1.

rõhutab, et digiteenuste määrusega nõutakse, et alaealistele ligipääsetavad veebiplatvormid kehtestaksid asjakohased ja proportsionaalsed meetmed, et tagada oma teenuse kasutamisel alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge tase;

2.

võtab teadmiseks komisjoni suuniseid meetmete kohta, et tagada alaealistele internetis eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge tase vastavalt digiteenuste määruse artikli 28 lõikele 4; väljendab heameelt suuniste laia kohaldamisala üle, mis hõlmab selliseid põhimõtteid nagu eraelu puutumatus ja sisseprojekteeritud turve ning praktilisi suuniseid turvamehhanismide kohaldamise kohta riskipõhise lähenemisviisi alusel, sealhulgas suure riskiga platvormidele esitatud soovituse üle võtta kasutusele täpsed, töökindlad ja privaatsust säilitavad vanusekontrolli mehhanismid; väljendab lisaks heameelt, et suunistes pooldatakse kaitsvaid vaikeseadeid, kinnitatakse taas rakenduste pakkujate vastutust, olenemata sellest, kas see on delegeeritud operatsioonisüsteemide operaatoritele, ning selliste olemasolevate vahendite edendamise üle, nagu sisseprojekteeritud veebiohutuse koodeksid ja lapse õiguste mõjuhinnangud;

3.

on seisukohal, et komisjoni suuniseid võiks veelgi parandada, eelkõige seoses alaealiste kaitsega sõltuvusttekitava disaini, profiilianalüüsil põhinevate soovituste ja kaasamispõhiste soovituste eest; märgib samuti, et need suunised ei ole õiguslikult siduvad ja vaja võib olla täiendavaid seadusandlikke meetmeid;

4.

rõhutab, kui oluline on digiteenuste määruse ja teiste asjakohaste õigusaktide, sealhulgas audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi kiire rakendamine ja mõjus jõustamine ning nende terviklik rakendamine riiklikul tasandil, et saavutada alaealistele turvalise veebikeskkonna tagamise eesmärk; väljendab heameelt digiteenuste määruse alusel toimuvate komisjoni uurimiste üle alaealiste kaitse kohta internetis, milles keskendutakse eelkõige sõltuvusttekitavale käitumisele, nn jäneseuru nähtusele, vanuse kontrollimise mehhanismidele ja soovitussüsteemidele; nõuab tungivalt, et komisjon viiks uurimised kiiresti lõpule ja võtaks kõik vajalikud lisameetmed, kehtestades muu hulgas trahvid ja mõjusad parandusmeetmed, kooskõlas digiteenuste määruses kehtestatud reeglitega;

5.

tuletab meelde, et komisjon algatas 27. mail 2025 suurte pornograafiaplatvormide suhtes ametliku menetluse digiteenuste määrusest tulenevate kohustuste rikkumise pärast; rõhutab, et komisjoni uurimistes keskendutakse eelkõige alaealiste kaitsmisele internetis ja tõhusate meetmete puudumisele kasutajate vanuse kontrollimiseks; tuletab meelde, et pornograafilisel, samuti vägivaldsel ning naisi alavääristavaid, rassistlikke või homofoobseid vaateid põlistaval sisul võib alaealistele olla äärmiselt tõsised füüsilised, sotsiaalsed ja emotsionaalsed tagajärjed, mis kahjustavad nende psühholoogilist arengut;

6.

rõhutab, kui oluline on tarbijakaitsealase koostöö võrgustiku koordineeritud tegevus alaealiste kaitsmiseks internetis, milles keskendutakse eelkõige otse lastele suunatud pöördumistele reklaamides, agressiivsete kaubandustavade kasutamisele, selge ja läbipaistva teabe puudumisele ning mõjutusturundusele;

7.

väljendab muret ohtlike suundumuste ja väljakutsete, sh suunatud desinformatsioonikampaaniate leviku pärast veebiplatvormidel, märkides, et need võivad alaealisi kahjustada; rõhutab, et lapsevanemad ja eestkostjad ei ole piisavalt teadlikud ning sageli on neil piiratud võimalused reageerida enne, kui on juba hilja; nõuab tungivalt, et veebiplatvormid hindaksid kooskõlas kehtivate õigusaktidega ennetavalt alaealistele avalduvaid riske ning tuvastaksid esilekerkivad ohtlikud suundumused ja probleemid; kutsub komisjoni üles looma koostöös turvalisema interneti keskustega ELi tasandil tõhusa kiirhoiatusmehhanismi, et selliseid probleeme avastada ja nõuda platvormidelt nende leevendamist; kutsub komisjoni üles tegema ettepanekut, et platvormid kuvaksid kriisiinfo ja kontaktandmed kolmandate osapoolte tugiteenuste puhul, näiteks söömishäirete või enesetappude ennetamisega tegelevate heategevusorganisatsioonide kontaktandmed;

8.

väljendab muret veebiplatvormidel toimuva alaealiste värbamise pärast kuritegelikesse võrgustikesse; väljendab muret, et puuduvad ambitsioonikamad leevendusmeetmed alaealiste kaitsmiseks, eelkõige seoses teavitamise ja meetmete võtmisega, ülipersonaliseeritud ja kaasamispõhiste soovitusalgoritmidega, mis põhjustavad sõltuvust tekitavat käitumist, ja petuelementidega; võtab murega teadmiseks, et mõned suured digiplatvormid on hiljuti teatanud kavatsusest leevendada oma platvormidel kehtivaid rangeid sisu modereerimise nõudeid; väljendab sügavat muret, et selline samm võib suurendada alaealiste ja teiste vähekaitstud kasutajate kokkupuudet kahjuliku, ebaseadusliku või sobimatu sisuga, mis kahjustab jõupingutusi turvalise veebikeskkonna tagamiseks;

9.

juhib tähelepanu riskihindamist puudutavate sätete olulisusele digiteenuste määruses ning rõhutab, et väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite poolt digiteenuste määruse alusel tehtud riskihindamised alaealiste turvalisuse kohta internetis on sageli ebapiisavad, nendes ei esitata piisavalt üksikasjalikku teavet lisaks sellele, mis on juba avalikkusele kättesaadav, neil puudub sõltumatu järelevalve ja nendes alahinnatakse alaealistele avalduvaid riske; kutsub komisjoni üles kasutama nende probleemide lahendamiseks täielikult ära digiteenuste määruse alusel kättesaadavaid vahendeid ning tagama, et riskihindamise kohustusi ja nendega seotud leevendusmeetmeid järgitaks täies ulatuses; kutsub komisjoni üles digiteenuste määruse kohaste jõustamisvolituste raames kontrollima ka seda, kas veebiplatvormid järgivad omaenda kehtestatud tingimusi; kutsub komisjoni üles kaaluma viimase abinõuna järjepidevalt eeskirju eiravate veebisaitide või rakenduste keelustamist; kutsub komisjoni üles esitama sõltumatute auditite jaoks suuniseid, kriteeriume, võrdlusaluseid ja selge raamistiku;

10.

kutsub komisjoni üles muutma riskihindamisi usaldusväärsemaks, määrates kindlaks teabe, andmed ja hinnangud, mis peavad süsteemsetes riskihindamistes sisalduma, näiteks teave lastele suunatud isikustatud või isikustamata reklaamidest saadud tulude kohta, samuti hinnang alaealistele avalduvate potentsiaalsete riskide ja algoritmide mõju kohta alaealiste kasutajakogemusele, eelkõige selle kohta, kuidas alaealised võivad algoritmide tõttu kokku puutuda ebaseadusliku sisuga või sõltuvust tekitavate disainielementidega; rõhutab, kui oluline on kaasata riskihindamisse alaealised, eestkostjad ja kõik asjaomased eksperdid, tagamaks, et teenuse kavandamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse alaealiste parimaid huve ja vajadusi; mõistab hukka suurte digiplatvormide jätkuva suutmatuse oma teenuste puhul alaealisi piisaval määral kaitsta, millele on tähelepanu juhtinud rikkumisest teatajad, kes on paljastanud tõsiseid rikkumisi ja kahjulikke tavasid; kutsub komisjoni üles tegema aktiivselt koostööd rikkumisest teatajatega, kes on avalikustanud alaealiste kaitsega seotud muresid digiplatvormidel, et kasutada ära nende eksperditeadmisi ja kogemusi, eesmärgiga parandada ELi poliitikameetmete ja jõustamismehhanismide tõhusust, et kaitsta alaealisi internetis;

11.

tuletab meelde, et komisjonil ja liikmesriikidel on digiteenuste määruse jõustamisel jagatud vastutus; väljendab muret, et mitmes liikmesriigis esineb digiteenuste koordinaatorite määramisel ja/või neile volituste andmisel märkimisväärseid viivitusi, mis kahjustab märkimisväärselt tarbijate, sealhulgas alaealiste kaitset kogu ELis; väljendab heameelt rikkumismenetluste üle, mis on algatatud mitme liikmesriigi suhtes, kes ei ole digiteenuste koordinaatoreid määranud ja/või neile volitusi andnud; nõuab tungivalt, et liikmesriigid, kes ei ole seda veel teinud, määraksid viivitamata digiteenuste koordinaatorid ja annaksid neile volitused, ning palub liikmesriikidel eraldada digiteenuste koordinaatoritele ja muudele digiteenuste määruse jõustamises osalevatele asjaomastele asutustele piisavad vahendid; rõhutab vajadust tagada mitmeaastases finantsraamistikus, et ametiasutustel on oma töö nõuetekohaseks ja tulemuslikuks tegemiseks kõik vajalikud vahendid;

12.

kutsub komisjoni üles tagama ühtlustatud lähenemisviisi liikmesriikide jõustamismeetmetele, sealhulgas digiteenuste koordinaatorite ühtlustatud töökorra abil, et vältida siseturu killustatust; kutsub komisjoni, digiteenuste koordinaatorite nõukoda ja asjaomaseid riiklikke ametiasutusi üles tähelepanelikult jälgima ja hindama veebiplatvormide poolt alaealiste kaitseks võetud meetmete tulemuslikkust; nõuab tungivalt, et komisjon hõlbustaks koostööd digiteenuste koordinaatorite ja tarbijakaitsealase koostöö asutuste vahel liikmesriikide tasandil ning annaks suuniseid, et aidata liikmesriikidel seda koostööd struktureerida;

13.

väljendab heameelt tarbijakaitsealase koostöö võrgustiku jõustamispüüdluste üle tarbijakaitses, eeskätt e-kaubanduse ja videomängude valdkonnas, et kaitsta alaealisi kahjulike tavade eest, ning jätkuva dialoogi üle videomängusektori esindajatega; nõuab tungivalt, et komisjon teeks ettepaneku vaadata läbi tarbijakaitsealase koostöö määrus, eesmärgiga tagada komisjonile laiaulatuslike tarbijaõiguste rikkumiste puhul kesksed uurimis- ja jõustamisvolitused kogu ELis;

14.

väljendab heameelt, et komisjon on läbi viinud tarbijakaitsealaste õigusaktide toimivuskontrolli seoses digitaalse õiglusega; rõhutab, et mõned probleemid, mis on seotud tarbijate kaitsega internetis, on endiselt lahendamata, kusjuures alaealisi peetakse ebaausate ja manipuleerivate veebitavade suhtes eriti vastuvõtlikuks; kutsub komisjoni üles tugevdama alaealiste kaitset internetis tulevase digitaalse õigluse õigusaktiga; on veendunud, et internetis osalejate kasutatavad veenvad tehnoloogiad, nagu suunatud reklaam, mõjutusturundus, sõltuvusttekitav disain, aardelaekad, videomängude rakendusesisesed vääringud ja petuelemendid, peaksid kuuluma digitaalse õigluse õigusakti kohaldamisalasse ning selle õigusaktiga tuleks kaotada õiguslikud lüngad ja see peaks olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega, et tarbijaid, eelkõige alaealisi veebis paremini kaitsta, võttes arvesse vajadust vältida tarbetut regulatiivset koormust;

15.

võtab teadmiseks, et praegu on vanuse kindlakstegemise (vanuse kontrollimine, vanuse hindamine ja enda kinnitus) meetmed kogu ELis killustatud, millega kaasneb siseturu killustatus; tunnistab, et mõned liikmesriigid on rakendanud täiustatud meetmeid, et tõhustada alaealiste kaitset internetis; peab kahetsusväärseks, et riikide erinevad lähenemisviisid võivad põhjustada selle, et alaealiste kaitse tase internetis on ELis ebaühtlane; tunnistab, kui olulised on selles küsimuses nii riigi kui ka ELi tasandil toimuvad arutelud, mille eesmärk on teha kindlaks, kuidas seda probleemi ELi tasandil kõige paremini lahendada;

16.

rõhutab, et kultuurinormid, ühiskondlikud väärtused ja üldsuse tundlikkus digivahendite ja andmete kasutamise suhtes on liikmesriigiti väga erinevad, mis mõjutab seda, kuidas konkreetne ühiskond tajub, aktsepteerib ja usaldab selliseid meetmeid nagu vanuse kontrollimine; rõhutab, et neid erinevusi tuleb hoolikalt analüüsida, et kõikide Euroopa tasandi algatustega võetaks arvesse riiklikku konteksti ja üldsuse usaldust ning pakutaks mõjusaid vahendeid alaealiste kaitsmiseks;

17.

väljendab heameelt, et komisjon on oma suunistes lähtunud riskipõhisest lähenemisviisist seoses tulemuslike, proportsionaalsete ja eraelu puutumatust kaitsvate vanusekontrolli mehhanismidega, et kaitsta alaealisi internetis kooskõlas digiteenuste määrusega; rõhutab, et komisjon on seisukohal, et ligipääsupiirangute kehtestamine, mida toetavad vanusekontrolli meetodid, on asjakohane ja proportsionaalne meede, et tagada alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge tase; kutsub komisjoni üles esitama vajaduse korral asjakohased seadusandlikud meetmed, et tagada õiguskindlus ja ühtlustatud lähenemisviis turvalistele ja usaldusväärsetele vanusekontrolli mehhanismidele, võttes arvesse komisjoni suuniseid alaealiste kaitse kohta kogu ELis ja tagades alaealiste võrdse kaitse liidus;

18.

võtab siiski teadmiseks vanusekontrolli mehhanismidega seotud mured seoses võimalike soovimatute tagajärgedega lapse vabadustele ja õigustele; nõuab seetõttu, et vanusekontrolli mehhanismidega seotud seadusandlike meetmete mõju põhiõigustele hinnataks põhjalikult, et vältida jälgimistavade kinnistumist ja tagada, et kõigis väljapakutud lahendustes seataks esikohale kõige mõjusamad ja eraelu puutumatust kaitsvad meetmed ning et need võetaks vastu ainult siis, kui see on rangelt vajalik ja proportsionaalne ning kui nendega kaasnevad tugevad kaitsemeetmed;

19.

nõuab, et komisjon tagaks, et ELi õigusaktid, mis käsitlevad alaealiste turvalisust internetis, oleksid sidusad;

20.

rõhutab, et vanusekontrolli mehhanismid ei ole imelahendus alaealiste kaitsmiseks paljude ohtude eest, millega nad internetis kokku puutuvad; rõhutab, et sellised vahendid ei vabasta platvorme vastutusest tagada, et nende tooted on sisseprojekteeritult ja vaikimisi alaealistele ohutud ja sobivad; ergutab töötama välja alaealistele eakohaseid sotsiaalmeediateenuste versioone;

21.

rõhutab komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni algatust luua eksperdirühm, et kiiresti hinnata muu hulgas digitaalse vanusepiirangu küsimust ja seda, milliste internetipõhiste teenuste puhul see kehtestada tuleks;

22.

on seisukohal, et kui komisjon nõuab kasutajate vanuse kontrollimist, peaks ta nõudma ainult kõige täpsemate, töökindlate ja eraelu puutumatust kaitsvate mehhanismide kasutamist; on seisukohal, et selliseid mehhanisme tuleks süsteemselt rakendada veebiplatvormide või digiteenuste puhul, mis müüvad tooteid või teenuseid, mille suhtes kehtib ELi või riigisiseste õigusaktide kohaselt vanusepiirang, ning sotsiaalmeediaplatvormide, videojagamisplatvormide ja tehisintellektipõhiste kaaslaste suhtes, mis kujutavad endast ohtu alaealistele;

23.

ergutab neid liikmesriike, kes on juba välja töötanud tõhusad vanusekontrolli digivahendid, ja komisjoni tegema koostööd, et töötada ELi tasandil välja tugev ja tulemuslik vanusekontrolli vahend, millega on tagatud eIDAS2 määrusest tulenevate tehniliste kirjelduste täielik järgimine;

24.

väljendab heameelt komisjoni jõupingutuste üle pakkuda kogu ELi hõlmavat lahendust, töötades välja vanusekontrolli rakenduse ja Euroopa digiidentiteedikukru; soovitab komisjonil veelgi investeerida eraelu puutumatust kaitsvatesse süsteemidesse, näiteks teabetu tõestuse protokollidesse, tuginedes minimaalse kokkupuute ja võimalikult väheste andmete kogumise põhimõtetele; kutsub komisjoni üles tagama, et kasutusele võetavad vanusekontrolli mehhanismid on täpsed, tulemuslikud, usaldusväärsed, töökindlad, mittesekkuvad, eraelu puutumatust kaitsvad ja mittediskrimineeriva disainiga ega stimuleeri selliste tehnoloogiate väljatöötamist, mis põhinevad kasutajate, eelkõige alaealiste jälgimisel või muude ebaeetiliste tehnoloogiliste tavade rakendamisel;

25.

rõhutab, et inimestele tuleks võimaldada ligipääsu veebiplatvormidele, mis kasutavad vaikimisi kõige lihtsamat, turvalisemat ja eraelu puutumatust kõige enam austavat valikut; on seisukohal, et seni täidab need eesmärgid digiidentiteedikukkur; kutsub komisjoni üles tagama, et internetipõhistele teenustele juurdepääsu võimaldamiseks turule viidavad vanusekontrolli mehhanismid ei põhine inimeste jälgimisel ega profiilianalüüsil ning et kasutajate vanuse kontrollimine vastab kõrgeimatele eraelu puutumatuse ja täpsuse standarditele; rõhutab vajadust tagada, et veebiplatvormid saavad vastuseks küsimusele, kas kasutaja on teatavas vanuses, ainult „jah“ või „ei“, selle asemel et kasutajat tuvastada; kutsub komisjoni üles võtma kasutusele seostatavuse välistamise põhimõtte tagamaks, et valitsused ega veebiplatvormid ei saa kindlaks teha, millised teenusekasutajad on kasutatud nende vanusekontrolli vahendit;

26.

rõhutab, et teenuseosutaja esmane kohustus on tagada, et tema teenustele juurepääsuks tehakse alaealiste vanus tulemuslikult kindlaks; väljendab heameelt komisjoni seisukoha üle, et kolmanda isiku kasutatava meetodi tulemuslikkuse tagamise eest vastutab teenuseosutaja;

27.

märgib, et mitu veebiplatvormide pakkujat on oma teenustele juurdepääsu võimaldamiseks kehtestanud isikute kontrollimise ja/või kindlakstegemise mehhanismid, kusjuures nii mõnegi pakkuja puhul esineb tõsiseid probleeme seoses täpsuse ja eraelu puutumatusega või kallutatud mehhanismide kasutamisega; märgib lisaks, et mõned veebiplatvormid on juba oma kasutustingimustes sätestanud, et nende teenuseid ei tohi kasutada alla 13-aastased alaealised; rõhutab, et hoolimata nendest mehhanismidest puutuvad alaealised suures ulatuses kokku sisuga, mis ei ole eakohane, aga mida neile aktiivselt soovitatakse või mis on suunatud just neile, või puutuvad kokku selliste ohtudega nagu sõltuvus sotsiaalmeediast, videojagamisplatvormidest või videomängudest; rõhutab, et praegustest mehhanismidest on lihtne mööda hiilida ja nende kasutamist tuleb täiendada tugevate ja asjakohaste kaitsemeetmetega, et tagada alaealiste piisav kaitse internetis;

28.

nõuab, et kehtestataks Euroopa ühtlustatud digitaalne vanusepiirang 16 aastat, mis oleks vaikimisi lävend, mille alusel ei tohiks võimaldada sellest vanusest noorematele kasutajatele ligipääsu veebipõhistele sotsiaalmeediaplatvormidele, välja arvatud juhul, kui lapsevanemad või eestkostjad on sellele nõusoleku andnud; nõuab, et sama vanusepiirang kehtiks videojagamisplatvormide ja tehisintellektipõhiste kaaslaste puhul, mis kujutavad endast ohtu alaealistele; nõuab lisaks, et kehtestataks Euroopa ühtlustatud digitaalne vanusepiirang 13 aastat, mille alusel ei võimaldata sellest vanusest noorematele kasutajatele juurdepääsu sotsiaalmeediaplatvormidele; kutsub president Ursula von der Leyeni määratud eksperdirühma üles hindama oma volituste raames videojagamisteenuste ja tehisintellektipõhiste kaaslaste suhtes 13 eluaasta vanusepiiri kehtestamist; rõhutab, et see oleks kaitsemeede, mis aitaks lapsevanematel hallata oma laste digitaalset kohalolu ja tagada eakohane veebikasutus;

29.

kutsub lisaks komisjoni üles kaaluma isikliku vastutuse nõude kehtestamist kõrgemale juhtkonnale juhul, kui digiteenuste määruse artiklites 34–35 sätestatud alaealiste kaitset käsitlevaid sätteid pidevalt ja tõsisel määral rikutakse, ning stimuleerima nõuete paremat täitmist;

30.

rõhutab, et kuigi veebiplatvormid on kasutusele võtmas vanusekontrolli mehhanisme, on vaja rohkem meetmeid, et muuta internetipõhised teenused turvaliseks eeskätt alaealistele, aga ka ülejäänud ühiskonnale; järeldab, et sõltuvust tekitavad omadused ja muud probleemsed mehhanismid tuleb kõrvaldada ja sellega tuleb kiiresti tegeleda;

31.

nõuab suuremat lapsevanemate, sideteenuste pakkujate, meediaettevõtjate, videomängude tootjate ja arendajate ning veebiplatvormide vahelist koostööd seoses laste turvalisust ähvardavate ohtude kindlakstegemisega internetis ja parimate tavade vahetamisega selles valdkonnas;

32.

rõhutab, et digiteenuste määruse kohaselt peavad veebiplatvormid tagama mõjusate kaitsemeetmete olemasolu vähekaitstud rühmade, nagu alaealised, kaitsmiseks; toonitab, et alaealistele ligipääsetavate veebiplatvormide pakkujad võiksid kehtestada kergesti arusaadavad ja kasutajasõbralikud vanemliku kontrolli meetmed, mis võimaldavad lapsevanematel ja eestkostjatel aidata kaitsta alaealisi kahjuliku sisuga kokkupuutumise ohu eest; tuletab meelde, et audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis on sätestatud sarnased kohustused videojagamisplatvormidele; rõhutab, et vanemliku kontrolli meetmed peaksid olema tulemuslikud ja kavandatud eraelu puutumatust silmas pidades ning nendega tuleks vältida alaealiste veebitegevuse ülemäärast jälgimist; on seisukohal, et nende vahendite kasutamine peaks olema lapsevanematele vabatahtlik; rõhutab, et vanemliku kontrolli vahendid ei piira veebiplatvormide vastutust tagada, et nende tooted on disainilt või vaikimisi alaealistele turvalised ja sobivad, näiteks varustades alaealiste kasutatavad kontod vaikimisi rangeimate turva- ja privaatsusseadetega või töötades välja selged ja täpsed aruandlusmehhanismid, mis on kergesti leitavad, eriti alaealistele;

33.

väljendab muret, et lapsevanematel puuduvad sageli teadmised, pädevus ja piisavad vahendid alaealiste veebitegevuse jälgimiseks ja haldamiseks või nad ei ole teadlikud neile kättesaadavatest vahenditest; märgib, et isegi kui vanemliku kontrolli vahendeid kasutatakse, ei ole neid alati lihtne leida ega neis orienteeruda ning alaealised saavad neist kergesti kõrvale hoida; rõhutab, kui oluline on tagada, et sellised vahendid oleksid kasutajasõbralikud, intuitiivsed, kergesti leitavad ja kõigile lapsevanematele ja eestkostjatele, sealhulgas puuetega inimestele, kergesti arusaadavad; nõuab tungivalt, et platvormid võtaksid suurema vastutuse vanemliku kontrolli süsteemide edendamise ja parandamise eest, ning kutsub neid üles avaldama asjakohaseid andmeid nende süsteemide mõjususe kohta;

34.

on veendunud, et kuigi vanemliku kontrolli vahendid pakuvad lahendust, et piirata laste kokkupuudet sobimatu sisu ja sobimatute teenustega või piirata liigset ekraaniaega, on need eri platvormide ja seadmete vahel killustatud ning keskmisel lapsevanemal või eestkostjal on neid sageli raske tulemuslikult kasutada; kutsub komisjoni üles ergutama veebiplatvorme ja muid digiteenuste pakkujaid töötama välja koostalitlusvõimelised vanemliku kontrolli vahendid, sealhulgas koostalitlusvõimelised põhifunktsioonid, millega saaks kõrvaldada operatsioonisüsteemide ja seadmete vahelise killustatuse ning võimaldada lapsevanematel hallata oma laste seadmeid ja rakendusi sõltumata tootjast või operatsioonisüsteemist; on veendunud, et see lähenemisviis peaks olema osa ka alaealiste kaitset käsitlevatest komisjoni ajakohastatud suunistest;

35.

rõhutab, kui olulised on teavate liikmesriikide olemasolevad üldsuse teadlikkuse suurendamise algatused, et toetada lapsevanemaid ja eestkostjaid alaealiste turvalisuse tagamisel internetis ja sotsiaalmeediaplatvormidel, pakkudes vanemliku kontrolli vahendite kasutamise kohta teavet ja suurendades sellealast teadlikkust;

36.

tunnistab, et teatavad disainielemendid võivad pakkuda ka mõningaid eeliseid, näiteks aidata kasutajatel leida asjakohast ja kvaliteetset sisu ning võimaldada sisu kvaliteedi kasutajapõhist hindamist; rõhutab siiski, et digitoodete ja -teenuste sõltuvusttekitav kasutamine võib alaealistele põhjustada majanduslikku, füüsilist ja vaimset kahju; rõhutab, et sõltuvusttekitavad disainielemendid on sageli platvormide, eelkõige sotsiaalmeediaplatvormide, aga ka teatavate internetipõhiste teenuste ja internetimängude ärimudeli lahutamatu osa, kuid neid kasutavad ka teenuseosutajad, kes ei kuulu digiteenuste määruse kohaldamisalasse, mille tulemuseks on alaealiste äriline ärakasutamine; rõhutab ühtlasi, et mõningad sõltuvusttekitavad disainielemendid võivad väljenduda ka algoritmilistes soovitussüsteemides, milles seatakse esikohale emotsioone esilekutsuv, äärmuslik, sobimatu või (üli)isikupärastatud sisu, et maksimeerida kasutaja kaasatust; tunneb muret, et veebiplatvormid võivad alaealisi meelitada kahjulikku sisu sisaldavasse labürinti (nn jäneseurgudesse) või kasutada reklaami eesmärgil ära alaealiste kaitsetust; märgib, et komisjon on digiteenuste õigusakti alusel juba alustanud sõltuvusttekitavate disainielementide uurimist; nõuab, et riskihindamise ja -maandamise kohustuste osana rakendataks tulemuslikult digiteenuste määruse kehtivaid sätteid, mis käsitlevad sõltuvusttekitavaid disainielemente; kutsub komisjoni üles esitama õigusakti ettepaneku, millega nähakse ette eakohane disain ning sisseprojekteeritud ja vaikimisi ohutus, samuti nõudma, et kõik platvormid ja teised kauplejad lisaksid oma soovitussüsteemidesse vajalikud kaitsemeetmed, keelustaksid alaealiste kaasamise põhised soovitusalgoritmid, keelustaksid kõige kahjulikumad sõltuvusttekitavad tavad ja lülitaksid vaikimisi välja muud sõltuvusttekitavad disainielemendid;

37.

rõhutab, et sellised omadused, nagu „infinite scrolling“ (20) (lõputu kerimine), „auto play“ (21) (automaatesitus), „pull to refresh“ (värskendamiseks tiri), kustuvad lood, preemiad ja stiimulid järjepideva või korduva kasutamise eest ning karistused tegevusetuse eest, kasutajatele sihtide seadmine ja liigsed tõuketeated, hasartmängulaadsed võtted (aardelaekad) ning kahjulikud mängustamistavad on kavandatud mõjutama alaealiste otsustusprotsessi, köites nende tähelepanu manipuleerivate strateegiatega, mille eesmärk on suurendada nende kaasatust ning internetis kulutatavat aega ja raha; rõhutab, et sellised elemendid võivad kahjustada alaealiste keskendumisvõimet ja veebisisuga mõistlikult ümber käia; rõhutab, et selliseid funktsioone nagu automaatesitus kasutatakse juba alaealistele suunatud videosisus; kordab parlamendi üleskutset tegeleda tarbijakaitseõiguse läbivaatamisel tõhusalt sõltuvusttekitava disainiga kõigi internetipõhiste teenuste ja vanuserühmade lõikes ning nõuab tungivalt, et sellega seoses võetaks ELi tasandil ambitsioonikaid meetmeid;

38.

rõhutab, et teatavaid digiteenuste elemente, nagu laikimine, sotsiaalse heakskiidu mehhanismid ja lugemiskinnitused, võib käsitada heakskiidu taotlemist ja sotsiaalset võrdlemist soodustava ning enese aktsepteerimist ja enesehinnangut kahjustavate teguritena, juhul kui soovitud tagasisidet ei saada, ning toonitab, et veebiplatvormid ja kauplejad kasutavad selliseid võtteid kaasamise oluliste stiimulitena, eelkõige alaealiste kaasamise soodustamiseks;

39.

palub komisjonil tagada, et sotsiaalmeedia- ja videojagamisplatvormide soovitussüsteemide pakkujad ei esita alaealistele profiilianalüüsil põhinevat sisu; rõhutab, et see aitab kaitsta alaealiste vaimset tervist, vähendada sõltuvusttekitavat käitumist ja soodustada sisukamaid kogemusi väljaspool internetti;

40.

toonitab liigse ekraaniaja ja nutitelefoni probleemse kasutamise mõju vaimsele ja füüsilisele tervisele; väljendab heameelt, et komisjoni president andis liidu olukorda käsitlevas 2025. aasta kõnes teada, et enne aasta lõppu kavatsetakse kokku kutsuda eksperdirühm, et käsitleda teemana laste juurdepääsu sotsiaalmeediale; kutsub komisjoni üles sellise eksperdirühma kiiresti kokku kutsuma ja tagama, et see teeks koostööd Maailma Terviseorganisatsiooni ja liikmesriikide tervishoiuasutustega, samuti noorte ja lapsevanemate esindajatega, et anda välja Euroopa tõenduspõhised tipptasemel suunised alaealiste ekraaniaja kohta, eesmärgiga parandada alaealiste kui tarbijate kaitset internetis, tuginedes Prantsusmaal, Rootsis ja Madalmaades juba tehtud tööle; märgib, et need suunised peaksid sisaldama suuniseid eakohase ekraanikasutuse kohta, sealhulgas maksimaalne aeg vastavalt vanusele, soovitusi iga internetipõhise teenuse liigi kohta vanuserühmade lõikes ning soovituslikku nutitelefonide ja asjakohasel juhul muude seadmete kasutamise vanuse alampiiri ja näiteks soovitusi nutitelefonide kasutamise kohta koolides; rõhutab, et kiiresti on vaja teha edusamme sotsiaalmeedia laiemat mõju käsitleva kogu ELi hõlmava uuringu tulemuste osas, kusjuures uuring peaks ulatuslikumalt hõlmama ekraaniaega ning tulemuste alusel peaks olema võimalik võtta lisameetmeid alaealiste kaitsmiseks; nõuab, et komisjon ja liikmesriigid tegeleksid selliste probleemidega, nagu veebis veedetud aja üle kontrolli kaotamine ja liigne ekraaniaeg, ning suurendaksid nende suuniste alusel lapsevanemate teadlikkust liigse ekraaniaja mõjust ja ohtudest ning asjakohasel juhul problemaatilisest internetikasutusest;

41.

rõhutab kasvavat probleemi seoses internetis levitatava äärmusliku sisuga, mida võib pidada ebaseaduslikuks; on seisukohal, et sageli on see tihedalt seotud teatavate veebiplatvormide ärilise kujundusega, mis võib hõlmata funktsioone, mis soodustavad digisõltuvuse tekkimist, maksimeerivad kaasatust ja mõjutavad negatiivselt ühiskondlikku arutelu; märgib, et alaealised võivad olla sellise sisu suhtes eriti vastuvõtlikud nende arengutasemega seotud tegurite tõttu, nagu tugev emotsionaalne reageerimine, kriitilise otsustusvõime puudumine ja probleemid impulsside kontrollimisega; rõhutab, et kuna alaealised veedavad internetis palju aega, võib nende kokkupuude äärmusliku sisuga veebis järk-järgult viia selleni, et teatavaid äärmusluse vorme hakatakse normaalseks pidama; on seisukohal, et seda kasvavat probleemi tuleks kiiresti käsitleda osana digiteenuste määruse artiklites 34 ja 35 sätestatud riskihindamise ja riskide maandamise meetmetest ning märgib, et määruses on sõnaselgelt mainitud soolist vägivalda, alaealiste kaitset, vaimset heaolu ning sellega seoses sisu modereerimise ja algoritmilise võimendamise tähtsust; märgib, et viimastel aastatel on äärmuslik tegevus alaealiste seas märkimisväärselt sagenenud;

42.

rõhutab, et 97 % (22) kõige populaarsematest ELi tarbijate kasutatavatest veebisaitidest ja rakendustest kasutavad vähemalt üht petuelementi; rõhutab, et alaealised on petuelementide ees eriti kaitsetud; rõhutab, et oma arengustaadiumi ja psühholoogilise kaitsetuse tõttu on alaealisi lihtsam manipuleerida näiteks isikuandmeid jagama, soovimatuid internetioste tegema või rakendusi installima; rõhutab, et asjaomaste õigusaktide, eelkõige ebaausate kaubandustavade direktiivi ja digiteenuste määruse sätteid tuleb rangelt jõustada, et vältida manipuleerivat liideste kujundamist, eriti kui sihtrühmaks on vähekaitstud kasutajad;

43.

rõhutab, et puudub ühtne terviklik petuelemente käsitlev ELi õigusakt; tuletab meelde, et EL on petuelementide vastu võitlemiseks meetmeid võtnud mitmesuguste õigusaktide abil, nagu ebaausate kaubandustavade direktiiv ja digiteenuste määrus; rõhutab, et digiteenuste määruses on petuelementide keelustamise kohaldamisala piiratud digiplatvormidega, kuid petuelemente kasutatakse laialdaselt kõigis sektorites; tuletab meelde, et ebaausate kaubandustavade direktiivis on sätestatud üldine petuelementide keeld ja asjaomase direktiivi musta nimekirjaga on otseselt keelatud ainult teatavad petuelemendid ning ükski praegustest keeldudest ei hõlma konkreetselt digiliideseid; tunneb muret, et see põhjustab õiguskindlusetust nii tarbijatele, sealhulgas alaealistele, kui ka ettevõtjatele ja ametiasutustele;

44.

nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon selgitaks petuelemente reguleerivate kehtivate õigusaktide koostoimet ja kaaluks ebaausate kaubandustavade direktiivi I lisas esitatud ebaausate kaubandustavade loetelu läbivaatamist, et kõrvaldada asjakohasel juhul muudki õiguslikud lüngad; juhib eelkõige tähelepanu tavadele, millega tõstetakse teatavaid valikuid tugevamini esile, kui tarbijatel palutakse teha otsus või valida eelnevalt määratud valikute hulgast, või kui tarbijatel palutakse teha valik, mis on juba ette ära tehtud, takistades valikuvabadust, näiteks eemaldades kõik peatumismärgid, või kui vaikeseadeid on raske muuta, või kui rõhutakse tarbija emotsioonidele, et kallutada neid teatavate valikute suunas, või kui keelekasutus on mitmetähenduslik, et ajada tarbijaid otsuse tegemisel segadusse, või kui tekitatakse tunne, et tegutseda tuleb otsekohe, märkides vääralt, et ka teised kasutajad on hetkel teatavatest toodetest või teenustest huvitatud või et alles on jäänud vaid mõned üksikud tooted, või märkides vääralt, et paljud kasutajad on hiljuti endale konkreetse toote soetanud;

45.

rõhutab, et videomängud kuuluvad digiteenuste määruse kohaldamisalasse niivõrd, kuivõrd need kvalifitseeruvad vahendusteenuseks või platvormiks; kutsub komisjoni üles digiteenuste määruse asjakohaseid sätteid otsustavalt jõustama; rõhutab siiski, et selliste videomängude pakkujate suhtes, kelle teenused ei kvalifitseeru vahendusteenuseks või platvormiks, ei kohaldata digiteenuste määruses sätestatud reegleid; kutsub komisjoni üles asjakohasel juhul tagama, et kõik veebipõhised videomängud vastavad digiteenuste määruses sätestatud miinimumnõuetele, olenemata sellest, kas need kvalifitseeruvad digiteenuste määruse kohaselt veebiplatvormiks või mitte; kutsub komisjoni üles nõudma alaealistele suunatud veebimängude puhul lastele avalduva mõju hindamist, et pidevalt tuvastada ja maandada lastele avalduvaid riske;

46.

rõhutab videomängude sektoris eneseregulatsiooni tähtsustamist, mida näitab vanusepiirangute süsteemi kasutuselevõtmine, millel on oluline roll nooremate sihtrühmade kaitsmisel ja vastutustundlike videomängutavade edendamisel; tuletab meelde, et kõik Euroopas pakutavad videomängud peaksid vastama üleeuroopalise mänguteabe süsteemi (PEGI) käitumisjuhendi reeglitele;

47.

tunneb muret, et videomängudest on järjest sagedamini kujunenud ärikeskkond alaealistele, kus sageli õhutatakse soovimatult kulutama ja toimub virtuaalesemete müük, mille hulka kuuluvad kindlusetusel põhinevad preemiad ja hasartmängulaadsed mehhanismid, nagu aardelaekad, ning rakendusesiseste virtuaalvääringute kasutamine, mille tõttu võib olla keeruline hinnata tehingu tegelikku väärtust ja iga üksiku ostu tegelikku hinda;

48.

rõhutab, et kasutajatevahelist suhtlust võimaldavate vestlusakendega videomängud on ohuks lastele ja muudavad nad kaitsetuks selle suhtes, et neid võidakse varjatult sundida ostma esemeid ning jagama isiku-, sealhulgas pangaandmeid;

49.

peab kahetsusväärseks, et puuduvad ELi õigusaktid, mis reguleeriksid konkreetselt selliseid elemente nagu virtuaalesemed või rakendusesisesed vääringud; rõhutab, et mõned liikmesriigid on vastu võtnud riigisisesed õigusaktid hasartmängude täiendavaks reguleerimiseks, millega kaasneb turu killustatus, mis kahjustab tarbijaid ja ELi ettevõtjaid; kutsub komisjoni üles neid riiklikke algatusi hindama, et teha kindlaks, kas on vaja ELi tasandi algatust, et vältida turu killustatust ning tagada ühtlustatud ja kõrgetasemeline kaitse kogu liidus;

50.

märgib, et paljud alaealised vaatavad e-spordi võistlusi; peab kahetsusväärseks, et e-spordi meeskondade või võistluste seadusliku sponsorluse kõrval on suurenenud e-spordi mängijate, meeskondade või võistluste sponsorlus kolmandate isikute veebisaitidel, mis võimaldavad vahetada või osta ja müüa virtuaalesemeid pärisraha eest automatiseerimistarkvara (robotite) kasutamise teel, moonutades seeläbi mängusisest majandust ja kahjustades ausat konkurentsi; tuletab meelde, et selline tegevus on sageli videomängude tootjate kasutustingimustega vastuolus; kutsub videomängude tootjaid üles võtma meetmeid, et sellist tegevust kasutustingimuste rikkumise korral ära hoida;

51.

rõhutab, et veebipõhiseid videomänge peaksid saama mängida ka puuetega alaealised; võtab teadmiseks videomängude tootjate jõupingutused tagada ligipääsetavus ja ergutab videomängutootjaid jätkama sellealast tegevust; kutsub komisjoni üles esitama koostöös videomängude tootjatega algatusi, et parandada puuetega inimeste ligipääsu veebipõhistele videomängudele;

52.

nõuab tungivalt, et komisjon tagaks videomänge mängivatele alaealistele kõrgetasemelise kaitse, eelkõige keelates aardelaekad ja muu pärisraha eest pakutava juhuslikustatud sisu, nagu õnne- ja auhinnarattad ning kaardipakid mängudes, millele alaealistel võib olla ligipääs, samuti käsitleks ohte, mis kaasnevad rakendusesiseste vääringutega, mikrotehingutega ning tasuliste edasi pääsemise ja võidumehhanismidega, millele alaealistel on ligipääs ning mida võidakse esitleda viisil, mis soodustab ülekulutamist või hasartmängukäitumist, või mis on mängu põhidünaamika lahutamatu osa ja mida sunnitakse seetõttu kasutajatele peale;

53.

rõhutab, et tehisintellektisüsteemi sisaldavate mänguasjadega võivad kaasneda riskid laste füüsilisele ja vaimsele tervisele, samuti eraelu puutumatusele, andmekaitsele ja turvalisusele; rõhutab, et kooskõlas tulevase mänguasjade ohutust käsitleva määrusega (23) liigitatakse mänguasjade tehisintellektisüsteemid, mis on turvakomponendid, suure riskiga tehisintellektisüsteemideks ning nende puhul peab kolmas isik tegema vastavushindamise, välja arvatud juhul, kui on kohaldatud asjakohaseid harmoneeritud standardeid; kutsub tootjaid üles tagama kooskõla nii mänguasjade ohutust käsitleva määruse kui ka tehisintellekti käsitleva määrusega, rakendades tulemuslikku riskijuhtimist, läbipaistvust, inimjärelevalvet ja usaldusväärset andmehaldust, et kaitsta alaealisi internetis;

54.

rõhutab, et jälgimine ja suunamine suurendavad ühelt poolt alaealiste ning teiselt poolt kauplejate ja digiteenuste pakkujate vahelist asümmeetriat, samuti ebaausate kaubandustavade, eelkõige manipuleerimise riski; märgib, et alaealiste jälgimine internetis võib kujutada ka turvariski, kuna see muudab alaealised näiteks kelmuse või pettuse, manipuleerimise või välismõju suhtes kaitsetumaks, kui nende kohta kogutud andmeid kasutatakse nende vastu ära; juhib tähelepanu, et alaealised on selles suhtes eriti kaitsetud, kuna neid saab hõlpsamini ära kasutada või petta; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles pöörama eelkõige tulevastes algatustes erilist tähelepanu asjaolule, kas sellised ohud on jätkuvalt olemas;

55.

rõhutab, et vaatamata digiteenuste määrusega kehtestatud õiguskaitsele on uuringud näidanud, et vaheserverite vahendusel on alaealistele jätkuvalt võimalik suunatud reklaami kuvada; rõhutab, et uuringutest selgus, et suur osa reklaami on varjatud ja eksitav, mistõttu võib see eelkõige eksitada alaealisi (24); kutsub komisjoni üles pöörama digiteenuste määruse asjakohaste sätete jõustamisel erilist tähelepanu võimalikule alaealiste kaitset käsitlevatest ebaausate kaubandustavade direktiivi sätetest kõrvalehoidmisele ning kõrvaldama võimalikud puudused;

56.

rõhutab, et alaealisi tuleb käitumise jälgimise, profiilianalüüsi ja mõjutamise eest paremini kaitsta; rõhutab, et digiteenuste määrusega keelatakse veebiplatvormidel alaealiste peibutamine suunatud profiilianalüüsil põhineva reklaamiga; kutsub komisjoni üles algatama selle keelu rikkumise korral uurimisi; rõhutab, et seda keeldu ei kohaldata praegu teiste kauplejate ja digiteenuste pakkujate suhtes, kes võivad tegeleda isikustatud reklaamiga; rõhutab, et alaealistele tuleks olenemata teenuse liigist tagada kõrgetasemeline ja järjepidev kaitse; kutsub komisjoni üles kehtestama samaväärsed kohustused, mida kohaldataks kõigi digiteenuste ja kauplejate suhtes;

57.

rõhutab, et kuigi avaliku huviga seotud teadete edastamisel, näiteks alaealiste kaitsmiseks mõeldud tugitelefoniteenuste reklaamimisel, võidakse kasutada sarnaseid kanaleid ja võtteid nagu reklaami puhulgi, ei ole alati tegu reklaamiga, eriti kui nende põhieesmärk on üldsust teavitada või sellele kasu tuua, mitte äritulu teenida; märgib, et digiteenuste määruse kohane suunatud reklaamiga alaealiste peibutamise keeld võib aga selliste teadete edastamist takistada; kutsub komisjoni üles seda küsimust hindama ja kaaluma, kuidas selliseid avaliku huviga seotud teateid, mille eesmärk on alaealiste kaitse, jätkuvalt tulemuslikult levitada;

58.

rõhutab, et ELi tarbijaõiguses käsitletakse mõjutusturundusega seotud probleeme ainult osaliselt ning endiselt on levinud, et suunamõjutajad propageerivad ebarealistlikku elustiili või reklaamivad alaealistele ohtlikke või ebatervislikke tooteid, samuti on levinud mõjutusturundusega seotud kahjulikud kaubandustavad;

59.

rõhutab ühtlasi murettekitavat trendi, mille puhul suunamõjutajast lapsevanemad või pereelu kajastavad suunamõjutajad kasutavad väljapool igasugust õigus- ja eetikaraamistikku laste pilte ning seda sageli rahalise tasu eest, mis tekitab tõsiseid küsimusi seoses nõusoleku, eraelu puutumatuse ja alaealiste ärilise ärakasutamisega;

60.

toonitab, et hoolimata sotsiaalmeediaplatvormide vanuse alampiiri nõuetest kasutavad neid platvorme ka sellest vanusepiirist nooremad alaealised ja tegutsevad alaealiste mõjuliidritena; toonitab, et alaealiste laialdane esindatus ja igas vanuses alaealiste tegutsemine mõjuliidritena on kasvav suundumus;

61.

toonitab, et lastest suunamõjutajate jälgijad on tavaliselt ise ka alaealised; rõhutab, et alaealiste otsene ärgitamine ostma reklaamitud tooteid või veenma oma vanemaid või teisi täiskasvanuid neile reklaamitud tooteid ostma toimub väga tõenäoliselt lastest suunamõjutajate turunduse kaudu ja on seetõttu vastuolus ebaausate kaubandustavade direktiiviga (25); rõhutab, et lastest suunamõjutajate teadmised nende tegevust reguleerivate õigusnormide kohta on kaheldavad;

62.

juhib tähelepanu probleemidele, millega alaealised võivad silmitsi seista suunamõjutajana või teise suunamõjutaja loodud sisu peategelasena (võrguvanemlus ehk sharenting); rõhutab, et selline tegevus muudab alaealised mõjuliidrid sõltuvaks platvormidest, kogukonna tagasisidest, näiteks „laikidest“, vaatajaskonna andmetest/reitingutest ja survest pidevalt luua sisu ärilise kasu saamiseks;

63.

kutsub komisjoni üles kaitsma alaealisi ärilise ekspluateerimise eest, keelates platvormidel maksta lastest suunamõjutajatele nende tegevuse eest või pakkuda neile muid rahalisi või materiaalsed stiimuleid; rõhutab, et teatavad liikmesriigid on laiendanud oma olemasolevat lapsnäitlejaid kaitsvat riiklikku õigussüsteemi alaealistele suunamõjutajatele; kutsub liikmesriike üles kaaluma alaealistele samaväärsel tasemel kaitse tagamist, kohaldades sarnast regulatiivset lähenemisviisi;

64.

rõhutab, et tarbijate, sealhulgas alaealiste jaoks puudub piisav selgus selles osas, et sotsiaalmeedia suunamõjutajatele makstakse toodete reklaamimise eest, ning neil on raskusi ärilise ja mitteärilise sisu eristamisega; rõhutab, et mitu liikmesriiki rakendab juba riigi tasandil suunamõjutajaid käsitlevaid norme; rõhutab, et suunamõjutajate reklaamitava sisu reguleerimiseks on vaja kogu ELi hõlmavat läbipaistvus- ja avalikustamismehhanismi; rõhutab lisaks vajadust vähendada kehtivate normide killustatud kohaldamist ja jõustamist ning veelgi tugevdada ELi tarbijakaitse reegleid; juhib tähelepanu, et läbipaistvuskohustustega peaksid kaasnema selged reeglid selle kohta, kuidas tarbijatele, eelkõige alaealistele, kinnimakstud sisu kuvada, mis peegeldab üha selgemat arusaama, et vaja on täiendavaid läbipaistvuskohustusi ja suuremat ühtlustamist kogu ühtsel turul;

65.

väljendab heameelt komisjoni loodud suunamõjutajate õigusteabe portaali (Influencer Legal Hub) üle, mis sisaldab materjale ja koolitusi, mis aitavad suunamõjutajatel ja muudel asjaomastel isikutel mõista ja järgida ELi tarbija- ja reklaamialaseid õigusakte;

66.

kutsub komisjoni üles motiveerima kaubamärkide esindajaid tegema koostööd suunamõjutajatega, kes võivad end vabatahtlikult sertifitseerida lasta, mis tagab, et suunamõjutajad on teadlikud oma tegevuse suhtes kohaldatavatest õigusnormidest ning annab sertifitseeritud suunamõjutajatega koostööd tegevate kaubamärkide esindajatele kindluse, et nende tooteid turustatakse õigusnormidele vastavalt, ning kasutajatele põhjuse suunamõjutajaid rohkem usaldada;

67.

tuletab meelde, et audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis on sätestatud alaealiste kaitse äriliste teadaannete eest, mis soodustavad inimese tervist või ohutust kahjustavat käitumist; märgib siiski, et audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi kohaldatakse suunamõjutajate suhtes juhul, kui nad kvalifitseeruvad meediateenuse osutajaks; rõhutab, et seetõttu ei hõlma audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv kõiki suunamõjutajaid; märgib lisaks, et komisjoni 2021. aasta suunistes ebaausate kaubandustavade direktiivi kohta selgitati, et suunamõjutajad võivad kuuluda ebaausate kaubandustavade direktiivi kohaldamisalasse, mis ühtlasi hõlmab ka eksitavate ja ebaausate kaubandustavade keeldu; märgib siiski, et 2024. aasta digitaalse õigluse toimivuskontrollis jõudis komisjon järeldusele, et kohaldatavate normide osas valitseb endiselt õiguslik ebakindlus ning esineb õigusliku killustatuse oht; kutsub seetõttu komisjoni üles täiendavalt hindama vajadust käsitleda õigusliku ebakindluse probleemi, sealhulgas mõjutusturunduse ühtlustatud määratluse abil, ning kehtestama asjakohasel juhul rangemad piirangud selliste suunamõjutajate äritegevusele, kes reklaamivad alaealistele kahjulikke tooteid, trende, väljakutseid või käitumist, näiteks tervise- või rahalisi riske põhjustavat tegevust;

68.

väljendab muret tehisintellekti loodud sellise sisu kiire leviku üle, milles jäljendatakse kuulsusi, võrgusisu loojaid ja kaubamärke, kasutades äritulu teenimise või desinformatsiooni levitamise nimel ära kasutajate usaldust; kutsub komisjoni üles liigitama pettused ja identiteedivargused digiteenuste määruse ja tehisintellektimääruse kohaselt potentsiaalseteks süsteemseteks riskideks ning kaaluma meetmete võtmist, et kaitsta alaealisi eksitamise ja petmise eest ning võimaldada selliste pettuste ja identiteedivarguste ohvriks langenud ettevõtetele ja tarbijatele kohtusse pöördumist;

69.

kutsub komisjoni üles kohandama ELi õigusnorme, sealhulgas vajaduse korral selgitama platvormide, suunamõjutajate ja muude väärtusahelas osalejate (näiteks suunamõjutajaid esindavad agentuurid ja kaubamärgid, kelle tooteid ja teenuseid reklaamitakse) vastutust;

70.

rõhutab, et generatiivse tehisintellekti vahendite kasutamine muutub üha lihtsamaks ning need on kättesaadavad ka alaealistele; rõhutab läbipaistvuse, treenimisandmete, manipuleerimise, tehisintellekti antropomorfismi, süvavõltsingute, juturobotitest seltsiliste ja tehisaruagentidega seotud riske, mis kõik võivad viia tegelikkuse moonutamise või väärinformatsioonini või kahjustada vaimset tervist, mis on mõnel juhul juba põhjustanud ränki tragöödiaid, sealhulgas enesetappe, või sundinud kasutajaid tegema soovimatuid internetioste ja jagama isikuandmeid; hoiatab eelkõige laste piltide väärkasutamise eest veebis ja selle eest, et tehisintellektitehnoloogiad saavad neid ära kasutada sobimatutel või kahjulikel eesmärkidel, sealhulgas manipuleeritud või solvava sisu loomiseks; on tõsiselt mures, et ettevõtted on hakanud vähendama tehisintellektimudelite testimist ohutuse ja põhiõiguste seisukohast (26), mis seab alaealised tehisintellektiga suhtlemisel eriti suurde ohtu; rõhutab, kui tähtis on sellega seoses tehisintellektimääruse rakendamine ja tõhus jõustamine;

71.

rõhutab, et tehisintellektil põhinevad rakendused võivad laste andmeid koguda ja töödelda ilma lapse või tema seaduslike eestkostjate teadliku nõusoleku või teadmiseta, eriti seoses lapse kui andmesubjekti õigustega;

72.

rõhutab, et generatiivse tehisintellekti programmidega võib kaasneda oht, et kuritarvitajad kasutavad neid laste seksuaalse ärakasutamise hõlbustamiseks, samuti oht, et neid kasutatakse alaealisi kujutava seksuaalse alatooniga süvavõltsitud materjali loomiseks, mida eakaaslased kasutavad küberkiusamise eesmärgil, ning rõhutab, et teenusepakkujad ja platvormid, kes neid vahendeid kättesaadavaks teevad, peavad seda takistama;

73.

tunnistab märkimisväärset ohtu, mis kaasneb tehisintellektil põhinevate lahtiriietumisrakendustega, mis võimaldavad kasutajatel luua inimestest manipuleeritud pilte ilma nende nõusolekuta, rikkudes seeläbi eraelu puutumatust ja väärikust; tunnistab, et sellised tehnoloogiad võivad hõlbustada soolist kübervägivalda; kutsub komisjoni üles tegelema kiiremas korras nende tehnoloogiatega seotud eetiliste ja juriidiliste probleemidega;

74.

rõhutab, et alaealised on eriti tundlikud interaktiivsete tehisintellektirakenduste ja mängude sõltuvusttekitavate disainielementide suhtes, mis on sageli tahtlikult välja töötatud kaasatuse maksimeerimiseks; rõhutab, et tehisintellektil põhinevate soovitusalgoritmidega võib kaasneda liigne ekraaniaeg ja sõltuvus, mis takistab laste kognitiivset, emotsionaalset ja sotsiaalset arengut;

75.

juhib tähelepanu, et tehisintellektimäärus on oluline vahend, millega käsitleda tehisintellektisüsteemidest tulenevaid süsteemseid riske, eelkõige rahvatervisele, ohutusele, avalikule julgeolekule, põhiõigustele või ühiskonnale tervikuna (27), ning millega kehtestada tehisintellekti ohutuse ja usaldusväärsuse miinimumnõuded ELis, sealhulgas selliste tehisintellektisüsteemide puhul, mida kasutatakse sisu loomisel, soovitussüsteemides ja kasutajate suhtluses veebiplatvormidel; nõuab tehisintellektimäärusest tulenevate läbipaistvuskohustuste kiiret rakendamist ja jõustamist, et tagada ohutu ja usaldusväärne tehisintellekt, mis on ohutu ka alaealistele; kutsub komisjoni ja liikmesriikide ametiasutusi üles otsustavalt täitma tehisintellektimääruse sätteid, mis käsitlevad manipuleerivaid ja eksitavaid juturoboteid;

76.

rõhutab, et üldotstarbelise tehisintellekti tegevusjuhendil on otsustav tähtsus, sest see on tehisintellektimääruses sätestatud süsteemsete riskide maandamise kohustuste tõhusa täitmise nurgakivi, eelkõige seoses põhiõiguste kaitse ja alaealistele avalduvate ohtude käsitlemisega;

77.

märgib, et internetti sigineb üha rohkem tehisaruagente, tehisintellektipõhiseid kaaslasi ja alaealistele mõeldud juturoboteid, mis võivad kujutada märkimisväärset ohtu alaealiste õigustele ja tervislikule arengule; rõhutab, et komisjon peaks tarbijakaitsealaste õigusaktide käimasoleva hindamise raames kaaluma täiendavate kaitsemeetmete kasutuselevõtmist, läbipaistvusstandardite kehtestamist ja inimlaadsete omaduste keelustamist, millega saaks vältida, et lapsi ahvatletakse oste tegema, ja tagada, et lapsed suudavad tehisintellektipõhistest juturobotitest kergesti loobuda;

78.

kutsub liikmesriike üles määrama kiiresti pädevad asutused, kes vastutavad keelatud tavasid käsitlevate keeldude jõustamise eest, ning tagama tehisintellektimääruse ambitsioonika ja tõhusa jõustamise, eelkõige – kuid mitte ainult – alaealiste kaitset käsitlevate sätete osas; rõhutab, et pädevad asutused peaksid pöörama erilist tähelepanu tehisintellektisüsteemidele, eelkõige sellistele süsteemidele, mis leiavad kasutust sotsiaalmeediaplatvormidel, ning uurima, kas tehisintellektisüsteemid, mis tõenäoliselt suhtlevad alaealistega, kasutavad ära alaealiste kaitsetust või moonutavad nende käitumist viisil, mis põhjustab või võib mõistliku tõenäosusega põhjustada asjaomasele või mõnele muule isikule olulist kahju, mis on tehisintellektimäärusega keelatud;

79.

rõhutab, kui oluline on toetada laste hüvanguks ja nende kaasabil tehtavaid tehisintellektialaseid teadusuuringuid ning pakkuda stiimuleid digilõhe vähendamiseks;

80.

tunnistab, kui olulised on meediapädevus ja digikirjaoskus, kuna võimaldavad alaealistel veebikeskkonnas turvaliselt ja vastutustundlikult navigeerida ning arendada kriitilist mõtlemist; tuletab meelde, et liikmesriikidel ja Euroopa Liidul on pädevus võtta selles valdkonnas erimeetmeid, sealhulgas haridusvaldkonnas; soovitab lisada meediapädevuse ja digikirjaoskuse riiklikesse õppekavadesse ning töötada õpetajatele ja haridustöötajatele välja pidevad koolitusprogrammid; rõhutab vajadust siduda meediapädevus selliste põhioskustega nagu lugemisoskus, ning rõhutab tehisintellektipädevuse ja digikirjaoskuse tähtsust turvalisema internetikeskkonna loomise ja veebiohtude tuvastamise eeltingimusena; rõhutab vajadust hinnata nii võimalikku kahju kui ka olemasolevaid leevendusvahendeid, uurides samal ajal ka positiivset rolli, mis digikeskkondadel võib olla teabele juurdepääsu, hariduse ja kodanikuosaluse seisukohalt; tunnistab, et avalik-õiguslikul meedial on oluline roll alaealistele mitmekesise ja kvaliteetse sisu pakkumisel, aidates saavutada hariduslikke ja kultuurilisi eesmärke; soovib, et digiplatvormid edendaksid kultuurilist mitmekesisust ja eelkõige Euroopa autorite ja avaliku sektori asutuste loodud õppematerjale;

81.

rõhutab, et alaealiste kaitsmine internetis on jagatud vastutus, mis eeldab lapsevanemate, eestkostjate, avaliku sektori asutuste, platvormide ja koolide kaasamist; rõhutab vajadust piisavate vahendite järele ning nõuab struktureeritud koostööd haridussüsteemide, digiplatvormide ja reguleerivate asutuste vahel, et pakkuda kvaliteetseid digikirjaoskuse ja meediapädevuse programme; kutsub komisjoni üles ergutama parimate tavade vahetamist ja piiriülest koostööd, et tagada turvaline ja vastutustundlik veebikeskkond;

82.

rõhutab vajadust pakkuda lapsevanematele ja eestkostjatele asjakohast koolitust ja suuniseid, et nad oleksid oma lastele digimaailmas kogemuste omandamisel toeks; nõuab ELi rahastatavaid koolitus- ja teadlikkuse suurendamise algatusi lapsevanematele, eestkostjatele, õpetajatele ja haridustöötajatele, sealhulgas sotsiaalmeedia ülemäärase kasutamise, kahjuliku sisuga kokkupuutumise ja internetisõltuvuse tagajärgede kohta; rõhutab, et alaealised on internetis levitatava desinformatsiooni suhtes eriti vastuvõtlikud, mis on tingitud nende arengustaadiumist ja asjaolust, et alaealiste meediapädevus ja kriitiline mõtlemine on alles arenemisjärgus; rõhutab eakohaste teadlikkuse suurendamise kampaaniate tähtsust koolides, et aidata alaealistel veebiohte tuvastada ja neist teatada; ergutab veebiplatvorme ja digiteenuste osutajaid võtma vastu vabatahtlikke meetmeid ja vahendeid, mis aitavad arendada alaealiste digioskusi, kriitilist mõtlemist ja digikirjaoskust ning aitavad lapsevanematel või eestkostjatel suunata alaealisi veebikeskkonnas kogemuste omandamisel; tuletab meelde, et kõige kaitsetumad lapsed väljaspool internetti on sageli ka kõige kaitsetumad internetis, ning rõhutab, et kaitsetuid lapsi, sealhulgas madala sissetulekuga perede või puuetega lapsi tuleb sihipäraselt toetada; ärgitab pakkuma digisisu loovatele alaealistele eakohast pädevuse ja kirjaoskuse arendamise koolitust, juhendama õpetajaid ja noorsootöötajaid ning andma eetikasuuniseid laste piltide ja lugude kasutamise kohta internetis;

°

° °

83.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.