Raportöör:

Angelo PAGLIARA

Nõustaja	Silvia BORELLI (raportööri nõustaja)
Täiskogu otsus	19.2.2026
Õiguslik alus	kodukorra artikli 52 lõige 2
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	15.4.2026
Vastuvõtmine täiskogus	29.4.2026
Täiskogu istungjärk nr	605
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	184/0/7

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee“) rõhutab kaasatuse hädavajalikkust selleks, et Euroopa standardimissüsteem oleks legitiimne ja tulemuslik, ning nõuab seepärast VKEde, ametiühingute ja kodanikuühiskonna organisatsioonide suuremat osalust, sealhulgas nende piisavat rahalist toetamist ja paremat juurdepääsu standardimistegevusele. Samal ajal tuleb suurendada süsteemi tõhusust ja tagada selle rahaline jätkusuutlikkus riiklikul tasandil.

1.2.

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles määruse (EL) nr 1025/2012 (1) eelseisva läbivaatamise raames selgelt uuesti kinnitama, et Euroopa standardimine peab jääma ELi õigusakte toetavaks tehniliseks vahendiks ega tohi käsitleda küsimusi, mis võivad kuuluda sotsiaaldialoogi kohaldamisalasse Euroopa, riiklikul, valdkondlikul, piirkondlikul (provintsi või kohalikul), ettevõtte ja asutuse tasandil (2).

1.3.

Komitee soovitab kehtestada läbivaadatud määrusega sõnaselgelt mittesekkumise põhimõtte tagamaks, et standardid ei reguleeri ega mõjuta kaudselt sotsiaaldialoogiga seotud küsimusi (3).

1.4.

Komitee kutsub üles kehtestama kõigi Euroopa Komisjoni standardimistaotluste eelhindamise mehhanismi, et kontrollida enne standardimisprotsessi algust nende taotluste ulatust ja võimalikku mõju põhiõigustele, sotsiaalõigusnormidele ja sotsiaalpartnerite eelisõigustele.

1.5.

Komitee nõuab Euroopa standardimissüsteemi suuremat läbipaistvust ja paremat juurdepääsetavust, sealhulgas üldsuse paremat juurdepääsu harmoneeritud standarditele ning selgemat teavet tehniliste komiteede koosseisu ja toimimise kohta. See peab tagama läbipaistvuse, süsteemi rahalise jätkusuutlikkuse ja intellektuaalomandi õiguste kaitse Euroopa standardiorganisatsioonide poolt.

1.6.

Komitee rõhutab vajadust ELi positsiooni rahvusvahelistes standardiorganisatsioonides rohkem koordineerida, et tagada ülemaailmsete standardite jätkuv kooskõla ELi õigusaktide, poliitiliste eesmärkide ja kaitse kõrge tasemega.

1.7.

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles tagama puuetega inimestele täieliku juurdepääsu Euroopa ja riikide standardiorganisatsioonide tegevusele, sealhulgas menetlustele, materjalidele, rajatistele ja IKT-süsteemidele kooskõlas direktiiviga (EL) 2019/882 (4), ning samal ajal säilitama määruse nr 1025/2012 III lisa terviklikkuse ja koosseisu.

1.8.

Komitee rõhutab, et Euroopa standardimine peab jääma ühtse turu, tööstuse konkurentsivõime ja ELi avatud strateegilise autonoomia edendamise keskseks vahendiks. Läbivaatamisega tuleks tagada, et süsteem lähtub ka edaspidi tööstusest. Samal ajal tuleks tagada sotsiaalsete ja ühiskondlike sidusrühmade ning VKEde tõhus osalemine tänu lihtsustatud menetlustele, tõhustatud suutlikkuse suurendamisele ja suuremale esindatusele tehnilistes komiteedes. Standardid võivad pakkuda erakordseid majanduslikke võimalusi VKEdele ja ühtsele turule tervikuna, mitte ainult kui oluline nõuete täitmise vahend, vaid ka kui investeering majanduskasvu.

2.   Taust

2.1.

Käesoleva omaalgatusliku arvamuse eesmärk on anda proaktiivne panus Euroopa Komisjoni väljakuulutatud ELi standardimisraamistiku eelseisvasse läbivaatamisse, mille kohta esitatakse seadusandlik ettepanek eeldatavasti 2026. aasta kolmandas kvartalis. Komitee peab seda läbivaatamist õigeaegseks võimaluseks tugevdada ühtset turgu ja ELi avatud strateegilist autonoomiat ning samal ajal tagada, et standardimine jääb usaldusväärseks, läbipaistvaks ja kaasavaks tehniliseks vahendiks.

2.2.

Standardid peaksid jätkuvalt toetama Euroopa – iseäranis VKEde – konkurentsivõimet ja innovatsiooni, ent samas säilitama täieliku kooskõla ELi väärtuste, liidu õigustiku ja sotsiaaldialoogi institutsioonilise struktuuriga. Samal ajal peaksid arendus- ja rakendusstandardid aitama kaasa töötajate, tarbijate ja keskkonna kõrgetasemelisele kaitsele.

2.3.

Standardid kujundavad üha enam tööstuse konkurentsivõimet, suurendavad Euroopa väärtusahelate vastupanuvõimet ja mõjutavad töökorraldust. Võttes arvesse standardite kasvavat mõju töökorraldusele, digitehnoloogia kasutuselevõtule ning inimeste ja masinate suhtlusele, tuleks nende väljatöötamisel nõuetekohaselt arvesse võtta nende võimalikku mõju töötingimustele, töötajate ohutusele ja oskustele, tarbijatele, keskkonnale ning VKEde ressurssidele ja oskustele.

2.4.

Määruse (EL) nr 1025/2012 (SWD(2025) 170 final) hinnangus rõhutab Euroopa Komisjon, et Euroopa standardimismaastik on pärast määruse jõustumist märkimisväärselt muutunud. Muutunud geopoliitilise konteksti, rohe- ja digipöördega seotud kiire tehnoloogilise arengu ning vajaduse tõttu parandada haridust ja oskusi standardimise valdkonnas on esile kerkinud uued ülesanded. Sellega seoses rõhutab Euroopa Komisjon vajadust kasutada määruses täielikult ära Euroopa standardite strateegiline potentsiaal, et toetada vastupidavat, rohelist ja digitaalset ühtset turgu ning võimaldada ELil taastada oma ülemaailmne juhtpositsioon standardimisprotsessides. See tähendab ka vajadust asjakohastel juhtudel tugevdada kodanikuühiskonna organisatsioone, ametiühinguid ja VKEsid esindavate sidusrühmade suutlikkust osaleda tulemuslikult standardimisprotsessides.

3.   Üldised märkused: Euroopa standardimisprotsessi ülesanded

3.1.

Viimase kahe aastakümne jooksul on riiklikud, Euroopa ja rahvusvahelised standardimissüsteemid muutunud üha integreeritumaks (riikide, Euroopa ja rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide) ökosüsteemiks. Seepärast on toimunud muutus, mis seisneb selles, et Euroopa standardid on üha sagedamini loodud rahvusvahelisel tasandil. See loob Euroopa standarditega seoses uusi ülesandeid, sealhulgas strateegilise autonoomia ja lähenemisviisi „Valmistatud Euroopas“ seisukohast. Kui tugevdada Euroopa juhtpositsiooni rahvusvahelisel tasandil, tagab see Euroopa huvide kaitse.

3.1.1.

Komitee toob välja mitu struktuurset ülesannet, millega tuleks tegeleda, et tugevdada ühtset turgu ning parandada Euroopa standardimissüsteemi legitiimsust ja tulemuslikkust.

3.1.2.

Tuleb parandada ajakohasust ja prognoositavust, vähendades viivitusi kogu ahelas, alates Euroopa Komisjoni taotlustest kuni standardite koostamise, hindamise ja avaldamiseni, tagades samal ajal kõigi huvitatud isikute osalemise, konsensuse saavutamise ja tehnilise kvaliteedi. On võimalik leida teostatavaid viise süsteemi kiiruse ja reageerimisvõime suurendamiseks, kui viia enne standardimistöö alustamist töökoormus vastavusse olemasolevate ressurssidega, sealhulgas eksperdi- ja sekretariaadiressurssidega. Kaaluda tuleks ka harmoneeritud standarditele viitamise kiirendamist, kehtestades läbipaistvad ja siduvad menetlused koos selgete hindamistähtaegade ja -kriteeriumidega ning tihedama teabevahetusega harmoneeritud standardite konsultantide ja tehniliste ekspertide vahel.

3.1.3.

Tuleb tagada harmoneeritud standardite õiguslik ja tehniline kvaliteet, et standardid vastaksid täielikult volitustele ja ELi õiguslikele nõuetele, piirates tagasilükkamist, läbivaatamist ja kohtuvaidlusi. See kvaliteedinõue peaks kindlustama ka selle, et standardid aitavad tagada III lisas loetletud organisatsioonide esindatud sidusrühmade huvide kõrgetasemelise kaitse.

3.1.4.

Jätkuvalt on väga oluline kaasatus ja tasakaalustatud osalemine. Seepärast tuleks standardite legitiimsuse ja kohaldatavuse suurendamiseks edendada VKEde ja ühiskondlike sidusrühmade, sealhulgas ametiühingute, tarbijate ja keskkonnavaldkonna sidusrühmade osalemist nii Euroopa kui ka riikide standardiorganisatsioonides.

3.1.5.

Harmoneeritud ja harmoneerimata standardite tähtsust arvestades tuleb tagada läbipaistvus ja juurdepääsetavus.

3.1.6.

Parandada tuleb juhtimiskorda ja stiimuleid, et tagada vastutus ja reageerimine poliitilistele prioriteetidele, eelkõige kiiresti arenevates rohe- ja digisektorites.

3.1.7.

Eritähelepanu tuleks pöörata standarditele, mis käsitlevad kujunemisjärgus tehnoloogiaid, nagu tehisintellekt, digiplatvormid ja kõrgtehnoloogiline automatiseerimine, mis võivad oluliselt muuta töökorraldust ning inimeste ja masinate vahelist suhtlust.

3.1.8.

Läbivaatamine peab kaitsma Euroopa ja riigi tasandil toimuvat sotsiaaldialoogi. Standardites ei tohi käsitleda küsimusi, mis võivad kuuluda sotsiaaldialoogi kohaldamisalasse. Seda põhimõtet jagavad täielikult Euroopa sotsiaalpartnerid ja see põhineb ELi aluslepingutel (5).

4.   Soovitatud õigusloome suunad

4.1.

Määrus (EL) nr 1025/2012 hõlmab üksnes liidu õigusakte ja poliitikat toetavaid standardeid. Lisaks on olemas mõned harmoneerimata (riiklikud, Euroopa ja/või rahvusvahelised) standardid, millele on Euroopa õigusaktides otseselt viidatud. Samuti on olemas teadmata arv harmoneerimata (riiklikke, Euroopa ja/või rahvusvahelisi) standardeid, millest saab riiklike õigusaktide osa. Need kaks standardikogumit, mis täiendavad selgelt kindlaks määratud harmoneeritud standardite kogumit, on endiselt suures osas tundmatud. Selle tulemusena on standardimisel ja standarditel ühtsele turule palju suurem mõju, kui praegu tunnistatakse.

4.2.

Seepärast peaks Euroopa Komisjon töötama välja vahendid standardiorganisatsioonide koostatud harmoneerimata standardite mõju hindamiseks. Need standardid mõjutavad siseturgu ja kujundavad ettevõtjate käitumist siseturul. Lisaks viidatakse mitmes ELi õigusaktis harmoneerimata standarditele ja mõnel juhul kohustatakse neid kohaldama.

4.3.

Komitee toetab põhimõtet, et standardimine peab jääma tehniliseks ülesandeks ning et sel teel ei tohiks reguleerida sotsiaaldialoogi ega kollektiivläbirääkimiste kohaldamisalasse kuuluvaid küsimusi, nagu töötingimused, töötajate õigused ja personalijuhtimine. Euroopa Komisjon peaks koostama suunised, millega kehtestataks sõnaselge mittesekkumise põhimõte, selgitades, et standardid ei mõjuta mingil viisil liikmesriikides ja liidu tasandil tunnustatud põhiõiguste kasutamist ega õigust pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle, neid sõlmida ja jõustada ega muid küsimusi, mis on hõlmatud ELi ja riigi tasandil toimuva sotsiaaldialoogiga.

4.4.

Komitee kordab, et vabatahtlik tehniline standardimine ei saa ega tohi sekkuda valdkondadesse, mis on seadusega reserveeritud reguleeritud kutsealadele. Täpsemalt ei saa tehniliste standarditega reguleerida reserveeritud kutsetegevust, sisenemisnõudeid, kutseoskusi ega eetikastandardeid, mis jäävad seadusandja ja kutse-eeskirjade ainupädevusse.

4.5.

Iga standardimistaotluse puhul tuleks nõuda selle ulatuse eelhindamist, et teha kindlaks sotsiaaldialoogi, põhiõiguste, sotsiaalvaldkonna õigusaktide ja reguleeritud kutsealadele seadusega reserveeritud valdkondadega kattumise oht. Seega tuleks igas standardimistaotluses märkida, kas ja mil määral see neid valdkondi mõjutab. Kui tuvastatakse oht, peaksid Euroopa Komisjon, standardiorganisatsioonid ja nende tehnilised komiteed eelistama alternatiivseid vahendeid.

4.6.

Euroopa ja riikide standardiorganisatsioonid ning nende raames loodud tehnilised komiteed peavad tagama tarbija- ja kodanikuühiskonna organisatsioonide, keskkonnavaldkonna sidusrühmade, ametiühingute ja VKEde tasakaalustatud osalemise. Sisulise osalemise tagamiseks peaksid standardiorganisatsioonid võimalikult ulatuslikult kõrvaldama finants- ja haldustõkked, võimaldades kodanikuühiskonna organisatsioonidel, ametiühingutel ja VKEdel standardimistegevusele vabalt juurde pääseda ja selles tegevuses osaleda. Juurdepääsetavus tuleks tagada ka puuetega inimestele. Lisaks tuleks neile organisatsioonidele tagada piisavad rahalised vahendid, suutlikkuse suurendamise programmid ja standardimisalane koolitus, et parandada nende tehnilist oskusteavet nii Euroopa kui ka riigi tasandil. Selleks tuleks rakendada mehhanisme standardiorganisatsioonides osalemise eest makstud tasude ümberjaotamiseks III lisas loetletud organisatsioonidele.

4.7.

Komitee rõhutab, et Euroopa standardimine peab jääma ühtse turu, tööstuse konkurentsivõime ja ELi avatud strateegilise autonoomia edendamise keskseks vahendiks. Läbivaatamine peaks tagama VKEde tulemusliku osalemise tänu lihtsustatud menetlustele, tõhustatud suutlikkuse suurendamisele ja suuremale esindatusele tehnilistes komiteedes. Standardid võivad pakkuda erakordseid majanduslikke võimalusi VKEdele ja ühtsele turule tervikuna, mitte ainult kui oluline nõuete täitmise vahend, vaid ka kui investeering majanduskasvu.

4.8.

Komitee nõuab läbipaistvaid standardimismenetlusi. Euroopa ja riigi tasandi standardiorganisatsioonide tehniliste komiteede koosseis tuleks avaldada nende veebisaitidel.

4.9.

Standardite kasvava rolli tõttu on piiramatu ja vaba juurdepääs muutumas õigusriigi ja läbipaistvuse küsimuseks. Komitee soovitab tagada vähemalt lihtsa ja tasuta ning tõketeta lugemispääsu standarditele ning selgitada vastutust üldsuse juurdepääsu tagamise eest. Samal ajal tuleks tagada süsteemi rahaline jätkusuutlikkus ja intellektuaalomandi õiguste kaitse.

4.10.

EL peaks läbi vaatama oma rahvusvahelise standardimisstrateegia, eelkõige Rahvusvahelises Standardiorganisatsioonis (ISO) ja Rahvusvahelises Elektrotehnikakomisjonis (IEC), ning tagama, et rahvusvahelised standardid ei nõrgenda ELi ohutuse, tervishoiu ja kestlikkuse raamistikku. Muu hulgas tuleb tagada, et rahvusvahelised standardid on kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud tööstandarditega ning töötajate ohutuse ja tervise kaitsega. Samuti peaks EL hoidma ära oma väärtuste ja õigusaktidega vastuolus olevate standardite sisenemise ühtsele turule ilma kaitsemeetmeteta. Selle ohu vähendamiseks tuleks määruses sätestada, et toodet või teenust võib siseturul pakkuda üksnes juhul, kui see vastab standarditele, mille on koostanud, mille poolt on hääletanud ja mille on avaldanud standardiorganisatsioonid, mis vastavad ELi standardimismääruse nõuetele.

5.   Suunised määruse nr 1025/2012 läbivaatamiseks

5.1.

Komitee rõhutab, et harmoneeritud standardid peaksid toetama õigusaktide tehnilist rakendamist, kuid ei tohiks muutuda reguleerimisvahendiks. Harmoneeritud standardid ei tohi asendada, kahjustada ega riivata sotsiaalõigusnorme ega kollektiivlepinguid. Seega ei tohiks Euroopa Komisjon ühe või mitme Euroopa standardi taotlemise teel mõjutada õigust pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle, neid sõlmida ja jõustada ega kollektiivse tegutsemise õigust, samuti ei tohiks ta sekkuda küsimustesse, mida reguleeritakse Euroopa või riigi tasandil toimuva sotsiaaldialoogi kaudu.

5.2.

Tagamaks, et harmoneeritud standardid jäävad tehniliseks, peaks iga Euroopa Komisjoni harmoneeritud standardi taotlus sisaldama hinnangut selle kohta, kas see mõjutab sotsiaaldialoogi, põhiõigusi või sotsiaalvaldkonna õigusakte. Seejärel peaks selle hinnangu läbi vaatama määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 22 alusel loodud komitee. See komitee peaks teavitama III lisas loetletud organisatsioone ja andma neile võimaluse esitada arvamus Euroopa Komisjoni taotluse ulatuse kohta.

5.3.

Kriitilise tähtsusega poliitikavaldkondades, nagu Euroopa kaitse, mille reguleerimisel tuleks vältida välismõju ja kus tuleks rangelt rakendada Euroopa strateegilist autonoomiat, peab Euroopa Komisjonil olema võimalik töötada välja ühised spetsifikatsioonid, selle asemel et nõuda Euroopa standardiorganisatsioonidelt Euroopa standardeid. Ühiste spetsifikatsioonide koostamisel peab Euroopa Komisjon tagama kõigi asjaomaste sidusrühmade kaasamise.

5.4.

Kvaliteet peaks jääma kiirusest tähtsamaks. Kuigi menetlusi tuleb digitaliseerimise ja parema planeerimise abil sujundada, ei tohi lühemad tähtajad nõrgendada tähelepanelikku arutelu, mis on vajalik ELi poliitika ja väärtustega kooskõlas olevate kvaliteetsete standardite loomiseks. Seepärast ei tohiks kiirust suurendada kaasatuse ja konsensuse arvelt. Lisaks peaksid standardid, mis mõjutavad töökohal kasutatavaid vahendeid, digisüsteeme või inimeste ja masinate vahelist suhtlust, tagama, et algusest peale võetakse täielikult arvesse töötajate ohutust ja tervist ning ergonoomilisi aspekte.

5.5.

Kaasatust tuleb käsitada legitiimsuse ühe eeltingimusena ning seega tagada tööstuse, sh VKEde, tarbija- ja kodanikuühiskonna organisatsioonide, keskkonnavaldkonna sidusrühmade ja ametiühingute tasakaalustatud osalemine, mida toetatakse piisavate vahenditega. Sellest tulenevalt tuleks suurendada rahalist toetust III lisas loetletud organisatsioonidele ning tagada ja säilitada nende organisatsioonide roll. Euroopa sidusrühmade organisatsioonid on süsteemi üks põhitegur ning neid tuleb kaitsta, et edendada vajalikku demokraatlikku kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi ning ELi väärtusi. Tuleks tagada, et rahvusvaheliselt juurdunud standardid, mis võetakse üle Euroopa standarditena, ei oleks vastuolus ELi eesmärkidega ega kahjustaks ELi poliitikat või õigusakte.

5.6.

Tulemusliku kaasatuse saavutamiseks ja standardimissüsteemi legitiimsuse tagamiseks tuleks muuta määruse artikli 6 („VKEde juurdepääs standarditele“) lõiget 1. Praegu sisaldab see lõige mitteammendavat ja mittesiduvat loetelu meetmetest, mida riikide standardiorganisatsioonid võivad võtta, et toetada VKEde kaasatust, juurdepääsu ja tulemuslikku osalemist riigi tasandil toimuvas standardimises. Praktikas on artikli 6 lõige 1 toonud kaasa ebavõrdsed tingimused VKEde osalemiseks eri liikmesriikides. Olemasolev meetmete loetelu ja kõik selle sätted tuleks muuta kohustuslikuks nii VKEde kui ka tarbijaorganisatsioonide, keskkonnavaldkonna sidusrühmade ja ametiühingute puhul. Lisaks tuleks tagada ja säilitada nende sidusrühmade kategooriate roll Euroopa tasandil, võimendades III lisas loetletud organisatsioonide rolli.

5.7.

Kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga (6) soovitab komitee tagada juurdepääsetava internetiportaali kaudu vähemalt lihtsa ja tasuta ning tõketeta lugemispääsu standarditele ning selgitada vastutust üldsuse juurdepääsu tagamise eest. Samal ajal tuleb tagada süsteemi rahaline jätkusuutlikkus ja intellektuaalomandi õiguste kaitse Euroopa standardiorganisatsioonide poolt.

5.8.

Standardimine peaks aitama kaasa kestlikule konkurentsivõimele ning edendama innovatsiooni, tootlikkust ja vastupanuvõimet, võttes samal ajal arvesse ohutuse, tervise ja keskkonna aspekte.

5.9.

Komitee kutsub üles lisama läbivaadatud määrusesse nõude, et kui standardiorganisatsioonid koostavad, hääletavad ja avaldavad standardeid, millest saavad Euroopa harmoneeritud standardid, tuleb neilt organisatsioonidelt nõuda Euroopa standardimismääruse järgimist.

5.10.

Järelevalvet ja vastutust tuleks suurendada selgete näitajate abil, mis käsitlevad tähtaegu, kvaliteeti, kaasavust ja mõju, ning vajaduse korral lisada parandusmehhanismid. Sellega seoses võiks riigi tasandi meetmete rakendamiseks muuta määruse artikli 6 lõiget 3, kohustades riikide standardiorganisatsioone koguma ja avaldama andmeid sidusrühmade riigi tasandil toimuvale standardimisele juurdepääsu ja selles osalemise kohta.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1025/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2012/1025/oj).

(2)  Vt ühiskiri teemal „Standardisation bodies must refrain from issuing social standards“, mille allkirjastasid 27. juunil 2025 ETUC, Business Europe, SMEunited ja SGI Europe.

(3)  Vt ühiskiri teemal „Standardisation bodies must refrain from issuing social standards“, mille allkirjastasid 27. juunil 2025 ETUC, Business Europe, SMEunited ja SGI Europe.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/882, 17. aprill 2019, toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 7.6.2019, lk 70, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2019/882/oj).

(5)  Vt ühiskiri teemal „Standardisation bodies must refrain from issuing social standards“, mille allkirjastasid 27. juunil 2025 ETUC, Business Europe, SMEunited ja SGI Europe.

(6)  Euroopa Kohus, kohtuasjad C-588/21 P (Malamud); C-160/20; C-613/14 (James Elliott).