(1)

ELi reformitud majandusjuhtimise raamistiku põhielemendid on määrus (EL) 2024/1263, muudetud nõukogu määrus (EÜ) nr 1467/97 (2) ning muudetud nõukogu direktiiv 2011/85/EL (3). Raamistiku eesmärk on edendada reformide ja investeeringute kaudu usaldusväärset ja jätkusuutlikku riigi rahandust ning kestlikku ja kaasavat majanduskasvu ja vastupanuvõimet ning vältida valitsemissektori ülemäärast eelarvepuudujääki. Sellega edendatakse riikide isevastutust ja keskendutakse keskpikale perspektiivile, koos reeglite tulemusliku ja sidusa täitmisega.

(2)

Määruse (EL) 2024/1263 artikli 17 lõike 1, artikli 19 või artikli 20 kohaselt nõukogu soovituses kehtestatud netokulude maksimaalsed kasvumäärad toimivad iga liikmesriigi iga-aastase eelarvejärelevalve ühtse tegevusnäitajana ja on uue majandusjuhtimise raamistiku keskne element. Kõnealuse nõukogu soovituse kohaste netokulude maksimaalsete kasvumääradega kehtestatakse nelja- või viieaastane eelarvepiirang, mis põhineb nelja-aastasel kohandamisperioodil, millele võib lisanduda veel kuni kolm aastat.

(3)

Kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 26 on raamistikus ette nähtud paindlikkus reeglite kohaldamisel, kui esineb liikmesriikide kontrolli alt väljas olevaid erandlikke asjaolusid, mis avaldavad suurt mõju riigi rahandusele. Nimetatud juhul võib nõukogu liikmesriigi taotlusel ning komisjoni analüüsi ja vastava soovituse alusel nelja nädala jooksul alates komisjoni soovitusest vastu võtta soovituse, mis võimaldab liikmesriigil nõukogu kehtestatud netokulude maksimaalsetest kasvumääradest kõrvale kalduda, kui i) esineb liikmesriigi kontrolli alt väljas olevaid erandlikke asjaolusid, mis ii) avaldavad suurt mõju asjaomase liikmesriigi rahandusele, ja iii) tingimusel et selline kõrvalekalle ei ohusta riigi rahanduse jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis. Sellise kõrvalekalde kestuse määrab nõukogu.

(4)

10.–11. märtsil 2022 Versailles’s kohtunud riigipead ja valitsusjuhid võtsid Venemaa Ukraina-vastase sõjalise agressiooni tõttu kohustuse suurendada Euroopa kaitsevõimet. Eesmärki korrati julgeoleku- ja kaitsevaldkonna strateegilises kompassis. Euroopa Ülemkogu tervitas oma 6. märtsi 2025. aasta järeldustes Euroopa kaitse kohta komisjoni kavatsust soovitada kohese meetmena aktiveerida koordineeritud viisil stabiilsuse ja kasvu pakti kohane riikide vabastusklausel.

(5)

Komisjon kutsus oma 19. märtsi 2025. aasta teatises (4) kõiki liikmesriike üles kasutama riikide vabastusklausliga võimaldatud paindlikkust koordineeritud viisil, et maksimeerida mõju ELi kaitsevõimele. Selle paindlikkuse eesmärk on hõlbustada üleminekut suurematele kaitsekulutustele, tingimusel et see ei ohusta riigi rahanduse jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis. Kõnealuse teatise kohaselt võimaldaks riikide vabastusklausli aktiveerimine liikmesriikidel kalduda kõrvale netokulude maksimaalsetest kasvumääradest, mille nõukogu on kehtestanud keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavade heakskiitmisel või ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames korrigeeriva kava kehtestamisel, niivõrd kui selline kõrvalekaldumine on põhjendatud kaitsekulutuste suurenemisega võrreldes võrdlusaastaga ning kui netokulude maksimaalseid kasvumäärasid ületav kõrvalekalle aastas ei ole 2028. aastani suurem kui 1,5 % SKPst. Selle summa ületamise korral rakendatakse tavapärast nõuetele vastavuse hindamist. Maksimummäär on vajalik selleks, et riikide rahanduse jätkusuutlikkus ei satuks ohtu, kuid samal ajal saaksid kõik liikmesriigid kaitsekulutusi suurendades paindlikkusest kasu. Täpsed summad määratakse kindlaks siis, kui eelarve täitmise andmed on kättesaadavad, tagamaks et täiendavat paindlikkust kasutatakse üksnes ettenähtud eesmärgil.

(6)

Nõukogu 8. juuli 2025. aasta soovitusega (5) kiideti heaks Austria netokulude kava. Lisaks kehtestati samal päeval artikli 126 lõike 7 kohaselt vastu võetud nõukogu soovitusega (6) Austriale ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks korrigeeriv kava, mis sisaldas samu iga-aastaseid ja kumulatiivseid netokulude maksimaalseid kasvumäärasid. Riikide vabastusklausliga ette nähtud paindlikkust võetakse arvesse ka ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamisel ja selle hindamisel, kas Austria on võtnud tulemuslikke meetmeid. Seepärast täiendatakse artikli 126 lõike 7 kohases nõukogu 8. juuli 2025. aasta soovituses sätestatud korrigeerivat netokulude kava kuni 2028. aastani paindlikkusega, mida võimaldab riikide vabastusklausli alusel kaitsekulutuste (7) suurendamine.

(7)

Austria esitas 11. detsembril 2025 nõukogule ja komisjonile taotluse aktiveerida riikide vabastusklausel.

(8)

Austria märkis oma taotluses, et suurenenud geopoliitiliste pingete kontekstis kujutab Venemaa jätkuv agressioonisõda Ukraina vastu ja sellest tulenev oht Euroopa julgeolekule endast liidu jaoks eksistentsiaalset väljakutset, mis nõuab kaitsekulutuste märkimisväärset suurendamist. Selles olukorras on tegemist erandlike asjaoludega, mis ei ole liikmesriigi kontrolli all. Täpsemalt rõhutab Austria, et kogu aasta jooksul geopoliitilise olukorra halvenemist arvestades osteti 2025. aastal kaitseotstarbelist varustust. Seda silmas pidades taotleb Austria riikide vabastusklausli aktiveerimist ajavahemikuks 2025–2028 nagu teistel liikmesriikidel, kelle suhtes on nõukogu kaitsekulutuste puhul riikide vabastusklausli juba aktiveerinud.

(9)

Austria esitas taotluses andmed kaitsekulutuste kogusumma kohta kuni 2026. aastani (tabel 1). Lisaks kavatseb Austria tagada oma pikaajalise kaitsevõime ka pärast 2026. aastat. Seega on kaitsekulutuste suurenemisel suur mõju Austria rahandusele.

Tabel 1.

Austria kaitsekulutused kokku

(10)

Austria hinnangul on kaitsekulutuste kogusumma suhe SKPsse alates 2021. aastast kuni 2025. aastani kasvanud suurusjärgus 0,2 protsendipunkti, mistõttu halvenes valitsemissektori eelarvepositsioon ja suurenes valitsemissektori võlg.

(11)

Kui muud tingimused jäävad samaks, toovad kasvanud kulutused riikide vabastusklausliga hõlmatud perioodil selle perioodi lõpuks kaasa valitsemissektori võla suurenemise ja suurema eelarvepuudujäägi. Komisjoni esialgsed prognoosid ühes eeldusega, et käesoleva soovitusega lubatud valitsemissektori kulude suurenemine on 2028. aastaks lineaarselt täielikult kasutusele võetud, osutavad sellele, et eelarvepuudujäägi suhe SKPsse ja valitsemissektori võla suhe SKPsse on 2028. aastal vastavalt 1,2 protsendipunkti ja 1,7 protsendipunkti suurem kui juhul, kui netokulud suureneksid kooskõlas soovituses C/2025/3958 sätestatud kavaga. Selleks oleks tõenäoliselt vaja teha pärast riikide vabastusklausli aktiveerituse perioodi täiendavaid eelarvekohandusi, et täita eelarveraamistiku nõudeid, sealhulgas tagada, et võla suhe SKPsse viiakse või jääb usutavasse langustrendi või see jääb keskpika perioodi jooksul mõistlikule tasemele allapoole 60 % SKPst ning et eelarvepuudujääk jääb või viiakse allapoole 3 % SKPst ja see püsib keskpikas perspektiivis nimetatud kontrollväärtusest allpool. Austria tunnistab, et tulevikus võib struktuurselt suuremate kaitsekulutuste tõttu vaja minna poliitikameetmeid, et keskpikas perspektiivis säilitada riigi rahanduse jätkusuutlikkus ja vastavus eelarvereeglitele. Riikide vabastusklausli põhjustatud eelarvepuudujäägi ja võlataseme suurenemise prognoositav vähene määr koos Austria võetud kohustusega viia ellu vajalik kohandus, et täita järgmises kavas kõik eelarveraamistiku nõuded, tagab riigi rahanduse jätkusuutlikkuse säilimise keskpikas perspektiivis.

(12)

Valitsemissektori kaitsekulutuste andmeid koostavad ja avaldavad riiklikud statistikaasutused ja Eurostat kooskõlas Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteemi (ESA2010) (8) kohase rahvusvahelise valitsemisfunktsioonide klassifikaatoriga (COFOG) (9). Need andmed on asjakohased, et hinnata kaitsekulutuste mõju valitsemissektori eelarvepuudujäägile, võlale ja netokuludele ning nendega seotud kontseptsioonidele. Eurostat on tihedas koostöös riikide statistikaasutustega loomas andmekogumise protsessi. Andmekogumise protsess peab olema kooskõlas aruandlusnõuetega, mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 479/2009 (10).

(13)

Ka on võimalik, et riikide vabastusklausli aktiiveerituse perioodil allkirjastatud mõne sõjalise varustuse lepingu puhul toimuvad tarned hiljem ning mõjutavad riigi rahandust seega alles pärast klausli aktiveerituse perioodi. Selle võimaluse arvessevõtmiseks tuleks riikide vabastusklausli alusel võimaldatavat paindlikkust kohaldada ka selliste hilisema tarnega seotud kaitsekulutuste suhtes, tingimusel et vastavad lepingud allkirjastati klausli aktiveerituse perioodil ning et kõnealused kaitsekulutused ei ületa eespool nimetatud ülemmäära.

(14)

Nõukogu 27. mai 2025. aasta nõukogu määruse (EL) 2025/1106 (11) raames antavatest laenudest rahastatavate kulutuste suhtes hakkaks eespool nimetatud paindlikkus kehtima automaatselt. Selleks tuleks liikmesriikidel Eurostatile teatada kõigist SAFE-rahastamisvahendi raames tehtud kaitsekulutustest kategooriates „kaitseotstarbelised tooted“ ja „muud kaitse eesmärgil kasutatavad tooted“, nagu on määratletud määruses (EL) 2025/1106.

(15)

Käesoleva soovitusega ei muudeta valitsemissektori eelarvepuudujäägi, võla ja netokulude määratlusi ega nendega seotud kontseptsioone. Nendel kontseptsioonidel põhinevad andmed peab Austria koostama ja esitama kooskõlas määrustega (EL) 2024/1263, (EÜ) nr 479/2009 ja (EL) nr 549/2013,