TEADE AVALIKU KONKURSI KORRALDAMISE KOHTA

EPSO/AD/429/26 – Administraatorid (AD 7) järgmistes valdkondades:

1) IKT taristu; 2) IKT-projektide juhtimine; 3) pilvtehnoloogia ja võrgud; 4) andmeteadus

(C/2026/2425)

Kandideerimisavalduste esitamise lõppkuupäev: 10. juuni 2026 kell 12.00 päeval Brüsseli aja järgi

SISUKORD

ÜLDSÄTTED

AMETIÜLESANDED

OSALEMISTINGIMUSED

3.1.

Üldtingimused

3.2.

Eritingimused: keeled

3.3.

Eritingimused: haridus ja töökogemus

3.3.1.

1. valdkond – IKT taristu

3.3.2.

2. valdkond – IKT-projektide juhtimine

3.3.3.

3. valdkond – pilvtehnoloogia ja võrgud

3.3.4.

4. valdkond – andmeteadus

KONKURSI KORRALDUS

4.1.

Ülevaade konkursi etappidest

4.2.

Konkursi keeled

4.3.

Konkursi etapid

4.3.1.

Kandideerimisavalduse esitamine

4.3.2.

Testid ja katsed

4.3.3.

Testide ja katsete hindamine ja osalemistingimustele vastavuse kontroll

4.3.4.

Reservnimekirjade koostamine

VÕRDSED VÕIMALUSED JA MÕISTLIKUD ABINÕUD

I LISA. Üldeeskirjad

II LISA. Tavapärased ametiülesanded

III LISA. Näited miinimumkvalifikatsiooni kohta

1. ÜLDSÄTTED

a)	Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) korraldab kvalifikatsioonil ning testidel ja katsetel põhineva avaliku konkursi eesmärgiga koostada reservnimekirjad, mille alusel Euroopa Liidu (EL) institutsioonid, organid ja asutused saavad võtta avalikku teenistusse tööle administraatoreid (palgaaste AD 7).

b)	Käesolev konkursiteade ja selle lisad, sealhulgas I lisa „Üldeeskirjad“, moodustavad käesoleva konkursi siduva raamistiku.

c)	EPSO püüab kasutada sooneutraalset ja kaasavat keelt. Kandidaate ei eristata soo järgi.

d)	Käesolev konkursiteade hõlmab nelja valdkonda. Kandideerida saab ainult ühes neist.

Iga valdkonna kohta reservnimekirja kantavate kandidaatide arv on esitatud tabelis 1.

Tabel 1

1. valdkond	IKT taristu	204
2. valdkond	IKT-projektide juhtimine	228
3. valdkond	Pilvtehnoloogia ja võrgud	166
4. valdkond	Andmeteadus	184

2. AMETIÜLESANDED

Teave tavapäraste ametiülesannete kohta, mille täitmist edukatelt kandidaatidelt eeldatakse, on esitatud II lisas. Konkursi edukalt läbinud kandidaatidele võidakse sõltuvalt teenistuse vajadustest määrata ükskõik milliseid II lisas loetletud tööülesandeid kas eraldi või kombineeritult. Kui teenistuse vajadused seda nõuavad, võidakse neile määrata ka muid loetletud ülesannetega sarnaseid või seotud ülesandeid.

3. OSALEMISTINGIMUSED

Kandidaat peab avalduste esitamise lõppkuupäeval täitma kõik üld- ja eritingimused (vt punktid 3.1–3.3).

3.1. Üldtingimused

Kandidaadil peavad olema

1)	ühe ELi liikmesriigi kodakondsus ja kõik kodanikuõigused;

2)	täidetud kõik ajateenistust reguleerivate seadustega ettenähtud kohustused ning

3)	töökohustuste täitmiseks vajalikud isikuomadused.

3.2. Eritingimused: keeled

Punkti 4.2 kohaselt peab kandidaat oskama vähemalt kahte ELi ametlikku keelt.

3.3. Eritingimused: haridus ja töökogemus

Näited miinimumkvalifikatsiooni kohta on esitatud III lisas.

3.3.1. 1. valdkond – IKT taristu

1. valdkonnas kandideerimiseks peab kandidaat täitma ühes järgmistest punktidest nimetatud nõuded, s.t tal peab olema:

vähemalt ühes punkti 3.3.1 alapunktis b nimetatud valdkonnas omandatud diplomiga tõendatud vähemalt kolmeaastane ülikoolitaseme haridus ning vähemalt seitsmeaastane asjakohane erialane töökogemus (vt punkti 3.3.1 alapunkt c), mis on omandatud pärast diplomi andmise kohta lõpliku otsuse tegemise kuupäeva;

ii)

vähemalt ühes punkti 3.3.1 alapunktis b nimetatud valdkonnas omandatud diplomiga tõendatud vähemalt nelja-aastane ülikoolitaseme haridus ning vähemalt kuueaastane asjakohane erialane töökogemus (vt punkti 3.3.1 alapunkt c), mis on omandatud pärast diplomi andmise kohta lõpliku otsuse tegemise kuupäeva;

Käesolevas punktis osutatud haridusnõue loetakse täidetuks ka juhul, kui kandidaadil on mõnes punkti 3.3.1 alapunktis b nimetatud valdkonnas akadeemiline kraad (magistrikraad, doktorikraad või nendega samaväärne kraad (1)), olenemata tema varasemate õpingute valdkonnast;

iii)

vähemalt ühes punkti 3.3.1 alapunktis b nimetatud valdkonnas omandatud diplomiga tõendatud vähemalt viieaastane ülikoolitaseme haridus ning vähemalt viieaastane asjakohane erialane töökogemus (vt punkti 3.3.1 alapunkt c), mis on omandatud pärast diplomi andmise kohta lõpliku otsuse tegemise kuupäeva;

Käesolevas punktis osutatud haridusnõue loetakse täidetuks ka juhul, kui kandidaadil on mõnes punkti 3.3.1 alapunktis b nimetatud valdkonnas akadeemiline kraad (magistrikraad, doktorikraad või nendega samaväärne kraad (2)), olenemata tema varasemate õpingute valdkonnast;

iv)

mõnes muus kui punkti 3.3.1 alapunktis b nimetatud valdkonnas omandatud diplomiga tõendatud vähemalt kolmeaastane ülikoolitaseme haridus ning vähemalt üheksa-aastane asjakohane erialane töökogemus (vt punkti 3.3.1 alapunkt c), mis on omandatud pärast diplomi andmise kohta lõpliku otsuse tegemise kuupäeva.

Punkti 3.3.1 alapunkti a alapunktides i, ii ja iii osutatud diplomit/kraadi võetakse arvesse, kui see on omandatud vähemalt ühes järgmistest valdkondadest:

i)	informaatika või infotehnoloogia;

ii)	elektri- või elektrotehnoloogia;

iii)	telekommunikatsioon;

iv)	tarkvaraarendus;

v)	küberturvalisus või infoturve;

vi)	andmeteadus või andmeanalüüs;

vii)	pilvandmetöötlus;

viii)

tehisintellekt;

ix)	arvutilingvistika;

x)	kõrgjõudlusega andmetöötlus;

xi)	kvanttehnoloogia.

c)	Punkti 3.3.1 alapunkti a alapunktides i, ii, iii ja iv osutatud erialast töökogemust peetakse asjakohaseks (vt ka üldeeskirjade punkt 2.3, eelkõige selle alapunkti 1 alapunkt e), kui see vastab ühele või mitmele II lisas loetletud 1. valdkonna tööülesannete kategooriale.

3.3.2. 2. valdkond – IKT-projektide juhtimine

2. valdkonnas kandideerimiseks peab kandidaat täitma ühes järgmistest punktidest nimetatud nõuded, s.t tal peab olema:

vähemalt ühes punkti 3.3.2 alapunktis b nimetatud valdkonnas omandatud diplomiga tõendatud vähemalt kolmeaastane ülikoolitaseme haridus ning vähemalt seitsmeaastane asjakohane erialane töökogemus (vt punkti 3.3.2 alapunkt c), mis on omandatud pärast diplomi andmise kohta lõpliku otsuse tegemise kuupäeva;

ii)

vähemalt ühes punkti 3.3.2 alapunktis b nimetatud valdkonnas omandatud diplomiga tõendatud vähemalt nelja-aastane ülikoolitaseme haridus ning vähemalt kuueaastane asjakohane erialane töökogemus (vt punkti 3.3.2 alapunkt c), mis on omandatud pärast diplomi andmise kohta lõpliku otsuse tegemise kuupäeva;

Käesolevas punktis osutatud haridusnõue loetakse täidetuks ka juhul, kui kandidaadil on mõnes punkti 3.3.2 alapunktis b nimetatud valdkonnas akadeemiline kraad (magistrikraad, doktorikraad või nendega samaväärne kraad (3)), olenemata tema varasemate õpingute valdkonnast;

iii)

vähemalt ühes punkti 3.3.2 alapunktis b nimetatud valdkonnas omandatud diplomiga tõendatud vähemalt viieaastane ülikoolitaseme haridus ning vähemalt viieaastane asjakohane erialane töökogemus (vt punkti 3.3.2 alapunkt c), mis on omandatud pärast diplomi andmise kohta lõpliku otsuse tegemise kuupäeva;

Käesolevas punktis osutatud haridusnõue loetakse täidetuks ka juhul, kui kandidaadil on mõnes punkti 3.3.2 alapunktis b nimetatud valdkonnas akadeemiline kraad (magistrikraad, doktorikraad või nendega samaväärne kraad (4)), olenemata tema varasemate õpingute valdkonnast;

iv)

mõnes muus kui punkti 3.3.2 alapunktis b nimetatud valdkonnas omandatud diplomiga tõendatud vähemalt kolmeaastane ülikoolitaseme haridus ning vähemalt üheksa-aastane asjakohane erialane töökogemus (vt punkti 3.3.2 alapunkt c), mis on omandatud pärast diplomi andmise kohta lõpliku otsuse tegemise kuupäeva.

Punkti 3.3.2 alapunkti a alapunktides i, ii ja iii osutatud diplomit/kraadi võetakse arvesse, kui see on omandatud vähemalt ühes järgmistest valdkondadest:

i)	informaatika või infotehnoloogia;

ii)	elektri- või elektrotehnoloogia;

iii)	telekommunikatsioon;

iv)	tarkvaraarendus;

v)	küberturvalisus või infoturve;

vi)	andmeteadus või andmeanalüüs;

vii)	pilvandmetöötlus;

viii)

tehisintellekt;

ix)	arvutilingvistika;

x)	kõrgjõudlusega andmetöötlus;

xi)	kvanttehnoloogia;

xii)	IT audit ja/või kvaliteedijuhtimine;

xiii)

IT juhtimine;

xiv)	digitaalne juhtpositsioon ja digiüleminek;

xv)	küberneetika;

xvi)	majandusinformaatika;

xvii)

andmehaldus, andmekorraldus (data governance), teabehaldus, teadmushaldus;

xviii)

infosüsteemid;

xix)	tehnoloogia;

xx)	inseneeria;

xxi)	statistika;

xxii)

kindlustusmatemaatika;

xxiii)

majandus;

xxiv)

rahandus;

xxv)	ärijuhtimine ja/või -korraldus;

xxvi)

äritehnoloogia;

xxvii)

turundus;

xxviii)

projektijuhtimine;

xxix)

kommunikatsioon ja meedia;

xxx)	matemaatika;

xxxi)

füüsika;

xxxii)

loodusteadused;

xxxiii)

materjaliteadus;

xxxiv)

keemia.

c)	Punkti 3.3.2 alapunkti a alapunktides i, ii, iii ja iv osutatud erialast töökogemust peetakse asjakohaseks (vt ka üldeeskirjade punkt 2.3, eelkõige selle alapunkti 1 alapunkt e), kui see vastab ühele või mitmele II lisas loetletud 2. valdkonna tööülesannete kategooriale.

3.3.3. 3. valdkond – pilvtehnoloogia ja võrgud

3. valdkonnas kandideerimiseks peab kandidaat täitma ühes järgmistest punktidest nimetatud nõuded, s.t tal peab olema:

vähemalt ühes punkti 3.3.3 alapunktis b nimetatud valdkonnas omandatud diplomiga tõendatud vähemalt kolmeaastane ülikoolitaseme haridus ning vähemalt seitsmeaastane asjakohane erialane töökogemus (vt punkti 3.3.3 alapunkt c), mis on omandatud pärast diplomi andmise kohta lõpliku otsuse tegemise kuupäeva;

ii)

vähemalt ühes punkti 3.3.3 alapunktis b nimetatud valdkonnas omandatud diplomiga tõendatud vähemalt nelja-aastane ülikoolitaseme haridus ning vähemalt kuueaastane asjakohane erialane töökogemus (vt punkti 3.3.3 alapunkt c), mis on omandatud pärast diplomi andmise kohta lõpliku otsuse tegemise kuupäeva;

Käesolevas punktis osutatud haridusnõue loetakse täidetuks ka juhul, kui kandidaadil on mõnes punkti 3.3.3 alapunktis b nimetatud valdkonnas akadeemiline kraad (magistrikraad, doktorikraad või nendega samaväärne kraad (5)), olenemata tema varasemate õpingute valdkonnast;

iii)

vähemalt ühes punkti 3.3.3 alapunktis b nimetatud valdkonnas omandatud diplomiga tõendatud vähemalt viieaastane ülikoolitaseme haridus ning vähemalt viieaastane asjakohane erialane töökogemus (vt punkti 3.3.3 alapunkt c), mis on omandatud pärast diplomi andmise kohta lõpliku otsuse tegemise kuupäeva;

Käesolevas punktis osutatud haridusnõue loetakse täidetuks ka juhul, kui kandidaadil on mõnes punkti 3.3.3 alapunktis b nimetatud valdkonnas akadeemiline kraad (magistrikraad, doktorikraad või nendega samaväärne kraad (6)), olenemata tema varasemate õpingute valdkonnast;

iv)

mõnes muus kui punkti 3.3.3 alapunktis b nimetatud valdkonnas omandatud diplomiga tõendatud vähemalt kolmeaastane ülikoolitaseme haridus ning vähemalt üheksa-aastane asjakohane erialane töökogemus (vt punkti 3.3.3 alapunkt c), mis on omandatud pärast diplomi andmise kohta lõpliku otsuse tegemise kuupäeva.

Punkti 3.3.3 alapunkti a alapunktides i, ii ja iii osutatud diplomit/kraadi võetakse arvesse, kui see on omandatud vähemalt ühes järgmistest valdkondadest:

i)	informaatika või infotehnoloogia;

ii)	elektri- või elektrotehnoloogia;

iii)	telekommunikatsioon;

iv)	tarkvaraarendus;

v)	küberturvalisus või infoturve;

vi)	andmeteadus või andmeanalüüs;

vii)	pilvandmetöötlus;

viii)

tehisintellekt;

ix)	arvutilingvistika;

x)	kõrgjõudlusega andmetöötlus;

xi)	kvanttehnoloogia.

c)	Punkti 3.3.3 alapunkti a alapunktides i, ii, iii ja iv osutatud erialast töökogemust peetakse asjakohaseks (vt ka üldeeskirjade punkt 2.3, eelkõige selle alapunkti 1 alapunkt e), kui see vastab ühele või mitmele II lisas loetletud 3. valdkonna tööülesannete kategooriale.

3.3.4. 4. valdkond – andmeteadus

4. valdkonnas kandideerimiseks peab kandidaat täitma ühes järgmistest punktidest nimetatud nõuded, s.t tal peab olema:

vähemalt ühes punkti 3.3.4 alapunktis b nimetatud valdkonnas omandatud diplomiga tõendatud vähemalt kolmeaastane ülikoolitaseme haridus ning vähemalt seitsmeaastane asjakohane erialane töökogemus (vt punkti 3.3.4 alapunkt c), mis on omandatud pärast diplomi andmise kohta lõpliku otsuse tegemise kuupäeva;

ii)

vähemalt ühes punkti 3.3.4 alapunktis b nimetatud valdkonnas omandatud diplomiga tõendatud vähemalt nelja-aastane ülikoolitaseme haridus ning vähemalt kuueaastane asjakohane erialane töökogemus (vt punkti 3.3.4 alapunkt c), mis on omandatud pärast diplomi andmise kohta lõpliku otsuse tegemise kuupäeva;

Käesolevas punktis osutatud haridusnõue loetakse täidetuks ka juhul, kui kandidaadil on mõnes punkti 3.3.4 alapunktis b nimetatud valdkonnas akadeemiline kraad (magistrikraad, doktorikraad või nendega samaväärne kraad (7)), olenemata tema varasemate õpingute valdkonnast;

iii)

vähemalt ühes punkti 3.3.4 alapunktis b nimetatud valdkonnas omandatud diplomiga tõendatud vähemalt viieaastane ülikoolitaseme haridus ning vähemalt viieaastane asjakohane erialane töökogemus (vt punkti 3.3.4 alapunkt c), mis on omandatud pärast diplomi andmise kohta lõpliku otsuse tegemise kuupäeva;

Käesolevas punktis osutatud haridusnõue loetakse täidetuks ka juhul, kui kandidaadil on mõnes punkti 3.3.4 alapunktis b nimetatud valdkonnas akadeemiline kraad (magistrikraad, doktorikraad või nendega samaväärne kraad (8)), olenemata tema varasemate õpingute valdkonnast;

iv)

mõnes muus kui punkti 3.3.4 alapunktis b nimetatud valdkonnas omandatud diplomiga tõendatud vähemalt kolmeaastane ülikoolitaseme haridus ning vähemalt kaheksa-aastane asjakohane erialane töökogemus (vt punkti 3.3.4 alapunkt c), mis on omandatud pärast diplomi andmise kohta lõpliku otsuse tegemise kuupäeva.

Punkti 3.3.4 alapunkti a alapunktides i, ii ja iii osutatud diplomit/kraadi võetakse arvesse, kui see on omandatud vähemalt ühes järgmistest valdkondadest:

i)	andmeteadus või andmeanalüüs;

ii)	andmehaldus, andmekorraldus (data governance), teabehaldus, teadmushaldus;

iii)	tehisintellekt või arvutilingvistika;

iv)	matemaatika;

v)	statistika;

vi)

mis tahes muu valdkond, mille õppekava fookuses on andmeteadus II lisas kirjeldatud tähenduses. Selle fookuse tõendamiseks peab kandidaat esitama tõendi, mis kinnitab vähemalt ühte järgneva loetelu punkti:

1)	kraadiõppekava raames spetsialiseerumine andmeteadusele – või andmeteaduse õppesuuna läbimine –, mis on ametlikult tunnustatud ja selgelt märgitud diplomil, akadeemilises õiendis või muus ametlikus dokumendis;

2)	andmeteadusele keskenduvad kursused või moodulid, mis annavad kokku vähemalt 30 Euroopa ainepunktisüsteemi (ECTS) ainepunkti või vastavad ühe semestri pikkusele täisajaga õppele;

3)	andmeteadusele keskenduv teadustöö.

c)	Punkti 3.3.4 alapunkti a alapunktides i, ii, iii ja iv osutatud erialast töökogemust peetakse asjakohaseks (vt ka üldeeskirjade punkt 2.3, eelkõige selle alapunkti 1 alapunkt e), kui see vastab ühele või mitmele II lisas loetletud 4. valdkonna tööülesannete kategooriale.

4. KONKURSI KORRALDUS

4.1. Ülevaade konkursi etappidest

Käesolev konkurss koosneb järgmistest etappidest:

—	kandideerimisavalduste esitamine (vt punkt 4.3.1),

—	testid ja katsed: mõtlemisoskuse testid, konkursi valdkonnaga seotud valikvastustega test („valdkonnapõhine valikvastustega test“) ja vabatekstiline ELi-teemaline essee („ELi-teemaline essee“) (vt punkt 4.3.2),

—	testide ja katsete hindamine ja osalemistingimuste täitmise kontroll (vt punkt 4.3.3),

—	reservnimekirjade koostamine (vt punkt 4.3.4).

4.2. Konkursi keeled

a)	Personalieeskirjades (9) on sätestatud, et ametniku võib ametisse nimetada üksnes tingimusel, et ta esitab tõendi ühe ELi keele väga hea oskuse ja teise ELi keele rahuldava oskuse kohta oma kohustuste täitmiseks vajalikul tasemel.

Seepärast peab käesoleval konkursil osalev kandidaat oskama vähemalt ühte ELi ametlikku keelt 24st väga heal tasemel (vähemalt C1) ning teist ELi ametlikku keelt, mis tuleb valida ELi ülejäänud 23 ametliku keele hulgast, rahuldaval tasemel (vähemalt B2). See keeleoskuse miinimumtaseme nõue kehtib kõikide kandideerimisavalduses nõutud keeleoskuse osaoskuste (kuulamine, lugemine, suuline suhtlus, suuline esitlus ja kirjutamine) kohta. Need osaoskused on kooskõlas Euroopa keeleõppe raamdokumendis käsitletud oskustega (10).

c)	Lihtsuse huvides nimetatakse neid keeli 1. keeleks ja 2. keeleks.

Konkursi eri etappides kasutatakse keeli vastavalt tabelile 2.

Tabel 2

Konkursi etapp	Test/katse	Keel
Kandideerimisavalduse esitamine	–	Ükskõik milline ELi 24 ametlikust keelest
Testid ja katsed	Mõtlemisoskuse testid	1. keel
	Valdkonnapõhine valikvastustega test	2. keel
	ELi-teemaline essee	2. keel

e)	Kandidaadid peavad märkima oma testidel ja katsetel kasutatavate keelte valiku kandideerimisavalduses.

4.3. Konkursi etapid

4.3.1. Kandideerimisavalduse esitamine

a)	Kandideerimisavalduse esitamiseks peab kandidaadil olema kandidaadikonto.

b)	Kandideerimisavaldus tuleb esitada elektrooniliselt EPSO veebisaidil (11) hiljemalt

10. juunil 2026 kell 12.00 päeval Brüsseli aja järgi.

Kandideerimisavaldust esitades kinnitab kandidaat ühtlasi ka seda, et täidab kõik punktis 3 „Osalemistingimused“ nimetatud tingimused. Kandidaat vastutab selle eest, et avaldus oleks õigeks ajaks täidetud ja esitatud. Pärast kandideerimisavalduste esitamise tähtaja möödumist ei saa avaldust enam muuta.

d)	Hiljemalt 10. juuniks 2026 kell 12.00 päeval Brüsseli aja järgi peab kandidaat üles laadima oma kehtiva isikutunnistuse või passi skannitud koopia.

e)	Hiljemalt 1. oktoobriks 2026 kell 12.00 päeval Brüsseli aja järgi peab kandidaat üles laadima kõigi teiste kandideerimisavalduses esitatud teavet tõendavate dokumentide skannitud koopiad.

f)	Juhised dokumentide üleslaadimise kohta on esitatud EPSO veebisaidi konkursside lehel.

4.3.2. Testid ja katsed

a) Üldised märkused

i)	Kõik kandidaadid, kes on oma kandideerimisavalduse punkti 4.3.1 alapunktis b märgitud lõppkuupäevaks esitanud, kutsutakse allpool loetletud testidele ja katsetele. Testide ja katsete korraldamise järjekord võib erineda sellest, mis järjekorras need on konkursiteates loetletud.

ii)	Testid ja katsed toimuvad kaugvormis ja on kaugjälgitavad. EPSO teavitab kandidaate testide ja katsete läbiviimise korrast hiljemalt siis, kui ta saadab kandidaatidele vastava kutse.

iii)	Kui kandidaat ei ole ühel või mitmel testil või katsel osalenud või neid lõpuni sooritanud, sealhulgas põhjusel, et ta ei ole järginud kandidaatidele antud juhiseid, loetakse tema osalemine konkursil lõppenuks (vt üldeeskirjade punkt 5).

b) Mõtlemisoskuse testid

Mõtlemisoskuse testid on valikvastustega testid, mille alusel hinnatakse kandidaatide verbaalse, matemaatilise ja abstraktse mõtlemise oskust. Need korraldatakse vastavalt tabelile 3.

Tabel 3

Test/katse	Keel	Küsimuste arv	Kestus	Punktiskaala	Minimaalne nõutav punktisumma
Verbaalse mõtlemise test	1. keel	20 küsimust	35 minutit	0–20	10/20
Matemaatilise mõtlemise test		10 küsimust	20 minutit	0–10	Matemaatilise ja abstraktse mõtlemise testi kombineeritud minimaalne nõutav punktisumma: 10/20
Abstraktse mõtlemise test		10 küsimust	10 minutit	0–10

ii)

Konkursi järgmisesse etappi pääsemiseks (vt punkt 4.3.3) peab kandidaat saama:

—	verbaalse mõtlemise testi eest vähemalt 10 punkti 20st ja

—	matemaatilise ja abstraktse mõtlemise testi eest kokku vähemalt 10 punkti 20st.

c) Valdkonnapõhine valikvastustega test

Valdkonnapõhine valikvastustega test on seotud kandidaadi valitud valdkonnaga. See korraldatakse vastavalt tabelile 4.

Tabel 4

Test/katse	Keel	Küsimuste arv	Kestus	Punktiskaala	Minimaalne nõutav punktisumma
Valdkonnapõhine valikvastustega test	2. keel	30 küsimust	40 minutit	0–30	15/30

ii)

Konkursi järgmisesse etappi pääsemiseks (vt punkt 4.3.3) peab kandidaat:

—	saama vähemalt 15 punkti 30st ja

—	olema suurima punktisumma saanud kandidaatide hulgas.

d) ELi-teemaline essee

ELi-teemalise essee alusel hinnatakse kandidaadi kirjaliku suhtlemise oskust. See korraldatakse vastavalt tabelile 5.

Tabel 5

Test/katse	Keel	Kestus	Punktiskaala	Minimaalne nõutav punktisumma
ELi-teemaline essee	2. keel	40 minutit	0–10	5/10

ii)	Kandidaadid peavad ülesande(d) sooritama ELi küsimustega seotud dokumentide põhjal. Need dokumendid tehakse EPSO veebisaidil kättesaadavaks enne katse toimumise kuupäeva. Katse ajal antakse kandidaatidele samad dokumendid ning neil põhinev(ad) ülesanne (ülesanded).

iii)	ELi-teemalise esseega ei hinnata kandidaadi keeleoskust ega faktilisi teadmisi. Hindamine põhineb EPSO veebisaidil avaldatud põhikomponentidel (12).

4.3.3. Testide ja katsete hindamine ja osalemistingimustele vastavuse kontroll

a) Üldised märkused

Testide ja katsete tulemusi kasutatakse vastavalt tabelile 6.

Tabel 6

Test/katse	Kuidas testide ja katsete tulemusi kasutatakse?
Verbaalse, matemaatilise ja abstraktse mõtlemise testid	Teste hinnatakse selleks, et määrata kindlaks, kas kandidaat on saanud vähemalt minimaalse nõutava punktisumma.
Valdkonnapõhine valikvastustega test	Vähemalt minimaalse nõutava punktisumma saanud kandidaatide punktide alusel koostatakse vastavalt kandidaatide tulemustele paremusjärjestus.
ELi-teemaline essee	Katset hinnatakse selleks, et määrata kindlaks, kas kandidaat on saanud vähemalt minimaalse nõutava punktisumma.

ii)	Kui kandidaat ei saa mõne testi või katse eest minimaalset nõutavat punktisummat, tema osalemine konkursil lõpeb. Selliste kandidaatide muude testide ja katsete vastuseid edasi ei töödelda ja nende osalemistingimuste täitmist ei kontrollita.

iii)	Kui kandidaat ei ole kõikidel testidel ja katsetel osalenud või neid lõpuni sooritanud (vt punkt 4.3.2 ja üldeeskirjade punkt 5), tema testide ja katsete vastuseid ei töödelda ja osalemistingimuste täitmist ei kontrollita.

iv)	Testide ja katsete tulemused teatatakse kandidaatidele alles konkursi lõpus (vt punkti 4.3.4 alapunkt d), olenemata sellest, millisesse konkursi etappi kandidaat jõudis.

b) Mõtlemisoskuse testide ja valdkonnapõhise valikvastustega testi hindamine

i)	Kõigepealt hinnatakse mõtlemisoskuse teste. Seda tehakse ainult nende kandidaatide puhul, kes on sooritanud kõik nõutavad testid ja katsed (vt punkt 4.3.2).

ii)	Valdkonnapõhist valikvastustega testi hinnatakse ainult juhul, kui kandidaat on saanud mõtlemisoskuse testide eest vähemalt minimaalse nõutava punktisumma.

iii)

Kandidaadid, kes on saanud valdkonnapõhise valikvastustega testi eest vähemalt minimaalse nõutava punktisumma, järjestatakse nende tulemuste järgi kahanevas järjekorras. Selle järjestuse alusel määratakse kindlaks kandidaadid, kelle ELi-teemalist esseed hinnatakse ja osalemistingimuste täitmist kontrollitakse (vt punkti 4.3.3 alapunkt c).

c) ELi-teemalise essee hindamine ja osalemistingimuste täitmise kontroll

ELi-teemalist esseed hinnatakse ja osalemistingimuste täitmist kontrollitakse (seda viimast vastavalt alapunktile ii) samal ajal. Seda tehakse teatava arvu kandidaatide puhul punkti 4.3.3 alapunkti b alapunktis iii nimetatud paremusjärjestuse kahanevas järjekorras. See arv on üldjuhul maksimaalselt 1,5 korda suurem kui reservnimekirja kantavate kandidaatide arv. Kui aga mitu kandidaati on saanud võrdse punktisumma, võib valikukomisjon seda arvu suurendada.

ii)

Osalemistingimuste täitmise kontrolli käigus tehakse kindlaks, kas kandidaat täidab punktis 3 („Osalemistingimused“) esitatud tingimused. Valikukomisjon teeb otsuse kandidaadi osalemistingimuste täitmise kohta, olles vaadanud läbi kandideerimisavalduses esitatud teabe ja võrrelnud seda dokumentidega, mille kandidaat on üldeeskirjade punkti 2.4 alapunktide 1–3 kohaselt selle teabe tõendamiseks esitanud.

iii)	Kui kandidaat ei kuulu nende alapunktis i osutatud kandidaatide hulka, kes on saanud ühe suurematest punktisummadest, on tema osalemine konkursil lõppenud. Selliste kandidaatide ELi-teemalist esseed ei töödelda ja osalemistingimuste täitmist ei kontrollita.

4.3.4. Reservnimekirjade koostamine

Kui punkti 4.3.3 alapunktis c osutatud menetlused on lõpule viidud, kannab valikukomisjon asjaomasesse reservnimekirja nende kandidaatide nimed, kes i) on saanud kõikidel testidel ja katsetel vähemalt minimaalse nõutava punktisumma ja valdkonnapõhisel valikvastustega testil punkti 4.3.3 alapunkti c alapunktis i osutatud kandidaatide hulgast ühe suurematest punktisummadest ning ii) täidavad osalemistingimused. Seda tehakse punkti 4.3.3 alapunkti b alapunktis iii nimetatud paremusjärjestuse kahanevas järjekorras, kuni jõutakse reservnimekirja kantavate kandidaatide arvuni või kuni kõik kandidaadid, kes täidavad kõnealuses alapunktis nimetatud tingimused, on nimekirja kantud.

b)	Kui viimasena reservnimekirja pääsemist võimaldava punktisumma on saanud mitu kandidaati, kantakse nad kõik reservnimekirja.

c)	Kandidaatide nimed kantakse reservnimekirjadesse tähestikjärjestuses. Reservnimekirjad tehakse kättesaadavaks värbavatele talitustele.

d)	Kandidaati teavitatakse (testide ja katsete ning osalemistingimuste kontrolli) tulemustest, välja arvatud juhul, kui nende testide ja katsete vastuseid ei ole selles konkursiteates märgitud põhjustel töödeldud ja/või nende osalemistingimuste täitmist ei ole kontrollitud.

e)	Reservnimekirja kandmine ei anna õigust töökohta saada ega mingeid tagatisi selleks.

5. VÕRDSED VÕIMALUSED JA MÕISTLIKUD ABINÕUD

a)	EPSO püüab tagada võrdsed võimalused kõigile kandidaatidele.

Kui kandidaadil on puue või terviseprobleem, mis võib testide või katsete sooritamist mõjutada, tuleb see ära märkida kandideerimisavalduses ja järgida mõistlike abinõude taotlemise menetlust, nagu on kirjeldatud EPSO veebisaidil (13). EPSO vaatab taotluse ja asjakohased tõendavad dokumendid läbi ning võib vajaduse korral pakkuda mõistlikke abinõusid.

(1) Mida tunnustab mõne liikmesriigi pädev asutus.

(2) Mida tunnustab mõne liikmesriigi pädev asutus.

(3) Mida tunnustab mõne liikmesriigi pädev asutus.

(4) Mida tunnustab mõne liikmesriigi pädev asutus.

(5) Mida tunnustab mõne liikmesriigi pädev asutus.

(6) Mida tunnustab mõne liikmesriigi pädev asutus.

(7) Mida tunnustab mõne liikmesriigi pädev asutus.

(8) Mida tunnustab mõne liikmesriigi pädev asutus.

(9) Määrus nr 31/EMÜ, 11/Euratom, milles sätestatakse Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused (EÜT 45, 14.6.1962, lk 1385/62). Konsolideeritud tekst (mitteametlik) on kättesaadav siin: http://data.europa.eu/eli/reg/1962/31(1)/2026-01-01.

(10) https://eu-careers.europa.eu/et/documents/common-european-framework-reference-languages.

(11) https://eu-careers.europa.eu/et/permanent-staff.

(12) https://eu-careers.europa.eu/et/help/what-written-test.

(13) https://eu-careers.europa.eu/et/how-request-specific-adjustments-selection-tests.

I LISA

ÜLDEESKIRJAD

1. Põhisätted

Kui konkursiteates ei ole märgitud teisiti, kehtivad käesolevate üldeeskirjade sätted.

Kandidaat võib esitada ühele ja samale konkursile ainult ühe avalduse.

Kiireloomulised teated saadetakse kandidaatidele nende kandidaadikonto kaudu. Selleks et jälgida konkursi kulgu ja tähtaegu mitte mööda lasta, peavad kandidaadid vaatama oma kandidaadikontot vähemalt iga kolme kalendripäeva tagant.

Kui kandidaadil ei ole võimalik EPSOst tingitud tehnilise probleemi tõttu oma kandidaadikontole ligi pääseda, peab ta sellest EPSO-le veebipõhise kontaktivormi (1) kaudu viivitamata teada andma.

Kandidaat peab tagama, et tema kandidaadiportaalis Single Candidate Portal (2) olev kandidaadikonto on seotud EU Logini kontoga, mille loomiseks on kasutatud e-posti aadressi, mis kehtib kuni reservnimekirja avaldamiseni, nii et EPSO saab temaga kandidaadikonto kaudu kogu konkursi vältel ühendust võtta. Vastasel juhul ei vastuta EPSO tagajärgede eest, mis võivad tuleneda selle nõude ja muude juhiste täitmata jätmisest, sealhulgas võimalus, et kandidaat kaotab juurdepääsu oma kandidaadikontole ja konkursiga seotud teadetele, eelkõige juhul, kui ta kasutab kandidaadikontot, mis on seotud EU Logini kontoga, mille loomiseks ta on kasutanud tööandja e-posti aadressi, mis võidakse mitmesugustel põhjustel (lepingu lõppemine, ametiülesannete muutumine jne) deaktiveerida.

Kui konkursi mis tahes etapis saab viimasena edasipääsemist võimaldava punktisumma mitu kandidaati, pääsevad nad kõik konkursi järgmisesse etappi. Kui viimasena reservnimekirja pääsemist võimaldava punktisumma saab mitu kandidaati, kantakse nad kõik reservnimekirja.

Pärast läbivaatamistaotluse või kaebuse rahuldamist konkursile tagasi lubatud kandidaat kas a) võetakse konkursile tagasi alates etapist, kus ta sellest välja arvati, või b) kantakse reservnimekirja.

Kui EPSO võtab kandidaadiga ühendust kandidaadikonto või e-posti kaudu, kasutab ta ühte neist keeltest, mille kohta kandidaat on kandideerimisavalduse jaotise „Keeled“ punktis „Lugemine“ märkinud, et oskab seda vähemalt B2-tasemel (3) (vt ka käesolevate üldeeskirjade punkt 2.1).

Kandidaadid võivad EPSOga ühendust võtta EPSO veebisaidil (4) oleva elektroonilise kontaktivormi kaudu. Enne EPSO poole pöördumist palutakse neil tutvuda EPSO veebisaidil oleva korduma kippuvate küsimuste rubriigiga (5).

EPSO-l on õigus lõpetada igasugune ebasobilik (korduv, solvav ja/või mitteasjakohane) teabevahetus.

2. Haridus, (6) töökogemus, (7) tõendavad dokumendid

2.1. Kandidaadikonto jaotis „Elulookirjeldus“

Enne kandideerimist peab kandidaat täitma kandidaadikonto jaotise „Elulookirjeldus“. Kui ta seejärel kandideerib mõnel konkursil, ei pea ta kandideerimisavalduses oma elulooteavet uuesti esitama. Ülevaade jaotise „Elulookirjeldus“ andmetest lisatakse tema kandideerimisavaldusele automaatselt, kui ta avalduse esitab. Kandidaat peab tagama, et jaotise „Elulookirjeldus“ andmed on ajakohased.

2.2. Haridus

Nii ELi liikmesriikides kui ka ELi-välistes riikides välja antud kraadid, diplomid ja/või tunnistused peavad olema tunnustatud mõne ELi liikmesriigi pädeva asutuse poolt.

Konkursiteates nõutavat haridust hinnates võetakse arvesse riikide haridussüsteemide erinevusi, eelkõige teaduskraadide, diplomite ja tunnistuste erinevaid nimetusi.

2.3. Erialane töökogemus

Selleks et erialast töökogemust saaks arvesse võtta, peab see vastama järgmistele üldtingimustele:

a)	see on omandatud pärast konkursiteates märgitud nõutava minimaalse haridustaseme omandamist;

b)	tegemist on tegeliku ja tõendatava töötamisega;

c)	see on tasustatud;

d)	tegemist on ametialase suhtega, st organisatsioonilise struktuuri raames töötamisega või teenuse pakkumisega;

see vastab konkursiteates määratletud asjakohasusega seotud nõuetele. Kui asjakohaseks saab pidada üksnes osa teatava erialase töökogemuse perioodi jooksul täidetud ülesandeid, kohaldatakse järgmisi eeskirju:

i)	kui üle 75 % ülesannetest on asjakohased, loetakse asjakohaseks kogu erialase töökogemuse periood;

ii)	kui 50–75 % ülesannetest on asjakohased, arvestatakse seda erialase töökogemuse perioodi 75 % ulatuses;

iii)	kui 25–50 % ülesannetest on asjakohased, arvestatakse seda erialase töökogemuse perioodi 50 % ulatuses;

iv)	kui vähem kui 25 % ülesannetest on asjakohased, ei võeta seda erialase töökogemuse perioodi arvesse.

Allpool loetletud erialase töökogemuse arvessevõtmise kaalumisel peetakse silmas ka erieeskirju, sealhulgas teatavaid erandeid punktis 1 osutatud nõuetest:

a)	vabatahtliku töö puhul tähendab tasu igasugust saadud rahalist hüvitist, sealhulgas kulude hüvitamist ja kindlustuskaitset. Samuti peavad vabatahtliku töö töötundide arv nädalas ja kestus olema võrreldavad tavalise töökohaga;

b)	praktika puhul tähendab tasu igasugust saadud rahalist hüvitist, sealhulgas kulude hüvitamist ja kindlustuskaitset; õppekavasse kuuluvat kohustuslikku praktikat võib arvesse võtta, kui i) praktika toimub pärast konkursiteates märgitud minimaalse haridustaseme omandamist ja ii) see on tasustatud;

kohustuslikku praktikat, mis on kutseliidu liikmeks astumise programmi osa või eeldus, kui eesmärk on omandada kutsealal tegutsemise õigus (nt vastuvõtmine advokatuuri), võib arvesse võtta sõltumata sellest, kas see oli tasustatud või mitte. Kui töö eest tasu ei makstud, võib praktikaperioodi arvesse võtta vaid juhul, kui kandidaat läbis õppekava edukalt ja talle anti kutsealal tegutsemise õigus. Kõigil juhtudel võetakse arvesse ainult praktika minimaalset kohustuslikku kestust;

kohustuslikku ajateenistust, mis on läbitud enne või pärast konkursiteates märgitud minimaalse haridustaseme omandamist, võetakse arvesse ka juhul, kui see ei vasta konkursiteates määratletud asjakohasusega seotud nõuetele, kuid üksnes selle perioodi ulatuses, mis ei ületa asjaomases liikmesriigis ette nähtud ajateenistuse kohustuslikku kestust;

e)	emapuhkust, isapuhkust, lapsendamispuhkust või vanemapuhkust võib arvesse võtta, kui seda on võetud töölepingu raames;

f)	doktoriõppe puhul võetakse arvesse maksimaalselt kolme aastat, tingimusel et doktorikraad omandati ja sõltumata sellest, kas selle eest maksti tasu või mitte;

g)	osaajatööd arvestatakse protsendina tõendatud töötatud täistööajast, nt kuus kuud kestnud poole kohaga töö läheb arvesse kolme kuuna.

2.4. Tõendavad dokumendid

Kandidaat peab kandidaadikontole üles laadima kandideerimisavalduses esitatud teavet tõendavate dokumentide koopiad (vt ka käesolevate üldeeskirjade punkt 2.1). Seda tuleb teha konkursiteates kindlaks määratud kuupäevaks või – kui konkursiteates ei ole kuupäeva ette nähtud – EPSO nimetatud kuupäevaks.

Kui ta tõendavaid dokumente ettenähtud kuupäevaks ei esita, võidakse otsustada, et ta ei täida osalemistingimusi või et tema haridust või töökogemust ei võeta arvesse.

Kandidaadilt võidakse menetluse mis tahes etapis küsida lisateavet või -dokumente.

Muude dokumentide hulgas tuleb kandidaadil üles laadida koopia isikutunnistusest või passist, mis peab kehtima kandideerimisavalduste esitamise lõppkuupäeval. Nõudmise korral tuleb kandidaadil esitada isikutunnistuse või passi originaal.

Hariduse tõendamiseks peab kandidaat esitama järgmised dokumendid:

koopia diplomi(te)st ja/või tunnistus(t)est, mis tõendavad konkursil osalemist võimaldavat haridust (vt konkursiteate punkt „Osalemistingimused“). Ametliku diplomi puudumise korral käsitatakse piisava tõendava dokumendina diplomi väljaandmise kinnitust või samaväärset dokumenti, millega kinnitatakse programmi läbimist ja kraadi või diplomi saamist;

b)	ELi-välises riigis välja antud diplomite/tunnistuste puhul ELi liikmesriigi pädeva asutuse antud samaväärsustunnistus;

haridusasutuse kiri, tunnistus või samaväärne tõendav dokument, millega kinnitatakse läbitud õppekava nominaalkestust. Selles dokumendis peab olema märgitud õppekava läbimiseks nõutav aastate arv, millele on viidatud konkursiteate selles punktis, mille alusel tehakse kindlaks, et kandidaat täidab konkursil osalemise tingimused.

Iga erialase tegevuse perioodi kohta tuleb esitada järgmiste dokumentide originaalid või kinnitatud ärakirjad:

endis(t)e ja/või praegus(t)e tööandja(te) esitatud dokumendid: tööleping(ud), milles on märgitud töösuhte algus- ja lõppkuupäev, ja/või esimene ja viimane palgatõend. Neis dokumentides peab olema märgitud täidetud ametiülesannete laad, tase ja täpne kirjeldus ning neil peab olema tööandja ametlik päis ja pitser ning vastutava isiku nimi ja allkiri;

b)	mittepalgalise (nt füüsilisest isikust ettevõtjad / vabade elukutsete esindajad) töö puhul: arved või teostatud tööde tellimused või muud asjakohased ametlikud tõendavad dokumendid, milles on kirjas täidetud ülesannete või osutatud teenuste laad ja ajavahemik;

c)	vabakutseliste tõlkijate puhul dokumendid, mis tõendavad töötatud perioode ja tõlgitud lehekülgede arvu;

d)	vabakutseliste tõlkide puhul dokumendid, mis tõendavad töötatud päevade arvu ja keeli, millest ja millesse on tõlgitud.

3. Valikukomisjoni roll

Konkursi valikukomisjon määrab kindlaks konkursi testide ja katsete raskusastme ja kinnitab nende sisu, hindab, kas kandidaadid täidavad konkreetsed osalemistingimused, võrdleb kandidaatide võimeid ja oskusi ning valib konkursiteates esitatud nõuete alusel välja parimad kandidaadid.

Valikukomisjoni tegevus on konfidentsiaalne.

Valikukomisjoni tööd toetab EPSO.

4. Huvide konflikt

Valikukomisjoni liikmete nimed avaldatakse EPSO veebisaidil (8).

Kandidaadid, valikukomisjoni liikmed ja konkursi korraldamises osalevad EPSO töötajad on kohustatud teatama mis tahes huvide konfliktist, mis võib tekkida eelkõige perekondliku sideme või otsese töösuhte korral. Olukorrast, mis võib kujutada endast huvide konflikti, tuleb EPSO-le teatada niipea, kui asjaomane isik sellest teada saab. EPSO hindab iga juhtumit eraldi ja võtab asjakohaseid meetmeid.

Valikukomisjoni sõltumatuse tagamiseks on kandidaatidel ja kõigil valikukomisjoni mittekuuluvatel isikutel rangelt keelatud valikukomisjoni liikmetega ühendust võtta mis tahes küsimuses, mis on seotud konkursi või valikukomisjoni tööga, välja arvatud sõnaselgelt lubatud juhtudel.

Kandidaadid, kes soovivad valikukomisjonile oma seisukohti esitada, peavad seda tegema kirjalikult kandidaadikonto kaudu.

Eespool nimetatud reeglite rikkumise tagajärjel võidakse valikukomisjoni liikme või EPSO töötaja suhtes algatada distsiplinaarmenetlus ja/või kandidaat konkursilt eemaldada (vt punkt 6).

5. Testid ja katsed

EPSO teavitab kandidaate testide ja katsete läbiviimise korrast ning vajalikest üksikasjadest ja juhistest hiljemalt siis, kui ta saadab kandidaatidele testidel ja katsetel osalemise kutse.

Kui see on juhistes ette nähtud, peavad kandidaadid testide ja katsete sooritamiseks EPSO juhiseid järgides aja kinni panema. Ajavahemik, mille jooksul on võimalik testideks ja katseteks aega kinni panna ja neid sooritada, on piiratud.

Kandidaadid peavad sooritama kõik nõutavad toimingud, mis on ette nähtud enne teste ja katseid antud juhistes, näiteks installima tarkvara, tegema nõutavad sünkroonimised, katsetama ühendust, tehnilistele nõuetele vastavust või süsteeme ja/või tegema näidistesti. Juhistes ettenähtud toimingute abil saab kandidaat kontrollida, kas tema IT-keskkond on testide ja katsete sooritamiseks valmis ning kas tema seade ühildub testimisplatvormi või -rakendusega. Kui kandidaat neid kohustuslikke toiminguid ei soorita, võib see takistada tal testide ja katsete tegemist ning testide ja katsete läbiviimise eest vastutaval teenusepakkujal ei pruugi olla võimalik nende tegemise käigus ilmnevaid tehnilisi probleeme tulemuslikult lahendada.

Kui kandidaat ei ole ühe või mitme testi või katse jaoks aega kinni pannud, nendel osalenud või neid lõpuni sooritanud, loetakse tema osalemine konkursil lõppenuks, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et tal ei olnud võimalik seda teha temast sõltumatutel asjaoludel või vääramatu jõu tõttu. Sellisel juhul peaks kandidaat EPSOga võimalikult kiiresti, eelistatavalt enne nende testide ja katsete toimumise aega, ühendust võtma ning esitama asjaomased põhjendused, sealhulgas vajaduse korral tõendusmaterjali, et ta on võtnud ühendust tehnilise toega.

Olukorda, kus kandidaat ei ole järginud testide ja katsete sooritamise tingimusi, mis on ette nähtud talle kättesaadavaks tehtud juhistes ja teabes, ei käsitata temast sõltumatute asjaolude või vääramatu jõuna.

Kandidaatidel palutakse tutvuda ka EPSO veebisaidil (9) kirjeldatud EPSO valikumenetluste ning testide ja katsete üldnõuetega.

6. Konkursilt eemaldamine

Kandidaat võidakse konkursi mis tahes etapis konkursilt eemaldada, kui ta:

a)	on esitanud ühele ja samale konkursile mitu avaldust;

b)	on esitanud valeandmeid või esitatud andmed on asjakohaste dokumentidega tõendamata;

c)	ei ole täitnud testide ja katsete tegemise juhiseid, kui juhistes on kirjas, et nende täitmata jätmine võib kaasa tuua valikumenetlusest eemaldamise;

d)	on testides või katsetes sohki teinud, veebiteste või -katseid salvestanud, püüdnud mõjutada testide või katsete õiglast läbiviimist või muul viisil kahjustanud konkursimenetluse usaldusväärsust;

e)	on mõne valikukomisjoni liikmega lubamatul viisil ühendust võtnud või püüdnud seda teha;

f)	ei ole andnud EPSO-le teada võimalikust huvide konfliktist valikukomisjoni liikme või EPSO töötajaga;

g)	on juhiseid eirates kirjalikud või praktilised testid või katsed allkirjastanud või märgistanud.

ELi institutsioonidesse tööle kandideerivad isikud peavad näitama üles igakülgset usaldusväärsust vastavalt personalieeskirjade artikli 27 esimesele lõigule ja artikli 28 punktile c. Pettuse või pettusekatse korral võib EPSO otsustada, et kandidaat ei või teatava aja jooksul tulevastel konkurssidel osaleda.

7. Probleemid ja parandusmeetmed

7.1. Tehnilised ja korralduslikud probleemid

Kui kandidaat puutub valikumenetluse mis tahes etapis kokku oluliste tehniliste või korralduslike probleemidega, peaks ta EPSOt sellest oma kandidaadikonto kaudu teavitama.

Kandidaadikonto või kandideerimisavaldusega seotud küsimuste puhul tuleb võtta EPSOga ühendust viivitamata ja igal juhul enne kandideerimisavalduste esitamise tähtaja möödumist.

Kui testi või katse ajal tekib probleeme, peab kandidaat

a)	probleemist viivitamata teatama, järgides täpselt testidel ja katsetel osalemise kutses esitatud juhiseid, ning

võtma kolme kalendripäeva jooksul alates selle testi või katse tegemise päevale järgnevast päevast (kaasa arvatud) EPSOga oma kandidaadikonto kaudu ühendust ja kirjeldama probleemi üksikasjalikult. Samuti peaks kandidaat lisama tõendusmaterjali selle kohta, mida ta on probleemi lahendamiseks püüdnud teha. Dokumentaalsed tõendid on vajalikud selleks, et EPSO saaks olukorda uurida. Testidel ja katsetel osalemise kutses võidakse esitada täiendavaid nõudeid ja juhiseid, mis on seotud testil või katsel tekkinud probleemidest teatamisega.

EPSO teavitamise kohustus kehtib kõikidel juhtudel, ka juhul, kui testide ja katsete läbiviimise eest vastutav teenusepakkuja on kandidaadi kaebusele juba reageerinud.

Kaebusi, mis on saabunud pärast käesolevas punktis osutatud tähtaja möödumist, vastu ei võeta.

Kui kandidaat ei ole punkti 5 alapunktis 3 osutatud toiminguid sooritanud, ei võeta tema kaebust tehniliste probleemide kohta vastu, välja arvatud juhul, kui kandidaat tõendab, et tal ei olnud võimalik seda teha temast sõltumatutel asjaoludel või vääramatu jõu tõttu.

Nõudeid, mis esitatakse seoses punktides 7.2.2 ja 7.3.1 osutatud kaebustega ning mille aluseks on väidetavad tehnilised ja/või korralduslikud küsimused, millest ei ole teatatud vastavalt punktile 7.1, mida tõlgendatakse koostoimes punktiga 5, vastu ei võeta.

7.2. Ametisisene läbivaatamismenetlus

7.2.1. Kaebused valikvastustega testide kohta

Kandidaat, kes leiab, et tal on põhjendatult alust arvata, et ühes või mitmes valikvastustega testi küsimuses oli viga, mis mõjutas negatiivselt tema võimalusi neile vastata, võib taotleda asjaomaste küsimuste läbivaatamist.

Valikukomisjon võib otsustada veaga küsimused tühistada ja jagada algselt nendele küsimustele määratud punktid testi ülejäänud küsimuste vahel. Ümberarvutamine mõjutab ainult neid kandidaate, kellele asjaomased küsimused esitati. Konkursiteate asjaomastes punktides osutatud testide hindamise kord ei muutu.

Kui kandidaat soovib valikvastustega testi ühe või mitme küsimuse kohta kaebust esitada, peab ta

a)	võtma kolme kalendripäeva jooksul alates selle testi tegemise päevale järgnevast päevast (kaasa arvatud) EPSOga oma kandidaadikonto kaudu ühendust;

b)	kirjeldama asjaomaseid küsimusi võimalikult täpselt ning

c)	selgitama, milles väidetav viga seisnes.

Kaebusi, mis esitatakse pärast tähtaja möödumist või milles ei ole selgelt kirjeldatud vaidlusalust küsimust ja väidetavat viga, arvesse ei võeta. Eelkõige ei võeta arvesse kaebusi, mis puudutavad vaid väidetavaid tõlkega seotud probleeme ja milles ei ole esitatud probleemi selget kirjeldust.

Kaebused, mis esitatakse seoses punktis 7.3.1 osutatud kaebustega ja mille aluseks on valikvastustega testi küsimustes esinevad väidetavad probleemid, millest ei olnud punkti 7.2.1 kohaselt teatatud, lükatakse tagasi.

7.2.2. Läbivaatamistaotlused

Kandidaat võib nõuda, et valikukomisjoni mis tahes otsus, millega kinnitatakse tema tulemused või määratakse kindlaks, kas ta pääseb edasi konkursi järgmisesse etappi, või mis mõjutab muul viisil tema õiguslikku staatust, vaadataks läbi.

Läbivaatamismenetluse eesmärk on anda valikukomisjonile võimalus muuta vaidlustatavat otsust juhul, kui selleks on põhjust (nt hindamisel tehtud viga). Läbivaatamismenetluse käigus vaatab valikukomisjon oma hinnangu kandidaadi võimetele ja oskustele läbi ning kas kinnitab esialgse otsuse või muudab oma hinnangut.

Valikukomisjon ei vasta õiguslikele argumentidele, olenemata sellest, kas need on vaidlustatud hinnanguga seotud või mitte. Õiguslikud argumendid ja konkursi õigusraamistikuga seotud väited võib esitada halduskaebusena (vt punkt 7.3.1).

Pelgalt asjaolu, et kandidaat ei nõustu hinnanguga, mille valikukomisjon on andnud tema sooritatud testi või katse või hariduse ja/või töökogemuse kohta, ei tähenda, et valikukomisjon on teinud hindamisvea. Valikukomisjonil on kandidaadi soorituse, hariduse ja töökogemuse hindamisel ulatuslik kaalutlusruum.

Valikvastustega testide tulemuste läbivaatamist ei ole võimalik taotleda.

Kui kandidaat soovib esitada läbivaatamistaotluse, peab ta

a)	võtma EPSOga oma kandidaadikonto kaudu ühendust viie kalendripäeva jooksul pärast seda, kui vaidlustatav otsus tema kandidaadikontol avaldati;

b)	märkima selgelt, millist otsust ta soovib vaidlustada ja mis põhjusel.

Kandidaat saab automaatse kinnituse, et tema taotlus on kätte saadud. Valikukomisjon vaatab läbivaatamistaotluse läbi ja teavitab kandidaati oma otsusest niipea kui võimalik.

Pärast punkti 6 alapunktis a osutatud tähtaega kätte saadud läbivaatamistaotlusi vastu ei võeta ja läbi ei vaadata, välja arvatud juhul, kui kandidaat tõendab, et tegemist oli vääramatu jõuga.

7.3. Muud läbivaatamismenetlused

7.3.1. Personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 kohased halduskaebused

Kandidaat võib meetme (otsuse või selle puudumise) kohta esitada halduskaebuse,

a)	kui ta leiab, et konkursimenetluse reegleid on rikutud, ning

kui vaidlustatud meede kahjustab asjaomast kandidaati, st mõjutab otseselt ja vahetult tema õiguslikku staatust kandidaadina (sellega kinnitatakse kandidaadi tulemused või määratakse kindlaks, kas ta pääseb edasi konkursi järgmisesse etappi, või see mõjutab muul viisil kandidaadi õiguslikku staatust).

Kaebuse otsuse puudumise kohta saab esitada juhul, kui otsus tuleb teha personalieeskirjades sätestatud tähtaja jooksul.

Kandidaat, kes on esitanud läbivaatamistaotluse (vt punkt 7.2.2), peab ootama ära sellele saabuva vastuse, enne kui ta teeb otsuse, kas esitada halduskaebus või mitte. Sellisel juhul hakatakse halduskaebuse esitamise tähtaega arvestama kuupäevast, kui tehakse teatavaks valikukomisjoni otsus läbivaatamistaotluse kohta.

Halduskaebused vaatab läbi EPSO direktor, kes tegutseb personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 kohaselt ametisse nimetava ametiisikuna.

Halduskaebusega seotud menetluse eesmärk on kontrollida, kas konkursi õiguslikku raamistikku on järgitud. Kandidaatide tähelepanu juhitakse sellele, et EPSO direktor ei saa valikukomisjoni hinnangupõhist otsust tühistada ja tal puuduvad õiguslikud volitused valikukomisjoni otsuse sisu muutmiseks. Kui EPSO direktor tuvastab menetlusvea või ilmselge hindamisvea, saadetakse juhtum valikukomisjonile uuesti hindamiseks tagasi.

Halduskaebuse esitamiseks peab kandidaat

a)	võtma EPSOga oma kandidaadikonto kaudu ühendust personalieeskirjade artikli 90 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul, st kolme kuu jooksul alates i) päevast, kui vaidlustatav otsus teatavaks tehti, või ii) päevast, kui selline otsus oleks tulnud teha, ning

b)	märkima selgelt, millist otsust või millise otsuse puudumist ta soovib vaidlustada ja mis põhjusel.

Pärast personalieeskirjade artikli 90 lõikes 2 sätestatud tähtaega saabunud halduskaebusi vastu ei võeta.

7.3.2. Kaebused kohtule

Kandidaadil on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 270 ning personalieeskirjade artikli 91 alusel õigus esitada kaebus Euroopa Liidu Üldkohtule.

Euroopa Liidu Üldkohtule saab esitada kaebuse otsuste kohta, mille on teinud EPSO (ja mitte valikukomisjon), üksnes juhul, kui kandidaat on nõuetekohaselt esitanud personalieeskirjade artikli 90 lõikes 2 ette nähtud halduskaebuse (vt punkt 7.3.1).

Kogu kohtule kaebuse esitamisega seotud teave on kättesaadav Euroopa Liidu Üldkohtu veebisaidil (10).

7.3.3. Kaebused Euroopa Ombudsmanile

Euroopa Ombudsmanile võivad haldusomavoli juhtumite kohta esitada kaebuse kõik ELi kodanikud ja elanikud.

Enne ombudsmanile kaebuse esitamist peavad kandidaadid kasutama ära kõik EPSO pakutavad ametisisesed õiguskaitsevahendid (vt punktid 7.1 ja 7.2).

Ombudsmanile kaebuse esitamine ei pikenda tähtaegu, mis on ette nähtud käesolevates eeskirjades osutatud taotluste, kaebuste või kohtule kaebuste esitamiseks.

Kogu ombudsmanile kaebuse esitamisega seotud teave on kättesaadav ombudsmani veebisaidil (11).

I LISA lõpp. Tagasi põhiteksti juurde saamiseks klõpsake siia.

(1) https://eu-careers.europa.eu/et/contact-us.

(2) https://eu-careers.europa.eu/et/single-candidate-portal-new-online-portal-your-applications.

(3) https://eu-careers.europa.eu/et/documents/common-european-framework-reference-languages.

(4) https://eu-careers.europa.eu/et/contact-us.

(5) https://eu-careers.europa.eu/et/epso-faqs-by-category.

(6) Ei puuduta eestikeelset versiooni.

(7) Selle konkursi puhul kasutatakse mõisteid „töökogemus“ ja „erialane töökogemus“ samatähenduslikena.

(8) https://eu-careers.europa.eu/et.

(9) https://eu-careers.europa.eu/et.

(10) https://curia.europa.eu/site/jcms/.

(11) https://www.ombudsman.europa.eu/et/home.

II LISA

TAVAPÄRASED AMETIÜLESANDED

1. valdkond – IKT taristu

Allpool on kirjeldatud ametiülesandeid, mida IKT taristu valdkonnas nii era- kui ka avalikus sektoris üldjuhul täita tuleb. Ülesanded on jagatud kümnesse kategooriasse.

Vastutus lahenduste/teenuste kavandamise, arhitektuuri, integreerimise, rakendamise, käitamise ja haldamise eest ettevõtete IKT-taristute ja andmekeskuste valdkonnas. Konkreetsemalt kuuluvad vastutusalasse:

a)	füüsilised ja virtuaalsed komponendid: operatsioonisüsteemid, konteinerid, konteinerite orkestreerimise tarkvara, seire, serverid, andmebaasid, rakendusserverid, tarkvarapõhised võrgud, kõrgkäideldavusega arhitektuurid, klasterdamine, andmekeskuste arhitektuur ja lahendused;

b)	salvestus-, varundus- ja arhiveerimissüsteemid: salvestusvõrk (SAN), plokksalvestus, failisalvestus, võrgusalvestus (NAS);

c)	rakenduste/vahevara komponentide (nt Tomcat, Weblogic, Apex, Oracle Webcenter, e-post) haldamine;

d)	andmebaaside haldamine: Oracle Database, MySQL, PostgreSQL, Microsoft SQL;

e)	võrgutaristu teenused: tulemüür, koormuse tasakaalustamine, pöördproksi/proksi, domeeninimede süsteemi (DNS) teenused, Active Directory kataloogiteenused / LDAP (kataloogipöörduse kergprotokoll), identiteedihaldusteenused (IAM), ainulogimine (SSO);

f)	küberturvalisus: viirusetõrje, levinud ohuliigid (pahavara, andmepüük, teenusetõkestus (DoS), siseohud), CIA triad (turvakolmik: konfidentsiaalsus, terviklus, käideldavus), turvapoliitika, nõuetele vastavus ja riskijuhtimine;

g)	tarkvara, nagu Java, Apex, Oracle Forms, Git;

h)	digitöökohad, tööjaamade haldamine, pilvepõhised koostöölahendused, kommunikatsioonilahendused ja videokonverentsid, mobiiltöötlus, seadmehalduslahendused, digitaalsete infoekraanide lahendused, printimine.

Infotehnoloogia operatiivtegevuse juhtimine ja koordineerimine hallatavate teenuslepingute kaudu, sealhulgas:

a)	muutuste juhtimine;

b)	teenindussoovi täitmine;

c)	intsidentide lahendamine;

d)	probleemihaldus;

e)	käideldavuse juhtimine;

f)	suutvuse ja jõudluse haldus;

g)	infoturbepoliitika ja selle juhtimine.

3.	Tarkvaraarenduse, -turvalisuse ja -operatsioonide (DevSecOps) põhimõtete ja teenuste kavandamine ja rakendamine ning nendega seotud operatsioonid, eelkõige seoses pidevintegreerimise, -valmiduse ja -juurutamise konveieritega ning taristu automatiseerimisega.

4.	Ettevõtte infoturbepoliitika ja talitluspidevuse raamistike kavandamise ja rakendamise toetamine IT-taristu teenuste või infosüsteemide puhul.

5.	Füüsiliste ja virtuaalsete komponentide IT-elutsükli ja tehnilise elutsükli haldus, sh infosüsteemide ja nende komponentide hankimine ning asjakohane integreerimine ja kohandamine.

6.	Tehnoloogiaseire ja kujunemisjärgus tehnoloogialahenduste kasutamine.

7.	Taristuprojektide portfellide jälgimine ja haldamine, projekti dokumentatsiooni läbivaatamine.

Kõrgjõudlusega andmetöötluse (HPC) strateegia, arhitektuur ja operatsioonid (taristu vallas):

a)	osalemine kõrgjõudlusega andmetöötluse teenuste strateegiate ja tegevuskavade väljatöötamises (maht, kestlikkus/energia, elutsükkel);

b)	kõrgjõudlusega andmetöötluse virnade arhitektuuri ja integreerimise koordineerimine ettevõtlusteenustega ning kõrgjõudlusega andmetöötluse ja pilvandmetöötluse hübriidtöövoogudega;

c)	kõrgjõudlusega andmetöötluse komponentide ja teenuste tehniliste kirjelduste ja vastuvõtukriteeriumide kindlaksmääramise toetamine kooskõlas olemasolevate teenusehaldusvahendite ja peamiste tulemusnäitajatega;

d)	kõrgjõudlusega andmetöötluse komponentide riski-, talitluspidevuse ja infoturbe meetmete rakendamine kooskõlas institutsioonilise poliitikaga;

e)	poliitikakujundajatele ülevaadete ja aruannete koostamine ning koostöö sidusrühmade ja koordineerimis-/standardimisfoorumitega.

Kvanttehnoloogia hindamine ja integreerimine (taristu vallas):

a)	kvantandmetöötluse/simulatsiooni ressursside hindamise ja katsetamise strateegiatesse ja tegevuskavadesse panustamine seoses kõrgjõudlusega andmetöötluse keskkondadega;

b)	taristu kvantkommunikatsiooniks ja kvantturvalisusele üleminekuks (nt krüptoagiilsuse kavandamine, varade prioriseerimine, katseetapi valideerimine) valmisoleku toetamine kooskõlas institutsioonisiseste turberaamistikega;

c)	kvanttaju ja metroloogiat hõlmavates katseprojektides/-platvormidel osalemine, kui see on taristuteenuste puhul asjakohane, sealhulgas andmete integreerimise küsimustes;

d)	osalemine selliste arhitektuuripõhimõtete ja tehniliste standardite väljatöötamises, mis võimaldavad integreerida kvantkomponendid andmekeskuste, kõrgjõudlusega andmetöötluse ja võrgutaristutega; ELi/liikmesriikide sidusrühmade ja standardiorganisatsioonidega suhtlemine.

10.	IT-spetsialistide ja välistöövõtjate meeskondade juhendamine. Tegevuse tulemuslikkuse jälgimine, et tagada lepinguliste kohustuste ja teenustasemelepete (SLAs) täitmine.

2. valdkond – IKT-projektide juhtimine

Allpool on kirjeldatud ülesandeid, mida IKT-projektide juhtimise valdkonnas nii era- kui ka avalikus sektoris üldjuhul täita tuleb.

1.	IKT-projektide, -programmide ja -portfellide haldamine, toetamine ja järelevalve kogu nende elutsükli jooksul, sealhulgas rahaliste ja inimressursside eraldamine, ulatuse ja riskide jälgimine, muutuste juhtimine ja aruandlus.

2.	Äri- ja/või tehniline analüüs, ettepanekute esitamine, kavandamine, kulude hindamine, vajalike ressursside kindlakstegemine ja soetamine, lahenduste leidmine, ajakava kindlaksmääramine, rakendamise järelmeetmete võtmine, muutuste juhtimine ja aruandlus.

3.	Kulude, ajakavade, ressursside, tulemuste ja riskide jälgimine kooskõlas kvaliteedi- ja turbestandardite ja -poliitikaga.

4.	Projektitegevuse või IT-lahenduste ja/või -teenuste pakkumise eest vastutava meeskonna töös osalemine / selle koordineerimine/juhtimine.

5.	Kõigi institutsioonisiseste ja -väliste sidusrühmadega, sealhulgas klientide ja tehniliste meeskondadega suhtlemise korraldamine.

6.	Äri- ja tehniliste valdkondade vahel ühenduslülina tegutsemine, jagades keerukad ülesanded teostatavateks meetmeteks, mis toetavad lahenduste leidmist ja/või teenuste osutamist.

7.	IKT horisontaalsete algatuste koordineerimine ja/või juhtimine.

8.	Kontrollimine, kas projekti, programmi või portfelliga seotud tegevusega saavutatakse eesmärgid ja saadakse oodatud kasu.

9.	IKT projektijuhtimisraamistike kindlaksmääramine, koostamine ja rakendamine.

10.	Kvaliteedi tagamise teenuste juhtimine, nt testimistegevuse kavandamine, arendamine ja koordineerimine, riskide maandamine, funktsionaalsus, kasutatavus, turvalisus, liikuvus, jõudlus ja ergonoomikatestide valideerimine.

11.	IKT valdkonna projektide, programmide ja/või portfellihalduse ja/või teenustega seotud lepingute haldamine.

3. valdkond – pilvtehnoloogia ja võrgud

Allpool on kirjeldatud ametiülesandeid, mida pilvtehnoloogia ja võrkude valdkonnas nii era- kui ka avalikus sektoris üldjuhul täita tuleb. Ülesanded on jagatud nelja kategooriasse.

Vastutus ettevõtete IKT võrgutaristute valdkonnas ning avaliku ja privaatpilve keskkondades lahenduste/teenuste kavandamise, integreerimise, rakendamise, käitamise ja haldamise eest, fookusega järgmistel ülesannetel:

võrgu- ja telekommunikatsiooniteenused: kaugjuurdepääsu lahendused, internetiühendus, kõne-/andmeside (VoIP, mobiilside), (turvalised) videokonverentsiteenused, audiovisuaalse voogedastuse teenused, kohtvõrgud (Wi-Fi, kaabel-kohtvõrk), virtuaalsed privaatvõrgud (VPN), tarkvarapõhised võrgud, koormusejaoturid, domeeninimede süsteem (DNS), hosti dünaamilise konfigureerimise protokoll (DHCP) ja IP-aadresside haldamise teenused, institutsioonidevaheline ning institutsioonide ja teenuseosutajate vaheline ühenduvus (sealhulgas pilve kaudu);

turvateenuste netitarvikud ja tehnoloogialahendused – nullusaldusega arhitektuur, autentimislahendused, tulemüürid, pöördproksid/proksid ja veebitulemüüride [WAF] lahendused, seire, avastamise ja intsidentidele reageerimise tehnoloogiad (turvateabe ja -sündmuste haldus [SIEM]), infoturbe haldamine, automatiseerimine ja intsidentidele reageerimine [SOAR], laiendatud avastamine ja reageerimine [XDR] – ning nende kooskõlla viimine nõrkushalduse ning küberturvalisuse ja talitluspidevuse põhimõtetega;

pilvandmetöötlustehnoloogiad ja -teenused: pilvespetsiifilised lahendused, taristu teenusena (IaaS), platvorm teenusena (PaaS), tarkvara teenusena (SaaS), hübriidpilv (millesse on integreeritud era- ja avaliku sektori pilv), reguleeritud, turvaline ja standardne pilvekeskkond (landing zones), pilvevõrgustus (virtuaalne võrk [VNet], virtuaalne privaatpilv [VPC], privaatsed otspunktid (private end-points), võrdsidumine (peering)), identiteedi- ja pääsuhaldus (IAM), tarkvaraarendus, -turvalisus ja -operatsioonid ([DevSecOps]; sealhulgas pidevintegreerimise, -valmiduse ja -juurutamise konveierid, taristu koodina, konteinerdus), kulude haldamine (pilvfinantstehingud (Cloud Financial Operations) [FinOps]).

Panustamine strateegilisse planeerimisse, arhitektuuri ja juhtimisse, eelkõige:

a)	strateegiate väljatöötamine võrgu- ja pilveteenuste pidevaks täiustamiseks ja arendamiseks kooskõlas institutsiooniliste eesmärkide ja turu/tehnoloogia arenguga;

b)	pilv- ja võrguteenuse osutajate ja tehnoloogiate hindamise ja valimise juhtimine;

c)	võrgu- ja pilvesüsteemide arhitektuuriraamistike, suuniste, tehniliste põhimõtete ja standardite ning parimate tavade kindlaksmääramine;

d)	põhjaliku tehnilise dokumentatsiooni, sealhulgas arhitektuuriskeemide ja käitamisprotseduure käsitlevate andmete säilitamine;

kujunemisjärgus tehnoloogiate ja tööstuse suundumuste pidev jälgimine, uuenduslike lahenduste katsetamiseks kontseptsiooni tõendamise algatamine ja koordineerimine ning tulemuste dokumenteerimine koos soovitustega nende tehnoloogiate ja uuenduste võimalikuks integreerimiseks võrgu- ja pilvearhitektuuri.

Teenuste osutamise, järelevalve ja nõuetele vastavuse tagamine, eelkõige:

a)	IKT-spetsialistide ja välistöövõtjate meeskondade juhendamine. Teenuseosutajatepoolse lepingute täitmise ja nendega seotud teenustasemelepete jälgimine;

b)	süsteemi toimimise ja käideldavuse jälgimine ja tagamine; keerukate küsimuste lahendamise koordineerimine;

c)	võrgu- või pilvekomponentide talitluspidevuse ja küberturvalisuse meetmete rakendamine ja jälgimine (nt identiteedi- ja pääsuhaldus, krüpteerimine, võrgu segmentimine);

d)	teenuste kasutamise ja teenindussuutlikkuse jälgimine ja optimeerimine, tagades ressursside kulutõhusa kasutuse (nt pilvandmetöötluse kulude jälgimine, teenuste kasutuselevõtt/analüüs, suutlikkuse analüüs, ribalaius);

e)	juhtkonnale ja sidusrühmadele korrapäraste aruannete ja tulemustabelite koostamine;

f)	kohaldatavate normide ja institutsioonisisese turvapoliitika järgimise tagamine;

g)	korrapärane riskide ja nõrkuste hindamine, turvaauditite tegemine ning leevendusmeetmete koordineerimine.

Pilvtehnoloogia ja võrkude valdkonna sidusrühmade juhtimine, sealhulgas:

a)	suhtlemine oma institutsiooni osakondade, teiste institutsioonide ja/või liikmesriikide esindajate ja väliste teenuseosutajatega;

b)	otsustajatele eksperdinõu ja tehnilise toe pakkumine;

c)	ülevaadete, aruannete ja ettekannete ning võimalike soovituste või ettepanekute ettevalmistamine.

4. valdkond – andmeteadus

Allpool on kirjeldatud ametiülesandeid, mida andmeteaduse valdkonnas nii era- kui ka avalikus sektoris üldjuhul täita tuleb. Ülesanded on jagatud kaheksasse kategooriasse.

1. Andmetehnika

a)	Andmeökosüsteemide analüüs, tehniline projekteerimine ja haldamine, hajus-andmetöötluse arhitektuurid.

ETLi/ELT (Extract, Transform, Load) protsesside, andmeorkestreerimise raamistike ja selliste skaleeritavate andmekonveierite rakendamine, mis on võimelised töötlema heterogeensetest allikatest saadud petabaidi tasandi andmekogumeid ja mis hõlmavad struktureeritud, poolstruktureeritud ja struktureerimata andmevorminguid.

2. Täiustatud statistiline modelleerimine ja kvantitatiivne analüüs

a)	Statistiliste mudelite, ökonomeetriliste meetodite, aegridade prognoosimise ja täiustatud kvantitatiivsete andmeanalüüsimeetodite väljatöötamine ja rakendamine.

b)	Tunnuste loomise konveierite (feature engineering pipelines), võõrväärtuste tuvastamise algoritmide, valimi stratifitseerimise meetodite ning Monte Carlo simulatsioonide rakendamine statistiliseks järeldamiseks ja mudeli valideerimiseks.

3. Andmearhitektuur ja semantiliste tehnoloogiate integreerimine

a)	Selliste ettevõtte tasandi andmearhitektuuride kavandamine ja rakendamine, mis võimendavad semantilisi tehnoloogiaid, teadmusgraafikuid, ontoloogiaid ja seotud avatud andmete raamistikke.

b)	Metaandmete standardite, mitmekeelsete tesauruste ja automatiseeritud taksonoomia genereerimise süsteemide väljatöötamine, kasutades graafilistel struktuuridel põhinevaid andmebaase, ressursikirjelduskarkassi (RDF) tehnoloogiaid ja semantilise mõtlemise mootoreid.

4. Kõrgjõudlusega andmetöötlus ja optimeerimine

a)	Kõrgjõudlusega andmetöötluslahenduste rakendamine arvutuslikult mahukate andmetöötlusülesannete täitmiseks.

b)	Hajutatud andmetöötlusklastrite kavandamine ja juurutamine, kiirendatud analüüs graafikaprotsessori (GPU) abil, rööptöötluse algoritmid ja optimeerimistehnikad suuremahulise matemaatilise modelleerimise ja simuleerimise jaoks.

5. Täiustatud andmete integreerimise ja rakendusliidese (API) arendamine

a)	Andmete integreerimise lahenduste, mikroteenuste arhitektuuri ja rakendusliideste loomine sujuvaks andmevahetuseks hajussüsteemide vahel.

b)	Andmeliidenduse kihtide, andmete reaalajas sünkroniseerimise mehhanismide ja selliste andmete kvaliteedi seire automatiseeritud süsteemide rakendamine, millel on anomaaliate avastamise täiustatud suutlikkus.

6. Masinõpe (MLOps) ja automatiseerimine

a)	Masinõppe automatiseeritud konveierite kontseptualiseerimine, arendamine ja tehniline järelevalve, kasutades kõrgtehnoloogia raamistikke ja pilvespetsiifilisi tehisintellektiteenuseid.

b)	Masinõppe elutsükli konveierite (end-to-end MLOps pipelines) projekteerimine ja rakendamine, sealhulgas mudelite versioonimine (model versioning), automatiseeritud treenimine, hüperparameetrite optimeerimine, A/B-testimise raamistikud ja tootmise kasutuselevõtu strateegiad.

c)	Masinõppe konteinerdatud lahenduste, pidevintegreerimise / pidevjuurutamise (CI/CD) süsteemide ning automaatsete mudeli toimivuse seire ja mudeli ümbertreenimise mehhanismide väljatöötamine.

7. Analüüsi- ja visualiseerimistehnoloogia kasutamine

a)	Täiustatud analüüsiraamistike väljatöötamine, kasutades kujunemisjärgus tehnoloogiaid, nagu reaalajas või liitreaalsuses toimuva voogedastuse analüütika, automatiseeritud teadmiste genereerimine ja interaktiivsed andmete uurimise vahendid.

b)	Visualiseerimismootorite, digitaalse näidikupaneeli arhitektuuride ja integreeritud masinõppe võimalustega iseteeninduslike analüüsiplatvormide rakendamine.

c)	Tavapäraste ärianalüüsivahendite, nagu Microsoft Power BI, Qliki ja muude andmete visualiseerimise ja aruandluse platvormide kasutamine, et analüüsida, visualiseerida ja esitada asjakohaseid teadmisi.

8. Andmekorraldus ja kommunikatsioon

a)	Andmekorralduse elementide ja põhimõtete – sealhulgas andmete majandamine (data stewardship), andmete omamine, võrdlusandmete haldus (reference data management), andmeliinid (data lineage), metaandmete haldamine ja andmete kvaliteet – rakendamine.

b)	Koostöö institutsioonisiseste ja -väliste sidusrühmadega, et ühtlustada andmestandardeid, tavasid ja kohustusi.

c)	Suuniste andmine, teadlikkuse suurendamine, koolituste korraldamine ja eksperdinõu andmine kõigi andmetega seotud aspektide kohta.

II LISA lõpp. Tagasi põhiteksti juurde saamiseks klõpsake siia.

III LISA

NÄITED MIINIMUMKVALIFIKATSIOONI KOHTA

(Näited miinimumkvalifikatsiooni kohta, mida liikmesriikides ja Ühendkuningriigis (1) eri palgaastmete puhul tavaliselt nõutakse)

Käesolevate näidete hõlpsasti loetavas vormingus vaatamiseks klõpsake siia.

AST-SC 1 – AST-SC 6

AST 1 – AST 7

AST 3 – AST 11

AD 5 – AD 16

RIIK

Keskharidus (mis võimaldab omandada keskharidusjärgset haridust)

Keskharidusjärgne haridus (keskeriharidus või vähemalt kaheaastase normaalõppeajaga ülikoolikursus)

Ülikoolitaseme haridus (vähemalt 3aastase normaalõppeajaga)

Ülikoolitaseme haridus (4aastase või pikema normaalõppeajaga)

Belgique — België — Belgien

Certificat de l’enseignement secondaire supérieur (CESS)/Diploma secundair onderwijs

Diplôme d'aptitude à accéder à l'enseignement supérieur (DAES)/Getuigschrift van hoger secundair onderwijs

Diplôme d'enseignement professionnel/Getuigschrift van het beroepssecundair onderwijs

Candidature/Kandidaat

Graduat/Gegradueerde

Bachelor/Professioneel gerichte Bachelor

Bachelor académique (180 crédits)

Academisch gerichte Bachelor (180 ECTS)

Licence/Licentiaat

Master

Diplôme d'études approfondies (DEA)

Diplôme d'études spécialisées (DES)

Diplôme d'études supérieures spécialisées (DESS)

Gediplomeerde in de Voortgezette Studies (GVS)

Gediplomeerde in de Gespecialiseerde Studies (GGS)

Gediplomeerde in de Aanvullende Studies (GAS)

Agrégation/Aggregaat

Ingénieur industriel/Industrieel ingenieur

Doctorat/Doctoraal diploma

България

Диплома за завършено средно образование

Специалист по …

Диплома за висше образование

Бакалавър

Магистър

Česko

Vysvědčení o maturitní zkoušce

Vysvědčení o absolutoriu (Absolutorium) + diplomovaný specialista (DiS.)

Diplom o ukončení bakalářského studia (Bakalář)

Diplom o ukončení vysokoškolského studia

Magistr

Doktor

Danmark

Bevis for:

Studentereksamen

Højere Forberedelseseksamen (HF)

Højere Handelseksamen (HHX)

Højere Afgangseksamen (HA)

Bac pro: Bevis for Højere Teknisk Eksamen (HTX)

Videregående uddannelser

= Bevis for = Eksamensbevis som (erhvervsakademiuddannelse AK)

Bachelorgrad (BA eller BS)

Professionsbachelorgrad

Diplomingeniør

Kandidatgrad/Candidatus

Master/Magistergrad (mag.art)

Licenciatgrad

ph.d.-grad

Deutschland

Abitur/Zeugnis der allgemeinen Hochschulreife

Fachabitur/Zeugnis der Fachhochschulreife

Fachhochschulabschluss

Bachelor

Hochschulabschluss/Fachhochschulabschluss/Master

Magister Artium/Magistra Artium

Staatsexamen/Diplom

Erstes Juristisches Staatsexamen

Doktorgrad

Eesti

Gümnaasiumi lõputunnistus + riigieksamitunnistus

Lõputunnistus kutsekeskhariduse omandamise kohta

Tunnistus keskhariduse baasil kutsekeskhariduse omandamise kohta

Bakalaureusekraad (min 120 ainepunkti)

Bakalaureusekraad (< 160 ainepunkti)

Rakenduskõrghariduse diplom

Bakalaureusekraad (160 ainepunkti)

Magistrikraad

Arstikraad

Hambaarstikraad

Loomaarstikraad

Filosoofiadoktor

Doktorikraad (120–160 ainepunkti)

Éire/Ireland

Ardteistiméireacht, Grád D3, I 5 ábhar/Leaving Certificate Grade D3 in 5 subjects

Gairmchlár na hArdteistiméireachta (GCAT)/Leaving Certificate Vocational Programme (LCVP)

Teastas Náisiúnta/National Certificate

Gnáthchéim bhaitsiléara/Ordinary bachelor degree

Dioplóma náisiúnta (ND, Dip.)/National diploma (ND, Dip.)

Ardteastas (120 ECTS)/Higher Certificate (120 ECTS)

Céim onóracha bhaitsiléara (3 bliana/180 ECTS) (BA, B.Sc, B.Eng)/Honours bachelor degree (3 years/180 ECTS) (BA, B.Sc, B.Eng)

Céim onóracha bhaitsiléara (4 bliana/240 ECTS)/Honours bachelor degree (4 years/240 ECTS)

Céim ollscoile/University degree

Céim mháistir (60-120 ECTS)/Master’s degree (60-120 ECTS)

Dochtúireacht/Doctorate

Ελλάδα

Απολυτήριο Γενικού Λυκείου Απολυτήριο Κλασικού Λυκείου

Απολυτήριο Τεχνικού Επαγγελματικού Λυκείου

Απολυτήριο Ενιαίου Πολυκλαδικού Λυκείου

Απολυτήριο Ενιαίου Λυκείου

Απολυτήριο Τεχνολογικού Επαγγελματικού Εκπαιδευτηρίου

Δίπλωμα επαγγελματικής κατάρτισης (IΕΚ)

Πτυχίο ΑΕI (πανεπιστημίου, πολυτεχνείου, ΤΕI)

Μεταπτυχιακό Δίπλωμα Ειδίκευσης (2ος κύκλος)

Διδακτορικό Δίπλωμα (3ος κύκλος)

España

Bachillerato + Curso de Orientación Universitaria (COU)

Bachillerato

BUP

Diploma de Técnico especialista

FP grado superior (Técnico superior)

Diplomado/Ingeniero técnico

Grado (180 ECTS)

Licenciatura

Máster

Ingeniero

Título de Doctor

Grado (al menos 240 ECTS)

France

Baccalauréat

Diplôme d'accès aux études universitaires (DAEU)

Brevet de technicien

Diplôme d'études universitaires générales (DEUG)

Brevet de technicien supérieur (BTS)

Diplôme universitaire de technologie (DUT)

Diplôme d'études universitaires scientifiques et techniques (DEUST)

Licence

Maîtrise

Maîtrise des sciences et techniques (MST), maîtrise des sciences de gestion (MSG), diplôme d'études supérieures techniques (DEST), diplôme de recherche technologique (DRT), diplôme d'études supérieures spécialisées (DESS), diplôme d'études approfondies (DEA), master 1, master 2 professionnel, master 2 recherche

Diplôme des grandes écoles

Diplôme d'ingénieur

Doctorat

Hrvatska

Svjedodžba o državnoj maturi

Svjedodžba o završnom ispitu

Stručni pristupnik/pristupnica

Baccalaureus/Baccalaurea (sveučilišni prvostupnik/prvostupnica)

Stručni specijalist

Magistar struke

Magistar inženjer/magistrica inženjerka (mag. ing)

Doktor struke

Doktor umjetnosti

Italia

Diploma di maturità (vecchio ordinamento)

Perito ragioniere

Diploma di superamento dell’esame di Stato conclusivo dei corsi di studio di istruzione secondaria superiore

Diploma universitario (DU)

Certificato di specializzazione tecnica superiore

Attestato di competenza (4 semestri)

Diploma di laurea – L (breve)

Diploma di laurea (DL)

Laurea specialistica (LS)

Master di I livello

Dottorato di ricerca (DR)

Κύπρος

Απολυτήριο

Δίπλωμα = Programmes offered by Public/Private Schools of Higher Education (for the latter accreditation is compulsory)

Higher Diploma

Πανεπιστημιακό Πτυχίο/Bachelor

Master

Doctorat

Latvija

Atestāts par vispārējo vidējo izglītību

Diploms par profesionālo vidējo izglītību

Diploms par pirmā līmeņa profesionālo augstāko izglītību

Bakalaura diploms (min. 120 kredītpunktu)

Bakalaura diploms (160 kredītpunktu)

Profesionālā bakalaura diploms

Maģistra diploms

Profesionālā maģistra diploms

Doktora grāds

Lietuva

Brandos atestatas

Aukštojo mokslo diplomas

Aukštesniojo mokslo diplomas

Profesinio bakalauro diplomas

Aukštojo mokslo diplomas

Bakalauro diplomas

Magistro diplomas

Daktaro diplomas

Meno licenciato diplomas

Luxembourg

Diplôme de fin d’études secondaires et techniques

BTS

Brevet de maîtrise

Brevet de technicien supérieur

Diplôme de premier cycle universitaire (DPCU)

Diplôme universitaire de technologie (DUT)

Bachelor

Diplôme d'ingénieur technicien

Master

Diplôme d'ingénieur industriel

DESS en droit européen

Magyarország

Gimnáziumi érettségi bizonyítvány

Szakközépiskolai érettségi-képesítő bizonyítvány

Felsőfokú szakképesítést igazoló bizonyítvány (Higher Vocational Programme)

Főiskolai oklevél

Alapfokozat (Bachelor degree 180 credits)

Egyetemi oklevél

Alapfokozat (Bachelor degree 240 credits)

Mesterfokozat (Master degree) (Osztatlan mesterképzés)

Doktori fokozat

Malta

Advanced Matriculation or GCE Advanced level in 3 subjects (2 of them grade C or higher)

Matriculation certificate (2 subjects at Advanced level and 4 at Intermediate level including Systems of Knowledge with overall grade A-C) + Passes in the Secondary Education Certificate examination at Grade 5

2 A Levels (passes A-C) + a number of subjects at Ordinary level, or equivalent

MCAST diplomas/certificates

Higher National Diploma

Bachelor’s degree

Master of Arts

Doctorate

Nederland

Diploma VWO

Diploma staatsexamen (2 diploma's)

Diploma staatsexamen voorbereidend wetenschappelijk onderwijs (Diploma staatsexamen VWO)

Diploma staatsexamen hoger algemeen voortgezet onderwijs (Diploma staatsexamen HAVO)

Kandidaatsexamen

Associate degree (AD)

Bachelor (WO)

HBO bachelor degree

Baccalaureus of „Ingenieur“

HBO/WO Master's degree

Doctoraal examen/Doctoraat

Österreich

Matura/Reifeprüfung

Reife- und Diplomprüfung

Berufsreifeprüfung

Kollegdiplom/Akademiediplom

Fachhochschuldiplom/Bakkalaureus/Bakkalaurea

Universitätsdiplom

Fachhochschuldiplom

Magister/Magistra

Master

Diplomprüfung, Diplom-Ingenieur

Magisterprüfungszeugnis Rigorosenzeugnis

Doktortitel

Polska

Świadectwo dojrzałości

Świadectwo ukończenia liceum ogólnokształcącego

Dyplom ukończenia kolegium nauczycielskiego

Świadectwo ukończenia szkoły policealnej

Licencjat/Inżynier

Magister/Magister inżynier

Dyplom doktora

Portugal

Diploma de Ensino Secundário

Certificado de Habilitações do Ensino Secundário

Bacharel Licenciado

Licenciado

Mestre

Doutorado

România

Diplomă de bacalaureat

Diplomă de absolvire (colegiu universitar)

Învățământ preuniversitar

Diplomă de licenţă

Diplomă de inginer

Diplomă de urbanist

Diplomă de master

Certificat de atestare (studii academice postuniversitare)

Diplomă de doctor

Slovenija

Maturitetno spričevalo (spričevalo o poklicni maturi) (spričevalo o zaključnem izpitu)

Diploma višje strokovne šole

Diploma o pridobljeni visoki strokovni izobrazbi

Univerzitetna diploma

Magisterij

Specializacija

Doktorat

Slovensko

Vysvedčenie o maturitnej skúške

Absolventský diplom

Diplom o ukončení bakalárskeho štúdia (Bakalár)

Diplom o ukončení vysokoškolského štúdia

Bakalár (Bc.)

Magister

Magister/Inžinier

ArtD.

Suomi/Finland

Ylioppilastutkinto tai peruskoulu + kolmen vuoden ammatillinen koulutus – Studentexamen eller grundskola + treårig yrkesinriktad utbildning

Todistus yhdistelmäopinnoista (Betyg över kombinationsstudier)

Ammatillinen opistoasteen tutkinto – Yrkesexamen på institutnivå

Kandidaatin tutkinto – Kandidatexamen/Ammattikorkeakoulututkinto – Yrkeshögskoleexamen (min. 120 opintoviikkoa – studieveckor)

Maisterin tutkinto – Magisterexamen/Ammattikorkeakoulututkinto – Yrkeshögskoleexamen (min. 160 opintoviikkoa – studieveckor)

Tohtorin tutkinto (Doktorsexamen) joko 4 vuotta tai 2 vuotta lisensiaatin tutkinnon jälkeen – antingen 4 år eller 2 år efter licentiatexamen

Lisensiaatti/Licentiat

Sverige

Slutbetyg från gymnasieskolan (3-årig gymnasial utbildning)

Högskoleexamen (80 poäng)

Högskoleexamen, 2 år, 120 högskolepoäng

Yrkeshögskoleexamen/Kvalificerad yrkeshögskoleexamen, 1–3 år

Kandidatexamen (akademisk examen omfattande minst 120 poäng, varav 60 poäng fördjupade studier i ett ämne + uppsats motsvarande 10 poäng)

Meriter på grundnivå: Kandidatexamen, 3 år, 180 högskolepoäng (Bachelor)

Magisterexamen (akademisk examen omfattande minst 160 poäng, varav 80 poäng fördjupade studier i ett ämne + uppsats motsvarande 20 poäng eller två uppsatser motsvarande 10 poäng vardera)

—	Licentiatexamen

—	Doktorsexamen

Meriter på avancerad nivå:

—	Magisterexamen, 1 år, 60 högskolepoäng

—	Masterexamen, 2 år, 120 högskolepoäng

Meriter på forskarnivå:

—	Licentiatexamen, 2 år, 120 högskolepoäng

—	Doktorsexamen, 4 år, 240 högskolepoäng

United Kingdom

General Certificate of Education Advanced level — 2 passes or equivalent (grades A to E)

BTEC National Diploma

General National Vocational Qualification (GNVQ), advanced level

Advanced Vocational Certificate of Education, A level (VCE A level)

Higher National Diploma/Certificate (BTEC)/SCOTVEC

Diploma of Higher Education (DipHE)

National Vocational Qualifications (NVQ)

Scottish Vocational Qualifications (SVQ) level 4

(Honours) Bachelor degree

NB: Master’s degree in Scotland

Honours Bachelor degree

Master’s degree (MA, MB, MEng, MPhil, MSc)

Doctorate

NOTE:

UK diplomas awarded in 2020 (until 31 December 2020) are accepted without an equivalence. UK diplomas awarded as from 1 January 2021 must be accompanied by an equivalence issued by a competent authority of an EU Member State.

III LISA lõpp. Tagasi põhiteksti juurde saamiseks klõpsake siia.

(1) Kohaldatakse kvalifikatsiooni suhtes, mis on omandatud kuni 31. detsembrini 2020.