Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule

„2025. aasta aruanne tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta:

kerksus 2.0: kindlustada ELi jõudne areng keerulistel ja ebakindlatel aegadel“

(COM(2025) 484 final)

(C/2026/3224)

Raportöör:

Philip VON BROCKDORFF

Nõustaja	Silvan MIFSUD (raportööri nõustaja)
Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 14.1.2026
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	11.2.2026
Vastuvõtmine täiskogus	18.3.2026
Täiskogu istungjärk nr	604
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	184/0/3

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Kuigi Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee“) peab dokumenti „2025. aasta aruanne tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta: kerksus 2.0“ tervitatavaks, on aruanne praegustele poliitilistele suundadele liiga lähedal. Järgmiste tulevikusuundi käsitlevate aruannete asjakohasus paraneks, kui need tegeleksid ka radikaalsete häirete, Euroopa Liidu innovatsioonilünkade ja ELi-siseste institutsiooniliste probleemidega. Samuti oleks just tulevikusuundade strateegilise analüüsi puhul asjakohane kaaluda laienemisest hoidumise kulusid maailmas, kus julgeolek on muutumas kõigis poliitikavaldkondades keskseks teemaks.

1.2.

Komiteel on ainulaadne positsioon nõrkade signaalide ja nende aluseks olevate suundumuste avastamiseks tulevikusuundade strateegilises analüüsis. Seega teeb komitee ettepaneku luua alaline struktureeritud mehhanism, mis lisaks Euroopa Komisjoni poliitikatsüklisse komitee tulevikusuundade analüüsil põhinevaid seisukohti pidevalt, mitte ainult iga-aastase tulevikusuundi käsitleva aruande koostamisel.

1.3.

Sellega seoses leiab komitee, et tulevikusuundade strateegilise analüüsi protsessi tugevdaks mitme eri stsenaariumi süstemaatiline kasutamine, et olemasolevaid või kavandatud strateegiaid stressitestide abil proovile panna.

1.4.

Lisaks nõuab komitee, et seal, kus võimalik, rakendataks ühiseid kontrollitavaid, kogu ELi hõlmavaid sotsiaal-majandusliku ja institutsioonilise kerksuse mõõdikuid. Seejuures on komitee seisukohal, et tulevikusuundade strateegiline analüüs peaks toetama ka kestlikku ja kaasavat heaolu Euroopa sotsiaalse mudeli osana. Euroopa sotsiaalõiguste sammas on selle sotsiaalse mudeli lahutamatu osa.

1.5.

Tulevikusuundade strateegilises analüüsis tuleks arvesse võtta ka Euroopa kapitaliturgude praegust killustatust, mis takistab tõsiselt tõhusat kapitalivoogu igas suuruses ettevõtetesse, piirates innovatsiooni väikeste ja keskmise suurusega (VKE) ja mikroettevõtjate jaoks. Seepärast toetab komitee kindlalt hoiuste ja investeeringute liidu kui ELi vastupanuvõime strateegia keskse samba kiiret ja tõhusat väljakujundamist.

1.6.

Komitee soovitab tulevikusuundade strateegilise analüüsi protsessis arvestada rohkem ettevõtlusega, mis on traditsiooniliste tööhõivemudelite teisenedes hädavajalik. Samuti tuleks tunnustada VKEde ja mikroettevõtjate rolli.

1.7.

Kuigi tulevikusuundade strateegilise analüüsi ülesanne ei ole tingimata esile tuua seda, et EL jääb teatavates tehnoloogilise innovatsiooni valdkondades oma ülemaailmsetest konkurentidest maha, tuleks komitee arvates kirjeldada aruandes konkreetseid viise nende lünkade kõrvaldamiseks.

1.8.

Tulevikusuundade strateegilise analüüsi aruandes ei uurita piisavalt ka seda, ega teatavad regulatiivsed lähenemisviisid ei kahjusta tahtmatult Euroopa ettevõtjate ja novaatorite konkurentsivõimet võrreldes kolmandate riikide ettevõtjatega ega soodusta mõnikord innovatsiooni ümberpaigutamist väljapoole Euroopat.

1.9.

Järgmistele aruannetele tuleks kasuks ka põhjalikum arutelu töörände üle, pidades eelkõige silmas ELi tööealise elanikkonna prognoositavat vähenemist 2040. aastaks.

1.10.

Keskkonnakaalutlustes kutsub komitee üles kasutama tulevikusuundade strateegilist analüüsi, et lisada aruandesse planeedi kolmikkriisi konkreetne analüüs. Selleks tuleb välja töötada eraldi peatükid kliima, elurikkuse ja saaste muutuste kohta lühi-, keskpika perioodi ja pikaajaliste stsenaariumide korral.

1.11.

Lisaks võiks EL saada kasu ühisest tulevikusuundade analüüsist, et koostada edasiste aruannete jaoks strateegilised visioonid, mille kõik ELi institutsioonid heaks kiidavad. Selline lähenemisviis aitaks kooskõlastada strateegilisi prioriteete ja kohustaks institutsioone järgima ühist pikaajalist visiooni, selle asemel et võimaldada paralleelsete või konkureerivate strateegiliste narratiivide tekkimist.

2. Taust

2.1.

Euroopa Komisjoni „2025. aasta aruanne tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta: kerksus 2.0“ on kõrgetasemeline poliitikadokument. See tugineb peamistele põhisuundumustele ja selles uuritakse komisjoni 2040. aastaks ellu viidava tegevuse valdkondi, nagu muutuva maailmakorra ja muutuva julgeolekuparadigmaga tegelemine. Tulevikusuundi käsitlev aruanne on tegelikult visioon, mis aitab ELil toime tulla tulevaste probleemidega ja kasutada ära tekkivaid võimalusi. Selles tuuakse esile suured ülemaailmsed muutused, nagu kliimamuutused, suurenevad julgeolekuohud ja majanduse ümberkujundamine, ning nõutakse uuenduslikumat ja tulevikku suunatud poliitikakujundamist. Alates 2026. aastast uuritakse iga-aastastes tulevikusuundi käsitlevates aruannetes võimalikke tulevikustsenaariume, millest otsuste tegemisel juhinduda. Aruandes tuuakse välja kaheksa peamist tegevusvaldkonda (vt punkt 2.2).

2.2.

Peamised teemad ja eesmärgid on alljärgnevad.

—	Kerksus ja proaktiivsus. Aruandes toetatakse ümberkujundavat ja ennetavat kerksuse käsitlust, valmistudes nii tuttavateks kui ka tundmatuteks probleemideks, mis võivad tulevikus tekkida.

—	Strateegiline autonoomia ja konkurentsivõime. Tuuakse välja vajadus leida tasakaal majandusliku konkurentsivõime ja strateegilise autonoomia vahel, et EL saaks toimida iseseisvalt ja samas jääda maailmas konkurentsivõimeliseks.

—	Tehnoloogiline ja keskkonnaalane üleminek. Aruandes käsitletakse tehnoloogiliste muutuste kiirenevat tempot ja tungivat vajadust keskkonnasäästlikkuse järele, kutsudes ELi tungivalt üles võtma juhtrolli suure mõjuga tehnoloogiate eetilises juhtimises.

—	Sotsiaalne ühtekuuluvus ja heaolu. Toonitatakse vajadust toetada sotsiaalset ühtekuuluvust ja heaolu, käsitledes demograafilisi suundumusi ja piirkondlikke erisusi, mis mõjutavad elanike elukvaliteeti.

—	Demokraatia ja põhiväärtused. Aruandes rõhutatakse, kui tähtis on kaitsta demokraatiat ja põhiväärtusi nii liidusisese kui ka -välise surve eest, mis hõlmab ka desinformatsiooni ja polariseerimise vastu võitlemist.

2.3.

Tulevikusuundi käsitlevas 2025. aasta aruandes tuuakse esile vajadus kogu ühiskonna valmisoleku järele ning mainitakse kodanikuühiskonna organisatsioonide tähtsust demokraatia ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisel.

2.4.

2025. aasta aruanne on seotud ka ELi kriisivalmiduse strateegiaga.

2.5.

2025. aasta aruandes käsitletakse kerksust peamiselt riiklikul, ELi ja suurettevõtete tasandil, keskendudes makromajanduslikele šokkidele ja ülemaailmsetele tarneahelatele.

2.6.

2025. aasta aruandes tuuakse probleemidena välja demograafilised muutused ja tööjõu vähenemine. Pakutud lahendused keskenduvad põlvkondadevahelisele võrdsusele ja andekate inimeste hoidmisele. Aruandes nimetatakse peamiste probleemidena ka kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise kiirenemist, kuid sellele peamisele põhisuundumusele pakutud lahendused on piiratud.

2.7.

Aruandes tunnistatakse demokraatiat ähvardavaid ohte, ilma et tingimata uuritaks põhjalikumalt ELi enda demokraatliku ja juhtimissüsteemi pikaajalist elujõulisust.

3. Tulevikusuundi käsitleva 2025. aasta aruande kriitiline analüüs

3.1.

Tulevikusuundi käsitlevas aruandes antakse ülevaade peamistest põhisuundumustest ja laiaulatuslikest tegevusvaldkondadest 2040. aastaks. Komitee leiab siiski, et praegusel kujul ei käsitle 2025. aasta aruanne piisavalt lineaarsete suundumuste häireid, ELi üleilmseid innovatsioonilünki ega siseprobleeme, mis takistavad Euroopal ühtselt tegutseda.

3.2.

Strateegilisem eelis. Kuigi tulevikusuundi käsitlevas aruandes määratakse 2040. aastaks kindlaks peamised tegevusvaldkonnad, on soovitatav kasutada strateegilisemat lähenemisviisi. Eelkõige juhib komitee tähelepanu alljärgnevale.

—	Strateegiline eelis: aruanne ei ole suures osas murranguline ja sellele tuleks kasuks praeguse olukorra kriitilisem analüüs, et anda poliitikakujundajatele tugevam strateegiline eelis.

—

Tugevamad stsenaariumid: järgmistes aruannetes tuleb praeguste poliitiliste prioriteetide käsitlemise asemel selgelt esitada ka alternatiivsed stsenaariumid – optimistlikud, pessimistlikud ja väga häirivad. Samuti peaksid need põhinema selgel ja läbipaistval metoodikal. Lisaks tuleks esitatud stsenaariumides arvesse võtta ka mitmesuguseid võimalikke ühiskondlikke mõjusid.

—	Stressitestid: kavandatud meetmeid, nagu tehnoloogilise suveräänsuse meetmeid, tuleb kontrollida stressitestiga vähe tõenäoliste, aga suure mõjuga häirete puhul, nagu kliimapaanika ja tehnoloogiahiilgaste esilekerkimine.

3.3.

Komisjoni aruanne on esitatud tulevikusuundade analüüsi tulemusena. Komitee märgib siiski, et teekond tuleb dokumenteerida. Teisisõnu soovitatakse täiendavaid selgitusi järgmiste aspektide kohta:

—	kuidas peamised poliitilised eeldused kindlaks tehti ja kuidas neid vaidlustati;

—	konkreetsed vahendid, mida kasutati suundumuste ning tekkivate riskide ja võimaluste vastastikuse mõju analüüsimiseks;

—	kuidas töötati välja peamised stsenaariumid;

—	kuidas poliitikavalikuid neis stsenaariumides stressitestiga kontrolliti.

Nende küsimuste lahendamine aitaks kontrollida protsessi korrektsust ja korratavust.

3.4.

Liigne tuginemine lineaarsetele põhisuundumustele mittelineaarsete häirete arvelt. Komisjoni aruandes keskendutakse peamiselt põhisuundumustele, mis on peamiselt olemasolevate pikaajaliste arengusuundade (nt demograafilised muutused, kliimamuutused) ekstrapoleerimine. Kuigi see lähenemisviis on oluline, võivad sellega jääda kasutamata suure mõjuga mittelineaarsed võimalused, mida komitee peab väga oluliseks. Aruandes tuleks rohkem tähelepanu pöörata ka ELi-sisestele probleemidele, sh muutustele, mis mõjutavad sisemist ühtekuuluvust, otsustusvõimet ja institutsioonilist tõhusust. See peaks hõlmama arutelu võimalike tagajärgede üle, kui EL ei tegutse oma välistegevuses ühtselt. Siinkohal võiks EL saada kasu ühisest tulevikusuundade analüüsist, et panna edasiste aruannete jaoks paika strateegilised visioonid, mille kõik ELi institutsioonid heaks kiidavad.

3.5.

Stsenaariumide väljatöötamine ja stressitestid. Komitee on seisukohal, et tulevikusuundade strateegilise analüüsi protsessi tugevdaks mitme eri stsenaariumi süstemaatiline kasutamine, et olemasolevaid või kavandatud strateegiaid stressitestide abil proovile panna. Komisjoni aruandes osutatakse 2040. aastaks soovitavatele tulemustele, mida oleks võinud täiendavalt uurida, esitades rea selgeid ja hästi välja töötatud alternatiivseid tulevikuvõimalusi, mis seda poliitikasuunda vaidlustavad.

3.6.

Seega soovitab komitee komisjonil tervikliku analüüsi huvides esitada aruande, milles:

—	esitatakse alternatiivsed stsenaariumid, kirjeldades üksikasjalikult väikest hulka eri stsenaariume (nt üks optimistlik, üks pessimistlik ja üks väga suurte häiretega stsenaarium), mis on koostatud eri häireid kombineerides;

—	dokumenteeritakse stressitestid, milles kirjeldatakse üksikasjalikult, kuidas mõjutas pakutud tegevusvaldkondi – nagu tehnoloogilise suveräänsuse tugevdamine või kaasava heaolu toetamine – halvimatest stsenaariumitest või suure mõjuga alternatiivsetest tulevikunägemustest lähtuv surve.

3.7.

Suurte häiretega valdkondade ulatuse laiendamine. Kuigi komisjoni aruandes käsitletakse selliseid olulisi valdkondi nagu geopoliitilised ja julgeolekuprobleemid, soovitab komitee võtta arvesse äärmuslikke häireid kõigis aruandes nimetatud kategooriates. Näiteks võiks kirjeldada üksikasjalikult konkreetseid poliitikameetmeid kliimamuutuste põhjustatud sotsiaalsete või majanduslike häirete või oodatust laiaulatuslikumate äärmuslike tehnoloogiahäirete korral. Tehnoloogia teemal märgib komitee, et tulevikusuundi käsitlevas aruandes ei tunnistata sõnaselgelt, et EL jääb teatavates tehnoloogilise innovatsiooni valdkondades oma ülemaailmsetest konkurentidest maha, ega uurita sellise mahajäämuse tagajärgi. Kuigi aruandes mainitakse uutest tehnoloogiatest tulenevaid riske, ei käsitleta selles piisavalt riske, mis kaasnevad ELi suutmatusega neid tehnoloogiaid arendada ja laiendada. Samuti oleks tulevikusuundade strateegilise analüüsi puhul ELi perspektiivist asjakohane kaaluda laienemisest hoidumise kulusid maailmas, kus julgeolek on muutumas kõigis poliitikavaldkondades keskseks teemaks.

3.8.

Aruandes märgitakse õigesti ELi tehnoloogiajuhtimise killustatust ELi ja liikmesriikide tasandite vahel. Siiski ei uurita aruandes piisavalt seda, ega teatavad regulatiivsed lähenemisviisid ja vastuseks esitatud lihtsustamiskava ei kahjusta tahtmatult Euroopa ettevõtjate ja novaatorite konkurentsivõimet võrreldes kolmandate riikide ettevõtjatega, soodustades mõnikord innovatsiooni ümberpaigutamist väljapoole Euroopat.

3.9.

Organiseeritud kodanikuühiskonna rolli tugevdamine uues lähenemises „Kerksus 2.0“. Komitee arvates on hädavajalik kaasata sisuline poliitika tagasiside. See on kooskõlas komitee kui kodanikuühiskonna häälekandja rolliga ning komitee valdkondadevahelise mandaadiga komitee eri temaatilistes sektsioonides. Tulevikusuundi käsitlevas 2025. aasta aruandes tuuakse küll õigupoolest esile vajadus kogu ühiskonna valmisoleku järele ning mainitakse kodanikuühiskonna organisatsioonide tähtsust demokraatia ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisel. Komitee on seisukohal, et tagasiside nõuab kodanikuühiskonna organisatsioonide struktureeritumat, püsivamat ja institutsionaliseeritud rolli tulevikusuundade analüüsi tsüklis, sealhulgas nõrkade signaalide pidevat integreerimist. Komiteel on oma võrgustike kaudu ja koos nooremate põlvkondade esindajatega ainulaadne positsioon nõrkade signaalide ja nende aluseks olevate suundumuste avastamiseks. Tagasisides tuleks teha ettepanek luua alaline struktureeritud mehhanism, et kasutada komitee tulevikusuundade analüüsil põhinevat teavet ja uurimistööd komisjoni poliitikatsüklis pidevalt, mitte ainult iga-aastase tulevikusuundi käsitleva aruande teemalise arvamuse koostamisel.

3.10.

Komitee tagasisides tuleks nõuda, et komisjon dokumenteeriks selgesõnaliselt esimese mooduli: kuidas peamised poliitilised eeldused kindlaks tehti ja kuidas neid vaidlustati. Selles tuleb üksikasjalikult kirjeldada, kuidas organiseeritud kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite panust süstemaatiliselt koguti ja integreeriti. Selline läbipaistvus on oluline näitamaks, et aruanne põhineb tegelikel nõrkadel signaalidel ja nende aluseks olevatel suundumustel, mis on komitee peamine panus ELi tulevikusuundade analüüsi.

3.11.

Esmatähtis seos ELi kriisivalmiduse strateegiaga. Kuigi 2025. aasta tulevikusuundi käsitlev aruanne on seotud ELi kriisivalmiduse strateegiaga, on komitee arvates võimalik aruannet parandada, kui selle pikaajaline tulevikusuundade analüüs kaasataks lühi- ja keskpika perioodi kriisivalmiduse kavandamisse.

3.12.

Siinkohal soovitab komitee komisjonil töötada välja valmisoleku prognoosimise põhjusliku seose, mis seob selgelt kindlaks tehtud strateegilised võimalused (nt keskkonnahoidlikus tehnoloogias) ja suure mõjuga riskid (nt ressursside nappus), mida hinnatakse stressitestidega kriisivalmiduse liidu rahastamis- ja programmitöö tsüklite alusel. Nii tagataks, et praegused investeeringud on tõepoolest tulevikukindlad ega ole vaid vastused viimasele kriisile.

3.13.

Lisaks nõuab komitee, et seal, kus võimalik, rakendataks ühiseid kontrollitavaid, kogu ELi hõlmavaid sotsiaal-majandusliku ja institutsioonilise kerksuse mõõdikuid. Kui see on asjakohane, võimaldaksid need komisjonil võrrelda liikmesriikide edusamme tulevikusuundi käsitleva aruande eesmärkide saavutamisel (nt valmisoleku tase, sotsiaalse ühtekuuluvuse indeks, digioskuste nappuse indeks). Nii saaks muuta laiad tegevusvaldkonnad mõõdetavateks eesmärkideks, mis võivad anda teavet Euroopa poolaasta ja kriisivalmiduse liidu raamistiku jaoks. Eelkõige on komitee seisukohal, et tulevikusuundade strateegiline analüüs peaks toetama ka kestlikku ja kaasavat heaolu (keskendudes Euroopa sotsiaalõiguste sambale) ning põlvkondadevahelist õiglust.

3.14.

Kerksuse detailsus: väiksemad riigid, ettevõtlus, VKEd ja mikroettevõtjad. Tulevikusuundi käsitlevas 2025. aasta aruandes käsitletakse kerksust peamiselt riiklikul, ELi ja suurettevõtete tasandil, keskendudes makromajanduslikele šokkidele ja ülemaailmsetele tarneahelatele. Niisiis ei võeta arvesse vajadust kerksuse järele majanduse alustasanditel. Lisaks soovitab komitee arvestada tulevikusuundade strateegilise analüüsi protsessis rohkem ettevõtlusega, mis on traditsiooniliste tööhõivemudelite teisenedes hädavajalik. See tuleks integreerida 6. põhivaldkonda (haridus) ja 4. põhivaldkonda (majanduslik kerksus).

—	Pereettevõtted ja VKEd: arvestades, et pereettevõtted on piirkondliku stabiilsuse seisukohast hädavajalikud, tuleb tulevikusuundade analüüsis uurida, kuidas digitaalsed häired ja ametijärgluse planeerimine nende pikaajalist elujõulisust mõjutavad.

—	Lihtsustamine: komitee hoiatab liiga rangete ühiste kontrollitavate, kogu ELi hõlmavate kerksusnäitajate väljatöötamise eest, kui need suurendaksid aruandluskoormust ja oleksid vastuolus ELi juhtimise lihtsustamise eesmärgiga.

3.15.

Komitee soovitab järgmisse tulevikusuundade analüüsi lisada konkreetsed stsenaariumid, milles keskendutakse geopoliitilise ja rohepöörde poliitika (nt uued energiastandardid, tarneahela killustatus) doominoefektile, mis tabab VKEsid ja mikroettevõtjaid. Nimelt puuduvad neil sisemised vahendid keerukuse ja regulatiivsete kulude haldamiseks.

3.16.

Tulevikusuundade strateegilises analüüsis tuleks arvesse võtta ka Euroopa kapitaliturgude killustatust, mis takistab tõsiselt tõhusat kapitalivoogu igas suuruses ettevõtetesse, piirates innovatsiooni. Selline killustatus nõrgendab ELi kerksust, konkurentsivõimet ja suutlikkust rahastada strateegilisi üleminekuid. Seepärast toetab komitee kindlalt hoiuste ja investeeringute liidu kiiret ja tõhusat väljakujundamist ELi vastupanuvõime strateegia – mille eesmärk on kõrvaldada siseturu tõkked, et võimaldada kapitali sujuvat piiriülest mobiliseerimist ja jaotamist – keskse sambana.

3.17.

Arvestades pereettevõtete suurt osakaalu Euroopas (ja väiksemates liikmesriikides), kutsub komitee üles analüüsima ka seda, kuidas praegused geopoliitilised, demograafilised ja digitaalsed häired (nt ametijärgluse planeerimine, digioskuste täiendamine) mõjutavad nende ettevõtete pikaajalist elujõulisust ja põlvkondadevahelist üleminekut, sest need on piirkondliku majandusliku stabiilsuse jaoks üliolulised.

3.18.

Aruandes esitatud soovitused – eelkõige need, mis käsitlevad majandusliku kerksuse, tehnoloogia ja julgeoleku tugevdamist – peavad sõnaselgelt käsitlema väiksemate, saare- või äärepoolsete liikmesriikide ainulaadseid nõrku kohti ja võimalusi. See on väga oluline, et tagada kogu ELi territooriumi seotus liidu julgeoleku- ja kaitsevajadustega geograafilisest aspektist.

3.19.

Rände kui strateegilise hüve prognoosimine. Kuna prognooside kohaselt on ELis 2040. aastaks üha rohkem vananevas elanikkonnas vähem tööealisi elanikke, on tööränne majanduses vältimatu. See tuleks kujundada ennetavaks vahendiks selliste oluliste sektorite kindlustamisel nagu tervishoid ja toiduga kindlustatus ning sellega peaksid kaasnema ranged sotsiaalse integratsiooni suutlikkuse moodulid. Seepärast soovitab komitee komisjonil viia läbi spetsiaalse stressitestitud tulevikusuundade analüüsi, milles võetakse arvesse strateegilist vajadust juhitud, sihipärase ja eetilise tööjõurände järele kõigil oskuste tasemetel (sh elutähtsate kutsealade ja hooldussektori töötajad), et lahendada 2040. aastaks prognoositud demograafiliste muutuste ja tööjõupuuduse probleem.

3.20.

Iga sellise analüüsiga peab kaasnema sama range tulevikusuundade analüüsi moodul sotsiaalse vastupanuvõime ja integratsioonisuutlikkuse kohta (tulevikusuundi käsitleva aruande 3. eesmärk: inimeste heaolu tagamine), et ennetada ja leevendada sotsiaalseid ja poliitilisi pingeid, mida ulatuslikud demograafilised muutused võivad kaasa tuua, ja säilitada nii ühtekuuluvus.

3.21.

Institutsioonide ja demokraatia vastupanuvõime. Kuigi tulevikusuundi käsitlevas aruandes tunnistatakse demokraatiat ähvardavaid ohte, tuleks selles uurida ka ELi enda demokraatliku ja juhtimissüsteemi pikaajalist elujõulisust. Seepärast kutsub komitee üles koostama analüüsi ELi avaliku halduse tuleviku kohta. Analüüs hõlmaks stressiteste, kontrollimaks avaliku halduse suutlikkust tulla toime tohutute tehnoloogiliste muutustega (nt tehisintellekti integreerimine regulatiivsetesse ja täidesaatvatesse funktsioonidesse) ning võimet saada hakkama võib-olla juba 2030. aastaks laienenud liidu poliitilise keerukusega.

3.22.

Lõpetuseks kutsub komitee üles tegema jõupingutusi, et integreerida aruandesse planeedi kolmikkriisi teema. Selleks tuleb välja töötada eraldi peatükid kliima, elurikkuse ja saaste muutuste kohta lühi-, keskpika perioodi ja pikaajaliste stsenaariumide (optimistlikud, pessimistlikud ja väga häirivad) korral ning siduda analüüs ELi rahvusvaheliste kohustustega. Analüüs hõlmaks ka keskkonnaprognooside sidumist eeskirjadega, kasutades aruande stsenaariume, et teha ettepanekuid õigusraamistiku konkreetsete reformide kohta (heitenormid, keskkonnamõju standardid, elupaikade kaitse jne), ning kombineerides prognoosimist hinnangulise mõjuga (majanduslikud ja sotsiaalsed kulud/tulud), et näidata tugeva poliitika eeliseid.

Brüssel, 18. märts 2026

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Séamus BOLAND