1.

kutsub komisjoni üles kehtestama ELi tasandil biotõrjelahenduste selge õigusliku määratluse, samuti raamistiku biotõrje toimeainete kiiremaks heakskiitmiseks ELi tasandil ja biotõrjevahenditele lubade andmiseks liikmesriikide tasandil; on seisukohal, et sellise raamistikuga peaksid kaasnema selged andmenõuded ja ajakohastatud juhised, et suurendada õiguskindlust, toetada ELi innovatsioonialaseid jõupingutusi ja edendada investeeringuid kestlikesse alternatiividesse; toonitab lisaks, et komisjon peaks püüdma vältida turu killustumist ja vähendada halduskoormust;

2.

märgib, et õiguskindlus hõlbustab innovatsiooni, eelkõige VKEde seas, ning hoogustab ELi konkurentsivõimelise biotõrjesektori arengut; rõhutab lisaks, kui oluline on õiguslik sidusus ja kooskõla asjakohaste ELi õigusaktidega, sealhulgas määrusega (EL) 2018/848 (9), ja strateegiatega, ning asjakohasel juhul erisätete kehtestamine bioloogilise tõrje agentide kohta;

3.

rõhutab, et bioloogilise tõrje agentide riskiprofiil erineb üldiselt tavapäraste keemiliste taimekaitsevahendite riskiprofiilist, kuna neil ei ole samu omadusi, toimeviise ega ökoloogilist mõju; rõhutab siiski, et need ei ole riskivabad ja nõuavad seetõttu asjakohast teaduspõhist riskihindamist; rõhutab, et riskihindamise meetodeid tuleks kohandada vastavalt bioloogilise tõrje agentide eriomadustele, tagades samal ajal piirkondlike agronoomiliste eripärade igakülgse arvessevõtmise ning tervise, mittesihtorganismide, elurikkuse ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse kooskõlas terviseühtsuse põhimõtte ja ettevaatuspõhimõttega; tuletab eelkõige meelde vajadust hinnata nende võimalikku mõju kasulikele liikidele, ökosüsteemidele ja elurikkusele, sealhulgas juhul, kui keskkonda tuuakse elusorganisme, nagu mikroorganismid, looduslikud vaenlased või steriliseeritud putukad või nende osad;

4.

kutsub komisjoni üles hindama seadusandlikule ettepanekule lisatud mõjuhinnangus praeguste riskihindamiste sobivust biotõrje toimeainete heakskiitmisel ja biotõrjevahenditele loa andmisel ning töötama vajaduse korral iga biotõrjelahenduse jaoks välja kohandatud riskihindamise protokollid; rõhutab, et bioloogilise tõrje agentide riskihindamine peab alati tagama sihipärase, asjakohase ja nõuetekohase riskijuhtimise ning tervise- ja keskkonnakaitse kõrge taseme; rõhutab, et lubade andmise menetlused peavad sisaldama keskkonnamõju ja elurikkusele avalduva mõju ühtlustatud kriteeriume ELi tasandil, et vältida erinevusi liikmesriikide vahel; rõhutab, et sellised biotõrjevahendid tuleb heaks kiita üksnes juhul, kui need vastavad asjakohastele heakskiitmise kriteeriumidele (10), mis tagavad ohutu ja mõjusa kasutamise, ning kui mõjusus on teaduslikult kontrollitud ja tulemused on kättesaadavad, kaitstes samal ajal tundlikku äriteavet; tuletab meelde, et menetlusi tuleb lihtsustada, et vältida viivitusi, mis seaksid ELi novaatorid ja põllumajandustootjad ebasoodsasse olukorda; märgib, et riskihindamismenetlused peaksid olema läbipaistvad ja selged;

5.

kutsub komisjoni üles lühemas perspektiivis kohandama kehtivat määrust (EÜ) nr 1107/2009 nii, et see hõlmaks konkreetselt biotõrje toimeaineid ja biotõrjevahendeid;

6.

väljendab heameelt komisjoni eelseisva määruse (EÜ) nr 1107/2009 sihipärase muutmise üle väljakuulutatud lihtsustamispaketi osana, keskendudes biotõrje toimeainete ja üksnes neid sisaldavate toodete heakskiitmisele ja neile lubade andmisele, et võimaldada biotõrjevahendite taotluste kiirendatud hindamist ning hõlbustada juba heaks kiidetud biotõrje toimeainete lubade pikendamise protsessi, et suurendada kättesaadavate taimekaitsevahendite pakkumist lühikeses perspektiivis ja toetada üleminekut tootmissüsteemidele, milles kasutatakse vähem kahjulikke toimeaineid;

7.

julgustab liikmesriike kasutama praegust määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 40 kohast vastastikuse tunnustamise menetlust selleks, et kiirendada biotõrjevahenditele lubade andmist, et suurendada biotõrjevahendite kasutuselevõttu ja kättesaadavust kogu ELis; kutsub komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu artikli 40 rakendamisele ja käivitama asjakohasel juhul järelalgatusi, et tagada selle täielik rakendamine;

8.

märgib, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 sihipärase muutmisega tuleks tugevdada, hõlbustada ja rakendada vastastikuse tunnustamise põhimõtet seoses ELi biotõrje lubade andmise menetlustega, vähendades seeläbi riiklike hindamiste dubleerimist, austades samal ajal ettevaatuspõhimõtet ja erinevusi kohalike tingimuste vahel;

9.

kutsub komisjoni üles töötama välja tegevuskava, mille eesmärk on saavutada puhtalt biotõrjevahendite automaatne vastastikune tunnustamine ja taotlejate võimalus esitada taotlus biotõrjevahendi kohta ühe toimikuga samal ajal mitmes liikmesriigis, tagades samal ajal tervise ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse, ning kaaluma kogu ELi hõlmava ühtse loatsooni loomist, mis tagaks, et kogu ELis järgitakse tõendatavalt samu teaduslikke standardeid, mõjususe kriteeriume ja ohutustasemeid; rõhutab, et sellises tegevuskavas tuleks liikuda võimaliku õigusraamistiku suunas, mille suhtes kohaldataks põhjalikku ja ranget mõjuhinnangut ja mis tuleks kehtestada alles pärast seda ning mille saaks välja töötada etapiviisiliselt, alustades tõhustatud koostööst ja andmete jagamisest pädevate asutuste vahel ning seejärel ühtlustades biotõrjevahendite tsoonipõhise hindamise menetlusi määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel, näiteks tehes referentliikmesriikidele ülesandeks hinnata koostöös igast muust geograafilisest tsoonist pärit liikmesriikidega loa andmise tingimusi kõigis geograafilistes tsoonides, et luua pädevate riiklike asutuste vahel vastastikune usaldus, et vältida bürokraatlikku dubleerimist, hõlbustada põllumajandustootjatel kestlikumate lahenduste kasutuselevõttu ja parandada ühtset turulepääsu, säilitades samal ajal ranged tervise- ja keskkonnakaitse standardid;

10.

kutsub liikmesriike üles hõlbustama ja vajaduse korral kiirendama üksnes selliste taimekaitsevahendite lubade laiendamist, millele on juba luba antud ja mis sisaldavad biotõrje toimeaineid, nii et need hõlmaksid ka vähe levinud või väikese kasvupinnaga kultuuridel kasutamist, sealhulgas – kuid mitte ainult – enamiku põllumajanduse puhul kontrollitud keskkonnas, välja arvatud juhul, kui pädev asutus teeb kindlaks konkreetse ja teaduslikult põhjendatud riski;

11.

kutsub komisjoni üles hindama igal üksikjuhul eraldi mõju, sealhulgas riski ja kasu, mis tuleneb üksnes juba loa saanud ja biotõrjevahendeid sisaldavate taimekaitsevahendite automaatsest laiendamisest, et hõlmata vähe levinud või väikese kasvupinnaga kultuuridel kasutamine kooskõlas määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 51 sätestatud kaitsemeetmetega;

12.

kutsub komisjoni üles kaaluma biotõrje toimeainete esmase heakskiitmise ja heakskiidu pikendamise maksimaalse ajavahemiku pikendamist kuni 25 aastani; kutsub komisjoni üles koostama ja haldama loetelu biotõrjevahenditest, millele võib nende profiili, laadi ja toimeviisi tõttu anda loa pikendatud tähtajaks, mis võib esimese loa puhul olla kuni 25 aastat; rõhutab, et sellist loetelu ei tohi sulgeda ning see peab kajastama uusimaid teaduslikke standardeid ja jääma dünaamiliseks, mis tähendab, et loetellu kandmist ei tohi pidada alaliseks; kutsub komisjoni üles loetelu korrapäraselt läbi vaatama ja ajakohastama, võttes arvesse uusi andmeid või teaduse arengut; kutsub komisjoni üles hindama võimalikke tingimusi, mille korral biotõrje toimeainetele ja -vahenditele, millel riskiprofiil puudub või on väheoluline, võiks anda tähtajatu heakskiidu ja loa;

13.

kutsub lisaks komisjoni üles kaaluma konkreetsete madala riskiastmega biotõrjekategooriate heakskiitmise mehhanismi loomist ELi tasandil;

14.

soovitab ühtlustada, optimeerida ja kiirendada lubade andmise menetlust ning biotõrjelahendustele uue loa andmise, heakskiitmise ja uuesti heakskiitmise menetlusi, sealhulgas kiirmenetluste kehtestamise abil, et vähendada tarbetut bürokraatlikku koormust, pidamaks paremini kinni õigusaktides ettenähtud hindamistähtaegadest, hinnates ja juhtides samal ajal nõuetekohaselt sellega seotud riske;

15.

rõhutab siiski, et biotõrjevahendite turule laskmise menetluste kiirendamise suhtes tuleb siiski kohaldada ranget teaduslikku hindamist, sealhulgas riskianalüüsi, mis hõlmab ka mittesihtorganisme ja tõhusust mitmesugustes asjakohastes kliimatingimustes;

16.

kutsub komisjoni üles muutma määruse (EÜ) nr 1107/2009 läbivaatamisel artiklit 30, et kaaluda ajutise loa andmist üksnes biotõrje taimekaitsevahendite jaoks, mis vastavad selles sätestatud asjakohastele ohutuskriteeriumidele; on veendunud, et ajutiste, tingimustega lubade andmisega peaks kaasnema vajalik järelevalve; tuletab meelde väljakujunenud põhimõtet, et kui uutest andmetest ilmneb vastuvõetamatu oht tervisele või keskkonnale, sealhulgas mittesihtliikidele, tuleks ajutine luba läbi vaadata ja kehtetuks tunnistada;

17.

nõuab, et komisjoni seadusandlikule ettepanekule lisatud mõjuhinnangus hinnataks kehtiva õigusraamistiku ja riskihindamiste asjakohasust biotõrje toimeainete heakskiitmisel ja biotõrjevahenditele loa andmisel, muu hulgas andmenõuete, heakskiitmise kriteeriumide ja vastastikuse tunnustamise seisukohast; nõuab, et lisatud mõjuhinnangus tehtaks kindlaks valdkonnad, kus kehtivat määrust saaks kohandada, et see oleks biotõrjelahenduste turule toomiseks asjakohasem, nagu on nõutud strateegilises dialoogis, ning et täita põllumajandustootjate vajadus täiustatud ja terviklikumate vahendite järele;

18.

kutsub komisjoni üles esitama tervikliku biotõrjestrateegia ja vahendite kogumi hinnangu taimekaitse eeldatavate probleemide kohta järgmise kümne aasta jooksul konkreetsete põllukultuuride, kahjurite ja haiguste puhul, et toetada alternatiivsete taimekaitsevahendite ja integreeritud taimekaitse meetmete väljatöötamist, eelkõige kasutades tõhusaid ja taskukohaseid alternatiive, tegemaks kindlaks lüngad taimekaitses ja ennetada turult kõrvaldamist, et võimaldada kasutajatel kavandada järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise ajal piisavalt üleminekuperioode, seades eesmärgiks luua tulevikukindel ja ettenähtud otstarbeks sobiv raamistik;

19.

kutsub komisjoni üles uurima võimalust võtta pikemas perspektiivis vastu uus eraldiseisev biotõrjemäärus, mis sisaldaks tingimusi, mille puhul võib kohaldada tsentraliseeritud lähenemisviisi, et biotõrjelahenduste hindamis-, heakskiitmis- ja loamenetlusi paremini kohandada;

20.

nõuab, et vajaduse korral eraldataks piisavalt vahendeid, et likvideerida mahajäämus biotõrje taotluste menetlemisel, luues selleks eelisjärjekorra, tingimusel et see on saanud määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaste toimeainete ja vahendite heakskiitmise ja lubade andmise menetluste raames sihtotstarbelist lisarahastust bioloogilise tõrje agentide heakskiitmiseks, hinnates ja ajakohastades samal ajal ka heakskiitmise ja lubade andmise menetlusi teaduse ja tehnika arengust lähtuvalt; rõhutab, et biotõrjelahenduste hindamise ja lubade andmise kiirendamine ei tohiks kaasa tuua muid viivitusi tavapäraste ainete ja taimekaitsevahendite riskihindamisel ja lubade andmisel ega rohkem kui kümme aastat turul olnud ainete ja taimekaitsevahendite läbivaatamisel, et tagada kõrgetasemeline kaitse;

21.

võtab teadmiseks kehtivad sätted Euroopa Kemikaaliametist ja Euroopa Ravimiametist pärit taotlejate abistamise kohta; kutsub liikmesriike ja EFSA-t üles pakkuma tehnilist tuge väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate taotluste korral, eriti taotluste ettevalmistamisel, kohaldades samal ajal selgeid kaitsemeetmeid huvide konfliktide vältimiseks; palub EFSA-l eelöeldut arvesse võttes luua bioloogilise tõrje agente tootvate VKEde jaoks ühtne kontaktpunkt ning pakkuda taotlejatele selgeid suuniseid ja tuge toimiku koostamisel, selgitades andmenõudeid ja esitamismenetlusi, et parandada taotluste kvaliteeti, vähendades seeläbi viivitusi hindamis- ja loamenetluses ning hõlbustades heakskiidetud bioloogilise tõrje agentide ELi turule laskmist;

22.

kutsub liikmesriike üles looma ajatõhusaid, selgeid ja kergesti mõistetavaid haldusmenetlusi, mis on kohandatud biotõrjevahenditele, ning riskihindamisi, mis vastavad nende toimeviisile ja vahendi laadile, ning looma spetsiaalsed kasutajatoed;

23.

kutsub komisjoni üles võtma kiiresti vastu spetsiaalselt biotõrjevahendeid käsitlevad ajakohastatud juhenddokumendid, et edendada liikmesriikides nende kasutuselevõttu ja suurendada järjepidevust;

24.

nõuab, et liikmesriigid lisaksid oma direktiivi 2009/128/EÜ kohastesse riiklikesse tegevuskavadesse eelkõige kavandatavad ja vastu võetud meetmed biotõrje- ja muude madala riskiastmega vahenditele loa andmise menetluste täiustamiseks;

25.

kutsub ühtlasi komisjoni ja liikmesriike üles tagama koostöös põllumajandustootjatega direktiivi 2009/128/EÜ tõhusa rakendamise, kehtestades lihtsama juurdepääsu biotõrjevahenditele, ning toetama põllumajandustootjaid kestlikumate tavade kasutuselevõtul;

26.

tunnistab, et biotõrje lähenemisviisidel on suur potentsiaal tavapärastest taimekaitsevahenditest sõltuvuse vähendamisel; märgib, et biotõrjelahendused võivad tavapäraseid taimekaitsevahendeid täiendada, kui neile pööratakse nõuetekohast tähelepanu, mis teeb neist koos muude taimekaitsemeetoditega põllumajandustootjate ulatuslikule ja tasakaalustatud töövahendite kogumile kasuliku täienduse; rõhutab, et bioloogilise tõrje agentide eriomaduste tõttu on neil erinev riskiprofiil, mistõttu neid saab täpselt kasutada, kusjuures sihtmärgiväline või jääkmõju on väiksem, tänu millele on need integreeritud taimekaitse ja eriti mahepõllumajanduse tavadega paremini kooskõlas; rõhutab, et biotõrje laiem kasutuselevõtt võib seega aidata märkimisväärselt kaasa ELi keskkonna-, toiduga kindlustatuse ja tervise-eesmärkide saavutamisele, säilitades samal ajal põllumajanduse tootlikkuse ja tagades, et põllumajandustootjaid ei jäeta oma põllukultuuride kaitsmisel tõhusatest ja taskukohastest alternatiividest ilma;

27.

märgib, et biotõrje lubade andmise ja kasutuselevõtu hõlbustamisega peaks kaasnema integreeritud taimekaitse kasutuselevõtu suurendamine ning tavapäraste taimekaitsevahenditega seotud riskide ja taimekaitsevahenditest sõltuvuse vähendamine;

28.

kutsub komisjoni üles tagama pestitsiidide säästva kasutamise tõhusa rakendamise ja jõustamise vastavalt direktiivile 2009/128/EÜ ja määrusele (EÜ) nr 1107/2009, eelkõige seoses loataotluste õigeaegse menetlemise ja integreeritud taimekaitsega; märgib, et integreeritud taimekaitse lähenemisviisi puhul jääb põllumajandustootjatele alati võimalus kasutada lubatud tavatooteid, mille puhul on kõik tervise- ja keskkonnaohutusnõuded täidetud;

29.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hindama oma haldussuutlikkust ja institutsioonilist suutlikkust ning EFSA-le ja asjaomastele riiklikele pädevatele asutustele eraldatud vahendite asjakohasust, et võimaldada neil oma ülesandeid täita; rõhutab, et liikmesriikide ja EFSA (ümber)hindamise suutlikkusse on vaja investeerida;

30.

kutsub komisjoni üles eraldama EFSAs lisatöötajate, sealhulgas asjakohaste ja eriteadmistega töötajate koolitamiseks ja töölevõtmiseks vajalikud lisavahendid ning looma EFSA organisatsioonilises struktuuris biotõrje jaoks sihtotstarbelised ja piisavad vahendid, et vältida põhjendamatuid viivitusi biotõrje toimeainete heakskiitmise protsessis ning tagada kohandatud hindamised ja vähendada kitsaskohti; kutsub komisjoni üles võtma asjakohaseid järelmeetmeid, et võimaldada heakskiitmismenetluse kiirendamist ja biotõrje suuremat kasutuselevõttu;

31.

kutsub liikmesriike üles tagama, et asjaomastele riiklikele pädevatele asutustele eraldatakse piisavad eelarvevahendid, mis on oluline asjatute viivituste vältimiseks biotõrje loa menetlustes ja biotõrje kasutuselevõtu kiirendamiseks; on veendunud, et liikmesriigid peaksid tagama, et asjaomastel riiklikel pädevatel asutustel oleks piisav eelarve, personal ja asjatundlikkus, et teha õigeaegseid ja tulemuslikke (ümber)hindamisi; rõhutab kasu, mida liikmesriigid saavad parimate tavade vahetamisest;

32.

kutsub samuti komisjoni üles esildama meetmeid ning tegema kindlaks mehhanismid ja vahendid, et toetada liikmesriike loamenetluste kiirendamisel; teeb sellega seoses ettepaneku, et komisjon töötaks välja suunised vajalike ja minimaalsete ressursside ja suutlikkuse kohta, mida kohaldataks kõigis ELi liikmesriikides ja mis on vajalikud biotõrjevahendite hindamiseks;

33.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama investeerimist avaliku ja erasektori teadusuuringutesse ja partnerlustesse biotõrje- ja integreeritud taimekaitse strateegiate väljatöötamiseks, sealhulgas teaduskeskuste, ülikoolide ja piirkondlike innovatsioonikeskuste, ELi innovatsioonipartnerluste ja juhtprojektide kaudu, keskendudes sihipäraste programmide abil eelkõige VKEdele, ning sellise konkurentsikeskkonna edendamiseks, mis võimaldab ja soodustab ELi innovatsiooni ning vähendab ELi põllumajanduse sõltuvust;

34.

rõhutab, kui oluline on järgmistel aastakümnetel biotõrje tehnoloogiate alane teadus- ja arendustegevus, eelkõige teadusuuringud, mille sihiks on kõrvaldada kaitselüngad konkreetsetes taimekahjurite ja haiguste kombinatsioonides, mille jaoks on alternatiivseid kahjuritõrjelahendusi vähe või need puuduvad üldse, et suunata innovatsioon ja regulatiivsed jõupingutused sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse;

35.

märgib, et biotõrje kasutamiseks on vaja eri lähenemisviise, teadmisi ja oskusi, eelkõige seoses põllumajanduskultuure kaitsvate kasulike liikide hooldamisega; märgib, et integreeritud taimekaitse ja muud tootmissüsteemid juba hõlmavad seda osaliselt; toonitab siiski, et koostöös põllumajandustootjatega on vaja rohkem teadmisi, koolitust, teavet ja praktilisi suuniseid biotõrjevahendite tõhusa kasutamise kohta;

36.

märgib, et liikmesriikide juurdepääs teadmusele ja nõustamisteenustele on endiselt väga erinev; nõuab, et biotõrje võimaluste kasutamise ja kohaldamise alast nõustamist pakutaks piisavate ressurssidega varustatud, jätkuvate ja sõltumatute nõustamissüsteemide osana, ja et need süsteemid peaksid olema kõigile põllumajandustootjatele kättesaadavad;

37.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma koostöös lõppkasutajatega ELi digiplatvormi, tuginedes katseprojektile INSIGNIA, sealhulgas tolmeldajate pikaajalisele seirele, ja Euroopa Parlamendi algatatud edukale katseprojektile „IPM toolbox for farmers“, et levitada häid tavasid ja tõestatud biotõrjelahendusi, mille eesmärk on aidata põllumajandustootjatel teha teadlikke otsuseid kahjuripopulatsioonide struktuuri ja asjaomase põllumajandusettevõtte mullastiku- ja kliimatingimuste puhul kõige tõhusama biotõrje liigi kohta; kutsub lisaks komisjoni üles edendama laiemat vahendite kogumit, sealhulgas muutes selle digiplatvormi jätkuvaks, kättesaadavamaks ja alaliseks algatuseks kõigis ELi keeltes, ning tagama kõigi asjaomaste sidusrühmade kaasamise;

38.

rõhutab vajadust suurendada juurdepääsu teadmusele põllumajandustootjate koolitamise kaudu, et suurendada tehnilist suutlikkust, kasutades näidisvõrgustikke, vastastikust teabevahetust ning kohalikku tehnilist tuge ja stiimuleid, sealhulgas rahalisi stiimuleid, et edendada biotõrje ohutut, tõhusat ja laialdast kasutamist; tunnistab, kui kasulik on jälgida juurdepääsu teadmusele ja parimate tavade levitamist seoses biotõrje kasutuselevõtuga; võtab teadmiseks liikmesriikide ja ELi praegused võimalused kaasrahastada ja ergutada põllumajandustootjate koolitust investeeringute või tugiteenuste kaudu ühise põllumajanduspoliitika põllumajandusettevõtete nõustamissüsteemide raames; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pakkuma asjakohast toetust biotõrjealasele koolitusele, tehnilisele toele ja praktilistele suunistele ning kaaluma, kuidas sellist vabatahtlikku koolitust kõige paremini hõlbustada, et motiveerida rohkem põllumajandustootjaid võtma biotõrjet ja integreeritud taimekaitset kasutusele;

39.

nõuab rohkem teadusuuringuid, teadmiste vahetamist, koostööd ja suutlikkuse suurendamist kõigi asjaomaste osalejate vahel, kes on seotud biotõrje väljatöötamise, heakskiitmise, sellele loa andmise, selle kasutuselevõtu ja levitamisega ning parimate tavadega integreeritud taimekaitse rakendamisel kogu ELis, samuti teadmiste ja parimate tavade vahetamisega partneritega kolmandates riikides;

40.

nõuab, et liikmesriikide riiklikesse tegevuskavadesse lisataks üksikasjad nõustamissüsteemi rahastamise ning biotõrje ja integreeritud taimekaitsega seotud koolituste ja suutlikkuse kohta; rõhutab, et integreeritud taimekaitse põllukultuuri- ja kahjuripõhiste suuniste väljatöötamine ja kättesaadavus on liikmesriigiti endiselt järjekindlusetu; ergutab liikmesriike vaatama riiklikud tegevuskavad läbi, et tugevdada põllumajandustootjate juurdepääsu põllumajanduskultuuri- ja kahjuripõhistele juhenddokumentidele, mis kajastavad piirkondlikku eripära ning sisaldavad biotõrje võimalusi, nende võimalikku lõimimist integreeritud taimekaitse programmidesse ja kokkusobivust muude taimekaitsevahenditega, kui need on kättesaadavad ja asjakohased;

41.

nõuab, et komisjon jälgiks korrapäraselt biotõrjelahenduste turul kasutuselevõttu, kättesaadavust ja taskukohasust;

42.

kutsub komisjoni üles jälgima ELi ja liikmesriikide edusamme biotõrjelahenduste heakskiitmisel ja lubamisel, vaadeldes taotluste arvu, seonduvat haldussuutlikkust, töötajate arvu ja sihtotstarbelisi eelarveid, ning eelkõige eelisjärjekorra rakendamist koos sihtotstarbeliste lisavahenditega biotõrjevahenditele loa andmiseks, kui see on loodud; kutsub komisjoni üles avaldama tulemuste kohta aruande ning esitama selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule;

43.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et ELi äärepoolseimad piirkonnad saaksid biotõrje kasutuselevõtust kasu, tagades, et loamenetlustes võetakse arvesse nende ainulaadseid agroökoloogilisi tingimusi ja kahjurite profiile, ning pakkudes nende piirkondade põllumajandustootjatele ja VKEdele sihipärast koolitust, nõustamisteenuseid ja rahalist toetust; nõuab tungivalt, et töötataks välja põllukultuuri- ja kahjuripõhised suunised ja teadmusplatvormid, mis kajastavad äärepoolseimate piirkondade tegelikku olukorda, et parandada nende juurdepääsu ohututele, tõhusatele ja kestlikele biotõrjelahendustele;

°

° °

44.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.