Raportöör:

Maurizio MENSI (IT – III rühm)

Kaasraportöör:

Christophe TYTGAT (BE – 1. kategooria)

Nõustajad	Gabriel JORY (III rühma raportööri nõustaja) Malgorzata DAROWSKA (I rühma kaasraportööri nõustaja)
Täiskogu otsus	18.3.2026
Õiguslik alus	kodukorra artikli 52 lõige 2
Konsulteerimistaotlus	5.1.2026
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	tööstuse muutuste nõuandekomisjon
Vastuvõtmine sektsioonis	10.3.2026
Vastuvõtmine täiskogus	18.3.2026
Täiskogu istungjärk nr	604
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	197/3/6

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee“) toetab täielikult Euroopa Liidu kaitsetööstuse ümberkujundamise tegevuskava vastuvõtmist.

1.2.

Komitee on seisukohal, et Euroopa kaitsetööstuse ümberkujundamise eesmärk peab olema taastada tööstuslik strateegiline autonoomia: võime kavandada, toota, hooldada ja arendada kriitilise tähtsusega süsteeme paindlike ja skaleeritavate tarneahelate abil. Tegevuskava keskseks eesmärgiks tuleks seada Euroopa tööstusliku strateegilise autonoomia taastamine, kehtestades kontrollitavad näitajad tootmisvõimsuse, territoriaalsuse, sõltuvuse ja sotsiaalse kerksuse kohta kooskõlas 2030. aasta kaitsevalmiduse tegevuskavaga, mida käsitletakse arvamuses CCMI/253.

1.3.

Komitee rõhutab, et vaja on tehnoloogilist suveräänsust, mis eeldab strateegilist autonoomiat ja juhtpositsiooni teadmiste vallas: talente, inseneriteadust, tehnoloogiakeskusi, tehnosiiret, intellektuaalomandit ja tootmisvõimsust kogu tarneahelas, sealhulgas komponentide ja kriitilise toorme osas.

1.4.

Komitee toob esile selle, et ELi kaitsetööstuse ümberkujundamise tegevuskava rahastamine ei tohi toimuda Euroopa kaitsesektori tehnoloogilisele ja tööstuslikule baasile antava olemasoleva toetuse arvelt ega kahjustada sotsiaalse, digitaalse ja keskkonnaalase ülemineku eesmärke, mis on olulised ELi majandusjulgeoleku ja sotsiaalse stabiilsuse jaoks.

1.5.

Komitee toonitab, et oluline on tagada ELi kaitsetööstuse ümberkujundamise tegevuskavas sätestatud meetmete tulemuslik integreerimine olemasolevate liidu ja NATO programmidega. Tegevuskava rakendamisel tuleks sõnaselgelt arvesse võtta merendusvaldkonna eripära ja pakkuda kohandatud võimalusi uuendusliku tehnoloogia kiireks, kuid turvaliseks integreerimiseks merevägedesse.

1.6.

Komitee kutsub üles kavandama tegevuskava rakendamist nii, et kaitsesektori tööstusliku baasi laiendamine ei koondaks kasu üksikutele peatöövõtjatele ja paikkondadele, vaid levitaks seda ELi laiemas tööstusstruktuuris, eelkõige VKEdes ja kahesuguse kasutusega sektorites, nagu arenenud tootmistehnoloogia ja autotööstus, mis toetavad üldist tootmisvõimsust.

1.7.

Komitee kutsub liikmesriike üles võtma oma pädevuse piires vajalikke meetmeid, et aidata kaasa ELi kaitsetööstuse ümberkujundamise tegevuskava eesmärkide saavutamisele.

1.8.

Komitee soovitab Euroopa Komisjonil arendada edasi asjakohaseid mehhanisme, et hõlbustada tulemuslikku koostööd kaitsevaldkonna uute osalejate ja kaitsetööstuse väljakujunenud sidusrühmade vahel.

1.9.

Komitee rõhutab, et jõupingutused kaitseinnovatsiooni kiiruse ja paindlikkuse suurendamiseks ei tohiks kahjustada aluspõhimõtteid, milleks on läbipaistvus, võrdne kohtlemine ja usaldusväärne finantsjuhtimine.

1.10.

Komitee soovitab Euroopa Komisjonil jätkata õigusaktide lihtsustamist ja vajaduse korral ühtlustamist, et toetada ELi kaitsetööstuse ümberkujundamise tegevuskava eesmärkide saavutamist.

1.11.

Komitee toetab kavandatud meetmeid, mille eesmärk on hõlbustada töötuks jäämise ohus olevate töötajate siirdumist kaitsetööstuse pakutavate võimaluste juurde. Selleks tuleb edendada tõhustatud koostööd laias õppe- ja innovatsiooniökosüsteemis, sealhulgas sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga, ning säilitada samal ajal sotsiaaldialoog ja kvaliteetsed töökohad.

1.12.

Komitee nõuab kogu ühiskonda hõlmavat Euroopa lähenemist sõjalisele ja elanikkonna kerksusele ning rõhutab kodanikuühiskonna kaasamise, hariduse, elukestva õppe ja kodanikuosaluse tähtsust. Kodanikud peavad nägema end kaitseökosüsteemis aktiivsete osalejatena nii sõjalises kui ka tsiviilkontekstis. Kodanikuühiskonna roll on siin põhjapaneva tähtsusega, sest tegevuskava õnnestumiseks on äärmiselt oluline suurendada kindlustunnet ja üldsuse usaldust.

1.13.

Komitee toonitab Ukraina olukorrast tulenevaid erilisi asjaolusid ja nende mõju saadud õppetundide ülekantavusele Euroopa Liidu konteksti.

2.   Üldised märkused

Soovitust 1.1 toetavad argumendid

2.1.

Kaitsevalmidus on liikunud ELi strateegilise tegevuskava keskmesse, sest Euroopa julgeolekukeskkond halveneb. Euroopa võime tagada oma julgeolek sõltub nüüd üha enam tema kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi ning ökosüsteemi tugevusest, kohanemisvõimest ja usaldusväärsusest, mida toetab ühiskonna kerksus ja sotsiaalne stabiilsus.

2.2.

EL peaks liikuma terviklikuma kaitsevalmiduse suunas, muu hulgas tagades, et kaitseinnovatsiooni ökosüsteemile on iseloomulikud reageerimisvõime, lühemad arendustsüklid ja tugevam koostoime tsiviilsektori tehnoloogilise arenguga.

Soovitust 1.2 toetavad argumendid

2.3.

Sellega seoses toetab komitee – kooskõlas seisukohaga, mille ta esitas arvamuses CCMI/253 „Euroopa kaitsevalmiduse tegevuskava“ – ELi kaitsetööstuse ümberkujundamise tegevuskava vastuvõtmist nende eesmärkide edendamise vahendina. Tegevuskava peaks aitama tugevdada ELi suutlikkust arendada murrangulist tehnoloogiat ja kiirendada innovatsiooni integreerimist tegevussuutlikkusse.

2.4.

Lisaks rõhutab komitee, et tegevuskava rakendamine peaks tooma käegakatsutavat kasu ka väljaspool kaitsesektorit, sest Euroopa kaitsevalmidus sõltub muu hulgas meie üldisest tööstuslikust konkurentsivõimest ja kerksusest. Selle panust oskuste ja eriteadmiste arendamisse, stabiilsesse tööhõivesse, kvaliteetsetesse töökohtadesse, kahesuguse kasutusega tehnoloogia kasutuselevõttu ja elutähtsa taristu arendamisse (sealhulgas sõjalise liikuvuse jaoks) tuleks samuti arvesse võtta selle üldise mõju osana.

Soovitust 1.3 toetavad argumendid

2.5.

Tööstuslik suveräänsus ja strateegiline autonoomia kaitsesektoris on üliolulised ning nende poole tuleb püüelda mitte üksnes abstraktse püüdlusena, vaid kontrollitavate strateegiliste ja autonoomsete eesmärkide kogumina, mis kajastuvad tööstuse ümberkujundamise tegevuskavas.

2.6.

Strateegilist autonoomiat tuleb kohaldada ka teadmiste suhtes, sealhulgas tuleb rahastada ja struktureerida järgmiseid valdkondi: täiendõppe programmid, ümberõpe ja talentide ligimeelitamise algatused; tehnosiirde meetmed ja laiendamine, mida toetavad tehnoloogiakeskused; Euroopa intellektuaalomandi õiguste kaitse ja arendamine elutähtsas tehnoloogias (sealhulgas kahesuguse kasutusega tehnoloogias).

Soovitust 1.4 toetavad argumendid

2.7.

Olemasolevate Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi toetusprogrammide rahalised vahendid on juba praegu suure surve all. Osa Euroopa Kaitsefondi vahenditest on ümber jaotatud hädaabivahenditele, nagu laskemoona tootmist toetav määrus (ASAP) ja instrument Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks ühishangete kaudu (EDIRPA), ning uutele algatustele, nagu ELi kaitseinnovatsiooni kava (EUDIS). Euroopa kaitsetööstuse programmi (EDIP) kavandatud eelarve on selle eesmärke silmas pidades endiselt tagasihoidlik. Seepärast rõhutab komitee ka seda, kui oluline on edendada tõelist kapitaliturgude liitu, et saavutada ELi kaitsevalmiduse ja kaitsetööstuse ümberkujundamise eesmärgid.

2.8.

Isegi praegustes rahastamistingimustes ei saa märkimisväärne hulk kvaliteetseid projekte Euroopa Kaitsefondist toetust. Fondi eesmärgid on Euroopa kaitsevaldkonna tarneahelate konsolideerimise seisukohalt jätkuvalt keskse tähtsusega ja seetõttu ei tohiks seada tegevuskava eesmärke – olenemata nende õiguspärasusest – fondi eesmärkide arvelt esikohale.

2.9.

Komitee on juba oma arvamustes Euroopa kaitsetööstuse programmi (CCMI/203), julgeoleku- ja kaitsetehnoloogia tegevuskava (CCMI/189), rahastamisvahendi „Euroopa julgeolekumeetmed (SAFE) Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks“ (CCMI/243) ja kaitsevalmiduse koondpaketi (INT/1100) kohta nõudnud programmi eelarve suurendamist. Ta märkis arvamustes, et praeguste vahendite ebapiisavus võib muuta programmi eesmärkide saavutamise sõltuvaks eelkõige liikmesriikide valmidusest teha koostööd ja ühiselt investeerida.

2.10.

Tagamaks, et nende eesmärgid saavutatakse, tuleks olemasolevatele ELi programmidele Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi toetuseks eraldatavad eelarvevahendid võimalikult suures ulatuses säilitada.

2.11.

Samal ajal eeldab ELi kaitsetööstuse ümberkujundamise tegevuskava tulemuslik rakendamine, et selles sätestatud meetmeid toetataks piisavate, sihtotstarbeliste ja kestlike rahaliste vahenditega. Siinkohal on oluline, et Euroopa Komisjon hindaks olemasolevaid vahendeid ja seaks esikohale need, mis pakuvad suurimat mõjujõudu liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks kaitsevaldkonnas.

2.12.

Komitee hoiatab tegevuskava rahastamise eest sisemiste ümberpaigutuste kaudu. See võib kahjustada olemasolevaid ELi või kaitseprogramme, ning nõuab alternatiivseid rahastamisallikaid. Komitee soovitab kasutada ära Euroopa Investeerimispanga, riiklike investeerimisasutuste ja erakapitali võimalusi ning kutsub komisjoni üles uurima võimalust rakendada vajaduse korral programmi „Euroopa horisont“ vahendeid, kaitstes samal ajal tsiviiluuringuid.

2.13.

Selliste probleemide vältimiseks tulevikus on hädavajalik, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus eraldataks mitmesugustele kaitseprogrammidele rahastamisvahendid, mis vastavad ELi püüdlustele selles valdkonnas. Võttes arvesse ELi kaitsesamba struktuurilisi piiranguid, tuleks selle sidususe ja mõju parandamiseks tehtavates jõupingutustes keskenduda peamiselt ühishangete tulemuslikumaks muutmisele. Selleks tuleks tugevdada Euroopa kaitsetööstuse programmi EDIRPAga saadud kogemuste põhjal ning uurida pikemas perspektiivis võimalust luua liikmesriikide ühishangete jaoks alaline ELi tasandi struktuur, platvorm või asutus. Nii vähendataks killustatust, dubleerimist ja tarbetuid kulusid ning edendataks samal ajal innovatsiooni Euroopa kaitsesektori tehnoloogilises ja tööstuslikus baasis.

Soovitust 1.5 toetavad argumendid

2.14.

Viimastel aastatel on ELi tasandi algatuste arv kaitsetööstuse valdkonnas märkimisväärselt kasvanud. Seejuures on vastavalt suurenenud nii nende ulatus kui ka keerukus. Seda arenevat raamistikku täiendavad veelgi NATO raames välja töötatud asjakohased algatused.

2.15.

Mitme olemasoleva ELi ja NATO algatuse eesmärgid on juba sarnased ELi kaitsetööstuse ümberkujundamise tegevuskava eesmärkidega, eelkõige kaitseinnovatsiooni ja uute osalejate toetamise valdkonnas. ELi tasandil edendavad EUDIS ja Euroopa Kaitseagentuuri kaitsevaldkonna innovatsioonikeskus (HEDI) uuenduslikke lahendusi ja vahendeid VKEde, idufirmade ja muude mittetraditsiooniliste kaitsevaldkonna osalejate jaoks. Samal ajal järgivad NATO Põhja-Atlandi kaitseinnovatsiooni kiirendi (DIANA) ja kiire kasutuselevõtu tegevuskava võrreldavaid innovatsiooni- ja võimetealaseid eesmärke.

2.16.

Komitee rõhutab vajadust sidususe ja tõhusa koordineerimise järele olemasolevate vahendite ja kaitsetööstuse ümberkujundamise tegevuskava vahel, et vältida kattumist ja segadust. Mõju saavutamiseks on oluline hästi integreeritud poliitikaraamistik, eelkõige selleks, et tagada VKEdele lihtne juurdepääs asjakohastele programmidele.

Soovitust 1.6 toetavad argumendid

2.17.

Mitu tegevuskava rakendamise põhivaldkonda ei kuulu ELi pädevusse, eelkõige kaitsevaldkonna hanketavad ja uute tehnoloogiate kvalifitseerimine riiklike relvajõudude jaoks. Need riiklikult juhitavad protsessid võivad jääda struktuurseks kitsaskohaks, mis aeglustab uuendusliku kaitsevõime õigeaegset kasutuselevõttu.

2.18.

Sellega seoses peaksid liikmesriigid kaaluma uuenduslike kaitselahenduste jaoks sihtotstarbeliste hankevõimaluste loomist, et lühendada uute toodete operatiivseks kasutuselevõtuks vajalikku aega. See võib hõlmata kiirendatud hankemenetlusi, katseprojekte või kommertskasutusele eelnevaid hankesüsteeme, mida on kohandatud kaitse- ja kahesuguse kasutuse valdkonna innovatsiooni eripära järgi. Et ületada Euroopa tööstuse killustatus, mis kahjustab ELi kaitsevalmidust ja kaitsetööstuse ümberkujundamist, kutsub komitee ELi üles edendama ühishankeid.

2.19.

Komitee kutsub liikmesriike üles töötama välja kaitseotstarbeliste toodete kvalifitseerimise ühise raamistiku lihtsustatud spetsifikatsioonidega, et vähendada kulusid ja kiirendada tootmist. Kvalifitseerimisprotsesside suurem ühtlustamine ja vastastikune tunnustamine hõlbustaks Euroopa Kaitseagentuuri koordineerimisel uute tehnoloogiate piiriülest kasutamist.

Soovitust 1.7 toetavad argumendid

2.20.

Mittetraditsiooniliste osalejate kaasamine on oluline vahend, millega kiirendada uuendusliku tehnoloogia kasutuselevõttu Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi raames. Samal ajal on uute osalejate panus kaitsesektori eripära tõttu kõige mõjusam siis, kui tehakse tihedat koostööd väljakujunenud kaitsetööstusettevõtetega.

2.21.

Suurem paindlikkus kaitseinnovatsioonis ei sõltu üksnes uutest turuletulijatest ja nišiteadmistest, vaid ka väljakujunenud tööstusettevõtjatest, kelle innovatsioonisuutlikkus tuleb asjakohaste raamtingimuste abil täielikult vallandada. Euroopa kaitseinnovatsiooni potentsiaal põhineb laiemal tööstusökosüsteemil, sealhulgas kõrgtehnoloogilistel masinatel, elektroonikal ja küberturvalistel süsteemidel, mis tegutsevad kahesuguse kasutusega kaupade turgudel, mis on olulised uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks. Kuigi ELi kaitsetööstuse ümberkujundamise tegevuskavas püütakse õigustatult ühendada uute ja väljakujunenud osalejate tugevad küljed, ei kirjeldata selles piisavalt konkreetseid koostöömehhanisme, mis võivad piirata selle eesmärkide saavutamist.

2.22.

Komitee teeb ettepaneku uurida võimalusi, kuidas edendada struktureeritud koostööd uute kaitsevaldkonna osalejate ja väljakujunenud tööstusettevõtjate vahel, sealhulgas väikesemahuliste partnerluste või konsortsiumide kaudu selliste programmide raames nagu EUDIS ja ergas ja kiire kaitseinnovatsiooni katsevahend AGILE. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni ja laiemat kaitsekogukonda üles kaaluma täiendavaid vorme, mis edendaksid varajast ja püsivat suhtlust nende sidusrühmade vahel.

Soovitust 1.8 toetavad argumendid

2.23.

Praegusi Euroopa kaitsesektori tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi toetavaid ELi programme piiravad aeglased ja paindumatud menetlused, mis takistavad õigeaegset innovatsiooni. Pikk ettevalmistus- ja haldusetappide järjestus – alates prioriteetide ja tööprogrammide määratlemisest kuni projektikonkursside avaldamise, taotluste hindamise, toetuslepingute allkirjastamise ja rakendamise alustamiseni – tähendab, et projekti kavandamise ja konkreetsete tulemuste saavutamise vahele võib jääda mitu aastat.

2.24.

Komitee tunnustab AGILE katsevahendi eesmärki saavutada tulemused 6–12 kuu jooksul, kuid rõhutab, et see nõuab olemasolevate menetluste olulist kohandamist või läbivaatamist. Kõik sellised muudatused peavad siiski täielikult järgima läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid.

2.25.

Komitee hoiatab, et läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja usaldusväärse finantsjuhtimise ohverdamine kiiruse nimel vähendaks usaldust avaliku sektori asutuste vastu ja kahjustaks lõppkokkuvõttes tegevuskava eesmärke. Samuti rõhutab ta, et rakendamine peab sõnaselgelt kajastama merevaldkonna eripära, olema kooskõlas olemasolevate mereväe võimekuse arendamise protsessidega ning tugevdama struktureeritud dialoogi tööstuse, novaatorite ja mereväeasutuste vahel, et tööstuse ümberkujundamine tõepoolest tugevdaks Euroopa merendusjulgeolekut ja kaitsepositsiooni.

Soovitust 1.9 toetavad argumendid

2.26.

Paljude VKEde ja uute osalejate jaoks on kaitseprojektides osalemisel peamine takistus julgeolekunõuete, sealhulgas rajatiste akrediteerimise, infoturbestandardite ja töötajate juurdepääsu lubade järgimine. Need menetlused on küll vajalikud, ent samas keerulised, aeganõudvad ja ressursimahukad.

2.27.

Komitee tunnustab tegevuskava meetmeid, nagu turvalisuse kui teenuse edendamine, et lihtsustada nõuete täitmist VKEde ja idufirmade jaoks ning toetada uuenduslikke tooteid, kaitstes samal ajal töötajate ohutust ja töötingimusi. Komitee rõhutab siiski, et need sammud ei kõrvalda kõiki turule sisenemise tõkkeid. Seepärast nõuab ta eeskirjade ja menetluste edasist lihtsustamist ja vajaduse korral ühtlustamist, eelkõige klassifitseerimisnõuete suuremat ühtlustamist ELi tasandil, et hõlbustada piiriülest koostööd ja tugevdada siseturu ühtekuuluvust.

Soovitust 1.10 toetavad argumendid

2.28.

Euroopa kaitsetööstus seisab praegu silmitsi tööstusliku tootmise nappusega ning märkimisväärselt suurenenud nõudlusega koolitatud ja kvalifitseeritud tööjõu ning eksperditeadmiste järele, kuna see suurendab tööstuse tootmis- ja innovatsioonisuutlikkust, et reageerida muutuvale julgeolekukeskkonnale. 2024. aastal oli sektoris ligikaudu 633 000 töökohta, mida on võrreldes varasema aastaga 8,6 % rohkem. Samal ajal on suure hulga spetsialiseerunud töötajate kiire värbamine oluline töökorralduslik väljakutse.

2.29.

Mitmes naabersektoris, eelkõige autotööstuses, tehakse geoökonoomika muutuste ja muutuvate investeerimisprioriteetide tõttu struktuurseid kohandusi, mis seavad ohtu märkimisväärse arvu töökohti. 2024. aastal esitati teateid tööjõu vähendamise kohta autotööstuse tarneahelas rekordiliselt palju.

2.30.

Siinkohal toetab komitee tegevuskavas kavandatud meetmeid, mille eesmärk on tugevdada kaitsetööstuse jaoks oskuste arendamist ja talentide võrgustikku. See nõuab kooskõlastatud meetmeid kogu hariduses, teadusuuringutes ja tööstuses, mida toetavad sellised vahendid nagu oskuste garantii, isiklikud õppekontod ja mikrokvalifikatsioonitunnistused. Need peaksid keskenduma eelkõige töötajatele, kelle oskusi saab üle kanda kaitsealasesse tegevusse, võimaldades kiiret ümber- ja täiendõpet vastavalt muutuvatele vajadustele. Kaitsespetsialistide liikuvuse suurendamine kvalifikatsioonide kiire ja järjepideva tunnustamise kaudu kogu ELis on oluline ka selleks, et tagada juurdepääs erioskustele, toetada piiriülest koostööd ja tugevdada tööstusvalmidust.

Soovitust 1.11 toetavad argumendid

2.31.

Euroopa kogu ühiskonda hõlmav lähenemine sõjalisele ja elanikkonna kerksusele nõuab kodanikuühiskonna sisulist kaasamist, mis on usalduse, legitiimsuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse nurgakivi. Hübriidohtude ning kaitse, tehnoloogia ja ühiskonna üha suurema vastastikuse sõltuvuse ajastul on kodanikuühiskonna osalejatel oluline roll kodanike ühendamisel institutsiooniliste jõupingutustega. Haridus, elukestev õpe ja kodanikuosalus on keskse tähtsusega, et võimaldada inimestel mõista riske, tugevdada demokraatlikke väärtusi ja aidata aktiivselt kaasa kollektiivsele julgeolekule. Ainult usalduse, kaasatuse ja jagatud vastutuse edendamisega saavad kodanikud tunda end tõepoolest osana laiemast Euroopa kaitse- ja kerksusökosüsteemist ning tagada tegevuskava edu.

Soovitust 1.12 toetavad argumendid

2.32.

Venemaa agressioon on tõuganud Ukraina intensiivsesse sõtta, mis on põhjalikult muutnud Ukraina õigus- ja haldusraamistikku, sealhulgas rahuaja eeskirju, nagu standardsed riigihankemenetlused. Sellistes erandlikes tingimustes on mitmed nõuded, mida tavapäraselt kohaldatakse kaitsetööstuse baasi suhtes kriisivälistes olukordades, asjakohased üksnes osaliselt. Näitena võib tuua toote olelusringi haldamise või seadmete pikaajalise ladustamise nõuded.

2.33.

Seetõttu ei saa Ukraina konfliktist saadud õppetunde Euroopa Liitu mehaaniliselt üle kanda. Selle asemel tuleks hoolikalt kohandada ainult neid elemente, mis on kooskõlas liidu õiguskorra ja rahuaja institutsioonilise raamistikuga, et tugevdada Euroopa kaitsetööstuse pikaajalist valmisolekut.