühendus ei tasu käesoleva protokolli artiklis 2 sätestatud makseid, võidakse lepingu artikli 9 kohaselt peatada käesoleva protokolli rakendamine järgmistel tingimustel:

a)	NORMA teavitab Euroopa Komisjoni maksete tasumata jätmisest. Viimane viib läbi vajaliku kontrolli ning teeb vajaduse korral makse hiljemalt 45 tööpäeva jooksul teatise kättesaamise kuupäevast;

b)	kui makset ei tehta ning seda ei põhjendata nõuetekohaselt punktis a sätestatud ajavahemiku jooksul, on Mikroneesial õigus peatada käesoleva protokolli rakendamine. Mikroneesia teavitab peatamisest viivitamata Euroopa Komisjoni;

c)	käesoleva protokolli rakendamist jätkatakse asjaomase makse tasumise järel.

Artikkel 8

Siseriiklikud õigusaktid

Käesoleva protokolli ja selle lisa alusel kala püüdvate laevade tegevuse, eelkõige ümberlaadimise, sadamateenuste kasutamise ja varude hankimise suhtes kohaldatakse Mikroneesia asjakohaseid siseriiklikke õigusakte.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev protokoll ja selle lisa jõustuvad lepingu jõustumiskuupäeval.

LISA

Ühenduse laevade kalastustegevust reguleerivad tingimused Mikroneesia majandusvööndis

I PEATÜKK

LITSENTSI TAOTLEMISE VORMINÕUDED JA LITSENTSIDE VÄLJASTAMINE

1. JAGU

Litsentside väljastamine

1.	Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis kalastamise litsentsi võivad saada ainult heakskiidetud laevad.

2.	Heakskiidu saamiseks peavad asjaomase laeva omanik ja kapten olema eelnevalt täitnud kõik kohustused, mis käesoleva lepingu kohaselt kaasnevad nende kalastustegevusega Mikroneesias. Laev peab olema nõuetekohaselt kantud piirkondlikku registrisse ja laevaseiresüsteemi registrisse.

3.	Kõigil kalapüügilitsentsi taotlevatel ühenduse laevadel peab olema Mikroneesias asuv esindaja. Litsentsitaotlusel tuleb ära märkida nimetatud esindaja nimi, aadress ja kontaktandmed.

Euroopa Komisjon esitab riikliku ookeaniressursside korraldamise asutuse tegevjuhile (edaspidi “tegevjuht”) Mikroneesia eest vastutava Euroopa Komisjoni delegatsiooni (edaspidi “delegatsioon”) kaudu taotluse iga laeva kohta, kes soovib käesoleva lepingu alusel kala püüda, vähemalt 30 päeva enne taotletava litsentsi kehtivusaja alguskuupäeva.

5.	Taotlused esitatakse tegevjuhile asjakohastel vormidel, mis litsentsi esmasel taotlemisel on koostatud liites 1a esitatud näidise järgi ning litsentsi uuendamisel liite 1b näidise järgi.

Kõigile litsentsitaotlustele tuleb lisada järgmised dokumendid:

a)	makse või maksetõend litsentsi kehtivusaja eest tasutud litsentsitasu kohta;

b)	lipuriigiks oleva liikmesriigi kinnitatud mõõtekirja koopia, milles on esitatud laeva mahutavus brutoregistertonnides (BRT) või brutotonnides (BT);

c)	vähemalt 15 cm × 10 cm suurune värske kinnitatud värvifoto, millel on näha laeva seisund külgvaates taotluse esitamise ajal;

d)	kõik muud dokumendid või sertifikaadid, mida nõutakse käesoleva protokolli kohaselt asjaomase laevaliigi suhtes kohaldatavate eeskirjade järgi;

e)	tunnistus nõuetekohase kandmise kohta piirkondlikku registrisse ja piirkondlikku laevaseiresüsteemi registrisse;

f)	litsentsi kehtivusajal olemas oleva kindlustuse tõendi ingliskeelne koopia;

g)	taotluse esitamise tasu või 250 euro (laeva kohta) tasumise maksetõend;

h)	vaatleja tasu 500 eurot.

7.	Kõik tasud makstakse protokolli artikli 2 lõikes 7 nimetatud arvelduskontole.

8.	Tasud hõlmavad kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamalõivud, teenus- ja ümberlaadimistasud.

9.	Delegatsioon väljastab kõigi laevade litsentsid laevaomanikele või nende esindajatele 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui tegevjuht on saanud kõik punktis 6 nimetatud dokumendid.

10.	Kui litsents allkirjastatakse ajal, mil delegatsiooni kontorid on suletud, saadetakse see otse laeva esindajale ning selle koopia saadetakse delegatsioonile.

11.	Litsentsid väljastatakse konkreetsele laevale ning neid ei saa loovutada.

12.

Tõendatud vääramatu jõu korral asendatakse laevale antud litsents ühenduse taotlusel uue litsentsiga, mis antakse mõnele teisele samasuguste tunnustega laevale, ilma lisatasuta. Selleks, et määrata võimalikud ühenduse lisamaksed vastavalt protokolli artikli 2 lõikele 3, võetakse ühenduse laevade püügitaseme arvestamisel arvesse mõlema asjaomase laeva kogupüüki.

13.	Esimese laeva omanik või esindaja tagastab tühistatava litsentsi delegatsiooni kaudu tegevjuhile.

14.	Uus litsents hakkab kehtima päeval, mil tegevjuht litsentsi väljastab. Mikroneesia delegatsiooni teavitatakse uuest litsentsist.

15.

Litsents peab alati olema laeva pardal, asetatuna nähtavale kohale kaptenisillal, ilma et see piiraks käesoleva lisa IX peatüki punkti 1 kohaldamist. Mõistliku ajavahemiku jooksul pärast litsentsi väljastamist, kuid mitte kauem kui 45 päeva, ning kuni litsentsi originaali saamiseni tõendab käesoleva lepingu järelevalve ja jõustamise raames vajaliku kehtiva litsentsi originaali olemasolu täpne litsentsi koopia või muu tegevjuhi poolt heaks kiidetud dokument.

2. JAGU

Litsentsi väljastamise tingimused – tasud ja ettemaksed

1.	Litsentside kehtivusaeg on üks aasta. Neid võib uuendada. Litsentse uuendatakse vastavalt protokolliga määratud kalapüügivõimaluste kättesaadavusele.

2.	Ühe Mikroneesia majandusvööndis püütud tonni tasu on 35 eurot.

Litsentsid väljastatakse pärast seda, kui protokolli artikli 2 lõikes 7 nimetatud arvelduskontole on tasutud järgnevalt esitatud standardsummad:

a)	15 000 eurot tuunipüügiseineri kohta, mis on võrdväärne aasta jooksul püütava 428 tonni tuunikala ja sellele lähedaste liikide eest ette nähtud tasudega;

b)	4 200 eurot triivõngejadaga kalapüügilaeva kohta, mis on võrdväärne aasta jooksul püütava 120 tonni tuunikala ja sellele lähedaste liikide eest ette nähtud tasudega.

Euroopa Komisjon koostab kalandusaasta eest tasumisele kuuluvate maksude lõpparuande iga aasta 30. juuniks eelmisel aastal püütud koguste kohta, võttes aluseks laevaomanike esitatud püügiaruanded. Andmeid kinnitavad ühenduse püügiandmete kontrollimise eest vastutavad teadusasutused (Institut de Recherche pour le Développement (IRD), Instituto Español de Oceanografía (IEO) ja Instituta Portugues de Investigaçao Maritima (IPIMAR)) ning Vaikse ookeani ühenduse sekretariaat. Komisjon koostab kinnitatud püügiandmete arvestuse põhjal aruande iga litsentsi kehtivusajal makstavate tasude kohta, mille arvestamisel lähtutakse hinnast 35 eurot püütud tonni kohta.

Komisjoni koostatud maksuaruanne edastatakse tegevjuhile kontrollimiseks ja heakskiitmiseks.

Riiklik ookeaniressursside korraldamise asutus (NORMA) võib esitada maksuaruande kohta küsimusi 30 päeva jooksul pärast selle esitamist ning nõuda erimeelsuste korral ühiskomitee kokkukutsumist.

Kui 30 päeva jooksul pärast aruande väljastamist vastuväiteid ei esitata, loetakse maksuaruanne Mikroneesia poolt heaks kiidetuks.

6.	Lõplik maksuaruanne esitatakse ühel ajal ja viivitamatult tegevjuhile, delegatsioonile, Vaikse ookeani ühenduse sekretariaadile ja laevaomanikele nende kohalike asutuste kaudu.

7.	Laevaomanikud peavad tegema kõik lisamaksed Mikroneesiale neljakümne viie (45) päeva jooksul pärast kinnitatud lõpparuande esitamist protokolli artikli 2 lõikes 7 nimetatud arvelduskontole.

8.	Kui lõpparuandes esitatud summa on väiksem kui käesoleva jao punktis 3 nimetatud ettemaks, ei hüvitata saadud vahet laevaomanikule.

II PEATÜKK

KALASTUSVÖÖNDID JA KALASTUSTEGEVUS

Protokolli artiklis 1 nimetatud laevadel on lubatud kalastada Mikroneesia majandusvööndis, välja arvatud territoriaalvetes ja järgmistel kaartidel nimetatud madalikel: DMAHTC nr 81019 (2. väljaanne, märts 1945; üle vaadatud 7/17/72, parandatud NM 3/78, 21. juuni 1978), DMAHTC nr 81023 (3. väljaanne, 7. aug. 1976) ja DMAHATC nr 81002 (4. väljaanne, 26. jaan. 1980, parandatud NM 4/48). Tegevjuht teavitab komisjoni kõnealuste kalastamiseks suletud alade võimalikest muudatustest vähemalt kaks kuud enne muudatuste kohaldamist.

Kalastamine ei ole lubatud kahe meremiili raadiuses Mikroneesia valitsuse, kodaniku või muu isiku ankruga kinnitatud peibutuspüügivahendist, mille asukoha kohta esitatakse geograafilised koordinaadid, ning ühe meremiili raadiuses veealusest korallrifist, mida on kujutatud eelmises lõikes nimetatud kaardil.

3.	Seinerid ja õngepüügilaevad tohivad püüda ainult tuunikala ja sellele lähedasi liike. Muu kalaliigi kui tuuni juhuslikust kaaspüügist tuleb NORMAt teavitada.

4.	Põhjakalastus ja korallidel kalastamine on Mikroneesia majandusvööndis keelatud.

5.	Ühenduse laevad peavad kõik püügivahendid kinni sorima, kui kõnealused laevad on liiduriikide sisevetes, territoriaalmeres või ühe miili raadiuses veealusest korallrifist.

6.	Ühenduse laevade kalastamistegevus ei tohi häirida kohalikku traditsioonilist kalapüüki ning kõik püütud kilpkonnalised, mereimetajad ja korallriffidel elutsevad kalad tuleb vabastada viisil, mis tagab kõnealuste erinevate liikide isenditele võimalikult suured ellujäämisvõimalused.

7.	Ühenduse laevad, nende kaptenid ja reederid tegutsevad kalastamisel viisil, mis ei häiri teiste kalalaevade kalastamistegevust ega kahjusta teiste kalalaevade kalapüügivahendeid.

8.	Mikroneesia majandusvööndis kalastavad ühenduse laevad ei laadi oma kalasaaki merel ümber ühelgi tingimusel.

III PEATÜKK

PÜÜGIARUANNETE KOOSTAMINE

Käesoleva lisa tähenduses määratletakse ühenduse laeva merereisi kestus järgmiselt:

a)	ajavahemik Mikroneesia majandusvööndisse sisenemise ja vööndist lahkumise vahel või

b)	ajavahemik Mikroneesia majandusvööndisse sisenemise ja ümberlaadimise vahel või

c)	ajavahemik Mikroneesia majandusvööndisse sisenemise ja Mikroneesia sadamasse jõudmise vahel.

Kõik käesoleva lepingu alusel Mikroneesia vetes kalastamiseks loa saanud ühenduse laevad on kohustatud teavitama tegevjuhti oma püügikogustest järgmisel viisil:

aruannetes peab kajastuma laeva püük iga reisi ajal. Need edastatakse tegevjuhile elektroonilisel kujul iga reisi lõpus ning igal juhul enne laeva Mikroneesia majandusvööndist lahkumist, samuti saadetakse koopia delegatsioonile. Mõlemad aruande saajad saadavad laevale kohe elektroonilised kinnitused ning teisele aruande saajale kinnituse koopia;

litsentsi aastase kehtivusaja jooksul punkti 2 alapunkti a tähenduses elektrooniliselt saadetud aruannete originaalid edastatakse tegevjuhile füüsilisel kandjal neljakümne viie (45) päeva jooksul pärast nimetatud ajavahemikus sooritatud viimase reisi lõppu. Samal ajal saadetakse paberkoopiad Euroopa Komisjonile;

c)	ühenduse laevad deklareerivad oma püügi asjakohastel püügipäeviku vormidel, mis on esitatud liidetes 2a ja 2b. Ajavahemike kohta, mil laev ei viibi Mikroneesia vetes, tehakse nimetatud püügipäevikusse märge “väljaspool Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndit”;

püügipäeviku vormile peavad ühenduse laevad märkima igal püügivahendite vettelaskmisel kuupäeva, kellaaja ja laeva asukoha ning samuti iga püügivahendite vettelaskmisega saadud saagi täielikud andmed. Kui teataval päeval laeval vettelaskmist ei toimunud või kui vettelaskmine toimus, kuid kala ei saadud, peab laev kandma kõnealuse teabe igapäevase püügipäeviku vormi. Nendel päevadel, mil kalastamistegevust ei toimu, peab laev märkima kalastamistegevuste puudumise püügipäeviku vormi enne kõnealuse päeva keskööd kohaliku aja järgi;

e)	kõik ühenduse laevad esitavad püügipäevikud viivitamata täitevametnikele ning teistele NORMA volitatud isikutele ja üksustele kontrollimiseks;

f)	muude kalaliikide kui tuuni juhusliku kaaspüügi korral märgivad ühenduse laevad püütud kalaliigid ning iga liigi osa ja koguse massi või arvuna püügipäeviku vormil täpsustatud viisil, olenemata sellest, kas saak jäetakse pardale või lastakse merre tagasi;

g)	püügipäevikute vormid tuleb täita loetavas kirjas iga päev ning need peab allkirjastama laeva kapten.

3.	Kui käesoleva peatüki sätetest ei peeta kinni, on Mikroneesial õigus rikkumise toime pannud laeva litsents vorminõuete täitmiseni peatada ning kohaldada kehtivates Mikroneesia õigusaktides sätestatud sanktsioone. Sellest teavitatakse Euroopa Komisjoni.

IV PEATÜKK

MEREMEESTE MUNSTERDAMINE

1.	Iga lepingu alusel kalastav ühenduse laev on kohustatud meeskonnaliikmena tööle võtma vähemalt ühe (1) Mikroneesia kodaniku. Mikroneesia kodanike teenistustingimused peaksid vastama Mikroneesia asjaomases tööstusharus järgitavatele tingimustele.

Juhul, kui ühenduse laeval ei ole võimalik võtta meeskonnaliikmena tööle üht Mikroneesia kodanikku muudel põhjustel peale punktis 8 esitatu, on laevaomanikud kohustatud maksma ühekordse hüvitise, mis võrdub kahe meeskonnaliikme palkadega Mikroneesia majandusvööndi kalastushooajal. Kõnealust summat kasutatakse Mikroneesia meremeeste ja/või kalameeste koolituseks ja see makstakse protokolli artikli 2 lõikes 7 täpsustatud arvelduskontole.

3.	Laevaomanikel on võimalik vabalt valida pardale võetavad meremehed tegevjuhi esitatud nimekirjast.

4.	Laevaomanik või esindaja teatab tegevjuhile asjaomase laeva pardale võetavate Mikroneesia meremeeste nimed ning nende meeskonnaliikme staatuse.

Ühenduse laevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööpõhimõtete ja -õiguste deklaratsiooni. See hõlmab eelkõige ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegelikku tunnustamist ning töö saamise ja kutsealale pääsemisega seotud diskrimineerimise kõrvaldamist.

Mikroneesia meremeeste töölepingud, mille koopiad antakse allakirjutanutele, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel, pidades nõu tegevjuhiga. Kõnealused lepingud hõlmavad meremeeste suhtes kohaldatavat sotsiaalkindlustust, sealhulgas elukindlustust ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustust.

Mikroneesia meremeeste palgakulud kannavad laevaomanikud. Palgad fikseeritakse enne litsentside väljastamist laevaomanike või nende esindajate ja tegevjuhi vastastikusel kokkuleppel. Mikroneesia meremeeste palgatingimused ei tohi olla halvemad kui Mikroneesia laevameeskondade meremeestel ning nende palgad ei tohi mingil tingimusel olla ILO standarditest madalamad.

Kõik ühenduse laevadele tööle võetud meremehed teatavad oma kohaleilmumisest asjaomase laeva kaptenile nende kavandatud pardalemineku päevale eelneval päeval. Kui meremees ei teata oma kohaleilmumisest kokkulepitud pardalemineku kuupäeval ja kellaajal, on laevaomanikud automaatselt vabastatud meremehe pardalevõtmise kohustusest. Tegevjuhti teavitatakse maksest viivitamata.

V PEATÜKK

TEHNILINE KIRJELDUS

Ühenduse laevad peavad vastama Mikroneesia ja Palau lepingu osaliste võetud meetmetele, mis käsitlevad kalapüügivahendeid ja nende tehnilisi kirjeldusi, ning kõigile muudele nende kalastustegevuste suhtes kohaldatavatele tehnilistele meetmetele.

VI PEATÜKK

VAATLEJAD

1.	Litsentsitaotluse esitamisel tasuvad kõik asjaomased ühenduse laevad spetsiaalselt vaatlejate programmi tarbeks vaatleja tasu, nagu on täpsustatud käesoleva lisa I peatüki 1. jao punkti 6 alapunktis h, protokolli artikli 2 lõikes 7 nimetatud arvelduskontole.

Ühenduse laevad, millel on lepingu alusel lubatud kalastada Mikroneesia majandusvööndis, võtavad NORMA määratud vaatlejaid pardale järgmistel tingimustel:

tegevjuht määrab igal aastal pardal ellu viidava vaatlusprogrammi ulatuse, lähtudes nende laevade arvust, millel on lubatud kalastada tema pädevusse kuuluvates vetes, ning püütavate kalavarude seisundist. Vastavalt sellele määrab tegevjuht kalapüügiliikide kaupa kindlaks nende laevade arvu või protsendimäära, mis peavad võtma pardale vaatleja;

b)	tegevjuht koostab nimekirja laevadest, mis peavad võtma pardale vaatleja, samuti nimekirja määratud vaatlejatest. Kõnealuseid nimekirju ajakohastatakse. Need edastatakse komisjonile vahetult pärast koostamist ning seejärel iga kolme kuu tagant, kui neid on ajakohastatud;

c)	tegevjuht teavitab asjaomaseid laevaomanikke või nende esindajaid oma kavatsusest saata laeva pardale määratud vaatleja kas litsentsi väljastamise ajal või hiljemalt viisteist (15) päeva enne vaatleja kavandatud laevalemineku kuupäeva ning teatab vaatleja nime esimesel võimalusel.

3.	Vaatlejate pardalviibimise aja määrab tegevjuht, kuid üldjuhul ei ületa see nende kohustuste täitmiseks vajaminevat aega. Tegevjuht teatab vaatleja pardalviibimise kestuse laevaomanikele või nende esindajatele, kui ta teatab neile asjaomase laeva pardale võetava vaatleja nime.

4.	Asjaomased laevaomanikud teatavad kahe nädala jooksul ja kümme päeva ette, millistes Mikroneesia sadamates ja millistel kuupäevadel neil on kavas vaatlejad pardale võtta.

5.	Kui vaatlejad võetakse pardale välisriigi sadamas, kannab nende reisikulud laevaomanik. Kui laev, mille pardal on Mikroneesia vaatleja, lahkub Mikroneesia majandusvööndist, tuleb laevaomaniku kulul võtta kõik meetmed, et tagada vaatleja võimalikult kiire naasmine Mikroneesiasse.

6.	Kui vaatleja ei tule kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta ega saabu kuue (6) tunni jooksul pärast kokkulepitud aega, siis vabastatakse laevaomanik automaatselt vaatleja pardalevõtmise kohustusest.

Vaatlejatel on laevaohvitseri õigused. Nad täidavad järgmisi ülesandeid:

a)	laeva püügitegevuse jälgimine;

b)	püügiga tegelevate laevade asukoha kontrollimine;

c)	bioloogiliste proovide võtmine teadusprogrammide raames;

d)	kasutatavate püügivahendite ülesmärkimine;

e)	Mikroneesia majandusvööndis püügipäevikusse kantud püügiandmete kontrollimine;

f)	kaaspüükide protsendimäära kontrollimine ning vette tagasi lastud turustamiskõlblike kalade, vähkide, peajalgsete ja mereimetajate koguse hindamine;

g)	püügiandmete, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi koguste edastamine raadio teel kord nädalas.

Kaptenid lubavad Mikroneesia majandusvööndis kalastavate heakskiidetud laevade pardale Mikroneesia volitatud vaatlejaid ning teevad kõik võimaliku, et tagada vaatlejate kohustuste täitmise ajal nende füüsiline turvalisus ja heaolu:

a)	laeva kapten lubab laeva pardale teadusuuringuid läbi viivad, järelevalvet teostavad ja muid ülesandeid täitvad volitatud vaatlejad ning abistab neid;

b)	kapten aitab tagada vaatlejale täieliku juurdepääsu laeva pardal asuvatele vahenditele ja seadmetele, mida volitatud vaatleja võib oma kohustuste täitmiseks vajalikuks pidada, ning võimaldab neid kasutada;

c)	vaatlejatel peab olema juurdepääs sillale, pardal olevatele kaladele ning kohtadele, mida võidakse kasutada kala hoidmiseks, töötlemiseks, kaalumiseks ja säilitamiseks;

d)	vaatlejad võivad võtta mõistlikul hulgal proove ning neil peab olema täielik juurdepääs laeva aruannetele, sealhulgas selle logiraamatutele, püügipäevikutele ja dokumentatsioonile nende kontrollimiseks ja kopeerimiseks, ning

e)	vaatlejatel on lubatud koguda igasugust teavet majandusvööndi kalapüügi kohta.

Pardal olles peavad vaatlejad

a)	tegema kõik selleks, et nende pardalolek ei segaks laeva tavapärast tegevust;

b)	suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse ning tunnistama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsust.

10.	Vaatlusperioodi lõpus ning enne laevalt lahkumist koostab vaatleja tegevusaruande, mis tuleb allkirjastada kapteni juuresolekul, kes võib enne oma allkirja panemist lisada asjakohaseid lisamärkusi. Vaatleja laevalt lahkumisel esitatakse aruande koopiad kaptenile ja delegatsioonile.

11.	Laevaomanikud kannavad vaatlejate majutuskulud laevas laevaohvitseridega samadel tingimustel.

12.	Vaatleja töötasu ja sotsiaalkindlustusmaksed tasub Mikroneesia valitsus.

VII PEATÜKK

LAEVADE IDENTIFITSEERIMINE

1.	Kalapüügi ja mereohutuse tagamiseks tuleb kõik laevad tähistada ja identifitseerida kooskõlas Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) heaks kiidetud kalalaevade tähistamise ja identifitseerimise standardnõuetega.

2.	Laeva nimi peab olema kirjutatud selgelt ladina tähtedega laeva vöörile ja ahtrile.

3.	Laev, mille nimi ja raadiokutsung või kutsungitähed ei ole nõuetekohasel viisil esitatud, võidakse eskortida edasiseks uurimiseks Mikroneesia sadamasse.

4.	Laeva reeder tagab rahvusvahelise kutsungi- ja avariisageduse ((2 182) kHz (HF) ja/või rahvusvahelise kutsungi- ja avariisageduse ((156,8) MHz (kanal 16, VHF-FM) pideva jälgimise, et hõlbustada teabevahetust Mikroneesia valitsuse kalamajanduse-, järelevalve- ja jõustamisasutustega.

5.	Laeva reeder tagab, et pardal on rahvusvaheliste signaalkoodide (INTERCO) värske ja ajakohastatud väljaanne, mis on igal ajal kättesaadav.

VIII PEATÜKK

TEABEVAHETUS MIKRONEESIA LIIDURIIKIDE PATRULL-LAEVADEGA

Heakskiidetud laevade ja Mikroneesia valitsuse patrull-laevade teabevahetus toimub rahvusvaheliste signaalkoodide abil järgmiselt.

Rahvusvaheline signaalkood – tähendus

L …	Peatuge kohe
SQ3 …	Peatuge või aeglustage sõitu, me soovime teie laeva pardale tulla
QN …	Manööverdage oma laev meie laeva kõrvale tüürpoordi
QN1 …	Manööverdage oma laev meie laeva kõrvale pakpoordi
TD2 …	Kas teie laev on kalalaev?
C …	Jah
N …	Ei
QR …	Me ei saa oma laeva teie laeva kõrvale manööverdada
QP …	Me manööverdame oma laeva teie laeva kõrvale

IX PEATÜKK

JÄRELEVALVE

Euroopa Komisjon peab ajakohastatud nimekirja laevadest, millele on käesoleva protokolli alusel väljastatud kalapüügilitsents. Kõnealune nimekiri edastatakse selle koostamise ning iga ajakohastamise järel kalapüügi kontrollimise eest vastutavatele Mikroneesia asutustele. Seejärel võib laevaomanik saada kõnealuse nimekirja kinnitatud koopia, mida hoitakse laeva pardal kalapüügilitsentsi asemel litsentsi väljastamiseni.

2. Vööndisse sisenemine ja sealt väljumine

Ühenduse laevad teavitavad tegevjuhti oma kavatsusest Mikroneesia majandusvööndisse siseneda vähemalt 24 tundi ette ning kohe pärast sealt lahkumist. Mikroneesia majandusvööndisse jõudes peavad kõnealused laevad tegevjuhti kohe teavitama faksi või e-posti teel vastavalt liites 3 esitatud näidisele või raadio teel.

b)	Lahkumisest teatades annavad laevad teada ka oma asukoha ning pardal oleva saagi koguse ja liigid vastavalt liites 3 sätestatud näidisele. Kõnealune teave tuleb eelistatavalt esitada faksi teel, kuid kui see ei ole faksi puudumise tõttu võimalik, siis e-posti või raadio teel.

c)	Laevu, mis kalastavad ilma tegevjuhti eelnevalt teavitamata, koheldakse litsentsita laevadena.

d)	Litsentsi väljastamisel teatatakse laevadele NORMA faksi- ja telefoninumbrid ning e-posti aadress.

3. Kontrollimenetlused

Mikroneesia majandusvööndis kalastavate ühenduse laevade kaptenid annavad pardaletuleku loa kalastamistegevuse kontrollimise ja järelevalve eest vastutavatele Mikroneesia volitatud ametiisikutele ning hõlbustavad nende kohustuste täitmist mis tahes ajal, kui nad viibivad Mikroneesia majandusvööndis või Mikroneesia liiduriikide territoriaalvetes või sisevetes.

Ametiisikutel on täielik juurdepääs laeva aruannetele, sealhulgas selle logiraamatutele, püügipäevikutele, dokumentatsioonile ja kõigile andmete salvestamiseks kasutatud elektroonikaseadmetele, ning laeva kapten lubab kõnealustel volitatud ametiisikutel teha märkmeid kõigi NORMA väljastatud lubade või muude lepinguga sätestatud dokumentide kohta.

c)	Laeva kapten täidab kohe kõik volitatud ametnike esitatud mõistlikud juhised ning hõlbustab turvalist pardaletulekut ning laeva, seadmete, varustuse, aruannete, kala ja kalatoodete kontrollimist.

d)	Laeva kapten või meeskonnaliikmed ei tohi kohuseid täitvaid volitatud ametnikke solvata, häirida, takistada, ähvardada, keelata nende pardalepääsu, neile vastu hakata ega nende töösse sekkuda.

e)	Nimetatud ametiisikud ei jää pardale kauemaks kui nende kohustuste täitmiseks vajalik.

f)	Kontrolli lõpetamisel väljastatakse laeva kaptenile asjakohane tõend.

4. Kalalaevade arestimine

a)	Tegevjuht teavitab delegatsiooni 48 tunni jooksul Mikroneesia majandusvööndis kalastavate ühenduse laevade arestimisest või nende suhtes sanktsioonide kohaldamisest.

b)	Samal ajal saab delegatsioon lühiaruande arestimise põhjuste ja asjaolude kohta.

5. Arestiteade

a)	Järelevalveametniku koostatud teatele kirjutab alla laeva kapten.

b)	Kõnealune allkiri ei piira kapteni õigusi või kaitset, mida ta võib kasutada seoses eeldatava rikkumisega.

c)	Kapten juhib laeva järelevalveametniku poolt määratud sadamasse. Väiksemate rikkumiste korral võib tegevjuht lubada peatatud laeval kalastamistegevust jätkata.

6. Aresti korral peetav nõupidamine

Enne laeva kapteni või meeskonna või laeva lasti ning varustuse suhtes meetmete võtmist, välja arvatud oletatava rikkumisega seotud tõendite kindlustamise abinõud, korraldatakse ühe päeva jooksul alates eespool nimetatud teabe saamisest delegatsiooni ja tegevjuhi vaheline nõupidamine, millest võtab võimaluse korral osa ka asjaomase liikmesriigi esindaja.

b)	Nõupidamisel vahetavad lepinguosalised asjakohaseid dokumente ja teavet, mis võib aidata selgitada olukorra põhjustanud asjaolusid. Laevaomanikku või tema esindajat teavitatakse nõupidamise tulemustest ja kõigist laeva arestimisega kaasnevatest meetmetest.

7. Aresti lahendamine

a)	Enne kohtumenetluse algatamist üritatakse oletatav rikkumine lahendada omavahelise kokkuleppega. Kokkuleppe saavutamiseks vajalikud toimingud lõpetatakse hiljemalt neli (4) tööpäeva pärast laeva arestimist.

b)	Vastastikuse kokkuleppe korral määratakse trahvi suurus kooskõlas Mikroneesia õigusaktidega.

Kui juhtumi suhtes ei ole võimalik jõuda vastastikusele kokkuleppele ning asi tuleb anda pädevale kohtule arutamiseks, peab laevaomanik tasuma protokolli artikli 2 lõikes 7 nimetatud pangakontole tagatise, mis hõlmab rikkumise eest vastutavate osaliste makstavaid arestimiskulusid, trahve ja hüvitisi.

d)	Pangatagatist ei saa tagasi võtta enne kohtumenetluse lõppu. Tagatis vabastatakse kohe, kui kohtumenetlus lõpeb süüdimõistva otsuseta. Samuti vabastab menetlust läbi viiv kohus süüdimõistva otsuse korral vahesumma, kui trahvisumma on antud tagatise väärtusest väiksem.

Laev vabastatakse ja selle meeskonnal lubatakse sadamast lahkuda,

1)	kui on täidetud vastastikusest kokkuleppest tulenevad kohustused;

2)	kui enne kohtumenetluse lõppu on sisse makstud punkti 7 alapunktis c nimetatud tagatis ning pädev kohtuasutus on selle heaks kiitnud.

8. Ümberlaadimine

a)	Ühenduse laevad, mis soovivad laadida kalasaagi ümber Mikroneesia vetes, teevad seda määratud Mikroneesia sadamates.

b)	Kõnealuste laevade omanikud peavad esitama tegevjuhile vähemalt 48 tundi ette järgmise, liite 3 punktis 4 sätestatud näidisele vastava teabe.

c)	Ümberlaadimist käsitletakse Mikroneesia majandusvööndist lahkumisena. Laevad peavad seetõttu esitama tegevjuhile oma püügiaruanded ning teatama enda kavatsusest kalapüüki jätkata või lahkuda Mikroneesia majandusvööndist.

d)	Igasugune muu saagi ümberlaadimine, mida ei ole eespool käsitletud, on Mikroneesia majandusvööndis keelatud. Iga käesolevat sätet rikkuva isiku suhtes rakendatakse Mikroneesia õigusaktides sätestatud sanktsioone.

9. Punkerdamine

Kui punkerdamine toimub Mikroneesia merereisi ajal, peavad ühenduse laevad teatama sellest vastavalt liite 3 punktis 6 esitatud näidisele.

10.	Mikroneesia sadamas lossivate või ümberlaadivate ühenduse laevade kaptenid võimaldavad kõnealuste tegevuste kontrollimist Mikroneesia inspektorite poolt. Kui kontroll on lõpetatud, väljastatakse laeva kaptenile sellekohane tõend.

X PEATÜKK

LAEVASEIRESÜSTEEM

Kõik ühenduse laevad peavad vastama Mikroneesia majandusvööndi suhtes kohaldatava piirkondliku laevaseiresüsteemi nõuetele. Kõik ühenduse laevad paigaldavad pardale automaatse asukohateabe edastaja (automatic location communicator, edaspidi “ALC”), hooldavad seda ja hoiavad igal ajal töökorras. Laeva kapten ja reeder nõustuvad mitte muutma, eemaldama või laskma eemaldada laevale paigaldatud ALCd, välja arvatud vajalike remondi- ja hooldustööde tegemiseks. Iga laeva reeder kannab ALC soetus-, hooldus- ja kasutuskulud ise ning teeb selle kasutamisel täielikult koostööd NORMAga.

2.	Punkt 1 ei välista lepinguosaliste võimalust kaaluda muude laevaseiresüsteemide kasutamist.

XI PEATÜKK

KESKKONNAVASTUTUS

1.	Ühenduse laevad tunnustavad Mikroneesia tundlike laguunide ja atollide (mereliste) keskkonnatingimuste säilitamise vajadust ega lase vette aineid, mis võivad halvendada mereressursside kvaliteeti.

2.	Ühenduse laevad ei lase üheski sadamas vette kalu või kaaspüüki ega anna kalu või kaaspüüki üle ühelegi isikule ega ühingule enne asjakohase Mikroneesia liiduriigi vastutava asutuse kirjaliku loa ning NORMA kirjaliku nõusoleku saamist.

XII PEATÜKK

REEDERI VASTUTUS

1.	Reeder tagab, et laevad on merekõlblikus seisundis ning nende pardal on kõigi reisijate ja meeskonnaliikmete turvalisuse ja ellujäämise tagamiseks piisavad seadmed ja vahendid.

Mikroneesia, selle liiduriikide, kodanike ja elanike kaitse tagamiseks peab reeder oma laeva asjakohaselt ja täielikult kindlustama rahvusvaheliselt tunnustatud ja NORMA heaks kiidetud kindlustusseltsis kõigi Mikroneesia jurisdiktsiooni alla kuuluvate piirkondade, sealhulgas laguunide ja atollide piirkondade, territoriaalmere, veealuste korallriffide ja majandusvööndi osas, mida tõendab käesoleva lisa 1. peatüki 1. jao punkti 6 alapunktis f viidatud tõend kindlustuse olemasolu kohta.

Kui ühenduse laevaga juhtub Mikroneesia vetes (sealhulgas sisevetes, territoriaalmeres ja majandusvööndis) mereõnnetus või õnnetusjuhtum, mille tagajärjel tekitatakse kahju keskkonnale, varale või isikule, teavitavad laev ja reeder sellest kohe NORMAt ja Mikroneesia transpordi-, side- ja infrastruktuuriministeeriumi.

XIII PEATÜKK

KOHALDATAVAD ÕIGUSNORMID

Laev ja laeva reederid peavad rangelt kinni käesolevast lisast ja Mikroneesia ning selle liiduriikide õigusnormidest ning rahvusvahelistest lepingutest, konventsioonidest ja kalanduskokkulepetest, mille osaline on Mikroneesia. Kui käesolevast lisast ja Mikroneesia ning selle liiduriikide õigusnormidest ei suudeta rangelt kinni pidada, võivad sellega kaasneda olulised trahvid ning muud tsiviil- ja kriminaalkaristused.

Liited

Loataotluse vormid

a)	Kalapüügiloa taotlemine ja registreerimine

b)	Loa uuendamise taotlus

Püügipäevikute vormid

a)	Seinnooda püügipäevik

b)	Õngepüügi püügipäevik

3.	Aruannete üksikasjad

Liide 1a

Liide 1b

Liide 2a

Liide 2b

Liide 3

Aruannete üksikasjad

NORMA le esitatav aruanne

Faks: (691) 320-2383, e-post: norma@mail.fm

1. Mikroneesia majandusvööndisse saabumisest teatamine

24 tundi enne Mikroneesia majandusvööndisse sisenemist.

Teatamise kood

ZENT

b)	Laeva nimi

c)	Loa number

d)	Sisenemise kuupäev (pp.kk.aa)

e)	Sisenemise kellaaeg (GMT)

f)	Sisenemise koht

Pardal oleva kalasaagi üldkogus

seinnooda kohta märkida üldkogus kaalu ja liikide kaupa:

VÖÖTTUUN	(SKJ)____.____(mt)
KULDUIM-TUUN	(YFT)____.____(mt)
MUUD	(OTH)____.____(mt)

ii)

õngepüügi kohta märkida arvuline kogus liikide kaupa:

KULDUIM-TUUN	(YFT)____.____(mt)
SUURSILM-TUUN	(BET)____.____(mt)
PIKKUIM-TUUN	(ALB)____.____(mt)
HAID	(SHK)____.____(mt)
MUUD	(OTH)____.____(mt)

nt ZENT/COSMOS/F031-EUCPS-00000-01/10-5-04/0635Z/1230N; 150E/SKJ: 200; YFT: 90; OTH: 50

2. Mikroneesia majandusvööndist lahkumisest teatamine

Kohe pärast kalastuspiirkonnast lahkumist.

Teatamise kood

ZDEP

b)	Laeva nimi

c)	Loa number

d)	Lahkumise kuupäev (pp.kk.aa)

e)	Lahkumise kellaaeg (GMT)

f)	Lahkumise koht

Pardal oleva kalasaagi üldkogus

seinnooda kohta märkida üldkogus kaalu ja liikide kaupa:

VÖÖTTUUN	(SKJ)____.____(mt)
KULDUIM-TUUN	(YFT)____.____(mt)
MUUD	(OTH)____.____(mt)

ii)

õngepüügi kohta märkida arvuline kogus liikide kaupa:

KULDUIM-TUUN	(YFT)____.____(mt)
SUURSILM-TUUN	(BET)____.____(mt)
PIKKUIM-TUUN	(ALB)____.____(mt)
HAID	(SHK)____.____(mt)

h)	Mikroneesia majandusvööndis saadud kogusaak kaalu või kalade arvu (vastavalt vajadusele) ja liikide kaupa (sarnaselt pardal oleva kalasaagiga)

i)	Kalastuspäevi kokku

nt ZDEP/COSMOS/F031-EUCPS-00000-01/20-5-04/0635Z/1300N; 145E/SKJ: 300; YFT: 130; OTH: 80/FSMEEZ; SKJ: 100; YFT: 40; OTH: 30/10

3. Iganädalane asukoht ja kalasaagi aruanne Mikroneesia majandusvööndis olemise ajal

Iga kolmapäeva keskpäeval pärast sisenemisaruannet või viimast nädalaaruannet, kui laev on endiselt Mikroneesia majandusvööndis.

Teatamise kood

WPCR

b)	Laeva nimi

c)	Loa number

d)	Iganädalase asukoha kuupäev (pp.kk.aa)

e)	WPCR asukoht

Kalasaak pärast viimase aruande esitamist

seinnooda kohta märkida üldkogus kaalu ja liikide kaupa:

VÖÖTTUUN	(SKJ)____.____(mt)
KULDUIM-TUUN	(YFT)____.____(mt)
MUUD	(OTH)____.____(mt)

ii)

õngepüügi kohta märkida arvuline kogus liikide kaupa:

KULDUIM-TUUN	(YFT)____.____(mt)
SUURSILM-TUUN	(BET)____.____(mt)
PIKKUIM-TUUN	(ALB)____.____(mt)
HAID	(SHK)____.____(mt)
MUUD	(OTH)____.____(mt)

g)	Püügipäevade arv nädalas

nt WPCR/COSMOC/F031-EUCPS-00000-01/12-5-04/0530N; 14819E/SKJ: 200; YFT: 90; OTH: 50/10

4. Sadamast lahkumine

Kohe pärast sadamast lahkumist.

Teatamise kood

PDEP

b)	Laeva nimi

c)	Loa number

d)	Lahkumise kuupäev (pp.kk.aa)

e)	Lahkumise kellaaeg (GMT)

f)	Sadama nimi

Pardal oleva kalasaagi üldkogus

seinnooda kohta märkida üldkogus kaalu ja liikide kaupa:

VÖÖTTUUN	(SKJ)____.____(mt)
KULDUIM-TUUN	(YFT)____.____(mt)
MUUD	(OTH)____.____(mt)

ii)

õngepüügi kohta märkida arvuline kogus liikide kaupa:

KULDUIM-TUUN	(YFT)____.____(mt)
SUURSILM-TUUN	(BET)____.____(mt)
PIKKUIM-TUUN	(ALB)____.____(mt)
HAID	(SHK)____.____(mt)
MUUD	(OTH)____.____(mt)

h)	Järgmine sihtkoht Pohnpei

nt PDEP/COSMOS/F031-EUCPS-00000-01/23-5-04/0635Z/Pohnpei/SKJ:0; YFT:0; OTH:0

5. Punkerdamisaruanne

Kohe pärast tankimist litsentsitud tankerilt.

Teatamise kood

BUNK

Laeva nimi

COSMOS

Loa number

F031-EUCPS-0000-01

d)	Punkerdamise alustamise kuupäev ja kellaaeg (GMT) pp.kk.aa: ttmm

e)	Asukoht punkerdamise alustamisel

f)	Võetud kütuse kogus kiloliitrites

g)	Punkerdamise lõppkuupäev ja -kellaaeg (GMT)

h)	Asukoht punkerdamise lõpetamisel

Tankeri nimi

KIM

nt BUNK/COSMOS/F031-EUCPS-00000-01/10-5-04/0635Z/1230N; 150E/160/10-5-04/1130N; 145E/KIM

6. Ümberlaadimise aruanne

Kohe pärast ümberlaadimist Mikroneesia heakskiidetud sadamas litsentsitud transpordilaevale.

Teatamise kood

PNOT

Laeva nimi

COSMOS

Loa number

F031-EUCPS-0000-01

Mahalaadimise kuupäev

(pp.kk.aa)

e)	Mahalaadimissadam

Ümberlaaditud kalasaak

seinnooda kohta märkida üldkogus kaalu ja liikide kaupa:

VÖÖTTUUN	(SKJ)____.____(mt)
KULDUIM-TUUN	(YFT)____.____(mt)
MUUD	(OTH)____.____(mt)

ii)

õngepüügi kohta märkida arvuline kogus liikide kaupa:

KULDUIM-TUUN	(YFT)____.____(mt)
SUURSILM-TUUN	(BET)____.____(mt)
PIKKUIM-TUUN	(ALB)____.____(mt)
HAID	(SHK)____.____(mt)
MUUD	(OTH)____.____(mt)

Transpordilaeva nimi

KIN

Kalasaagi sihtkoht

JAAPAN

nt PNOT/COSMOS/F031-EUCPS-00000-01/10-5-04/PAGO PAGO/SKJ: 200; YFT: 90; OTH: 50/KIN/JP

—	tuunikülmutusseinerid:	Hispaania:	75 % ettenähtud kalapüügivõimalustest
		Prantsusmaa:	25 % ettenähtud kalapüügivõimalustest
—	triivõngejadaga kalapüügilaevad:	Hispaania:	8 laeva
		Portugal:	4 laeva