STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

(Määruse (EL) 2024/1143 artikkel 24)

„Saint-Nicolas-de-Bourgueil“

ELi viitenumber: PDO-FR-A0585-AM03 – 8.1.2026

1.   Toote nimetus

„Saint-Nicolas-de-Bourgueil“

2.   Geograafilise tähise tüüp

☑

KPN

☐

KGT

☐

GT

3.   Valdkond

☐	Põllumajandustooted

☑

Veinid

☐	Piiritusjoogid

4.   Riik, kuhu geograafiline piirkond kuulub

Prantsusmaa

5.   Standardmuudatusest teavitav liikmesriigi ametiasutus

Nimi

Ministère de l’agriculture et de la souveraineté alimentaire Direction Générale de la performance économique et environnementale des entreprises (Põllumajanduse ja toidualase sõltumatuse ministeerium / ettevõtete majandus- ja keskkonnategevuse tulemuslikkuse peadirektoraat)

6.   Muudatuse käsitamine standardmuudatusena

Prantsusmaa ametiasutused kinnitavad, et esitatud taotlus vastab määruste (EL) nr 1308/2013 ja (EL) 2024/1143 nõuetele.

Tootespetsifikaadi muudatused on määruse (EL) 2024/1143 artikli 24 lõikes 4 sätestatud määratluse kohaselt standardmuudatused.

Kaitstud päritolunimetuse „Saint-Nicolas-de-Bourgueil“ muutmise taotlus ei puuduta ühtegi kolmest liidu muudatuse juhust, st:

a)	sellega ei kaasne muudatusi nimetuses või selle kasutuses või geograafilise tähisega toote või toodete kategoorias;

b)	sellega ei kaasne oht, et kaob seos geograafilise piirkonnaga;

c)	sellega ei seata lisapiiranguid toote turustamisele.

Seega leiavad Prantsuse ametiasutused, et taotluse puhul on tegemist standardmuudatusega.

7.   Heakskiidetud standardmuudatus(te)e kirjeldus

Pealkiri

Viinamarjakoristuse algus

Kirjeldus

Päritolunimetuse tootjarühm soovib tühistada koristuskeelu, et lihtsustada halduskorraldust, säilitades samal ajal kontrolli viinamarjade küpsuse üle.

☐	Muudatus mõjutab koonddokumenti.

Pealkiri

Sihtväärtuse lisamine umbrohutõrje keelustamismeetmesse

Kirjeldus

Päritolunimetuse tootjarühm on taotlenud sihtväärtuse lisamist maatükkide hooldamisega seotud meetmesse.

Selle sihtväärtuse eesmärk on tagada maatükkide objektiivne kontroll ja range hooldamine, et tagada nimetuse kestlikkus.

☐	Muudatus mõjutab koonddokumenti.

Pealkiri

Üleminekumeede

Kirjeldus

Üleminekumeetmega hõlmatud maatükkidele istutati viinapuud enne 1995. aastat ja nende vahekaugus samas reas oli 0,90 m, kuid muudetud tootespetsifikaadiga nähti ette, et minimaalne vahekaugus peab olema vähemalt 1 m.

Võttes arvesse tootjate jõupingutusi nõuetele vastavuse saavutamiseks ja asjaomaste maatükkide omadusi, pikendatakse seda meedet kuni 2045. aastani.

☐	Muudatus mõjutab koonddokumenti.

Pealkiri

Märgistus

Kirjeldus

Päritolunimetuse tootjarühm otsustas määratleda oma veine laiema geograafilise üksuse kaudu, kasutades tähistuse „Val de Loire“ asemel tähistust „Vin de Loire“.

Selline arengusuund järgib Loire'i veinitootjate poolt vastuvõetud kommunikatsioonistrateegiaid.

Eesmärk on muuta teave veini kohta arusaadavamaks ja viia see paremini kooskõlla Loire’i oru ettevõtjate toodetud veinide tegeliku olukorraga.

☑	Muudatus mõjutab koonddokumenti.

Pealkiri

Geograafiaseadustiku ajakohastamine

Kirjeldus

Geograafilise piirkonna omavalitsusi on ajakohastatud kooskõlas ametliku geograafiaseadustiku 2025. aasta redaktsiooniga. See muudatus ei muuda päritolunimetuse geograafilist piirkonda.

☑	Muudatus mõjutab koonddokumenti.

Pealkiri

Viited

Kirjeldus

Ajakohastatud on riikliku päritolu- ja kvaliteediinstituudi (Institut national de l'origine et de la qualité – INAO) andmeid.

Muudetud on tootespetsifikaadi kontrolli käsitlevat punkti.

☐	Muudatus mõjutab koonddokumenti.

KOONDDOKUMENT

Veinide päritolunimetused ja kaitstud geograafilised tähised

„Saint-Nicolas-de-Bourgueil“

ELi viitenumber: PDO-FR-A0585-AM03 – 8.1.2026

1.   Nimetus(ed)

„Saint-Nicolas-de-Bourgueil“

2.   Geograafilise tähise tüüp

☑

KPN

☐

KGT

☐

GT

3.   Riik, kuhu määratletud geograafiline piirkond kuulub

Prantsusmaa

4.   Põllumajandustoote klassifikatsioon vastavalt kombineeritud nomenklatuuri rubriigile ja koodile, nagu on osutatud määruse (EL) 2024/1143 artikli 6 lõikes 1

2204 – viinamarjaveinid värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud veinid; viinamarjavirre, v.a rubriiki 2009 kuuluv

5.   Määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osas loetletud viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

6.   Veini või veinide kirjeldus

Viinamarjasaadus

Vaiksed punased veinid

Organoleptilised omadused

Visuaalne välimus

Vaiksed punased veinid, mille värvus varieerub erineva intensiivsusega rubiinpunasest granaatpunaseni.

Lõhn

Vaiksed punased veinid on elegantsed ja pehmed ning nende lõhnabuketis on ühendatud punaste ja mustade marjade noodid.

Maitse

Mõned täidlasemad veinid saavad kasu mõneaastasest laagerdumisest, mis toob neis esile mitmekülgsemad noodid.

Lisateave organoleptiliste omaduste kohta

-

Analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)	-
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	-
Minimaalne üldhappesus	-
Minimaalse üldhappesuse ühik	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	-
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	-

Lisateave analüütiliste omaduste kohta

Vaiksete punaste veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 10,5 mahuprotsenti.

Pärast rikastamist ei tohi veinide üldalkoholisisaldus ületada 13 mahuprotsenti.

Malolaktiline kääritamine on kohustuslik ja õunhappe sisaldus ei tohi ületada 0,3 grammi liitri kohta.

Pärast pakendamist ei tohi veinide fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus ületada 2 grammi liitri kohta.

☑	Analüütilised näitajad, mis ei ole siin rubriigis esitatud, vastavad ELi õigusaktides sätestatud ülempiiridele.

Viinamarjasaadus

Vaiksed roosad veinid

Organoleptilised omadused

Visuaalne välimus

Vaiksed roosad veinid on üldiselt mõõdukalt intensiivse ja puhta värvusega.

Lõhn

Vaiksetel roosadel veinidel on tavaliselt punaste ja valgete puuviljade värske ja üsna intensiivne aroom ning mõnikord ka tsitrusviljade nüanss.

Maitse

Vaiksed veinid on värsked ja üsna intensiivsed, mõnikord tsitrusviljade nüansiga.

Lisateave organoleptiliste omaduste kohta

-

Analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)	-
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	-
Minimaalne üldhappesus	3,5
Minimaalse üldhappesuse ühik	grammides liitri kohta väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	-
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	-

Lisateave analüütiliste omaduste kohta

Vaiksete roosade veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 10,5 mahuprotsenti.

Pärast rikastamist ei tohi veinide üldalkoholisisaldus ületada 13 mahuprotsenti.

Pärast pakendamist ei tohi veinide fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus ületada 4 grammi liitri kohta.

☑	Analüütilised näitajad, mis ei ole siin rubriigis esitatud, vastavad ELi õigusaktides sätestatud ülempiiridele.

7.   Veinivalmistustavad

7.1.   Veini või veinide valmistamiseks kasutatavad konkreetsed veinivalmistustavad ja sellekohased vastavad piirangud

Veinivalmistustava

-

Veinivalmistustava liik

Veinide valmistamisel kohaldatav piirang

Kirjeldus

Roosade veinide puhul on aktiivsöe kasutamine veini valmistamisel nii puhtal kujul kui ka seguna keelatud.

Veinivalmistustava

Rikastamine

Veinivalmistustava liik

Konkreetne veinivalmistustava

Kirjeldus

Punaste veinide puhul on lubatud kasutada subtraktiivseid rikastamismeetodeid ja maksimaalne osalise kontsentratsiooni määr kasutatud koguste suhtes on 10 protsenti. Pärast rikastamist ei tohi veinide üldalkoholisisaldus ületada 13 mahuprotsenti.

Veinivalmistustava

Istutustihedus

Veinivalmistustava liik

Viljelustava

Kirjeldus

Puude minimaalne istutustihedus on 4 500 puud hektari kohta ning ridadevaheline kaugus peab olema kuni 2,10 meetrit. Samas reas olevate viinapuude tüvede vaheline kaugus peab olema vähemalt 1 meeter.

Veinivalmistustava

Viinapuude lõikamise eeskirjad

Veinivalmistustava liik

Viljelustava

Kirjeldus

Viinapuid lõigatakse enne 1. maid järgmiste meetodite abil: – üheõlalise Guyot’ vormi meetod nii, et taimele jääb kuni 11 punga, millest kuni seitse punga on tüvel, ja üks või kaks võrset, mis on lõigatud kuni kahe pungani; – kaheõlalise Guyot’ vormi meetod nii, et jäetakse kaks pikka võrset kuni nelja pungaga ning üks või kaks võrset, mis on lõigatud kuni kahe pungani, ja taimele jääb kuni 12 punga; – lühikeseks lõikamine (Royat’ nöörpuu vorm), mille puhul jäetakse kuni kaks punga võrse kohta ja kuni 12 punga taime kohta.

7.2.   Maksimaalne saagikus

Kõik veinid/kategooriad/sordid/tüübid

Punased ja roosad vaiksed veinid

Maksimaalne saagikus

Maksimaalne saagikus	67
Maksimaalse saagikuse ühik	hektoliitrit hektari kohta

8.   Andmed veiniviinamarjasordi või -sortide kohta, millest vein või veinid on valmistatud

—	„Cabernet franc N“ (tume)

—	„Cabernet Sauvignon N“ (tume)

9.   Määratletud geograafilise piirkonna täpne määratlus

1.   Geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine ja töötlemine ning veini valmistamine ja laagerdamine toimub Indre-et-Loire'i departemangu kommuuni Saint-Nicolas-de-Bourgueil territooriumil (2025. aasta ametliku geograafilise koodi põhjal koostatud loetelu).

2.   Määratletud kasvatusala

Veinid pärinevad üksnes viinapuudelt, mis kasvavad tootmiseks määratud maatükil, mille riiklik päritolu- ja kvaliteediinstituut (Institut national de l’origine et de la qualité) kiitis heaks pädeva riikliku komitee 7. ja 8. novembri 1995. aasta koosolekutel.

Riiklik päritolu- ja kvaliteediinstituut esitab punktis 1 loetletud kommuuni volikogule graafilised dokumendid, milles on kindlaks määratud heakskiidetud tootmispiirkonna piirid.

10.   Seos geograafilise piirkonnaga

Viinamarjasaaduse kategooria

1.

Vein

Seose kokkuvõte

Saint-Nicolas-de-Bourgueil’ viinamarjaistandused asuvad Loire’i iidsel terrassil ja selle külge kinnituva nõlva jalamil. Kasvatusala on lõunapoolse asetusega ja avaneb Loire’i oru suunas, mõne kilomeetri võrra Vienne’i ja Loire’i liitumiskohast ülesvoolu. Viinamarjade korjamiseks piiritletud maatükil paikneb suurem osa mullast iidsete alluviaalsete setete moodustatud terrassil. Peamises jõesängis on ka uuemaid ladestusi. Kõik need mullad on vett hästi läbilaskvad ja piiratud veevaruga, sisaldavad liiva ja kruusa ning rohkemal või vähemal määral kiviklibu. Nõlva jalamil leidub Turoni kriitkivist moodustunud savi-lubjakivimuldasid ja Hilis-Kriidi ajastu liivsavikihistutest moodustunud saviliivmuldasid. Geograafiline piirkond asub Touraine’i läänepoolseimas tipus madalal kõrgusel ning seal valitseb ookeaniline kliima, millel on märkimisväärne mereline mõju. Kevadel võimaldavad mahedad temperatuurid vegetatsiooniperioodil varakult alata. Seda protsessi soodustab kaitse põhjatuulte eest, mida pakub viinapuude kasvukoha kohal asuv metsane platoo. Bourgueili veinitootmispiirkonna juured ulatuvad Bourgueili kloostri asutamiseni 990. aastal. 1189. aastal ülistas abt Baudry oma kloostrit ja selle territooriumil toodetud veini. Sajandite jooksul laienesid viinamarjaistandused kinnistu piiridest väljapoole ja levisid üle kogu piirkonna, Loire'i nõlvadele ja iidsetele terrassidele. Päritolunimetusega veini peamine viinamarjasort „Cabernet Franc N“, mis on kohalike seas tuntud kui „Breton“, pärineb Bordeaux’ piirkonnast. See viinamarjasort toodi piirkonda siseveeteede kaudu ja levis seal tõenäoliselt püsivamalt Anjou ja Akvitaania poliitilise liidu ajal (11. ja 12. sajand). „Saint-Nicolas“ viitab seega kergetele veinidele, mida toodetakse omavalitsusüksuse paljudel maatükkidel, mille mullad on tekkinud selles piirkonnas valdavalt esinevatele liivastele alluviaalsetele setetele. Tänu oma asukohale Loire'i jõe ääres on Saint-Nicolas-de-Bourgueili viinamarjaistandused olnud pikka aega kvaliteetveinide eksportijad ja eelkõige eksporditi alates 17. sajandist Flandriasse. Selline olukord püsis kuni viinapuutäikriisini, millele viinamarjaistandused tänu oma asukohale iidsetel alluviaalsetel terrassidel hästi vastu pidasid. Hävinud osad taastati kiiresti ja sinna istutati sorti „Cabernet Franc N“, mis annab tunnistust viinamarjakasvatajate pühendumusest sellele sordile juba keskajast alates. Alates 1937. aastast, mil kaitstud päritolunimetust „Saint-Nicolas-de-Bourgueil“ tunnustati, on tootmismahud üksnes suurenenud. Punased veinid moodustavad toodangust suurema osa, st üle 95 % mahust. Viinamarjaistanduste jalamil asuv Loire’i jõgi on Saint-Nicolas-de-Bourgueil’ viinamarjaistanduste päritolu ja ajalooga tihedalt seotud. Jõgi tekitas erosiooni tõttu suure kallaku, paljastades kivimid, millele hiljem tekkisid mullad. Sellest jäi maha ka jõesetteid, mis moodustavad piirkonna ülejäänud viinamarjakasvatusmaa. Just Loire'i kaubandus- ja kaubavahetusteed pidi jõudsid Bordeaux'st pärit Cabernet' sordid esmakordselt sellesse piirkonda, millest sai hiljem üks nende eelistatud kasvupaiku. Kohalikke tavasid peegeldades hõlmab viinamarjade koristamise piiritletud ala ainult alluviaalsel pinnasel paiknevaid viinamarjaistanduste muldasid, mis on tõeline piirkondlik eripära, ning mäenõlvade madalaid Turoni muldasid. Loire’i jõe ääres asuvad viinamarjaistandused on suures osas avatud ja mere mõjud ulatuvad ka sisemaale. Kliima on oluliselt leebem ja kuivem kui ida pool asuvates Loire'i viinamarjaistandustes. Need tingimused ja asjaolu, et liiva-kruusamullad soojenevad hästi, nihutavad vegetatsiooniperioodi varasemaks. Need tegurid aitavad koos rangete tootmiseeskirjadega kaasa sordi „Cabernet Franc N“ elegantsuse avaldumisele. Veinitootjate põlvkondade jooksul omandatud oskusteave ja enam kui kaheksa sajandit kestnud lojaalsus „Cabernet Franc N“ viinamarjasordile peegelduvad eri piirkondadest pärit viinamarjasortide segude valikus. Seda piirkonna omapäraga arvestavat oskusteavet, mida algselt kasutati elegantsete ja pehmete punaste veinide tootmiseks, rakendatakse loomulikult ka roosade veinide tootmisel. Veinide „Saint-Nicolas-de-Bourgueil“ üldtuntus ja maine, mida abt Baudry tunnustas juba 12. sajandil, on tänu tootjate dünaamilisusele jätkuvalt hea.

11.   Kohaldatavad lisanõuded

Nõude/erandi pealkiri

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik

Riiklikud õigusaktid

Lisanõude/erandi liik

Määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Nõude/erandi kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse viinamarjade pressimist, veini valmistamist ja laagerdamist käsitlevat erandit, hõlmab 2025. aasta ametliku geograafiaseadustiku alusel järgmiste kommuunide territooriume:

Indre-et-Loire’i departemang: Avoine, Beaumont-en-Véron, Benais, Bourgueil, La Chapelle-sur-Loire, Chouzé-sur-Loire, Coteaux-sur-Loire (ainult endiste kommuunide Saint-Patrice ja Ingrandes-de-Touraine territoorium), Restigné ja Savigny-en-Véron.

Maine-et-Loire’i departemang: Allonnes, Brain-sur-Allonnes.

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 5 lõike 1 kohaselt vastab vahetus läheduses asuv ala piirkonnale, mis asub asjaomase määratletud piirkonna vahetus läheduses.

Nõude/erandi pealkiri

Märgistus

Õigusraamistik

Riiklikud õigusaktid

Lisanõude/erandi liik

Märgistamisega seotud lisasätted

Nõude/erandi kirjeldus

– Kõik vabatahtlikud märked, mille kasutamist võivad liidu sätete alusel reguleerida liikmesriigid, kirjutatakse tähemärkidega, mille mõõtmed ei ole (kõrguselt, laiuselt ega paksuselt) üle kahe korra suuremad kui tähemärgid, millega on kirjutatud kaitstud päritolunimetus. – Tähed, mida kasutatakse geograafilise nimetuse „Vin de Loire“ märkimiseks, ei tohi olla suuremad (kõrguselt ega laiuselt) kui kaks kolmandikku nende tähtede suurusest, mis moodustavad kaitstud päritolunimetuse. – Kaitstud päritolunimetusega veinide märgistusel võib esitada väiksema geograafilise piirkonna nimetuse, kui tegemist on katastriüksusega ja selle nimi on esitatud saagideklaratsioonil.

Elektrooniline viide (URL) tootespetsifikaadi avaldamisele

https://info.agriculture.gouv.fr/boagri/document_administratif-47d86866-3725-4fea-b087-8132296a76f9

---

(1)  Komisjoni 30. oktoobri 2024. aasta delegeeritud määrus (EL) 2025/27, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2024/1143 geograafiliste tähiste, garanteeritud traditsiooniliste toodete ja vabatahtlike kvaliteedimõistete registreerimist ja kaitset käsitlevate eeskirjadega ning tunnistatakse kehtetuks delegeeritud määrus (EL) nr 664/2014 (ELT L, 2025/27, 15.1.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2025/27/oj).