1.

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 6, millega antakse Euroopa Liidule pädevus võtta spordi valdkonnas meetmeid liikmesriikide meetmete toetamiseks, koordineerimiseks või täiendamiseks, artiklit 165, mille kohaselt liit panustab Euroopa spordiküsimuste edendamisse, võttes arvesse selle eripära, vabatahtlikkusel põhinevaid struktuure ning selle sotsiaalset ja kasvatuslikku funktsiooni, ning artiklit 195, milles on sätestatud, et liit täiendab liikmesriikide tegevust turismisektoris, eriti edendades liidu ettevõtjate konkurentsivõimet selles sektoris ja ergutades soodsa keskkonna loomist nende arendamiseks;

2.

Euroopa Liidu spordialast töökava 2024–2027, (1) mille juhteesmärkides esitatakse liidu tasandil spordi valdkonnas tehtava koostöö strateegiline raamistik, et „edendada valdkondadevahelise koostöö kaudu teadlikkust sporditurismist, millel võib olla oluline roll sektori kestlikus arengus ja selle vastupanuvõime suurendamisel“;

3.

käesolevate järelduste lisas esitatud poliitilist konteksti;

4.

käesolevates järeldustes on sporditurism turismitegevus, mille puhul on reisimise ajend spordi või füüsilise tegevuse harrastamine, spordiüritustel, võistlustel või spordiga seotud atraktsioonidel osalemine või nende jälgimine;

5.

sporditurism ühendab turismi majandusliku elujõulisuse spordi sotsiaalse, kultuurilise ja tervist tugevdava väärtusega ning see võib olla strateegiline vahend kestliku ja pikaajalise kohaliku ja piirkondliku arengu tagamiseks. Sporditurismi vastutustundliku ja proportsionaalse kavandamise korral võib see aidata edendada territoriaalset ühtekuuluvust, kvaliteetseid töökohti, kultuuripärandi kaitset ja vastupanuvõimelisi sihtkohti, tuues samal ajal kohalikele kogukondadele püsivat majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast kasu, sealhulgas spordiürituste kaudu, mis võivad suurendada spordis osalemist, tugevdada kogukonna identiteeti ja parandada vastuvõtvate piirkondade nähtavust;

6.

selles kontekstis käsitatakse kestlikkust juhtpõhimõttena, millega tagatakse, et avaliku poliitika ja tavade kujundamisel ning majandustegevuses võetakse pikas perspektiivis arvesse keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte;

7.

kestlik sporditurism tähendab seda, et sellealane tegevus on kooskõlas keskkonnakaitse ja kliimaeesmärkidega, pakkudes samal ajal külastajatele ja kohalikele kogukondadele pikaajalist väärtust. Sporditurismi tegevusi tuleks arendada kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkidega, tagades sotsiaalsete ja keskkonnaalaste kohustuste vahelise tasakaalu ning majandusliku elujõulisuse;

8.

pakkudes võimalusi osalemiseks ja kogemuste vahetusteks, võib sporditurism edendada liidu põhiväärtusi, tugevdada sotsiaalset ühtekuuluvust ja edendada mittediskrimineerimist;

9.

kohalikul ja piirkondlikul tasandil saab sporditurism tugevdada majandusökosüsteeme, toetades tööhõivet, stimuleerides ettevõtlust ja investeeringuid, luues külastajate kulutuste kaudu majanduslikku väärtust ja aidates spordiga seotud tegevuste kaudu pikendada turismihooaega, võttes samal ajal arvesse keskkonnakaitset, kliimaeesmärke ja erinevate liikmesriikide sporditurismi mitmekesisust;

10.

pikemas perspektiivis võib see aidata luua sihtkohtade kuvandit ja suurendada nende rahvusvahelist nähtavust, parandades spordiga seotud tegevuste ja väärtuste kaudu piirkondade ja kogukondade positsiooni, eeldusel et turismivooge hallatakse kestlikult, suurendades samal ajal Euroopa kui sporditurismi sihtkoha atraktiivsust;

11.

kohalike kogukondade ja asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas rohujuure tasandi spordiorganisatsioonide ja kohalike spordiklubide aktiivne kaasamine sporditurismi algatuste kavandamisse ja elluviimisse, muu hulgas kestlikult kavandatud taristu kaudu, võib aidata maksimeerida selle positiivset mõju, säilitada kohalikku kultuuri ja pärandit ning tugevdada kohalikku isevastutust, identiteeti ja kogukonna vastupanuvõimet;

12.

strateegiliselt kavandatud ja kohalikule suutlikkusele vastav sporditurism võib olla alternatiiviks teatavatele massiturismi mudelitele, millega kaasneb tasakaalustamata turism ning sellest tulenev keskkonnaalane ja sotsiaalne surve. Turismitoodete mitmekesistamise kaudu võib see aidata vähendada territoriaalset ebavõrdsust, edendades vähem tuntud sihtkohti ning soodustades vastutustundlikumaid ja tasakaalustatumaid turismivorme, sealhulgas neid, mis on seotud väikeste ja keskmise suurusega spordiüritustega, mis võib aja jooksul suurendada sihtkohtade atraktiivsust;

13.

kui mittekestliku sporditurismi tavasid asjakohaselt ei hallata, võivad need tekitada keskkonnasurvet, põhjustades seeläbi kliimamuutusi ja kannatades nende mõju all. Samal ajal võivad kliimamuutused mõjutada isegi kestliku sporditurismi tavasid. Sporditurismi arendamist tuleks seetõttu jätkuvalt kohandada vastavalt keskkonnariskidele ja täielikus kooskõlas liidu kliimaneutraalsuse eesmärkidega. Sporditurismi arendamist tuleks toetada ka integreeritud, proportsionaalse ja tulevikku suunatud planeerimise, sealhulgas võimaluse korral süstemaatilise mõju hindamise ja järelevalve kaudu, mis põhineb võrreldavatel ja ühtlustatud näitajatel, et suurendada sporditurismi sihtkohtade vastupanuvõimet;

14.

transpordiga seotud heitkogused moodustavad märkimisväärse osa turismikeskkonnajalajäljest. Kestliku sporditurismi arendamiseks on vaja liikuvuse kliimateadlikku planeerimist, muu hulgas tuleb propageerida vähese heitega ja aktiivse liikuvusega transpordiliike ning tagada piisav taristu ja stiimulid, et ergutada ühistranspordi kasutamist;

15.

sporditurismi arendamisel tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta loodusvarade säästvat kasutamist ning maismaa-, ranniku- ja merekeskkonna säilitamist, eelkõige tundlike ökosüsteemide puhul. Kui see on asjakohane ning kooskõlas riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi korraga, võib sporditurismist saadud tulust toetada ka keskkonnakaitset, kestlikku taristut ja sihtkohtade pikaajalist majandamist;

16.

spordituristide, kohalike elanike ning korraldajate ja teenuseosutajate teadlikkuse tõstmine keskkonnaalase hariduse ja suutlikkuse suurendamise algatuste kaudu võib aidata luua sporditurismi valdkonnas kestlikumaid tavasid;

17.

avaliku sektori asutuste, kohalike ettevõtjate, spordi- ja keskkonnaorganisatsioonide ning muude asjaomaste sidusrühmade koostöö kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil võib mängida olulist rolli kestliku sporditurismi arendamisel, sealhulgas parema koordineerimise ning parema teadmiste ja heade tavade jagamise kaudu;

18.

ergutades erineva taustaga osalejate vahelist sotsiaalset suhtlust ja kaasatust, usaldust, võrgustike loomist ja dialoogi, saab sporditurismi kui muu hulgas ka spordidiplomaatia vahendi kaudu tõhusamalt edendada vastastikust mõistmist, soolist võrdõiguslikkust, puuetega inimeste osalemist, kultuuridevahelist dialoogi ja inimestevahelisi kontakte;

19.

kui sporditurismi arendatakse ja rakendatakse kestlikul ja kaasaval viisil, võib see aidata saavutada mitmeid ÜRO kestliku arengu eesmärke, eelkõige kestliku arengu eesmärke 1, 3, 5, 8, 10, 11, 12, 13, 15, 16 ja 17;

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.