—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti nende sätteid vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid, milles käsitletakse inimväärikust, õigust elule, sõnavabadust, ohvrite õigusi ja isikuandmete kaitset,

—

võttes arvesse ELi narkostrateegiaid ja nende uusimat versiooni, mis avaldati koos ELi 2026.–2030. aasta tegevuskavaga ebaseadusliku uimastikaubanduse vastu võitlemiseks,

—

võttes arvesse tööd, mida on teinud nõukogu horisontaalne narkootikumide töörühm, mis loodi 1997. aastal ja mis koordineerib ELi narkootikumidealast tegevust,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu Uimastiameti (EUDA) aruandeid ja analüüse, eelkõige Euroopa uimastiprobleemide 2025. aasta aruannet,

—

võttes arvesse Euroopa uimastivastase koalitsiooni loomist, mis ühendab rohkem kui 40 riiki ja mille eesmärk on tugevdada rahvusvahelist koostööd ebaseadusliku uimastikaubanduse vastu võitlemisel,

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu rahvusvahelise narkootikumide ja sõltuvuse koostöörühma (Pompidou rühm) tööd uimasti- ja ennetuspoliitika valdkonnas,

—

võttes arvesse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastast ÜRO 1988. aasta konventsiooni ning ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse büroo (UNODC) tööd,

—

võttes arvesse 2000. aastal Palermos allkirjastatud rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooni ja selle protokolle ning ÜRO korruptsioonivastast konventsiooni,

—

võttes arvesse eri sätteid, mille Euroopa ja rahvusvahelised organid on võtnud vastu rahapesu ja organiseeritud kuritegevuse rahastamise ennetamiseks ja tõkestamiseks;

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded (1),

—

võttes arvesse ÜRO Peaassamblee poolt 20. novembril 1989 vastu võetud rahvusvahelist lapse õiguste konventsiooni,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 11. juuni 2013. aasta resolutsiooni organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu kohta (2),

—

võttes arvesse ELi organite, eelkõige Euroopa Liidu Uimastiameti, Europoli ja Eurojusti pühendumust ebaseadusliku uimastikaubanduse vastu võitlemisele,

—

võttes arvesse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevat ELi 2024. aasta õigusaktide paketti, sealhulgas eelkõige määrust (EL) 2024/1624 (3), direktiivi (EL) 2024/1640 (4) ning Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Ameti loomist,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta direktiivi (EL) 2024/1712, millega muudetakse direktiivi 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset (5),

—

võttes arvesse Euroopa kodanikuühiskonna uimastifoorumi ja selle noortetiiva tööd,

—

võttes arvesse eriti kriitilist olukorda äärepoolseimates piirkondades,

—

võttes arvesse uimastivastase aktivisti Amine Kessaci raamatut „Marseille, essuie tes larmes“ (Marseille, pühi ära oma pisarad) ja tema kõnesid, milles ta kutsub rahvast üles tõusma ja seisma ühiselt ebaseadusliku uimastikaubanduse vastu,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 136 lõiget 2,

A.

arvestades, et 20-aastane Prantsuse kodanik Mehdi Kessaci, kes ei olnud politseile varem teada, välja arvatud, et ta oli avaldanud soovi saada politseinikuks, mõrvati 13. novembril 2025 Marseille’s päise päeva ajal keset tänavat ebaseadusliku uimastikaubandusega seotud vägivallaaktis, mis näitab kuritegelike võrgustike kasvavat jõhkrust ning sellise vägivalla otseseid tagajärgi peredele ja kohalikele kogukondadele;

B.

arvestades, et Mehdi Kessaci vend on Amine Kessaci, keda teatakse kui ebaseadusliku uimastikaubanduse vastast aktivisti, kirjanikku ja organiseeritud kuritegevuse vastases kodanikuühiskonna liikumises tuntud isikut; arvestades, et Mehdi Kessaci mõrvati kahtlemata selle perekondliku suhte tõttu; arvestades, et see mõrv on otsene rünnak väljendusvabaduse vastu ning meenutab kahtlaselt organiseeritud maffiavõrgustike kasutatavaid hirmutusvõtteid; arvestades, et see kuritegu tõi kogu riigis kaasa protestilaine, milles osales 10 000 inimest, et avaldada toetust Amine Kessacile ja tema perekonnale ning et kaitsta demokraatiat, väljendusvabadust ja õigusriiki ebaseadusliku uimastikaubanduse vastases võitluses;

C.

arvestades, et see mõrv on osa ebaseadusliku uimastikaubandusega seotud vägivallaseeriast Marseille’s, kus 2024. aastal tapeti 24 inimest ja 2023. aastal oli kokku 49 ohvrit, kusjuures üha enam on ohvriteks alaealised ja süütud inimesed; arvestades, et see probleem mõjutab paljusid Euroopa linnu ning ohustab sotsiaalset ühtekuuluvust, kodanike tervist ja julgeolekut ning õigusriiki; arvestades, et olukord äärepoolseimates piirkondades on eriti kriitiline – ainuüksi Guadeloupe’il ja Martinique’il registreeriti 2025. aastal ligi 90 ebaseadusliku uimastikaubandusega seotud mõrva;

D.

arvestades, et ebaseaduslik uimastikaubandus on üks suuremaid ohte Euroopa Liidu sisejulgeolekule ning hoogustab organiseeritud kuritegevust, vägivalda ja korruptsiooni, ning arvestades, et Europoli andmetel on ligi 50 % Euroopa kõige ohtlikumatest kuritegelikest võrgustikest seotud ebaseadusliku uimastikaubandusega ja rohkem kui üks kolmandik neist tegeleb ainult sellega;

E.

arvestades, et ebaseadusliku uimastikaubandusega seotud vägivald on viimastel aastatel Euroopas kasvanud, kusjuures organiseeritud kuritegelikud rühmitused kasutavad üha enam tulirelvi, ning arvestades, et keskmiselt 28 % Euroopas konfiskeeritud tulirelvadest on seotud ebaseadusliku uimastikaubandusega, mis näitab, et ebaseadusliku uimastikaubanduse ja avalikku julgeolekut ähvardavate tõsiste ohtude vahel on otsene seos;

F.

arvestades, et uimastitootmine, -kaubandus ja -tarvitamine kasvab Euroopa Liidus kiiresti ning on saavutanud enneolematu taseme; arvestades, et Euroopa Liidu Uimastiameti andmetel konfiskeeriti ELis 2023. aastal 752 tonni kanepit ja 419 tonni kokaiini ning viimase aasta jooksul on neid tarvitanud 2,7 miljonit noort täiskasvanut vanuses 15–34 aastat; arvestades, et ELis likvideeritakse igal aastal ligi 500 sünteetiliste uimastite laborit ja uimastitega seotud surmajuhtumeid oli 2023. aastal peaaegu 7 500; arvestades, et need suundumused annavad tunnistust laialt levinud nähtusest, mis puudutab kõiki piirkondi, põlvkondi ja sotsiaalseid rühmi;

G.

arvestades, et Euroopa sadamad on ühed peamised strateegilised ebaseaduslike uimastite sissetoomise kohad, võttes arvesse, et ligikaudu 70 % uimastite konfiskeerimisest tolli poolt leiab aset sadamataristus, ning arvestades, et kuritegelikud võrgustikud kasutavad ära sadamate logistika ja inimteguriga seotud nõrkusi;

H.

arvestades, et ebaseadusliku uimastikaubanduse võrgustikud on võtnud sihikule kalandussektori- ja sadamatöötajad, nagu kalurid ja lossijad, kasutades ära nende tegevuse eripära uimastite toomiseks Euroopa Liitu;

I.

arvestades, et uimastitarvitamise tohutu kasv mõjutab otseselt ebaseaduslikku uimastikaubandust, tuues määratult tulu uimastikauplejatele, kes omandavad sellise finantssuutlikkuse, mis võib ohustada demokraatiat; arvestades, et Prantsusmaa riiklik valimiskampaaniate ja poliitilise tegevuse rahastamise järelevalve komisjon on hoiatanud ebaseadusliku uimastikaubanduse võrgustike mõju eest eelseisvatele kohalikele valimistele;

J.

arvestades, et ebaseaduslik uimastikaubandus on organiseeritud kuritegevuse üks tulusamaid tegevusi, kuna see annab ligikaudu viiendiku ülemaailmsest kriminaaltulust, ning arvestades, et ebaseaduslike uimastite, eriti Lõuna-Ameerikast pärit kokaiini kättesaadavus on Euroopa Liidus enneolematult suurenenud;

K.

arvestades, et uimastikaubanduse võrgustikud võivad püüda avaldada survet või lubamatut mõju kohalikul tasandil valitud esindajatele ja valijatele, eelkõige omavalitsuste tasandil, ning see kahjustab demokraatlike protsesside usaldusväärsust;

L.

arvestades, et uimastikauplejate omandatud finantsjõud ohustab demokraatiat seoses rahapesu, korruptsiooni, seaduslikku majandusse sisseimbumise ja suutlikkusega, mille see annab kuritegelikele võrgustikele oma territoriaalse haarde saavutamiseks ja laiendamiseks, sealhulgas Euroopa Liidus;

M.

arvestades, et rahapesu, maksuparadiiside ja kuritegelike organisatsioonide seaduslikku majandusse sisseimbumise tõkestamine on seetõttu oluline hoob, mis aitab ebaseadusliku uimastikaubanduse võrgustikke püsivalt nõrgestada;

N.

arvestades, et Euroopa demokraatia kaitsekilbi algatuses rõhutatakse, et organiseeritud kuritegevus ja korruptsioon ohustavad otseselt õigusriiki ja demokraatlikke institutsioone;

O.

arvestades, et digivahendeid ja sotsiaalvõrgustikke kasutatakse üha enam värbamiseks ning vägivallaaktide koordineerimiseks ja toimepanemiseks, kusjuures eelkõige on sihikule võetud alaealised, mistõttu on vaja Euroopa tasandil kooskõlastatud reageerimist, milles austatakse põhiõigusi;

P.

arvestades, et kuritegelikud organisatsioonid ja nende meetodid arenevad, sealhulgas strateegiates digilahenduste kasutamise teel, ning seetõttu peavad sellele probleemile Euroopa Liidu tasandil reageerimisel arenema ka uurimis- ja õigusasutused ning sotsiaalsed struktuurid;

Q.

arvestades, et Euroopas suureneb uute psühhoaktiivsete ainete, sealhulgas tugevatoimeliste sünteetiliste kannabinoidide, katinoonide ja sünteetiliste opioidide levimus, kusjuures neid toodetakse või levitatakse sageli ELi-siseselt ning need jäävad osaliselt rahvusvaheliste ja riiklike kontrollide alt välja; arvestades, et nende tugev toime ja väike vajalik kogus ning võimalus muuta veidi nende keemilist struktuuri, et õigusaktidest kõrvale hoida, loovad uimastikauplejatele kiiresti laieneva ja väga tulusa turu, tekitades samal ajal märkimisväärseid riske rahvatervisele ja julgeolekule; arvestades, et uutest psühhoaktiivsetest ainetest tuleneva muutuva ohuga tegelemiseks on vaja usaldusväärseid varajase hoiatamise süsteeme, suuremat avastamissuutlikkust ja kooskõlastatud reageerimist ELi tasandil;

R.

arvestades, et ebaseadusliku uimastikaubanduse võrgustikud arenevad ja kinnitavad kanda sageli keskkonnas, mida iseloomustab püsiv sotsiaalne ja territoriaalne ebavõrdsus, ebapiisav võimalus leida tööd, kasutada avalikke teenuseid ja saada haridust, samuti institutsioonilise hülgamise tunne, eelkõige teatavates mahajäänud linnaosades, ning et need puudused loovad soodsa pinnase kuritegelikule majandusele ja struktuursetele teguritele, mida ebaseadusliku uimastikaubanduse võrgustikud kasutavad ära vähekaitstud tööjõu – sageli noorte – värbamiseks;

S.

arvestades, et ELi ühtekuuluvuspoliitika on selle rahastamisvahendite kaudu aidanud aegade jooksul vähendada territoriaalseid erinevusi, suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust ja toetada struktuurseid investeeringuid raskustes olevates linnaosades ning et komisjoni kavandatud suunised 2028.–2034. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohta ja uue ELi linnapoliitika tegevuskava rakendamine mõjutavad otsustavalt ELi suutlikkust hoida püsivalt ära ebaseadusliku kauplemise kinnistumist oma territooriumil;

T.

arvestades, et korruptsioon hõlbustab kuritegelikel võrgustikel tulu saada ja tulu võib omakorda korruptsiooni suurendada ning et kuritegelikud võrgustikud saavad tänu oma finantssuutlikkusele osutada nii teenuseid elanikele kui ka sisendada hirmu järjest suuremal arvul territooriumidel, mis teatud viisil tuimestab kohalikke kogukondi, kes suudavad ebaseadusliku uimastikaubanduse probleemile järjest vähem vastu seista; arvestades, et Mehdi Kessaci mõrv on osa nendest hirmutamisstrateegiatest; arvestades, et hoiatused selle kohta, et ebaseaduslikul uimastikaubandusel on mõju valimistele, tuletavad teravalt meelde ebaseadusliku uimastikaubanduse põhjustatavat ohtu põhiõigustele, demokraatiale ja õigusriigile;

U.

arvestades, et ohvrite peredel, eelkõige kuritegelike võrgustike tapetute või värvatute emadel ja sugulastel on sageli väga oluline roll ennetuses, teadlikkuse suurendamisel ja ebaseadusliku uimastikaubanduse haardeulatuses olevate noorte toetamisel; arvestades, et ebaseadusliku uimastikaubanduse ohvrite pered ei ole siiski kaasatud selle tõkestamist puudutavate Euroopa ja riigisiseste poliitikameetmete väljatöötamisse ega Euroopa kodanikuühiskonna uimastifoorumi töösse;

V.

arvestades, et varasemates strateegiates on rõhutatud vajadust leida parem tasakaal õiguskaitsemeetmete ning ennetusele, riskide vähendamisele ja sotsiaalsele õiglusele keskenduvate poliitikameetmete vahel;

W.

arvestades, et ELi narkostrateegia toetub sellistele peamistele alustaladele, milles on ühendatud rahvatervis, ennetus, õigusalane ja politseikoostöö ning koostöö kolmandate riikidega, ning seda oleks kasulik täiendada komponendiga, mis on pühendatud territooriumide sotsiaalsele vastupanuvõimele ja ebaseadusliku uimastikaubanduse vastu võitlevatele kogukondadele;

X.

arvestades, et ebaseadusliku uimastikaubanduse levik on Euroopa nähtus ning nõuab ühtset ja jõulist reageerimist; arvestades, et Euroopa institutsioonid peavad näitama oma suutlikkust tegutseda, et vältida rohkemate inimeste hukkumist;

1.

mõistab Mehdi Kessaci mõrva kõige karmimalt hukka; avaldab sügavat ja siirast kaastunnet tema vanematele, perele ja lähedastele ning nende kaudu kõigile ebaseadusliku uimastikaubanduse otsestele ja kaudsetele ohvritele Euroopas ja kogu maailmas;

2.

avaldab tunnustust Amine Kessaci, ühenduse „Conscience“ ja kõigi nende aktivistide pühendumuse eest, kes – sageli omaenda turvalisuse arvelt – võitlevad ebaseadusliku uimastikaubandusega; tunnustab Amine Kessaci julgust, sest hoolimata saadud ähvardustest seisab ta uimastikauplejatele endiselt vastu; tunnistab, et Mehdi Kessaci mõrv on otsene rünnak väljendus- ja loomevabaduse ning õigusriigi vastu;

3.

tuletab meelde, et rohujuuretasandi ühenduste tegevus aitab kaasa noorte kaitsele, sotsiaalsele ühtekuuluvusele ja demokraatia elujõulisusele ning sageli neid ei tunnustata, toetata ega kaitsta piisavalt;

4.

rõhutab, et ebaseadusliku uimastikaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse tõkestamine on kogu Euroopa Liidu jaoks suur väljakutse nii julgeoleku kui ka rahvatervise, sotsiaalse õigluse ja õigusriigi põhimõtte austamise seisukohast;

5.

väljendab heameelt uue ELi narkostrateegia ja tegevuskava vastuvõtmise üle ning kordab oma toetust tasakaalustatud lähenemisviisile, mis põhineb nõudluse vähendamisel, õigusalasel ja politseikoostööl, koostööl kolmandate riikidega ja ennetusel, sealhulgas internetis; tuletab meelde, et varasemad kavad ei ole olnud ebaseadusliku uimastikaubanduse ohjeldamiseks piisavad, kuid selle probleemiga tegelemine on kõigi ülesanne;

6.

tuletab meelde, et uues narkostrateegias kutsutakse liikmesriike üles rakendama nulltolerantsi poliitikat uimastite mõju all sõiduki juhtimise suhtes kooskõlas direktiiviga 2006/126/EÜ (6) juhilubade kohta ning kasutama nende reeglite täitmise tagamiseks täielikult ära olemasolevaid piiriüleseid vahendeid;

7.

toetab täielikult ELi narkostrateegia rahvatervise ja ennetuse sammast, mis hõlmab varajast ennetamist, riskide vähendamist, tervishoiuteenuste kättesaadavust, sõltuvusravi ja ühiskonda taasintegreerumist; tuletab meelde, et uimastid mõjutavad üha enam kogu ühiskonda ja tekitavad temas sõltuvuse ning selleks, et kaitsta eurooplaste vaimset tervist, on vaja laiaulatuslikke jõupingutusi;

8.

pooldab komisjoni ettepanekut tugevdada ebaseadusliku uimastikaubanduse vastases võitluses julgeolekut, sealhulgas kehtiva ebaseaduslikku uimastikaubandust käsitleva raamotsuse hindamist, mis on kavandatud 2026. aastaks, ja organiseeritud kuritegevust käsitlevate õigusnormide ajakohastamist; pooldab selliseid põhimeetmeid nagu avaliku ja erasektori koostöö tihendamine, et parandada posti- ja pakiveoteenuste kaudu ebaseaduslikult üle piiri toimetatud uimastite avastamist, samuti uue Euroopa sadamate strateegia väljatöötamist, et suurendada sadamate ja tarneahelate turvalisust ja vastupanuvõimet ebaseadusliku uimastikaubanduse suhtes;

9.

väljendab heameelt kogu Euroopa Liidus ebaseadusliku uimastikaubanduse tõkestamises osalevate õiguskaitseasutuste, relvajõudude, tolliasutuste ja kohtunike pühendumuse üle; tunnistab nende olulist panust avaliku julgeoleku kaitsesse ning nõuab, et politsei ja õigusasutuste käsutuses olevaid vahendeid suurendataks proportsionaalselt ja piisavalt, et reageerida sellele muutuvale riikideülesele ohule;

10.

nõuab selliste inim-, materiaalsete ja tehnoloogiliste ressursside suurendamist, mis on relvade, inimeste ja uimastitega kaubitsemise vastases võitluses eraldatud välispiirikontrolli tegemiseks, ning ühiste piiriüleste õiguskaitseoperatsioonide tugevdamist, eelkõige sellistes kriitilise tähtsusega kohtades nagu Marseille, Le Havre, Antwerpen, Rotterdam ja Hamburg, tehes tihedat koostööd Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti, Europoli, Eurojusti ja Euroopa Liidu Uimastiametiga, et lammutada kogu Euroopas tulistamiste, tapmiste ja hirmutamise taga olevad kuritegelikud võrgustikud;

11.

rõhutab vajadust parandada koostööd ja teabevahetust tolli-, õiguskaitse-, kohtu- ja haldusasutuste vahel ning kutsub komisjoni üles tagama nende jõupingutuste toetamiseks vajaliku raamistiku, kaitstes samal ajal põhiõigusi ja eraelu puutumatust;

12.

tuletab meelde, et organiseeritud kuritegevuse tõkestamisel tuleb tegeleda ebaseadusliku uimastikaubanduse majandus- ja finantsstruktuuridega, sealhulgas tugevdades kriminaaltulu konfiskeerimise mehhanisme ja võideldes maksuparadiiside vastu; kutsub ELi ja liikmesriike üles kasutama täielikult ja tõhusalt ära uut direktiivi (EL) 2024/1260, mis käsitleb kriminaaltulu tuvastamist ja konfiskeerimist (7), ning kehtestama vajalikud meetmed, et võimaldada konfiskeeritud vara eraldamist sotsiaalsetel eesmärkidel kasutamiseks, sealhulgas rohujuuretasandi organisatsioonidele, kes võitlevad ebaseadusliku uimastikaubanduse territoriaalse haarde laienemise vastu, nagu Itaalias, ametiasutustele, kes puutuvad ebaseaduslikust uimastikaubandusest tuleneva vägivallaga kõige rohkem kokku, ning uurimistes osalevatele õigus- ja tolliasutustele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et meetmed, mis on seotud konfiskeeritud vara kasutamisega avalikus huvis või sotsiaalsetel eesmärkidel, lisataks riiklikesse kriminaaltulu tuvastamise strateegiatesse;

13.

rõhutab, kui oluline on lõimida õigusalast koostööd ja läbipaistvust käsitlevad nõuded ELi välissuhetesse ja lepingutesse nende kolmandate riikidega, mida ebaseadusliku uimastikaubanduse marsruudid läbivad; rõhutab, et koostöö neist mõnega on viljakas, samas kui mõned teised keelduvad Euroopa ametiasutustega täielikku koostööd tegemast;

14.

peab tervitatavaks Eurojusti ja Europoli lepingute edukat sõlmimist Armeenia, Bosnia ja Hertsegoviina ning Liibanoniga;

15.

rõhutab, kui oluline on põhjalikult uurida kuritegelike organisatsioonide kasutatavaid meetodeid ja nende kiiret arengut, et töötada välja kõige sobivamad kohtumenetlused; nõuab eelkõige ühise lähenemisviisi juurutamist organiseeritud kuritegevuse tõkestamisel, koostööd tegeva isiku staatuse kehtestamise kaalumist, kuritegelikesse võrgustikesse kaasatud alaealiste kaitset ning ebaseadusliku uimastikaubanduse tõkestamise sidumist sätetega, mis käsitlevad rahapesu ja korruptsiooni, väljapressimist, inimkaubandust, keskkonnakuritegusid ja ebaseaduslikku relvakaubandust; nõuab, et uuritaks võimalust suurendada Euroopa Prokuratuuri rolli organiseeritud kuritegevuse tõkestamises;

16.

võtab kohustuse jälgida ebaseaduslikku uimastikaubandust ja uimastitega seotud piiriülese organiseeritud kuritegevuse tõkestamist tähelepanelikumalt ja põhjalikumalt;

17.

nõuab, et suurendataks kogukonna- ja eripolitsei ning ebaseadusliku uimastikaubanduse, sealhulgas rahapesu tõkestamisele spetsialiseerunud kohtute inimressursse;

18.

julgustab tegema ELi organite, riiklike asutuste ja liikmesriikide vahel õigus- ja haldusalast ning politseikoostööd;

19.

nõuab, et ebaseadusliku uimastikaubanduse tõkestamine muudetaks Euroopa sadamate strateegia ja Euroopa sadamate liidu tugisambaks, hõlmates nii mere- kui ka jõesadamaid, ning et sadamatöötajate jaoks nähtaks ette koolitus-, ennetus- ja kaitsemeetmed; nõuab toe ja abi pakkumist lossijatele ja kaluritele, kes seisavad silmitsi ebaseadusliku uimastikaubanduse võrgustike surve, ähvarduste ja väljapressimiskatsetega; rõhutab, kui oluline on jagada luureteavet uimastite, lähteainete ja oluliste kemikaalide konfiskeerimise kohta ning kasutada strateegilise taristu jälgimiseks seiretehnoloogiat;

20.

nõuab, et ebaseadusliku uimastikaubanduse tõkestamine seataks Euroopa Liidu Tolliameti üheks prioriteediks ja et tolliasutustele tehtaks kättesaadavaks samad töövahendid mis sadamatöötajatele;

21.

rõhutab, et tulevased Euroopa algatused, nagu Euroopa sadamate liit, samuti Europoli, Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuri reformid peaksid aitama suurendada Euroopa sadamate usaldusväärsust, läbipaistvust ja vastupanuvõimet, sealhulgas parandades eesliiniametnike ja -töötajate kaitset hirmutamis- ja korruptsiooniohu eest;

22.

rõhutab ennetuse tähtsust, sealhulgas sotsiaalvõrgustikes ja digiplatvormidel, ning nõuab kehtivate ELi õigusnormide, eelkõige digiteenuste määruse tulemuslikku rakendamist, et hoida ära internetis värbamist, vägivallale õhutamist ja kuritegeliku tegevuse organiseerimist ning uurida nende normide edasiarendamise vajadust; kutsub liikmesriike üles teavitama oma ennetuspoliitika raames uimastitarvitajaid selgelt sellest, et nad aitavad kaasa hävitava mõjuga kuritegelike võrgustike vägivallale;

23.

rõhutab vajadust lõimida alaealiste kaitse kuritegelike võrgustike poolse värbamise eest täielikult uimastivastase võitluse poliitikasse kooskõlas digiteenuste määruse ja Euroopa Parlamendi resolutsiooniga alaealiste kaitsmise kohta internetis (2025/2060(INI)), sealhulgas digiplatvormidega tehtava koostöö, sihipärase ennetuse ja varajase avastamise teel;

24.

rõhutab, et julgeolekule ja õiguskaitsele keskenduva lähenemisviisi täiendamiseks on äärmiselt oluline töötada välja struktuurimeetmed, mille eesmärk on käsitleda sotsiaalseid, majanduslikke ja territoriaalseid tegureid, mis soodustavad sellise kuritegeliku tegevuse juurdumist, eelkõige mahajäänud linnaosades; rõhutab sellega seoses ELi eelarvevahendite, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) olulist rolli pikaajaliste investeeringute toetamisel tööhõivele juurdepääsu, linnade taaselustamise, avalike kogukonnapõhiste teenuste, hariduse, ennetuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse valdkonnas, kuna need aitavad tugevdada nende piirkondade vastupanuvõimet ebaseadusliku majanduse suhtes ja kogukondade vastupanuvõimet kuritegelike organisatsioonide suhtes;

25.

väljendab siiski tõsist muret komisjoni poolt 2028.–2034. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohta kavandatud suuniste pärast, eelkõige mis puudutab ühtekuuluvuspoliitika edasise taasriigistamise ning ühtekuuluvuspoliitika vahendite ja muude rahastamisvahendite ühendamise riski ning rahastamise suunamist üksnes vähem arenenud piirkondadesse; hoiatab, et sellised arengusuunad võivad kaasa tuua kahjuliku konkurentsi prioriteetide ja piirkondade vahel, pärssides vajalikke investeeringuid raskustes olevates linnaosades, mis asuvad vahepealsetes või enam arenenud piirkondades, kuigi need linnaosad on sotsiaalselt sageli väga haavatavad ja ebaseadusliku uimastikaubanduse levikule eriti avatud;

26.

rõhutab, et komisjoni poolt hiljuti vastu võetud uus ELi linnapoliitika tegevuskava annab käegakatsutavaid tulemusi ainult siis, kui see lõimitakse täielikult tulevastesse riiklikesse ja piirkondlikesse partnerlusprogrammidesse; nõuab sellega seoses, et need kavad sisaldaksid konkreetseid, kindlaks tehtavaid ja piisava rahastusega meetmeid avaliku sektori investeeringute tegemiseks vaesemates linnaosades, et hoida ära nende püsivat marginaliseerumist ja hõivamist kuritegelike võrgustike poolt; rõhutab vajadust tagada ühtekuuluvuse suhtes kohapõhine, integreeritud ja kaasav lähenemisviis, mis on hädavajalik selleks, et ühtegi piirkonda ei jäetaks kõrvale ning et tugevdada ELis julgeolekut, sotsiaalset õiglust ja ühtekuuluvust jätkusuutlikul viisil;

27.

tuletab meelde, et Itaalia maffiavastase strateegia edu põhines suures osas kodanikuühiskonna mobiliseerimisel; nõuab seetõttu kodanikuühiskonna ja eelkõige rohujuuretasandi ühenduste täielikku kaasamist organiseeritud kuritegevuse ja ebaseadusliku uimastikaubanduse tõkestamisse;

28.

rõhutab, et ohvrite perekondade kogemused ja seisukohad tuleb seada Euroopa uimastivastase poliitika väljatöötamisel, rakendamisel ja hindamisel kesksele kohale, tunnistades nende olulist rolli ennetuses ja ohus olevate inimeste toetamisel; nõuab seetõttu, et need lõimitaks täielikult Euroopa Liidu ja liikmesriikide tulevastesse ebaseadusliku uimastikaubanduse tõkestamise meetmetesse;

29.

nõuab, et narkostrateegia juhtorganid, asjaomaste sidusrühmade komisjonid ja liikmesriigid kaasaksid ohvrite ja mõjutatud perekondade esindajaid struktureeritud viisil;

30.

väljendab oma toetust kõigile kohapealsetele osalejatele, sealhulgas õiguskaitseametnikele, ühendustele, haridus- ja sotsiaaltöötajatele ning kohalikele organitele; rõhutab, kui oluline on, et neil algatustel oleks piisav ELi rahaline toetus, täpsustades, et sellega seoses võiks kasutusele võtta nii sotsiaalmeetmetele eraldatud vahendid kui ka määruse (millega kehtestatakse liidu toetus sisejulgeoleku valdkonnale aastateks 2028–2034 (COM(2025)0542)) ettepaneku kohased vahendid;

31.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles arendama välja ohvrite ja tunnistajate kaitsega seotud parimate tavade koordineerimise Euroopa tasandil, võttes arvesse asjaomaste perekondade sageli ebakindlat sotsiaalset ja majanduslikku olukorda;

32.

kutsub liikmesriike üles tagama ebaseaduslikust uimastikaubandusest mõjutatud perekondadele nende turvalisuse huvides uue eluaseme ja töövõimalused ning kutsub komisjoni üles lisama selle mõõtme eluasemete kavasse;

33.

kutsub liikmesriike üles toetama neid, kes väljendavad vastuseisu organiseeritud kuritegevusele, nagu Amine Kessaci ja Roberto Saviano, ning kujundama sellest toest õigusriigi ja väljendusvabaduse kaitsmise tugisamba;

34.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning asjaomastele rahvusvahelistele institutsioonidele ja organisatsioonidele.