KOMISJONI TEATIS

Suunised Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 kohaldatavuse kohta tehnosiirde kokkulepete suhtes

(EMPs kohaldatav tekst)

(C/2026/2323)

SISUKORD

SISSEJUHATUS

ÜLDPÕHIMÕTTED

2.1.

ELi toimimise lepingu artikkel 101 ja intellektuaalomandiõigused

2.2.

Tehnosiirde kokkulepete suhtes ELi toimimise lepingu artikli 101 kohaldamise seisukohast olulised mõisted

2.2.1.

Ettevõtja mõiste

2.2.2.

Konkurentsi piiramine ning erinevus konkurentsivastasest eesmärgist tuleneva piirangu ja tagajärjest tuleneva piirangu vahel

2.2.3.

Tehnosiirde kokkulepete mõju

2.2.3.1.

Positiivne mõju

2.2.3.2.

Negatiivne mõju

2.2.4.

Turu mõiste

2.2.5.

Konkurentide ja mittekonkurentide erinevus

2.3.

Kokkulepped, mis üldjuhul jäävad ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalast välja

TEHNOSIIRDE GRUPIERANDI MÄÄRUSE („TTBER“) KOHALDAMINE

3.1.

TTBERi õiguslikud tagajärjed

3.2.

TTBERi kohaldamisala ja kestus

3.2.1.

Tehnosiirde kokkulepete mõiste

3.2.1.1.

Tehnosiirde kokkulepete sätted, mis käsitlevad toodete ostmist ja muud liiki intellektuaalomandi õiguste litsentsimist

3.2.1.2.

TTBERi kohaldamisalast väljajäävate intellektuaalomandi õiguste litsentsimine

3.2.1.3.

Teatavat tüüpi andmete litsentsimine

3.2.2.

Siirde mõiste

3.2.3.

Kahe poole vahelised lepingud

3.2.4.

Lepinguliste toodete tootmise lepingud

3.2.5.

Kestus

3.2.6.

Suhe muude grupierandi määrustega

3.2.6.1.

Grupierandi määrused spetsialiseerumis- ning teadus- ja arendustöökokkulepete kohta

3.2.6.2.

Vertikaalsete kokkulepete grupierandi määrus

3.3.

TTBERi kohased turuosa künnised

3.3.1.

Turuosa künnised

3.3.2.

Tehnoloogiaturgude turuosade arvutamine TTBERi kohaselt

3.4.

Üliranged piirangud vastavalt TTBERile

3.4.1.

Üldpõhimõtted

3.4.2.

Konkurentidevahelised lepingud

3.4.3.

Mittekonkurentidevahelised lepingud

3.5.

Välja jäetud piirangud

3.6.

Grupierandi tühistamine ja kohaldamata jätmine

3.6.1.

Grupierandi tühistamine

3.6.2.

TTBERi kohaldamata jätmine

ELI TOIMIMISE LEPINGU ARTIKLI 101 LÕIGETE 1 JA 3 KOHALDAMINE VÄLJASPOOL TTBERI KOHALDAMISALA

4.1.

Analüüsi üldine raamistik

4.1.1.

ELi toimimise lepingu artikli 101 lõikele 1 vastavuse hindamise olulised tegurid

4.1.2.

ELi toimimise lepingu artikli 101 lõikele 3 vastavuse hindamise olulised tegurid

4.2.

Artikli 101 kohaldamine eri liiki litsentsimispiirangute suhtes

4.2.1.

Litsentsitasuga seotud kohustused

4.2.2.

Ainuõiguslik litsentsimine ja müügipiirangud

4.2.2.1.

Ainuõiguslikud ja ainulitsentsid

4.2.2.2.

Müügipiirangud

4.2.3.

Tootmismahu piirangud

4.2.4.

Kasutusalapiirangud

4.2.5.

Oma tarbeks kasutamise piirangud

4.2.6.

Seosmüük ja müük komplektina

4.2.7.

Konkurentsikeelud

4.3.

Vahenduskokkulepped

4.4.

Tehnoloogiapuulid

4.4.1.

Tehnoloogiapuulide moodustamise ja toimimise hindamine

4.4.2.

Puuli ja selle litsentsisaajate vahelistes lepingutes sisalduvate piirangute hindamine

4.5.

Litsentsiläbirääkimiste rühmad

4.5.1.

Sissejuhatus

4.5.2.

ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohane hindamine

4.5.3.

Hindamine ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 alusel

1. SISSEJUHATUS

Käesolevates suunistes esitatakse põhimõtted tehnosiirde kokkulepete hindamiseks Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 101 alusel (1). Tehnosiirde kokkulepped on kokkulepped, millega litsentsiandja annab litsentsisaajale õiguse kasutada teatavaid tehnoloogiaõigusi kaupade või teenuste tootmiseks, nagu on määratletud komisjoni määruse (EL) 2026/877 (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki tehnosiirde kokkulepete suhtes (edaspidi „TTBER“) (2) artikli 1 lõike 1 punktis c.

Käesolevates suunistes selgitatakse TTBERi kohaldamist ning TTBERi kohaldamisalast välja jäävate tehnosiirde kokkulepete suhtes ELi toimimise lepingu artikli 101 kohaldamist. Käesolevate suuniste avaldamisega soovib komisjon aidata ettevõtjatel hinnata oma tehnosiirde kokkuleppeid liidu konkurentsieeskirjade alusel ja seeläbi hõlbustada selliste kokkulepete kasutamist. Tehnosiirde kokkulepped võimaldavad tehnoloogia levikut ja stimuleerivad esialgset teadus- ja arendustegevust, edendades seeläbi innovatsiooni (3). Tehnoloogia levik ja innovatsioon on liidu konkurentsivõimelise, vastupanuvõimelise (4) ja jätkusuutliku majanduse peamised liikumapanevad jõud.

Käesolevates suunistes sätestatud põhimõtteid tuleb kohaldada vastavalt konkreetse juhtumi asjaoludele. Suuniseid ei tohi kohaldada mehaaniliselt. Suunistes toodud näited on ainult illustreerivad ega ole ammendavad.

Käesolevad suunised ei piira ELi toimimise lepingu artikli 101 ja TTBERi tõlgendamist Üldkohtu ja Euroopa Liidu Kohtu (edaspidi üheskoos „Euroopa Liidu Kohus“) poolt.

TTBER ja käesolevad suunised ei piira ELi toimimise lepingu artikli 102 kohaldamist tehnosiirde kokkulepete suhtes.

Suunised on üles ehitatud järgmiselt.

Jaotises 2.1 esitatakse üldpõhimõtted, mis reguleerivad ELi toimimise lepingu artikli 101 kohaldamist tehnosiirde kokkulepete suhtes. Jaotises 2.2 käsitletakse artikli 101 alusel nende kokkulepete hindamisega seotud mõisteid, sealhulgas intellektuaalomandi litsentsimise positiivset ja negatiivset mõju konkurentsile, asjaomase turu määratlust ning erinevust konkurentide ja mittekonkurentide vahel. Jaotises 2.3 käsitletakse kokkuleppeid, mis jäävad tavaliselt väljapoole artikli 101 kohaldamisala.

Jaotises 3 antakse suunised TTBERi kohaldamisala kohta. Selles selgitatakse lepinguliste toodete tootmise tehnosiirde kokkulepete mõistet, TTBERi ja muude grupierandi määruste vahelist suhet, TTBERi artiklis 3 sätestatud turuosa künniseid ning TTBERi artiklites 4 ja 5 sätestatud ülirangeid ja välja jäetud piiranguid.

Jaotises 4 selgitatakse, kuidas hinnatakse TTBERiga hõlmamata tehnosiirde kokkuleppeid ELi toimimise lepingu artikli 101 lõigete 1 ja 3 alusel, ning antakse suuniseid eri liiki piirangute kohta, mida tehnosiirde kokkulepped tavaliselt sisaldavad, samuti suuniseid tehnoloogiaõigustega seotud muud liiki lepingute kohta.

2. ÜLDPÕHIMÕTTED

2.1. ELi toimimise lepingu artikkel 101 ja intellektuaalomandiõigused

ELi toimimise lepingu artikli 101 eesmärk on tagada, et ettevõtjad ei kasutaks kokkuleppeid, ettevõtjate ühenduste otsuseid ega kooskõlastatud tegevust (5) turul konkurentsi takistamiseks, piiramiseks või moonutamiseks, mis lõppkokkuvõttes kahjustaks tarbijaid. Artikli 101 eesmärk on ka saavutada integreeritud siseturg, mis suurendab konkurentsi liidus.

ELi toimimise lepingu artiklit 101 kohaldatakse ettevõtjatevaheliste kokkulepete suhtes, mis võivad mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust (6) ning takistada, piirata või moonutada konkurentsi (7). Artiklis 101 on sätestatud konkurentsivastase ja konkurentsi soodustava mõju hindamise raamistik.

Kokkuleppeid hinnatakse ELi toimimise lepingu artikli 101 alusel kahes etapis. Esimeses etapis hinnatakse artikli 101 lõike 1 kohaselt, kas kokkuleppel on konkurentsivastane eesmärk või kas see avaldab tegelikku või potentsiaalset piiravat mõju. Teises etapis, mis on vajalik ainult juhul, kui leitakse, et kokkulepe piirab konkurentsi artikli 101 lõike 1 tähenduses, hinnatakse seda, kas kokkulepe tõhustab konkurentsi artikli 101 lõikes 3 sätestatud erandi nelja tingimuse kohaselt. Kõnealuste tingimuste kohaselt peab kokkulepe i) aitama parandada kaupade tootmist või levitamist või edendada tehnilist või majanduslikku progressi, ii) võimaldades samal ajal tarbijatel saada sellest tulenevast kasust õiglase osa, iii) ilma et sellega kehtestataks piiranguid, mis ei ole nimetatud eesmärkide saavutamiseks hädavajalikud, ja iv) ilma et sellega antaks osalevatele ettevõtjatele võimalust kõrvaldada konkurentsi kõnesolevate toodete olulise osa suhtes (8). Määruse 1/2003 artikli 2 kohaselt on konkurentsiasutus või osapool, kes teeb avalduse artikli 101 väidetava rikkumise kohta, kohustatud tõendama, et kokkulepe piirab konkurentsi artikli 101 lõike 1 tähenduses, samas kui ettevõtjal, kes taotleb artikli 101 lõike 3 kohasest erandist tulenevat eelist, on kohustus tõendada, et kõik erandi neli tingimust on täidetud.

10.

Intellektuaalomandi seadused annavad ainuõigusi patentide, autoriõiguste, tööstusdisainilahenduste õiguste, kaubamärkide ja muude seadusega kaitstud õiguste omanikele. Intellektuaalomandi omanikul on intellektuaalomandit reguleerivate õigusnormide kohaselt õigus takistada talle kuuluva intellektuaalomandi volitamata kasutamist ja sellest kasu saamist, näiteks litsentsides seda kolmandatele isikutele. Kui intellektuaalomandi õiguse omanik on toonud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) turule intellektuaalomandi õigust (välja arvatud avaliku esitamise õigusi) (9) kätkeva toote või seda on tehtud tema nõusolekul, on intellektuaalomandi õigus ammendatud selles mõttes, et omanik ei saa seda enam kasutada toote müügi kontrollimiseks (õiguste liidu territooriumil ammendumise põhimõte) (10). Õiguste omanikul ei ole intellektuaalomandit reguleerivate õigusnormide kohaselt õigust takistada litsentsitavat tehnoloogiat sisaldavate kaupade müüki litsentsisaajate või ostjate poolt. Liidu territooriumil ammendumise põhimõte on kooskõlas intellektuaalomandi õiguste olemusliku ülesandega, milleks on anda omanikule õigus välistada kasu saamine tema intellektuaalomandi arvelt ilma tema nõusolekuta.

11.

Asjaolu, et intellektuaalomandit reguleerivate õigusnormidega antakse kasutamise ainuõigus, ei tähenda, et intellektuaalomandi õiguste suhtes ei kohaldataks konkurentsiõigust. ELi toimimise lepingu artikkel 101 on eelkõige kohaldatav kokkulepete suhtes, millega omanik annab teisele ettevõtjale litsentsi oma intellektuaalomandi õiguste kasutamiseks (11). Samuti ei tähenda see, et intellektuaalomandi õiguste ja liidu konkurentsieeskirjade vahel oleks vastuolu. Intellektuaalomandi õigustega edendatakse innovatsiooni, õhutades ettevõtjaid investeerima uute või uuendatud toodete ja protsesside uurimisse ja arendamisse. Ka konkurents ise tekitab ettevõtjates vajaduse tegeleda innovatsiooniga. Innovatsioon on avatud ja konkurentsitiheda turumajanduse oluline ja dünaamiline element. Seetõttu on innovatsiooni soodustamiseks ja selle konkurentsipõhise kasutamise tagamiseks olulised nii intellektuaalomandi õigused kui ka konkurents.

12.

Tehnosiirde kokkulepete ELi toimimise lepingu artikli 101 kohaseks hindamiseks tuleb meeles pidada, et intellektuaalomandi õiguste loomisega kaasnevad sageli kaalukad investeeringud ning et see on sageli riskantne ettevõtmine. Selleks et mitte vähendada dünaamilist konkurentsi ja et säilitada stiimul uuenduste tegemiseks, ei tohiks novaatoreid väärtuslike intellektuaalomandi õiguste kasutamisel ülemäära piirata. Neil põhjustel peaks novaatoritel olema võimalik saada edukate projektide eest asjakohast tasu, mis on piisav investeerimisstiimuli säilitamiseks, arvestades ka vajadust katta ebaõnnestunud projektide kahjumid. Tehnoloogia litsentsimine võib litsentsisaajalt samuti nõuda märkimisväärseid pöördumatuid investeeringuid (st lahkudes kõnealuselt konkreetselt tegevusalalt, ei saa litsentsisaaja investeeringut kasutada muudeks tegevusteks ega müüa muudmoodi kui vaid märkimisväärse kahjumiga) litsentsitavasse tehnoloogiasse ja selle kasutamiseks vajalikesse tootmisvahenditesse. Artiklit 101 ei saa kohaldada, võtmata arvesse poolte selliseid eelnevaid investeeringuid ning nendega seotud riske. Poolte risk ning vajalikud pöördumatud investeeringud võivad seega viia kokkuleppeni, mis jääb artikli 101 lõike 1 kohaldamisalast välja või mis investeeringute tagasiteenimiseks vajaliku perioodi jooksul vastab artikli 101 lõike 3 tingimustele.

13.

ELi toimimise lepingu artiklis 101 esitatud õigusraamistik on piisavalt paindlik, et võtta arvesse tehnoloogiaõiguste litsentsimise dünaamilisi aspekte. Puudub eeldus, et intellektuaalomandi õigused ja litsentsilepingud kui niisugused põhjustaksid konkurentsiprobleeme. Enamik tehnoloogiaõiguste litsentsimise lepinguid ei piira konkurentsi. Tehnoloogiaõiguste litsentsimine iseenesest on konkurentsi soodustav, sest see aitab tehnoloogiat levitada ning edendab litsentsiandjate ja litsentsisaajate uuenduslikkust. Kui tehnoloogiaõiguste litsentsilepingud piiravad konkurentsi, kaasnevad nendega sageli artikli 101 lõike 3 tingimustele vastavad konkurentsi tõhustavad asjaolud (12). Seetõttu on suur enamik litsentsilepingutest artikliga 101 kooskõlas.

2.2. Tehnosiirde kokkulepete suhtes ELi toimimise lepingu artikli 101 kohaldamise seisukohast olulised mõisted

2.2.1. Ettevõtja mõiste

14.

ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1 kohaldatakse ettevõtjate ja nende ühenduste suhtes. Ettevõtja on mis tahes isiklikest, varalistest ja mittevaralistest osadest koosnev majandustegevusega tegelev üksus, sõltumata selle üksuse õiguslikust vormist ja rahastamisviisist.

2.2.2. Konkurentsi piiramine ning erinevus konkurentsivastasest eesmärgist tuleneva piirangu ja tagajärjest tuleneva piirangu vahel

15.

ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaselt on keelatud kokkulepped, mille eesmärk või tagajärg on konkurentsi piiramine. Artikli 101 lõige 1 kehtib nii kokkuleppe poolte vaheliste konkurentsipiirangute kui ka mõne poole ja kolmandate isikute vaheliste konkurentsipiirangute kohta.

16.

Selleks et hinnata, kas tehnosiirde kokkulepe piirab konkurentsi, tuleb arvestada tegelikku konteksti, milles konkurents toimuks, kui kokkulepe puuduks, samuti kokkuleppes sisalduvaid võimalikke piiranguid. Hindamisel on vaja võtta arvesse kokkuleppe tõenäolist mõju tehnoloogiatevahelisele konkurentsile (konkureerivaid tehnoloogiaid kasutavate ettevõtjate vahelisele konkurentsile) ning tehnoloogiasisesele konkurentsile (sama tehnoloogiat kasutavate ettevõtjate vahelisele konkurentsile) (13). ELi toimimise lepingu artikli 101 lõikega 1 on keelatud nii tehnoloogiatevahelise kui ka tehnoloogiasisese konkurentsi piiramine. Seetõttu on vajalik hinnata, mil määral kokkulepe mõjutab või tõenäoliselt mõjutaks konkurentsi kahte nimetatud aspekti turul.

17.

Konkurentsivastase eesmärgiga piirangu mõiste viitab ettevõtjatevahelise koordineerimise teatavatele liikidele, mis paljastab konkurentsi kahjustamise piisaval määral, nii et selle mõju hindamine ei ole vajalik (14).

18.

Tagajärjel põhineva konkurentsipiirangu mõiste osutab kokkulepetele, millel ei ole konkurentsivastast eesmärki, kuid mille puhul on tõestatud, et neil on arvestatav tegelik või potentsiaalne konkurentsi piirav mõju (15). Selleks, et kokkuleppel oleks konkurentsile piirav mõju, peab see avaldama või tõenäoliselt avaldama märgatavat kahjulikku mõju vähemalt ühele turu konkurentsi parameetrile, näiteks hinnale, tootmismahule, kaupade kvaliteedile, tootevalikule või innovatsioonile. Tõendamaks, et kokkuleppe tagajärg on konkurentsi piiramine, on üldjuhul vaja määratleda asjaomane turg või asjaomased turud ja hinnata kokkuleppe mõju turu dünaamikale konkreetsel juhul. Näiteks võib märgatav konkurentsivastane mõju tõenäolisemalt tekkida juhul, kui vähemalt ühel kokkuleppe poolel on teatav turuvõim või ta omandab selle (16).

19.

Kui ettevõtjad teevad koostööd, mis ei kuulu ELi toimimise lepingu artikli 101 lõikes 1 sätestatud keelu alla, kuna sellel on konkurentsile neutraalne või positiivne mõju, ei kuulu ka ühe või mitme poole ärilise sõltumatuse piiramine kõnealuse keelu alla, tingimusel et selline piiramine on koostöö rakendamiseks objektiivselt vajalik ja koostöö eesmärkidega proportsionaalne („täiendavad piirangud“) (17). Et teha kindlaks, kas piirang kujutab endast täiendavat piirangut, tuleb uurida, kas kõnealuse piirangu puudumisel oleks koostöö tegemine võimatu. Asjaolu, et ilma kõnealuse piiranguta oleks koostööd raskem teha või see tooks vähem tulu, ei ole piisav, et pidada piirangut objektiivselt vajalikuks ja seega täiendavaks (18).

20.

Nagu käesolevate suuniste punktis 9 selgitatud, võib kokkulepe, mis piirab konkurentsi ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 tähenduses, siiski olla artikliga 101 kooskõlas, kui pooled tõendavad, et kokkulepe vastab artikli 101 lõike 3 neljale kumulatiivsele tingimusele.

2.2.3. Tehnosiirde kokkulepete mõju

21.

Hinnates tehnosiirde kokkuleppeid ELi toimimise lepingu artikli 101 alusel, tuleb võtta arvesse kõiki asjakohaseid konkurentsi parameetreid, nagu hinnad, tootmismaht toodangu koguse mõttes, kaupade kvaliteet ja tootevalik ning innovatsioon. Järgmistes jaotistes esitatakse näiteid tehnosiirde kokkulepete võimaliku mõju kohta nendele parameetritele, eristades positiivset ja negatiivset mõju.

2.2.3.1. Positiivne mõju

22.

Tehnosiirde kokkulepetel võib olla märkimisväärne konkurentsi soodustav mõju. Valdav enamus neist kokkulepetest ongi konkurentsi soodustavad. Nimelt võivad tehnosiirde kokkulepped edendada innovatsiooni, võimaldades novaatoritel teenida tulu oma investeeringutelt teadus- ja arendustegevusse.

23.

Samuti võimaldavad tehnosiirde kokkulepped levitada tehnoloogiat ja see omakorda võib luua väärtust, vähendades litsentsisaaja tootmiskulusid või võimaldades tal toota uusi või täiustatud tooteid. Litsentsisaajate puhul tuleneb tõhususe kasv sageli litsentsiandja tehnoloogia kombineerimisest litsentsisaaja varade ja tehnoloogiaga. Litsentsimist kasutatakse tihti seetõttu, et litsentsiandja jaoks on tõhusam tehnoloogiat litsentsida kui seda ise kasutada, näiteks kuna litsentsisaajal on vajalikud tootmisvahendid juba olemas. Seega annab kokkulepe litsentsisaajale juurdepääsu tehnoloogiale, mida ta saab oma tootmisvahenditega kombineerida. Näiteks võib ülikool või teadusasutus anda tootmisettevõttele tehnoloogialitsentsi.

24.

Tehnoloogia litsentsimine võib suurendada tõhusust ka sünergia näol, võimaldades litsentsisaajal kombineerida oma tehnoloogiat litsentsiandja tehnoloogiaga. Seeläbi võib litsentsisaaja saavutada sellise kulu ja tulemuste konfiguratsiooni, mis muidu oleks võimatu.

25.

Tehnoloogia litsentsilepingud võivad suurendada tõhusust ka jaemüügietapis, samamoodi nagu kaupade ja teenuste turustamise vertikaalsed kokkulepped. Selline tõhususe kasv võib avalduda kulude kokkuhoius või tarbijatele väärtuslike teenuste osutamises. Vertikaalsete kokkulepete positiivset mõju kirjeldatakse komisjoni suunistes vertikaalsete piirangute kohta (19) (edaspidi „vertikaalsete piirangute suunised“).

26.

Tehnoloogia litsentsimine võib teenida ka konkurentsi soodustavat eesmärki, mis seisneb litsentsisaaja enda tehnoloogia arendamise ja kasutamise takistuste kõrvaldamises. Eriti sektorites, kus kehtib palju patente, kasutatakse litsentsimist tihti tööstusdisainilahenduste vabaduse võimaldamiseks, sest litsentsimine kõrvaldab ohu, et litsentsiandja võiks esitada patendiõiguse rikkumise süüdistusi (20).

2.2.3.2. Negatiivne mõju

27.

Tehnosiirde kokkulepped on üldiselt konkurentsi soodustavad, kuid teatavatel juhtudel võivad ettevõtjad kasutada neid selleks, et saavutada konkurentsivastaseid eesmärke, mis on lõppkokkuvõttes tarbijatele kahjulikud.

28.

Piiravatel tehnosiirde kokkulepetel võib olla turule negatiivne mõju, mis seisneb muu hulgas järgmises:

a)	tehnoloogiatevahelise konkurentsi vähendamine, sealhulgas nii ilmse kui ka otseselt väljendamata kokkumängu võimaldamine,

b)	konkurentide väljatõrjumine nende kulude suurendamise, sisendite kättesaadavuse piiramise või muul moel turulepääsu tõkete suurendamisega ning

c)	tehnoloogiasisese konkurentsi vähendamine.

29.

Tehnoloogiatevahelise konkurentsi vähenemise oht on suurem vastastikuste kohustuste kehtestamise korral (21). Näiteks kui konkurendid annavad teineteisele üle konkureeriva tehnoloogia ning kehtestavad vastastikuse kohustuse jagada teineteisega vastava tehnoloogia edaspidiseid täiustusi ning kui see kokkulepe takistab emba-kumba konkurenti saavutamast teise ees tehnoloogilist edumaad, on innovatsioonikonkurents poolte vahel piiratud (vt ka punkt 264).

30.

Konkurentide vahelised tehnosiirde kokkulepped võivad soodustada ka koordineerimist. Kokkumängu oht on suurem kontsentreeritud turgudel (22). Tehnosiirde kokkulepped võivad koordineerimist soodustada, suurendades turu läbipaistvust, juhtides teatavat käitumist ning suurendades turulepääsu tõkkeid. Koordineerimist võivad soodustada ka kokkulepped, mis toovad kaasa kulude märkimisväärse ühetaolisuse (poolte sarnaste kulude suure osakaalu), kuna see võib suurendada poolte võimalusi hindade osas kokku mängida (23).

31.

Koordineerimist võib soodustada ka tundliku äriteabe vahetamine konkurentide vahel tehnosiirde kokkuleppe rakendamise käigus. Teatava tundliku äriteabe vahetamine võib siiski olla kokkuleppe rakendamiseks objektiivselt vajalik (24). Kui kokkulepe ise ei kuulu ELi toimimise lepingu artikli 101 lõikes 1 sätestatud keelu alla, kuna sellel on konkurentsile neutraalne või positiivne mõju, ei kuulu ka selle kokkuleppega kaasnev teabevahetus kõnealuse keelu alla. See kehtib juhul, kui teabevahetus on objektiivselt vajalik litsentsilepingu rakendamiseks ja on selle eesmärkidega proportsionaalne. Kui teabevahetus läheb kaugemale sellest, mis on objektiivselt vajalik kokkuleppe rakendamiseks, või ei ole kokkuleppe eesmärkidega proportsionaalne, tuleks seda hinnata horisontaalkoostöö kokkulepete suuniste 6. peatükis esitatud suuniste alusel. Kui teabevahetus kuulub artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse, võib see siiski täita artikli 101 lõike 3 tingimusi.

32.

Tehnosiirde kokkulepped võivad piirata tehnoloogiatevahelist konkurentsi ka konkurentidele turuletuleku või laienemise tõkete loomisega. Näiteks võidakse piirata kolmandate isikute turulepääsu, kui turgu valitsevad litsentsiandjad kehtestavad litsentsisaajatele nii ranged konkurentsikeelud, et kolmandatele isikutele on litsentsilepingute sõlmimiseks kättesaadav ebapiisaval arvul litsentsisaajaid, ning litsentsisaajatel on raske turule tulla (25).

33.

Tehnosiirde kokkulepped võivad piirata ka tehnoloogiasisest konkurentsi. See võib tuleneda näiteks litsentsisaajale kehtestatud edasimüügihinna säilitamise kohustusest või müügi piiramisest territooriumide või klientide kaupa. Tehnoloogiasisese konkurentsi piiramine võib soodustada kokkumängu litsentsisaajate vahel. Samuti võib see soodustada konkureerivate tehnoloogiate omanike vahelist kokkumängu või vähendada tehnoloogiate vahelist konkurentsi turulepääsu tõkete suurendamisega.

2.2.4. Turu mõiste

34.

Komisjoni lähenemisviis asjaomase turu määratlemisele on esitatud komisjoni teatises asjaomase turu määratlemise kohta liidu konkurentsiõiguse kohaldamisel (26) (edaspidi „turu määratlemise teatis“). Käesolevates suunistes käsitletakse ainult neid turu määratlemise aspekte, mis on eriti olulised tehnoloogiaõiguste litsentsimise seisukohast.

35.

Tehnoloogia on sisend, mis integreeritakse kas tootesse või tootmisprotsessi. Tehnoloogiaõiguste litsentsimine võib seetõttu mõjutada konkurentsi nii eelneva etapi sisenditurgudel kui ka järgneva etapi väljunditurgudel. Näiteks võib leping kahe ettevõtja vahel, kes müüvad konkureerivaid tooteid järgneva etapi turul ning kes litsentsivad vastastikku eelneval turul nende toodete tootmisega seotud tehnoloogiaõigusi, piirata konkurentsi asjaomasel järgneva etapi toote- või teenuseturul. Vastastikku litsentsimine võib piirata konkurentsi ka asjaomasel eelneva etapi tehnoloogiaturul ning võimalik, et muudelgi eelneva etapi sisenditurgudel. Tehnoloogia litsentsilepingute konkurentsimõju hindamiseks võib seetõttu vaja olla määratleda nii asjaomane tooteturg või asjaomased tooteturud kui ka asjaomane tehnoloogiaturg või asjaomased tehnoloogiaturud (27).

36.

Asjaomane tooteturg hõlmab lepingulisi tooteid (mis sisaldavad litsentsitavat tehnoloogiat) ja tooteid, mida ostjad toodete omaduste, hindade ja sihtkasutuse tõttu peavad vahetatavateks või asendatavateks lepinguliste toodetega, võttes arvesse konkurentsitingimusi ning pakkumise ja nõudluse struktuuri turul. Lepingulised tooted võivad kuuluda lõpp- ja/või vahetoodete turgudele.

37.

Asjaomane tehnoloogiaturg koosneb litsentsitud tehnoloogiaõigustest ja nende asendajatest, st muudest tehnoloogiaõigustest, mida litsentsisaajad peavad litsentsitud tehnoloogiaõigustega vahetatavateks või asendatavateks tehnoloogiaõiguste omaduste, nende litsentsitasude ja nende kavandatud kasutuse tõttu, võttes arvesse konkurentsitingimusi ning pakkumise ja nõudluse struktuuri turul. Litsentsiandja turustatava tehnoloogia määratluse põhjal on vaja määratleda muud tehnoloogiad, mille litsentsisaajad võtaksid kasutusele, kui litsentsiandja tehnoloogia tarnimise tingimused muutuvad muude tehnoloogiate tarnimise tingimustega võrreldes halvemaks (näiteks litsentsitasude väike, kuid pidev suurenemine). Teise võimalusena võib tooteturgu käsitada litsentsitavaid tehnoloogiaõigusi hõlmavana (vt punkt 40).

38.

TTBERi artiklis 3 kasutatud ja artikli 1 lõike 1 punktis m määratletud mõiste „asjaomane turg“ viitab asjaomasele tooteturule ja asjaomasele tehnoloogiaturule nii nende toote- kui ka geograafilises ulatuses.

39.

„Asjaomane geograafiline turg“ on määratletud TTBERi artikli 1 lõike 1 punktis l ning hõlmab piirkonda, kus asjaomased ettevõtjad osalevad toodete nõudluses ja pakkumises või tegelevad tehnoloogia litsentsimisega, kus konkurentsitingimused on piisavalt sarnased ning mida saab naaberpiirkondadest eristada märgatavalt erinevate konkurentsitingimuste tõttu. Asjaomas(t)e tehnoloogiatur(g)u(de) geograafiline ulatus võib asjaomas(t)e tootetur(g)u(de) geograafilisest ulatusest erineda.

40.

Kui asjaomased turud on määratletud, saab teha kindlaks kõigi turul olevate konkurentsiallikate turuosad ja kasutada neid turuosaliste suhtelise tugevuse näitajana. Tehnoloogiaturgude puhul on üheks turuosade arvutamise võimaluseks tugineda iga tehnoloogia osale litsentsitasudena laekunud kogutuludes, mis esindaks tehnoloogia osa turul, kus litsentsitakse konkureerivaid tehnoloogiaid. Sageli ei ole see aga teostatav, kuna teave litsentsitasudest saadava tulu kohta ei ole kättesaadav. Teine võimalus, mida kasutatakse TTBERi kohaldamisel, on arvutada tehnoloogiaturu turuosad litsentsitavat tehnoloogiat sisaldavate toodete järgmise etapi tooteturgudel toimuva müügi alusel (vt täpsemalt käesolevate suuniste punktid 112–117). TTBERi kohase grupierandi alt välja jäävate tehnosiirde kokkulepete individuaalseks hindamiseks võib osutuda vajalikuks kohaldada (kui see on praktiliselt teostatav) mõlemat kirjeldatud lähenemisviisi, et täpsemalt hinnata litsentsiandja turupositsiooni ning võtta arvesse muid tegureid, mis annavad hea ülevaate saadaolevate tehnoloogiate suhtelisest tugevusest (üksikasjalikum teave nende tegurite kohta on esitatud käesolevate suuniste punktides 187–196) (28).

41.

Tehnoloogia litsentsilepingud võivad mõjutada innovatsioonialast konkurentsi (29). Sellise mõju analüüsimisel piirdub komisjon siiski tavaliselt uurimisega, millist mõju avaldab leping konkurentsile olemasolevatel toote- ja tehnoloogiaturgudel. Neil turgudel võivad konkurentsi mõjutada lepingud, mis pidurdavad selliste täiustatud või uute toodete turuletoomist, millega aja jooksul asendatakse olemasolevad tooted. Sellistel juhtudel on innovatsioon potentsiaalse konkurentsi allikas, mida tuleb arvesse võtta, hinnates lepingu mõju olemasolevatele toote- ja tehnoloogiaturgudele. Mõningail juhtudel võib aga olla kasulik ja vajalik analüüsida mõju innovatsiooni valdkonna konkurentsile eraldi. Eriti on see nii väga innovaatiliste turgude puhul, mida iseloomustab sagedane ja märkimisväärne teadus- ja arendustegevus ja kus leping mõjutab innovatsiooni, mille eesmärk on uute toodete või tehnoloogiate loomine (30). Sellistel juhtudel võib olla asjakohane analüüsida, kas lepingu sõlmimise järel jääks alles piisav arv konkureerivaid teadus- ja arendustegevuse projekte, et tagada tõhusa innovatsioonialase konkurentsi säilimine (31).

2.2.5. Konkurentide ja mittekonkurentide erinevus

42.

Üldjuhul ohustavad konkurentide vahelised kokkulepped konkurentsi rohkem kui mittekonkurentide vahelised kokkulepped (32).

43.

Selleks et teha kindlaks lepingu poolte vahelised konkurentsisuhted, on vaja vaadelda, kas pooled oleksid lepingu puudumisel tegelikud või potentsiaalsed konkurendid. Kui pooled ei oleks lepingu puudumisel tegelikud või potentsiaalsed konkurendid ühelgi asjaomasel turul, mida leping mõjutab, loetakse nad mittekonkurentideks.

44.

Pooled on tooteturul tegelikud konkurendid, kui mõlemad tegutsevad samal asjaomasel tooteturul juba enne kokkulepet.

45.

Pool loetakse tooteturul teise poole potentsiaalseks konkurendiks, kui lepingu puudumisel oleksid esimesel poolel olnud tegelikud ja konkreetsed võimalused asjaomasele turule sisenemiseks ja turul kanda kinnitanud teise poolega konkureerimiseks (33). Potentsiaalse konkurentsi tuvastamine peab põhinema järjepidevate asjaolude kogumil, milles võetakse arvesse turu struktuuri ning majanduslikku ja õiguslikku konteksti, milles see tegutseb. Hüpoteetiline turule sisenemise võimalus või poole pelk soov turule siseneda ei ole piisav (34). Seevastu ei ole vaja kindlalt tõendada, et ettevõtja tegelikult asjaomasele turule siseneb ja suudab seal oma positsiooni säilitada (35). Näiteks on turule sisenemine tõenäolisem, kui litsentsisaajal on varad, mida saab hõlpsasti kasutada turule sisenemiseks ilma märkimisväärsete pöördumatute kuludeta, või kui ta on juba välja töötanud plaanid või muul viisil alustanud investeerimist turule sisenemiseks.

46.

Intellektuaalomandiõiguste spetsiifilises kontekstis võib juhtuda, et ühele või mõlemale poolele kuuluvad kehtivad intellektuaalomandiõigused, mis hoiavad ära teise poole asjaomasel turul tegutsemise või turule sisenemise ilma kõnealuseid tehnoloogiaõigusi rikkumata. Seda nimetatakse „blokeeritud seisundiks“. Blokeeritud seisundi võimaliku mõju hindamisel nende konkurentsisuhtele peaksid pooled võtma arvesse järgmisi tegureid.

Kui mõlemad pooled juba tegutsevad asjaomasel turul, on väga ebatõenäoline, et nad on blokeeritud seisundis, välja arvatud juhul, kui lõpliku kohtuotsusega on kinnitatud nii intellektuaalomandiõiguse kehtivust kui ka selle rikkumist. Sellise kohtuotsuse puudumisel peetakse pooli üldjuhul tegelikeks konkurentideks.

Kui üks pooltest veel turul ei tegutse, kuid ta on juba teinud mahukaid investeeringuid või rakendanud märkimisväärseid ettevalmistavaid meetmeid turule sisenemiseks, on väga tõenäoline, et pooled on vähemalt potentsiaalsed konkurendid (36). Selliste investeeringute ja meetmete puudumisel tuleb selleks, et hinnata, kas pooled on potentsiaalsed konkurendid, võtta arvesse kõiki asjaomasel ajal kättesaadavaid tõendeid, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste rikkumise võimalust, kõnealuste õiguste kehtivust ja seda, kas on olemas tegelikke võimalusi olemasolevate intellektuaalomandi õiguste eiramiseks. Eriti veenvad tõendid blokeeritud seisundi olemasolu kohta on vajalikud juhul, kui blokeeritud seisundi olemasolu väitmine on mõlema poole huvides, sest nii liigitataks nad mittekonkurentideks, näiteks juhul, kui väidetav blokeeritud seisund on seotud teineteist asendavate tehnoloogiatega (vt punkt 37) või kui üks või mõlemad pooled saavad teisele võimaldada märkimisväärset hüve) (37).

47.

Pooled on tehnoloogiaturul tegelikud konkurendid, kui nad mõlemad annavad juba välja litsentse asendatavatele tehnoloogiaõigustele või kui litsentsisaaja annab juba välja litsentse oma tehnoloogiaõigustele ning litsentsiandja siseneb turule, andes litsentsisaajale litsentsi konkureerivate tehnoloogiaõiguste kasutamiseks.

48.

Pooled on tehnoloogiaturul potentsiaalsed konkurendid, kui nad omavad asendatavaid tehnoloogiaid ja kui nad annaksid tõenäoliselt litsentse nende kasutamiseks juhul, kui pakkumise tingimused sellel tehnoloogiaturul halvenevad. Näiteks loetakse litsentsisaajat litsentsiandja potentsiaalseks konkurendiks, kui ta ei ole andnud välja litsentse oma tehnoloogia kasutamiseks, kuid teeks seda tõenäoliselt juhul, kui pakkumise tingimused asjaomasel tehnoloogiaturul halvenevad (38). Tehnoloogiaturgude puhul on poolte võimaliku konkureerimise hindamine üldjuhul raskem. Sel põhjusel ei võeta TTBERi kohaldamisel arvesse võimalikku konkurentsi tehnoloogiaturul (vt punkt 109) ja pooli käsitatakse mittekonkurentidena.

49.

Mõnel juhul võib olla võimalik järeldada, et kuigi litsentsiandja ja litsentsisaaja toodavad konkureerivaid tooteid, ei ole nad asjaomasel toote- ja tehnoloogiaturul konkurendid, sest litsentsitav tehnoloogia kujutab endast nii põhjalikku uuendust, et see muudab litsentsisaaja tehnoloogia iganenuks või konkurentsivõimetuks. Sellistel juhtudel loob litsentsiandja tehnoloogia kas uue turu või jätab litsentsisaaja tehnoloogia olemasolevalt turult välja. Kuid sageli ei ole võimalik lepingu sõlmimise ajal sellist järeldust teha. Tavaliselt ilmneb vanema tehnoloogia iganemine või konkurentsivõimetus alles siis, kui uus tehnoloogia või seda sisaldavad tooted on juba mõnda aega tarbijatele kättesaadavad olnud. Näiteks kui töötati välja CD-tehnoloogia ja turule ilmusid CD-plaadid, ei olnud ilmne, et see uus tehnoloogia vahetab vinüülplaadid välja. See sai selgeks alles mitu aastat hiljem. Pooli loetakse seetõttu konkurentideks, kui lepingu sõlmimise ajal ei ole ilmne, et litsentsisaaja tehnoloogia on iganenud või konkurentsivõimetu. Kuid arvestades, et nii ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1 ja lõiget 3 tuleb kohaldada konkreetsete asjaolude kohaselt, millel leping põhineb, mõjutab asjaolude oluline muutumine hinnangut. Seega võib pooltevaheline suhe muutuda mittekonkurentide vaheliseks suhteks, kui litsentsisaaja tehnoloogia muutub hiljem iganenuks või turul konkurentsivõimetuks.

50.

Mõnel juhul võivad pooled konkurentideks muutuda pärast lepingu sõlmimist, sest litsentsisaaja arendab välja või omandab konkureeriva tehnoloogia ning hakkab seda kasutama. Sellistel juhtudel tuleb arvesse võtta asjaolu, et pooled ei olnud lepingu sõlmimise hetkel konkurendid ning leping sõlmiti sellel eeldusel. Komisjon keskendub seetõttu peamiselt sellele, kuidas mõjutab leping litsentsisaaja suutlikkust kasutada oma (konkureerivat) tehnoloogiat. Sel põhjusel ei kohaldata selliste lepingute puhul konkurentide vaheliste lepingute suhtes kohaldatavat ülirangete piirangute loetelu, välja arvatud juhul, kui lepingut muudetakse hiljem oluliselt pärast seda, kui pooltest on saanud konkurendid (vt punkt 123).

51.

Pooltest võivad pärast lepingu sõlmimist saada konkurendid ka juhul, kui litsentsisaaja oli asjaomasel turul, kus lepingulist toodet müüakse, tegev juba enne lepingu sõlmimist ja kui litsentsiandja tuleb pärast lepingu sõlmimist sellele turule kas litsentsitud tehnoloogiaõiguste või mõne muu tehnoloogia alusel. Sellisel juhul kohaldatakse lepingu kogu kehtivusajal taas mittekonkurentide vaheliste lepingute suhtes kohaldatavat ülirangete piirangute nimekirja, välja arvatud juhul, kui lepingut hiljem oluliselt muudetakse (vt punkt 123).

2.3. Kokkulepped, mis üldjuhul jäävad ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalast välja

52.

ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalast jäävad välja kokkulepped, mis ei suuda märgatavalt mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust (kaubandusmõju puudumine) või mis ei piira märgatavalt konkurentsi (vähetähtsad kokkulepped). Komisjon on andnud kaubandusmõju puudumist käsitlevaid suuniseid komisjoni suunistes EÜ asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud kaubandusmõju mõiste kohta (39) (edaspidi „kaubandusmõju suunised“) ja vähetähtsaid kokkuleppeid käsitlevaid suuniseid komisjoni teatises vähetähtsate kokkulepete kohta, mis ei piira märgatavalt konkurentsi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaselt (40) (edaspidi „teatis vähetähtsate kokkulepete kohta“). Nii kaubandusmõju suunised kui ka teatis vähetähtsate kokkulepete kohta on eriti olulised väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) vaheliste tehnosiirde kokkulepete hindamisel (41).

3. TEHNOSIIRDE GRUPIERANDI MÄÄRUSE („TTBER“) KOHALDAMINE

3.1. TTBERi õiguslikud tagajärjed

53.

TTBERi tingimusi täitvate tehnosiirde kokkulepete suhtes ei kohaldata ELi toimimise lepingu artikli 101 lõikes 1 sätestatud keeldu. Grupierandi alla kuuluvad lepingud on õiguslikult kehtivad ja täitmisele pööratavad (42).

54.

TTBERis sätestatud grupierand põhineb eeldusel, et teatavasse kategooriasse kuuluvad tehnosiirde kokkulepped – kui nad kuuluvad ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse – vastavad üldjuhul neljale artikli 101 lõikes 3 sätestatud tingimusele (43). Turuosa künniste (TTBERi artikkel 3), ülirangete piirangute (TTBERi artikkel 4) ja välja jäetud piirangute (TTBERi artikkel 5) eesmärk on tagada, et grupierandit kohaldatakse ainult nende kokkulepete suhtes, mille puhul võib mõistlikult eeldada, et need vastavad artikli 101 lõike 3 tingimustele.

55.

Tehnosiirde kokkulepete puhul, mis ei kuulu grupierandi alla, ei eeldata nende õigusvastasust. Selliseid kokkuleppeid tuleb eraldi hinnata, et teha kindlaks, kas nad piiravad märgatavalt konkurentsi artikli 101 lõike 1 tähenduses, ja kui see on nii, siis kas nad vastavad artikli 101 lõikes 3 sätestatud erandi neljale tingimusele. Eriti ei ole pelgalt fakt, et poolte turuosad ületavad TTBERi artiklis 3 sätestatud turuosa künniseid, piisav alus väita, et kokkulepe piirab konkurentsi artikli 101 lõike 1 tähenduses. Juhised grupierandi alt välja jäävate tehnosiirde kokkulepete individuaalse hindamise kohta on esitatud käesolevate suuniste jaotises 4.

56.

Nagu on kirjeldatud käesolevate suuniste 2. jaos, jäävad paljud tehnosiirde kokkulepped ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalast välja, kuna nad ei piira konkurentsi üldse või ei piira konkurentsi märgatavalt (44). Igal juhul, kui tehnosiirde kokkulepe vastab TTBERi tingimustele, puudub vajadus määrata kindlaks, kas see kuulub artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse (45).

3.2. TTBERi kohaldamisala ja kestus

3.2.1. Tehnosiirde kokkulepete mõiste

57.

TTBER ja käesolevad suunised käsitlevad tehnosiirde kokkuleppeid. TTBERi artikli 1 lõike 1 punkti b kohaselt hõlmab „tehnoloogiaõiguste“ mõiste oskusteavet, patente, kasulikke mudeleid, õigusi disainilahendustele, pooljuhttoodete topoloogiaid, ravimite täiendava kaitse tunnistusi ja muude toodete täiendava kaitse tunnistusi, sordiaretajate tunnistusi, tarkvara autoriõigusi, samuti nende õiguste kombinatsioone ning nende õiguste ja nende registreerimise taotlusi. Litsentsitavad tehnoloogiaõigused peaksid võimaldama litsentsisaajal toota lepingulisi tooteid koos täiendavate sisenditega või ilma nendeta. TTBERi kohaldatakse vaid liikmesriikides, kus litsentsiandjal on asjaomased tehnoloogiaõigused. Muidu puuduvad TTBERi tähenduses siirdatavad tehnoloogiaõigused.

58.

Oskusteave on määratletud TTBERi artikli 1 lõike 1 punktis i kui praktilise teabe kogum, mis tuleneb kogemustest ja katsetustest ning mis on salajane, oluline ja määratletud.

a)	„Salajane“ tähendab, et oskusteave ei ole üldteada ega hõlpsasti juurdepääsetav.

„Oluline“ tähendab, et oskusteave hõlmab teavet, mis on oluline ja kasulik litsentsilepinguga kaetud toodete tootmiseks või litsentsilepinguga kaetud protsessi rakendamiseks. Teisisõnu peab teave oluliselt kaasa aitama lepinguliste toodete tootmisele või seda võimaldama. Kui litsentsitav oskusteave on seotud toote ja mitte protsessiga, tähendab see tingimus, et oskusteave on kasulik lepingulise toote tootmiseks. See tingimus ei ole täidetud, kui lepingulist toodet saab toota vabalt kättesaadava tehnoloogia alusel. Siiski ei nõua see tingimus, et lepinguline toode oleks kõrgema väärtusega kui vabalt kättesaadava tehnoloogia alusel toodetavad tooted. Protsessitehnoloogia puhul tähendab see tingimus, et oskusteave on kasulik selles mõttes, et lepingu sõlmimise kuupäeval võib põhjendatult eeldada, et oskusteave võimaldab märkimisväärselt parandada litsentsisaaja konkurentsipositsiooni, näiteks tema tootmiskulude vähendamise teel.

„Määratletud“ tähendab, et on võimalik kontrollida, kas litsentsitav oskusteave vastab salajasuse ja olulisuse kriteeriumidele. See tingimus on täidetud, kui litsentsitavat oskusteavet on kirjeldatud digitaalsel kujul või paberkandjal. Kuid mõnikord ei pruugi see olla mõistlikkuse piires võimalik. Litsentsitav oskusteave võib koosneda litsentsiandja töötajate praktilistest teadmistest. Näiteks võib litsentsiandja töötajail olla salajasi ja olulisi teadmisi teatava tootmisprotsessi kohta, mis antakse litsentsisaajale edasi viimase töötajate väljaõpetamise teel. Sellistel juhtudel piisab, kui kirjeldada lepingus oskusteabe üldist olemust ning esitada nimekiri töötajatest, kes hakkavad seda litsentsisaajale edastama või on seda teinud.

3.2.1.1. Tehnosiirde kokkulepete sätted, mis käsitlevad toodete ostmist ja muud liiki intellektuaalomandi õiguste litsentsimist

59.

TTBERi artikli 2 lõikes 3 on sätestatud, et grupierand hõlmab ka tehnosiirde kokkulepete sätteid, mis on seotud toodete ostmisega litsentsisaaja poolt, juhul ja niivõrd, kui need sätted on otseselt seotud lepinguliste toodete tootmise või müügiga. Seetõttu ei kohaldata TTBERi tehnosiirde kokkulepete nende sätete suhtes, mis on seotud sisendite või seadmetega, mida kasutatakse muul eesmärgil kui lepinguliste toodete tootmine. Näiteks kui piima müüakse koos juustutoomistehnoloogia litsentsiga, on TTBERiga hõlmatud vaid litsentsitud tehnoloogiaga juustu tootmiseks kasutatav piim.

60.

TTBERi artikli 2 lõikes 3 on lisaks sätestatud, et grupierand hõlmab ka tehnosiirde kokkulepete sätteid, mis on seotud muud liiki intellektuaalomandi, näiteks kaubamärkide ja autoriõiguste litsentsimisega, mis ei ole tarkvara autoriõigused (46), juhul ja niivõrd, kui need sätted on otseselt seotud lepinguliste toodete tootmise või müügiga. Selle tingimusega tagatakse, et muud liiki intellektuaalomandi õigusi käsitlevad sätted kuuluvad grupierandi alla niivõrd, kuivõrd need muud intellektuaalomandi õigused võimaldavad litsentsisaajal litsentsitavaid tehnoloogiaõigusi paremini kasutada. Näiteks kui litsentsiandja lubab litsentsisaajal kasutada litsentsitavat tehnoloogiat sisaldavatel toodetel oma kaubamärki, võib kõnealune kaubamärgi litsents võimaldada litsentsisaajal litsentsitavat tehnoloogiat paremini kasutada, kui tarbijatel tekib otsene seos toote ja omaduste vahel, mille litsentsitavad tehnoloogiaõigused sellele annavad. Litsentsisaaja kohustus kasutada litsentsiandja kaubamärki võib aidata kaasa tehnoloogia levikule, võimaldades litsentsiandjal näidata end aluseks oleva tehnoloogia allikana. TTBER hõlmab tehnosiirde kokkuleppeid kõnealusel juhul isegi siis, kui poolte põhiliseks huviks on eelkõige kaubamärgi, mitte tehnoloogia kasutamine (47).

3.2.1.2. TTBERi kohaldamisalast väljajäävate intellektuaalomandi õiguste litsentsimine

61.

Komisjon ei laienda TTBERis ja käesolevates suunistes sätestatud põhimõtteid kaubamärkide litsentsimisele (välja arvatud punktis 60 kirjeldatud olukorras). Kaubamärkide litsentsimine toimub sageli kaupade ja teenuste turustamise ja edasimüügi kontekstis ning sarnaneb üldjuhul rohkem turustuslepingute kui tehnoloogia litsentsimisega. Kui kaubamärgi litsentsimine on otseselt seotud kaupade ja teenuste kasutamise, müügi või edasimüügiga ega ole lepingu peamiseks sisuks, kuulub litsentsileping komisjoni määruse (EL) 2022/720 (48) (edaspidi „vertikaalsete kokkulepete grupierandi määrus“) kohaldamisalasse.

62.

TTBER ei hõlma muude autoriõiguste kui tarkvara autoriõiguse litsentsimist (välja arvatud punktis 60 kirjeldatud olukorras). Lepinguliste toodete tootmiseks autoriõiguse litsentsimise ELi toimimise lepingu artikli 101 kohasel hindamisel kohaldab komisjon üldjuhul siiski TTBERis ja käesolevates suunistes sätestatud põhimõtteid (49). Seevastu ei laienda komisjon TTBERi ja käesolevate suuniste põhimõtteid autoriõiguste litsentsimisele kaubanduslepingutes. Kõnealused lepingud hõlmavad tavaliselt brändi, väljamõeldud tegelase või avaliku elu tegelase litsentsimist õiguste omaniku poolt selle märgi või tegelasega toodete tootmiseks ja müügiks. Sellised lepingud sarnanevad sageli pigem turustuslepingutega kui tehnosiirde kokkulepetega (50).

3.2.1.3. Teatavat tüüpi andmete litsentsimine

TTBERi ja suuniste põhimõtete kohaldamine

63.

TTBER ei hõlma andmete litsentsimist, välja arvatud juhul, kui litsentsitavate andmete näol on tegemist oskusteabega TTBERi artikli 1 lõike 1 punkti i tähenduses (vt käesolevate suuniste punkt 58) või mõne TTBERi artikli 1 lõike 1 punktis b loetletud tehnoloogiaõigusega või kui andmete litsentsimine toimub tehnosiirde kokkuleppe raames ja vastab TTBERi artikli 2 lõike 3 tingimustele (51).

64.

Üldjuhul kohaldab komisjon siiski TTBERi ja käesolevate suuniste põhimõtteid, kui ta hindab ELi toimimise lepingu artikli 101 alusel kahe ettevõtja vahelisi andmete litsentsilepinguid, mille eesmärk on toodete tootmine või teenuste osutamine, kui litsentsitud andmed on seotud andmebaasiga, mis on kaitstud autoriõigusega või andmebaaside direktiivis (52) määratletud sui generis õigusega

65.

Selliste andmebaaside kaupade või teenuste tootmiseks litsentsimise lepingute hindamine ELi toimimise lepingu artikli 101 kohaselt on aluseks sarnastele kaalutlustele seoses TTBERiga hõlmatud tehnoloogiaõiguste litsentsimisega. Eelkõige võib autoriõigusega või sui generis õigusega kaitstud andmebaaside loomine nõuda märkimisväärseid investeeringuid ja nende litsentsimine on üldjuhul konkurentsi soodustav. See edendab innovatsiooni, võimaldades andmebaaside loojatel teenida teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutustelt tulu. See aitab kaasa ka intellektuaalomandi õigustega kaitstud andmete levitamisele, mis võib suurendada järgnevas etapis innovatsiooni ja luua väärtust, vähendades litsentsisaajate tootmiskulusid või võimaldades neil toota uusi või täiustatud tooteid (53).

66.

Sarnaselt tehnosiirde kokkulepetega võivad konkurentsipiirangud litsentsilepingutes, mis käsitlevad autoriõigusega või sui generis õigusega kaitstud andmebaase, tekitada turul konkurentsivastast mõju (54), eriti juhtudel, kus ühel poolel on turuvõim. Selliste piirangute hindamisel kohaldab komisjon üldjuhul TTBERi ja käesolevate suuniste põhimõtteid. Kuid andmete litsentsimine on kiiresti arenev tegevus ja ei saa välistada, et teatavad sellistes litsentsides sisalduvad konkurentsipiirangud ei ole käesolevate suunistega hõlmatud või et need avaldavad konkurentsile või tarbijatele mõju, mis erineb oluliselt käesolevates suunistes kirjeldatust. Sellistel juhtudel hindab komisjon piiranguid ELi toimimise lepingu artikli 101 alusel, kohaldades konkreetse juhtumi asjaolude suhtes üldpõhimõtteid (vt käesolevate suuniste 2. jagu).

67.

Kui andmete litsentsilepingud puudutavad andmeid, mis ei ole kaitstud sui generis õigustega ega autoriõigusega andmebaasi suhtes, hindab komisjon konkreetse juhtumi asjaolude põhjal, kas TTBERi ja käesolevate suuniste põhimõtete kohaldamine on asjakohane. Kaupade või teenuste tootmise eesmärgil sõlmitud andmete litsentsilepingud võivad hõlmata eri liiki andmeid. Andmete omaduste ning andmete hankimiseks ja töötlemiseks vajalike investeeringute suuruse erinevuste tõttu ei pruugi TTBERis ja käesolevates suunistes sätestatud põhimõtted (sealhulgas käesoleva jaotise järgnevates lõikudes sätestatud põhimõtted) olla selliste lepingute hindamiseks kõigil juhtudel sobivad.

Tundliku äriteabe vahetamine

68.

Tundliku äriteabe vahetamine konkurentide vahel võib olla ELi toimimise lepingu artikliga 101 vastuolus, olenemata sellest, kas teabevahetus toimub otse või kolmanda isiku kaudu (55).

69.

Sui generis õigusega või autoriõigusega kaitstud andmebaaside litsentsimisel võib tundliku äriteabe vahetamine aset leida siis, i) kui andmebaas ise sisaldab tundlikku äriteavet või ii) kui pooled vahetavad andmete litsentsilepingu täitmiseks tundlikku äriteavet, mis ei ole andmebaasi osa.

70.

Kui andmebaasi litsentsimine ise ei kuulu ELi toimimise lepingu artikli 101 lõikes 1 sätestatud keelu alla, kuna litsentsilepingul on konkurentsile neutraalne või positiivne mõju, ei kuulu ka selle lepinguga kaasnev teabevahetus kõnealuse keelu alla. See kehtib juhul, kui tundliku äriteabe vahetus on objektiivselt vajalik andmete litsentsimise lepingu rakendamiseks ja on selle eesmärkidega proportsionaalne.

71.

Seevastu juhul, kui tundliku äriteabe vahetamine ei ole andmete litsentsilepingu rakendamiseks objektiivselt vajalik (või ei ole selle eesmärkidega proportsionaalne) või kui tundliku äriteabe vahetamine on andmete litsentsilepingu peamine eesmärk, kohaldab komisjon teabevahetuse suhtes horisontaalkoostöö kokkulepete suuniste 6. peatükis esitatud põhimõtteid, et hinnata, kas see teabevahetus piirab konkurentsi (56). Eelkõige kujutab tundliku äriteabe vahetamine endast eesmärgist tulenevat konkurentsipiirangut, kui sellega on võimalik kõrvaldada ebakindlus asjaomaste ettevõtjate poolt turul tegutsemises tehtavate muudatuste aja, ulatuse ja üksikasjade suhtes (57).

72.

Paljudel juhtudel ei kanna andmebaaside litsentsimise kontekstis toimuv tundliku äriteabe vahetamine siiski konkurentsi piiramise eesmärki; sel juhul on vaja hinnata, kas konkurentsi piiramine on teabevahetuse tagajärg (58). Selleks et teabevahetuse tagajärjeks oleks konkurentsi piiramine ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 tähenduses, peab see tõenäoliselt avaldama märgatavat kahjulikku mõju asjaomase turu toimimisele, mõjutades vähemalt ühte konkurentsiparameetrit sellel turul, sealhulgas näiteks hinda, toodangut, toodete kvaliteeti, tootevalikut või innovatsiooni. Selle hindamiseks on olulised vahetatava teabe iseloom, teabe vahetamise iseärasused ja turu omadused, samuti meetmed, mida pooled rakendavad konkurentsiõiguse rikkumise riski vähendamiseks (59).

Muude liidu õigusaktidega kehtestatud kohustused

73.

Käesolevad suunised ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) (60) ega muude andmevahetuse suhtes kohaldatavate liidu õigusaktide kohaldamist. Niivõrd, kuivõrd ettevõtjatel säilib kaalutlusõigus asjaomaste õigusaktide rakendamise viisi suhtes, kohaldatakse jätkuvalt ELi toimimise lepingu artiklit 101.

74.

Kui andmete litsentsimine on kohustuslik liidu õigusaktidest tuleneva andmete jagamise kohustuse tõttu, võtab komisjon kõnealust kohustust arvesse litsentsilepingu suhtes TTBERi põhimõtete ja käesolevate suuniste kohaldamisel.

75.

Komisjon leiab, et andmemääruse (61) II peatükiga ette nähtud andmejagamislepingud jäävad üldiselt ELi toimimise lepingu artikli 101 lõikes 1 sätestatud keelu kohaldamisalast välja ja/või vastavad artikli 101 lõike 3 tingimustele. See ei kehti siiski juhul, kui pooled kasutavad andmejagamislepingut selliste kokkulepete varjamiseks, mille eesmärk on piirata konkurentsi, näiteks hinnakokkuleppe, klientide jagamise kokkuleppe või tundliku äriteabe ebaseadusliku vahetamise varjamiseks (62).

3.2.2. Siirde mõiste

76.

Mõiste „siire“ tähendab, et tehnoloogia peab liikuma ühelt ettevõtjalt teisele. Sellised siirded toimuvad tavaliselt litsentsimisena, mille puhul litsentsiandja annab litsentsitasu eest litsentsisaajale õiguse kasutada oma tehnoloogiaõigusi.

77.

Vastavalt TTBERi artikli 1 lõike 1 punktile c loetakse tehnosiirde kokkuleppeks ka õiguste ülekandmine, mille puhul osa tehnoloogiaõiguste kasutamisega seonduvast riskist jääb õiguste ülekandja kanda. Nii on see eelkõige juhul, kui ülekandmise eest makstav summa sõltub käibest, mida uus omanik teenib ülekantud tehnoloogiat kasutades toodetud toodete müügist, selliselt toodetud toodete kogusest või ülekantud tehnoloogiat kasutades teostatud toimingute arvust.

78.

Tehnoloogiaõiguste siirdena võib käsitada ka kokkulepet, mille raames litsentsiandja kohustub mitte kasutama oma tehnoloogiaõigusi litsentsisaaja vastu. Puhta patendilitsentsi sisuks ongi õigus tegutseda patendi ainuõiguse raames. Sellest tuleneb, et TTBERi kohaldamisalasse kuuluvad ka nn nõudmiste esitamisest loobumise kokkulepped, mille kohaselt litsentsiandja lubab litsentsisaajal patendi raames toota (63).

3.2.3. Kahe poole vahelised lepingud

79.

TTBERi artikli 1 lõike 1 punkti c kohaselt kohaldatakse grupierandit ainult „kahe ettevõtja“ vaheliste tehnosiirde kokkulepete puhul. Rohkem kui kahe ettevõtja vahelised tehnosiirde kokkulepped ei kuulu seega grupierandi alla (64).

80.

Kahe ettevõtja vahel sõlmitud kokkulepe kuulub TTBERi kohaldamisalasse isegi siis, kui see sisaldab sätteid, mis käsitlevad rohkem kui ühte kaubandustasandit. Näiteks kohaldatakse TTBERi tehnosiirde kokkulepete suhtes, mis hõlmavad lisaks tootmisetapile ka turustamisetappi, sätestades kohustused, mida litsentsisaaja peab kehtestama või võib kehtestada litsentsi alusel toodetud toodete edasimüüjatele (65).

81.

Tehnoloogiapuulide loomise ja neist litsentsimise kokkulepped on üldiselt mitmepoolsed kokkulepped, mistõttu need ei kuulu TTBERi kohaldamisalasse (66). Tehnoloogiapuuli mõiste hõlmab lepinguid, millega kaks või enam poolt lepivad kokku oma tehnoloogiate ühendamises ja litsentsivad neid paketina. Tehnoloogiapuuli mõiste hõlmab ka lepinguid, millega kaks või enam ettevõtjat lepivad kokku litsentsi andmises kolmandale isikule ning volitavad teda tehnoloogiate paketti litsentsima.

82.

Rohkem kui kahe ettevõtja vahel sõlmitud tehnoloogia litsentsilepingud tekitavad sageli samu probleeme kui samalaadsed kahe ettevõtja vahel sõlmitud lepingud. Hinnates ELi toimimise lepingu artikli 101 alusel konkreetseid rohkem kui kahe ettevõtja vahel sõlmitud tehnoloogia litsentsilepinguid, mis on oma olemuselt sarnased grupierandi alla kuuluvatega, kohaldab komisjon mutatis mutandis TTBERis sätestatud põhimõtteid. Tehnoloogiapuule ja neist litsentsimist käsitletakse üksikasjalikumalt käesolevate suuniste jaotises 4.4.

3.2.4. Lepinguliste toodete tootmise lepingud

83.

TTBERi artikli 1 lõike 1 punktist c tuleneb, et grupierandi alla kuulumiseks peavad tehnosiirde kokkulepped olema sõlmitud lepinguliste, st litsentsitavaid tehnoloogiaõigusi hõlmavate või neid kasutades toodetavate toodete tootmiseks. Seega peab litsents lubama litsentsisaajal ja/või tema alltöövõtja(te)l kasutada litsentsitavat tehnoloogiat kaupade tootmise või teenuste osutamise eesmärgil (vt ka TTBERi põhjendus 7).

84.

Kui kokkuleppe eesmärgiks ei ole lepinguliste toodete tootmine, vaid näiteks ainult konkureeriva tehnoloogia väljatöötamise või turustamise takistamine, ei kuulu see TTBERi kohaldamisalasse ning käesolevad suunised ei pruugi olla kokkuleppe hindamisel asjakohased. Üldisemalt öeldes, kui pooled hoiduvad litsentsitud tehnoloogiaõiguste kasutamisest, ei suurenda see tõhusust ning grupierandil kaob mõte.

85.

Litsentsitud tehnoloogiaõiguste kasutamine ei pea tingimata toimuma varade ühendamise kaudu. Kasutamine leiab aset ka juhul, kui litsents annab saajale tööstusdisainivabaduse, mis võimaldab tal kasutada oma tehnoloogiat ilma ohuta, et litsentsiandja võiks esitada rikkumissüüdistusi. Konkurentide vahelise litsentsimise puhul võib aga asjaolu, et pooled litsentsitavat tehnoloogiat ei kasuta, olla märgiks, et tegemist on varjatud kartellikokkuleppega. Seepärast uurib komisjon kasutamisest hoidumise juhtumeid väga hoolikalt.

86.

TTBERi kohaldatakse tehnosiirde kokkulepete suhtes, mille eesmärk on lepinguliste toodete tootmine litsentsisaaja ja/või tema alltöövõtja(te) poolt. Seetõttu ei kohaldata TTBERi tehnosiirde kokkulepete (nende osade) suhtes, millega lubatakse edasilitsentsimist. Siiski kohaldab komisjon TTBERis ja käesolevates suunistes sätestatud põhimõtteid analoogia järgi ka litsentsiandja ja litsentsisaaja vaheliste „ülemlitsentsilepingute“ (st lepingute, millega litsentsiandja lubab litsentsisaajal tehnoloogiat edasi litsentsida) suhtes. Litsentsisaaja ja alamlitsentsisaajate vahelised lepingud lepinguliste toodete tootmiseks kuuluvad TTBERi kohaldamisalasse.

87.

Mõiste „lepingulised tooted“ hõlmab litsentsitavate tehnoloogiaõigustega toodetavaid kaupu ja osutatavaid teenuseid. See kehtib nii juhul, kui litsentsitavat tehnoloogiat kasutatakse tootmisprotsessis, kui ka juhul, kui see tehnoloogia sisaldub tootes. Käesolevates suunistes hõlmab termin „litsentsitavat tehnoloogiat sisaldavad tooted“ mõlemat olukorda. TTBER kehtib kõikide juhtude puhul, mil tehnoloogiaõigusi litsentsitakse kaupade ja teenuste tootmiseks. TTBERi ja käesolevate suuniste analüütiline raamistik põhineb eeldusel, et litsentsitavate tehnoloogiaõiguste ja lepingulise toote vahel on otsene seos. Sellise seose puudumise korral, st kui lepingu eesmärk ei ole võimaldada määratletud toote tootmist, ei pruugi TTBERi ja käesolevate suuniste analüütiline raamistik asjakohane olla.

88.

Tarkvara autoriõiguste litsentsimist tarkvara edasimüügiks või muul viisil levitamiseks, nii füüsiliste kui digitaalsete kanalite kaudu (67), ei loeta „tootmiseks“ TTBERi tähenduses ja seega ei ole see hõlmatud TTBERi ega käesolevate suunistega. Selline litsentsimine on analoogia põhjal hõlmatud hoopis vertikaalsete kokkulepete grupierandi määrusega (68) ja vertikaalsete piirangute suunistega (69). TTBER ja käesolevad suunised ei hõlma näiteks tarkvara autoriõiguse litsentsimist, mille raames antakse tarkvara digitaalsel või füüsilisel kujul litsentsisaajale, et võimaldada tal pakkuda tarkvara lõppkasutajatele. Samuti ei hõlma need ei tarkvara autoriõiguse litsentsimist ega tarkvara levitamist nn clickwrap-litsentside abil, mis kujutavad endast lõppkasutajale tarkvara installimise või veebist allalaadimise või voogedastuse ajal esitatavat tingimuste kogumit, mis loetakse kasutaja poolt aktsepteerituks, kui ta enne jätkamist klõpsab nupule „Nõustun“ või samaväärsele nupule.

89.

Kui aga litsentsisaaja integreerib litsentsitud tarkvara lepingulisse tootesse, ei ole tegemist edasimüümisega, vaid tootmisega. Näiteks hõlmavad TTBER ja käesolevad suunised tarkvara autoriõiguse litsentsimist juhul, kui litsentsisaajal on õigus integreerida tarkvara seadmesse, millega tarkvaral on vastastikune toime. Samamoodi loetakse tootmise eesmärgil litsentsimiseks seda, kui litsentsitud tarkvara kasutatakse litsentsisaaja tööstusprotsessides sisendina või kui litsentsisaaja lisab tarkvarale olulist väärtust selle muutmise või edasiarendamise kaudu.

90.

TTBER hõlmab alltöövõttu, mille puhul litsentsiandja litsentsib tehnoloogiaõigused litsentsisaajale, kes kohustub tootma teatavaid tooteid selle alusel ainult litsentsiandjale. Alltöövõtt võib sisaldada seadmete tarnimist litsentsiandja poolt lepingu sisuks olevate kaupade ja teenuste tootmiseks. Et viimati nimetatud alltöövõtu liik kuuluks tehnosiirde kokkuleppe osana TTBERi kohaldamisalasse, peavad tarnitavad seadmed olema otseselt seotud lepinguliste toodete tootmisega (70). Alltöövõttu käsitletakse ka komisjoni teatises alltöövõtulepingute kohta (71). Selle teatise kohaselt jäävad alltöövõtulepingud, mille raames alltöövõtja kohustub tootma teatavaid tooteid ainult peatöövõtjale, üldjuhul väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisala. Ka alltöövõtulepingud, milles peatöövõtja määrab lepingulise vahetoote puhul alltöövõtu väärtusahelas kindlaks alltöövõtjate vahelise siirdehinna, ei kuulu tavaliselt artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse, tingimusel, et lepingulisi tooteid toodetakse üksnes peatöövõtjale. Muud alltöövõtjale kehtestatud piirangud, nagu teadus- ja arendustegevuse või sellest kasu saamise keeld, võivad aga kuuluda artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse (72).

91.

TTBERi kohaldatakse ka lepingute suhtes, mille kohaselt litsentsisaaja peab enne kommertskasutuseks valmis toote või protsessi saamist tegelema teadus- ja arendustegevusega, tingimusel et lepingu esemeks on määratletud lepingulise toote, st litsentsitud tehnoloogiaõigusi kasutades toodetava toote tootmine. Kui litsentsiandja on akadeemiline asutus, teadusasutus või VKE, kes ei tegele tootmistegevusega, võib toote määratleda tehnosiirde kokkuleppes üldisemalt (näiteks nimetades kasutusala või tooteturu, kus litsentsitud tehnoloogiat võib kasutada).

92.

TTBER ja käesolevad suunised ei hõlma lepinguid, mille alusel tehnoloogiaõigused litsentsitakse selleks, et võimaldada litsentsisaajal viia ellu täiendavat teadus- ja arendustegevust, sh arendada edasi sellise teadus- ja arendustegevuse tulemusel loodud toodet. Need lepingud kuuluvad komisjoni määruse (EL) 2023/1066 (73) (edaspidi „teadus- ja arendustegevuse grupierandi määrus“) kohaldamisalasse, kui nad vastavad selles sätestatud tingimustele, ning neid hinnatakse horisontaalkoostöö kokkulepete suuniste (74) 2. peatüki kohaselt. Näiteks ei hõlma TTBER ega käesolevad suunised teadus- ja arendustegevuse alltöövõttu, mille raames litsentsisaaja kohustub viima ellu tasustatud teadus- ja arendustegevust litsentsitava tehnoloogia valdkonnas ning andma litsentsiandjale üle täiustatud tehnoloogiapaketi (75). Ka täiendava uurimistegevuse käigus kasutatava tehnoloogilise uurimise vahendi litsentsimine on ELi toimimise lepingu artikli 101 kohase hindamise seisukohast pigem sarnane teadus- ja arendustegevuse lepingutega. Selliste lepingute hindamisel kohaldab komisjon üldjuhul teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruses ja horisontaalkoostöö kokkulepete suuniste 2. peatükis sätestatud põhimõtteid.

3.2.5. Kestus

93.

Grupierand kehtib niikaua, kuni litsentsitava tehnoloogia õigused ei ole kehtivust kaotanud, aegunud või kehtetuks kuulutatud. Oskusteabe puhul kehtib grupierand niikaua, kuni litsentsitav oskusteave püsib salajasena, ja kehtivus lõpeb, kui oskusteave ei ole enam salajane, välja arvatud juhul, kui oskusteave saab üldteatavaks litsentsisaaja tegevuse tagajärjel. Sel juhul kehtib grupierand lepingu kestuse lõpuni (vt TTBERi artikli 2 lõige 2).

94.

Grupierand kehtib iga lepinguga hõlmatud litsentsitava tehnoloogiaõiguse suhtes ning lakkab kehtimast päeval, mil tehnoloogiaõigus TTBERi tähenduses lõpeb, kehtetuks tunnistatakse või üldkättesaadavaks muutub.

3.2.6. Suhe muude grupierandi määrustega

95.

TTBER hõlmab kahe ettevõtja vahelisi lepinguid, mis käsitlevad tehnoloogiaõiguste litsentsimist lepinguliste toodete tootmise või teenuste osutamise eesmärgil. Muud liiki kokkulepped võivad aga samuti sisaldada tehnoloogia litsentsimist puudutavaid sätteid. Lisaks müüakse litsentsitud tehnoloogiat sisaldavaid tooteid hiljem turul. Seetõttu on vaja selgitada seost TTBERi ja komisjoni määruse (EL) 2023/1067 (76) (edaspidi „spetsialiseerumise grupierandi määrus“), teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse (77) ning vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse (78) vahel.

3.2.6.1. Grupierandi määrused spetsialiseerumis- ning teadus- ja arendustöökokkulepete kohta

96.

Vastavalt TTBERi artiklile 9 ei kohaldata TTBERi tehnoloogia litsentsimise suhtes spetsialiseerumiskokkulepete raames, mida reguleerib spetsialiseerumise grupierandi määrus, ega tehnoloogia litsentsimise suhtes teadus- ja arenduskokkulepete raames, mida reguleerib teadus- ja arendustegevuse grupierandi määrus. Teisisõnu, kui kokkulepe on hõlmatud ühega neist kahest grupierandi määrusest, kohaldatakse vastavat määrust, ent mitte TTBERi.

97.

Spetsialiseerumise grupierandi määrus hõlmab spetsialiseerumiskokkuleppeid, mille alusel üks või mitu poolt nõustub lõpetama teatavate toodete tootmise ja ostma neid teiselt poolelt, ning ühistootmiskokkuleppeid, millega kaks või enam poolt lepivad kokku teatavate toodete ühises tootmises (79). See määrus laieneb intellektuaalomandi õiguste loovutamist või kasutamist käsitlevatele sätetele, tingimusel et need ei ole kokkuleppe peamiseks sisuks, kuid on kokkuleppega otseselt seotud ning vajalikud selle rakendamiseks.

98.

Kui ettevõtjad asutavad ühise tootmisettevõtte ning annavad sellele tootmise eesmärgil tehnoloogialitsentsi, ei kuulu selline litsentsimine mitte TTBERi, vaid spetsialiseerumise grupierandi määruse kohaldamisalasse. Kui aga ühisettevõte litsentsib tehnoloogia kolmandatele isikutele, siis see litsentsimine ei ole seotud ühisettevõtte tootmistegevusega ega kuulu seega spetsialiseerumise grupierandi määruse kohaldamisalasse. Sellised litsentsilepingud, millega ühendatakse poolte tehnoloogiad, võivad kujutada endast tehnoloogiapuule, mida käsitletakse käesolevate suuniste jaotises 4.4.

99.

Teadus- ja arendustegevuse grupierandi määrus hõlmab kahe või enama ettevõtja vahelisi lepinguid ühise või tasustatava teadus- ja arendustegevuse ning selle tulemuste ühise kasutamise kohta. Kõnealuse määruse artikli 1 lõike 1 punkti 10 kohaselt toimub teadus- ja arendustegevus ning selle tulemuste rakendamine ühiselt, kui sellega seotud töö teostajaks on ühisrühm, -organisatsioon või -ettevõtja, töö usaldatakse ühiselt kolmandale isikule või jaotatakse poolte vahel vastavalt spetsialiseerumisele. Rakendamine hõlmab tootmist ja turustamist, sealhulgas litsentsimist.

100.

Sellest järeldub, et teadus- ja arendustegevuse grupierandi määrus hõlmab litsentsimist poolte vahel ja pooltelt ühisettevõttele teadus- ja arenduskokkuleppe raames ning selline litsentsimine ei kuulu TTBERi kohaldamisalasse. Selliste lepingute raames saavad pooled määrata kindlaks ka ühise või tasustatud teadus- ja arendustegevuse tulemuste kolmandatele isikutele litsentsimise tingimused. Kuid kuna litsentsi saanud kolmandad isikud ei osale teadus- ja arendustegevuse lepingus, ei kuulu kolmandate isikutega sõlmitud üksikud litsentsilepingud teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse kohaldamisalasse. Need litsentsilepingud võivad kuuluda TTBERis sätestatud grupierandi alla, kui nad vastavad TTBERi tingimustele.

3.2.6.2. Vertikaalsete kokkulepete grupierandi määrus

101.

Vertikaalsete kokkulepete grupierandi määrus (80) hõlmab tootmis- või turustusahela eri tasanditel tegutseva kahe või enama ettevõtja vahelisi lepinguid, mis käsitlevad tingimusi, mille alusel pooled võivad teatavaid kaupu või teenuseid osta, müüa või edasi müüa. Seega hõlmab see tarne- ja turustuslepinguid.

102.

Litsentsiandja ja litsentsisaaja vahelised tehnosiirde kokkulepped kuuluvad TTBERi kohaldamisalasse, samas kui litsentsisaaja ja lepinguliste toodete ostjate vahelised lepingud kuuluvad vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse kohaldamisalasse.

103.

TTBER hõlmab ka tehnosiirde kokkuleppeid, millega pannakse litsentsisaajale litsentsitud tehnoloogiat sisaldavate toodete müümise viisiga seotud kohustusi. Nimelt võib litsentsiandja kohustada litsentsisaajat looma teatavat liiki turustussüsteemi, näiteks ainuõigusliku või valikulise turustussüsteemi. Selliste kohustuste rakendamiseks sõlmitud turustuskokkulepped ei kuulu TTBERi kohaldamisalasse, kuid nende suhtes võidakse kohaldada vertikaalsete kokkulepete grupierandi määrust, kui need vastavad kõnealuse määruse tingimustele. Näiteks kui litsentsiandja kohustab litsentsisaajat looma lepinguliste toodete müümiseks ainuõigusliku turustussüsteemi, ei kuulu litsentsisaaja ja tema turustajate vahelised ainuõiguslikud turustuslepingud TTBERi kohaldamisalasse, kuid nende suhtes võidakse kohaldada vertikaalsete kokkulepete grupierandi määrust, kui litsentsisaaja tagab, et tema turustajatele jääb vabadus müüa tooteid passiivselt territooriumidel, mis on reserveeritud teistele litsentsisaaja määratud ainuõiguslikele turustajatele (81).

104.

Lisaks peavad turustajad vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse kohaselt olema põhimõtteliselt vabad müüma nii aktiivselt kui passiivselt territooriumidele, mis on kaetud muude tarnijate, st muude litsentsitavate tehnoloogiaõiguste alusel oma tooteid tootvate litsentsisaajate turustussüsteemidega. Seda seepärast, et vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse tähenduses on iga litsentsisaaja eraldi tarnija. Siiski võivad tarnija turustussüsteemis aktiivse müügi piirangute suhtes kõnealuse määruse kohase grupierandi kohaldamise aluseks olevad põhjused kehtida ka juhul, kui erinevad litsentsisaajad müüvad litsentsitavat tehnoloogiat sisaldavaid tooteid litsentsiandjale kuuluva ühise tootemargi all. Sel juhul võivad litsentsisaajate turustussüsteemide vaheliste piirangute kohaldamiseks olla samad tõhususega seotud põhjused kui üheainsa vertikaalse turustussüsteemi siseste piirangute puhul. Sellistel juhtudel komisjon tõenäoliselt ei vaidlusta piiranguid, kui vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse tingimused on mutatis mutandis täidetud. Et ühise tootemargi identiteet saaks eksisteerida, tuleb tooteid müüa ja turustada ühise tootemargi all, mis suudab edastada tarbijale kvaliteedialast ja muud vajalikku teavet. Ei piisa, kui toode kannab lisaks litsentsisaajate tootemargile litsentsiandja tootemarki, mis määratleb seda litsentsitava tehnoloogia allikana.

3.3. TTBERi kohased turuosa künnised

105.

TTBERiga ette nähtud õiguslik grupierandi kaitse sõltub turuosa künnistest, mis piiravad grupierandi kohaldamisala kokkulepetega, mille puhul võib üldiselt eeldada, et need vastavad ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 tingimustele. Asjaolu, et tehnosiirde kokkulepe jääb grupierandi kaitse kohaldamisalast välja, kuna poolte turuosad ületavad künniseid, ei loo eeldust, et kokkulepe kuulub artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse või et see ei vasta artikli 101 lõike 3 tingimustele. Sellised kokkulepped vajavad artikli 101 kohast individuaalset hindamist.

3.3.1. Turuosa künnised

106.

TTBERiga on konkurentide vaheliste lepingute ja mittekonkurentide vaheliste lepingute puhul ette nähtud eraldi turuosa künnised.

107.

Turuosa künniseid kohaldatakse nii litsentsitud tehnoloogiaõiguste asjaomas(t)e tur(g)u(de) kui ka lepinguliste toodete asjaomas(t)e tur(g)u(de) puhul. Kui kohaldatavat turuosa ületatakse ühel või mitmel asjaomasel toote- või tehnoloogiaturul, siis selle turu (nende turgude) puhul grupierandit kokkuleppe suhtes ei kohaldata. Näiteks kui tehnosiirde kokkulepe puudutab kahte eraldi tooteturgu, võib juhtuda, et grupierandit kohaldatakse ühe turu puhul, kuid teise puhul mitte.

108.

Kui kokkuleppes osalevad ettevõtjad on konkureerivad ettevõtjad, on TTBERi artikli 3 lõikes 1 sätestatud, et grupierand kehtib tingimusel, et osalevate ettevõtjate ühine turuosa ei ületa 20 % ühestki asjaomasest turust. TTBERi artikli 3 lõikes 1 sätestatud turuosa künnist kohaldatakse siis, kui pooled on tootetur(g)u(de)l tegelikud või potentsiaalsed konkurendid ja/või tehnoloogiaturul tegelikud konkurendid. Konkurentide ja mittekonkurentide eristamise kohta vt käesolevate suuniste jaotist 2.2.5.

109.

Potentsiaalset konkurentsi tehnoloogiaturul ei võeta arvesse TTBERi kohase turuosakünnise ega konkurentide vaheliste kokkulepetega seotud ülirangete piirangute või välja jäetud piirangute kohaldamisel. Grupierandi kohaldamisalast välja jäävate kokkulepete puhul võetakse võimalikku konkurentsi tehnoloogiaturul siiski arvesse kokkuleppe individuaalsel hindamisel ELi toimimise lepingu artikli 101 alusel.

110.

Kui tehnosiirde kokkuleppe sõlminud ettevõtjad ei ole konkurendid, kohaldatakse TTBERi artikli 3 lõikes 2 sätestatud turuosa. Seega kehtib grupierand siis, kui ühegi poole turuosa ei ületa asjaomastel tehnoloogia- ega tooteturgudel 30 %.

111.

Kui pooltest saavad TTBERi artikli 3 lõike 1 tähenduses konkurendid hiljem, näiteks kui litsentsisaaja tegutses asjaomasel lepinguliste toodete turul juba enne lepingu sõlmimise kuupäeva ning litsentsiandjast saab edaspidi samal turul tegelik või võimalik tarnija, kohaldatakse turuosa 20 % künnist alates ajahetkest, mil neist said konkurendid. Sellisel juhul kohaldatakse aga lepingu kogu kehtivusajal mittekonkurentide vaheliste lepingute suhtes kohaldatavat ülirangete piirangute nimekirja, välja arvatud juhul, kui lepingut hiljem oluliselt muudetakse (vt TTBERi artikli 4 lõige 3 ja käesolevate suuniste punkt 123).

3.3.2. Tehnoloogiaturgude turuosade arvutamine TTBERi kohaselt

112.

TTBERi artikli 8 punktis d on sätestatud meetod, mida tuleb TTBERi kohaldamisel kasutada turuosa arvutamiseks asjaomastel tehnoloogiaturgudel. Selle meetodi kohaselt arvutatakse asjaomasel tehnoloogiaturul litsentsiandjana tegutseva poole turuosa selle poole tehnoloogiaõiguste kasutamise alusel asjaomasel turul (st tooteturul ja geograafilisel turul), kus lepingulisi tooteid müüakse. Selleks on vaja võtta selle poole tehnoloogiaõigusi sisaldavate (kas poole enda või tema litsentsisaajate müüdud) toodete kogumüük ning jagada see kõigi sellel asjaomasel turul konkureerivate toodete kogumüügiga, sõltumata sellest, kas need tooted on toodetud litsentsitava tehnoloogia abil või mitte. Kui litsentsisaaja ise tegutseb asjaomasel tehnoloogiaturul litsentsiandjana, kasutatakse seda meetodit ka litsentsisaaja turuosa arvutamiseks.

113.

See asjaomaste tehnoloogiaturgude turuosade arvutamise meetod, mis põhineb tehnoloogia „jalajäljel“ toote tasandil, on valitud praktiliste raskuste tõttu, mis mõjutavad tehnoloogiaturgude turuosade arvutamist litsentsitasude alusel (vt punkt 40). Litsentsitasude kohta on praktikas keeruline saada usaldusväärseid andmeid ning lisaks võivad tegelikud litsentsitasud alahinnata tehnoloogia positsiooni turul, kui litsentsitasud vähenevad vastastikuse litsentsimise või seotud toodete tarnimise tulemusena. Seda riski ei esine, kui tehnoloogiaturu turuosad arvutatakse asjaomast tehnoloogiat kasutades toodetud toodete põhjal. Tehnoloogia „jalajälg“ toote tasandil peegeldab üldiselt hästi tehnoloogia turuosa.

114.

TTBERi artiklist 3 ja artikli 8 punktist d tuleneb, et kui litsentsitud tehnoloogia ei ole eelnenud kalendriaastal tekitanud lepinguliste toodete müüki, näiteks seetõttu, et tehnoloogia on uus ja sellel põhinevaid tooteid ei ole veel turustatud, loetakse TTBERi kohaldamisel, et tehnoloogia turuosa on kõnealuse kalendriaasta jooksul null. Seda põhimõtet kirjeldatakse allpool näites 1.

115.

Ideaaljuhul tuleks jalajälje arvutamisel tooteturult välja jätta tooted, mis on toodetud ettevõtjasiseste väljalitsentsimata tehnoloogiate abil, kuna ettevõtjasiseste tehnoloogiate surve litsentsitud tehnoloogiale on üksnes kaudne. Kuna aga litsentsiandjatel ja litsentsisaajatel võib praktikas olla keeruline teada, kas muid samal tooteturul müüdavaid tooteid toodetakse litsentsitud või ettevõtjasisese tehnoloogia abil, võetakse TTBERi kohaldamiseks litsentsitud tehnoloogia turuosa arvutamisel aluseks seda tehnoloogiat sisaldavate toodete müügi osakaal kogumüügist sellel tooteturul. Selline lähenemisviis võib eeldatavasti vähendada arvutatud turuosa, kuna hõlmab ka ettevõtjasisese tehnoloogia abil toodetud toodete müüki, kuid annab siiski üldiselt hea ülevaate litsentsitud tehnoloogia turupositsioonist. Esiteks kajastab see võimalikku konkurentsi ettevõtjate poolt, kes toodavad omaenda tehnoloogia abil ja kes tõenäoliselt hakkavad litsentsima, kui pakkumise tingimused tehnoloogiaturul halvenevad (näiteks litsentsitasude väikese, kuid püsiva suurenemise korral). Teiseks, isegi kui on ebatõenäoline, et muud tehnoloogia omanikud hakkaksid litsentse välja andma, ei pruugi litsentsiandjal olla tehnoloogiaturul turuvõimu, isegi kui tema arvele langeb suur osa litsentsituludest. Kui järgneva etapi tooteturg on konkurentsivõimeline, võib konkurents sellel tasandil litsentsiandjat tõhusalt piirata. Litsentsitasude suurenemine eelneval turul mõjutab litsentsisaaja kulusid, mis vähendab tema konkurentsivõimet ja võib seega põhjustada müügi vähenemist. Seda survet kajastab ka tehnoloogia turuosa arvutamine tehnoloogia jalajälje põhjal tooteturul.

116.

TTBERi kohaldamisel määrab/määravad tooteturg (-turud) ära ka asjaomase tehnoloogiaturu geograafilise ulatuse. Grupierandi alt välja jäävate tehnosiirde kokkulepete hindamisel võib siiski olla asjakohane vaadata ka laiemat geograafilist piirkonda, kus konkureerivate tehnoloogiate litsentsiandja ja litsentsisaajad tegutsevad, kus konkurentsitingimused on piisavalt sarnased ja mida saab naaberpiirkondadest eristada, kuna konkurentsitingimused on neis piirkondades märgatavalt erinevad.

117.

Kui poole turuosa tõuseb lepingu kehtivuse ajal üle asjakohase 20 % või 30 % künnise, kohaldatakse grupierandi kaitset jätkuvalt kolme järjestikuse kalendriaasta jooksul pärast aastat, mil künnis ületati (vt TTBERi artikli 8 punkt e).

Tooteturgude turuosade arvutamine TTBERi kohaselt

118.

Litsentsisaaja turuosa asjaomasel turul, kus lepingulisi tooteid müüakse, arvutatakse tema litsentsiandja tehnoloogiat sisaldavate toodete ja tema konkureerivate toodete müügi alusel, st litsentsisaaja kogu müügi alusel asjaomasel turul. Kui litsentsiandja on ka toodete tarnija asjaomasel turul, tuleb samuti arvesse võtta tema toodete müüki kõnealusel turul. Litsentsisaaja või litsentsiandja turuosa arvutamisel asjaomasel tooteturul (-turgudel) ei võeta arvesse muude litsentsisaajate müüke.

Turuosade arvutamiseks kasutatavad andmed

119.

Turuosad tuleb arvutada eelnenud aasta müügiväärtuse andmete alusel, kui sellised andmed on kättesaadavad. Müügiväärtuse andmed annavad tavaliselt täpsema ülevaate tehnoloogia tugevusest kui mahuandmed. Kui väärtusepõhised andmed ei ole kättesaadavad, võib siiski kasutada muud usaldusväärset turuteavet, sealhulgas müügimahuandmeid (82). Üldjuhul tuleb turuosade arvutamisel kasutada eelneva kalendriaasta müügiandmeid. Kui eelneva kalendriaasta müügiandmed ei kajasta poolte positsiooni asjaomas(t)el tur(g)u(de)l, arvutatakse turuosad poolte kolme eelneva kalendriaasta turuosade keskmisena (vt TTBERi artikli 8 punkt b) (83).

120.

Käesolevate suuniste jaotises 3.3 esitatud põhimõtteid saab illustreerida järgmiste näidetega:

Näited mittekonkurentide vahelise litsentsimise kohta

Näide 1

Biotehnoloogiliste toodete ja tehnikate väljatöötamisele spetsialiseerunud firma A on töötanud välja uue toote Xeran. Ta ei tegele Xerani tootmisega, tal ei ole selleks ei tootmis- ega turustusvõimalusi. Firma B toodab konkureerivaid tooteid, kasutades vabalt kättesaadavaid ja litsentsivabasid tehnoloogiaid. Aastal 1 müüs B vabalt kättesaadavaid tehnoloogiaid kasutades toodetud tooteid 25 miljoni euro väärtuses. Aastal 2 andis firma A firmale B Xerani tootmise litsentsi. Sel aastal müüs B vabalt kättesaadavaid tehnoloogiaid kasutades toodetud tooteid 15 miljoni euro väärtuses ning Xerani 15 miljoni euro väärtuses. Aastal 3 ning järgnevatel aastatel tootis B ainult Xerani ning müüs seda aastas 40 miljoni euro väärtuses. Aastal 2 andis firma A litsentsi ka firmale C. C ei tegutsenud varem sellel tooteturul. C toodab ja müüb ainult Xerani – 10 miljoni euro väärtuses aastal 2, aastal 3 ja edaspidi 15 miljoni euro väärtuses. Kogu Xerani ja selle asendajate turu, kus tegutsevad firmad B ja C, väärtus on 200 miljonit eurot aastas.

Aastal 2, mil litsentsilepingud sõlmiti, oli firma A osa tehnoloogiaturul 0 %, sest TTBERi kohaselt arvutatakse tema turuosa Xerani eelnenud aasta kogumüügi alusel. Aastal 3 oli firma A osa tehnoloogiaturul 12,5 %, mis kajastas firmade B ja C eelnenud aastal 2 toodetud Xerani väärtust. Aastal 4 ja edaspidi oli firma A osa tehnoloogiaturul 27,5 %, mis kajastas firmade B ja C eelnenud aastal toodetud Xerani väärtust.

Aastal 2 oli firma B osa tooteturul 12,5 %, mis kajastas tema 25 miljoni euro suurust müüki aastal 1. Aastal 3 oli firma B turuosa 15 %, sest aastal 2 kasvas tema müük 30 miljoni euroni. Aastal 4 ja edaspidi oli firma B turuosa 20 %, sest tema müük moodustas aastal 3 ja edaspidi 40 miljonit eurot aastas. Firma C osa tooteturul aastatel 1 ja 2 oli 0 %, aastal 3 oli see 5 % ning edaspidi 7,5 %.

Kuna firmade A ja B ning firmade A ja C vahelised litsentsilepingud sõlmiti mittekonkurentide vahel ning firmade A, B ja C individuaalsed turuosad olid kõigil aastatel alla 30 %, kuulub iga leping TTBERis sätestatud grupierandi kaitse alla.

Näide 2

Olukord on sama, mis näites 1, kuid firmad B ja C tegutsevad erinevatel geograafilistel turgudel. On kindlaks tehtud, et Xerani ja selle asendajate turu koguväärtus kummalgi geograafilisel turul on 100 miljonit eurot aastas.

Sellisel juhul tuleb firma A turuosa asjaomastel tehnoloogiaturgudel arvutada kahe eraldi geograafilise tooteturu toodete müügiandmete põhjal.

Turul, kus firma B tegutseb, sõltub firma A turuosa Xerani müügist firma B poolt. Kuna kogu turu väärtus on 100 miljonit eurot, st pool näite 1 turu suurusest, on aastal 2 firma A turuosa 0 %, aastal 3 on see 15 % ja edaspidi 40 %. Firma B turuosa aastal 2 on 25 %, aastal 3 on see 30 % ja edaspidi 40 %. Aastatel 2 ja 3 ei ületa ei firma A ega B turuosa 30 % künnist. Alates aastast 4 künnis siiski ületatakse. See tähendab, et pärast aastat 7 ei saa firmade A ja B vaheline litsentsileping TTBERi artikli 8 punkti e kohaselt enam grupierandi kaitse alla kuuluda, vaid seda tuleb individuaalselt hinnata.

Turul, kus firma C tegutseb, sõltub firma A turuosa sellest, kuidas C Xerani müüb. Firma C eelnenud aasta müügi alusel on aastal 2 firma A osa tehnoloogiaturul 0 %, aastal 3 on see 10 % ja edaspidi 15 %. Firma C osa tooteturul on sama: aastal 2 – 0 %, aastal 3 – 10 % ja edaspidi 15 %. Seega jääb firmade A ja C vaheline litsentsileping kogu perioodi kestel grupierandi kaitse alla.

Näide konkurentide vahelise litsentsimise kohta

Näide 3

Firma A ja B tegutsevad teatava keemiatoote samal asjaomasel toote- ja geograafilisel turul. Neil kummalgi on erineva selle toote tootmiseks kasutatava tehnoloogia patent. Aastal 1 sõlmivad firmad A ja B litsentsilepingud, mis lubavad neil kasutada vastastikku teineteise tehnoloogiaid. Aastal 1 kasutavad firmad A ja B tootmiseks ainult oma tehnoloogiat, ning firma A müüb oma toodet 15 miljoni euro väärtuses ja firma B müüb oma toodet 20 miljoni euro väärtuses. Alates aastast 2 kasutavad mõlemad lisaks oma tehnoloogiale ka teise poole oma. Alates sellest aastast müüb firma A 10 miljoni euro väärtuses oma tehnoloogial põhinevat toodet ja 10 miljoni euro väärtuses firma B tehnoloogial põhinevat toodet. Alates aastast 2 müüb firma B 15 miljoni euro väärtuses oma tehnoloogial põhinevat toodet ja 10 miljoni euro väärtuses firma A tehnoloogial põhinevat toodet. Kogu toodete ja selle asendajate turu väärtus on 100 miljonit eurot aastas.

Selleks et hinnata litsentsilepingut TTBERi kohaselt, on vaja arvutada firmade A ja B turuosad nii tehnoloogia- kui ka tooteturul.

Firma A osa tehnoloogiaturul sõltub eelnenud aastal müüdud toote kogusest, mille firmad A ja B on tootnud firma A tehnoloogiat kasutades. Aastal 2 on firma A osa tehnoloogiaturul seega 15 %, mis kajastab tema oma tootmist ja müüki 15 miljoni euro ulatuses aastal 1. Alates aastast 3 on firma A osa tehnoloogiaturul 20 %, mis kajastab firma A tehnoloogial põhineva toote tootmist ja müüki firmade A ja B poolt 20 miljoni euro ulatuses (kumbki 10 miljonit eurot). Samamoodi on aastal 2 firma B osa tehnoloogiaturul 20 % ning seejärel 25 %.

Firmade A ja B turuosad tooteturul olenevad nende toodete müügist eelnenud aastal, sõltumata kasutatud tehnoloogiast. Aastal 2 on firma A osa tooteturul 15 % ning seejärel 20 %. Aastal 2 on firma B osa tooteturul 20 % ning seejärel 25 %.

Kuna leping sõlmiti konkurentide vahel, peab nende summaarne turuosa TTBERi kohase grupierandi kaitse saamiseks olema nii tehnoloogia- kui ka tooteturul alla 20 %. On selge, et kõnealusel juhul asi nii ei ole. Poolte summaarne turuosa tehnoloogia- ja tooteturul aastal 2 on 35 % ning seejärel 45 %. Seetõttu tuleb kõnealust konkurentidevahelist lepingut hinnata üksikjuhtumina.

3.4. Üliranged piirangud vastavalt TTBERile

3.4.1. Üldpõhimõtted

121.

TTBERi artikkel 4 sisaldab ülirangete piirangute nimekirja. Need on tõsised konkurentsipiirangud, mis ei kuulu grupierandi alla kahju tõttu, mida nad üldjuhul tarbijatele põhjustavad. Erandjuhtudel võivad üliranged piirangud jääda väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisala, kui nad on objektiivselt vajalikud tehnosiirde kokkuleppe sõlmimiseks (84) või ohutuse või tervishoiuga seotud põhjustel kõnealuse toote ohtlikkuse tõttu. Sellise erandi artikli 101 lõike 1 kohaldamisest võib teha vaid poolte väliste objektiivsete tegurite, mitte aga subjektiivsete seisukohtade ja poolte omaduste alusel. Küsimus ei ole selles, kas pooled oma konkreetses olukorras ei oleks nõustunud vähem piirava lepingu sõlmimisega, vaid kas samalaadses olukorras olevad ettevõtjad ei oleks sõlminud vähem piirava lepingu, arvestades lepingu olemust ja turutingimusi.

122.

TTBERi artikli 4 lõigetest 1 ja 2 tuleneb, et kui tehnosiirde kokkulepe sisaldab üliranget piirangut, jääb kokkulepe tervikuna grupierandi alt välja. Lisaks arvab komisjon, et üksikjuhtumite hindamise kontekstis ei ole tõenäoline, et üliranged konkurentsipiirangud täidaksid ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 tingimused.

123.

TTBERi artikkel 4 sisaldab ülirangete piirangute eraldi nimekirju seoses konkurentide ja mittekonkurentide vaheliste kokkulepetega. Kui kokkuleppe pooled ei ole kokkuleppe sõlmimise ajal konkureerivad ettevõtjad, kuid muutuvad konkureerivateks ettevõtjateks edaspidi, kohaldatakse kokkuleppe kogu kehtivusaja jooksul mittekonkurentide vaheliste kokkulepete suhtes kohaldatavat ülirangete piirangute nimekirja, välja arvatud juhul, kui kokkulepet hiljem oluliselt muudetakse (vt TTBERi artikli 4 lõige 3). Oluline muudatus hõlmab uue tehnosiirde kokkuleppe sõlmimist poolte vahel konkureerivate tehnoloogiaõiguste kohta.

3.4.2. Konkurentidevahelised lepingud

124.

TTBERi artikli 4 lõikes 1 loetletakse konkurentidevaheliste tehnosiirde kokkulepetega seotud üliranged konkurentsipiirangud. Artikli 4 lõige 1 sätestab, et grupierandit ei kohaldata kokkulepete suhtes, mille eesmärk on otseselt või kaudselt, üksikult või poolte kontrolli all olevate muude teguritega kombineeritult mis tahes alljärgnevast loetelust:

a)	piirata osaleva ettevõtja võimalusi määrata hindu toodete müümisel kolmandatele isikutele;

b)	piirata tootmismahtu, välja arvatud lepinguliste toodete tootmismahtu, mille piirangud on litsentsisaajale kehtestatud mittevastastikuse kokkuleppega või mis on kehtestatud ainult ühele litsentsisaajale vastastikuse kokkuleppega;

jagada turge või kliente, välja arvatud

litsentsiandja ja/või litsentsisaaja kohustus mittevastastikuse kokkuleppe alusel mitte kasutada litsentsitud tehnoloogiaõigusi tootmisel ainuõiguslikul territooriumil, mis on reserveeritud teisele lepinguosalisele, ja/või mitte müüa, aktiivselt ja/või passiivselt, ainuõiguslikul territooriumil või ainuõiguslikule kliendirühmale, mis on reserveeritud teisele kokkuleppeosalisele;

ii)

mittevastastikuse kokkuleppe alusel litsentsisaaja aktiivse müügi piiramine ainuõiguslikul territooriumil või ainuõiguslikule kliendirühmale, mille litsentsiandja on määranud teisele litsentsisaajale, tingimusel et viimane ei olnud oma litsentsilepingu sõlmimise ajal litsentsiandja suhtes konkureeriv ettevõtja;

iii)	litsentsisaaja kohustus toota lepingulisi tooteid ainult oma tarbeks, tingimusel et kui litsentsisaaja integreerib lepingulised tooted oma toodetesse, ei piirata teda lepinguliste toodete aktiivsel või passiivsel müümisel oma toodete varuosadena kasutamiseks;

iv)	litsentsisaajale mittevastastikusest kokkuleppest tulenev kohustus toota lepingulisi tooteid ainult teatavale konkreetsele kliendile, kui litsents anti eesmärgiga luua kõnealusele kliendile alternatiivne tarneallikas;

d)	piirata litsentsisaaja võimalust kasutada oma tehnoloogiaõigusi või mis tahes kokkuleppeosalise võimalust tegelda uurimis- ja arendustegevusega, välja arvatud juhul, kui kõnealune piirang on hädavajalik selleks, et hoida ära litsentsitava oskusteabe avalikustamine kolmandatele osapooltele.

Konkurentidevaheliste vastastikuste ja mittevastastikuste kokkulepete eristamine

125.

Teatavate ülirangete piirangute puhul tehakse TTBERis vahet vastastikustel ja mittevastastikustel kokkulepetel. Ülirangete konkurentsipiirangute nimekiri on konkurentidevaheliste vastastikuste kokkulepete puhul rangem kui mittevastastikuste kokkulepete puhul. Vastastikused kokkulepped on vastastikuse litsentsimise lepingud, mille puhul litsentsitavad tehnoloogiad konkureerivad või neid saab kasutada konkureerivate toodete tootmiseks. Mittevastastikune kokkulepe on leping, mille alusel üks pool annab teisele litsentsi oma tehnoloogiaõigustele, või kui tegemist on vastastikuse litsentsimisega, siis litsentsitavad tehnoloogiaõigused ei konkureeri omavahel ning neid ei saa kasutada konkureerivate toodete tootmiseks. Kokkulepe ei ole TTBERi mõistes veel vastastikune, kui ta sisaldab tagasiloovutamise kohustust või kui litsentsisaaja litsentsib litsentsitava tehnoloogia omapoolsed täiustused tagasi. Kui mittevastastikune kokkulepe muutub seejärel vastastikuseks tänu teise litsentsilepingu sõlmimisele samade poolte vahel, võivad nad esimest litsentsilepingut täiendada, et vältida ülirange konkurentsipiiranguga lepingut. Selliste juhtumite hindamisel võtab komisjon arvesse esimese lepingu sõlmimisest teise lepingu sõlmimiseni kulunud aega.

Konkurentidevahelised hinnapiirangud

126.

TTBERi artikli 4 lõike 1 punktis a sisalduv ülirange konkurentsipiirang on seotud konkurentidevaheliste lepingutega, mille eesmärgiks on kolmandatele isikutele müüdavate, sealhulgas litsentsitavat tehnoloogiat sisaldavate kaupade hindade kinnitamine. Konkurentidevahelised hinnakokkulepped on oma eesmärgilt konkurentsi piiravad. Hinnakokkulepe võib olla otsene kokkulepe täpse hinna kohta või hinnakirja kohta koos teatavate maksimaalselt lubatavate allahindlustega. Ei ole oluline, kas kokkulepe puudutab fikseeritud hindu, minimaalseid hindu (sealhulgas minimaalseid reklaamitavaid hindu), maksimaalseid hindu või soovituslikke hindu. Hinnakokkuleppeid saab rakendada ka kaudselt, kohaldades tingimusi, mis peavad pärssima huvi kokkulepitud hinnatasemest hälbida, näiteks nähes ette, et litsentsitasu määr tõuseb, kui toodete hindu langetatakse allapoole teatavat taset. Samal ajal litsentsisaaja kohustus maksta teatavat minimaalset litsentsitasu ei tähenda hinnakokkulepet.

127.

Kui litsentsitasud arvutatakse üksikute toodete müügi alusel, mõjutab litsentsitasu suurus otseselt toote piirkulu ning seega ka toote hinda (85). Konkurendid võivad seetõttu kasutada järgneva etapi turgudel hindade kooskõlastamiseks ja/või tõstmiseks vastastikust litsentsimist koos vastastikku makstavate litsentsitasudega (86). Komisjon käsitleb vastastikust litsentsimist koos vastastikuse litsentsitasude maksmisega hinnakokkuleppena vaid juhul, kui lepingus on sätestatud litsentsitasu maksmine vaatamata sellele, kas tehnoloogiat tegelikult kasutatakse, või kui lepingul ei ole mingit konkurentsi soodustavat sihti ning seega ei ole tegemist heas usus sõlmitud litsentsilepinguga.

Konkurentidevahelised tootmismahu piirangud

128.

TTBERi artikli 4 lõike 1 punktis b sätestatud ülirange konkurentsipiirang seisneb konkurentide vahelises kokkuleppes sisalduvas tootmismahu piirangus. Tootmismahu piiranguga määratakse kindlaks, kui palju pool võib toota ja müüa. Artikli 4 lõike 1 punkti b ei kohaldata mittevastastikuse kokkuleppega litsentsisaajale kehtestatud tootmismahu piirangute suhtes ega vastastikuse kokkuleppega ainult ühele litsentsisaajale kehtestatud tootmismahu piirangute suhtes tingimusel, et tootmismahu piirangut rakendatakse igal juhul ainult litsentsitavat tehnoloogiat kasutades toodetavate toodete puhul. Seega liigitatakse artikli 4 lõike 1 punktis b ülirangeteks piiranguteks poolte vastastikused tootmismahu piirangud ning tootmismahu piirangud, mis kehtestatakse emmale-kummale poolele (litsentsiandjale või litsentsisaajale) seoses selle poole enda tehnoloogiaga (87). Kui konkurendid lepivad kokku vastastikustes tootmismahu piirangutes, on kokkuleppe eesmärgiks ja tõenäoliseks tagajärjeks turule jõudva toodangu vähenemine. Samasuguse ülirange piiranguga on tegemist ka juhul, kui kokkulepe vähendab poolte huvi tootmismahtu suurendada, näiteks kui kohaldatakse ühiku kohta vastastikku makstavaid litsentsitasusid, mis tootmismahu kasvades suurenevad, või kohustatakse kumbagi poolt teatava tootmismahu ületamisel leppetrahvi maksma.

129.

Mittevastastikuste tootmispiirangute soodsam kohtlemine on põhjendatud sellega, et ühesuunaline piirang ei pruugi põhjustada turule jõudva toodangu vähenemist. Risk, et kokkuleppe näol ei ole tegemist heas usus sõlmitud litsentsilepinguga, on samuti väiksem, kui piirang ei ole vastastikune. Kui litsentsisaaja on ühepoolse piiranguga nõus, võib kokkulepe tõenäoliselt viia üksteist täiendavate tehnoloogiate reaalse integreerimiseni või litsentsiandja parema tehnoloogia ja litsentsisaaja tootmisvahendite integreerimiseni, mis suurendab tõhusust. Samamoodi peegeldab vastastikuse kokkuleppega vaid ühe litsentsisaaja tootmismahu piiramine tõenäoliselt ühe poole litsentsitava tehnoloogia suuremat väärtust ja võib edendada konkurentsi soodustavat litsentsimist.

Turu ja klientide jagamine konkurentide vahel

130.

TTBERi artikli 4 lõike 1 punktis c sätestatud ülirange konkurentsipiirang on seotud turgude ja klientide jagamisega. Selliste lepingute eesmärk, millega konkurendid jagavad turge ja kliente, on piirata konkurentsi. Kokkulepe, milles konkurendid nõustuvad vastastikuse lepinguga mitte tootma teatavatel territooriumidel või mitte müüma aktiivselt, passiivselt või mõlemal viisil, teisele poolele reserveeritud teatavatele territooriumidele või teatavatele klientidele, kujutab endast üliranget konkurentsipiirangut. Seetõttu loetakse näiteks vastastikust ainuõiguslikku litsentsimist konkurentide vahel turu jagamiseks.

131.

TTBERi artikli 4 lõike 1 punkt c kehtib sõltumata sellest, kas litsentsisaajale jääb vabadus kasutada oma tehnoloogiaõigusi. Kui litsentsisaaja on end varustanud litsentsiandja tehnoloogia kasutamiseks konkreetse toote tootmiseks, võib olla kulukas pidada muud tehnoloogiat kasutavat eraldi tootmisliini piirangute alla mittekuuluvate klientide teenindamiseks. Pealegi võib litsentsisaajal, arvestades piirangute konkurentsivastast potentsiaali, olla vähe huvi toota oma tehnoloogia alusel. Samuti on sellised piirangud konkurentsi soodustava litsentsimise jaoks harva vältimatud.

132.

TTBERi artikli 4 lõike 1 punkti c alapunkti i kohaselt ei ole ülirange piirang see, kui litsentsiandja annab mittevastastikuse kokkuleppega ainuõigusliku litsentsi litsentsitava tehnoloogia alusel konkreetsel territooriumil tootmiseks ning nõustub seega ise mitte tootma sellel territooriumil lepingulisi tooteid ega tarnima lepingulisi tooteid sellelt territooriumilt. Sellised ainuõiguslikud litsentsid kuuluvad grupierandi alla, sõltumata territoriaalsest kohaldamisalast. Kui litsents on ülemaailmne, tähendab ainuõigus seda, et litsentsiandja hoidub turule sisenemast või sinna jäämast. Grupierandit kohaldatakse ka siis, kui mittevastastikuse kokkuleppega piiratakse litsentsisaaja tootmist litsentsiandjale reserveeritud ainuõiguslikul territooriumil. Selliste lepingute otstarve võib olla tekitada litsentsiandjas, litsentsisaajas või mõlemas huvi investeerida litsentsitavasse tehnoloogiasse ning seda arendada. Seega ei ole lepingu eesmärk tingimata turgude jagamine.

133.

TTBERi artikli 4 lõike 1 punkti c alapunkti i kohaselt ei loeta ülirangeks piiranguks ka seda, kui mittevastastikuse kokkuleppe pooled nõustuvad mitte müüma lepingulisi tooteid aktiivselt ega passiivselt teisele poolele reserveeritud ainuõiguslikul territooriumil või ainuõiguslikule kliendirühmale (88). Aktiivne ja passiivne müük on määratletud vastavalt TTBERi artikli 1 lõike 1 punktides s ja t (89). Litsentsiandjale või litsentsisaajale kehtestatud piirangud aktiivselt ja/või passiivselt müüa teise poole territooriumile või kliendirühmale kuuluvad grupierandi alla vaid siis, kui kõnealune territoorium või kliendirühm on eksklusiivselt reserveeritud kõnealusele teisele poolele. Sellise territooriumi või kliendirühmaga seotud aktiivse ja passiivse müügi piirangud, mis ei ole ainuõiguslikult reserveeritud, ei kuulu grupierandi alla, kuid teatavatel asjaoludel võivad need vastata ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 tingimustele kokkuleppe artikli 101 kohase individuaalse hindamise alusel. Näiteks võivad pooled kokku leppida ainuõiguse ajutises jagamises, kui see on vajalik selle poole toodangu ajutise nappuse leevendamiseks, kellele territoorium või kliendirühm on reserveeritud.

134.

Samamoodi ei loeta ülirangeks piiranguks seda, kui litsentsiandja nimetab litsentsisaaja konkreetsel territooriumil oma ainsaks litsentsisaajaks, mis tähendab, et kolmandad isikud ei saa litsentsi kõnealusel territooriumil litsentsiandja tehnoloogial põhinevaks tootmiseks. Selliste ainulitsentside puhul kohaldatakse grupierandit sõltumata sellest, kas kokkulepe on vastastikune või mitte, kuna kokkulepe ei mõjuta poolte võimet kasutada oma tehnoloogiaõigusi kokkuleppega hõlmatud territooriumidel.

135.

TTBERi artikli 4 lõike 1 punkti c alapunkti ii kohaselt jäävad ülirangete piirangute nimekirjast välja mittevastastikuse kokkuleppe kohased piirangud lepinguliste toodete aktiivsele müügile litsentsisaaja poolt territooriumil või kliendirühmale, mille litsentsiandja on määranud teisele litsentsisaajale, tingimusel et kaitstud litsentsisaaja ei olnud oma litsentsilepingu sõlmimise ajal litsentsiandja konkurent. Sellise stsenaariumi korral ei ole põhjendatud käsitada aktiivse müügi piiranguid ülirangete piirangutena. Kui litsentsiandja võimaldab litsentsisaajale, keda enne lepingu sõlmimist turul ei olnud, kaitset nende litsentsisaajate aktiivse müügi eest, kes on litsentsiandja konkurendid ning olid seetõttu juba turul kanda kinnitanud, ajendavad sellised piirangud tõenäoliselt litsentsisaajat litsentsitavat tehnoloogiat tõhusamalt kasutama. Kui aga litsentsisaajad lepiksid omavahel kokku mitte müüa aktiivselt või passiivselt teatavatel territooriumidel või teatavatele kliendirühmadele, oleks tegemist litsentsisaajate vahelise kartellikokkuleppega. Kuna selline kokkulepe ei hõlma mingit tehnosiiret, jääks see igal juhul TTBERi kohaldamisalast välja.

136.

TTBERi artikli 4 lõike 1 punkti c alapunkti iii kohaselt jääb ülirangete piirangute nimekirjast välja oma tarbeks kasutamises seisnev piirang, st litsentsisaaja kohustus toota litsentsitavat tehnoloogiat sisaldavaid tooteid ainult oma tarbeks. Kui lepinguline toode on mingi teise toote koostisosa, võib litsentsisaajale olla pandud kohustus toota seda koostisosa kasutamiseks ainult oma toodetes ning mitte müüa seda muudele tootjatele. Litsentsisaaja peab siiski tohtima müüa koostisosi oma toodete varuosadena ning seega varustada kolmandaid isikuid, et need saaks teostada tema toodete müügijärgset teenindust. Oma tarbeks kasutamises seisnevad piirangud võivad olla vajalikud selleks, et edendada tehnoloogia levikut, eriti konkurentide vahel, ning kuuluvad seetõttu grupierandi alla. Juhised grupierandi alt välja jäävates kokkulepetes sisalduvate oma tarbeks kasutamises seisnevate piirangute hindamise kohta on esitatud käesolevate suuniste jaotises 4.2.5.

137.

TTBERi artikli 4 lõike 1 punkti c alapunkti iv kohaselt jääb ülirangete piirangute nimekirjast välja ka mittevastastikuse kokkuleppega litsentsisaajale pandud kohustus toota lepingulisi tooteid ainult konkreetse kliendi jaoks, kui litsents antakse selleks, et luua sellele kliendile alternatiivne tarneallikas. Litsents tuleb seega anda konkreetse kliendi varustamiseks. Ühe ja sama kliendi varustamiseks võidakse litsents anda siiski enam kui ühele ettevõtjale. Artikli 4 lõike 1 punkti c alapunkti iv kohaldatakse sõltumatult litsentsi kestusest. See erand hõlmab näiteks ühekordset litsentsi konkreetse kliendi projekti vajaduste täitmiseks. Võimalus, et selliseid kokkuleppeid kasutatakse turgude jaotamiseks, on väike, kuna litsents antakse vaid konkreetse kliendi varustamiseks. Eelkõige ei saa eeldada, et litsentsisaaja loobuks sellise kokkuleppe tõttu oma tehnoloogia kasutamisest.

138.

Konkurentide vahelistes kokkulepetes sisalduvad kasutusala piirangud, mis piiravad litsentsi ühe või mitme tooteturu, tehnilise kasutusala või tööstussektoriga (90), ei ole üliranged piirangud. Sellised piirangud kuuluvad grupierandi alla kuni 20 % turuosa künnise saavutamiseni, sõltumata sellest, kas leping on vastastikune. Selliste piirangute eesmärgiks ei peeta turgude ega klientide jaotamist. Kuid grupierandi kohaldamise tingimus on, et kasutusala piirangud ei väljuks litsentsitavate tehnoloogiate raamest. Näiteks kui ka litsentsisaajatel on piiranguid tehnilistes valdkondades, milles nad saavad oma tehnoloogiaõigusi kasutada, on leping võrdväärne turgude jagamisega.

139.

Grupierand kehtib sõltumata sellest, kas kasutusala piirang on sümmeetriline või asümmeetriline. Asümmeetriline kasutusala piirang vastastikuses litsentsilepingus tähendab, et igal poolel on lubatud kasutada vastavaid tehnoloogiaid, mille jaoks ta saab litsentsi, erinevate kasutusalade piires. Tingimusel, et leping ei piira poolte võimalusi kasutada omaenda tehnoloogiaid, puudub eeldus, et lepingu tõttu hülgaksid pooled ala(d), mida hõlmab teisele poolele antud litsents, või hoiduksid sellele sisenemast. Isegi kui litsentsisaajad varustavad end litsentsitava tehnoloogia kasutamiseks litsentsitaval kasutusalal, ei pruugi sel olla mõju väljaspool litsentsi raame tootmiseks kasutatavatele ressurssidele. Sellega seoses on oluline, et piirang oleks seotud erinevate tooteturgude, tööstussektorite või tehniliste kasutusaladega, mitte klientidega, kes on jaotatud territooriumi või rühma järgi ja kes ostavad selliste tooteturgude, tööstussektorite või tehniliste kasutusalade piiresse jäävaid tooteid. Viimasel juhul on turu jagamise risk oluliselt suurem (vt punkt 130). Lisaks võivad kasutusala piirangud olla vajalikud konkurentsi soodustava litsentsimise edendamiseks (vt punkt 235).

Piirangud poolte võimele tegeleda teadus- ja arendustegevusega

140.

TTBERi artikli 4 lõike 1 punktis d sätestatud ülirange piirang hõlmab ükskõik kummale poolele kehtestatud teadus- ja arendustegevuse piiranguid. Mõlemad pooled peavad saama vabalt tegeleda sõltumatu teadus- ja arendustegevusega. See reegel kehtib sõltumata sellest, kas piirang kehtib litsentsialuses valdkonnas või muudes valdkondades. Kuid pelk asjaolu, et pooled kohustuvad pakkuma teineteisele tulevikus oma tehnoloogiate täiustusi, ei tähenda sõltumatu teadus- ja arendustegevuse piiramist. Artikli 4 lõike 1 punkt d ei hõlma ka piiranguid poole võimalusele viia teadus- ja arendustegevust ellu koos kolmandate isikutega, kui selline piirang on vajalik litsentsitud oskusteabe kaitsmiseks avalikustamise eest. Selle erandi alla kuulumiseks peavad kehtestatud piirangud olema sellise kaitse tagamiseks vajalikud ja proportsionaalsed. Kui näiteks litsentsisaaja teatavad töötajad määratakse lepinguga väljaõppele ning vastutavaks litsentsitava oskusteabe kasutamise eest, võib olla küllaldane kohustada litsentsisaajat mitte lubama neil töötajail osaleda koos kolmandate isikutega läbiviidavas teadus- ja arendustegevuses. Muud kaitseabinõud võivad olla sama kohased.

Litsentsisaaja oma tehnoloogia kasutamise piirangud

141.

TTBERi artikli 4 lõike 1 punktis d sätestatud ülirange piirang hõlmab ka olukorda, kus litsentsisaajat piiratakse tema enda konkureerivate tehnoloogiaõiguste kasutamisel, tingimusel et ta seda tehes ei kasuta litsentsiandjalt litsentsitavaid tehnoloogiaõigusi. Eelkõige ei või litsentsisaajale tema enda tehnoloogiaõiguste osas kehtestada piiranguid seoses tootmis- või müügikoha, tehniliste kasutusalade või tooteturgude (kus ta toodab), tootmis- või müügimahu ega müügihinnaga. Samuti ei tohi teda kohustada maksma litsentsitasusid oma tehnoloogiaõiguste alusel toodetud toodete pealt, kuna sellised kohustused suurendavad nende õiguste kasutamise kulusid (91). Lisaks ei tohi litsentsisaajat piirata oma tehnoloogiaõiguste litsentsimisel kolmandatele isikutele. Kui piiratakse litsentsisaaja õigust kasutada oma tehnoloogiaõigusi või tegeleda teadus- ja arendustegevusega, on tegu litsentsisaaja tehnoloogia konkurentsivõime vähendamisega. Selle mõjul väheneb konkurents olemasolevatel toote- ja tehnoloogiaturgudel ning litsentsisaaja motivatsioon investeerida oma tehnoloogia arendamisse ja täiustamisse. TTBERi artikli 4 lõike 1 punkti d ei kohaldata, kui litsentsisaajat piiratakse kolmanda isiku tehnoloogia kasutamisel, näiteks litsentsitud tehnoloogiaga konkureeriva kolmanda isiku tehnoloogia kasutamisel. Kuigi sellised mittekonkureerimise kohustused võivad avaldada väljatõrjuvat mõju kolmandate isikute tehnoloogiatele (vt käesolevate suuniste jaotis 4.2.7), ei ole tavaliselt nende mõjuks vähendada litsentsisaajate stiimulit investeerida oma tehnoloogiate arendamisse ja täiustamisse.

3.4.3. Mittekonkurentidevahelised lepingud

142.

TTBERi artikli 4 lõikes 2 loetletakse mittekonkurentidevahelise litsentsimisega seotud üliranged konkurentsipiirangud. Artikli 4 lõige 2 sätestab, et grupierandit ei kohaldata kokkulepete suhtes, mille eesmärgiks on otseselt või kaudselt, üksikult või kokkuleppeosaliste kontrolli all olevate muude teguritega kombineeritult mõni järgmiste hulgast:

piirata kokkuleppeosalise voli määrata hindu toodete müümisel kolmandatele isikutele, ilma et see piiraks tarnija võimalust kehtestada maksimaalne müügihind või soovituslik müügihind tingimusel, et kokkuleppeosaliste survel või nende pakutud stiimulite põhjal ei ulatu need fikseeritud või minimaalse müügihinnani;

seada piiranguid sellele, millistele territooriumidele või klientide suhtes, kellele litsentsisaaja võib lepingulisi kaupu passiivselt müüa, välja arvatud:

i)	passiivse müügi piiramine ainuõiguslikul territooriumil või ainuõiguslikule kliendirühmale, mille on reserveerinud litsentsiandja;

ii)	kohustus toota lepingulisi tooteid ainult oma tarbeks, tingimusel et kui litsentsisaaja integreerib lepingulised tooted oma toodetesse, ei piirata teda lepinguliste toodete aktiivsel või passiivsel müümisel oma toodete varuosadena kasutamiseks;

iii)	kohustus toota lepingulisi tooteid ainult teatavale konkreetsele kliendile, kui litsents anti eesmärgiga luua kõnealusele kliendile alternatiivne tarneallikas;

iv)	hulgimüügi tasandil tegutseva litsentsisaaja müügi piiramine lõppkasutajatele;

v)	müügi piiramine volitamata turustajatele, kes asuvad territooriumil, kus litsentsiandja rakendab lepinguliste toodete suhtes valikulist turustussüsteemi;

c)	piirata jaemüügitasandil tegutsevate valikulise turustussüsteemi liikmeks olevate litsentsisaajate aktiivset või passiivset müüki lõppkasutajatele, ilma et see piiraks võimalust keelata süsteemi liikmetel tegutseda asukohas, mille suhtes puudub luba.

Hinnakokkulepped

143.

TTBERi artikli 4 lõike 2 punktis a sätestatud ülirange konkurentsipiirang on seotud kolmandatele isikutele toodete müümisel kehtestatavate hindade fikseerimisega. Täpsemalt hõlmab kõnealune säte piiranguid, mille otsene või kaudne eesmärk on sellise fikseeritud või minimaalse müügihinna või fikseeritud või minimaalse hinnataseme kehtestamine, mida litsentsiandja või -saaja peab järgima toodete müümisel kolmandatele isikutele. Hindade fikseerimine võib toimuda otseselt sõnaselge kokkuleppe, näiteks lepingulise kohustuse kaudu, või kaudsete vahendite abil. Viimaste näideteks on lepingud, millega fikseeritakse kasumimarginaalid või allahindluste maksimaalne tase, seotakse müügihind konkurentide müügihinnaga või määratakse kindlaks reklaamitavad miinimumhinnad, samuti ähvardused, hirmutamine, hoiatused, karistused või lepingu lõpetamine juhul, kui ettenähtud hinnatasemest ei ole kinni peetud. Hinna fikseerimise saavutamise otseseid või kaudseid vahendeid saab tõhustada, kombineerides neid hinna alandamise tuvastamise meetmetega, nagu hinnajälgimise süsteemi rakendamine (92) või kohustus teatada hinnahälvetest. Samamoodi saab hindade otsest või kaudset fikseerimist tõhustada, kombineerides seda meetmetega, mis vähendavad müüja motivatsiooni alandada oma hinda, nagu kohustus kohaldada eelistatuima kliendi klauslit, st kohustus võimaldada kliendile soodsamaid tingimusi kui ühelegi teisele kliendile. Soovituslike müügihindade kasutamist või maksimaalsete hindade kindlaksmääramist mittekonkurentide vahelistes lepingutes ei loeta iseenesest fikseeritud või minimaalsete müügihindade kehtestamiseks. Kui aga soovituslike või maksimaalsete hindade kasutamine kombineeritakse stiimuliga kohaldada teatavat hinnataset või müügihinna alandamist takistavate meetmetega, võib tegemist olla hinnakokkuleppega.

Piirangud litsentsisaaja võimalustele tegeleda passiivse müügiga

144.

TTBERi artikli 4 lõike 2 punktis b sätestatud ülirange piiranguga on tegemist siis, kui litsentsisaajat piiratakse litsentsitavat tehnoloogiat sisaldavate toodete passiivse müügiga (93) tegelemisel (94).

145.

Passiivse müügi piiramine võib tuleneda sellistest sõnaselgetest kohustustest nagu kohustus mitte müüa teatavatele klientidele või teatavatel territooriumidel asuvatele klientidele või kohustus edastada nimetatud klientide tellimused muudele litsentsisaajatele. Passiivse müügi piirangud võivad tuleneda ka kaudsetest meetmetest, mille eesmärk on motiveerida litsentsisaajat sellisest müügist hoiduma, näiteks rahalistest stiimulitest (95).

146.

Kogusepiirangute näol ei ole iseenesest tegemist passiivse müügi ülirange piiranguga TTBERi artikli 4 lõike 2 punkti b tähenduses. Neid võidakse siiski kasutada kaudse vahendina passiivse müügi piiramiseks. Komisjon leiab, et artikli 4 lõike 2 punkt b on kohaldatav juhul, kui kogusepiiranguid kasutatakse nende aluseks oleva turujagamiskokkuleppe rakendamiseks. Selle tunnusteks on koguste muutmine aja jooksul, et need kataks vaid kohaliku nõudluse, kogusepiirangute kombineerimine kohustusega müüa territooriumil minimaalseid koguseid, territooriumil müümisega seotud minimaalse litsentsitasu kohustus, toodete sihtpunktist sõltuvad erinevad litsentsitasu määrad ning üksikute litsentsisaajate müüdavate toodete sihtpunkti jälgimine.

147.

Litsentsisaajate passiivse müügiga seotud üldisel ülirangel piirangul on mitu erandit, mida käsitletakse allpool punktides 148–153. Nende erandite alla kuuluvad kohustused ja piirangud kuuluvad grupierandi alla.

148.

Erand 1. TTBERi artikli 4 lõike 2 punktis b sätestatud ülirange piirang ei hõlma litsentsiandjale kehtestatud müügipiiranguid (nii aktiivse kui ka passiivse müügi piirangud). Kõik litsentsiandjale kehtestatud müügipiirangud kuuluvad grupierandi alla, kui turuosa ei ületa 30 % (96). Sama kehtib litsentsisaaja aktiivse müügi piirangute kohta, välja arvatud valikulisse turustussüsteemi kuuluvate litsentsisaajate lõppkasutajatele suunatud aktiivse müügi piirangud (vt käesolevate suuniste punkt 153). Aktiivse müügi piirangute grupierand põhineb eeldusel, et sellised piirangud edendavad investeeringuid, hinnavälist konkurentsi ning litsentsisaajate pakutavate teenuste kvaliteedi paranemist tasuta kasutamise ja viivitusprobleemide lahendamise kaudu. Litsentsisaajate territooriumide- või kliendirühmadevahelise aktiivse müügi piirangute puhul ei ole isegi vajalik, et kaitstud litsentsisaajale oleks antud ainuõiguslik territoorium või kliendirühm. Grupierand kehtib ka aktiivse müügi piirangute suhtes, kui konkreetsele territooriumile või kliendirühmale on kinnitatud mitu litsentsisaajat. Kui litsentsisaaja võib olla kindel, et tal tuleb konkureerida aktiivses müügis vaid piiratud arvu sama piirkonna teiste litsentsisaajatega ja mitte lisaks litsentsisaajatega väljaspool territooriumi, edendab see tõenäoliselt tõhusust parandavate investeeringute tegemist.

149.

Erand 2. Litsentsisaajate aktiivse ja passiivse müügi piiramine litsentsiandjale reserveeritud ainuõigusliku territooriumi või ainuõigusliku kliendirühma puhul ei ole ülirange konkurentsipiirang (vt TTBERi artikli 4 lõike 2 punkti b alapunkt i) (97). Turuosa künnise piires eeldatakse, et sellised piirangud, kui nad on konkurentsi piiravad, edendavad konkurentsi soodustavat tehnoloogia levikut ning sellise tehnoloogia integreerimist litsentsisaaja tootmisvahenditesse. Selleks et territoorium või kliendirühm oleks reserveeritud litsentsiandjale, ei pea litsentsiandja tegelikult tootma litsentsitavat tehnoloogiat kasutades kõnealusel territooriumil või kõnealusele kliendirühmale. Territooriumi või kliendirühma võib reserveerida litsentsiandjale ka hilisemaks kasutamiseks.

150.

Erand 3. Litsentsisaaja kohustus toota litsentsitavat tehnoloogiat sisaldavaid tooteid üksnes oma tarbeks ei ole ülirange konkurentsipiirang (vt TTBERi artikli 4 lõike 2 punkti b alapunkt ii). Kui lepinguline toode on muu toote koostisosa, võib litsentsisaaja seega olla kohustatud kasutama seda ainult oma toodetes ning mitte müüma seda toodet muudele tootjatele. Litsentsisaaja peab siiski tohtima müüa tooteid aktiivselt ja passiivselt oma toodete varuosadena ning seega varustada kolmandaid isikuid, kes teostavad nende toodete müügijärgset teenindust. Rohkem juhiseid oma tarbeks kasutamises seisnevate piirangute kohta on esitatud jaotises 4.2.5.

151.

Erand 4. Litsentsisaaja kohustus toota lepingulisi tooteid ainult konkreetse kliendi jaoks, et pakkuda sellele kliendile alternatiivset tarneallikat, ei ole ülirange konkurentsipiirang (vt TTBERi artikli 4 lõike 2 punkti b alapunkt iii). Mittekonkurentide vaheliste lepingute puhul ei kuulu sellised piirangud tõenäoliselt ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse.

152.

Erand 5. Kui litsentsisaaja tegutseb hulgimüügi tasandil, ei ole tema poolt lõppkasutajatele müümise võimaluse piiramine ülirange konkurentsipiirang (vt TTBERi artikli 4 lõike 2 punkti b alapunkt iv). Seda liiki piirang võimaldab litsentsiandjal määrata litsentsisaajale hulgimüügifunktsiooni ning see jääb enamasti artikli 101 lõike 1 kohaldamisalast välja (98).

153.

Erand 6. Kui litsentsisaaja kuulub valikulisse turustussüsteemi, ei ole tema poolt volitamata edasimüüjatele müümise võimaluse piiramine ülirange konkurentsipiirang (vt TTBERi artikli 4 lõike 2 punkti b alapunkt v). See erand võimaldab litsentsiandjal kasutada valikulist turustussüsteemi. Sellisel juhul peab aga jaemüügi tasandil tegutsevatel litsentsisaajatel TTBERi artikli 4 lõike 2 punkti c kohaselt olema lubatud müüa nii aktiivselt kui ka passiivselt lõpptarbijatele, ilma et see välistaks võimalust keelata litsentsisaajal tegutseda asukohas, mille jaoks puudub luba. Vt ka punkti 152 võimaluse kohta piirata litsentsisaaja tegevust hulgimüügifunktsiooniga, nagu on sätestatud TTBERi artikli 4 lõike 2 punkti b alapunktis iv. Piirkonnas, kus litsentsiandja kasutab valikulist turustussüsteemi, ei või kõnealust süsteemi kombineerida ainuõiguslike territooriumide või kliendirühmadega, kui see tooks kaasa ülirangete konkurentsipiirangute hulka kuuluva lõppkasutajatele aktiivse või passiivse müügi piirangu TTBERi artikli 4 lõike 2 punkti c tähenduses.

154.

Litsentsisaaja passiivse müügi piiramine muule litsentsisaajale eraldatud eksklusiivsele territooriumile või kliendirühmale kujutab endast üliranget konkurentsipiirangut TTBERi artikli 4 lõike 2 punkti b tähenduses. Teatavates konkreetsetes olukordades võivad sellised piirangud siiski jääda piiratud aja jooksul ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalast välja, kui nad on objektiivselt vajalikud selleks, et kaitstud litsentsisaaja pääseks uuele turule (99). Näiteks võib see nii olla juhul, kui litsentsisaaja peab uue turu kasutuselevõtmiseks ja arendamiseks tegema märkimisväärseid investeeringuid ning muude litsentsisaajate passiivse müügi piirangud kehtivad ajavahemiku jooksul, mida litsentsisaaja vajab kõnealuste investeeringute tasuvaks muutmiseks. Enamikul juhtudel ei ületa see ajavahemik kahte aastat alates päevast, mil kõnealune litsentsisaaja tõi lepingulised tooted esmakordselt ainuõigusliku territooriumi turule või müüs oma ainuõiguslikule kliendirühmale.

3.5. Välja jäetud piirangud

155.

TTBERi artiklis 5 on loetletud kolm liiki piiranguid, mis jäetakse grupierandi alt välja, et kaitsta motivatsiooni uuendusteks. Selliseid piiranguid tuleb individuaalselt hinnata, et teha kindlaks, kas nad piiravad konkurentsi ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 tähenduses, ja kui see on nii, siis kas nad vastavad artikli 101 lõikes 3 sätestatud neljale tingimusele. Nende piirangute väljajätmine grupierandi alt piirdub konkreetse piiranguga tingimusel, et selle saab ülejäänud lepingust eraldada. Sellisel juhul võib grupierand endiselt olla kohaldatav lepingu ülejäänud osa suhtes.

Tagasiloovutamise ainukohustused

156.

TTBERi artikli 5 lõike 1 punkti a kohaselt jääb grupierandi alt välja tagasiloovutamise ainukohustus, mis tähendab litsentsisaaja poolt litsentsitud tehnoloogias tehtud täiustuste ainuõiguslikku tagasilitsentsimist litsentsiandjale või litsentsiandja määratud kolmandale isikule või kõnealuste täiustustega seotud õiguste loovutamist litsentsiandjale või litsentsiandja määratud kolmandale isikule. Tagasiloovutamise ainukohustus hõlmab tagasilitsentsimist, mis takistab litsentsisaajal (käesoleval juhul novaatoril ja täiustuse litsentsiandjal) täiustust kasutada (kas enda tootmise jaoks või kolmandatele isikutele litsentsimiseks). Tagasiloovutamise ainukohustused vähendavad tõenäoliselt litsentsisaaja motivatsiooni teha uuendusi, kuna nad piiravad litsentsisaaja võimalusi täiustusi kasutada. See väljajätmine kehtib nii juhul, kui täiustus on seotud sama rakendusalaga nagu litsentsitaval tehnoloogial, kui ka juhul, kui litsentsisaaja töötab välja litsentsitava tehnoloogia uued rakendused.

157.

TTBERi artikli 5 lõike 1 punkti a kohaldamine ei sõltu sellest, kas litsentsiandja tasub täiustuse saamise või ainuõigusliku litsentsi omandamise eest või mitte. Samal ajal võib sellise tasu olemasolu ja suurus, sealhulgas see, kas tasu on arvutatud täiustuse väärtuse põhjal, olla oluline tegur tagasiloovutamise ainukohustuste individuaalsel hindamisel ELi toimimise lepingu artikli 101 alusel väljaspool grupierandi kohaldamisala. Kui tagasiloovutamine toimub tasu eest, on vähem tõenäoline, et see pärsiks litsentsisaaja motivatsiooni uuendusteks. Grupierandi kohaldamisalast välja jäävate tagasiloovutamise ainukohustuste individuaalsel hindamisel on litsentsiandja positsioon tehnoloogiaturul samuti oluline tegur. Mida tugevam on litsentsiandja positsioon, seda tõenäolisem on, et tagasiloovutamise ainukohustustel on innovatsioonikonkurentsile piirav mõju. Mida tugevam on litsentsiandja tehnoloogia positsioon, seda olulisem on litsentsisaaja võimalus pakkuda alternatiivset innovatsiooni ja tulevase konkurentsi allikat. Tagasiloovutamise ainukohustuste negatiivset mõju võib suurendada selliseid kohustusi sisaldavate paralleelsete tehnosiirde kokkulepete võrkude olemasolu. Kui olemasolevaid tehnoloogiaid kontrollib piiratud arv litsentsiandjaid, kes panevad litsentsisaajatele tagasiloovutamise ainukohustused, on konkurentsivastase mõju oht suurem kui juhul, kui konkureerivaid tehnoloogiaid on mitu ning ainult mõned neist on litsentsitud tagasiloovutamise ainukohustuse tingimusel.

158.

Tagasiloovutamise mitteainukohustused on grupierandiga hõlmatud. See on nii ka juhul, kui need kohustused ei ole vastastikused, st kohustus on vaid litsentsisaajal, ning litsentsiandjal on õigus täiustused muudele litsentsisaajatele edastada. Mittevastastikune tagasiloovutamise kohustus võib soodustada uue tehnoloogia levikut, võimaldades litsentsiandjal vabalt määrata, kas ja mil määral anda litsentsisaaja tehtud täiustusi edasi litsentsiandja muudele litsentsisaajatele. Ka edastamisklausel võib soodustada tehnoloogia levikut, eelkõige kui iga litsentsisaaja teab lepingu sõlmimisel, et tal on muude litsentsisaajatega võrdsed tingimused tema tootmise aluseks oleva tehnoloogia täiustuste suhtes.

159.

Väljaspool grupierandi kaitset võib tagasiloovutamise mitteainukohustustel teatavatel juhtudel olla konkurentsile ja innovatsioonile negatiivne mõju. Näiteks võivad need mõjuda uuendustele negatiivselt eriti konkurentidevahelise vastastikuse litsentsimise korral, kui mõlema poole tagasiloovutamise ainuõigus on kombineeritud mõlema poole kohustusega jagada teise poolega oma tehnoloogia täiustusi. Kõigi täiustuste jagamine konkurentide vahel võib takistada konkurentidel üksteise ees konkurentsieelise saavutamist (vt ka punkt 264). Mida suurem on litsentsiandja turuvõim ja tema tagasiloovutamise tingimuste turuulatus, seda tõenäolisemalt mõjutavad sellised tingimused tehnoloogiatevahelist konkurentsi ja innovatsiooni.

Vaidlustamiskeeld ja vaidlustamise korral lõpetamise klausel

160.

TTBERi artikli 5 lõike 1 punkti b kohaselt jääb grupierandi alt välja vaidlustamiskeeld, st poole otsene või kaudne kohustus mitte vaidlustada teisele poolele liidus kuuluvate intellektuaalomandi õiguste kehtivust, ilma et see piiraks litsentsiandja võimalust ainuõigusliku litsentsi puhul tehnosiirde kokkulepe lõpetada juhul, kui litsentsisaaja vaidlustab mis tahes litsentsitud tehnoloogiaõiguste kehtivuse.

161.

Vaidlustamiskeelud jäetakse grupierandi alt välja seetõttu, et litsentsisaajad suudavad tavaliselt kõige paremini hinnata, kas intellektuaalomandi õigus kehtib, ja moonutamata konkurentsi huvides tuleks kehtetud intellektuaalomandi õigused kõrvaldada (100). Kehtetu intellektuaalomandiõigus pigem lämmatab innovatsiooni, kui soodustab seda. ELi toimimise lepingu artikli 101 lõige 1 kehtib tõenäoliselt mittevaidlustamisklauslite suhtes, kui litsentsitav tehnoloogia on väärtuslik ning vähendab seetõttu nende ettevõtjate konkurentsivõimet, kellel seda tehnoloogiat kasutada ei lasta või kes saavad seda teha vaid litsentsitasu eest. Sellistel juhtudel ei ole artikli 101 lõike 3 tingimused tõenäoliselt täidetud. Vaidlustamiskeeldude kohta vahenduskokkulepete kontekstis vt punktid 265 ja 266.

162.

Klausel, millega kohustatakse litsentsisaajat mitte vaidlustama tehnoloogiaõiguste omandiõigust, ei kujuta endast tavaliselt konkurentsipiirangut ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 tähenduses. Olenemata sellest, kas tehnoloogiaõigused kuuluvad litsentsiandjale või mitte, sõltub tehnoloogia kasutamine litsentsisaaja või mis tahes muu isiku poolt igal juhul litsentsi saamisest ning konkurentsi seega üldjuhul ei mõjutataks (101).

163.

TTBERi artikli 5 lõike 1 punkti b kohaselt jääb mitteainuõiguslike litsentside kontekstis grupierandi alt välja ka litsentsiandja õigus lõpetada kokkulepe juhul, kui litsentsisaaja vaidlustab mis tahes litsentsitud tehnoloogiaõiguse kehtivuse („vaidlustamise korral lõpetamise klausel“). Sellise lõpetamisõiguse mõju võib olla samasugune nagu vaidlustamiskeelul, eelkõige juhul, kui litsentsiandja tehnoloogiast loobumine põhjustaks litsentsisaajale märkimisväärset kahju (näiteks kui litsentsisaaja on juba investeerinud eritehnikasse või -vahenditesse, mida ei saa kasutada tootmiseks muu tehnoloogiaga) või kui litsentsiandja tehnoloogia on litsentsisaaja tootmiseks vajalik sisend. Näiteks kui litsentsitud tehnoloogia hõlmab standardi rakendamiseks olulisi patente, peab standardile vastavat toodet tootev litsentsisaaja tingimata kasutama mõningaid või kõiki standardiga seotud patente (102). Kui litsentsiandja lõpetab tehnosiirde kokkuleppe seetõttu, et litsentsisaaja vaidlustab asjaomaste patentide kehtivuse, võib litsentsisaaja kanda märkimisväärset kahju. Isegi kui litsentsiandja tehnoloogia ei ole standardi rakendamiseks oluline, võib stiimul seda mitte vaidlustada olla suur, kui tehnoloogial on tugev turupositsioon, võttes arvesse litsentsisaaja raskusi litsentsimiseks sobiva alternatiivse tehnoloogia leidmisel. Küsimust, kas litsentsisaaja kasumi kaotus oleks märkimisväärne ning see toimiks seetõttu olulise stiimulina mitte vaidlustada, tuleb hinnata üksikjuhtumite kaupa.

164.

Tuleks aga märkida ka seda, et väljaspool punktis 163 kirjeldatud stsenaariume ei tekita vaidlustamise korral lõpetamise klausel tihtipeale märkimisväärset stiimulit mitte vaidlustada, mistõttu ei ole selle mõju samasugune nagu vaidlustamiskeelul.

165.

Kui vaidlustamise korral lõpetamise klausel jäetakse grupierandi alt välja ja see leitakse piiravat konkurentsi ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 tähenduses, tuleb hinnata, kas see klausel vastab artikli 101 lõike 3 tingimustele. Selleks võib olla vaja hinnata, kas see klausel on hädavajalik selleks, et motiveerida litsentsiandjat litsentsi andma (tagades, et ta ei ole sunnitud jätkama koostööd litsentsisaajaga, kes vaidlustab litsentsilepingu eseme). Üks oluline tegur selle küsimuse hindamisel võib olla ka see, kas litsentsisaaja on vaidlustamise ajaks täitnud kõiki oma lepingust tulenevaid kohustusi, sealhulgas kohustust tasuda kokkulepitud litsentsitasusid.

166.

Üldjuhul on vaidlustamise korral lõpetamise klausli konkurentsivastased tagajärjed vähem tõenäolised ainuõiguslike litsentsilepingute puhul. Pärast ainuõigusliku litsentsi andmist võib litsentsiandja leida end erilisest sõltuvuse olukorrast (kuna litsentsisaaja on tema ainus litsentsitud tehnoloogiaõigustest saadava tulu allikas), kui litsentsitasud sõltuvad litsentsitud tehnoloogiaõigustel põhinevast tootmisest, nagu see sageli on. Sellise stsenaariumi korral võivad uuendustegevuse ja litsentside andmise stiimulid sattuda ohtu näiteks juhul, kui litsentsiandja ei saaks lõpetada lepingut ainuõigusliku litsentsisaajaga, kes ei tee enam märkimisväärseid pingutusi litsentsitud tehnoloogiaõiguste alusel toodetud/toodetava toote arendamiseks, tootmiseks ega turustamiseks (103). Seepärast kohaldatakse ainuõiguslikes litsentsilepingutes sisalduvate vaidlustamise korral lõpetamise klauslite suhtes TTBERi alusel grupierandit. Väljaspool grupierandi kaitset tuleb hinnata üksikjuhtumeid.

167.

Vaidlustamiskeelud ja vaidlustamise korral lõpetamise klauslid, mis on seotud üksnes oskusteabega, kuuluvad grupierandi alla. Komisjon suhtub sellistesse klauslitesse soosivamalt, kuna kord juba avaldatud litsentsitavat oskusteavet on litsentsiandjal tõenäoliselt võimatu või väga raske tagasi saada. Sellistel juhtudel võib litsentsisaaja kohustus mitte vaidlustada litsentsitavat oskusteavet soodustada uue tehnoloogia levikut, kui see võimaldab nõrgematel litsentsiandjatel anda litsentse tugevamatele litsentsisaajatele, kartmata vaidlustamist niipea, kui litsentsisaaja on oskusteabe omandanud.

Litsentsisaaja poolt oma tehnoloogia kasutamise ja väljatöötamise piiramine (mittekonkurentidevahelised kokkulepped)

168.

TTBERi artikli 5 lõike 2 kohaselt jäävad mittekonkurentide vahelise kokkuleppe korral grupierandi alt välja kõik otsesed või kaudsed kohustused, mis piiravad litsentsisaaja võimalust kasutada oma tehnoloogiaõigusi või piiravad emma-kumma poole võimalust viia ellu teadus- ja arendustegevust, välja arvatud juhul, kui viimati nimetatud piirang on hädavajalik selleks, et hoida ära litsentsitava oskusteabe avalikustamine kolmandatele isikutele. Selle väljajätmise sisu on sama, mis TTBERi artikli 4 lõike 1 punktil d, mis on konkurentide vaheliste kokkulepete suhtes kohaldatava ülirangete piirangute loetelu osa, ja mida käsitletakse käesolevate suuniste punktides 140 ja 141. Punktides 169–170 antakse juhiseid mittekonkurentide vahelistes kokkulepetes sisalduvate seda liiki piirangute individuaalse hindamise kohta ELi toimimise lepingu artikli 101 alusel.

169.

Mittekonkurentide vaheliste kokkulepete puhul ei oma litsentsisaaja tavaliselt konkureerivat tehnoloogiat. Siiski võib olla juhtumeid, mille puhul pooli loetakse TTBERi kohaldamisel mittekonkurentideks, vaatamata asjaolule, et litsentsisaaja omab konkureerivat tehnoloogiat. Olukord on selline, kui litsentsisaaja omab tehnoloogiat, kuid ei litsentsi seda ning litsentsiandja ei ole ei tegelik ega potentsiaalne tooteturu varustaja. TTBERi kohaldamisel ei ole pooled sellises olukorras konkurendid ei tehnoloogia- ega järgneva etapi tooteturul (104). Sellistel juhtudel on oluline tagada, et ei piirataks litsentsisaaja võimalust kasutada oma tehnoloogiat ning arendada seda. See tehnoloogia põhjustab konkurentsisurvet, mis tuleks säilitada. Sellises olukorras kujutavad litsentsisaaja enda tehnoloogiaõiguste kasutamisele või teadus- ja arendustegevusele seatud piirangud endast tõenäoliselt konkurentsi piiramist ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 tähenduses ega vasta artikli 101 lõike 3 tingimustele. Näiteks litsentsisaaja kohustus maksta litsentsitasu lisaks litsentsitava tehnoloogia abil toodetud toodetele ka ainult tema enda tehnoloogia abil toodetud toodete müügilt kahandab üldiselt litsentsisaaja võimalusi kasutada oma tehnoloogiat.

170.

Juhtudel, kui litsentsisaaja ei oma konkureerivat tehnoloogiat ega arenda veel sellist tehnoloogiat, võib poolte sõltumatu teadus- ja arendustegevuse võimaluse piiramine olla konkurentsi piirav, näiteks kui saadaval on vaid väheseid tehnoloogiaid või kui pooled on turu olulised (potentsiaalsed) innovatsiooniallikad. See on nii eriti siis, kui pooltel on vajalikud vahendid ja oskused edasiseks teadus- ja arendustegevuseks. Sellises olukorras ei vasta poolte teadus- ja arendustegevuse elluviimise võimalustele seatud piirangud tõenäoliselt ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 tingimustele. Kui aga saadaval on mitmeid tehnoloogiaid ning pooltel ei ole vajalikke vahendeid ja oskusi, jääb teadus- ja arendustegevuse piiramine tõenäoliselt artikli 101 lõike 1 kohaldamisalast välja, kuna puudub märgatav konkurentsi piirav mõju, või see võib vastata artikli 101 lõike 3 tingimustele. Piirang võib soodustada uue tehnoloogia levikut, näiteks ajendades litsentsisaajat keskenduma litsentsitava tehnoloogia kasutamisele ja arendamisele.

3.6. Grupierandi tühistamine ja kohaldamata jätmine

3.6.1. Grupierandi tühistamine

171.

TTBERi artikli 6 lõikes 1 on sätestatud, et komisjon võib määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 29 lõike 1 kohaselt grupierandi tühistada, kui ta leiab konkreetsel juhul, et tehnosiirde kokkulepe, mille suhtes grupierandit kohaldatakse, toob kaasa ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 nõuetega kokkusobimatuid tagajärgi. TTBERi artikli 6 lõikes 2 omakorda on sätestatud, et kui liikmesriigi konkurentsiasutus leiab, et grupierandi alla kuuluval tehnosiirde kokkuleppel on artikli 101 lõikes 3 sätestatud tingimustega vastuolus olev mõju vastava liikmesriigi territooriumil või osal sellest, ja kui sellise territooriumi näol on tegemist selgepiirilise geograafilise turuga, võib ta määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 29 lõike 2 alusel tühistada grupierandi kõnealuse territooriumi osas.

172.

Grupierandi tühistamise ettepaneku teinud konkurentsiasutus on kohustatud tõendama, et kokkulepe piirab konkurentsi ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 tähenduses ning et see ei vasta ühele või mitmele artikli 101 lõike 3 tingimusele (105). Kuna tühistamine tähendab, et asjaomane kokkulepe on ELi toimimise lepingu artikliga 101 vastuolus, peab tühistamisega kaasnema negatiivne otsus vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklile 5, 7 või 9. Grupierandi tühistamine toob kaasa ainult ex nunc mõju, st see ei mõjuta grupierandi kohaldamist lepingu suhtes ajavahemikul enne tühistamise jõustumise kuupäeva.

173.

TTBERi artikli 6 lõike 1 kohaselt võib tühistamine olla põhjendatud eelkõige järgmistel asjaoludel:

a)	kui kolmandate isikute turulepääs on piiratud näiteks samalaadsete, litsentsisaajatel kolmandate isikute tehnoloogialahenduste kasutamist keelavate kokkulepete paralleelsete võrgustike kumulatiivse mõju tõttu;

kui võimalike litsentsisaajate turulepääs on piiratud näiteks samalaadsete, litsentsiandjatel muudele litsentsisaajatele litsentsi andmist keelavate kokkulepete paralleelsete võrgustike kumulatiivse mõju tõttu või kui ainus tehnoloogiaomanik, kes loovutab asjaomased tehnoloogiaõigused, annab ainuõigusliku litsentsi sellisele litsentsisaajale, kes juba tegutseb asjaomasel tooteturul asendava tehnoloogia õiguste alusel.

174.

TTBERi artikli 6 lõike 1 punktis a osutatakse võimalusele tühistada grupierand juhtudel, kui kolmandatest isikutest litsentsiandjad, sealhulgas potentsiaalsed litsentsiandjad, on asjaomastelt tehnoloogiaturgudelt välja tõrjutud litsentsisaajatel konkureerivaid tehnoloogiaid kasutada keelavate tehnosiirde kokkulepete võrgustike kumulatiivse mõju tõttu. Muude litsentsiandjate väljatõrjumise oht võib kergesti tekkida juhul, kui enamik turul tegutsevatest ettevõtjatest, kes võiksid omandada konkureeriva litsentsi, ei saa seda piiravate kokkulepete tõttu teha, ja kui tõkked potentsiaalsete litsentsisaajate turuletulekuks on suhteliselt kõrged. TTBERi artikli 6 lõike 1 punktis b osutatakse tühistamise võimalusele juhtudel, kui muud litsentsisaajad tõrjutakse välja selliste tehnosiirde kokkulepete kumulatiivse mõju tõttu, millega litsentsiandjatel keelatakse litsentside andmine muudele litsentsisaajatele ja seeläbi takistatakse potentsiaalsete litsentsisaajate juurdepääsu vajalikule tehnoloogiale. Väljatõrjumise küsimust käsitletakse üksikasjalikumalt käesolevate suuniste jaotistes 4.2.2 ja 4.2.7.

175.

Grupierandi tühistamine võib olla põhjendatud ka juhtudel, kui:

a)	litsentsiandjatevaheline konkurents on piiratud, kuna märkimisväärne hulk konkureerivaid litsentsiandjaid nõuab oma litsentsisaajatelt, et nad pakuksid ka neile muude litsentsiandjatega kokkulepitud soodsamaid tingimusi;

b)	klientide juurdepääs lepingulistele toodetele on põhjendamatult piiratud, kuna litsentsiandja või litsentsisaajate võimalused passiivseks müügiks litsentsiandjale või -saajale reserveeritud ainuõiguslikul territooriumil või ainuõiguslikule kliendirühmale on piiratud;

c)	litsentsitasud asjaomasel tehnoloogiaturul on kehtestatud konkurentsiülesel tasemel konkureerivate ettevõtjate vaheliste sarnaste vastastikuse litsentsimise lepingute kumulatiivse mõju tulemusel.

3.6.2. TTBERi kohaldamata jätmine

176.

TTBERi artikli 7 kohaselt võib komisjon määrusega jätta samalaadsete kokkulepete paralleelsed võrgustikud TTBERi kohaldamisalast välja juhul, kui need kokkulepped hõlmavad üle 50 % asjaomasest turust. Sellised meetmed ei ole suunatud üksikutele ettevõtjatele, vaid kõigile ettevõtjatele, kelle lepingud on määratletud määruses, millega deklareeritakse, et TTBERi ei kohaldata.

177.

Kui komisjoni poolt artikli 6 alusel TTBERist tulenevate soodustuste tühistamine eeldab määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 7 või artikli 9 kohase otsuse vastuvõtmist, siis TTBERi artikli 7 kohaselt komisjoni poolt vastu võetud määruse (TTBERi mittekohaldamise kohta) tagajärjeks on TTBERist tulenevate soodustuste kõrvaldamine määruses nimetatud piirangute ja turgude osas ning ELi toimimise lepingu artikli 101 lõigete 1 ja 3 täiemahulise kohaldamise taastamine nende piirangute ja turgude puhul. Seetõttu tuleb ettevõtjatel pärast TTBERi artikli 7 kohase määruse vastuvõtmist tugineda Euroopa Liidu Kohtu praktikale ning komisjoni otsustele, teatistele ja suunistele, et saada juhiseid asjaomaste lepingute suhtes artikli 101 kohaldamise kohta. Vajaduse korral teeb komisjon üksikjuhtumi kohta otsuse, millest asjaomasel turul tegutsevad ettevõtjad saavad juhinduda.

178.

Turu 50 % hõlmatuse arvutamisel tuleb arvesse võtta iga tehnosiirde kokkulepete võrgustikku, mis sisaldab piiranguid või piirangute kombinatsioone, millel on turule sarnane mõju.

179.

TTBERi artikliga 7 ei ole komisjonile pandud kohustust võtta meetmeid, kui turu 50 % hõlmatuse piir on ületatud. Üldjuhul on artikli 7 kohase määruse vastuvõtmine asjakohane, kui on tõenäoline, et pääs asjaomasele turule või konkurents sellel on oluliselt raskendatud. Artikli 7 kohaldamise vajaduse määramiseks kaalub komisjon kõigepealt, kas oleks asjakohasem erandi tühistamine üksikjuhtumi puhul. See võib eelkõige sõltuda sellest, kui palju on neid konkureerivaid ettevõtjaid, kes konkurentsile avalduvale kumulatiivsele mõjule kaasa aitavad, või neid geograafilisi turge Euroopa Liidus, millele see mõju avaldab.

180.

Igas TTBERi artikli 7 kohaselt vastuvõetavas määruses tuleb sõnaselgelt määrata kindlaks selle kohaldamisala. Seetõttu peab komisjon esiteks määratlema asjaomase toote ja geograafilise(d) turu(d) ning teiseks määrama kindlaks piirangute liigi, mille suhtes TTBERi enam ei kohaldata. Viimase puhul võib komisjon kohandada määruse kohaldamisala vastavalt konkurentsiprobleemile, mida ta kavatseb lahendada. Näiteks kui turu 50 % hõlmatuse kindlakstegemisel võetakse arvesse kõiki paralleelseid konkurentsikeelde sisaldavate kokkulepete võrgustikke, võib komisjon sellegipoolest piirata määruse kohaldamisala ainult teatavat kestust ületavate konkurentsikeeldudega. Vajaduse korral võib komisjon samuti anda selgitusi, täpsustades, kui suurt turuosa võib asjaomase turu kontekstis pidada liiga väikeseks, et üks ettevõtja saaks konkurentsile avalduvale kumulatiivsele mõjule olulisel määral kaasa aidata. Kui üksiku litsentsiandja poolt litsentsitud tehnoloogiat sisaldavate toodete turuosa ei ületa 5 %, ei arvata üldjuhul, et selle tehnoloogiaga seotud kokkulepe või kokkulepete võrgustik annaks olulise panuse kumulatiivsesse väljatõrjuvasse mõjusse (106).

181.

Vähemalt kuuekuuline üleminekuperiood, mille komisjon peab TTBERi artikli 7 lõike 2 kohaselt kehtestama, on mõeldud selleks, et asjaomased ettevõtjad saaksid oma kokkuleppeid TTBERi kohaldamata jätmise arvessevõtmiseks kohandada.

182.

Määrus, millega deklareeritakse, et TTBERi ei kohaldata, ei mõjuta asjaomaste kokkulepete grupierandi staatust määruse jõustumisele eelneval perioodil.

4. ELI TOIMIMISE LEPINGU ARTIKLI 101 LÕIGETE 1 JA 3 KOHALDAMINE VÄLJASPOOL TTBERI KOHALDAMISALA

4.1. Analüüsi üldine raamistik

183.

Lepingute puhul, mis jäävad grupierandi kohaldamisalast välja näiteks seetõttu, et on ületatud TTBERi turuosa künnised või lepingul on üle kahe poole, ei eeldata nende õigusvastasust. Sellised lepingud vajavad ELi toimimise lepingu artikli 101 kohast individuaalset hindamist. Kokkulepped, mis ei piira konkurentsi artikli 101 lõike 1 tähenduses või mis täidavad artikli 101 lõike 3 tingimused, on õiguslikult kehtivad ja kuuluvad täitmisele.

Grupierandi kaitse piisava sõltumatult kontrollitava tehnoloogia olemasolu korral

184.

Selleks et suurendada prognoositavust ka väljaspool TTBERi kohaldamisala ning piirata detailset analüüsi juhtumitega, mis tõenäoliselt põhjustaksid tõelisi konkurentsiprobleeme, leiab komisjon, et ülirangete piirangute puudumise korral on ELi toimimise lepingu artikli 101 rikkumine vähetõenäoline juhul, kui lisaks litsentsitud tehnoloogiale on olemas vähemalt neli sõltumatut konkureerivat tehnoloogiat. Seejuures peab sõltumatu konkureeriv tehnoloogia olema kolmanda isiku omandis või kontrolli all ning litsentsitava tehnoloogiaga asendatav, võttes arvesse selle omadusi, selle eest makstavaid litsentsitasusid, selle kaubanduslikku jõudu (sealhulgas näiteks tehnoloogiat sisaldavate toodete müügimahtu) ja selle kavandatavat kasutusala (107). Tehnoloogiast tulenev konkurentsisurve on piiratud, kui see ei kujuta endast litsentsitavale tehnoloogiale äriliselt rakendatavat alternatiivi. Näiteks kui turul esineva võrgumõju tõttu eelistavad tarbijad litsentsitavat tehnoloogiat sisaldavaid tooteid, ei pruugi muud tehnoloogiad olla reaalseks alternatiiviks ja nad võivad tekitada vaid piiratud konkurentsisurvet.

185.

Asjaolu, et leping jääb punktis 184 kirjeldatud grupierandi kaitse alt välja, ei tähenda, et leping kuulub ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse või et artikli 101 lõike 3 tingimused ei ole täidetud. Selliste lepingute suhtes tuleb kohaldada käesolevates suunistes sätestatud põhimõtetel põhinevat individuaalset hindamist.

4.1.1. ELi toimimise lepingu artikli 101 lõikele 1 vastavuse hindamise olulised tegurid

186.

Kui leping ei sisalda konkurentsivastase eesmärgiga piiranguid, tuleb hinnata, kas sellel on konkurentsi piirav mõju (108). Näiteid võimaliku piirava mõju kohta võib leida käesolevate suuniste jaotisest 2.2.3.

187.

Selleks, et hinnata, kas lepingu tagajärjeks on märgatav konkurentsi piiramine, tuleb võtta arvesse, kuidas toimib konkurents asjaomasel turul. Seejuures on olulised järgmised tegurid:

a)	lepingu olemus;

b)	poolte positsioon turul;

c)	konkurentide positsioon turul;

d)	ostjate turupositsioon asjaomastel turgudel;

e)	tõkked turuletulekule;

f)	turu dünaamika.

188.

Üksikute tegurite olulisus võib eri olukordades olla erinev ning sõltub kõigist muudest teguritest. Näiteks suur turuosa on tavaliselt turuvõimu hea näitaja, kuid madalate turuletuleku tõkete korral ei pruugi see turuvõimu näidata. Seetõttu ei ole võimalik anda kindlaid reegleid üksikute tegurite suhtelise olulisuse kohta.

189.

Lepingu olemus hõlmab poolte vahelist konkurentsisuhet ning lepingus sisalduvaid piiranguid. Piirangute puhul on vaja vaadata kaugemale lepingu täpsetest tingimustest. Näiteks võivad otseselt väljendamata piirangud tuleneda lepingu rakendamise viisist või sellega loodud stiimulitest.

190.

Poolte, sealhulgas de facto või de jure nende kontrolli all olevate ettevõtjate positsioon turul annab märku litsentsiandja, litsentsisaaja või mõlema võimaliku turuvõimu ulatusest. Mida suurem on turuosa, seda suurem on tõenäoliselt nende turuvõim. See kehtib eriti juhul, kui turuosa peegeldab väiksemaid kulusid või muid konkurentsieeliseid konkurentide ees. Need konkurentsieelised võivad tuleneda näiteks esimesena turuletulekust või standardi rakendamiseks oluliste patentide või parema tehnoloogia omamisest. Turuosad kujutavad aga endast vaid üht tegurit turupositsioonide hindamisel. Näiteks tehnoloogiaturgude puhul ei pruugi turuosad alati olla kõnealuse tehnoloogia suhtelise tugevuse heaks näitajaks ning turuosanäitajad võivad mitmesugustest võimalikest arvutusmeetoditest sõltuvalt märkimisväärselt erineda.

191.

Turuosi ning võimalikke konkurentsieeliseid ja võimalikke ebasoodsaid konkurentsiolukordi kasutatakse ka konkurentide turupositsiooni hindamiseks. Mida tugevamad on tegelikud konkurendid ning mida rohkem neid on, seda väiksem on oht, et pooled suudaksid turgu valitseda. Kui aga konkurentide arv on väike ja nende positsioon turul (suurus, kulud, teadus- ja arendustegevuse potentsiaal jne) on sarnane, võib turu selline struktuur kokkumängu ohtu suurendada.

192.

Ostjate turupositsioon annab märku sellest, kas ühel või mitmel ostjal on ostja jõud. Esimene ostja jõu näitaja on ostja turuosa ostuturul. See osa peegeldab tema nõudluse olulisust võimalike tarnijate jaoks. Teised näitajad keskenduvad ostja positsioonile turul, mida ta varustab, sealhulgas sellistele tunnustele nagu ostja müügivõrgu lai geograafiline haare ja tema tootemargi kuvand lõpptarbijate seas. Mõnes olukorras võib ostja jõud takistada litsentsiandjal või litsentsisaajal turgu valitseda ning lahendab sellega konkurentsiprobleemi, mis vastasel juhul tekkinud oleks. See on eriti tõene, kui tugevatel ostjatel on võimu ja stiimuleid tuua suhteliste hindade aeglase, kuid pideva tõusu korral turule uusi tarneallikaid.

193.

Turuletuleku tõkkeid mõõdetakse selle järgi, kui palju saavad turul tegutsevad ettevõtjad tõsta oma hinda üle konkurentsivõimelise taseme, meelitamata turule uusi tulijaid. Turuletuleku tõkete puudumisel muudaks kerge ja kiire turuletulek hinnatõusu kasutuks. Üldjuhul võib turuletuleku tõkkeid lugeda madalaks, kui ühe või kahe aasta jooksul võib tõenäoliselt toimuda tulemuslik turuletulek, millest piisab turu valitsemise takistamiseks või vähendamiseks.

194.

Turuletuleku tõkked võivad tuleneda mitmesugustest teguritest, nagu mastaabi- ja mitmekülgsussääst (sealhulgas võrgumõju), valitsuse määrused, eriti kui nendega antakse ainuõigusi, riigiabi, imporditollimaksud, intellektuaalomandi õigused, ressursside omamine, kui pakkumine on piiratud näiteks loomulike piirangute tõttu, olulised tootmisrajatised, esimesena turule siseneja eelis või tarbijate kaubamärgilojaalsus, mis on loodud tugeva reklaami abil pikema aja jooksul. Ettevõtjatevahelised piiravad lepingud võivad samuti toimida turuletuleku tõkkena, muutes juurdepääsu raskemaks ning välistades (potentsiaalsed) konkurendid. Turuletuleku tõkked võivad olla olemas teadus- ja arendustegevuse, tootmise ja turustamise kõigis etappides. Kas mõnda neist teguritest tuleks kirjeldada turuletuleku tõkkena, sõltub sellest, kas nendega kaasneb pöördumatuid kulusid. Pöördumatud kulud on kulud, mida tuleb turuletulekuks või seal aktiivseks tegutsemiseks kanda, kuid mis jäävad turult väljumisel korvamata. Mida rohkem kulusid on pöördumatud, seda rohkem peavad võimalikud turuletulijad kaaluma sellega seotud ohte ning seda usutavamalt võivad seda turgu valitsevad ettevõtjad ähvardada, et vastavad uue ettevõtja konkurentsile, sest pöördumatute kulude tõttu on neil kulukas turult lahkuda. Üldjuhul kaasnevad turuletulekuga pöördumatud kulud, mõnikord suuremad, teinekord väiksemad. Seetõttu on tegelik konkurents üldiselt tõhusam hindamisvahend ning sel on juhtumi hindamisel suurem kaal kui potentsiaalsel konkurentsil.

195.

Samuti tuleb arvesse võtta asjaomaste turgude dünaamikat. Mõnel dünaamilisel turul võivad teatavate piirangute võimalikud negatiivsed mõjud põhjustada vähem probleeme, kuna dünaamiliste ja innovaatiliste konkurentide vaheline tehnoloogiline konkurents võib avaldada piisavat konkurentsisurvet. Teistel juhtudel võivad piirangud anda dünaamilist turgu valitsevale ettevõtjale püsiva konkurentsieelise ja seega kaasa tuua konkurentsi märgatava piiramise. Selline olukord võib esineda siis, kui piirangu tõttu ei ole konkurentidel võimalik kasutada võrgustikumõju eeliseid või kui turg on kallutatud.

196.

Konkreetsete piirangute hindamisel võib arvesse võtta muidki tegureid. Selliste tegurite hulka kuuluvad kumulatiivsed mõjud, st turu kaetus samalaadsete lepingutega, lepingute kestus, regulatiivne keskkond ja käitumine, mis võib viidata kokkumängule või seda võimaldada, nagu hinnaliidrid, etteteatatud hinnamuutused ja vaidlused nn õige hinna üle, hinnajäikus vastuseks ülevõimsusele, hinnadiskrimineerimine ja varasem kokkumängule viitav käitumine.

4.1.2. ELi toimimise lepingu artikli 101 lõikele 3 vastavuse hindamise olulised tegurid

197.

Konkurentsi piiravatel tehnosiirde kokkulepetel võib olla ka konkurentsi soodustav mõju tõhususe tõusu näol, mis võib üles kaaluda nende konkurentsivastase mõju. Konkurentsi soodustava mõju hindamisel lähtutakse ELi toimimise lepingu artikli 101 lõikest 3, mis sisaldab erandit artikli 101 lõikes 1 sätestatud keelust. Et see erand oleks kohaldatav, peab tehnosiirde kokkulepe vastama artikli 101 lõikes 3 sätestatud neljale tingimusele (vt käesolevate suuniste punkt 9). Ettevõtja, kes tugineb artikli 101 lõikele 3, peab veenvate argumentide ja tõendite abil tõendama, et need neli tingimust on täidetud (109).

198.

Konkurentsi piiravate kokkulepete mõju hinnatakse ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 alusel selles kontekstis, kus see tegelikult avaldub (110), ja faktide alusel, mis on vastaval hetkel kättesaadavad. Kui asjaolud muutuvad oluliselt, avaldab see seega mõju ka hindamise tulemusele. Artikli 101 lõikes 3 sätestatud erandit kohaldatakse nii kaua, kui kõik neli tingimust on täidetud, ja selle kohaldamine lõpeb alates hetkest, mil mõni tingimus ei ole enam täidetud (111). Artikli 101 lõike 3 rakendamisel tuleb aga arvesse võtta iga poole algseid pöördumatuid investeeringuid ning aega ja piiranguid, mida on vaja efektiivsust suurendava investeeringu sidumiseks ja tasuvaks muutmiseks. Artiklit 101 ei saa kohaldada ilma eelinvesteeringuid ja nendega seotud ohte arvestamata. Poolte võetav risk ja kokkuleppe elluviimiseks vajalik pöördumatu investeering võib tingida, et kokkulepe ei kuulu artikli 101 lõike 1 rakendusalasse või täidab artikli 101 lõike 3 tingimused selle perioodi vältel, mis kulub investeeringu tasuvaks muutmiseks.

199.

ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 esimene tingimus nõuab, et hinnataks lepingust tulenevaid objektiivseid eeliseid. Näited sellise tõhususe kasvu kohta on toodud käesolevate suuniste jaotises 2.2.

200.

ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kolmas tingimus nõuab, et lepinguga ei tohi kehtestada piiranguid, mis ei ole lepingu objektiivsete eeliste saavutamiseks hädavajalikud. Selleks, et hinnata, kas hädavajalikkuse kriteerium on täidetud, uurib komisjon eelkõige seda, kas konkreetsed piirangud võimaldavad kõnealust tegevust ellu viia tõhusamalt kui asjaomase piirangu puudumisel. Nimetatud hindamise juures tuleb arvesse võtta turul valitsevaid tingimusi ja tegelikku olukorda, milles pooled tegutsema peavad. Ettevõtjad, kes soovivad, et nende suhtes kohaldataks artikli 101 lõikes 3 sätestatud erandit, ei pea otsima oma kokkuleppele hüpoteetilisi ja teoreetilisi alternatiive. Küll aga peavad nad selgitama ja tõendama, miks pealtnäha realistlikud ja oluliselt vähem piiravad alternatiivid ei tooks kaasa samasugust tõhusust. Kui äriliselt realistliku ja vähem piiravana näiva alternatiivi rakendamine toob kaasa tõhususe olulise languse, vaadeldakse kõnealust piirangut kui hädavajalikku. Mõnel juhul võib vaja olla uurida, kas leping kui selline on tõhususe kasvu saavutamiseks hädavajalik. Kahe poole vahelise lihtsa litsentsimise korral ei ole üldjuhul siiski vaja minna konkreetsete piirangute hädavajalikkuse uurimisest kaugemale. Tavaliselt ei ole sel juhul litsentsilepingule kui sellisele vähem piiravaid alternatiive.

201.

ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 teine tingimus nõuab, et tarbijad peavad saama õiglase osa eelistest. Sellest tuleneb, et litsentsi alusel toodetud toodete tarbijatele tuleb vähemalt korvata lepingu negatiivne mõju (112). See tähendab, et tõhususe suurenemine peab täielikult korvama lepingu tõenäolise negatiivse mõju hindadele, tootmismahule ja muudele asjakohastele parameetritele. Tõhususe suurenemine võib seda teha, muutes asjaomaste ettevõtjate kulustruktuuri, motiveerides neid hinda alandama või võimaldades tarbijaile uusi või täiustatud tooteid, korvates võimaliku hinnatõusu (113).

202.

ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 viimane tingimus nõuab, et leping ei tohi anda pooltele võimalust kõrvaldada konkurentsi asjaomaste toodete olulise osa suhtes. See eeldab, et analüüsitaks turule jäävat konkurentsisurvet ja mõju, mida leping avaldab sellistele konkurentsi allikatele. Selle tingimuse kohaldamisel tuleb võtta arvesse ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 ja artikli 102 suhet. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ei saa artikli 101 lõike 3 kohaldamine takistada artikli 102 kohaldamist (114). Asjaolu, et leping vähendab oluliselt ühe olulise parameetriga seotud konkurentsi, ei tähenda tingimata, et konkurents oleks artikli 101 lõike 3 tähenduses kõrvaldatud. Näiteks tehnoloogiapuul võib viia de facto tööstusstandardi tekkimiseni, mis omakorda tekitab olukorra, kus tehnoloogiliste formaatide vahel on vähe konkurentsi. Kui turu põhiosalised võtavad teatava formaadi omaks, võivad võrgustiku mõjud muuta alternatiivsete formaatide säilimise väga keeruliseks. See ei tähenda aga, et de facto tööstusharu standardi loomine kõrvaldaks alati konkurentsi artikli 101 lõike 3 viimase tingimuse tähenduses, eriti olukorras, kui tarnijad võivad edasi konkureerida hindade, kvaliteedi, valiku, innovatsiooni ja toote omaduste alal.

4.2. Artikli 101 kohaldamine eri liiki litsentsimispiirangute suhtes

203.

Käeolevas jaotises käsitletakse eri liiki piiranguid, mida tehnosiirde kokkulepped tavaliselt sisaldavad. Piiranguid, mida on juba käsitletud käesolevate suuniste muudes osades, eriti jaotises 3.4 ülirangete piirangute kohta ja jaotises 3.5 väljajäetud piirangute kohta, käsitletakse käesolevas jaotises vaid lühidalt.

204.

Käesolevas jaotises käsitletakse nii konkurentide- kui ka mittekonkurentidevahelisi lepinguid. Konkurentidevaheliste lepingute puhul tehakse vajadust mööda vahet vastastikuste ja mittevastastikuste lepingute vahel. Mittekonkurentidevaheliste lepingute puhul sellist vahetegemist ei nõuta. Kui ettevõtjad ei ole asjaomasel tehnoloogiaturul või litsentsitavat tehnoloogiat sisaldavate toodete turul tegelikud ega potentsiaalsed konkurendid, ei erine vastastikune litsents millegi poolest kahest eraldi litsentsist. Olukord on erinev lepingute puhul, millega pooled üheskoos koostavad tehnoloogiapaketi, mis seejärel litsentsitakse kolmandatele isikutele. Selliseid lepinguid käsitletakse käesolevate suuniste jaotises 4.4.

205.

Käesolevas jaotises ei käsitleta teatavaid tehnosiirde kokkulepetes sisalduvaid kohustusi, mis üldjuhul ei piira konkurentsi ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 tähenduses. Nende kohustuste hulka kuuluvad näiteks järgmised kohustused (loetelu pole ammendav):

a)	konfidentsiaalsuskohustus;

b)	litsentsisaajate kohustus mitte litsentsida edasi;

c)	kohustus mitte kasutada litsentsitavaid tehnoloogiaõigusi pärast lepingu lõppemist, tingimusel et litsentsitavad tehnoloogiaõigused jäävad jõusse;

d)	kohustus aidata litsentsiandjat litsentsitavate intellektuaalomandiõiguste rakendamisel;

e)	kohustus maksta minimaalseid litsentsitasusid või toota minimaalses koguses litsentsitavat tehnoloogiat sisaldavaid tooteid;

f)	kohustus kasutada litsentsiandja kaubamärki või märkida tootele litsentsiandja nimi.

4.2.1. Litsentsitasuga seotud kohustused

206.

Tehnosiirde kokkuleppe pooled võivad määrata litsentsisaaja tasutava litsentsitasu suuruse ja tasumisviisi üldjuhul vabalt, ilma et see jääks ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse. See põhimõte kehtib nii konkurentide- kui ka mittekonkurentidevaheliste lepingute puhul. Litsentsitasu maksmise kohustus võib olla kehtestatud näiteks kindlasummalise maksena, protsendina müügihinnast või igalt litsentsitavat tehnoloogiat sisaldavalt tootelt makstava kindla summana. Juhul kui litsentsitav tehnoloogia on seotud sisendiga, mis integreeritakse lõpptootesse, ei ole see, et litsentsitasud arvutatakse lõpptoote hinna alusel, üldjuhul konkurentsi piirav, tingimusel et lõpptoode sisaldab litsentsitavat tehnoloogiat (115). Kasutajate arvul põhinevad ja masinate arvu alusel arvutatud tarkvara litsentsitasud on üldjuhul kooskõlas artikli 101 lõikega 1.

207.

Väljaspool grupierandi kohaldamisala võivad konkurentidevaheliste tehnosiirde kokkulepete litsentsitasusid käsitlevad sätted piirata konkurentsi ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 tähenduses, kui konkurendid sõlmivad vastastikku litsentsilepinguid ning nõuavad käibe pealt litsentsitasusid, mis on litsentsi turuväärtust arvestades ilmselgelt ebaproportsionaalselt suured, ning kui pooltel on sarnased kulustruktuurid või kui sellised litsentsitasud mõjutavad oluliselt turuhindu. Hinnates, kas litsentsitasud on ebaproportsionaalsed, on vaja analüüsida teiste tooteturul olevate litsentsisaajate poolt sama tehnoloogia või asendavate tehnoloogiate eest makstavaid litsentsitasusid. Sellistel juhtudel tõenäoliselt ei ole artikli 101 lõike 3 tingimused täidetud.

208.

Grupierandit saab tehnosiirde kokkulepete suhtes kohaldada ainult seni, kuni lepingus litsentsitud tehnoloogiaõigused kehtivad. Kuid lepingud, mis sisaldavad litsentsitud tehnoloogiaõiguste kehtivusajast kauem kehtivaid litsentsitasu kohustusi, ei piira tingimata konkurentsi ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 tähenduses (116). Sellised kohustused võivad võimaldada litsentsisaajal jagada litsentsitasude maksmise pikema ajavahemiku peale. Kui kolmandatel isikutel on pärast litsentsitud tehnoloogiaõiguste kehtivuse lõppemist seaduslik õigus tehnoloogiat kasutada ja tekitada turul piisav konkurentsisurve, ei piira kehtivusaja lõppemise järgsed litsentsitasud tõenäoliselt konkurentsi artikli 101 lõike 1 tähenduses.

209.

Mittekonkurentidevahelistest lepingutest kuuluvad grupierandi kohaldamisalasse need, mille kohaselt arvutatakse litsentsitasud nii litsentsitavat tehnoloogiat kasutades toodetavate toodete kui ka kolmandatelt isikutelt litsentsitavaid tehnoloogiaid kasutades toodetavate toodete põhiselt. Sellised lepingud võivad hõlbustada litsentsitasude määramist. Kuid need võivad põhjustada ka väljatõrjumise, suurendades kolmandate isikute sisendi kasutamise kulukust, ning seetõttu võib neil olla samalaadne mõju mis konkurentsikeelulgi. Kui litsentsitasusid ei maksta mitte ainult litsentsitud tehnoloogia abil toodetud toodetelt, vaid ka kolmanda isiku tehnoloogia abil toodetud toodetelt, siis suurendavad litsentsitasud viimati nimetatud toodete maksumust ning vähendavad nõudlust kolmanda isiku tehnoloogia järele. Väljaspool grupierandit on seega vaja kaaluda, kas piirangul on väljatõrjuv mõju. Selleks on otstarbekohane kohaldada analüütilist raamistikku, mida kasutatakse konkurentsikeeldude puhul (vt käesolevate suuniste jaotis 4.2.7). Märgatava väljatõrjuva mõju korral kuuluvad sellised lepingud ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse ega vasta tõenäoliselt artikli 101 lõike 3 tingimustele, välja arvatud juhul, kui puuduvad muud praktilised võimalused litsentsitasude arvutamiseks ja jälgimiseks.

4.2.2. Ainuõiguslik litsentsimine ja müügipiirangud

210.

Käesolevates suunistes on kasulik teha vahet teataval territooriumil tootmise piiranguil (ainuõiguslikud või ainulitsentsid) ning litsentsitavat tehnoloogiat sisaldavate toodete teatavale territooriumile ja/või teatavale kliendirühmale müümise piirangute (müügipiirangud) vahel.

4.2.2.1. Ainuõiguslikud ja ainulitsentsid

211.

Ainuõiguslik litsents tähendab, et litsentsiandja ise ei tohi litsentsitud tehnoloogiaõigusi kasutades toota ega litsentsida litsentsitud tehnoloogiaõigusi kolmandatele isikutele üldiselt ega konkreetseks kasutusalaks ega konkreetsel territooriumil. Sellisel juhul on litsentsisaaja ainus, kes konkreetsel kasutusalal või konkreetsel territooriumil litsentsitud tehnoloogiaõiguste alusel toota tohib.

212.

Ainulitsents tähendab, et litsentsiandja kohustub mitte andma kolmandatele isikutele litsentsi teataval territooriumil tootmiseks, kuid säilitab õiguse ise toota litsentsitud tehnoloogiat kasutades.

213.

Kui litsentsiandja kohustub mitte tootma ise teataval territooriumil ega andma selleks litsentse teistele, võib see territoorium hõlmata kogu maailma või selle osa.

214.

Sageli kaasnevad ainuõigusliku või ainulitsentsimisega müügipiirangud, mis seavad pooltele piiranguid, kus nad võivad litsentsitavat tehnoloogiat sisaldavaid tooteid müüa.

215.

Konkurentidevaheline vastastikune ainuõiguslik litsentsimine on TTBERi artikli 4 lõike 1 punkti c kohaselt turu ja klientide jagamise ja ülirange piirangu vorm. Konkurentidevaheline vastastikune ainulitsentsimine kuulub aga grupierandi kohaldamisalasse kuni 20 % turuosa künnise saavutamiseni. Selliste lepingute kohaselt kohustuvad pooled mitte litsentsima oma konkureerivaid tehnoloogiaid kolmandatele isikutele, kuid võivad ise jätkata nende tehnoloogiate kasutamist. Kui pooltel on arvestatav turuvõim, võivad sellised lepingud soodustada kokkumängu, sest nendega saab tagada, et pooled on ainsad tootjad litsentsitaval tehnoloogial põhineval turul.

216.

Konkurentidevaheline mittevastastikune ainuõiguslik litsentsimine kuulub grupierandi kohaldamisalasse kuni 20 % turuosa künnise saavutamiseni. Turuosa künnise ületamisel võib ainuõiguslik litsentsimine tuua kaasa piirava mõju. Mida suurem on emma-kumma poole turuvõim, seda suurem on piirava mõju tõenäosus. Kui ainuõiguslik litsents on ülemaailmne, tähendab see litsentsiandja lahkumist turult. Juhtudel, kui ainuõiguslikkus on piiratud konkreetse territooriumiga, nagu liikmesriik, tähendab leping, et litsentsiandja hoidub litsentsitud tehnoloogiat sisaldavate kaupade ja teenuste tootmisest kõnealusel territooriumil. Selliste ainuõiguslike litsentside hindamisel tuleb arvesse võtta litsentsiandja ja -saaja turuvõimu. Kui mõlemal poolel on tooteturul piiratud turupositsioon ja litsentsiandjal puudub võimekus tehnoloogiat litsentsisaaja territooriumil tõhusalt kasutada, ei kuulu leping tõenäoliselt ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse. Erijuhtumiks on olukorrad, kus litsentsiandja ja -saaja konkureerivad ainult tehnoloogiaturul. Näiteks kui litsentsiandja on teadusasutus või väike uurimistegevusele pühendunud ettevõtja, näiteks jagufirma, mis konkureerib litsentsisaajaga ainult tehnoloogiaturul, ei pruugi tal olla tootmis- ja turustusvõimekust, mis on vajalik litsentsitavat tehnoloogiat sisaldavate toodete turuletoomiseks. Sellistel juhtudel ei pruugi litsentsiandja olla võimeline järgneva etapi tooteturul tulemuslikult konkureerima. Seetõttu ainuõiguslik litsents tõenäoliselt ei piira konkurentsi artikli 101 lõike 1 tähenduses, kui litsentsisaajal ei ole tooteturul märkimisväärset turuvõimu.

217.

Mittekonkurentide vaheline ainuõiguslik litsentsimine, kui see kuulub ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse, vastab tõenäoliselt artikli 101 lõike 3 tingimustele. Ainuõiguslik litsents on sageli vajalik, et motiveerida litsentsisaajat investeerima litsentsitavasse tehnoloogiasse ning tooma tooted turule aegsasti. Seda eriti juhul, kui litsentsisaaja peab tegema suuri investeeringuid litsentsitava tehnoloogia edasiarendamiseks. Ainuõiguslikkusevastane sekkumine pärast seda, kui litsentsisaaja on saavutanud litsentsitava tehnoloogiaga kaubandusliku edu, jätaks litsentsisaaja ilma oma investeeringult saadavast rahalisest kasust ning kahjustaks konkurentsi, tehnoloogia levikut ja innovatsiooni. Komisjon sekkub seetõttu mittekonkurentide vahelistesse ainuõiguslikesse litsentsilepingutesse vaid erandjuhtudel, olenemata litsentsi territoriaalsest kohaldamisalast.

218.

Kui aga litsentsisaaja juba omab ettevõtjasiseseks tootmiseks kasutatavat asendatavat tehnoloogiat, ei pruugi ainuõiguslik litsents olla vajalik, et motiveerida litsentsisaajat toodet turule tooma. Sellisel juhul võib ainuõiguslik litsents kuuluda ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse, eriti juhul, kui litsentsisaajal on tooteturul turuvõim. Artikli 101 lõike 1 kohaldamise eelduseks on, et tehnoloogiaturule tulek peab olema raske ja litsentsitav tehnoloogia peab olema tõeline turukonkurentsi allikas. Sellises olukorras võib ainuõiguslik litsents tõrjuda välja kolmandatest isikutest litsentsisaajad, suurendada turuletuleku tõkkeid ning võimaldada litsentsisaajal säilitada või tugevdada oma turuvõimu. Piirav mõju on eriti tõenäoline, kui märkimisväärse turuvõimuga litsentsisaaja saab ainuõigusliku litsentsi ühele või mitmele konkureerivale tehnoloogiale. Sellisel juhul on ebatõenäoline, et ainuõiguslik litsents vastab artikli 101 lõike 3 tingimustele.

219.

Lepingud, mille alusel pooled annavad üksteisele vastastikku litsentsi ja kohustuvad mitte andma litsentse kolmandatele isikutele, põhjustavad erilist muret juhul, kui vastastikuse litsentsimise tulemusel tekkiv tehnoloogiapakett loob de facto tööstusharu standardi, millele kolmandatel isikutel peab turul tulemuslikuks konkureerimiseks juurdepääs olema. Sellistel juhtudel loob leping pooltele reserveeritud suletud standardi. Komisjon hindab selliseid lepinguid samade põhimõtete alusel, mida kohaldatakse tehnoloogiapuulide puhul (vt käesolevate suuniste jaotis 4.4) Eelkõige tuleb sellist standardit toetavaid tehnoloogiaid üldjuhul litsentsida kolmandatele isikutele õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel (117). Kui lepingu pooled konkureerivad kolmandate isikutega olemasoleval tooteturul ning leping on seotud selle tooteturuga, on suletud standardil tõenäoliselt märkimisväärne tõrjuv mõju. Seda negatiivset mõju konkurentsile saab vältida ainult kolmandatele isikutele litsentsimisega.

4.2.2.2. Müügipiirangud

220.

Müügipiirangute puhul on oluline eristada konkurentide ja mittekonkurentide vahelisi kokkuleppeid.

221.

Konkurentide vahelise vastastikuse kokkuleppega ühe või mõlema poole aktiivsele ja passiivsele müügile seatud piirangud on TTBERi artikli 4 lõike 1 punkti c kohaselt turu ja klientide jagamise vorm ning on üliranged piirangud. Sellised müügipiirangud kuuluvad ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse ning tõenäoliselt ei vasta artikli 101 lõike 3 tingimustele. Selliseid piiranguid loetakse üldjuhul turu jagamiseks, sest need takistavad mõjustatud poole aktiivset või passiivset müüki territooriumidele või kliendirühmadele, mida ta tegelikult teenindas või oleks lepingu puudumisel realistlikult võinud teenindada.

222.

Konkurentide vaheliste mittevastastikuste kokkulepete puhul kohaldatakse grupierandit piirangute suhtes, mis on kehtestatud litsentsisaaja või -andja aktiivsele ja/või passiivsele müügile ainuõiguslikul territooriumil või ainuõiguslikule kliendirühmale, mis on reserveeritud teisele poolele (vt TTBERi artikli 4 lõike 1 punkti c alapunkt i), kuni 20 % turuosa künnise saavutamiseni (118). Turuosa künnise ületamisel kuuluvad sellised müügipiirangud ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse juhul, kui ühel või mõlemal poolel on märkimisväärne turuvõim. Sellised piirangud võivad aga olla vältimatud väärtuslike tehnoloogiate levitamiseks ning võivad seega täita artikli 101 lõike 3 tingimused. See võib olla nii, kui litsentsiandjal on suhteliselt nõrk turupositsioon territooriumil, kus ta ise tehnoloogiat kasutab. Sellises olukorras võib litsentsisaajale pandud aktiivse müügi piirang olla vältimatu, et motiveerida litsentsiandjat litsentsi andma. Selliste piirangute puudumisel oleks litsentsiandja vastamisi aktiivse konkurentsiga oma peamisel tegutsemisalal. Samuti võivad litsentsiandjale pandud aktiivse müügi piirangud olla vältimatud eriti juhul, kui litsentsisaaja turupositsioon talle eraldatud territooriumil on suhteliselt nõrk ning ta peab tegema märkimisväärseid investeeringuid litsentsitava tehnoloogia tõhusaks kasutamiseks.

223.

Grupierandit kohaldatakse ka konkurentidevahelistes mittevastastikustes kokkulepetes sisalduvate piirangute suhtes, mis on kehtestatud litsentsisaaja aktiivsele müügile ainuõiguslikul territooriumil või ainuõiguslikule kliendirühmale, mis on reserveeritud teisele litsentsisaajale, kes ei olnud litsentsisaaja tehnosiirde kokkuleppe sõlmimise ajal litsentsiandja konkurent (vt TTBERi artikli 4 lõike 1 punkti c alapunkt ii). Turuosa künnise ületamisel kuulub selline aktiivse müügi piirang tõenäoliselt ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse, kui pooltel on märkimisväärne turuvõim. Siiski võib piirang tõenäoliselt olla artikli 101 lõike 3 tähenduses vältimatu aja jooksul, mis on kaitstud litsentsisaajale vajalik uuele turule pääsemiseks ja enda seal sisseseadmiseks talle määratud territooriumi või kliendirühma suhtes. Eelkõige võib see piirang võimaldada litsentsisaajal tulla toime ebasoodsas olukorras, milles ta on juhul, kui mõned litsentsisaajad on litsentsiandjaga konkureerivad ettevõtjad ja sellisena juba turul kanda kinnitanud. Litsentsisaajale tehtavad ainuõiguslikult teisele litsentsisaajale eraldatud territooriumile või kliendirühmale suunatud passiivse müügi piirangud on TTBERi artikli 4 lõike 1 punkti c kohaselt üliranged konkurentsipiirangud.

224.

Mittekonkurentide vaheliste lepingute puhul kohaldatakse grupierandit piirangute suhtes, mis on kehtestatud litsentsisaaja aktiivsele ja passiivsele müügile ainuõiguslikult litsentsiandjale reserveeritud territooriumil või kliendirühmale, kuni 30 % turuosa künnise saavutamiseni (vt TTBERi artikli 4 lõike 2 punkti b alapunkt i). Ülalpool seda künnist tuleb kõnealuste piirangute suhtes kohaldada individuaalset hindamist. Teatavatel juhtudel võivad need piirangud mitte kuuluda ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse või nad võivad vastata artikli 101 lõikes 3 sätestatud tingimustele, näiteks kui nad on objektiivselt vajalikud väärtuslike tehnoloogiate levitamiseks. See võib olla nii, kui litsentsiandjal on suhteliselt nõrk turupositsioon territooriumil, kus ta ise tehnoloogiat kasutab. Sellises olukorras võib litsentsisaaja aktiivse müügi võimaluste piiramine olla vältimatu, et motiveerida litsentsiandjat litsentsi andma. Selliste piirangute puudumisel oleks litsentsiandja vastamisi aktiivse konkurentsiga oma peamisel tegutsemisalal. Muudel juhtudel võib litsentsisaaja müügi piiramine kuuluda artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse ega pruugi vastata artikli 101 lõikes 3 sätestatud tingimustele. Nii on see tõenäoliselt juhul, kui litsentsiandjal on individuaalselt märkimisväärne turuvõim või kui turul koos tugevat positsiooni omavate litsentsiandjate sõlmitud mitmed samalaadsed lepingud tekitavad kumulatiivse mõju.

225.

Litsentsiandja müügi piiramine, kui see üldse kuulub ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse, vastab tõenäoliselt artikli 101 lõike 3 tingimustele, välja arvatud juhul, kui turul ei ole litsentsiandja tehnoloogiale tõelisi alternatiive või on litsentsisaaja saanud selliste alternatiivide litsentsi kolmandatelt isikutelt (119). Sellised piirangud, eriti aktiivse müügi piirang, on artikli 101 lõike 3 tähenduses tõenäoliselt vältimatud, et motiveerida litsentsisaajat investeerima litsentsitavat tehnoloogiat sisaldavate toodete tootmisse, turundusse ja müüki. On tõenäoline, et litsentsisaaja motivatsiooni kärbiks oluliselt otsene konkurents litsentsiandja poolt, kelle tootmiskulusid ei koorma litsentsitasud.

226.

Mittekonkurentide vaheliste lepingute puhul kohaldatakse grupierandit piirangute suhtes, mis on kehtestatud litsentsisaaja aktiivsele müügile konkreetsetel territooriumidel või konkreetsetele kliendirühmale, kuni 30 % turuosa künnise saavutamiseni (120). Ülalpool seda künnist tuleb kõnealuste piirangute suhtes kohaldada individuaalset hindamist. Kui litsentsisaajal on märkimisväärne turuvõim, võivad sellised piirangud piirata tehnoloogiasisest konkurentsi ja kuuluvad tõenäoliselt ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse. Ometi võivad need piirangud vastata artikli 101 lõike 3 tingimustele, kui nad on vajalikud tasuta kasusaamise vältimiseks ja litsentsisaaja motiveerimiseks tegema investeeringuid, mis on vajalikud litsentsitava tehnoloogia tulemuslikuks kasutamiseks tema territooriumil ja litsentsitava toote müügi edendamiseks. Passiivse müügi piirangud on TTBERi artikli 4 lõike 2 punkti b kohaselt üliranged piirangud (vt punktid 144–154 eespool). Üldjuhul sellised piirangud tõenäoliselt artikli 101 lõike 3 tingimustele ei vasta.

4.2.3. Tootmismahu piirangud

227.

Konkurentide vahelistes tehnosiirde kokkulepetes sisalduvad vastastikused tootmismahu piirangud on TTBERi artikli 4 lõike 1 punkti b kohaselt üliranged piirangud (vt punkt 128). Artikli 4 lõike 1 punkt b ei hõlma siiski litsentsitava tehnoloogiaga seotud tootmismahu piiranguid, mis on litsentsisaajale kehtestatud mittevastastikuse kokkuleppega või mis on kehtestatud ainult ühele litsentsisaajale vastastikuse kokkuleppega. Sellised piirangud kuuluvad kuni 20 % turuosa künnise saavutamiseni grupierandi alla. Ülalpool seda künnist tuleb tootmismahu piirangute suhtes kohaldada individuaalset hindamist. Kui pooltel on märkimisväärne turuvõim, võivad sellised piirangud piirata konkurentsi ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 tähenduses. Kui aga litsentsiandja tehnoloogia on litsentsisaaja omast oluliselt parem ning tootmismaht ületab piirangut arvestades oluliselt litsentsisaaja lepingueelset tootmismahtu, on tõenäoliselt kohaldatav artikli 101 lõige 3. Sel juhul on tootmismahu piirangu mõju piiratud isegi kasvava nõudlusega turgudel. ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamisel tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et sellised piirangud võivad olla vajalikud selleks, et motiveerida litsentsiandjat oma tehnoloogiat võimalikult laialdaselt levitama. Näiteks võib litsentsiandja mitte tahta litsentsida oma konkurente, kui ta ei saa piirata litsentse konkreetsete kindla võimsusega tootmiskohtadega (tootmiskoha litsents). Kui tehnosiirde kokkulepe põhjustab täiendavate varade tõelise integreerimise, võivad litsentsisaajale kehtestatud tootmismahu piirangud täita artikli 101 lõike 3 tingimused. Samal ajal on see ebatõenäoline juhul, kui pooltel on oluline turuvõim.

228.

Mittekonkurentide vahelistes tehnosiirde kokkulepetes sisalduvad tootmismahu piirangud kuuluvad grupierandi alla kuni 30 % turuosa künnise saavutamiseni. Sellest künnisest ülalpool on nõutav individuaalne mõju hindamine. Peamine konkurentsiprobleem, mis võib tuleneda mittekonkurentide vahelistes kokkulepetes sisalduvatest tootmismahu piirangutest, seisneb litsentsisaajate vahelise tehnoloogiasisese konkurentsi vähendamises. Sellise konkurentsivastase mõju tõenäosus sõltub litsentsiandja ja -saajate turupositsioonist ning sellest, mil määral tootmismahu piirang takistab litsentsisaajat rahuldamast nõudlust litsentsitud tehnoloogiat sisaldavate toodete järele.

229.

Kui tootmismahu piirangud on kombineeritud ainuõiguslike territooriumide või kliendirühmadega, suurenevad nende piiravad mõjud. Kahte liiki piirangute kombinatsioon suurendab tõenäosust, et leping teenib turu jagamise huve.

230.

Mittekonkurentide vahelise kokkuleppega litsentsisaajale kehtestatud tootmismahu piirangud võivad avaldada ka konkurentsi soodustavat mõju, edendades tehnoloogia levikut. Mõnel juhul ei pruugi litsentsiandja soovida sõlmida tehnosiirde kokkulepet, kui ta ei saa piirata oma litsentsisaaja toodangut. See on eriti tõenäoline juhul, kui litsentsiandja on ka tootja, sest litsentsisaaja toodang võib jõuda tagasi litsentsiandja peamisele tegevusalale ning mõjutada otseselt litsentsiandja tegevust. Teisest küljest on vähem tõenäoline, et tootmismahu piiranguid on vaja litsentsiandja tehnoloogia levitamiseks, kui sellised piirangud kombineeritakse litsentsisaajale kehtestatud müügipiirangutega, mis keelavad tal müüa litsentsiandjale reserveeritud territooriumil või kliendirühmale.

4.2.4. Kasutusalapiirangud

231.

Kasutusalapiirangu korral on litsentsitud tehnoloogia kasutamine litsentsisaaja poolt piiratud ühe või mitme tehnilise rakendusala, tooteturu või tööstusharuga. See tähendab, et litsentsisaaja võib kasutada litsentsitud tehnoloogiaõigusi üksnes nendes konkreetsetes valdkondades. Näiteks võib vormimistehnoloogia sobida mitut liiki plasttoodete tootmiseks, kuid tehnosiirde kokkuleppega võidakse piirata tehnoloogia kasutamist litsentsisaaja poolt plastpudelite tootmisega.

232.

Kasutusalapiirangud on hõlmatud grupierandiga (121). Teatavad kliendipiirangud on aga TTBERi artikli 4 lõike 1 punkti c ja artikli 4 lõike 2 punkti b kohaselt üliranged piirangud, mistõttu kasutusalapiiranguid ei tohi kasutada turgude või klientide jaotamiseks. Punktis 139 antakse juhiseid selle kohta, millistel asjaoludel peetakse kasutusalapiiranguid tõenäolisemalt turu jaotamise vormiks. See probleem tekib vähem tõenäoliselt juhul, kui kasutusala on määratletud objektiivselt, viidates lepingulise toote määratletud ja olulistele tehnilistele omadustele.

233.

Tootmismahu piirangud on TTBERi artikli 4 lõike 1 punkti b kohaselt üliranged piirangud, kuid kasutusalapiiranguid ei peeta tootmismahu piiranguteks, kuna nendega ei piirata mahtu, mida litsentsisaaja võib litsentsitud kasutusalal toota.

234.

Nagu territooriume, saab kasutusalasid määrata litsentsisaajale ainuõigusliku või ainulitsentsi raames. Ainuõigusliku ja ainulitsentsimise erinevust, sealhulgas mõju litsentsiandja võimalusele kasutada litsentsitud tehnoloogiat asjaomasel kasutusalal, selgitatakse käesolevate suuniste jaotises 4.2.2.1. Konkurentide vaheliste lepingutega kasutusalade vastastikune ainuõiguslik litsentsimine on turu jagamise vorm ja TTBERi artikli 4 lõike 1 punkti c kohaselt ülirange piirang.

235.

Kasutusalapiirangutel võib olla konkurentsi soodustav mõju, sest need motiveerivad litsentsiandjat litsentsima oma tehnoloogiat tema peamisest tegevusalast välja jäävate rakenduste jaoks. Kui litsentsiandjal ei oleks võimalik takistada litsentsisaajate tegevust valdkondades, kus ta ise oma tehnoloogiat kasutab, või valdkondades, kus tehnoloogia väärtus ei ole veel välja kujunenud, võib see ajendada teda litsentsimisest loobuma või nõudma suuremat litsentsitasu. Samuti tuleb arvesse võtta, et teatavates valdkondades toimub litsentsimine sageli tööstusdisainivabaduse tagamiseks, hoides ära rikkumissüüdistused. Litsentsisaaja saab litsentsi raames arendada oma tehnoloogiat, kartmata litsentsiandja rikkumissüüdistusi.

236.

Konkurentide vaheliste kokkulepetega litsentsisaajale kehtestatud kasutusalapiirangud kuuluvad grupierandi alla kuni 20 % turuosa künnise saavutamiseni. Turuosa künnise ületamisel tuleb selliseid piiranguid hinnata individuaalselt. Peamine konkurentsiprobleem on oht, et litsentsisaaja lakkab olemast konkureeriv jõud väljaspool litsentsitavat kasutusala. Oht on suurem konkurentidevahelise vastastikuse litsentsimise puhul, kui lepingus sätestatakse asümmeetrilised kasutusala piirangud. Kasutusalapiirangud on asümmeetrilised juhul, kui ühel poolel on lubatud kasutada litsentsitavat tehnoloogiat ühes tööstusharus, ühel tooteturul või tehnilisel kasutusalal ning teisel poolel on lubatud kasutada teist litsentsitavat tehnoloogiat teises tööstusharus, teisel tooteturul või tehnilisel kasutusalal. Konkurentsiprobleemid võivad tekkida eelkõige juhul, kui litsentsisaaja tootmisrajatist, mis on varustatud litsentsitava tehnoloogia kasutamiseks, kasutatakse ka litsentsisaaja enda tehnoloogial põhinevaks tootmiseks väljaspool litsentsitud kasutusala. Kui leping võib tõenäoliselt põhjustada litsentsisaaja tootmismahu languse väljaspool litsentsitud kasutusala, kuulub leping tõenäoliselt ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse. Seevastu sümmeetrilised kasutusalapiirangud, st lepingud, millega pooled litsentsivad oma tehnoloogiaid teineteisele kasutamiseks sama(de)l kasutusala(de)l, ei kuulu tõenäoliselt artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse. Sellised lepingud tõenäoliselt ei piira enne lepingu sõlmimist eksisteerinud konkurentsi. Artikli 101 lõige 1 ei kehti tõenäoliselt ka lepingute suhtes, mis võimaldavad litsentsisaajal vaid arendada ja kasutada tema oma tehnoloogiat litsentsi raames, kartmata litsentsiandja poolseid rikkumissüüdistusi. Sellistes olukordades ei piira kasutusalapiirangud iseenesest enne lepingu sõlmimist eksisteerinud konkurentsi. Enne lepingu sõlmimist varitses litsentsisaajat rikkumissüüdistuste oht ka väljaspool litsentsitud kasutusala. Kui aga litsentsisaaja oma tegevuse väljaspool litsentsitud kasutusala lõpetab või seda vähendab ilma ärilise põhjenduseta, võib see olla märgiks lepingu aluseks olevast turu jagamise kokkuleppest, mis on TTBERi artikli 4 lõike 1 punkti c kohaselt ülirange piirang.

237.

Mittekonkurentide vaheliste lepingutega litsentsisaajale kehtestatud kasutusalapiirangud kuuluvad grupierandi alla kuni 30 % turuosa künnise saavutamiseni. Turuosa künnise ületamisel tuleb selliseid piiranguid hinnata individuaalselt. Üldjuhtudel nad kas ei piira konkurentsi ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 tähenduses või on tõhusust edendavad ja võivad seega täita artikli 101 lõike 3 tingimused. Nad edendavad uue tehnoloogia levikut, motiveerides litsentsiandjat litsentsima tehnoloogiat selle kasutamiseks valdkondades, milles ta ise ei soovi seda kasutada. Kui litsentsiandja ei saaks takistada litsentsisaajail tegutsemist valdkondades, kus ta tehnoloogiat ise kasutab, kaotaks ta tõenäoliselt motivatsiooni litsentse välja anda.

238.

Mittekonkurentide vaheliste lepingute puhul võib litsentsiandja anda erinevatele litsentsisaajatele ühe või mitme kasutusalaga piiratud ainulitsentse või ainuõiguslikke litsentse. Sellised piirangud piiravad litsentsisaajatevahelist tehnoloogiasisest konkurentsi samamoodi kui territoriaalne ainuõiguslik litsentsimine ning neid hinnatakse samal viisil (vt käesolevate suuniste jaotis 4.2.2.1).

4.2.5. Oma tarbeks kasutamise piirangud

239.

Oma tarbeks kasutamise piiranguid võib määratleda kui litsentsisaajale pandavat kohustust piirata temapoolset litsentsitavat tehnoloogiat sisaldavate toodete tootmist tema oma toodete tootmiseks, hoolduseks ja remondiks vajaliku koguseni. Teisisõnu kohustab seda liiki piirang litsentsisaajat kasutama litsentsitavat tehnoloogiat sisaldavaid tooteid ainult sisendina oma tootmises. See ei luba litsentsisaajal müüa litsentsitud tehnoloogiat sisaldavaid tooteid teistele tootjatele.

240.

Oma tarbeks kasutamise piirangud kuuluvad kuni 20 % ja 30 % turuosa künnise saavutamiseni grupierandi alla. Ülalpool neid künniseid tuleb kõnealuste piirangute suhtes kohaldada individuaalset hindamist. Selleks on vaja eristada konkurentide- ja mittekonkurentidevahelisi lepinguid.

241.

Konkurentide vaheliste lepingute puhul takistab nõue, et litsentsisaaja kasutaks litsentsitud tehnoloogiat ainult oma toodetesse integreeritavate sisendite tootmiseks, tal koostisosade tarnimist kolmandatest isikutest tootjatele. Kui litsentsisaaja ei olnud enne lepingu sõlmimist teistele tootjatele koostisosade tegelik ega potentsiaalne tarnija, ei piira oma tarbeks kasutamises seisnev piirang enne lepingu sõlmimist eksisteerinud konkurentsi. Sellistel juhtudel hinnatakse piirangut samamoodi nagu mittekonkurentide vaheliste lepingute puhul. Kui aga litsentsisaaja oli enne lepingu sõlmimist koostisosade tegelik või potentsiaalne tarnija, on vaja uurida lepingu mõju sellele tegevusele. Kui litsentsisaaja, olles end varustanud litsentsiandja tehnoloogia kasutamiseks, lõpetab oma tehnoloogia eraldi kasutamise ning seega koostisosade tarnijana tegutsemise, piirab leping enne selle sõlmimist eksisteerinud konkurentsi. Sellel võivad olla tõsised konkurentsivastased tagajärjed, kui litsentsiandjal on koostisosade turul märkimisväärne turuvõim.

242.

Mittekonkurentide vaheliste tehnosiirde kokkulepete puhul võivad oma tarbeks kasutamises seisnevad piirangud tekitada kaht liiki konkurentsiprobleeme: tehnoloogiasisese konkurentsi piiramine sisendite tarneturul; ja litsentsisaajatevahelise arbitraaži välistamine, mis võib suurendada litsentsiandja võimalusi kehtestada litsentsisaajatele diskrimineerivaid litsentsitasusid.

243.

Samas võivad oma tarbeks kasutamises seisnevad piirangud aidata kaasa konkurentsi soodustavale litsentsimisele. Kui litsentsiandja on koostisosade tarnija, võib selline piirang olla vajalik, et toimuks tehnoloogia levik mittekonkurentide vahel. Piirangu puudumisel ei pruugi litsentsiandja soovida litsentsi anda või ta teeks seda ainult kõrgema litsentsitasu eest, sest vastasel juhul tekitaks ta koostisosade turul otsese konkurentsi iseendaga. Sellisel juhul ei piira oma tarbeks kasutamises seisnev piirang konkurentsi ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 tähenduses või vastab see artikli 101 lõike 3 tingimustele. Litsentsisaajat ei tohi aga piirata litsentsitavaid tooteid tema toodete varuosadena müümast. Litsentsisaaja peab saama teenindada oma toodete järelturgu, sealhulgas tema tooteid hooldavaid ja remontivaid sõltumatuid teenusepakkujaid.

244.

Kui litsentsiandja ei ole koostisosade tarnija asjaomasel tooteturul, siis eespool toodud põhjendus oma tarbeks kasutamise piirangute määramiseks ei kehti. Sellistel juhtudel võivad oma tarbeks kasutamise piirangud põhimõtteliselt edendada tehnoloogia levikut, tagades, et litsentsisaajad ei müüks litsentsiandjaga muudel tooteturgudel konkureerivatele tootjatele. Litsentsisaajale kehtestatud piirang, mille kohaselt ta ei või müüa teatavatele litsentsiandjale reserveeritud kliendirühmadele, on tavaliselt siiski vähem piirav alternatiiv. Järelikult ei ole oma tarbeks kasutamise piirang sellistel juhtudel tehnoloogia leviku võimaldamiseks tavaliselt vajalik.

4.2.6. Seosmüük ja müük komplektina

245.

Tehnoloogia litsentsimise kontekstis toimub seosmüük juhul, kui litsentsiandja seab litsentsisaajale ühe tehnoloogia (siduva toote) litsentsi andmise tingimuseks teise tehnoloogia litsentsi omandamise või toote ostmise litsentsiandjalt või kelleltki tema poolt määratult (seotud toode). Müük komplektidena toimub juhul, kui kahte tehnoloogiat või ühte tehnoloogiat ja toodet müüakse komplektina koos. Mõlemal juhul on aga tingimuseks, et asjaomased tooted ja tehnoloogiad on selles mõttes erinevad, et iga seost või komplekti moodustava toote või tehnoloogia järele on eraldi nõudlus. Edaspidi peetakse termini „seosmüük“ all silmas nii seosmüüki kui müüki komplektina.

246.

TTBERi artiklis 3 sätestatud turuosa künnistega tagatakse, et seosmüük ja müük komplektina ei kuulu grupierandi alla konkurentide vaheliste lepingute puhul 20 % turuosa künnise ületamisel ning mittekonkurentide vaheliste lepingute puhul 30 % turuosa künnise ületamisel. Turuosa künnised kehtivad mis tahes tehnosiirde kokkuleppest mõjustatud asjaomase tehnoloogia- või tooteturu, sealhulgas seotud toote turu suhtes. Käesoleva jaotise ülejäänud osas esitatakse juhised juhtudel, kui poolte turuosad ületavad turuosa künnised (122).

247.

Seosmüügi peamine piirav mõju on konkureerivate seotud toote tarnijate väljatõrjumine. Seosmüük võib võimaldada litsentsiandjal ka seotud toote turul võimu säilitada, suurendades turuletuleku tõkkeid. Näiteks võib see sundida uustulnukaid tulema mitmele turule korraga. Peale selle võib seosmüük võimaldada litsentsiandjal suurendada litsentsitasusid, näiteks kui siduv ja seotud toode on osaliselt teineteist asendavad ning neid kahte toodet ei kasutata kindlas vahekorras. Seosmüük ei võimalda litsentsisaajal siduva toote litsentsitasude tõusu korral lülituda ümber alternatiivsetele sisenditele. Need konkurentsiprobleemid võivad tekkida olenemata sellest, kas lepingu pooled on konkurendid või mitte. Et seosmüügil oleks konkurentsivastane mõju, peab litsentsiandjal olema märkimisväärne turuvõim siduva toote turul. Sellise turuvõimu puudumisel ei saa litsentsiandja tõenäoliselt kasutada oma tehnoloogiat seotud toote tarnijate väljatõrjumiseks. Lisaks, nagu konkurentsikeeldude puhul, peab seos märgatava väljatõrjuva mõju saavutamiseks hõlmama piisavat osa seotud toote turust. Juhtudel, kui litsentsiandjal on turuvõim pigem seotud kui siduva toote turul, analüüsitakse piirangut üldjuhul kui konkurentsi- või kogusepiirangut. See peegeldab asjaolu, et konkurentsiprobleemi allikas on tõenäoliselt seotud, mitte siduva toote turul (123).

248.

Seosmüük võib ka suurendada tõhusust. See võib nii olla näiteks juhul, kui seotud toode on vajalik litsentsitava tehnoloogia tehniliselt rahuldavaks kasutamiseks või selle tagamiseks, et litsentsi alusel tootmine vastaks litsentsiandja ja muude litsentsisaajate poolt järgitavatele kvaliteedinõuetele. Sellistel juhtudel täidab seosmüük sageli ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 tingimused. Kui litsentsisaajad kasutavad litsentsiandja kaubamärki või tootemargi nime või kui tarbijatele on litsentsitavat tehnoloogiat sisaldava toote ja litsentsiandja seos muul moel selge, on litsentsiandjal õiguspärane huvi tagada, et toodete kvaliteet ei õõnesta tema tehnoloogia väärtust ega tema mainet ettevõtjana. Kui tarbijale on pealegi teada, et litsentsiandja ja litsentsisaajad toodavad sama tehnoloogia alusel, on ebatõenäoline, et litsentsisaajad sooviksid litsentsi osta, kui kõik pooled ei kasutaks tehnoloogiat tehniliselt rahuldaval viisil.

4.2.7. Konkurentsikeelud

249.

Konkurentsikeeld tehnoloogia litsentsimise kontekstis on litsentsisaajale pandav kohustus mitte kasutada litsentsitava tehnoloogiaga konkureerivaid kolmandate isikute tehnoloogiaid. Sel määral, mil konkurentsikeeld hõlmab litsentsiandja tarnitavat toodet või täiendavat tehnoloogiat, on seda kajastatud seosmüüki käsitlevas käesolevate suuniste jaotises 4.2.6.

250.

TTBERi kohaselt kuuluvad konkurentsikeelud grupierandi kohaldamisalasse nii konkurentide- kui ka mittekonkurentidevaheliste lepingute puhul vastavalt 20 % ja 30 % turuosa künnise saavutamiseni. Käesoleva jaotise ülejäänud osas esitatakse juhised konkurentsikeeldude hindamiseks turuosa künnise ületamise üksikjuhtumite puhul.

251.

Peamine konkurentsikeeldudega seotud konkurentsiprobleem seisneb kolmandate isikute tehnoloogiate väljatõrjumises. Konkurentsikeelud võivad samuti soodustada litsentsiandjate kokkumängu, kui mitu litsentsiandjat kasutab neid eraldi lepingutes (kumulatiivne kasutus), või konkurentide vahelise vastastikuse litsentsimise korral, kui mõlemad pooled lepivad kokku mitte kasutada kolmanda isiku tehnoloogiat. Konkureerivate tehnoloogiate väljatõrjumine vähendab konkurentsisurvet litsentsiandja nõutavatele litsentsitasudele ning juba turul olevate tehnoloogiate vahelist konkurentsi, piirates litsentsisaajate võimalusi minna üle konkureerivale tehnoloogiale. Kuna peamiseks konkurentsiprobleemiks on mõlemal juhul väljatõrjumine, võib konkurentide vaheliste lepingute ja mittekonkurentide vaheliste lepingute puhul üldiselt kasutada sama analüüsi.

252.

Väljatõrjumine võib tekkida, kui oluline osa võimalikke litsentsisaajaid on juba seotud ühe või, kumulatiivsete mõjude korral, mitme tehnoloogiaallikaga ega saa seetõttu konkureerivaid tehnoloogiaid kasutada. Väljatõrjumine võib tuleneda ühe märkimisväärse turuvõimuga litsentsiandja sõlmitud lepingutest või mitme litsentsiandja sõlmitud lepingute kumulatiivsest mõjust, isegi kui iga üksik leping või lepingute võrgustik kuulub TTBERi kohaldamisalasse. Viimati nimetatud juhul aga ei teki tõsist kumulatiivset mõju tõenäoliselt enne, kui ei ole seotud vähemalt 50 % turust. Kõnealuse künnise ületamisel tekib oluline väljatõrjumine tõenäoliselt juhul, kui turuletuleku tõkked uute litsentsisaajate jaoks on kõrged. Selleks et määrata kindlaks kolmandate isikute tegelik võimalus turuletulekuks ning laienemiseks, on vaja arvesse võtta, mil määral on turustajad konkurentsikeeldudega litsentsisaajate külge seotud. Kolmandate isikute tehnoloogiatel on tegelik võimalus turule tulla vaid juhul, kui neil on olemas vajalikud tootmis- ja turustusvahendid. Teisisõnu sõltub turuletuleku lihtsus mitte ainult litsentsisaajate olemasolust, vaid ka sellest, mil määral neil on juurdepääs turustusele. Turustamise tasandil väljatõrjuva mõju hindamisel kohaldab komisjon vertikaalsete piirangute suuniste jaotises 8.2.1 kirjeldatud analüütilist raamistikku (124).

253.

Kui litsentsiandjal on oluline turuvõim, võib litsentsisaaja kohustamine hankida tehnoloogiat vaid litsentsiandjalt viia olulise väljatõrjuva mõju tekkimiseni. Mida tugevam on litsentsiandja turupositsioon, seda suurem on konkureerivate tehnoloogiate väljatõrjumise oht. Märgatava väljatõrjuva mõju tekkimiseks ei pea konkurentsikeelud hõlmama olulist osa turust. Märgatav väljatõrjuv mõju võib tekkida, kui konkurentsikeelud on sihitud ettevõtjatele, kes kõige tõenäolisemalt konkureerivaid tehnoloogiaid litsentsivad. Väljatõrjumise oht on suurem juhul, kui potentsiaalsete litsentsisaajate arv on piiratud.

254.

Konkurentsikeeldudel võib olla ka konkurentsi soodustav mõju. Esiteks võivad sellised keelud edendada tehnoloogia levikut, vähendades seadusevastase omastamise ohtu, eriti seoses litsentsitava oskusteabega. Kui litsentsisaajal on õigus omandada kolmandatelt isikutelt konkureerivate tehnoloogiate litsentse, on oht, et litsentsitud oskusteavet võidakse kasutada konkureerivate tehnoloogiate kasutamiseks, mis toob kasu konkurentidele. Kui litsentsisaaja kasutab ka konkureerivaid tehnoloogiaid, võib see raskendada litsentsitasude maksmise jälgimist. See võib mõjuda pärssivalt litsentsiandjate motivatsioonile sõlmida litsentsilepinguid.

255.

Teiseks võivad konkurentsikeelud, võimalik, et koos ainuõigusliku territooriumiga seotud tingimustega, olla vajalikud selleks, et tagada litsentsisaaja motivatsioon investeerida litsentsitavasse tehnoloogiasse ja seda tõhusalt kasutada. Kui leping kuulub märgatava väljatõrjuva mõju tõttu ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse, võib pooltel olla vaja kasutada artikli 101 lõike 3 tingimuste täitmiseks vähem piiravat alternatiivi. Sellised alternatiivid võivad hõlmata minimaalse tootmismahu või litsentsitasu kohustuse kehtestamist, millel on tavaliselt vähem potentsiaali konkureerivate tehnoloogiate väljatõrjumiseks.

256.

Kolmandaks, juhtudel, kui litsentsiandja kohustub tegema olulisi kliendispetsiifilisi investeeringuid, näiteks litsentsisaaja töötajate väljaõppeks ja litsentsitava tehnoloogia kohandamiseks litsentsisaaja vajadustele, võib selleks, et motiveerida litsentsiandjat investeerima ja vältida viivitustest tulenevaid probleeme, olla vaja konkurentsikeelde või minimaalse tootmismahu või minimaalse litsentsitasuga seotud tingimusi. Tavaliselt saab litsentsiandja siiski selliste investeeringute kulud kindlasummalise makse abil tagasi. See näitab, et on olemas vähem piiravaid alternatiive.

4.3. Vahenduskokkulepped

257.

Vahenduskokkulepped on põhimõtteliselt õiguspärane vahend tehnoloogiaõigustega seotud heausksete õigusvaidluste lahendamiseks. Teisest küljest on intellektuaalomandi õiguste kehtivuse ja kohaldamisala vaidlustamine tavapärase konkurentsi osa valdkondades, kus kasutatakse tehnoloogiaga seotud ainuõigusi (125). Samuti on üldsuse huvides kõrvaldada kehtetud intellektuaalomandi õigused, kuna need kujutavad endast põhjendamatuid innovatsiooni- ja majandustegevuse tõkkeid (126).

258.

Tehnoloogiaõiguste litsentsimine vahenduskokkuleppega võib olla viis lahendada vaidlusi või vältida olukordi, kus üks pool kasutab oma intellektuaalomandi õigusi selleks, et takistada teist poolt oma tehnoloogiaõigusi kasutamast.

259.

Sõltuvalt konkreetse sisu ja majandusliku konteksti hindamisest võib vahenduskokkulepete raames litsentsimine, sealhulgas vastastikune litsentsimine, olla ELi toimimise lepingu artikliga 101 kooskõlas, kui litsentsi puudumisel jääks litsentsisaaja turult välja (127).

260.

Vahenduskokkulepped võivad siiski ka piirata konkurentsi ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 tähenduses sõltuvalt nende tingimustest ja pooltevaheliste muude kokkulepete tingimustest ning nende õiguslikest ja majanduslikest asjaoludest (128). Selleks et hinnata vahenduskokkuleppeid ELi toimimise lepingu artikli 101 alusel, on vaja kindlaks teha, kas kokkuleppe pooled on tegelikud või potentsiaalsed konkurendid.

Tasu piirangu eest vahenduskokkulepetes

261.

„Tasu piirangu eest“ või „tasu edasilükkamise eest“ tüüpi vahenduskokkulepped tavaliselt ei hõlma tehnoloogiaõiguste siiret, vaid põhinevad väärtuse ülekandmisel ühelt poolelt vastutasuks teise poole turule sisenemise ja/või seal laienemise piiramise eest. Sellised kokkulepped võivad kuuluda ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse (129). Näiteks farmaatsiasektoris võib äriühing, millele kuulub üks või mitu patenti (originaalravimite tootja), teha makseid potentsiaalsele konkurendile (geneeriliste ravimite tootjale), et lükata edasi selle konkurendi turuletulekut.

262.

Tegelike või potentsiaalsete konkurentide vahelised „tasu piirangu eest“ või „tasu edasilükkamise eest“ tüüpi vahenduskokkulepped loetakse piiravat konkurentsi nende eesmärgist tulenevalt, kui kokkuleppe uurimisel ilmneb, et sellega kaasneval väärtuse ülekandmisel ei ole muud seletust kui tehnoloogia omaniku ja muude asjaosaliste ärihuvi mitte osaleda omadustepõhises konkurentsis (130). See kehtib näiteks juhul, kui tehnoloogia omanik teeb ühele või mitmele teisele poolele väärtuse ülekandeid, mille tulemusena need pooled saavad netokasumit, mis on piisavalt suur selleks, et vähendada nende motivatsiooni iseseisvalt turule siseneda või seal tegevust laiendada (131).

Vastastikune litsentsimine vahenduskokkulepetes

263.

Vahenduskokkulepped, millega pooled annavad teineteisele vastastikku litsentsi ning kehtestavad piiranguid oma tehnoloogiate kasutamisele, sealhulgas piiranguid kolmandatele isikutele litsentsimisele, võivad kuuluda ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse. Sellised kokkulepped ei tekita tõenäoliselt konkurentsiprobleeme, kui pooled ei ole tegelikud ega potentsiaalsed konkurendid ja vastastikune litsentsimine piirdub tegeliku kahepoolse blokeeritud seisundi lahendamiseks vajalikuga (132). Kui aga pooled on konkurendid ja jagavad turge või fikseerivad vastastikku makstavad litsentsitasud, mis avaldavad olulist mõju turuhindadele, kuulub leping väga tõenäoliselt artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse.

264.

Kui pooltel on vahenduskokkuleppe kohaselt õigus kasutada teineteise tehnoloogiat ning leping laieneb tehnoloogia tulevastele edasiarendustele, on vaja hinnata lepingu mõju poolte uuendusmotivatsioonile. Juhul kui pooltel on märkimisväärne turuvõim, kuulub kokkulepe tõenäoliselt ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse, kui see ei lase pooltel teineteise ees konkurentsieelist saavutada. Kokkulepped, mis kõrvaldavad või vähendavad oluliselt ühe poole võimalusi saavutada teise ees konkurentsieelist, vähendavad uuendusmotivatsiooni ning mõjutavad seega negatiivselt konkurentsi olulist parameetrit. Sellised kokkulepped ei vasta tõenäoliselt ka artikli 101 lõike 3 tingimustele. Eelkõige on ebatõenäoline, et selline piirang on artikli 101 lõike 3 kolmanda tingimuse tähenduses hädavajalik. Kokkuleppe eesmärk tagada, et pooled saaksid jätkata oma tehnoloogia kasutamist ilma, et teine pool seda blokeeriks, ei nõua, et pooled lepiksid kokku tulevaste uuenduste jagamises. Kui aga kokkuleppe eesmärk on võimaldada pooltel arendada oma vastavaid tehnoloogiaid ja leping ei sunni neid kasutama samu tehnoloogilisi lahendusi, on ebatõenäoline, et see takistab üht poolt teise ees konkurentsieelist saavutamast. Sellised kokkulepped loovad vaid tööstusdisainivabaduse, välistades tulevikus teise poole rikkumissüüdistused.

Vaidlustamiskeelud vahenduskokkulepetes

265.

Vahenduskokkulepete kontekstis jäävad vaidlustamiskeelud, sealhulgas vaidlustamise korral lõpetamise klauslid, sageli ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalast välja.

266.

Teatavatel asjaoludel võivad vahenduskokkulepetes sisalduvad vaidlustamiskeelud siiski piirata konkurentsi ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 tähenduses (133). Näiteks võidakse vaidlustamiskeeldu kasutada selleks, et kõrvaldada konkurent, kes klausli puudumisel kujutaks endast tõenäoliselt ohtu (134). Lisaks võib vaidlustamiskeeld rikkuda artikli 101 lõiget 1, kui intellektuaalomandi õigus anti ebaõige või eksitava teabe esitamise järel (135). Selliste keeldude analüüs võib olla vajalik ka siis, kui tehnoloogiaõigused on litsentsisaaja tootmises oluline sisend (vt ka punkt 163).

4.4. Tehnoloogiapuulid

267.

Tehnoloogiapuulid on kokkulepped, millega kaks või enam poolt panevad kokku tehnoloogiapaketi, mis litsentsitakse nii puuli panustanutele kui ka kolmandatele isikutele. Oma struktuurilt võivad tehnoloogiapuulid olla piiratud arvu poolte lihtsad kokkulepped või keerulisemad kokkulepped, mille juures puuli koondatud tehnoloogiate litsentsimise korraldus on usaldatud eraldi üksusele, näiteks vahendusplatvormile (136). Mõlemal juhul võib puul lubada litsentsisaajaile juurdepääsu puuli kuuluvale tehnoloogiale üheainsa litsentsi alusel.

268.

Tehnoloogiapuulide ja standardite vahel ei ole olemuslikku sidet, kuid tihti toetavad puulid tervikuna või osaliselt de facto või de jure tööstusstandardit (137). Erinevad tehnoloogiapuulid võivad toetada konkureerivaid standardeid (138). Tehnoloogiapuulid võivad konkurentsi soodustada, eriti vähendades tehingukulusid ja piirates kumulatiivseid litsentsitasusid, et vältida topeltmarginaali lisamist toote hinnale. Nad võimaldavad puuli kuuluvate tehnoloogiate litsentsimise ühe korraga. See on eriti oluline valdkondades, kus prevaleerivad intellektuaalomandiõigused ning kus turul tegutsemiseks tuleb hankida litsentse märkimisväärselt paljudelt litsentsiandjatelt. Juhul kui litsentsisaajad tarbivad pidevalt litsentsitava tehnoloogia rakendamisega seotud teenuseid, võib ühine litsentsimine ja teenindamine puuli kaudu tuua kaasa täiendavaid kuluvähendusi. Patendipuulid võivad osutuda kasulikuks ka konkurentsi soodustavate standardite rakendamisel.

269.

Tehnoloogiapuulid võivad ka konkurentsi piirata. Tehnoloogiapuuli moodustamine tähendab vältimatult puuli koondatud tehnoloogiate ühist müümist, mis ainult või peamiselt üksteist asendavatest tehnoloogiatest koosneva puuli puhul on kartellikokkulepe hindade fikseerimiseks. Tehnoloogiapuulid võivad ka alternatiivseid tehnoloogiaid välja tõrjuda, näiteks kui puuliga luuakse de facto tööstusstandard. Standardi olemasolu kombineerituna puuliga võib raskendada uute tehnoloogiate turuletulekut või tõrjuda välja juba turul olevad konkureerivad tehnoloogiad.

270.

Kokkulepped, millega moodustatakse tehnoloogiapuulid ning määratakse kindlaks nende toimimise reeglid, ei kuulu poolte arvust sõltumata TTBERi kohaldamisalasse. Selle põhjus on, et puuli moodustamise kokkuleppega ei lubata konkreetsel litsentsisaajal toota lepingulisi tooteid (vt käesolevate suuniste jaotis 3.2.4). Seepärast tuleks selliseid kokkuleppeid hinnata käesolevas jaotises 4.4 esitatud juhiste kohaselt.

271.

Tehnoloogiapuulid põhjustavad seoses kaasatud tehnoloogiate valimise ja puuli juhtimisega mitmeid eriprobleeme, mida ei teki seoses muude tehnoloogia litsentsimise liikidega. Puulist litsentsimise kokkulepe on üldiselt mitmepoolne kokkulepe, kuna tavaliselt määravad puulist litsentsimise tingimused kindlaks puuli panustanud. Seetõttu ei kuulu puulist litsentsimine TTBERi kohaldamisalasse. Puulist litsentsimist käsitletakse käesolevate suuniste punktis 286 ja jaotises 4.4.2.

4.4.1. Tehnoloogiapuulide moodustamise ja toimimise hindamine

272.

Tehnoloogiapuuli moodustamise, korralduse ja juhtimise viis võib vähendada ohtu, et selle eesmärk või mõju oleks konkurentsi piiramine, ning aidata tagada, et leping on konkurentsi soodustav. Võimalike konkurentsiriskide ja konkurentsi võimaliku tõhustamise hindamisel võtab komisjon muude tegurite seas arvesse puuli moodustamise protsessi läbipaistvust; puuli koondatud tehnoloogiate valikut ja olemust, sealhulgas seda, millises ulatuses on puuli moodustamisse ja korraldamisse kaasatud sõltumatud eksperdid ning seda, kas on kehtestatud tundliku teabe vahetamise vastased kaitsemeetmed ja sõltumatud vaidluste lahendamise mehhanismid.

Vaba osalemine

273.

Kui osalemine puuli ning iga puuli toetatava de facto või de jure standardi moodustamises on avatud kõigile huvitatud isikutele, on puuli kaasatavate tehnoloogiate valimine hinna ja kvaliteedi kaalutluste alusel tõenäolisem kui siis, kui puuli moodustab väike tehnoloogiaomanike rühm.

Puuli koondatud tehnoloogiate valik ja olemus

274.

Tehnoloogiapuulide konkurentsiriskid ja tõhususe suurendamise potentsiaal sõltub suurel määral puuli koondatud tehnoloogiate ja puuliväliste tehnoloogiate omavahelisest suhtest. Tuleb teha vahet a) üksteist täiendavatel ja asendavatel tehnoloogiatel ning b) olulise tähtsusega ja vähem olulistel tehnoloogiatel.

275.

Erinevalt teineteist asendavatest tehnoloogiatest täiendavad kaks tehnoloogiat teineteist juhul, kui neid mõlemat on vaja tehnoloogiatega seotud toote tootmiseks või protsessi läbiviimiseks. Ja vastupidi, tehnoloogiad on üksteist asendavad, kui üks neist võimaldab omanikul toota toodet või viia läbi protsessi, millega tehnoloogiad on seotud.

276.

Tehnoloogia võib olla oluline kahes olukorras:

a)	kui tehnoloogia on vajalik konkreetse toote tootmiseks või konkreetse protsessi läbiviimiseks, millega puulitud tehnoloogiad on seotud;

b)	kui tehnoloogia on vajalik toote tootmiseks või protsessi läbiviimiseks vastavalt standardile, mis hõlmab puuli koondatud tehnoloogiaid.

277.

Esimesel juhul on tehnoloogia oluline (erinevalt vähem olulisest tehnoloogiast), kui puuli sees või väljaspool puuli ei ole sellele (nii majanduslikult kui ka tehniliselt) sobivaid asendajaid ning kõnealune tehnoloogia on puuli koondatud tehnoloogiatega seotud too(de)te tootmiseks või protsessi(de) läbiviimiseks vajaliku tehnoloogiapaketi osa. Teisel juhul on tehnoloogia oluline, kui selle kasutamine on vajalik (st puuduvad sobivad asendustehnoloogiad) puuli toetatava standardi järgimiseks (standardi rakendamiseks oluline tehnoloogia (139). Olulised tehnoloogiad on olemuslikult ka üksteist täiendavad. Asjaolu, et tehnoloogia valdaja deklareerib, et tehnoloogia on oluline, ei tähenda, et selline tehnoloogia on oluline käesolevas punktis kirjeldatud kriteeriumide kohaselt.

278.

Kui puuli koondatud tehnoloogiad on üksteist asendavad, on litsentsitasud tõenäoliselt suuremad, kui need muidu oleksid, sest puuli kaasamine vähendab tõenäoliselt tehnoloogiate vahelist konkurentsi või kõrvaldab selle ja takistab litsentsisaajatel sellisest konkurentsist kasu saada. Kui puulisisesed tehnoloogiad on üksteist täiendavad, vähendab tehnoloogiapuul tehingukulusid ja võib viia litsentsitasude üldisele alanemisele. Pooltel on võimalus leppida kokku ühises litsentsitasus kogu paketi eest, selle asemel et iga litsentsiandja määraks litsentsitasu oma tehnoloogia eest, arvestamata, et ühe tehnoloogia litsentsitasu tõstmine vähendab tavaliselt nõudlust täiendavate tehnoloogiate järele. Kui täiendavate tehnoloogiate litsentsitasud pannakse paika ühekaupa, võib nende kogusumma tihtipeale ületada summat, mis kujuneks puuli poolt samade täiendavate tehnoloogiate paketi koostamisel.

279.

Erinevus üksteist täiendavate ja üksteist asendavate tehnoloogiate vahel ei ole kõigil juhtudel selge, sest tehnoloogiad võivad üksteist asendada või täiendada osaliselt. Kui litsentsisaajad nõuaksid kahe tehnoloogia integreerimisest tuleneva tõhususe kasvu tõttu tõenäoliselt mõlemat tehnoloogiat, loetakse tehnoloogiaid teineteist täiendavaks, isegi kui nad on osaliselt teineteist asendavad. Sellistel juhtudel on tõenäoline, et litsentsisaajad sooviksid puuli puudumisel omandada mõlema tehnoloogia litsentsi täiendava majandusliku eelise tõttu, mis mõlema tehnoloogia korraga kasutamisel on nendest vaid ühe kasutamise ees.

280.

Üksteist asendavate tehnoloogiate kaasamine puuli piirab tõenäoliselt tehnoloogiate vahelist konkurentsi, kuna sellega kaasneb hindade kindlaksmääramine konkurentide vahel. Üldreeglina leiab komisjon, et oluliste üksteist asendavate tehnoloogiate kaasamine tõenäoliselt piirab konkurentsi ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 tähenduses. Komisjon on ka seisukohal, et sellisel juhul on artikli 101 lõike 3 tingimuste täitmine ebatõenäoline. Arvestades, et kõnealused tehnoloogiad on alternatiivid, ei teki mõlema kaasamisest puuli mingit tehingukulude kokkuhoidu. Puuli puudumisel ei oleks litsentsisaajad nõudnud mõlemat tehnoloogiat. Konkurentsiprobleemide leevendamiseks ei piisa sellest, et pooltele jääb vabadus litsentsida sõltumatult. Selle põhjuseks on asjaolu, et pooltel tõenäoliselt puudub sõltumatult litsentsimise stiimul, et mitte õõnestada puuli litsentsimistegevust, mis võimaldab neil ühiselt turuvõimu kasutada.

Sõltumatute ekspertide valimine ja ülesanded ning vaidluste lahendamine

281.

Sõltumatute ekspertide kaasamine puuli loomisse ja korraldamisse võib aidata vähendada konkurentsiprobleemide ohtu. Näiteks on hindamine, kas tehnoloogia on puuli poolt toetatava standardi jaoks hädavajalik, sageli keeruline ja eriteadmisi nõudev probleem. Sõltumatute ekspertide kaasamine sellisesse hindamisse võib aidata tagada, et puuli on kaasatud vaid hädavajalikud tehnoloogiad. Sõltumatute ekspertide kasutamine puuli kaasatavate tehnoloogiate valimisel võib samuti aidata tagada, et olemasolevate tehnoloogiliste lahenduste vahelist konkurentsi ei moonutata.

282.

Komisjon võtab arvesse seda, kuidas ning milliste funktsioonide jaoks eksperdid valitakse. Ekspert peaks olema puuli moodustanud ettevõtjatest sõltumatu. Kui eksperdid on seotud litsentsiandjatega või puuli haldajatega, või sõltuvad litsentsiandjatest või puuli haldajatest muul viisil, omistatakse ekspertide kaasamisele vähem kaalu. Ekspertidel peavad olema vajalikud tehnilised teadmised neile usaldatud ülesannete täitmiseks. Nende ülesannete hulka võib kuuluda puuli kaasamiseks välja pakutud tehnoloogiaõiguste kehtivuse ja olulisuse kontrollimine.

283.

Lõpuks tuleks arvesse võtta ka võimalikke vaidluste lahendamise mehhanisme, mis on puuli moodustamise dokumentidega ette nähtud. Mida enam on vaidluste lahendamine usaldatud puulist ja selle liikmetest sõltumatutele organitele või isikutele, seda tõenäolisem on vaidluste lahendamine neutraalsel viisil.

Tundliku äriteabe vahetamise vastased kaitsemeetmed

284.

Oluline on kaaluda ka tundliku äriteabe käsitlemise korraldust. Komisjon võtab eelkõige arvesse seda, millised kaitseabinõud on rakendatud selle tagamiseks, et poolte vahel ei vahetata tundlikku äriteavet (140). Näiteks kui litsentsitasude arvutamiseks või kontrollimiseks kasutatakse toodangu- või müügiandmeid, võib kaasata sõltumatu eksperdi, litsentsiva organi või puuli haldaja, tagamaks, et selliseid andmeid ei vahetata mõjutatud turgudel konkureerivate puuli liikmete vahel.

285.

Samuti tuleks paika panna kaitsemeetmed, mis tagavad, et tundlikku äriteavet ei vahetata konkureerivate puulide vahel, eriti kui tehnoloogia omanikud osalevad konkureerivates puulides (puulide moodustamises).

Grupierandi kaitse

286.

Puuli loomine ja toimimine, sealhulgas litsentside andmine, jääb tavaliselt väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisala, sõltumata poolte turupositsioonist, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)	osalemine puuli moodustamises on avatud kõigile huvitatud tehnoloogiaõiguste omanikele;

b)	puuli kaasatud tehnoloogiaõigusi avalikustatakse potentsiaalsetele ja olemasolevatele litsentsisaajatele tõhusal viisil (141);

c)	võetakse piisavad kaitsemeetmed selle tagamiseks, et puuli kaasatakse vaid olulised tehnoloogiad (mis seega on tingimata ka üksteist täiendavad), ning olulisuse hindamiseks kasutatav metoodika avalikustatakse potentsiaalsetele ja olemasolevatele litsentsisaajatele tõhusal viisil (142);

d)	võetakse piisavad kaitsemeetmed selle tagamiseks, et tundliku teabe (näiteks hindade ja tootmismahtude) vahetamine piirdub puuli moodustamiseks ja toimimiseks vajalikuga;

e)	puulitud tehnoloogiad litsentsitakse puuli mitteainuõiguslikult;

f)	puulitud tehnoloogiad litsentsitakse kõigile võimalikele litsentsisaajatele õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel (143), sealhulgas sätestades, et litsentsisaajad ei pea samade tehnoloogiaõiguste eest maksma rohkem kui ühe korra;

g)	puulis tehnoloogiaga osalevad pooled ja litsentsisaajad võivad vaidlustada puulitud tehnoloogiate kehtivuse ja olulisuse;

h)	puulis tehnoloogiaga osalevad pooled ja litsentsisaajad võivad välja töötada konkureerivaid tooteid ja tehnoloogiaid.

Väljaspool grupierandi kaitset

287.

Kui puuli on kaasatud märkimisväärsed üksteist täiendavad, kuid vähem olulised tehnoloogiad, tekib kolmandate isikute tehnoloogiate väljatõrjumise oht. Nimelt kui tehnoloogia on puuli kaasatud ning litsentsitud osana paketist, puudub litsentsisaajatel tõenäoliselt motivatsioon omandada konkureeriva tehnoloogia litsents, kui paketi eest tasutav litsentsitasu hõlmab juba seda asendavat tehnoloogiat. Lisaks sunnib tehnoloogiapuuliga seotud toodete tootmiseks või protsesside käitamiseks või puulitud tehnoloogiat sisaldava standardi järgimiseks ebavajalike tehnoloogiate kaasamine litsentsisaajaid tasuma ka tehnoloogia eest, mida nad ei pruugi vajada. Kui puul hõlmab vähem olulisi tehnoloogiaid, kuulub leping tõenäoliselt ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse, juhul kui puulil on asjaomasel turul oluline positsioon.

288.

Arvestades, et üksteist asendavaid ja täiendavaid tehnoloogiaid võidakse pärast puuli loomist edasi arendada, ei lõpe olulisuse hindamise vajadus puuli loomisega. Puuli kaasatud tehnoloogia võib aja jooksul vähem oluliseks muutuda, näiteks standardi edasiarendamise või kolmandate isikute tehnoloogiate tekkimise tõttu. Kui puul saab teada, et litsentsisaajatele pakutakse ja nad nõuavad selliseid alternatiivseid tehnoloogiaid, võib väljatõrjumise probleemi vältimiseks pakkuda uutele ja olemasolevatele litsentsisaajatele litsentsi, mis ei hõlma olulisuse kaotanud tehnoloogiat, vastavalt vähendatud litsentsitasu eest. Kolmandate isikute tehnoloogiate väljatõrjumise vältimiseks võib olla ka muid viise.

289.

Hinnates tehnoloogiapuule, mis koosnevad vähem olulistest, kuid täiendavatest tehnoloogiatest, tuleb arvesse võtta vähemalt järgmisi tegureid:

a)	kas vähem oluliste tehnoloogiate kaasamiseks puuli on konkurentsi soodustavaid põhjuseid;

kas puuli kuuluvatele litsentsiandjaile jääb vabadus litsentsida oma vastavaid tehnoloogiaid sõltumatult: kui puul koosneb piiratud arvust tehnoloogiatest ning väljaspool puuli on neid asendavaid tehnoloogiaid, võivad litsentsisaajad soovida koostada oma tehnoloogilise paketi, mis koosneks osaliselt puuli kuuluvatest ja osaliselt selle välistest kolmandate isikute tehnoloogiatest;

kas juhul, kui puuli kaasatud tehnoloogiatel on erinevad rakendused, millest osa ei nõua kõigi puuli koondatud tehnoloogiate kasutamist, pakutakse tehnoloogiaid vaid ühtse paketina või pakutakse erinevate rakenduste jaoks eraldi pakette, millest igaüks hõlmab vaid tehnoloogiaid, mis seonduvad kõnealuse rakendusega. Viimasel juhul ei seota konkreetse toote või protsessi jaoks ebaolulisi tehnoloogiaid oluliste tehnoloogiate külge;

kas puuli koondatud tehnoloogiad on saadaval vaid ühtse paketina või on litsentsisaajail võimalik omandada litsents vaid osale paketist koos vastava litsentsitasu vähendamisega. Võimalus omandada litsents vaid osale paketist võib vähendada puuliväliste kolmandate isikute tehnoloogiate väljatõrjumise ohtu, eriti juhul, kui litsentsisaajal vähendatakse vastavalt litsentsitasu. Selleks tuleb igale puulis olevale tehnoloogiale määrata osatähtsus üldisest litsentsitasust. Kui puuli ja üksikute litsentsisaajate vahel sõlmitud litsentsilepingud on suhteliselt kauakestvad ning puuli koondatud tehnoloogia toetab de facto tööstusstandardit, tuleb arvesse võtta ka seda, et puul võib välistada uute asendavate tehnoloogiate pääsu turule. Sellistel juhtudel on väljatõrjumise ohu hindamisel oluline võtta arvesse, kas litsentsisaajad saavad mõistliku etteteatamisaja järel loobuda osast litsentsist ning saada vastava litsentsitasu vähenduse.

290.

Tehnoloogiapuulid, mis piiravad konkurentsi ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 tähenduses, võivad tõhustada konkurentsi (vt punkt 268), mida tuleb hinnata artikli 101 lõike 3 alusel. Näiteks kui tehnoloogiapuul hõlmab vähem olulisi tehnoloogiaid, kuid vastab kõigile muudele punktis 286 esitatud grupierandi kaitse kriteeriumidele, ning kui vähem oluliste tehnoloogiate kaasamiseks puuli on konkurentsi soodustavaid põhjuseid (vt punkt 289) ja litsentsisaajal on võimalik omandada litsents vaid osale paketist koos vastava litsentsitasu vähendamisega (vt punkt 289), on artikli 101 lõike 3 tingimused tõenäoliselt täidetud.

4.4.2. Puuli ja selle litsentsisaajate vahelistes lepingutes sisalduvate piirangute hindamine

291.

Kui tehnoloogiapuuli moodustamise ja korraldamise kokkulepe ei riku ELi toimimise lepingu artiklit 101, tuleb järgmise sammuna hinnata puuli ja selle litsentsisaajate vahel sõlmitud litsentsilepinguid artikli 101 alusel. Käesolevas jaotises käsitletakse teatavaid piiranguid, mis tavaliselt tehnoloogiapuulide litsentsilepingutes esinevad ja mida tuleb puuli üldises kontekstis hinnata. TTBERi ei kohaldata puuli ja kolmandatest isikutest litsentsisaajate vahel sõlmitud litsentsilepingute suhtes (vt punkt 271).

292.

Puuli ja selle litsentsisaajate vaheliste tehnoloogia litsentsilepingute hindamisel kohaldab komisjon järgmisi põhimõtteid:

a)	mida tugevam on puuli turupositsioon, seda suurem on konkurentsivastase mõju oht;

b)	mida tugevam on puuli turupositsioon, seda tõenäolisem on, et kokkulepe mitte litsentsida kõigile võimalikele litsentsisaajatele või litsentsida diskrimineerivatel tingimustel rikub ELi toimimise lepingu artiklit 101;

c)	puulid ei tohiks kolmandate osapoolte tehnoloogiaid põhjendamatult välja tõrjuda ega piirata alternatiivsete puulide loomist;

d)	tehnosiirde kokkulepped ei tohi sisaldada TTBERi artiklis 4 loetletud ülirangeid konkurentsipiiranguid (vt käesolevate suuniste jaotis 3.4).

293.

Ettevõtjatel, kes moodustavad tehnoloogiapuuli, mis on kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 101, on tavaliselt vabadus läbi rääkida ja kinnitada litsentsitasud tehnoloogiapaketile (lähtudes olemasolevast kohustusest litsentsida õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel) ning iga tehnoloogia osa litsentsitasudes kas enne või pärast standardi kehtestamist. Selline kokkulepe on puuli loomisega lahutamatult seotud ja iseenesest ei piira konkurentsi. Teatavates olukordades võib olla tõhusam leppida tehnoloogiapaketi litsentsitasudes kokku enne standardi kehtestamist, vältimaks seda, et standardi kehtestamine suurendab litsentsitasu, kuna annab ühe või mitme olulise tehnoloogia puhul turuvõimu. Litsentsisaajaile peab aga jääma vabadus määrata litsentsi alusel toodetud toodete hindu.

294.

Kui puulil on turgu valitsev positsioon, peavad litsentsitasud ja litsentsi muud tingimused olema mõõdukad ja mittediskrimineerivad ning litsentsid ei tohi olla ainuõiguslikud (144). Need nõuded on vajalikud tagamaks, et puul on avatud ega põhjusta järgneva etapi turgudel väljatõrjumist või muud konkurentsivastast mõju. Need nõuded ei välista siiski erinevate kasutusalade puhul erinevate litsentsitasude kohaldamist. Üldiselt ei piira eri tooteturgude puhul erinevate litsentsitasude kohaldamine iseenesest konkurentsi, kuid tooteturgude piires ei tohiks esineda diskrimineerimist. Eriti ei tohi puuli litsentsisaajate kohtlemine sõltuda sellest, kas nad on ka litsentsiandjad või mitte. Seetõttu võtab komisjon arvesse seda, kas litsentsiandjate ja litsentsisaajate kohta kehtib sama litsentsitasu kohustus.

295.

Litsentsiandjail ja -saajail peaks olema vabadus arendada konkureerivaid tooteid ja standardeid. Neil peaks olema ka vabadus anda ja omandada litsentse väljaspool puuli. Need nõuded on vajalikud, et piirata kolmandate isikute tehnoloogiate väljatõrjumise ohtu ning tagada, et puul ei piiraks innovatsiooni ega välistaks konkureerivate tehnoloogiliste lahenduste loomist. Kui puuli koondatud tehnoloogia moodustab de facto tööstusstandardi osa ja kui poolte suhtes kehtivad konkurentsikeelud, on oht, et puul takistab uute ja täiustatud tehnoloogiate ja standardite arengut.

296.

Tagasiloovutamise kohustused ei tohiks olla ainuõiguslikud ega piirduda puuli koondatud tehnoloogia kasutamiseks hädavajalike või oluliste suundumustega. See võimaldab puulil saada osa ja kasu sellesse koondatud tehnoloogia täiustustest. Pooltel on seaduspärane õigus tagada, et hädavajalikke tehnoloogiaid omavad või omandavad litsentsisaajad, sealhulgas litsentsisaaja litsentsi alusel töötavad alltöövõtjad, ei takistaks puuli koondatud tehnoloogia kasutamist.

297.

On probleeme, et tehnoloogiapuulid võivad kaitsta kehtetuid tehnoloogiaõigusi. Puuli koondamine võib vähendada puuli kuuluvate õiguste vaidlustamise motivatsiooni, sest kui litsentsitasud on kehtestatud puuli kui terviku jaoks, on vähem tõenäoline, et puulis sisalduvate individuaalsete õiguste vaidlustamine toob kaasa puuli litsentsi eest makstavate litsentsitasude vähenemise. Puuli kehtetute patentide kaitsmine võib sundida litsentsisaajaid maksma kõrgemaid litsentsitasusid ja takistada innovatsiooni kehtetu patendiga hõlmatud valdkonnas. Selles kontekstis kuuluvad puuli ja litsentsisaajate vahelistes tehnoloogia litsentsilepingutes sisalduvad vaidlustamiskeelud, sealhulgas vaidlustamise korral lõpetamise klauslid (145), tõenäoliselt ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse.

4.5. Litsentsiläbirääkimiste rühmad

4.5.1. Sissejuhatus

298.

Litsentsiläbirääkimiste rühmad on korraldus, millega tehnoloogia rakendajad lepivad kokku tehnoloogialitsentside tingimuste üle ühiselt läbirääkimises. Käesoleva jaotise juhis kehtib olenemata:

a)	litsentsiläbirääkimiste rühma õiguslikust vormist (nt kas see on lihtne kokkulepe või eraldiseisev juriidiline isik);

b)	sellest, kas litsentsiläbirääkimiste rühma liikmed konkureerivad järgneva etapi turgudel;

c)	sellest, kas litsentsiläbirääkimiste rühma vastaspool on üksik tehnoloogiaomanik, tehnoloogiapuul või vahendav litsentsimisplatvorm (146).

299.

Kui litsentsiläbirääkimiste rühma ja tehnoloogia omaniku vahelised läbirääkimised viivad kokkulepitud litsentsitingimusteni, tuleb õiguste omaniku ja litsentsiläbirääkimiste rühma üksikute liikmete vahel sõlmitud tehnoloogia litsentsilepinguid hinnata vastavalt olukorrale kas TTBERi või käesolevate suuniste 4. peatüki kohaselt.

300.

Horisontaalkoostöö kokkulepete suuniste 4. peatükki (ühisostud) ei kohaldata käesolevate suuniste kohaldamisalasse kuuluvate litsentsiläbirääkimiste rühmade suhtes. Käesolevad suunised ei piira ELi toimimise lepingu artikli 102 kohaldamist.

Litsentsiläbirääkimiste rühmade võimalik konkurentsi soodustav mõju

301.

Litsentsiläbirääkimiste rühmad saavad soodustada tehnoloogia litsentsimist:

a)	vähendades tehnoloogia omanike ja rakendajate vaheliste individuaalsete läbirääkimiste arvu, seeläbi vähendades litsentsimise tehingukulusid (147), ning

b)	koondades tehnoloogia rakendajate erialateadmised, näiteks tehnoloogiaõiguste kehtivuse, olulisuse ja väärtuse kohta, toetades sel viisil informeeritumaid ja tasakaalustatumaid litsentsiläbirääkimisi.

Litsentsiläbirääkimiste rühmade võimalik konkurentsi piirav mõju

302.

Litsentsiläbirääkimiste rühmade konkurentsi piirav mõju on näiteks:

osalevatele tehnoloogia rakendajatele ülemäärase läbirääkimispositsiooni andmine, mis võimaldab neil sundida tehnoloogia omanikke aktsepteerima konkurentsivõimetuid (standardite rakendamiseks oluliste patentide puhul õigluse, mõistlikkuse ja mittediskrimineerimise nõuetele mittevastavaid) litsentsitingimusi, mis võib vähendada tehnoloogia omanike motivatsiooni investeerida innovatsiooni;

b)	järgneval turul osalevate rakendajate vaheline koordineerimine (148), mis tuleneb tundliku äriteabe vahetamisest või kulude suuremast ühetaolisusest (149);

c)	konkureerivate rakendajate väljatõrjumine järgneva etapi turgudelt (150).

4.5.2. ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohane hindamine

Peamised konkurentsiprobleemid

303.

Tegelikest või potentsiaalsetest konkurentidest koosnevad litsentsiläbirääkimiste rühmad võivad põhjustada konkurentsi piiramist tehnoloogia litsentsimise eelnevatel turgudel ja/või toodete tarnimise või teenuste osutamise järgneva etapi turgudel, mille tulemuseks on innovatsiooni vähenemine, toodete kvaliteedi, mitmekesisuse või tootmismahu langemine, hindade tõus, turu jagamine või muude tehnoloogia rakendajate konkurentsivõimet piirav väljatõrjumine.

Konkurentsivastase eesmärgiga piirangud

304.

Litsentsiläbirääkimiste rühmad, kes tegutsevad tehnoloogiaomanike suhtes läbipaistvalt (151) ja kelle tegevus piirdub ühise läbirääkimisega tehnoloogialitsentside tingimuste üle, ei ole üldjuhul konkurentsi piirava eesmärgiga.

305.

Litsentsiläbirääkimiste rühmi saab eristada ostjakartellidest, st kahe või enama ostja (152) vahelistest kokkulepetest või kooskõlastatud tegevusest, mis väljaspool kollektiivselt tarnijatele suunatud ühiseid ostukokkuleppeid oma liikmete nimel: i) kooskõlastavad ostjate individuaalset käitumist ostuturul (153), ii) mõjutavad omavahelise konkurentsi asjakohaseid parameetreid või iii) hõlmavad tundliku äriteabe vahetamist ostjate vahel nende individuaalsete ostukavatsuste või tarnijatega peetavate individuaalsete läbirääkimiste kohta (154). Ostjakartellid kujutavad endast eesmärgist tulenevat konkurentsipiirangut ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 tähenduses; nimelt avaldavad nad oma olemuselt konkurentsile piisavat kahjulikku mõju, mistõttu ei ole vaja hinnata nende mõju turule (155).

306.

Seega, kui puudub litsentsiläbirääkimiste rühm, kes suhtleb tehnoloogia omanikuga kollektiivselt oma liikmete nimel, peab iga tehnoloogia rakendaja tegema oma litsentsimisstrateegia kohta otsuse iseseisvalt ja ta ei tohi kokkulepete või kooskõlastatud tegevuse kaudu kõrvaldada rakendajate vahelist strateegilist ebakindlust nende tulevase turukäitumise suhtes. Eelkõige ei tohi tehnoloogia rakendajad sellise kollektiivse suhtluse puudumisel enne tehnoloogia omanikuga individuaalsete litsentsiläbirääkimiste alustamist püüda omavahel kokku leppida ühes või mitmes tehnoloogialitsentside tingimuses, mida nad soovivad saavutada (nt tehnoloogialitsentsi ulatus või kasutusala, litsentsitasu, litsentsiandja isik või litsentsi kehtivusaeg).

307.

Järgmised tegurid muudavad vähem tõenäoliseks, et litsentsiläbirääkimiste rühm moodustab ostjakartelli:

a)	Litsentsiläbirääkimiste rühm avalikustab tehnoloogia omanikele oma liikmete isikud ja teavitab tehnoloogia omanikke, et ta peab läbirääkimisi oma liikmete nimel, et need saaksid sõlmida tehnoloogia litsentsilepingud ühiste läbirääkimiste käigus kokkulepitud tingimustel (156).

Litsentsiläbirääkimiste rühma liikmed on kirjalikus kokkuleppes määratlenud oma koostöö vormi, ulatuse ja toimimise, et selle vastavust ELi toimimise lepingu artiklile 101 saaks tagantjärele kontrollida ja võrrelda litsentsiläbirääkimiste rühma tegeliku toimimisega. Kirjalik kokkulepe ei saa aga iseenesest kaitsta litsentsiläbirääkimiste rühma konkurentsiõiguse rakendamise eest.

308.

Litsentsiläbirääkimiste rühm võib ka aidata kaasa või olla vahendiks müüjakartelli loomisele, st järgnevatel turgudel konkureerivate ettevõtjate kokkuleppele müügihindade fikseerimiseks, tootmismahu piiramiseks või turgude või klientide jagamiseks. Sellisel juhul võidakse litsentsiläbirääkimiste rühma hinnata koos järgneval turul tegutseva kartelliga. Selle vältimiseks peaksid litsentsiläbirääkimiste rühma liikmed tagama, et rühma tegevus piirdub rühma liikmete ja tehnoloogia omanike vahel sõlmitavate tehnoloogia litsentsilepingute tingimuste üle peetavate läbirääkimistega.

309.

Litsentsiläbirääkimiste rühma näol, kes kavatseb oma liikmete tegelikud või potentsiaalsed konkurendid järgnevatelt turgudelt eemale jätta, võib olla tegemist eesmärgist tuleneva konkurentsipiiranguga.

310.

Litsentsiläbirääkimiste rühmaga võib kaasneda tundliku äriteabe vahetamine konkurentide vahel. Kui selline teabevahetus ei ole litsentsiläbirääkimiste rühma rakendamiseks objektiivselt vajalik ja selle eesmärkidega proportsionaalne (157) ning võimaldab kõrvaldada liikmete vahelise ebakindluse nende poolt turul tegutsemises tehtavate muudatuste aja, ulatuse ja üksikasjade suhtes, võib teabevahetuse puhul tegemist olla eesmärgist tuleneva konkurentsipiiranguga (158).

Piirav mõju konkurentsile

311.

Litsentsiläbirääkimiste rühmi, mille eesmärk ei ole piirata konkurentsi, tuleb hinnata nende õiguslikus ja majanduslikus kontekstis, et teha kindlaks, kas neil on tegelik või tõenäoline mõju konkurentsile. Hindamine peaks hõlmama võimalikku piiravat mõju asjaomastele tehnoloogiaturgudele, kus litsentsiläbirääkimiste rühm suhtleb tehnoloogia omanikega, ja asjaomastele järgneva etapi turgudele, kus litsentsiläbirääkimiste rühma liikmed võivad konkureerida tarnijatena. Hindamisel võrdleb komisjon litsentsiläbirääkimiste rühma tegelikku või tõenäolist mõju nendele turgudele olukorraga, mis valitseks litsentsiläbirääkimiste rühma puudumisel.

312.

Üldiselt tekitavad litsentsiläbirääkimiste rühmad tõenäoliselt vähem konkurentsiprobleeme, kui nende liikmetel ei ole turuvõimu asjaomastel tehnoloogia litsentsimise turgudel ega asjaomastel järgneva etapi turgudel.

313.

Teatavad litsentsiläbirääkimiste rühma liikmete kokkulepitud piirangud võivad jääda ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamisalast välja, kui need on objektiivselt vajalikud litsentsiläbirääkimiste rühma rakendamiseks ja proportsionaalsed selle eesmärkidega (159).

Asjaomased turud

314.

Litsentsiläbirääkimiste rühm võib mõjutada konkurentsi tehnoloogia litsentsimise etapi turul, st turul, kus litsentsiläbirääkimiste rühma liikmed peavad ühiselt läbirääkimisi tehnoloogia omanikega, ja järgneva etapi turul, st turul, kus litsentsiläbirääkimiste rühma liikmed tegutsevad tarnijatena.

315.

Asjaomase tehnoloogiaturu mõiste vastab põhimõtetele, mis on sätestatud turu määratlemise teatises ning kasutab konkurentsisurve määramiseks asendatavuse mõistet. Kuna rakendajate poolt tehnoloogialitsentside üle peetavad läbirääkimised on ostmise vorm, keskendutakse asendatavuse hindamisel tehnoloogia litsentsiandjatele kättesaadavatele alternatiividele, mitte rakendajatele kättesaadavatele alternatiividele (160). Teisisõnu, litsentsiläbirääkimiste rühma liikmete konkurentsisurve kindlaksmääramisel on otsustavaks tehnoloogia omanikele kättesaadavad alternatiivid. Nende alternatiivide analüüsimiseks võidakse näiteks uurida tehnoloogia omanike tõenäolist reaktsiooni nende tehnoloogia eest pakutava hinna aeglasele, kuid pidevale langusele. Pärast asjaomase tehnoloogiaturu määratlemist võib litsentsiläbirääkimiste rühma liikmete turuosa arvutada nende asjaomase tehnoloogia litsentside ostu väärtuse või mahu alusel osana asjaomase tehnoloogialitsentside turu kogumüügist.

316.

Kui litsentsiläbirääkimiste rühma liikmed on tegelikud või potentsiaalsed konkurendid järgnevatel kaupade tarnimise või teenuste osutamise turgudel, tuleb hinnata ka rühma mõju konkurentsile nendel turgudel. Asjaomaste järgneva etapi turgude määratlemisel kasutatakse turu määratlemise teatises kirjeldatud metoodikat.

Turuvõim

317.

Absoluutset künnist, mille ületamisel võib eeldada, et litsentsiläbirääkimiste rühma liikmetel on turuvõim, mis tõenäoliselt annab litsentsiläbirääkimiste rühmale võimaluse avaldada konkurentsi piiravat mõju ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 tähenduses, ei ole. Enamikul juhtudel on turuvõimu olemasolu siiski ebatõenäoline, kui rühma liikmete ühine nõudluse osakaal asjaomasel tehnoloogiaturul ei ületa 15 % ja nende ühine pakkumise osakaal asjaomastel järgneva etapi turgudel ei ületa 15 %.

318.

Nendest künnistest suurem ühine turuosa iseenesest ei näita, et litsentsiläbirääkimiste rühmal on tõenäoliselt konkurentsi piirav mõju. Sellistel juhtudel on vaja mõju põhjalikult hinnata, võttes arvesse selliseid tegureid nagu litsentsiläbirääkimiste rühma liikmete omadused ja turupositsioon kõigil asjaomastel turgudel, turu kontsentreeritus, konkurentsi tihedus, rühma liikmete ja asjaomaste tehnoloogiate muude rakendajate vaheliste lepinguliste või muude sidemete võimalik olemasolu, asjaomaste tehnoloogiate olemus, rühma põhikiri ja tegevuseeskirjad (sh kas rühma liikmed võivad vabalt pidada läbirääkimisi tehnoloogia omanikega väljaspool rühma) ning tehnoloogia omanike ja järgmise etapi klientide võimalik tasakaalustav mõjuvõim.

Mõju tehnoloogiaturgudele

319.

Kui litsentsiläbirääkimiste rühma liikmete ühine nõudluse osakaal asjaomasel tehnoloogiaturul on suur, võib litsentsiläbirääkimiste rühm võimaldada neil rakendada ühist ostja jõudu. Ühine ostja jõu rakendamine võib piirata konkurentsi asjaomastel tehnoloogiaturgudel, näiteks vähendades tehnoloogia omanike motivatsiooni investeerida teadus- ja arendustegevusse.

320.

On vähem tõenäoline, et litsentsiläbirääkimiste rühma liikmed saavad rakendada ühist ostujõudu, kui nende vastas on tehnoloogia omanikud, kellel on tasakaalustav läbirääkimisjõud. Nii võib see olla näiteks juhul, kui asjaomasel tehnoloogiaturul on vähe litsentsiandjaid või kui asjaomased tehnoloogiad on olulised standardi rakendamiseks, millele ei ole asendajat või mis on asjaomastel järgneva etapi turgudel laialdaselt kasutusele võetud.

321.

Ostja jõu ühise rakendamisega seotud probleemide tekkimine on vähem tõenäoline, kui tehnoloogia omanikele jääb tegelik vabadus otsustada, kas alustada läbirääkimisi litsentsiläbirääkimiste rühmaga, ja sellised läbirääkimised igal ajal lõpetada. See on ebatõenäoline juhul, kui litsentsiläbirääkimiste rühma liikmed osalevad kooskõlastatud tegevuses, mille eesmärk on sundida tehnoloogia omanikku litsentsiläbirääkimiste rühmaga läbirääkimisi pidama, või kui litsentsiläbirääkimiste rühm piirab oma liikmete võimalusi pidada tehnoloogia omanikuga kahepoolseid läbirääkimisi. See ei piira siiski litsentsiläbirääkimiste rühma võimalust leppida tehnoloogia omanikuga kokku, i) et tehnoloogia omanik ei alusta litsentsiläbirääkimiste rühma üksikute liikmetega kahepoolseid läbirääkimisi piiratud aja jooksul, mis ei ületa omaniku ja litsentsiläbirääkimiste rühma vaheliste ühiste läbirääkimiste eeldatavat kestust, ja/või ii) et litsentsiläbirääkimiste rühma liikmed on kohustatud nõustuma tehnoloogia omaniku ja litsentsiläbirääkimiste rühma vahel kokku lepitud litsentsitingimustega.

322.

Litsentsiläbirääkimiste rühm võib rakendada ühist ostujõudu kooskõlastatud viivituste kaudu tehnoloogia omanikuga peetavatel läbirääkimistel (161). Kui sellised viivitused on ajutised ja objektiivselt seotud ühiste läbirääkimiste pidamisega, hindab komisjon neid üldiselt litsentsiläbirääkimiste rühma tegevuse lahutamatu osana. Kui litsentsiläbirääkimiste rühma hinnatakse tagajärjest tuleneva konkurentsipiiranguna, hinnatakse kooskõlastatud viivituste mõju litsentsiläbirääkimiste rühma üldise mõju alusel, võttes arvesse viivitustes osalevate litsentsiläbirääkimiste rühma liikmete turupositsiooni. Tuleb märkida, et läbirääkimistega viivitava litsentsiläbirääkimiste rühma liikmetel ei pruugi olla võimalik tugineda ELi toimimise lepingu artiklile 102 vastuseks rikkumise lõpetamise nõudele, mille on esitanud standardi rakendamiseks olulise tehnoloogia omanik, kes on võtnud kohustuse anda litsentse õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel (162).

323.

Litsentsiläbirääkimiste rühmad võivad tõrjuda konkureerivaid tehnoloogia rakendajaid tehnoloogiaturult välja ja seeläbi piirata konkurentsi järgneva etapi turgudel. Näiteks võib litsentsiläbirääkimiste rühm püüda piirata tehnoloogia omanike võimalusi sõlmida tehnosiirde kokkuleppeid rakendajatega, kes ei ole litsentsiläbirääkimiste rühma liikmed, või piirata nende kokkulepete tingimusi (163). Konkurentsivastase väljatõrjumisega seotud probleemid tekivad vähem tõenäoliselt siis, kui i) osalemine litsentsiläbirääkimiste rühmas on avatud kõigile tehnoloogia rakendajatele, kes vastavad objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele, ii) litsentsiläbirääkimiste rühma tegutsemiseeskirjad ei tee vahet liikmete vahel, ning iii) litsentsiläbirääkimiste rühm ja litsentsitingimused, mille üle ta tehnoloogia omanikega läbirääkimisi peab, ei ole suunatud sellele, et piirata tehnoloogia omanike võimalusi sõlmida tehnosiirde kokkuleppeid konkureerivate rakendajatega või piirata nende kokkulepete tingimusi.

Mõju järgneva etapi turgudele

324.

Kui litsentsiläbirääkimiste rühma liikmed ei ole järgneva etapi turgudel tegelikud ega potentsiaalsed konkurendid või neil ei ole nendel turgudel turuvõimu (164), siis tõenäoliselt ei piira litsentsiläbirääkimiste rühm konkurentsi sellistel järgneva etapi turgudel.

325.

Kui litsentsiläbirääkimiste rühma liikmed on järgneva etapi turgudel tegelikud või potentsiaalsed konkurendid, võib litsentsiläbirääkimiste rühm hõlbustada neil turgudel oma liikmete käitumise kooskõlastamist (165). Sellise kooskõlastamise oht on suurem, kui i) asjaomase järgneva etapi turu omadused soodustavad kooskõlastamist (nt kui turg on kontsentreeritud ja märkimisväärselt läbipaistev) või kui ii) litsentsiläbirääkimiste rühma liikmetel on järgneva etapi turul suur ühine turuosa.

326.

Eelkõige võib litsentsiläbirääkimiste rühm soodustada oma liikmete tegevuse kooskõlastamist järgneva etapi turgudel juhul, kui litsentsiläbirääkimiste rühm võimaldab kulude (eelkõige muutuvkulude) olulist ühtlustamist liikmete vahel ning kui litsentsiläbirääkimiste rühma liikmetel on turuvõim asjaomasel järgneva etapi turul ja turu omadused soodustavad kooskõlastamist.

327.

Litsentsiläbirääkimiste rühmad võivad hõlbustada oma liikmete tegevuse kooskõlastamist järgneva etapi turgudel ka juhul, kui rühma rakendamine hõlmab tundliku äriteabe vahetamist liikmete vahel. Kui aga litsentsiläbirääkimiste rühm ise ei piira konkurentsi ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 tähenduses, kuna tal on konkurentsile neutraalne või positiivne mõju, ei kuulu kõnealuse keelu alla ka teabevahetus, mis on objektiivselt vajalik litsentsiläbirääkimiste rühma tegevuseks ja selle eesmärkidega proportsionaalne (166). Näiteks võib litsentsiläbirääkimiste rühma liikmetel olla objektiivselt vajalik ja proportsionaalne vahetada teavet tingimuste kohta, mille alusel nad oleksid valmis sõlmima tehnoloogia litsentsilepingud tehnoloogia omanikuga, kes on nõustunud litsentsiläbirääkimiste rühmaga läbirääkimisi pidama.

328.

Tundliku äriteabe tarbetu vahetamise riski vähendamiseks võivad litsentsiläbirääkimiste rühmad suhelda sõltumatu juhi kaudu või rakendada nn puhtaid meeskondi või muid kaitsemeetmeid (167), millega tagatakse näiteks, et tundlikku äriteavet jagatakse litsentsiläbirääkimiste rühma liikmete vahel ainult anonüümsel ja/või koondatud kujul. Kaitsemeetmeid võib rakendada ka tagamaks, et tundlikku äriteavet ei jagata muude litsentsiläbirääkimiste rühmadega, näiteks juhul, kui liikmed osalevad rohkem kui ühes litsentsiläbirääkimiste rühmas.

4.5.3. Hindamine ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 alusel

329.

Kui litsentsiläbirääkimiste rühm piirab konkurentsi ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 tähenduses, on vaja hinnata, kas rühm tõhustab konkurentsi nii, et täidab artikli 101 lõike 3 tingimused.

Tõhususe kasv

330.

Litsentsiläbirääkimiste rühmad võivad suurendada tõhusust. Eelkõige võivad nad vähendada litsentsitehingute kulusid nii tehnoloogia rakendajate kui ka tehnoloogia omanike jaoks, kõrvaldades eelkõige vajaduse, et iga tehnoloogia omanik peab pidama kahepoolseid litsentsiläbirääkimisi litsentsiläbirääkimiste rühma iga liikmega. Tehnoloogia rakendajate teadmiste koondamise abil saavad litsentsiläbirääkimiste rühmad ka vähendada tehnoloogia rakendajate ja omanike vahelist teabe asümmeetriat ning see omakorda võimaldab pidada informeeritumaid ja tasakaalustatumaid läbirääkimisi, sealhulgas selle üle, kas kavandatud litsentsitingimused on õiglased, mõistlikud ja mittediskrimineerivad. Sellise tõhususe tulemuseks võib olla suurema arvu tehnoloogialitsentside sõlmimine ja seega tehnoloogia laiem levik.

Hädavajalikkus

331.

Piirangud, mis lähevad kaugemale sellest, mis on vajalik tõhususe kasvu saavutamiseks litsentsiläbirääkimiste rühma kaudu, ei vasta artikli 101 lõike 3 tingimustele. Näiteks litsentsitehingute kulude vähendamiseks ei ole litsentsiläbirääkimiste rühma jaoks üldiselt hädavajalik nõuda, et tehnoloogia omanik ei võimaldaks kolmandatest isikutest litsentsisaajatele soodsamaid litsentsitingimusi.

Tarbijatele edasisuunamine

332.

Hädavajalike piirangute abil saavutatud tõhususe kasv tuleb suunata tarbijatele edasi ulatuses, mis ületab litsentsiläbirääkimiste rühma tekitatud konkurentsi piirava mõju. Näiteks tehnoloogia litsentsimise kulude vähenemise saab suunata edasi madalamate müügihindade näol järgneva etapi turgudel. Muutuvkulude (nt litsentsitasud toodanguühiku kohta) vähenemise edasisuunamine on üldiselt tõenäolisem kui püsikulude vähenemise edasisuunamine, sest muutuvkulude vähenemisest tulenev suurem kasumimarginaal loob stiimuli suurendada toodangut hinnaalanduste kaudu. Tarbijatele edasisuunamine on tõenäolisem siis, kui litsentsiläbirääkimiste rühma liikmetel puudub turuvõim järgneva etapi turgudel.

Konkurentsi kõrvaldamise võimatus

333.

ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 tingimused ei ole täidetud, kui litsentsiläbirääkimiste rühm annab pooltele võimaluse kõrvaldada konkurents asjaomaste tehnoloogiate või toodete märkimisväärse osa puhul. See tingimus kehtib nii asjaomaste tehnoloogiaturgude kui asjaomaste järgneva etapi turgude kohta. Suured ühised turuosad on üks märk sellest, et see tingimus ei ole täidetud.

(1) Käesolevate suunistega asendatakse komisjoni suunised Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 kohaldatavuse kohta tehnosiirde kokkulepete suhtes ( ELT C 89, 28.3.2014, lk 3).

(2) ELT L, 2026/877, 21.4.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2026/877/oj). TTBERiga asendatakse komisjoni 21. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 316/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki tehnosiirde kokkulepete suhtes (ELT L 93, 28.3.2014, lk 17, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/316/oj).

(3) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi konkurentsivõime kompass“, COM(2025) 30 final.

(4) Vastupanuvõime hõlmab kaitsevalmidust ning kaitsevaldkonna tarneahelate ja siseturu vastupanuvõimet.

(5) Kui ei ole viidatud teisiti, hõlmab käesolevates suunistes kasutatud mõiste „kokkulepe“ kooskõlastatud tegevust ja ettevõtjate ühenduste otsuseid.

(6) Vt komisjoni teatis „Suunised asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud kaubandusmõju kontseptsiooni kohta“ (ELT C 101, 27.4.2004, lk 81).

(7) Käesolevates suunistes kasutatud mõiste „piiramine“ hõlmab ka konkurentsi takistamist ja moonutamist.

(8) ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 tingimusi ja nende kohaldamise metoodikat selgitatakse täpsemalt komisjoni suunistes EÜ asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta (ELT C 101, 27.4.2004, lk 97).

(9) See erand kehtib ka rentimisõiguste suhtes. Vt selle kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/115/EÜ (rentimis- ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas) artikli 1 lõiget 2 (ELT L 376, 27.12.2006, lk 28, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2006/115/oj).

(10) Liidu territooriumil ammendumise põhimõtet kinnitatakse näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/2436 (kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) artikli 15 lõikes 1 (ELT L 336, 23.12.2015, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2015/2436/oj); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määruse (EL) 2017/1001 (Euroopa Liidu kaubamärgi kohta) artikli 15 lõikes 1 (ELT L 154, 16.6.2017, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/1001/oj); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiivi 98/71/EÜ (disainilahenduste õiguskaitse kohta) artiklis 15 (EÜT L 289, 28.10.1998, lk 28, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1998/71/oj); nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 6/2002 (Euroopa Liidu disainilahenduste kohta) artiklis 21 (EÜT L 3, 5.1.2002, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2002/6/oj); direktiivi 2006/115/EÜ (viidatud joonealuses märkuses 9) artikli 9 lõikes 2; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivi 2001/29/EÜ (autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas) artikli 4 lõikes 2 (EÜT L 167, 22.6.2001, lk 10, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2001/29/oj); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/24/EÜ (arvutiprogrammide õiguskaitse kohta) artikli 4 lõikes 2 (ELT L 111, 5.5.2009, lk 16, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/24/oj); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiivi 96/9/EÜ (andmebaaside õiguskaitse kohta) artikli 5 punktis c (EÜT L 77, 27.3.1996, lk 20, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1996/9/oj); nõukogu 16. detsembri 1986. aasta direktiivi 87/54/EMÜ (pooljuhttoodete topoloogia õiguskaitse kohta) artikli 5 lõikes 5 (EÜT L 24, 27.1.1987, lk 36, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1987/54/oj); nõukogu 27. juuli 1994. aasta määruse (EÜ) nr 2100/94 (ühenduse sordikaitse kohta) artiklis 16 (EÜT L 227, 1.9.1994, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1994/2100/oj); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1257/2012 (tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas) artiklis 6 (ELT L 361, 31.12.2012, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2012/1257/oj). Tarkvara autoriõiguse kohta vt näiteks kohtuotsused, 3. juuli 2012, UsedSoft Gmbh vs. Oracle International Corp., C-128/11, ECLI:EU:C:2012:407, ja 12. oktoober 2016, Ranks ja Vasiļevičs C-166/15, ECLI:EU:C:2016:762.

(11) Vt näiteks kohtuotsus, 27. september 2023, Valve vs. komisjon, T-172/21, ECLI:EU:T:2023:587, punkt 191.

(12) Vt komisjoni suuniseid EÜ asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta, millele on viidatud joonelauses märkuses 8.

(13) Konkurents sama tehnoloogiat kasutavate ettevõtjate vahel (tehnoloogiasisene konkurents) on oluliseks täienduseks konkurentsile konkureerivaid tehnoloogiaid kasutavate ettevõtjate vahel (tehnoloogiatevahelisele konkurentsile). Näiteks võib tehnoloogiasisene konkurents põhjustada kõnealust tehnoloogiat sisaldavate toodete hindade alanemise, mis võib tuua otsest ja kohest kasu nende toodete tarbijatele ning lisaks kannustada ka edasist konkurentsi konkureerivaid tehnoloogiaid kasutavate ettevõtjate vahel. Litsentsimise kontekstis tuleb ka arvesse võtta, et litsentsisaajad müüvad oma tooteid. Nad ei müü edasi teise ettevõtja tarnitud tooteid. Seega võib toodete eristamise ja kvaliteedipõhise litsentsisaajatevahelise konkurentsi võimalus olla suurem kui toodete edasimüümiseks sõlmitud vertikaallepingute puhul.

(14) Vt näiteks kohtuotsus, 21. detsember 2023, European Superleague Company, C-333/21, ECLI:EU:C:2023:1011, punkt 162 ja seal viidatud kohtupraktika.

(15) Lisateabe saamiseks eesmärgist ja tagajärjest tulenevate konkurentsipiirangute, nende hindamiseks kasutatava analüütilise raamistiku ja selliste piirangute näidete kohta vt näiteks kohtuotsus, 21. detsember 2023, European Superleague Company, C-333/21, ECLI:EU:C:2023:1011, punkt 161 jj, ja kohtuotsus 5. detsember 2024, Tallinna Kaubamaja Grupp ja KIA Auto, C-606/23, ECLI:EU:C:2024:1004, punkt 23 jj; vt ka komisjoni suunised Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 kohaldatavuse kohta horisontaalkoostöö kokkulepete suhtes („horisontaalkoostöö kokkulepete suunised“), punkt 22 jj (ELT C 259, 21.7.2023, lk 1).

(16) Turuvõim on võime hoida hindu teatava aja jooksul kasumlikult konkurentsivõimelisest tasemest kõrgemal või hoida toodangut toodete koguse, kvaliteedi ja valiku või innovatsiooni seisukohast teatava aja jooksul kasumlikult konkurentsivõimelisest tasemest madalamal. Turuvõimu tase, mida on tavaliselt vaja ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 rikkumise tuvastamiseks kokkulepete puhul, mille tagajärg on konkurentsi piiramine, on madalam turuvõimu tasemest, mida on vaja turgu valitseva seisundi tuvastamiseks artikli 102 tähenduses.

(17) Vt kohtuotsus, 26. oktoober 2023, EDP – Energias de Portugal jt, C-331/21, ECLI:EU:C:2023:812, punkt 88 jj; kohtuotsus, 11. september 2014, MasterCard vs. komisjon, C-382/12 P, ECLI:EU:C:2014:2201, punkt 89; kohtuotsus, 11. juuli 1985, Remia jt vs. komisjon, C-42/84, EU:C:1985:327, punktid 19–20; kohtuotsus, 28. jaanuar 1986, Pronuptia, C-161/84, ECLI:EU:C:1986:41, punktid 15-17; kohtuotsus, 15. detsember 1994, Gøttrup-Klim, C-250/92, ECLI:EU:C:1994:413, punkt 35, ja kohtuotsus, 12. detsember 1995, Oude Luttikhuis jt, C-399/93, ECLI:EU:C:1995:434, punktid 12–15.

(18) kohtuotsus, 26. oktoober 2023, EDP – Energias de Portugal jt, C-331/21, ECLI:EU:C:2023:812, punkt 90, ja kohtuotsus, 11 september 2014, MasterCard vs. komisjon, C-382/12 P, ECLI:EU:C:2014:2201, punkt 91.

(19) ELT C 248, 30.6.2022, lk 1, punkt 12 jj.

(20) Kui aga selline litsentsileping toob kaasa ühe lepinguosalise lahkumise turult, võib see siiski kuuluda artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse.

(21) Näiteks võiks tuua olukorra, kus kaks eri liikmesriikides asutatud ettevõtjat annavad vastastikku üksteisele konkureerivate tehnoloogiate litsentsi ja lepivad kokku, et ei müü tooteid teineteise koduturgudel. Selline kokkulepe piirab nendevahelist potentsiaalset konkurentsi.

(22) Koordineerimine eeldab, et asjaomastel ettevõtjatel on sarnane arusaamine ühisest huvist ja koordineerimismehhanismide toimimisest. Et koordineerimine toimiks, peab ettevõtjatel olema võimalik jälgida üksteise turukäitumist. Lisaks peavad olemas olema piisavad heidutusvahendid, et tagada piisav motivatsioon mitte taganeda ühisest turupoliitikast. Samal ajal peavad turulepääsu tõkked olema piisavalt kõrged, et piirata väljastpoolt tulijate sisenemist või laienemist.

(23) Vt näiteks joonealuses märkuses 15 viidatud horisontaalkoostöö kokkulepete suuniste punkt 241 jj.

(24) Vt horisontaalkoostöö kokkulepete suuniste punktid 34 ja 369. Kui läbirääkimised kokkuleppe üle eeldavad tundliku äriteabe vahetamist, tuleks rakendada asjakohaseid kaitsemeetmeid; vt horisontaalkoostöö kokkulepete suuniste jaotis 6.2.4.4.

(25) Üksteist asendavate tehnoloogiate tarnijate väljatõrjumine võib esineda ka siis, kui piisava turuvõimuga litsentsiandja ühendab tehnoloogia erinevad osad ühte litsentsipaketti, kuigi konkreetse toote tootmiseks on vaja ainult osa paketist.

(26) ELT C, C/2024/1645, 22.2.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/1645/oj.

(27) Vt näiteks komisjoni 17. novembri 2010. aasta otsus juhtumi M.5675 SYNGENTA / MONSANTO’S SUNFLOWER SEED BUSINESS kohta, milles komisjon analüüsis kahe vertikaalselt integreeritud päevalilleseemnearetaja ühinemist, analüüsides nii i) sortidega (emaliinide ja hübriididega) kauplemise (vahetamise ja litsentsimise) eelnevat turgu kui ka ii) hübriidide turustamise järgneva etapi turgu. Oma 13. märtsi 2009. aasta otsuses juhtumi M.5406 IPIC / MAN FERROSTAAL AG kohta määras komisjon lisaks kõrgkvaliteetse melamiini tootmise turule kindlaks ka melamiini tootmistehnoloogia tarnimise eelneva tehnoloogiaturu. Vt ka komisjoni 8. juuni 1994. aasta otsus juhtumis COMP/M.269 Shell/Montecatini ja komisjoni 2. juuni 2023. aasta otsus juhtumis COMP/M.10783 – EQT Future/AM Fresh/SNFL/IFG, milles komisjon hindas lauaviinamarjade tööstuses tegutsevate ettevõtete ühinemist, uurides kaitstud seemneteta lauaviinamarjasortide aretamise ja litsentsimise eelnevat turgu ning lauaviinamarjade tootmise ja turustamise järgneva etapi turge.

(28) Vt näiteks komisjoni 20. detsembri 2012 otsus juhtumi AT.39230 – Rio Tinto Alcan kohta, punktid 38–41. Vt ka joonealuses märkuses 27 viidatud komisjoni otsus juhtumite M.10783 – EQT FUTURE / AM FRESH / SNFL / IFG, M.5675 – SYNGENTA / MONSANTO’S SUNFLOWER SEED BUSINESS ja M.5406 – IPIC / MAN FERROSTAAL AG kohta ning komisjoni 21. märtsi 2018. aasta otsus juhtumi M.8084 – BAYER / MONSANTO kohta.

(29) Näiteks võivad tehnoloogia litsentsilepingud mõjutada selliste toodete või tehnoloogiate väljatöötamist, mis i) täiustavad olemasolevaid tooteid või tehnoloogiaid; ii) asendavad olemasolevaid tooteid või tehnoloogiaid või iii) looksid täielikult uue nõudluse. Tehnoloogia litsentsilepingud võivad mõjutada ka iv) varajasi innovatsioonialaseid pingutusi, eelkõige teadus- ja arendustegevust, mis ei ole tihedalt seotud konkreetse toote või tehnoloogiaga.

(30) Vt näiteks joonealuses märkuses 26 viidatud turu määratlemise teatis, punkt 90 jj. Sellistel turgudel võib asjaomaste ettevõtjate turupositsiooni hindamiseks kasutada näitajatena teadus- ja arendustegevusele tehtavate kulutuste taset või patentide või patendiviidete arvu; vt turu määratlemise teatise punkt 108.

(31) Selles osas annavad käesolevad suunised pehme grupierandi kaitse tehnosiirde kokkulepetele, mis turuosa künniste ületamise tõttu jäävad tavalise grupierandi alt välja: vt punkt 184.

(32) Vt näiteks kaalutlusi vertikaalsete piirangute suuniste (viidatud joonealuses märkuses 19) punktis 10, mis kehtivad mutatis mutandis tehnoloogia litsentsimise kohta.

(33) Vt kohtuotsus, 26. oktoober 2023, EDP – Energias de Portugal jt, C-331/21, ECLI:EU:C:2023:812, punkt 61. TTBERi tähenduses peab tõenäoline turule sisenemine toimuma piisavalt lühikese aja jooksul, et avaldada konkurentsisurvet ettevõtjatele, kes asjaomasel turul juba tegutsevad. Tavaliselt loetakse kohaseks ajavahemikuks kuni kolme aastat. Teatavatel juhtudel (näiteks ravimiturgudel) võivad siiski olla kohasemad pikemad ajavahemikud.

(34) Vt näiteks kohtuotsus, 26. oktoober 2023, EDP – Energias de Portugal jt, C-331/21, ECLI:EU:C:2023:812, punktid 60–63, ja kohtuotsus, 30. jaanuar 2020, Generics (ÜK) jt, C-307/18, ECLI:EU:C:2020:52, punktid 36–39.

(35) Vt näiteks kohtuotsus, 26. oktoober 2023, EDP – Energias de Portugal jt, C-331/21, ECLI:EU:C:2023:812, punkt 62; kohtuotsus, 30. jaanuar 2020, Generics (Ühendkuningriik) jt, C--307/18, ECLI:EU:C:2020:52, punktid 36–45; kohtuotsus, 25 märts 2021, H. Lundbeck A/S and Lundbeck Ltd vs. European Commission, C-591/16 P, ECLI:EU:C:2021:243, punktid 54–57, ja kohtuotsus, 27. juuni 2024, komisjon vs. Servier jt, C-176/19 P, ECLI:EU:C:2024:549, punktid 100–101.

(36) Näiteks võidakse pooli pidada tooteturul potentsiaalseteks konkurentideks, kui litsentsisaaja kasutab ühel geograafilisel turul tootmiseks oma tehnoloogiat, kuid teisel geograafilisel turul hakkab tootmiseks kasutama litsentsitavat konkureerivat tehnoloogiat. Sellistes olukordades on tõenäoline, et litsentsisaaja oleks suutnud tulla teisele geograafilisele turule ka oma tehnoloogiale toetudes, v.a juhul, kui sellist tulekut takistaksid objektiivsed tegurid, sealhulgas blokeerivate intellektuaalomandiõiguste olemasolu.

(37) Vt selle kohta kohtuotsus, 30. jaanuar 2020, Generics (Ühendkuningriik) jt, C-307/18, ECLI:EU:C:2020:52, punktid 54–56; kohtuotsus, 27. juuni 2024, komisjon vs. Servier jt, C-176/19 P, ECLI:EU:C:2024:549, punktid 87–89, 103 ja 131, ja kohtuotsus, 27. juuni 2024, komisjon vs. Krka, C-151/19 P, ECLI:EU:C:2024:546, punkt 411.

(38) Selle hindamise puhul keskendutakse korralduslikel ja praktilistel kaalutlustel tavaliselt sellele, milline on reaktsioon hinnatõusule. Üks meetod on näiteks kaalumine, kas litsentsisaaja hakkaks oma tehnoloogiat välja litsentsima vastusena väikesele, kuid püsivale tehnoloogiahindade tõusule. Kuid hindamisel võidakse arvesse võtta ka muudatusi, mis mõjutavad muid konkurentsi parameetreid, näiteks tootekvaliteeti või innovatsioonitaset.

(39) ELT C 101, 27.4.2004, lk 81.

(40) ELT C 291, 30.8.2014, lk 1.

(41) Suuniseid asjaomaste turgude määratlemise ja turuosa arvutamise kohta tehnosiirde kokkuleppe kontekstis vt käesolevate suuniste jaotisest 2.2.4.

(42) Grupierandi alla kuuluvaid kokkuleppeid saab keelata ainult siis, kui komisjon või liikmesriikide konkurentsiasutused grupierandi tühistavad – vt käesolevate suuniste jaotist 3.6 grupierandi tühistamise kohta.

(43) Vt punkt 9.

(44) Vt näiteks jaotis 2.3.

(45) Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 (asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta) (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1) artikli 3 lõike 2 kohaselt ei tohi siseriikliku konkurentsiõigusega keelata kokkuleppeid, mis võivad mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust, kuid ei piira konkurentsi ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 tähenduses või vastavad artikli 101 lõike 3 tingimustele või on hõlmatud artikli 101 lõike 3 kohaldamiseks vastu võetud määrusega.

(46) Tarkvara autoriõiguse kohta vt punkte 57 ja 88–89.

(47) Näiteks võib TTBER hõlmata komisjoni 23. märtsi 1990. aasta otsuses 90/186/EMÜ (EMÜ asutamislepingu artikli 85 kohase menetluse kohta) (IV/32.736 – Moosehead / Whitbread) (EÜT L 100, 20.4.1990, lk 32, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/1990/186/oj); hinnatud tehnosiirde kokkulepet, vt täpsemalt kõnealuse otsuse punkt 16.

(48) Komisjoni 10. mai 2022. aasta määrus (EL) 2022/720 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki vertikaalsete kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes (ELT L 134, 11.5.2022, lk 4, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/720/oj).

(49) Hinnates, kas rakendada TTBERis ja käesolevates suunistes sätestatud põhimõtteid, võtab komisjon arvesse õigusliku ja majandusliku tausta eripärasid. Artikli 101 kohaldamise kohta autoriõiguste litsentside suhtes vt näiteks kohtuotsus, 4. oktoober 2011, Football Association Premier League jt, liidetud kohtuasjad C-403/08 ja C-429/08, ECLI:EU:C:2011:631, punktid 137–146, ja kohtuotsus, 9. detsember 2020, Groupe Canal+ vs. komisjon, C-132/19 P, ECLI:EU:C:2020:1007.

(50) Vt näiteks komisjoni 25. märtsi 2019. aasta otsus juhtumi AT.40436 – Ancillary Sports Merchandise kohta; komisjoni 9. juuli 2019. aasta otsus juhtumi AT.40432 – Character merchandise kohta ja komisjoni 30. jaanuari 2020. aasta otsus juhtumi AT.40433 – Film merchandise kohta.

(51) See kehtib juhul, kui andmete litsentsimine toimub tehnosiirde kokkuleppe raames, on otseselt seotud lepinguliste toodete tootmise või müügiga ning kvalifitseerub intellektuaalomandi õiguste või oskusteabe litsentsimiseks või loovutamiseks litsentsisaajale. Komisjon leiab, et viimane nõue on täidetud, kui litsentsitavad andmed on kaitstud autoriõiguse või andmebaasi tegija õigustega, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiivis 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta (edaspidi „andmebaaside direktiiv“) (EÜT L 77, 27.3.1996, lk 20, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1996/9/oj).

(52) Viidatud joonealuses märkuses 51.

(53) Konkurentsi soodustav mõju järgneva etapi turule, kus litsentsiomanik tegutseb, on seotud litsentsi eesmärgiga, nimelt lepinguliste toodete tootmisega. Samas võivad litsentsisaajad kasutada litsentsitud andmebaase ka muudel eesmärkidel, sealhulgas konkurentsivastasel viisil, mis kahjustab tarbijaid (näiteks teatavate tarbijate (rühmade) ärakasutamiseks). Käesolevas jaotises esitatud suuniseid piirduvad litsentsilepingutega, mille eesmärk on toodete tootmine või teenuste osutamine.

(54) Suuniseid turgude määratlemise kohta vt joonealuses märkuses 26 viidatud turu määratlemise teatisest.

(55) Vt joonealuses märkuses 15 viidatud horisontaalkoostöö kokkulepete suuniste 6. peatükk. vt ka kohtuotsus, 29. juuli 2024, Banco BPN vs. BIC Português jt, C-298/22, ECLI:EU:C:2024:638, punkt 51 jj.

(56) See ei piira siiski TTBERiga ette nähtud kaitset eespool punktis 63 kirjeldatud olukordades, nimelt kui litsentsitavate andmete näol on tegemist oskusteabega TTBERi artikli 1 lõike 1 punkti i tähenduses või mõne TTBERi artikli 1 lõike 1 punktis b loetletud tehnoloogiaõigusega või kui andmete litsentsimine toimub tehnosiirde kokkuleppe raames ja vastab TTBERi artikli 2 lõike 3 tingimustele.

(57) Vt näiteks kohtuotsus, 12. jaanuar 2023, HSBC Holdings jt vs. komisjon, C--883/19 P, ECLI:EU:C:2023:11, punktid 115 ja 116 ning seal viidatud kohtupraktika.

(58) Vt joonealuses märkuses 15 viidatud horisontaalkoostöö kokkulepete suuniste jaotis 6.2.7.

(59) Vt joonealuses märkuses 15 viidatud horisontaalkoostöö kokkulepete suuniste jaotis 6.2.4.4.

(60) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj).

(61) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2854 ühtlustatud õigusnormide kohta, millega reguleeritakse õiglast juurdepääsu andmetele ja andmete kasutamist, millega muudetakse määrust (EL) 2017/2394 ja direktiivi (EL) 2020/1828 (andmemäärus) (ELT L, 2023/2854, 22.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2854/oj).

(62) Andmemääruse põhjenduses 116 on märgitud, et andmemäärus „ei tohiks mõjutada konkurentsireeglite, eelkõige ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamist“ ning et „käesolevas määruses sätestatud meetmeid ei tohiks kasutada konkurentsi piiramiseks viisil, mis on vastuolus ELi toimimise lepinguga“.

(63) Kui leiab aset käesolevas jaotises kirjeldatud tehnoloogiasiire, hõlmavad käesolevates suunistes kasutatavad mõisted „litsentsimine“ ja „litsentsitud“ ka nõudmiste esitamisest loobumise kokkuleppeid.

(64) Nõukogu 2. märtsi 1965. aasta määruse nr 19/65/EMÜ (asutamislepingu artikli 85 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes) (EÜT 36, 6.3.1965, lk 533, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1965/19/oj) artikli 1 lõike 1 punkti b kohaselt ei ole komisjonil õigust kohaldada grupierandit rohkem kui kahe ettevõtja vahel sõlmitud tehnosiirde kokkulepete suhtes.

(65) Vt TTBERi põhjendus 6 ja käesolevate suuniste jaotis 3.2.6.

(66) Üksikasjalikuma teabe saamiseks vt punktid 270–271.

(67) Vt näiteks komisjoni 20. jaanuari 2021. aasta otsus juhtumi AT.40413 – Focus Home – Video Games kohta.

(68) Viidatud joonealuses märkuses 48.

(69) Viidatud joonealuses märkuses 19.

(70) Vt punkt 59.

(71) Komisjoni 18. detsembri 1978. aasta teatis tema hinnangu andmise kohta teatavatele alltöövõtulepingutele vastavalt EMÜ asutamislepingu artikli 85 lõikele 1 (EÜT C 1, 3.1.1979, lk 2).

(72) Vt alltöövõtulepinguid käsitleva komisjoni teatise (millele viidatakse joonealuses märkuses 71) punkt 3.

(73) Komisjoni 1. juuni 2023. aasta määrus (EL) 2023/1066 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki teadus- ja arenduskokkulepete suhtes (ELT L 143, 2.6.2023, lk 9, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/1066/oj). Vt ka käesolevate suuniste jaotis 3.2.6.1.

(74) Viidatud joonealuses märkuses 15. Vt ka käesolevate suuniste jaotis 3.2.6.1.

(75) See viimane näide kuulub siiski joonealuses märkuses 73 viidatud teadus- ja arendustegevuse grupierandi määruse kohaldamisalasse; vt ka käesolevate suuniste jaotis 3.2.6.1.

(76) Komisjoni 1. juuni 2023. aasta määrus (EL) 2023/1067 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatavate spetsialiseerumiskokkulepete liikide suhtes (ELT L 143, 2.6.2023, lk 20, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/1067/oj).

(77) Viidatud joonealuses märkuses 73.

(78) Viidatud joonealuses märkuses 48.

(79) Vt spetsialiseerumise grupierandi määruse artikli 1 lõige 1.

(80) Viidatud joonealuses märkuses 48.

(81) Vt vertikaalsete kokkulepete grupierandi määruse artikli 4 punktid b, c ja d.

(82) Vt näiteks joonealuses märkuses 26 viidatud turu määratlemise teatis, punkt 108 jj.

(83) Vt ka horisontaalkoostöö kokkulepete suuniste punkt 95.

(84) Vt suunised EÜ asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta, punkt 18, viidatud joonelauses märkuses 8.

(85) Vt selle kohta suunised EÜ asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta, punkt 98, millele on viidatud joonelauses märkuses 8.

(86) Sama kehtib ka juhul, kui üks pool annab teisele poolele litsentsi ja nõustub ostma litsentsisaajalt füüsilist sisendit. Ostuhind võib täita sama funktsiooni kui litsentsitasu.

(87) Poolte oma tehnoloogia kasutamisega seotud tootmismahu piirangud on hõlmatud ka artikli 4 lõike 1 punktis d sätestatud ülirange konkurentsipiiranguga; vt punkt 141.

(88) Teatavatel tingimustel võivad litsentsiandja või litsentsisaaja lõppkasutajale suunatud passiivse müügi piirangud olla tühised Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. veebruari 2018. aasta määruse (EL) 2018/302 (mis käsitleb siseturul toimuvat põhjendamatut asukohapõhist tõkestust ja muul viisil diskrimineerimist kliendi kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 2006/2004 ja (EL) 2017/2394 ning direktiivi 2009/22/EÜ) (ELT L 60 I, 2.3.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/302/oj) (geoblokeeringu määrus)) artikli 6 lõike 2 kohaselt.

(89) Vt täpsemat teavet aktiivse ja passiivse müügi mõistete kohta vertikaalsete piirangute suuniste punktides 211–215; suunistele on viidatud joonealuses märkuses 19.

(90) Vt üksikasjalikumad juhised kasutusala piirangute kohta käesolevate suuniste jaotises 4.2.4.

(91) Vt kohtuotsus, 25. veebruar 1986, Windsurfing International, C-193/83, ECLI:EU:C:1986:75, punkt 67. Väljaspool grupierandit võib leping, mille kohaselt litsentsitasud arvutatakse kõikide toodete müügi alusel, erandlikult siiski vastata artikli 101 lõike 3 tingimustele, kui objektiivsete tegurite põhjal võib järeldada, et piirang on konkurentsi soodustava litsentsimise toimumiseks hädavajalik. Nii võib olla juhul, kui piirangu puudumisel oleks litsentsisaaja tasutavat litsentsitasu võimatu või ülemäära keeruline arvutada ja jälgida, näiteks seetõttu, et litsentsiandja tehnoloogia ei jäta lõpptootele mingit nähtavat jälge ning alternatiivsed teostatavad jälgimismeetodid puuduvad.

(92) Hinnajälgimine ja hindadest teadaandmine iseenesest ei kujuta endast veel hinnakokkulepet.

(93) Aktiivne ja passiivne müük on määratletud vastavalt TTBERi artikli 1 lõike 1 punktides s ja t. Vt täpsemat teavet aktiivse ja passiivse müügi mõistete kohta vertikaalsete piirangute suuniste punktides 211–215; suunistele on viidatud joonealuses märkuses 19.

(94) Seda üliranget piirangut peetakse silmas tehnosiirde kokkulepete puhul, mis mõjutavad liidusisest kaubandust. Liidust eksportimist mõjutavate tehnosiirde kokkulepete kohta vt kaubandusmõju suunised, punkt 100 jj; suunistele on viidatud joonealuses märkuses 39.

(95) Jälgimissüsteemid, mis võimaldavad litsentsiandjal kontrollida lepinguliste toodete sihtkohta, ei kujuta endast iseenesest passiivse müügi piiramist. Neid võib siiski pidada passiivse müügi piiramise osaks, kui neid kasutatakse koos muude meetmetega. Vt analoogia põhjal komisjoni 30. jaanuari 2020. aasta otsus, juhtum AT.40433 – Filmidel põhinev kaup, punktid 65 ja 66.

(96) Vt siiski joonealune märkus 88 asukohapõhise tõkestuse määruse võimaliku kohaldamise kohta passiivse müügi piirangute suhtes.

(97) Vt siiski joonealune märkus 88 asukohapõhise tõkestuse määruse võimaliku kohaldamise kohta passiivse müügi piirangute suhtes.

(98) Vt siiski joonealune märkus 88 asukohapõhise tõkestuse määruse võimaliku kohaldamise kohta passiivse müügi piirangute suhtes.

(99) Vt siiski joonealune märkus 88 asukohapõhise tõkestuse määruse võimaliku kohaldamise kohta passiivse müügi piirangute suhtes.

(100) Vt kohtuotsus, 25. veebruar 1986, Windsurfing International, C-193/83, ECLI:EU:C:1986:75, punkt 92.

(101) Vt mutatis mutandis komisjoni otsus 90/186/EMÜ juhtumi IV/32.736 – Moosehead / Whitbread kohta, punkt 15 (käsitleb sätteid, mis takistavad kaubamärgi omandiõiguse vaidlustamist).

(102) Mõnel juhul võidakse standarditele vastavate toodete puhul rakendada ainult osa standardist. Sellisel juhul võivad litsentsisaajad võtta litsentsi standardi selle osa jaoks.

(103) Kui tegemist on lepinguga, mis tehniliselt võttes ei ole ainuõiguslik ja milles sisalduv vaidlustamise korral lõpetamise klausel ei kuulu seega grupierandi alla, võib litsentsiandja olla konkreetsel juhul samasuguses sõltuvuse olukorras litsentsisaaja puhul, kellel on märkimisväärne ostja jõud. Sellist sõltuvust võetakse arvesse lepingu individuaalsel hindamisel ELi toimimise lepingu artikli 101 alusel.

(104) Vt käesolevate suuniste punkt 48.

(105) ELi toimimise lepingu artikli 101 lõikes 3 sätestatud erandit kohaldatakse üksnes siis, kui kõik kõnealuse artikli neli tingimust on täidetud, seega saab grupierandi tühistada, kui leping ei vasta ühele või mitmele neist tingimustest.

(106) Vt selle kohta joonealuses märkuses 40 viidatud teatis vähetähtsate kokkulepete kohta, punkt 10.

(107) Konkureerivad tehnoloogiad võivad hõlmata tehnoloogiaid, mis tõenäoliselt tulevad turule ja saavutavad võrreldava kaubandusliku jõu suhteliselt lühikese aja jooksul.

(108) Vt punkt 18.

(109) Vt kohtuotsus, 27. juuni 2024, Teva UK ja teised vs. komisjon, C-198/19 P, ECLI:EU:C:2024:551, punkt 135.

(110) Vt kohtuotsus, 17. september 1985, Ford vs. komisjon, liidetud kohtuasjad C-25/84 ja C-26/84, ECLI:EU:C:1985:340, punktid 25–26, ja suunised EÜ asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta (viidatud joonealuses märkuses 8), punkt 44.

(111) Vt näiteks komisjoni 3. märtsi 1999. aasta otsus 1999/242/EÜ EÜ asutamislepingu artikliga 85 seotud menetluse kohta (IV/36.237 – TPS) (EÜT L 90, 2.4.1999, lk 6, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/1999/242/oj). Samamoodi on artikli 101 lõikes 1 sätestatud keeld kohaldatav ainult kokkulepete suhtes, mille eesmärgiks või tagajärjeks on konkurentsi piiramine.

(112) Vt suunised EÜ asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta, punkt 85, viidatud joonelauses märkuses 8.

(113) Sealsamas, punktid 98 ja 102.

(114) Vt mutatis mutandis kohtuotsus, 16. märts 2000, Compagnie Maritime Belge, liidetud kohtuasjad C-395/96 P ja C-396/96 P, ECLI:EU:C:2000:132, punkt 130. Samuti ei välista artikli 101 lõike 3 kohaldamine ELi toimimise lepingus sätestatud kaupade, teenuste, isikute ja kapitali vaba liikumise eeskirjade kohaldamist. Need eeskirjad kehtivad mõnel juhul kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste kohta artikli 101 tähenduses. Vt selle kohta kohtuotsus, 19. veebruar 2002, Wouters, C-309/99, ECLI:EU:C:2002:98, punkt 120.

(115) See ei piira ELi toimimise lepingu artikli 102 võimalikku kohaldamist litsentsitasude kehtestamise suhtes; vt kohtuotsus, 14. veebruar 1978, United Brands, C-27/76, ECLI:EU:C:1978:22, punkt 250 ja kohtuotsus, 16. juuli 2009, Der Grüne Punkt – Duales System Deutschland GmbH, C-385/07 P, ECLI:EU:C:2009:456, punkt 142.

(116) Vt kohtuotsus, 12. mai 1989, Ottung, C-320/87, ECLI:EU:C:1989:195, punkt 11, ja kohtuotsus 7. juuli 2016, Genentech, C-567/14, ECLI:EU:C:2016:526, punkt 39.

(117) Vt selle kohta komisjoni teatis kohtuasja Canon/Kodak kohta (EÜT C 330, 1.11.1997, lk 10) ja kohtuasi IGR Stereo Television, mida on mainitud Euroopa Komisjoni üheteistkümnendas konkurentsipoliitika alases aruandes (avaldatud koos viieteistkümnenda üldaruandega Euroopa Ühenduste tegevuse kohta 1981. aastal, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 1982), punkt 94.

(118) Vt siiski joonealune märkus 88 asukohapõhise tõkestuse määruse võimaliku kohaldamise kohta passiivse müügi piirangute suhtes.

(119) Vt siiski joonealune märkus 88 asukohapõhise tõkestuse määruse võimaliku kohaldamise kohta teatavate passiivse müügi piirangute suhtes.

(120) Kui litsentsiandja kasutab teataval territooriumil valikulist turustussüsteemi, ei tohi seda süsteemi kombineerida ainuõigusliku territooriumi või kliendirühma määramisega, kui see tooks kaasa lõppkasutajatele suunatud aktiivse või passiivse müügi piiramise. Selline kombineerimine kujutab endast TTBERi artikli 4 lõike 2 punkti c kohaselt üliranget piirangut (vt punkt 153).

(121) Vt ka punkt 234, mis käsitleb kasutusalade vastastikust ainuõiguslikku litsentsimist konkurentide vahelistes lepingutes.

(122) Näitena selle analüütilise raamistiku praktilise rakendamise kohta vt komisjoni 20. detsembri 2012. aasta otsus juhtumi AT.39230 – Rio Tinto Alcan kohta, punkt 96 jj.

(123) vt käesolevate suuniste jaotis 4.2.7 ja vertikaalsete piirangute suuniste punkt 298 jj (viidatud joonealuses märkuses 19).

(124) Vt joonealune märkus 19.

(125) Vt kohtuotsus, 30. jaanuar 2020, Generics (Ühendkuningriik) jt, C-307/18, ECLI:EU:C:2020:52, punkt 81; kohtuotsus, 27. juuni 2024, komisjon vs. Krka, C-151/19 P, ECLI:EU:C:2024:546, punkt 72, ja kohtuotsus, 27. juuni 2024, komisjon vs. Servier jt, C-176/19 P, ECLI:EU:C:2024:549, punkt 105.

(126) Vt kohtuotsus, 25. veebruar 1986, Windsurfing vs. komisjon, C-193/83, ECLI:EU:C:1986:75, punkt 92.

(127) Vt näiteks kohtuotsus, 27. juuni 2024, komisjon vs. Krka, C-151/19 P, ECLI:EU:C:2024:546, punkt 398, milles selgitatakse, et see ei kehti, kui pooltevahelised lepingud keelavad lisaks litsentsisaajal muudele turgudele sisenemise. Näiteks vahenduskokkulepe, mille kohaselt väidetav rikkuja nõustub maksma rikutud patendi litsentsi eest litsentsitasu, mis võimaldab rikkujal turule siseneda, tõenäoliselt ei tekita probleeme ELi toimimise lepingu artikli 101 alusel, kui punktis 259 nimetatud tegurite hindamisest ei tulene teisiti.

(128) Vt selle kohta kohtuotsus, 27. juuni 2024, komisjon vs. Servier jt, C-176/19 P, ECLI:EU:C:2024:549, punktid 178–179.

(129) Vt näiteks kohtuotsus, 30. jaanuar 2020, Generics (Ühendkuningriik) jt, C-307/18, ECLI:EU:C:2020:52, punkt 60 jj. Vt ka kohtuotsused, 27. juuni 2024, komisjon vs. Servier jt, C-176/19 P, ECLI:EU:C:2024:549, punkt 104, ja 23. oktoober 2025, Teva Pharmaceutical Industries ja Cephalon vs. komisjon, C-2/24 P, ECLI:EU:C:2025:825, punkt 63. Neis kohtuotsustes selgitatakse, et farmaatsiatööstuse ning originaalravimi tootja ja geneerilise ravimi tootja vaheliste patendivaidluste konkreetses kontekstis võib väärtuse ülekandmist pidada õiguspäraseks, kui see on täielikult põhjendatud vajadusega hüvitada vaidluse lahendamisega seotud kulud või häired – näiteks geneerilise ravimi tootja nõustajate kulud ja tasud – või vajadusega hüvitada geneerilise ravimi tootja poolt originaalravimi tootjale tegelikult ja tõendatult tarnitud kaubad või osutatud teenused.

(130) Vt näiteks kohtuotsus, 25. märts 2021, Lundbeck vs. komisjon, C-591/16 P, ECLI:EU:T:2021:243, punkt 114.

(131) See netokasum ei pea olema suurem kui kasum, mille konkurent oleks saanud, kui tal oleks olnud edu patendimenetluses. Vt näiteks kohtuotsus, 30. jaanuar 2020, Generics (Ühendkuningriik) jt, C-307/18, ECLI:EU:C:2020:52, punktid 87–94.

(132) Kahepoolne blokeeritud seisund on see, kui kumbagi tehnoloogiaõigust ei saa kasutada teist kehtivat tehnoloogiaõigust rikkumata või kui kumbki pool ei saa olla asjaomasel turul äriliselt jätkusuutlikul viisil aktiivne, rikkumata seejuures teise poole kehtivat tehnoloogiaõigust ja kui pooled peavad seega omandama teineteiselt litsentsi või nõuetest loobumist kinnitava dokumendi.

(133) Vt näiteks kohtuotsus, 30. jaanuar 2020, Generics (Ühendkuningriik) jt, C-307/18, ECLI:EU:C:2020:52, punkt 82.

(134) Vt selle kohta kohtuotsus, 18. oktoober 2023, Teva Pharmaceutical Industries ja Cephalon vs. komisjon, T-74/21, ECLI:EU:T:2023:651, punkt 242, mis kinnitati 23. oktoobri 2025. aasta kohtuotsusega Teva Pharmaceutical Industries ja Cephalon vs. komisjon, C-2/24 P, ECLI:EU:C:2025:825.

(135) Vt selle kohta komisjoni 26. novembri 2020. aasta otsus juhtumi AT.39686 – Cephalon kohta, punkt 1208.

(136) Kui puuli koondatud tehnoloogiate litsentsimise korraldus on usaldatud eraldi üksusele, hõlmavad käesoleva jaotise viited tehnoloogiapuulidele kõnealust eraldi üksust.

(137) Vt horisontaalkoostöö kokkulepete suuniste 7. peatükis esitatud suunised standardikokkulepete kohta. Tehnoloogiapuulid kasutavad sageli litsentsimisprogramme, mis on struktureeritud konkreetsete tööstusharu standardite ümber.

(138) Vt selle kohta komisjoni pressiteade IP/02/1651 patentide litsentsimise kohta kolmanda põlvkonna (3G) mobiiliteenuste jaoks. Kõnealune juhtum hõlmas viit tehnoloogiapuuli, millest igaühte saaks kasutada 3G seadmete tootmiseks.

(139) Mõnel juhul võidakse standarditele vastavate toodete puhul rakendada ainult osa standardist. Sellisel juhul hinnatakse olulisust standardi vastava osa alusel.

(140) Vt joonealuses märkuses 15 viidatud horisontaalkoostöö kokkulepete suuniste 6. peatükk teabevahetuse kohta.

(141) Tõhus avalikustamine peaks hõlmama vähemalt patendi numbrit või patenditaotluse numbrit, kui see teave on avalikult kättesaadav, ja registreerimisriiki. Avalikustatud teavet tuleks taotluse korral mõistlike ajavahemike järel ajakohastada.

(142) Tõhus avalikustamine peaks hõlmama vähemalt selgitust olulisuse kontrollide ulatuse (sealhulgas võimaliku valimite moodustamise meetodi), kontrollide sisu (näiteks milliseid elemente hinnatakse) ja hindajate valimiseks kasutatavate kriteeriumide kohta (näiteks seoses eksperditeadmiste ja sõltumatusega). Avalikustatud teavet tuleks taotluse korral mõistlike ajavahemike järel ajakohastada.

(143) Õiglaste, mõistlike ja mittediskrimineerivate tingimuste kohta täpsema teabe saamiseks vt joonealuses märkuses 15 viidatud horisontaalkoostöö kokkulepete suuniste punkt 458.

(144) Kuid kui tehnoloogiapuulil ei ole turuvõimu, ei piira puulist litsentsimine üldjuhul konkurentsi ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 tähenduses isegi siis, kui need tingimused ei ole täidetud.

(145) Vt käesolevate suuniste jaotis 3.5.

(146) Käesolevas jaotises sisalduvad viited tehnoloogia omanikule hõlmavad üksikuid tehnoloogiaomanikke, tehnoloogiapuule ja vahendavaid litsentsimisplatvorme, kui ei ole märgitud teisiti.

(147) Kui litsentsiläbirääkimiste rühm peab läbirääkimisi üksikute tehnoloogiaomanike asemel puuliga, peab litsentsiläbirääkimiste rühm vähem individuaalseid läbirääkimisi kui puuli puudumise korral.

(148) Vt ka punkt 308.

(149) Osalejate sarnaste kulude osakaal.

(150) Vt ka punktid 309 ja 323.

(151) Vt punkt 307.

(152) Vt ka joonealuses märkuses 15 viidatud horisontaalkoostöö kokkulepete suuniste punktid 279–281. Käesolevas punktis sisalduvad viited ostjatele hõlmavad potentsiaalseid tehnoloogia litsentsisaajaid.

(153) Tehnoloogia litsentsimise kontekstis võib selline kooskõlastatud käitumine seisneda näiteks kooskõlastatud vastuseisus, st tehnoloogia rakendajate keeldumises litsentsi võtta või sellega põhjendamatus viivitamises.

(154) Vt horisontaalkoostöö kokkulepete suuniste 6. peatükk teabevahetuse kohta ja eriti jaotis 6.2.6, mis kehtib ka tundliku äriteabe vahetamise kohta ostjate vahel.

(155) Kohtuotsus, 7. november 2019, Campine, T-240/17, ECLI:EU:T:2019:778, punkt 297; vt ka kohtuotsus, 4. juuni 2009, T-Mobile Netherlands jt, C-8/08, ECLI:EU:C:2009:343, punkt 37, ja kohtuotsus, 13. detsember 2006, French Beef, liidetud kohtuasjad T-217/03 ja T-245/03, ECLI:EU:T:2006:391, punkt 83 jj.

(156) Tuleb siiski märkida, et ostjakartelli olemasolu tuvastamiseks ei ole salastatus kohustuslik eeldus. Komisjon on kehtestanud sanktsioone ostjakartellidele, kes vähemalt alguses tegutsesid suhteliselt läbipaistvalt. Vt komisjoni 2. aprilli 2003. aasta otsus 2003/600/EÜ EÜ asutamislepingu artikliga 81 seotud menetluse kohta (juhtum C.38.279/F3 French beef) (ELT L 209, 19.8.2003, lk 12, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2003/600/oj).

(157) Vt selle kohta punkt 327.

(158) Kohtuotsus, 12. jaanuar 2023, HSBC Holdings jt vs. komisjon, C--883/19, ECLI:EU:C:2023:11, punktid 115 ja 116 ning seal viidatud kohtupraktika.

(159) Vt punkt 19 täiendavate piirangute mõiste kohta ja punkt 327 teabevahetuse kohta, mis võib olla objektiivselt vajalik litsentsiläbirääkimiste rühma rakendamiseks.

(160) Vt turu määratlemise teatise punkt 7, millele on viidatud joonealuses märkuses 26, ja selle teatise joonealune märkus 12.

(161) Vt punkt 305, milles käsitletakse kooskõlastatud vastuseisu hindamist väljaspool tõelise litsentsiläbirääkimiste rühma konteksti.

(162) Kohtuotsus, 16. juuli 2015, Huawei Technologies vs. ZTE, C-170/13, ECLI:EU:C:2015:477, punktid 65 ja 66.

(163) Vt ka punkt 309.

(164) Vt ka punkt 317.

(165) Vt ka punkt 308 võimaluse kohta, et litsentsiläbirääkimiste rühma kasutatakse müüjakartelli moodustamiseks järgneva etapi turgudel.

(166) Kohtuotsus, 11. september 2014, MasterCard vs. komisjon, C-382/12 P, ECLI:EU:C:2014:2201, punkt 89. Vt ka horisontaalkoostöö kokkulepete suuniste punkt 369.

(167) Vt horisontaalkoostöö kokkulepete suuniste jaotis 6.2.4.4.