8.7.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 237/1


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1245/2004,

28. juuni 2004,

protokolli sõlmimise kohta, millega muudetakse neljandat protokolli, millega nähakse ette ühelt poolt Euroopa Majandusühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelises kalanduskokkuleppes sätestatud kalapüügitingimused

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eelkõige selle artiklit 37 koostoimes artikli 300 lõikega 2 ning artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt ühelt poolt Euroopa Majandusühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelise kalanduskokkuleppe (2) artiklile 14, pidasid mõlemad pooled läbirääkimisi selleks, et määrata kindlaks muudatused, mis tuleks teha neljandas protokollis, (3) milles sätestatakse kõnealuse kokkuleppe kalapüügitingimused.

(2)

Kõnealuste läbirääkimiste tulemusena parafeeriti 18. juunil 2003. aastal ühelt poolt Euroopa Majandusühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelise kalanduskokkuleppe kalapüügitingimusi käsitlevat neljandat protokolli muutev protokoll.

(3)

Neljanda protokolli muudatused järgivad suuniseid, mis on ette nähtud komisjoni 23. detsembri 2002. aasta teatises kolmandate riikidega sõlmitud kalanduse koostöökokkulepete integreeritud raamistiku kohta.

(4)

Protokoll muudab ühenduse kalurite kalapüügivõimalusi Gröönimaa majandusvööndisse kuuluvates vetes ajavahemikul 1. jaanuarist 2004 kuni 31. detsembrini 2006.

(5)

Kõnealuse neljandat protokolli muutva protokolli heakskiitmine on kooskõlas ühenduse huvidega.

(6)

Kalapüügivõimaluste võimalikult tulemuslikuks kasutamiseks on vajalik luua võimalus kanda püügiperioodi ajal asjakohase taotluse põhjal ühe liikmesriigi kasutamata jäänud kalapüügivõimalused üle teisele liikmesriigile. Kõnealune ülekandmine, mis peab olema ajutise iseloomuga, ei tohiks piirata liikmesriikidele tulevikus eraldatavaid kalapüügivõimalusi ega liikmesriikidele määruse (EÜ) nr 2371/2002 (4) artikli 20 lõike 5 kohaselt omistatud pädevust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse ühenduse nimel heaks protokoll (edaspidi “muutev protokoll”), millega muudetakse neljandat protokolli, millega nähakse ette ühelt poolt Euroopa Majandusühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelises kalanduskokkuleppes sätestatud kalapüügitingimused.

Käesolevale määrusele on lisatud muutva protokolli tekst.

Artikkel 2

Komisjon võib Gröönimaa pädevate ametiasutustega sõlmida halduskokkuleppe, et perioodiliselt kohandada litsentsitasude määra kooskõlas neljanda protokolli artikli 11 lõikega 5.

Artikkel 3

1.   Kui ilmneb kalapüügivõimaluste kasutamatajätmisi Gröönimaa majandusvööndi vetes liikmesriigile eraldatud kvootide ja litsentside raames, piiramata määruse (EÜ)nr 2371/2002 artikli 20 lõike 5 kohaselt liikmesriikidele omistatud pädevust, konsulteerib komisjon liikmesriikidega, et valmistada ette kalapüügivõimaluste optimaalne kasutamine, eelkõige asjaomase liikmesriigi kasutamata jäetud kalapüügivõimaluste ülekandmine teistele liikmesriikidele, kes kõnealust ülekandmist taotlevad.

2.   Esimeses lõikes sätestatud ühe liikmesriigi püügivõimaluste ülekandmine teisele liikmesriigile ei piira liikmesriikidele tulevikus eraldatavaid kalapüügivõimalusi kooskõlas suhtelise stabiilsuse põhimõttega.

Artikkel 4

Ühenduse laevade omanikud, kes saavad ühenduse laevale litsentsi kalastamiseks Gröönimaa majandusvööndisse kuuluvates vetes, maksavad neljanda protokolli artikli 11 lõike 5 kohaselt litsentsitasu.

Käesoleva artikli rakenduseeskirjad, mis sisaldavad formaalsusi litsentsitaotluse ja litsentsi väljaandmise kohta, sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 30 ettenähtud korras.

Artikkel 5

Nõukogu eesistuja on volitatud määrama isikud, kellel on õigus muutvale protokollile alla kirjutada ja see ühenduse suhtes siduvaks muuta.

Artikkel 6

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luksemburg, 28. juuni 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

M. CULLEN


(1)  Arvamus on esitatud 1. aprillil 2004 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  EÜT L 29, 1.2.1985, lk 9.

(3)  EÜT L 209, 2.8.2001, lk 2.

(4)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.


PROTOKOLL

ühelt poolt Euroopa majandusühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelises kalanduskokkuleppes sätestatud kalapüügitingimusi käsitleva neljanda protokolli muutmise kohta

Ühiskomitee 16.–18. juuni 2003. aasta kohtumise tulemusel muudetakse neljandat protokolli (1) alates 1. jaanuarist 2004 järgmiselt.

1)

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 1

1.   Käesolevat protokolli kohaldatakse kalapüügi suhtes 1. jaanuarist 2001 kuni 31. detsembrini 2006.

2.   Kokkuleppe artiklis 2 nimetatud kvoodid kinnitatakse igal aastal kättesaadava teadusinfo alusel. Need arvutatakse Gröönimaa lubatud kogupüügi alusel pärast kokkuleppe artikli 7 esimeses lõigus nimetatud ja artiklis 2 osutatud koguste lahutamist, aga need ei või ületada järgmisi koguseid:

(tonnides)

Liik

Läänepoolsed varud

(NAFO 0/1)

Idapoolsed varud

(ICES XIV/V)

Tursk

Muutmisel (2)

 

Meriahven

0 (3)

25 500 (4)

Süvalest

1 500 (5)

9 000 (6)

Krevetilised

4 000

5 675

Harilik hiidlest

200 (7)

1 000 (7)

Moiva

 

 (8)

Kalju-tömppeakala

1 350

2 000

Atlandi arktikakrabi

1 000

 

Kaaspüük

2 000 (9)

 

3.   Ida-Gröönimaa krevettide kvoodi piires võib püüda Gröönimaast läänes asuvatel aladel tingimusel, et Gröönimaa laevaomanike ja Euroopa Ühenduse vahel on iga ettevõtja jaoks kehtestatud kvootide ülekandmise kord. Gröönimaa kohalik valitsus kohustub sellise korra rakendamist võimaldama. Kvoote võib üle kanda maksimaalselt 2 000 tonni piires aastas Gröönimaast läänes asuvatel aladel. Ühenduse laevade kalapüük toimub samadel tingimustel, kui on ette nähtud Gröönimaa laevaomanikele väljaantud kalapüügilubades.

4.   Katsepüügi load tehakse kättesaadavaks katseperioodil, mille maksimaalne pikkus vastavalt artiklile 9 ja V lisale on kuus kuud.

5.   Kui pooled järeldavad, et katsekampaaniad on andnud positiivseid tulemusi, eraldab Gröönimaa kohalik valitsus kuni käesoleva protokolli lõpuni 50 % uue liigi püügivõimalustest ühenduse laevadele. Seda koos artikli 11 lõikes 2 nimetatud vastava rahalise hüvitise tõstmisega.”

2)

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 2

Kokkuleppe artikli 7 esimeses lõigus nimetatud kogused kehtestatakse igaks aastaks järgmiselt:

(tonnides)

Liik

Läänepoolsed varud

(NAFO 0/1)

Idapoolsed varud

(ICES XIV/V)

Tursk

50 000 (10)

 

Meriahven

2 500

5 000

Süvalest

4 700

4 000

Krevetilised

25 000

1 500

3)

Artikkel 3 jäetakse välja.

4)

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 9

Pooled edendavad muu hulgas süvamereliikide, peajalgsete ja moiva (läänepoolsed varud) katsepüüki Gröönimaa vetes. Selleks peavad nad nõu alati, kui üks pooltest selleks soovi avaldab, ja otsustavad iga juhtumi puhul eraldi asjassepuutuvad liigid, tingimused ja muud näitajad. Pooled rakendavad katsepüüki vastavalt V lisale.”

5)

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 11

1.   Kokkuleppe artiklis 6 nimetatud rahalise hüvitise suuruseks määratakse käesoleva protokolli kehtivusajal 42 820 000 eurot, mis tuleb maksta iga kalastusaasta alguses.

2.   Osa rahalisest hüvitisest, mis moodustab 31 760 679 eurot, loetakse summaks kalastusvõimaluste eest. Seda summat kohandatakse iga kalandusaasta jooksul, kui ühendusele määratakse täiendavaid kvoote lisaks artikli 1 tabelis nimetatud kvootidele. Mugandus arvutatakse mitmesuguste täiendavaid kvoote saavate liikide turuhindade alusel.

3.   Gröönimaa annab ühenduse käsutusse 20 000 tonni tursa ekvivalente, mida ühendus võib kasutada täiendavate püügivõimaluste saamiseks. Lõikes 2 nimetatud kohandatud hüvitis võib kuni 50 % ulatuses koosneda kõnealustest tursa ekvivalentidest.

4.   Kokkuleppe artikli 8 kohaste täiendavate püügivõimaluste määramisel tuleb järgida III lisas sätestatud korda.

5.   Laevaomanike otsestest litsentsimaksetest tulenev rahaline hüvitis lahutatakse ühenduse üldisest hüvitisest, nagu on sätestatud artikli 11 lõikes 1. Laevadele määratud litsentsitasud liikide ja tonnide kaupa sätestatakse vastavalt VI lisale. Püügilitsentside määramisel rakendatav tehniline kord lepitakse kokku poolte halduskokkuleppega.

6.   Gröönimaa rakendab kalandussektori eelarvetoetust protokolli kolmel ülejäänud aastal vastavalt poliitilistele kohustusele, mille ta võttis Gröönimaa peaministri 12. juuni 2003. aasta kirjas president Prodile. Gröönimaa kohaliku valitsuse sõltumatult ja autonoomselt kindlaksmääratud ja kavandatud Gröönimaa kalanduspoliitika reformi strateegia ning eesmärkide orientatsioon, samuti Gröönimaa kalandussektori eelarvetoetuse määramise, rakendamise ja seire tehnilised üksikasjad määratletakse halduskokkuleppega Gröönimaa ja Euroopa Liidu vahel. Gröönimaa annab 500 000 eurot Gröönimaa Loodusvarade Instituudi eelarve suurendamiseks.”

6)

Artikkel 14 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 14

Hiljemalt 30. juunil 2005 hindavad pooled käesoleva protokolli rakendamist, pidades silmas järgmise lepingu läbirääkimiste ettevalmistamist.”

7)

I lisa jäetakse välja.

8)

Lisatakse järgmine V lisa:

“V LISA

Katsepüügi rakendamise üksikasjad

Gröönimaa kohalik valitsus ja Euroopa Komisjon otsustavad ühiselt Euroopa Ühenduse ettevõtjate, kõige sobivama aja ning korra üle katsepüügi rakendamisel. Laevade uurimistöö hõlbustamiseks annab Gröönimaa kohalik valitsus (Gröönimaa Loodusvarade Instituudi kaudu) olemasolevat teadusinfot ja muud põhiteavet.

Gröönimaa kalatööstus osaleb selles aktiivselt (katsepüügi kooskõlastamine ja seda käsitlev mõttevahetus).

Kampaaniate pikkus: maksimaalselt kuus kuud ja minimaalselt kolm kuud, kui lepinguosalised kokkuleppel seda ei muuda.

Kandidaatide valik katsekampaaniate rakendamiseks:

Euroopa Komisjon edastab Gröönimaa asutustele katsepüügi litsentside taotlused. Tehniline toimik täpsustab:

laeva tehnilised omadused,

laeva juhtkonna kalandusalase asjatundlikkuse taseme,

ettepaneku kampaania tehniliste näitajate kohta (pikkus, varustus, uuritavad piirkonnad jne).

Gröönimaa kohalik valitsus korraldab Gröönimaa valitsuse ja Euroopa Komisjoni ametiasutuste ning kõnealuste laevaomanike vahel tehnilise mõttevahetuse, kui ta peab seda vajalikuks.

Enne kampaania algust esitavad laevaomanikud Gröönimaa asutustele ja Euroopa Komisjonile:

deklaratsiooni pardal juba oleva saagi kohta,

kampaanias kasutatavate püügivahendite tehnilised omadused,

kinnituse, et nad järgivad Gröönimaa kalanduseeskirju.

Kampaania ajal merel peavad kõnealused laevaomanikud:

esitama Gröönimaa Loodusvarade Instituudile, Gröönimaa asutustele ja Euroopa Komisjonile iganädalase aruande saagi kohta päevade ja loomuste kaupa, sealhulgas kampaania tehniliste näitajate kirjelduse (asukoht, sügavus, kuupäev ja kellaaeg, saak ning muud tähelepanekud või märkused),

edastama laevaseiresüsteemi kaudu laeva asukoha, kiiruse ja suuna,

tagama, et pardal viibiks üks Gröönimaa teaduslik vaatleja või Gröönimaa asutuste valitud vaatleja. Vaatleja roll on koguda teadusinfot saakide kohta ning saakidest proove võtta. Vaatlejat koheldakse laevaohvitserina ja laevaomanik katab tema elamiskulud laeval viibimise ajal. Otsus vaatleja pardal veedetava aja, tema sealviibimise pikkuse, pardaletuleku- ja maabumissadama kohta kinnitatakse kokkuleppel Gröönimaa asutustega. Kui pooled pole kokku leppinud teisiti, ei ole laev kunagi kohustatud sisenema sadamasse rohkem kui kord kahe kuu jooksul,

Gröönimaa vetest lahkumisel esitama laevad inspekteerimiseks, kui Gröönimaa asutused seda taotlevad,

tagama Gröönimaa kalanduseeskirjade järgimise.

Teadusliku kampaania ajal saadud saagid, sealhulgas kaaspüügid, jäävad laevaomaniku omandisse.

Gröönimaa asutused nimetavad kontaktisiku, kelle poole pöörduda kõigi ettenägematute probleemide korral, mis võiksid katsepüügi arengukäiku takistada.”

9)

Lisatakse järgmine VI lisa:

“VI LISA

Litsentsitasud

Kohaldatakse järgmisi määrasid: (11)

Liik

Eurot tonni kohta

Meriahven

52

Süvalest

85

Krevetilised

74

Harilik hiidlest

199

Moiva

7

Kalju-tömppeakala

10

Atlandi arktikakrabi

122


(1)  EÜT L 209, 2.8.2001, lk 2.

(2)  Varude taastumise korral võib ühendus püüda kuni 31 000 tonni, millele vastavalt suureneb artikli 11 lõikes 2 nimetatud rahaline hüvitis. Võib püüda idas või läänes.

(3)  Ühendus võib enne novembri lõppu taotleda järgmise aasta kvoodi suurendamist maksimaalselt kuni 5 500 tonnini, millele vastavalt suureneb artikli 11 lõikes 2 nimetatud rahaline hüvitis.

(4)  Võib püüda idas või läänes ja sellest maksimaalselt 20 000 tonni võib püüda pelaagilise traalnoodaga. Põhjatraali ja pelaagilise traalnoodaga püütud saagi kohta esitatakse eraldi aruanded. Ühendus võib enne novembri lõppu taotleda järgmise aasta kvoodi suurendamist maksimaalselt kuni 47 320 tonnini, millele vastavalt suureneb artikli 11 lõikes 2 nimetatud rahaline hüvitis.

(5)  500 tonni võib kokkuleppel Gröönimaa asutustega püüda kas põhjas või lõunas.

(6)  Seda numbrit võib muuta, pidades silmas püügivõimaluste jaotamise kokkulepet rannikuriikide vahel. Püügipiirkonda hallatakse samaaegselt kalastavate laevade arvu piiramise teel.

(7)  Kui turska ja meriahvenat püüdvate ühenduse laevade traalnoota satub kaaspüügina harilikku hiidlesta koguses, mis ületab ühenduse kvoodi, lahendavad Gröönimaa ametivõimud küsimuse nii, et ühenduse tursa- ja meriahvenapüük jätkuks sellest hoolimata seni, kuni vastav kvoot on ammendatud.

(8)  7,7 % hooajal lubatud moiva kogupüügist.

(9)  Viitab tursa, merihundi, rai, molva ja merilutsu kombineeritud kaaspüügile. Tursa kaaspüügi kogused ei tohi ületada 100 tonni. Võib püüda kas idas või läänes.

(10)  Võib püüda läänes või idas.”

(11)  Määrasid võib pooltevahelise halduskokkuleppega korrapäraselt muuta, võttes arvesse turu ja kalanduse olukorda.”