19. detsembril 2025 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Itaalia Vabariik

(Kohtuasi C-863/25)

(C/2026/784)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: S. Delaude ja D. Recchia)

Kostja: Itaalia Vabariik

Hageja nõuded

Komisjon palub Euroopa Kohtul:

tuvastada, et

—	kuna Itaalia Vabariik on kehtestanud pärast 15. augustit 2017 tööle asunud aukohtunikele ebasoodsamad töötingimused,

—	ega ole võtnud meetmeid, et karistada nimetatud aukohtunike suhtes tähtajaliste töölepingute kuritarvitamist,

—

ega ole loonud süsteemi, mis tagaks nimetatud aukohtunike päevase ja nädalase tööaja piirangute järgimise,

on Itaalia Vabariik rikkunud direktiivile 1999/70 (1) (edaspidi: „tähtajalise töö raamkokkulepe“) lisatud raamkokkuleppe punkti 4 alapunkti 1 ja punkti 5 alapunkti 1, direktiivi 97/81 (2) (edaspidi: „osalise tööaja raamkokkulepe“) ning direktiivi 2003/88 (3) artikleid 3, 5 ja 6.

2)	mõista Itaalia Vabariigilt välja kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

13. juuli 2017. aasta seadusandlik dekreet nr 116 „Aukohtunike konstitutsiooniline reform ja rahukohtunikke käsitlevad muud sätted ning üleminekukord, mida kohaldatakse teenistuses olevate aukohtunike suhtes vastavalt 28. aprilli 2016. aasta seadusele nr 57“ (edaspidi „seadusandlik dekreet“) kehtestas uued eeskirjad, millega reguleeritakse pärast selle dekreedi jõustumist, st 15. augustit 2017 ametisse nimetatud aukohtunike staatust.

Komisjoni arvates koheldakse neid kohtunikke tähtajatute lepingute alusel ja täistööajaga töötavate töötajatega võrreldes diskrimineerivalt nii palga, sotsiaalhüvitiste kui ka sotsiaalkindlustuse osas, mis on vastuolus tähtajalise töö raamkokkuleppe punkti 4 alapunktiga 1 ja osalise tööaja raamkokkuleppe punkti 4 alapunktiga 1.

Lisaks märgib komisjon, et kõnealuses seadusandlikus dekreedis ei ole sätteid, millega kehtestataks karistused tähtajaliste töölepingute kuritarvitamise eest aukohtunike puhul, kes asusid tööle pärast 15. augustit 2017, mis on vastuolus tähtajalise töö raamkokkuleppe punktiga 5.

Lõpuks väidab komisjon, et vastupidi direktiivi 2003/88 artiklites 3, 5 ja 6 nõutule puudub süsteem, mis võimaldaks mõõta nimetatud aukohtunike päevase ja nädalase tööaja pikkust.

(1) Nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiiv 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta (EÜT L 175, lk 43; ELT eriväljaanne 05/03, lk 368).

(2) Nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/81/EÜ, Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt sõlmitud osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe kohta (EÜT L 14, lk 9; ELT eriväljaanne 05/03, lk 267).

(3) Euroopa parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/88/EÜ, tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (ELT L 299, lk 9; ELT eriväljaanne 05/04, lk 381).