(1)

Liitu tehtavad investeeringud aitavad kaasa liidu majanduse kasvule, suurendades selle konkurentsivõimet, luues töökohti ja mastaabisäästu ning tuues sisse kapitali, tehnoloogialahendusi, innovatsiooni ja oskusteavet.

(1)

Liit peab välisinvesteeringuid tervitatavaks, sest need aitavad kaasa liidu majanduse kasvule, suurendades selle konkurentsivõimet, luues töökohti ja mastaabisäästu ning tuues sisse kapitali, tehnoloogialahendusi, innovatsiooni ja oskusteavet.

(3)

Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO) ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD) ja kolmandate riikidega sõlmitud kaubandus- ja investeerimislepingutes võetud rahvusvaheliste kohustuste kohaselt võivad liit ja liikmesriigid siiski teatavatel tingimustel piirata välismaiseid otseinvesteeringuid julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel.

(3)

Kuid ELi lepingu artikli 21 lõikes 2 on sätestatud, et liidu poliitika ja meetmete eesmärk on kaitsta oma väärtusi, põhihuve, julgeolekut, sõltumatust ja terviklikkust. Need põhimõtted ja eesmärgid on liidu ühise kaubanduspoliitika aluseks, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 207, sealhulgas seoses välisinvesteeringutega. Seda konteksti arvesse võttes võimaldavad Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO) ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD) ja kolmandate riikidega sõlmitud kaubandus- ja investeerimislepingutes võetud rahvusvahelised kohustused liidul ja liikmesriikidel siiski teatavatel tingimustel piirata välismaiseid otseinvesteeringuid julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel.

(4)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/452 (4) on loodud raamistik, mille alusel liikmesriigid uurivad liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute tausta. Eelkõige on kõnealuses määruses sätestatud koostöömehhanism, mis võimaldab liikmesriikidel ja komisjonil välismaiste otseinvesteeringute kohta teavet vahetada ning väljendada muret julgeoleku või avaliku korraga seotud riskide pärast. Selle koostöömehhanismi kohaselt pidi liikmesriik, kuhu oli kavas välismaine otseinvesteering teha või kus see ellu viidi, võtma nõuetekohaselt arvesse teiste liikmesriikide esitatud märkusi ja taustauuringumenetluses tehtud komisjoni otsuses esitatud arvamust.

(4)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/452 (4) on loodud raamistik, mille alusel liikmesriigid uurivad liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute tausta. Eelkõige on kõnealuses määruses sätestatud koostöömehhanism, mis võimaldab liikmesriikidel ja komisjonil välismaiste otseinvesteeringute kohta teavet vahetada ning väljendada muret julgeoleku või avaliku korraga seotud riskide pärast. Selle koostöömehhanismi kohaselt pidi liikmesriik, kuhu oli kavas välismaine otseinvesteering teha või kus see ellu viidi (vastuvõttev liikmesriik) , võtma nõuetekohaselt arvesse teiste liikmesriikide esitatud märkusi ja taustauuringumenetluses tehtud komisjoni otsuses esitatud arvamust.

(6a)

Vajadus uue õigusakti järele tuleneb ka investeeringuvoogude muutuvast iseloomust. Maailmamajanduse integreerumine koos sõja ja geopoliitiliste pingetega on toonud kaasa uusi ohte, millega liit ja liikmesriigid peavad tegelema. Komisjon esitas 20. juunil 2023 Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule teatise „Euroopa majandusjulgeoleku strateegia“, milles nimetatakse välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuid kui vahendit, millega kaitsta liidu majandusjulgeolekut ähvardavate ohtude eest. Strateegias rõhutatakse vajadust tegeleda ohtudega, mis on seotud tarneahelate vastupidavusvõime, elutähtsa taristu füüsilise julgeoleku ja küberturvalisuse, tehnoloogia turvalisuse ja tehnoloogialekke ning majandusliku sõltuvuse relvana kasutamise või majandusliku survestamisega. Need majandusjulgeolekuriskid on olulised ka välisinvesteeringute taustauuringute kontekstis, kuna neil võib olla negatiivne mõju ühiskonna põhihuvidele, nagu jõukus, suveräänsus, turvalisus ja sotsiaalse turumajanduse toimimine, ning seega ka liikmesriikide ja liidu avalikule korrale.

(7a)

Käesoleva määruse kohaldamisalast tuleks välja jätta omandamised (panku, keskseid vastaspooli või kindlustusandjaid või edasikindlustusandjaid puudutavate) vastavate kriisilahendusraamistike kohaste kriisilahendusvahendite kaudu. Kriisilahenduse puhul on oluliseks teguriks aeg ning otsused tehakse sageli sõna otseses mõttes üleöö. Käesolevas määruses ette nähtud põhjalikud taustauuringumenetlused ei ole kooskõlas vajadusega reageerida õigeaegselt. Selleks et vältida riske finantsstabiilsusele, tuleks kriisilahendustehingud seega välja jätta. Kriisilahendusasutused peaksid käesolevat määrust võtma võimalikult suures ulatuses arvesse juhul, kui nad võtavad kriisilahendusmeetmeid seoses välisinvestoriga, eelkõige juhul, kui tegemist on strateegiliste varadega.

(8)

Enamikus liikmesriikides (kuid mitte kõigis) on vastu võetud õigusakt, millega nähakse ette välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute mehhanism. Paljudes liikmesriikides reguleeritakse riigisiseste õigusaktidega ka liidusiseste investeeringute taustauuringuid. Liikmesriikide vahel on suuri erinevusi selles, millises ulatuses hinnatakse, kas investeering võib julgeolekut või avalikku korda negatiivselt mõjutada, ning hindamise künnistes ja kriteeriumides. Erinevad ka taustauuringumenetlused. Teatavates liikmesriikides saab investeeringu teha, enne kui selleks on saadud luba, milles arvestatakse selle mõju julgeolekule ja avalikule korrale. Teised aga on sätestanud, et investeeringu võib lõplikult teha alles pärast seda, kui taustauuringumehhanismi alusel on saadud luba. Sellised erinevused takistavad siseturu sujuvat toimimist. Näiteks loovad need ebavõrdsed tingimused ja suurendavad nõuete täitmisega seotud kulusid selliste investorite jaoks, kes soovivad teatada tehingutest rohkem kui ühes liikmesriigis. Käesolev määrus aitab vähendada erinevusi riiklikul tasandil rakendatavate mehhanismide põhiaspektides . See on äärmiselt oluline tagamaks, et kohaldatavad riiklikud korrad ja nende põhijooned oleks investorite jaoks prognoositavad ja sellest tulenevalt väheneks asjaomaste nõuete täitmisest tekkivad kulud. See on veelgi olulisem , arvestades siseturu lõimituse taset, mis võib viia selleni, et üksainus tehing mõjutab kogu liidus mitut liikmesriiki. Näiteks on võimalik, et tehing sihtettevõtja omandamiseks ühes liikmesriigis mõjutab teise liikmesriigi julgeolekut ja avalikku korda tarneahela struktuuri või muude majanduslike asjaolude tõttu, mis seovad sihtettevõtjat teistes liikmesriikides asuvate äriühingutega. Selleks, et need siseturuprobleemid lahendada ning tagada suurem järjepidevus ja prognoositavus, on asjakohane kehtestada liidu meetmega välisinvesteeringute hindamise kriteeriumid ja aspektid.

(8)

Enamikus liikmesriikides (kuid mitte kõigis) on vastu võetud õigusakt, millega nähakse ette välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute mehhanism. Paljudes liikmesriikides reguleeritakse riigisiseste õigusaktidega ka liidusiseste investeeringute taustauuringuid. Liikmesriikide vahel on suuri erinevusi selles, millises ulatuses hinnatakse, kas investeering võib julgeolekut või avalikku korda negatiivselt mõjutada, ning hindamise künnistes ja kriteeriumides. Erinevad ka taustauuringumenetlused. Teatavates liikmesriikides saab investeeringu teha, enne kui selleks on saadud luba, milles arvestatakse selle mõju julgeolekule ja avalikule korrale. Teised aga on sätestanud, et investeeringu võib lõplikult teha alles pärast seda, kui taustauuringumehhanismi alusel on saadud luba. Sellised erinevused takistavad siseturu sujuvat toimimist. Need erinevused tekitavad ja suurendavad näiteks nõuete täitmisega seotud kulusid selliste investorite jaoks, kes peavad teatama tehingutest mitmes liikmesriigis. Käesolev määrus aitab ühtlustada riiklikul tasandil rakendatavate mehhanismide põhiaspekte . See on äärmiselt oluline tagamaks, et kohaldatavad riiklikud korrad ja nende põhijooned oleks investorite jaoks prognoositavad ja sellest tulenevalt väheneks asjaomaste nõuete täitmisest tekkivad kulud. Tähtsust lisab seegi , et siseturg on väga tihedalt integreeritud ja seetõttu võib üksainus tehing mõjutada mitut liidu liikmesriiki. Näiteks on võimalik, et tehing sihtettevõtja omandamiseks ühes liikmesriigis mõjutab teiste liikmesriikide julgeolekut ja avalikku korda tarneahela struktuuri või muude majanduslike asjaolude tõttu, mis seovad sihtettevõtjat teistes liikmesriikides asuvate äriühingutega. Selleks, et need siseturuprobleemid lahendada ning tagada suurem järjepidevus ja prognoositavus, on asjakohane kehtestada liidu meetmega välisinvesteeringute hindamise kriteeriumid ja aspektid.

(9)

Et välisinvesteeringute taustauuringute suhtes kohaldataks kogu liidus järjepidevat lähenemisviisi, tuleks nõuda, et kõik liikmesriigid teeksid julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel välisinvesteeringute taustauuringuid. Seepärast tuleks riiklike taustauuringumehhanismide põhiaspekte ühtlustada. Tuleks ühtlustada vähemalt seda, milliste investeeringute tausta tuleks uurida, aga ka taustauuringumenetluse põhiomadusi ning riikliku mehhanismi ja liidu koostöömehhanismi koostoimet. Lisaks peaks liikmesriikidel olema võimalik otsustada, et nende riikliku taustauuringumehhanismi alla kuuluvad ka muud liiki välisinvesteeringud, teistesse sektoritesse tehtavad välisinvesteeringud ja välisinvesteeringud liidu muudesse sihtettevõtjatesse või majandustegevusaladesse, mida asjaomane liikmesriik peab oma julgeoleku või avaliku korra seisukohast üliolulised. Sellistel juhtudel peaks taustauuring olema kooskõlas ka käesoleva määruse sätetega.

(9)

Et välisinvesteeringute taustauuringute suhtes kohaldataks kogu liidus järjepidevat lähenemisviisi, tuleks nõuda, et kõik liikmesriigid teeksid julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel välisinvesteeringute taustauuringuid. Seepärast tuleks riiklike taustauuringumehhanismide põhiaspekte ühtlustada. Ühtlustamine peaks hõlmama seda, milliste investeeringute tausta tuleks uurida, aga ka taustauuringumenetluse põhiomadusi ning riikliku mehhanismi ja liidu koostöömehhanismi koostoimet , sealhulgas taustauuringute kooskõlas ajakavasid . Lisaks peaks liikmesriikidel olema võimalik otsustada, et nende riikliku taustauuringumehhanismi alla kuuluvad ka muud liiki välisinvesteeringud, teistesse sektoritesse tehtavad välisinvesteeringud ja välisinvesteeringud liidu muudesse sihtettevõtjatesse või majandustegevusaladesse, mida asjaomane liikmesriik peab oma julgeoleku või avaliku korra seisukohast üliolulised. Sellistel juhtudel peaks taustauuring olema kooskõlas ka käesoleva määruse sätetega. Oluline on kehtestada kõigis liikmesriikides ühtlustatud ja kooskõlastatud lähenemisviis, millega tagatakse, et välisinvesteeringute suhtes, mis võivad mõjutada julgeolekut ja avalikku korda, kohaldatakse järjepidevat kontrolli ja tõhusat otsuste tegemist. Selleks peaks taustauuringumehhanismide puhul vähendama halduskeerukust, vältima tarbetuid viivitusi ja võtma arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) piiratud ressursse, kui neid mehhanisme nende suhtes kohaldatakse. Lisaks peaks komisjon tegutsema koordineerijana, et tagada liidule suurem julgeolek, vähendades samal ajal ebatõhusust ja killustatud lähenemisviise.

(12)

Välisinvesteeringute taustauuringuid tuleks teha kooskõlas käesoleva määrusega, võttes arvesse kogu kättesaadavat faktilist teavet ning järgides proportsionaalsuse põhimõtet ja muid aluslepingutes sätestatud põhimõtteid. Lisaks peaks välisinvestori liidus asutatud tütarettevõtjate kaudu tehtavate välisinvesteeringute taustauuring alati vastama liidu õiguses kehtestatud nõuetele, eelkõige aluslepingu sätetele asutamisvabaduse ja kapitali vaba liikumise kohta, nagu neid on tõlgendatud Euroopa Liidu Kohtu praktikas, kooskõlas avatud ja kaasava siseturu säilitamise eesmärgiga. Kõik asutamisvabaduse ja kapitali vaba liikumise piirangud liidus, sealhulgas taustauuringud ja taustauuringu tulemusel kehtestatud meetmed, näiteks leevendusmeetmed ja keelud, peaksid põhinema tegelikul ja piisavalt tõsisel ohul ühiskonna põhihuvidele ning olema sobivad ja vajalikud, nagu on sätestatud Euroopa Kohtu praktikas. Ühtlasi, kui hinnatakse asutamisvabaduse või kapitali vaba liikumise piiramise põhjendatust ja proportsionaalsust, sealhulgas käesoleva määruse kohaselt vastuvõetavates komisjoni arvamustes, kui see on asjakohane, võib võtta arvesse liidus välisinvestori tütarettevõtja kaudu tehtavate investeeringute eripära. Seejuures tuleks arvesse võtta liikmesriikide kavade lõimimist üleliidulisse koostöömehhanismi.

(12)

Välisinvesteeringute taustauuringuid tuleks teha kooskõlas käesoleva määrusega, võttes arvesse kogu kättesaadavat faktilist teavet ning järgides proportsionaalsuse põhimõtet ja muid aluslepingutes sätestatud põhimõtteid. Lisaks peaks välisinvestori liidus asutatud tütarettevõtjate kaudu tehtavate välisinvesteeringute taustauuring alati vastama liidu õiguses kehtestatud nõuetele, eelkõige aluslepingu sätetele asutamisvabaduse ja kapitali vaba liikumise kohta, nagu neid on tõlgendatud Euroopa Liidu Kohtu praktikas, kooskõlas toimiva, avatud , vastupidava ja kaasava siseturu säilitamise eesmärgiga. Kõik asutamisvabaduse ja kapitali vaba liikumise piirangud liidus, sealhulgas taustauuringud ja taustauuringu tulemusel kehtestatud meetmed, näiteks leevendusmeetmed ja keelud, peaksid põhinema tegelikul ja piisavalt tõsisel ohul ühiskonna põhihuvidele ning olema sobivad ja vajalikud, nagu on sätestatud Euroopa Kohtu praktikas. Ühtlasi, kui hinnatakse asutamisvabaduse või kapitali vaba liikumise piiramise põhjendatust ja proportsionaalsust, sealhulgas käesoleva määruse kohaselt vastuvõetavates komisjoni arvamustes või otsustes , kui see on asjakohane, tuleks võtta arvesse liidus välisinvestori tütarettevõtja kaudu tehtavate investeeringute eripära. Seejuures tuleks arvesse võtta liikmesriikide kavade lõimimist üleliidulisse koostöömehhanismi.

(14)

Samuti on vaja suurendada selle liikmesriigi aruandekohustust , kuhu on kavas välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud, komisjoni ja nende liikmesriikide ees, kes väljendavad nõuetekohaselt põhjendatud muret oma või liidu avaliku korra või julgeoleku pärast.

(14)

Samuti on vaja suurendada vastuvõtva liikmesriigi aruandekohustust komisjoni ja nende liikmesriikide ees, kes väljendavad nõuetekohaselt põhjendatud muret oma või liidu avaliku korra või julgeoleku pärast.

(15)

Käesolevas määruses sätestatud ühine raamistik ei tohiks piirata liikmesriikide ainuvastutust oma riikliku julgeoleku tagamise eest, nagu on ette nähtud ELi lepingu artikli 4 lõikega 2. Samuti ei tohiks see piirata nende oluliste julgeolekuhuvide kaitsmist kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 346.

(15)

Käesolevas määruses sätestatud ühine raamistik ei tohiks piirata iga liikmesriigi ainuvastutust oma riikliku julgeoleku tagamise eest, nagu on ette nähtud ELi lepingu artikli 4 lõikega 2. Samuti ei tohiks see piirata liikmesriikide oluliste julgeolekuhuvide kaitsmist kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 346.

(17)

Kui välisinvestor või liidus asuv välisinvestori tütarettevõtja loob liidus uusi tootmisrajatisi või uue ettevõtte nullist, nimetatakse seda greenfield-välisinvesteeringuks. Greenfield-välisinvesteeringud peaksid kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse, niivõrd kui liikmesriik peab neid välisinvesteeringute taustauuringute seisukohast asjakohaseks, kuna need loovad püsiva ja otsese seose välisinvestori ja kõnealuste rajatiste või ettevõtete vahel. Lisaks võib välisinvestor uute rajatiste loomisega mõjutada julgeolekut ja avalikku korda, sealhulgas juhul, kui risk on seotud oluliste majandussisenditega. Seepärast julgustatakse liikmesriike lisama greenfield-välisinvesteeringud oma taustauuringumehhanismidega hõlmatud tehingute hulka , eelkõige juhul, kui selliseid investeeringuid tehakse liikmesriigi julgeoleku või avaliku korra seisukohast olulistesse sektoritesse või kui investeeringul on mõni tunnus (näiteks suurus või laad), mis on liikmesriigi julgeoleku või avaliku korra seisukohast oluline .

(17)

Kui välisinvestor või liidus asuv välisinvestori tütarettevõtja loob liidus uusi tootmisrajatisi või uue ettevõtte nullist uue majandustegevusega tegelemiseks , nimetatakse seda greenfield-välisinvesteeringuks. Uute rajatiste loomisega võib välisinvestor mõjutada julgeolekut ja avalikku korda, sealhulgas juhul, kui risk on seotud oluliste majandussisenditega. Seepärast peaksid liikmesriigid lisama greenfield-välisinvesteeringud oma taustauuringumehhanismidega hõlmatud tehingute hulka.

(18)

Et taustauuringumenetlused oleksid järjepidevad ja prognoositavad, on asjakohane sätestada liikmesriikides rakendatavate taustauuringumehhanismide põhiomadused. Nende omaduste hulka peaksid kuuluma vähemalt loakohustuslikud tehingud, taustauuringu tähtajad ja ettevõtja võimalus vaidlustada kohtus otsus, mis on tema suhtes taustauuringumenetluses tehtud. Taustauuringumehhanismidega seotud normid ja menetlused peaksid olema läbipaistvad ega tohiks põhjustada diskrimineerimist kolmandate riikide vahel.

(18)

Et taustauuringumenetlused oleksid järjepidevad ja prognoositavad, on asjakohane sätestada liikmesriikides rakendatavate taustauuringumehhanismide põhiomadused. Nende omaduste hulka peaksid kuuluma vähemalt loakohustuslikud tehingud, taustauuringu tähtajad ja ettevõtja võimalus vaidlustada kohtus otsus, mis on tema suhtes taustauuringumenetluses tehtud , ning taustauuringuasutuste võime tegeleda tulemuslikult nõuete rikkumise või nõuetest kõrvalehoidmisega . Taustauuringumehhanismidega seotud normid ja menetlused peaksid olema läbipaistvad ega tohiks põhjustada diskrimineerimist kolmandate riikide vahel. Loataotluse esitamise kord peaks tagama, et vastavusnõuded jäävad minimaalseks.

(19)

Määruses (EL) 2019/452 sätestatud koostöömehhanism võimaldab liikmesriikidel teha koostööd ja aidata üksteist, kui ühte liikmesriiki tehtud välismaine otseinvesteering võib mõjutada teiste liikmesriikide julgeolekut või avalikku korda või liidule huvi pakkuvaid projekte või programme. See mehhanism on seni osutunud väga kasulikuks, seega tuleks see alles hoida ja seda tuleks käesolevas määruses tugevdada .

(19)

Määruses (EL) 2019/452 sätestatud koostöömehhanism võimaldab liikmesriikidel teha koostööd ja aidata üksteist, kui ühte liikmesriiki tehtud välismaine otseinvesteering võib mõjutada teiste liikmesriikide või liidu julgeolekut või avalikku korda või liidule huvi pakkuvaid projekte või programme. See mehhanism on seni osutunud väga kasulikuks, mistõttu tuleks seda käesoleva määrusega säilitada, tugevdada ja laiendada, et tagada kogu liidus ühtsem lähenemisviis välisinvesteeringutele .

(20)

Et teha nõuetekohaselt kindlaks välisinvesteeringud, mis võivad julgeolekut või avalikku korda liidus negatiivselt mõjutada, peaksid liikmesriigid tegema välisinvesteeringute taustauuringu, kui liidu sihtettevõtja on osa liidule huvi pakkuvast projektist või programmist või osaleb selles või kui liidu sihtettevõtja majandustegevus on seotud tehnoloogia, vara, vahendi, seadme, võrgu, süsteemi või teenusega, mis on eriti oluline liidu julgeoleku või avaliku korra huvide seisukohast. Lisaks nendele kriteeriumidele võib taustauuringumehhanismi rakendada ka muude sektorite, liidu sihtettevõtjate või majandustegevusalade korral, kui asjaomane liikmesriik peab neid oma julgeoleku või avaliku korra seisukohast ülioluliseks.

(20)

Et teha nõuetekohaselt kindlaks välisinvesteeringud, mis võivad julgeolekut või avalikku korda liidus negatiivselt mõjutada, peaksid liikmesriigid tegema välisinvesteeringute taustauuringu, kui liidu sihtettevõtja on osa liidule huvi pakkuvast projektist või programmist või osaleb selles või kui liidu sihtettevõtja majandustegevus on seotud tehnoloogia, materjalide, vara, vahendi, seadme, võrgu, süsteemi või teenusega, mis on eriti oluline liidu julgeoleku või avaliku korra huvide seisukohast . Liikmesriigid peaksid uurima greenfield-välisinvesteeringute tausta ka sellistes tundlikes programmides või sektorites, kui investori omadustest ja tehingu mahust tuleneb konkreetne risk . Lisaks nendele kriteeriumidele võib taustauuringumehhanismi rakendada ka muude sektorite, liidu sihtettevõtjate või majandustegevusalade korral, kui asjaomane liikmesriik peab neid oma julgeoleku või avaliku korra seisukohast ülioluliseks.

(21)

Tagamaks, et koostöömehhanism keskendub ainult nendele välisinvesteeringutele, mille puhul välisinvestori või liidu sihtettevõtja põhijoonte tõttu on mõju julgeolekule või avalikule korrale tõenäoline, on asjakohane kehtestada riskipõhised tingimused, mille alusel teatatakse teistele liikmesriikidele ja komisjonile välisinvesteeringutest, mille tausta liikmesriigis uuritakse. Kui välisinvesteering ei vasta ühelegi nendest tingimustest, võib liikmesriik, kus välisinvesteeringu tausta uuritakse, välisinvesteeringust teistele liikmesriikidele ja komisjonile teatada, sealhulgas juhul, kui liidu sihtettevõtja tegevus on teistes liikmesriikides märkimisväärne või kui ta kuulub kontserni, millel on eri liikmesriikides mitu äriühingut.

(21)

Tagamaks, et koostöömehhanism keskendub ainult nendele välisinvesteeringutele, mille puhul välisinvestori või liidu sihtettevõtja põhijoonte tõttu on mõju julgeolekule või avalikule korrale tõenäoline, on asjakohane kehtestada riskipõhised tingimused, mille alusel teatatakse teistele liikmesriikidele ja komisjonile välisinvesteeringutest, mille tausta liikmesriigis uuritakse. Eelkõige peaks liikmesriik hindama, kas välisinvestorit kontrollib või mõjutab kolmanda riigi valitsus. Kontrolli või mõju võib kindlaks määrata, tuginedes sellistele kriteeriumidele nagu otsese või kaudse omandi künnised, kolmanda riigi valitsusepoolse rahastamise laad ja ulatus ning konkreetne juhtimiskord, näiteks kuldaktsiad. Sellise tingimusena tuleks arvesse võtta ka läbipaistmatut või ebaselget omandistruktuuri või asjaolu, et tegelik tulusaaja ei ole teada. Kui välisinvesteering ei vasta ühelegi nendest tingimustest, võib liikmesriik, kus välisinvesteeringu tausta uuritakse, välisinvesteeringust teistele liikmesriikidele ja komisjonile teatada, sealhulgas juhul, kui liidu sihtettevõtja tegevus on teistes liikmesriikides märkimisväärne või kui ta kuulub kontserni, millel on eri liikmesriikides mitu äriühingut.

(22)

Et välisinvesteeringu tõenäoline mõju ühe või mitme liikmesriigi julgeolekule või avalikule korrale piisavalt kindlaks teha, peaks liikmesriikidel olema võimalik esitada märkusi liikmesriigile, kuhu on kavas välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud, isegi kui see liikmesriik ei tee kõnealuse välisinvesteeringu taustauuringut või kui välisinvesteeringu tausta uuritakse, kuid koostöömehhanismi kaudu sellest ei teatata. Liikmesriikide teabetaotlused, vastused ja märkused tuleks samal ajal edastada ka komisjonile.

(22)

Et välisinvesteeringu tõenäoline mõju ühe või mitme liikmesriigi julgeolekule või avalikule korrale piisavalt kindlaks teha, peaks liikmesriikidel olema võimalik esitada märkusi liikmesriigile, kuhu on kavas välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud, isegi kui see liikmesriik ei tee kõnealuse välisinvesteeringu taustauuringut või kui välisinvesteeringu tausta uuritakse, kuid koostöömehhanismi kaudu sellest ei teatata. Liikmesriikide teabetaotlused, vastused ja märkused tuleks samal ajal edastada ka komisjonile , et tagada läbipaistvus kogu protsessi vältel .

(23)

Et välisinvesteeringu tõenäoline mõju ühe või mitme liikmesriigi või liidu kui terviku julgeolekule või avalikule korrale piisavalt kindlaks teha, peaks komisjonil olema võimalik ELi toimimise lepingu artikli 288 alusel esitada arvamus liikmesriigile, kuhu on kavas välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud , isegi kui see liikmesriik ei tee kõnealuse välisinvesteeringu taustauuringut või kui välisinvesteeringu tausta uuritakse, kuid koostöömehhanismi kaudu sellest ei teatata.

(23)

Et välisinvesteeringu tõenäoline mõju ühe või mitme liikmesriigi või liidu kui terviku julgeolekule või avalikule korrale piisavalt kindlaks teha, peaks komisjonil olema võimalik ELi toimimise lepingu artikli 288 alusel esitada arvamus vastuvõtvale liikmesriigile , isegi kui see liikmesriik ei tee kõnealuse välisinvesteeringu taustauuringut või kui välisinvesteeringu tausta uuritakse, kuid koostöömehhanismi kaudu sellest ei teatata. Läbipaistvuse ja prognoositavuse tagamiseks peaksid komisjoni arvamused põhinema konkreetsetel ja dokumenteeritud riskidel ning järgima kindlaksmääratud esitamiskriteeriume, nagu dokumenteeritud turvariskid või piiriülesed probleemid.

(24)

Kui tõenäoline mõju tuleneb välisinvesteeringust, mis tehakse liidu sihtettevõtjasse, mis arendab, haldab või hangib liidu kui terviku jaoks elutähtsat taristut või tehnoloogiat või kriitilise tähtsusega sisendeid, peaks komisjonil olema võimalik esitada julgeoleku või avaliku korra kaitsmiseks arvamus. See annaks komisjonile vahendi, millega kaitsta liidu kui terviku huve teenivaid projekte ja programme, mis annavad märkimisväärse panuse liidu julgeolekusse või avalikku korda. Komisjoni arvamus, milles määratakse kindlaks, et välisinvesteeringul on liidule julgeoleku või avaliku korra seisukohast huvi pakkuvatele projektidele või programmidele tõenäoline mõju, tuleks teatavaks teha kõikidele liikmesriikidele.

(24)

Kui tõenäoline mõju tuleneb välisinvesteeringust, mis tehakse liidu sihtettevõtjasse, mis arendab, haldab või hangib liidu kui terviku jaoks elutähtsat taristut või tehnoloogiat või kriitilise tähtsusega sisendeid, peaks komisjonil olema võimalik esitada julgeoleku või avaliku korra kaitsmise tagamiseks arvamus. See annaks komisjonile vahendi, millega kaitsta liidu kui terviku huve teenivaid projekte ja programme, mis annavad märkimisväärse panuse liidu julgeolekusse või avalikku korda. Komisjoni arvamus, milles määratakse kindlaks, et välisinvesteeringul on liidule julgeoleku või avaliku korra seisukohast huvi pakkuvatele projektidele või programmidele tõenäoline mõju, tuleks teatavaks teha kõikidele liikmesriikidele.

(25)

Lisaks peaks komisjonil olema võimalik võtta vastu kõigile liikmesriikidele adresseeritud arvamus, kui ta teeb kindlaks mitu välisinvesteeringut, mis koos vaadelduna võivad mõjutavad liidu julgeolekut või avalikku korda. See võib olla nii eelkõige juhul, kui mitmel välisinvesteeringul on võrreldavad põhijooned. Need on näiteks juhtumid, kus samasse sihtettevõtjasse või taristusse, sealhulgas üleeuroopalisse transpordi-, energia- ja sidetaristusse, teeb välisinvesteeringuid sama välisinvestor või välisinvestorid, kes kujutavad endast sarnaseid riske, või kus kõnealusesse sihtettevõtjasse või taristusse tehakse mitu välisinvesteeringut. Liikmesriigid ja komisjon peaksid arutama riskianalüüsi ja võimalusi, kuidas kõrvaldada arvamuses kindlaksmääratud riskid.

(25)

Lisaks peaks komisjonil olema võimalik võtta vastu kõigile liikmesriikidele adresseeritud arvamus, kui ta teeb kindlaks mitu välisinvesteeringut, mis koos vaadelduna võivad mõjutavad liidu julgeolekut või avalikku korda. See võib olla nii eelkõige juhul, kui mitmel välisinvesteeringul on võrreldavad põhijooned. Need on näiteks juhtumid, kus samasse liidu sihtettevõtjasse või taristusse, sealhulgas üleeuroopalisse transpordi-, energia- ja sidetaristusse, teeb välisinvesteeringuid sama välisinvestor või välisinvestorid, kes kujutavad endast sarnaseid riske, või kus kõnealusesse sihtettevõtjasse või taristusse tehakse mitu välisinvesteeringut. Liikmesriigid ja komisjon peaksid arutama riskianalüüsi ja võimalusi, kuidas kõrvaldada arvamuses kindlaksmääratud riskid , tagades koordineeritud käsituse .

(26)

Et kaitsta julgeolekut või avalikku korda nii, et samal ajal tagatakse investoritele suurem kindlustunne, peaks liikmesriikidel olema võimalus esitada märkusi ja komisjonil võimalus esitada arvamus välisinvesteeringute kohta, mis on ellu viidud, kuid millest ei ole 15 kuu jooksul välisinvesteeringu tegemisest arvates teatatud.

(26)

Et kaitsta julgeolekut või avalikku korda nii, et samal ajal tagatakse investoritele suurem kindlustunne, peaks liikmesriikidel olema võimalus esitada märkusi ja komisjonil võimalus esitada arvamus välisinvesteeringute kohta, mis on ellu viidud, kuid millest ei ole 15 kuu jooksul alates välisinvesteeringu tegemisest teatatud.

(27)

Et tagada suurem selgus, tuleks I lisas esitada liidule huvi pakkuvate projektide või programmide loetelu. Loetelu peaks hõlmama kõiki välisinvesteeringuid, mida tehakse üleeuroopalistesse transpordi-, energia- ja sidevõrkudesse, samuti programme, millega rahastatakse liidu julgeoleku või avaliku korra seisukohast oluliste tegevuste uurimist ja arendamist. Kuna need projektid ja programmid on liidu julgeoleku ja avaliku korra jaoks olulised, peaksid liikmesriigid uurima selliste välisinvesteeringute tausta, mis tehakse liidu sihtettevõtjatesse, mis on osa kõnealusetest projektidest või programmidest või osalevad nendes, sealhulgas nendesse, mis saavad liidu rahastust.

(27)

Et tagada suurem selgus, tuleks I lisas esitada liidule huvi pakkuvate projektide või programmide loetelu. Loetelu peaks hõlmama kõiki välisinvesteeringuid, mida tehakse üleeuroopalistesse transpordi-, energia- ja sidevõrkudesse, samuti programme, millega rahastatakse liidu julgeoleku või avaliku korra seisukohast oluliste tegevuste uurimist ja arendamist. Kuna need projektid ja programmid on liidu julgeoleku ja avaliku korra jaoks olulised, ning arvestades nende piiriülest ja võrgulist olemust, peaksid liikmesriigid uurima selliste välisinvesteeringute tausta, mis tehakse liidu sihtettevõtjatesse, mis on osa kõnealusetest projektidest või programmidest või osalevad nendes, sealhulgas nendesse, mis saavad liidu rahastust.

(28)

Et välisinvesteeringu tõenäolist mõju ühe või mitme liikmesriigi julgeolekule või avalikule korrale kaalutaks piisavalt, peaks liikmesriik, kes saab teistelt liikmesriikidelt nõuetekohaselt põhjendatud märkusi või komisjoni arvamuse, neid igati arvesse võtma, isegi juhul, kui ta leiab, et välisinvesteering ei mõjuta tema enda julgeolekut või avalikku korda. See liikmesriik peaks vajaduse korral koordineerima oma tegevust komisjoni ja asjaomaste liikmesriikidega ning andma neile kirjalikku tagasisidet tehtud otsuse kohta ning selle kohta, kuidas märkusi ja arvamust on igati arvesse võetud. Lõplik otsus välisinvesteeringute kohta peaks jääma selle liikmesriigi ainupädevusse , kuhu on kavas välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud .

(28)

Et välisinvesteeringu tõenäolist mõju ühe või mitme liikmesriigi julgeolekule või avalikule korrale kaalutaks piisavalt, peaks liikmesriik, kes saab teistelt liikmesriikidelt nõuetekohaselt põhjendatud märkusi või komisjoni arvamuse, neid igati arvesse võtma, isegi juhul, kui ta leiab, et välisinvesteering ei mõjuta tema enda julgeolekut või avalikku korda. See liikmesriik peaks vajaduse korral koordineerima oma tegevust komisjoni ja asjaomaste liikmesriikidega ning andma neile oma otsuse eelnõu koos kirjaliku tagasisidega tehtud otsuse kohta ning selle kohta, kuidas märkusi ja arvamust on igati arvesse võetud. Otsuse eelnõu peaks jääma avatuks muudatustele , et võtta arvesse asjaomaste liikmesriikide ja komisjoni väljendatud seisukohti .

(28a)

Teatavatel juhtudel võivad vastuvõtva liikmesriigi ja teise liikmesriigi või komisjoni vahel tekkida erimeelsused küsimuses, kas investeering mõjutab tõenäoliselt liikmesriigi või liidu julgeolekut ja avalikku korda. Kui selliste erimeelsuste lahendamine jäetakse üksnes vastuvõtva liikmesriigi hooleks, võib see mõjutada liidu kui terviku julgeolekut ja avalikku korda ning kahjustada koostöömehhanismi toimimist. Seepärast peaks komisjonil olema sellistel juhtudel õigus võtta vastu otsus, hinnates investeeringu tõenäolist mõju julgeolekule ja avalikule korrale vastuvõtva liikmesriigi esitatud teabe põhjal ja komisjoni oma järelduste põhjal, juhul kui ta on läbi viinud uurimise. Kõigil muudel juhtudel peaks lõpliku otsuse tegemine jääma vastuvõtva liikmesriigi vastutusalasse.

(28b)

Käesoleva määrusega sätestatud liikmesriikide ja komisjoni vahelise vastutusalade jaotuse kohaselt kehtivad riiklikele taustauuringuasutustele piirangud välisinvesteeringutega seotud tehingute uurimisel väljaspool nende geograafilisi piire, mis võib mõjutada nende tehtava analüüsi tulemuslikkust. Nii võib see olla näiteks juhul, kui sihtettevõtja kliendid asuvad teises liikmesriigis, samas võivad nende seisukohad olla väga olulised, et hinnata sihtettevõtja vastuvõtlikkust julgeoleku või avaliku korraga seotud riskide suhtes, näiteks alternatiivsete tarnijate olemasolu sihtettevõtja kaupade või teenuste jaoks. Piiriülest perspektiivi arvestades on komisjonil hea võimalus neid piiranguid käsitleda ning aidata hinnata välisinvesteeringuga seotud tehingute mõju julgeolekule ja avalikule korrale. Selleks tuleks komisjonile anda asjakohased uurimisvolitused vajaliku teabe kogumiseks. Komisjonil peaks olema võimalik taotleda teavet teise liikmesriigi üksustelt, kui sellist teavet ei ole võimalik tõhusalt saada koostöömehhanismi kaudu. Komisjoni õigus küsida teavet peaks põhinema liikmesriigi põhjendatud taotlusel. Kui aga riiklikud ametiasutused seisavad silmitsi õiguslike või menetluslike piirangutega, näiteks lühikeste menetlustähtaegadega, peaks komisjonil olema võimalik tegutseda sõltumatult, eeldusel et vastuvõtvat liikmesriiki on teavitatud. See õigus peaks piirduma teabega, mis on vajalik selleks, et hinnata tehingu mõju rohkem kui ühele liikmesriigile, sealhulgas kahjulikku mõju liidu programmidele ja projektidele.

(29)

Koostöömehhanismi tulemusliku toimimise tagamiseks on oluline nõuda, et koostöömehhanismi kaudu välisinvesteeringust teatav liikmesriik esitaks standardvormingus miinimumteabe. Kui koostöö on seotud välisinvesteeringuga, millest ei ole koostöömehhanismi kaudu teatatud, peaks liikmesriigil, kuhu on kavas välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud, olema võimalik esitada vähemalt sama miinimumteavet . Komisjon ja liikmesriigid võivad liikmesriigilt, kuhu on kavas välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud, küsida lisateavet. Lisateabe taotlus peaks olema nõuetekohaselt põhjendatud, piirduma teabega, mida on liikmesriigil vaja märkuste või komisjonil arvamuse esitamiseks, olema proportsionaalne taotluse eesmärgiga ega tohiks olla välisinvesteeringust teatavale liikmesriigile põhjendamatult koormav.

(29)

Koostöömehhanismi tulemusliku toimimise tagamiseks on oluline nõuda, et koostöömehhanismi kaudu välisinvesteeringust teatav liikmesriik esitaks standardvormingus miinimumteabe kogumi . Kui koostöö on seotud välisinvesteeringuga, millest ei ole koostöömehhanismi kaudu teatatud, peaks vastuvõtval liikmesriigil olema võimalik esitada vähemalt sama miinimumteabe kogum . Komisjon ja liikmesriigid võivad liikmesriigilt, kuhu on kavas välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud, küsida lisateavet. Lisateabe taotlus peaks olema nõuetekohaselt põhjendatud, piirduma teabega, mida on liikmesriigil vaja märkuste või komisjonil arvamuse esitamiseks, olema proportsionaalne taotluse eesmärgiga ega tohiks olla välisinvesteeringust teatavale liikmesriigile ja asjaomastele äriühingutele põhjendamatult koormav. Kui see on asjakohane, võib komisjon nõuda teavet muudelt liidu asutustelt, nagu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, ühtne järelevalvemehhanism või Euroopa Keskpank.

(30)

Tagamaks, et koostöö põhineb täielikul ja täpsel teabel, peaks välisinvestor või ettevõtja esitama kogu asjakohase teabe, mida küsib liikmesriik, kus ta on asutatud, või liikmesriik, kuhu on kavas välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud . Kui erandlike asjaolude tõttu ei ole liikmesriigil vaatamata oma jõupingutustele võimalik kätte saada teavet, mida on küsinud teine liikmesriik või komisjon, peaks ta neile sellest viivitamata teatama. Sellisel juhul peaks teise liikmesriigi märkused ja komisjoni arvamus, mis esitatakse koostöömehhanismi raames, põhinema neile kättesaadaval teabel.

(30)

Tagamaks, et koostöö põhineb täielikul ja täpsel teabel, peaks välisinvestor või ettevõtja esitama kogu asjakohase teabe, mida küsib liikmesriik, kus ta on asutatud, või vastuvõttev liikmesriik . Kui erandlike asjaolude tõttu ei ole liikmesriigil vaatamata oma jõupingutustele võimalik kätte saada teavet, mida on küsinud teine liikmesriik või komisjon, peaks ta neile sellest viivitamata teatama. Sellisel juhul peaks teise liikmesriigi märkused ja komisjoni arvamus, mis esitatakse koostöömehhanismi raames, põhinema neile kättesaadaval teabel.

(31)

Tagamaks, et koostöömehhanismi kasutatakse üksnes julgeoleku või avaliku korra kaitseks, peaksid liikmesriigid nõuetekohaselt põhjendama kõiki taotlusi esitada teavet teise liikmesriiki tehtava konkreetse välisinvesteeringu kohta ja kõiki märkusi, mida nad sellele liikmesriigile esitavad. Samu nõudeid kohaldatakse, kui komisjon taotleb teavet konkreetse välisinvesteeringu kohta või esitab liikmesriigile arvamuse.

(31)

Tagamaks, et koostöömehhanismi kasutatakse eranditult julgeoleku või avaliku korra kaitseks, peaksid liikmesriigid nõuetekohaselt põhjendama kõiki taotlusi esitada teavet seoses teise liikmesriiki tehtava konkreetse välisinvesteeringuga ja kõiki märkusi, mida nad sellele liikmesriigile esitavad . See on oluline, et vältida mehhanismi väärkasutamist ja tagada, et see keskenduks üksnes julgeoleku ja avaliku korraga seotud probleemidele . Samu nõudeid kohaldatakse, kui komisjon taotleb teavet konkreetse välisinvesteeringu kohta või esitab liikmesriigile arvamuse.

(31a)

Ilma et see piiraks koostöömehhanismi kohaldamist, on vaja suurendada teadlikkust kolmandate riikide ettevõtjate osalemisest või panusest liidu jaoks strateegilise tähtsusega ühishuviprojektides või elutähtsa taristu projektides, et võimaldada avaliku sektori asutuste sekkumist, kui selline osalemine või panus mõjutab tõenäoliselt julgeolekut või avalikku korda liidus ega kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse. Liikmesriigid võivad teistele liikmesriikidele ja komisjonile tähelepanekuid esitada. Vajaduse korral võib komisjon nõuda lisateavet ja võtta olukorra suhtes järelmeetmeid.

(32)

Sõltuvalt asjaoludest kas liikmesriigid või komisjon võiksid kaaluda ettevõtjatelt, kodanikuühiskonna organisatsioonidelt või sotsiaalpartneritelt (näiteks ametiühingutelt) välisinvesteeringu kohta saadud teavet, mis võib julgeolekut või avalikku korda negatiivselt mõjutada.

(32)

Sõltuvalt asjaoludest kas liikmesriigid või komisjon võiksid kaaluda ettevõtjatelt, kodanikuühiskonna organisatsioonidelt või sotsiaalpartneritelt (näiteks ametiühingutelt) välisinvesteeringu kohta saadud teavet, mis võib julgeolekut või avalikku korda negatiivselt mõjutada. Seda teavet tuleks põhjalikult hinnata ja vastuvõttev liikmesriik võib algatada taustauuringumenetluse.

(33)

Liikmesriik, kuhu on kavas välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud, võib teavitada teisi liikmesriike või komisjoni, kui ta soovib, et nad analüüsiksid koostöömehhanismi kaudu hinnatava välisinvesteeringu mõnda aspekti põhjalikumalt, või kui ilmnevad uued asjaolud või ta saab uut teavet, mis võib mõjutada välisinvesteeringu hindamist. Seejärel võib teistele liikmesriikidele ja komisjonile anda välisinvesteeringu täiendavaks hindamiseks lisaaega.

(33)

Vastuvõttev liikmesriik võib teavitada teisi liikmesriike või komisjoni, kui ilmnevad uued asjaolud või ta saab uut teavet, mis võib mõjutada teatatud välisinvesteeringu hindamist. Seejärel võib teistele liikmesriikidele ja komisjonile anda välisinvesteeringu täiendavaks hindamiseks lisaaega. Sellistel juhtudel pikendatakse hindamisaega võimalikult vähe ja pikendus ei tohiks tekitada üldises taustauuringumenetluses põhjendamatuid viivitusi.

(34)

Koostöömehhanismi tõhususe ja tulemuslikkuse tagamiseks on vaja ühtlustada tähtajad ja menetlused puhuks, kui mitmes liikmesriigis tehakse taustauuringut mitmele välisinvesteeringule, mis on seotud sama laiema tehinguga. Selliste mitut riiki hõlmavate tehingute puhul peaks taotleja esitama loataotlused asjaomastele liikmesriikidele samal ajal . Samuti peaksid need liikmesriigid koostöömehhanismi kaudu taotlustest samal ajal teatama . Et mitut riiki hõlmavaid tehinguid saaks tõhusalt menetleda, peaksid asjaomased liikmesriigid omavahel koordineerima ja kokku leppima, kas ja millal tuleks nendest välisinvesteeringutest teatada . Lisaks peaksid asjaomased liikmesriigid kooskõlastama ka lõpliku otsuse. Kui asjaomased liikmesriigid kavatsevad anda tingimusi sisaldava välisinvesteeringuloa, peaksid nad tagama, et need tingimused sobivad omavahel kokku ja et nendega võetakse piisavalt arvesse piiriüleseid riske. Enne välisinvesteeringu keelamist peaksid asjaomased liikmesriigid kaaluma, kas julgeolekule või avalikule korrale avalduva tõenäolise mõju arvessevõtmiseks oleks piisav anda tingimustega luba, mis sisaldab koordineeritud meetmeid, mille täitmist tagatakse koordineeritult. Komisjonil peaks olema võimalik sellises koordineerimises osaleda.

(34)

Koostöömehhanismi tõhususe ja tulemuslikkuse tagamiseks on vaja ühtlustada tähtajad ja menetlused puhuks, kui mitmes liikmesriigis tehakse taustauuringut mitmele välisinvesteeringule, mis on seotud sama laiema tehinguga. Selliste mitut riiki hõlmavate tehingute puhul peaks taotleja esitama loataotlused asjaomastele liikmesriikidele piiratud aja jooksul . Lisaks peaksid asjaomased liikmesriigid püüdma teatada taotlustest koostöömehhanismile piiratud aja jooksul . Et mitut riiki hõlmavaid tehinguid saaks tõhusalt menetleda, peaksid asjaomased liikmesriigid omavahel koordineerima ja kokku leppima, kas nendest välisinvesteeringutest tuleks teatada ja kuidas taustauuringumenetluse ajakava ühtlustada . Lisaks peaksid asjaomased liikmesriigid kooskõlastama ka oma lõpliku otsuse sisu . Kui asjaomased liikmesriigid kavatsevad anda tingimusi sisaldava välisinvesteeringuloa, peaksid nad tagama, et need tingimused sobivad omavahel kokku ja et nendega võetakse piisavalt arvesse piiriüleseid riske. Enne välisinvesteeringu keelamist peaksid asjaomased liikmesriigid kaaluma, kas julgeolekule või avalikule korrale avalduva tõenäolise mõju arvessevõtmiseks oleks piisav anda tingimustega luba, mis sisaldab koordineeritud meetmeid, mille täitmist tagatakse koordineeritult. Komisjonil peaks olema võimalik sellises koordineerimises täielikult osaleda.

(34a)

Selleks et tagada käesoleva määruse alusel liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja komisjoni vahel tõhus ja turvaline teabevahetus, peaks komisjon looma kõige rangematele andmekaitsenormidele ja turvastandarditele vastava turvalise ja krüpteeritud digisüsteemi ning seda haldama. Side konfidentsiaalsuse ja tervikluse tagamiseks peaks kogu käesoleva määruse kohane teabevahetus toimuma üksnes selle süsteemi kaudu ning süsteem peaks hõlmama järelevalve- ja auditeerimissuutlikkust, et tagada vastavus turvastandarditele.

(34b)

Selleks et tagada välisinvesteeringute taustauuringutega seotud taotluste turvaline ja tõhus esitamine ja töötlemine ning leevendada nii taotlejate kui ka ametiasutuste halduskoormust, tuleks liidu tasandil luua ühtne elektrooniline portaal. See portaal peaks andma taotlejatele ja nende esindajatele ühtse mehhanismi tehingute elektrooniliseks esitamiseks riiklikele taustauuringuasutustele. Komisjon peaks kavandama süsteemi nii, et see oleks kasutajasõbralik ning tagama selle vastavuse kohaldatavatele andmekaitsenormidele ja turvastandarditele.

(35)

Et investeeringute taustauuringute suhtes kohaldataks kogu liidus järjepidevat lähenemisviisi, on ülioluline, et julgeolekule ja avalikule korrale avalduvate tõenäoliste riskide hindamisel põhinetakse käesolevas määruses liidu tasandil kehtestatud normidele ja kriteeriumidele. Nende hulka peaks kuuluma mõju elutähtsa taristu turvalisusele, puutumatusele ja toimimisele , elutähtsa tehnoloogia (sealhulgas peamise progressi võimaldava tehnoloogia) kättesaadavusele ning selliste julgeoleku või avaliku korra jaoks kriitilise tähtsusega sisendite jätkuvale tarnimisele, mille häire, rike, kaotsiminek või hävimine mõjutaks märkimisväärselt julgeolekut ja avalikku korda ühes või mitmes liikmesriigis või liidus tervikuna. Sellega seoses peaksid liikmesriigid ja komisjon võtma arvesse ka välisinvesteeringu konteksti ja asjaolusid. Siia hulka peaks kuuluma eelkõige see, kas investorit kontrollib otseselt või kaudselt , näiteks märkimisväärse rahastuse kaudu, kolmanda riigi valitsus või kas ta püüab saavutada kolmandate riikide poliitilisi eesmärke, et suurendada nende sõjalist võimekust . Sellega seoses (kui see on asjakohane) peaksid liikmesriigid ja komisjon kaaluma ka seda, miks välisinvestori, tema tegeliku tulusaaja või tütarettevõtja või sellise välisinvestori nimel või juhtimisel tegutseva isiku suhtes kohaldatakse ELi toimimise lepingu artikli 215 kohaseid liidu piiravaid meetmeid.

(35)

Et investeeringute taustauuringute suhtes kohaldataks kogu liidus järjepidevat lähenemisviisi, on ülioluline, et julgeolekule ja avalikule korrale avalduvate tõenäoliste riskide hindamisel põhinetakse käesolevas määruses liidu tasandil kehtestatud normidele ja kriteeriumidele. Nende hulka peaks kuuluma mõju elutähtsa taristu ja siseturu turvalisusele, puutumatusele , toimimisele ja vastupidavusele , elutähtsa tehnoloogia ja teadmiste (sealhulgas peamise progressi võimaldava tehnoloogia) kättesaadavusele ja kasutuselevõtule, selliste julgeoleku või avaliku korra jaoks kriitilise tähtsusega sisendite jätkuvale tarnimisele, mille häire, rike, kaotsiminek või hävimine mõjutaks märkimisväärselt julgeolekut ja avalikku korda ühes või mitmes liikmesriigis või liidus tervikuna , sõjaväerajatiste ja muude tundlike avalike rajatiste julgeolekule ning strateegiliste sõltuvustega tegelemise suutlikkusele . Sellega seoses peaksid liikmesriigid ja komisjon võtma arvesse ka välisinvesteeringu konteksti ja asjaolusid. Siia hulka peaks kuuluma eelkõige see, kas investor on tegelenud ebaseadusliku tegevusega , sealhulgas liidu õigusnormide korduva täitmata jätmisega, kas ta on seotud kolmandate riikide poliitiliste eesmärkide saavutamisega või püüab aidata kaasa nende sõjalisele võimekusele või rahvusvahelise õiguse rikkumistele. Kolmanda riigi poliitiliste eesmärkide poole püüdlemine võib hõlmata riigi valitsuse mõju ettevõtjatele, mis põhjustab märkimisväärseid turumoonutusi . Sellega seoses (kui see on asjakohane) peaksid liikmesriigid ja komisjon kaaluma ka seda, miks välisinvestori, tema tegeliku tulusaaja või tütarettevõtja või sellise välisinvestori nimel või juhtimisel tegutseva isiku suhtes kohaldatakse ELi toimimise lepingu artikli 215 kohaseid liidu piiravaid meetmeid.

(36)

Kui liikmesriik, kuhu on kavas välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud, leiab, et välisinvesteering võib mõjutada liidu julgeolekut või avalikku korda negatiivselt, on asjakohane nõuda, et see liikmesriik võtaks riskide maandamiseks sobivaid meetmeid, kui sellised meetmed on kättesaadavad ning kui ta peab neid piisavaks, ning et ta võtaks igati arvesse teiste liikmesriikide esitatud märkusi ja komisjoni arvamust, kui see on asjakohane. Välisinvesteeringud tuleks keelata üksnes erandkorras ja juhul, kui liidu või liikmesriigi õiguse kohased leevendusmeetmed või muud meetmed peale taustauuringumehhanismi ei ole piisavad, et vähendada investeeringu mõju julgeolekule või avalikule korrale.

(36)

Kui vastuvõttev liikmesriik leiab, et välisinvesteering võib mõjutada liidu julgeolekut või avalikku korda negatiivselt, on asjakohane nõuda, et see liikmesriik võtaks riskide maandamiseks sobivaid meetmeid, kui sellised meetmed on kättesaadavad ning kui ta peab neid piisavaks, ning et ta võtaks igati arvesse teiste liikmesriikide esitatud märkusi ja komisjoni arvamust, kui see on asjakohane. Välisinvesteeringud tuleks keelata üksnes erandkorras ja juhul, kui liidu või liikmesriigi õiguse kohased leevendusmeetmed või muud meetmed peale taustauuringumehhanismi ei ole piisavad, et vähendada investeeringu mõju julgeolekule või avalikule korrale.

(37)

Selleks et toetada koostöömehhanismi rakendamist ja edendada heade tavade vahetamist liikmesriikide vahel, tuleks säilitada määruse (EL) 2019/452 kohaselt loodud välisinvesteeringute taustauuringute eksperdirühm.

(37)

Selleks et toetada koostöömehhanismi rakendamist ja edendada heade tavade vahetamist liikmesriikide vahel, tuleks säilitada määruse (EL) 2019/452 kohaselt loodud välisinvesteeringute taustauuringute eksperdirühm ja ajakohastada selle ülesanded kooskõlas käesoleva määrusega .

(37a)

Et suurendada läbipaistvust ja lihtsustada protsessi investorite jaoks, peaksid liikmesriigid avaldama taustauuringumenetlusi, tähtaegu ja riskihindamiskriteeriume käsitlevad suunised ja neid korrapäraselt ajakohastama. Et tagada läbipaistvus ja käesoleva määruse järjepidev kohaldamine kõigis liikmesriikides, peaks komisjon avaldama suunised liidu tasandi nõuete ning käesoleva määrusega kehtestatud põhimõistete ja hindamiskriteeriumide kohta ning neid korrapäraselt ajakohastama. Komisjon peaks pidama ka avalikult kättesaadavat loetelu kõigist liikmesriikide kehtestatud taustauuringumehhanismidest.

(39)

Koordineerimismehhanismi tõhususe tagamiseks peaksid liikmesriikide ja komisjoni loodud kontaktpunktid asuma asjakohaselt vastavates haldusasutustes. Neil peaksid olema kvalifitseeritud töötajad ja vajalikud volitused, et nad saaksid täita koordineerimismehhanismi raames oma ülesandeid ning käidelda konfidentsiaalset teavet nõuetekohaselt.

(39)

Koordineerimismehhanismi tõhususe tagamiseks peaksid liikmesriikide ja komisjoni loodud kontaktpunktid asuma strateegiliselt asjaomastes haldusasutustes. Neil peaksid olema kvalifitseeritud töötajad ja vajalikud volitused, et nad saaksid täita koordineerimismehhanismi raames oma ülesandeid ning käidelda konfidentsiaalset teavet nõuetekohaselt kooskõlas kohaldatavate õigusraamistikega .

(40)

Liikmesriike ja komisjoni tuleks ergutada tegema koostööd samu seisukohti jagavate kolmandate riikide vastutavate asutustega küsimustes, mis on seotud selliste välisinvesteeringute taustauuringutega, mis võivad mõjutada julgeolekut või avalikku korda. Sellise halduskoostöö eesmärk peaks olema tugevdada raamistikku, mille alusel liikmesriigid uurivad välisinvesteeringute tausta, ning tihendada käesoleva määruse kohast koostööd liikmesriikide ja komisjoni vahel. Komisjoni tuleks teavitada sellistest kahepoolsetest kontaktidest, kui need puutuvad investeeringute taustauuringutega seotud süsteemsetesse probleemidesse. Komisjonil peaks samuti olema võimalik jälgida taustauuringumehhanismide arengusuundi kolmandates riikides.

(40)

Liikmesriike ja komisjoni tuleks ergutada tegema aktiivselt koostööd samu seisukohti jagavate kolmandate riikide vastutavate asutustega küsimustes, mis on seotud selliste välisinvesteeringute taustauuringutega, mis võivad mõjutada julgeolekut või avalikku korda. Sellise halduskoostöö eesmärk peaks olema tugevdada raamistikku, mille alusel liikmesriigid uurivad välisinvesteeringute tausta, ning tihendada käesoleva määruse kohast koostööd liikmesriikide ja komisjoni vahel. Komisjoni tuleks teavitada sellistest kahepoolsetest kontaktidest, kui need puutuvad investeeringute taustauuringutega seotud süsteemsetesse probleemidesse , suundumustesse või parimatesse tavadesse . Komisjonil peaks samuti olema võimalik jälgida taustauuringumehhanismide arengusuundi kolmandates riikides.

(40a)

Käesolevat määrust tuleks käsitleda osana julgeolekuriskidele suunatud liidu kaitsevahendite laiemast paketist, kuhu kuulub ka välisriigi subsiidiumide määrus ja rahvusvaheliste hangete instrument, ning tuleks tagada, et kohaldamisala on sätestatud kooskõlas nende meetmetega, et vältida dubleerimist ning tagada sihipärane ja proportsionaalne lähenemisviis.

(41)

Liikmesriigid ja komisjon tagavad käesoleva määruse kohaldamisel saadud või esitatud teabe konfidentsiaalsuse kooskõlas liikmesriikide ja liidu õigusega. Kui teabe loata avaldamine võib kahjustada Euroopa Liidu või ühe või mitme liikmesriigi huve, peaks teabe koostaja salastama teabe kooskõlas riigisisese ja liidu õigusega. Kui liikmesriigid ja komisjon vastavad taotlustele saada juurdepääs dokumentidele, mida käideldakse käesoleva määruse kohaldamisel, koordineerivad nad oma tegevust ja annavad uurimise eesmärgi kaitsmiseks vähemalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 (5) artikliga 4 ette nähtud tasemel huvide kaitse. Komisjon peaks võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada konfidentsiaalse teabe kaitse kooskõlas eelkõige komisjoni otsustega (EL, Euratom) 2015/443 (6) ja (EL, Euratom) 2015/444 (7). Samuti peaksid liikmesriigid ja komisjon võtma kõik vajalikud meetmed, tagamaks, et järgitakse nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist kokkulepet, mis käsitleb Euroopa Liidu huvides vahetatava salastatud teabe kaitset (8). Eeskätt kuulub siia hulka kohustus salastatud teabe salastatuse taset mitte alandada ega salastatust kustutada ilma teabe koostaja eelneva kirjaliku nõusolekuta. Salastamata tundlikku teavet või konfidentsiaalsel alusel esitatud teavet tuleks ametiasutuste poolt sellisena käidelda.

(41)

Liikmesriigid ja komisjon peaksid tagama käesoleva määruse kohaldamisel saadud või esitatud teabe kõrgeima taseme konfidentsiaalsuse kooskõlas liikmesriikide ja liidu õigusega. Kui teabe loata avaldamine võib kahjustada Euroopa Liidu või ühe või mitme liikmesriigi huve, peaks teabe koostaja salastama teabe kooskõlas riigisisese ja liidu õigusega. Kui liikmesriigid ja komisjon vastavad taotlustele saada juurdepääs dokumentidele, mida käideldakse käesoleva määruse kohaldamisel, peaksid nad koordineerima oma tegevust ja andma uurimise terviklikkuse kaitsmiseks vähemalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 (5) artikliga 4 ette nähtud tasemel huvide kaitse. Komisjon peaks võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada konfidentsiaalse teabe kaitse kooskõlas eelkõige komisjoni otsustega (EL, Euratom) 2015/443 (6) ja (EL, Euratom) 2015/444 (7). Samuti peaksid liikmesriigid ja komisjon võtma kõik vajalikud meetmed, tagamaks, et järgitakse nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist kokkulepet, mis käsitleb Euroopa Liidu huvides vahetatava salastatud teabe kaitset (8). Eeskätt kuulub siia hulka kohustus säilitada konfidentsiaalse teabe salastatus ja mitte alandada sellise teabe salastatuse taset ega kustutada salastatust ilma sellise teabe koostaja eelneva kirjaliku nõusolekuta. Salastamata tundlikku teavet või konfidentsiaalsel alusel esitatud teavet tuleks ametiasutuste poolt sellisena käidelda.

(43)

Komisjon peaks igal aastal koostama käesoleva määruse rakendamise kohta aruande ja esitama selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Suurema läbipaistvuse tagamiseks tuleks komisjoni aruanne avaldada. Aruanne peaks muu hulgas põhinema liikmesriikide poolt komisjonile konfidentsiaalselt esitatavatel aruannetel ning selles tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta vajadust tagada teatava teabe konfidentsiaalsus, eelkõige juhul, kui andmete avaldamine võib mõjutada liidu julgeolekut või avalikku korda või ohustada ärisaladust.

(43)

Komisjon peaks igal aastal koostama käesoleva määruse rakendamise kohta aruande ja esitama selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Suurema läbipaistvuse tagamiseks tuleks komisjoni aruanne avaldada. Aruanne peaks muu hulgas põhinema liikmesriikide poolt komisjonile konfidentsiaalselt esitatavatel aruannetel ning selles tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta vajadust tagada teatava teabe konfidentsiaalsus, eelkõige juhul, kui andmete avaldamine võib mõjutada liidu julgeolekut või avalikku korda või ohustada ärisaladust. Aruanne peaks sisaldama ka teavet esilekerkivate suundumuste ja riskitegurite kohta ning taustakontrolli kriteeriumide või -menetluste ajakohastusi.

(44)

Komisjon peaks käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast viie aasta möödumisel ning seejärel iga viie aasta järel hindama käesoleva määruse toimimist ja mõjusust ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Aruanne peaks sisaldama hinnangut selle kohta, kas käesolevat määrust on vaja muuta. Kui aruandes tehakse ettepanek määrust muuta, võib sellele lisada seadusandliku ettepaneku.

(44)

Komisjon peaks käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast kolme aasta möödumisel ning seejärel iga viie aasta järel hindama käesoleva määruse toimimist ja mõjusust ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Kõnealune aruanne peaks eelkõige sisaldama hinnangut käesoleva määruse panuse kohta liidu majandusjulgeolekusse. See peaks sisaldama hinnangut selle kohta, kas käesolevat määrust on vaja muuta. Kui aruandes tehakse ettepanek määrust muuta, võib sellele lisada seadusandliku ettepaneku.

(46)

Kui välisinvesteeringu puhul on tegemist koondumisega, mis kuulub nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (12) kohaldamisalasse, ei või käesoleva määruse kohaldamine piirata määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 21 lõike 4 kohaldamist. Käesolevat määrust ja määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 21 lõiget 4 tuleks kohaldada järjepidevalt. Niivõrd kui nende kahe määruse asjaomased kohaldamisalad kattuvad, tuleb käesoleva määruse artiklis 12 sätestatud taustauuringu aluseid ja määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 21 lõike 4 kolmandas lõigus sätestatud õigustatud huvide mõistet tõlgendada järjepidevalt, ilma et see piiraks nende huvide kaitseks võetud riiklike meetmete liidu õiguse üldpõhimõtete ja muude sätetega kooskõlas olemise hindamist.

(46)

Kui välisinvesteeringu puhul on tegemist koondumisega, mis kuulub nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (12) kohaldamisalasse, ei või käesoleva määruse kohaldamine piirata määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 21 lõike 4 kohaldamist. Käesolevat määrust ja määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 21 lõiget 4 tuleks kohaldada järjepidevalt. Niivõrd kui nende kahe määruse asjaomased kohaldamisalad kattuvad, tuleb käesoleva määruse artiklis 1 sätestatud taustauuringu aluseid ja määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 21 lõike 4 kolmandas lõigus sätestatud õigustatud huvide mõistet tõlgendada järjepidevalt, ilma et see piiraks nende huvide kaitseks võetud riiklike meetmete liidu õiguse üldpõhimõtete ja muude sätetega kooskõlas olemise hindamist.

(49)

Et võtta arvesse liidule huvi pakkuvate projektide ja programmide alal toimunud arengut ning et kohandada liidu julgeoleku või avaliku korra huvide seisukohast eriti oluliste tehnoloogiate, varade, vahendite, seadmete, võrkude, süsteemide, teenuste ja majandustegevusalade loetelu, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et teha muudatusi käesoleva määruse lisades. I lisas esitatud loetelu liidule huvi pakkuvatest projektidest ja programmidest peaks sisaldama projekte ja programme, mida reguleerivad liidu õigusaktid ja millega korraldatakse julgeoleku või avaliku korra seisukohast olulise elutähtsa taristu või tehnoloogia või kriitilise tähtsusega sisendite arendamist, haldamist või omandamist. II lisas esitatud loetelu liidu julgeoleku või avaliku korra huvide seisukohast eriti olulistest tehnoloogiatest, varadest, vahenditest, seadmetest, võrkudest, süsteemidest, teenustest ja majandustegevusaladest peaks sisaldama valdkondi, kus välisinvesteering võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda rohkem kui ühes liikmesriigis või liidus tervikuna liidu sihtettevõtja kaudu, mis ei osale liidule huvi pakkuvas projektis või programmis ega saa sellelt rahalisi vahendeid. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (16) sätestatud põhimõtete kohaselt. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(49)

Et võtta arvesse liidule huvi pakkuvate projektide ja programmide alal toimunud arengut ning et kohandada liidu julgeoleku või avaliku korra huvide seisukohast eriti oluliste tehnoloogiate, materjalide, varade, vahendite, seadmete, võrkude, süsteemide, teenuste ja majandustegevusalade loetelu , ning pidades eelkõige silmas ELi majandusjulgeoleku strateegia alusel läbiviidavaid riskihindamisi , tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et teha muudatusi käesoleva määruse lisades. I lisas esitatud loetelu liidule huvi pakkuvatest projektidest ja programmidest peaks sisaldama projekte ja programme, mida reguleerivad liidu õigusaktid ja millega korraldatakse julgeoleku või avaliku korra seisukohast olulise elutähtsa taristu või tehnoloogia või kriitilise tähtsusega sisendite arendamist, haldamist või omandamist. II lisas esitatud loetelu liidu julgeoleku või avaliku korra huvide seisukohast eriti olulistest tehnoloogiatest, materjalidest, varadest, vahenditest, seadmetest, võrkudest, süsteemidest, teenustest ja majandustegevusaladest peaks sisaldama valdkondi, kus välisinvesteering võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda rohkem kui ühes liikmesriigis või liidus tervikuna liidu sihtettevõtja kaudu, mis ei osale liidule huvi pakkuvas projektis või programmis ega saa sellelt rahalisi vahendeid . Eelkõige peaks komisjon ajakohastama I lisa juhul, kui tulevase mitmeaastase finantsraamistiku raames luuakse uusi liidule huvi pakkuvaid projekte või programme . On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (16) sätestatud põhimõtete kohaselt. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(50)

Et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, eelkõige seoses välisinvesteeringute kohta miinimumteabe esitamiseks ette nähtud vormiga , tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (17).

(50)

Et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, eelkõige seoses välisinvesteeringute kohta miinimumteabe esitamiseks ette nähtud vormidega ja loataotluste esitamisega , tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (17).

(51)

Määrus (EL) 2019/452 tuleks kehtetuks tunnistada. Selleks et anda liikmesriikidele ja üksustele piisavalt aega valmistuda käesoleva määruse rakendamiseks, tuleks seda määrust kohaldada alates [lisada kuupäev: 15 kuud pärast jõustumist]. Käesoleva määruse jõustumise ja kohaldamise vahelisel üleminekuperioodil tuleks jätkata määruse (EL) 2019/452 kohaldamist,

(51)

Määrus (EL) 2019/452 tuleks kehtetuks tunnistada. Selleks et anda liikmesriikidele ja üksustele piisavalt aega valmistuda käesoleva määruse rakendamiseks, tuleks seda määrust kohaldada alates [lisada kuupäev: 12 kuud pärast jõustumist] . Seda tuleks kohaldada olenemata loataotluste esitamise ühtse portaali loomisest . Käesoleva määruse jõustumise ja kohaldamise vahelisel üleminekuperioodil tuleks jätkata määruse (EL) 2019/452 kohaldamist,

( 1)

„välisinvesteering“ – välismaine otseinvesteering või liidus tehtav investeering , millega kaasneb välismaine kontroll , mis annab võimaluse liidu sihtettevõtja juhtimises või kontrollimises tegelikult osaleda;

1)

„välisinvesteering“ – mis tahes investeering, mille välisinvestor teeb ise või liidus asutatud tütarettevõtja kaudu ning mille eesmärk on luua või säilitada püsiv ja otsene seos välisinvestori ja liidu sihtettevõtja vahel , kellele välisinvestor teeb liikmesriigis majandustegevusega tegelemiseks kättesaadavaks rahalised vahendid , mis annab võimaluse selle liidu sihtettevõtja juhtimises või kontrollimises tegelikult osaleda;

1a)

„greenfield-investeering“ – välisinvesteering, mis tehakse nullist alustavate uute rajatiste või uue ettevõtja asutamise kaudu liidus uue majandustegevuse teostamiseks;

1b)

„kriisilahenduse vahend“ – direktiivi 2014/59/EL, määruse (EL) nr 806/2014, määruse (EL) 2021/23, määruse (EL) nr 1093/2010 või määruse (EL) nr 648/2012 kohane kriisilahenduse vahend;

1c)

„sisemine restruktureerimine“ – muutused liidu sihtettevõtja juhtimises või kontrollimises tegelikult osalemises, mis toimuvad omandiahelas ja mille tulemusel ei muutu sihtettevõtja omandiõigus või kontroll tema üle;

(2)

„välismaine otseinvesteering“ – investeering, mille teeb välisinvestor ja mille eesmärk on luua või säilitada püsiv ja otsene seos välisinvestori ja liidu olemasoleva või asutatava sihtettevõtja vahel, kellele välisinvestor teeb liikmesriigis majandustegevusega tegelemiseks kättesaadavaks rahalised vahendid;

(3)

„liidus tehtav investeering, millega kaasneb väliskontroll“ – investeering, mille välisinvestor teeb liidus asutatud tütarettevõtja kaudu ning mille eesmärk on luua või säilitada püsiv ja otsene seos välisinvestori ja liidu olemasoleva või asutatava sihtettevõtja vahel, kellele välisinvestor teeb liikmesriigis majandustegevusega tegelemiseks kättesaadavaks rahalised vahendid;

( 7)

„välisinvestori tütarettevõtja liidus“ – majanduslikult aktiivne ettevõtja, mis on asutatud liikmesriigi õigusaktide alusel ja vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/34/EL (18) artikli 22 lõikes 1 sätestatud tingimustele ning mida otseselt või kaudselt kontrollib välisinvestor;

7)

„välisinvestori tütarettevõtja liidus“ – ettevõtja, mis on asutatud liikmesriigi õigusaktide alusel ja vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/34/EL (18) artikli 22 lõikes 1 sätestatud tingimustele ning mida otseselt või kaudselt kontrollib välisinvestor;

7a)

„tegelikult kasusaav omanik“ – füüsiline isik, kes on juriidilise isiku või sarnase õigusliku üksuse lõplik omanik või kes seda lõplikult kontrollib;

7b)

„mitteläbipaistev omandistruktuur“ – korraldus, milles üksuse omandiõigus või kontroll on ebaselge, varjatud või raskesti tuvastatav muu hulgas keerukate õiguslike struktuuride, mitme omandiõiguse tasandi, variaktsionäride, usaldusfondide või muude mehhanismide kasutamise tõttu, mis varjavad tegelikult kasusaava omaniku identiteeti;

( 8)

„liidu sihtettevõtja“ – liikmesriigi õigusaktide alusel asutatud ettevõtja;

8)

„liidu sihtettevõtja“ – liikmesriigi õigusaktide alusel asutatud või asutatav ettevõtja;

( 9)

„liidu sihtettevõtja, kes on majanduslikult aktiivne mõnes II lisas loetletud valdkonnas“ – liidu sihtettevõtja, kes tegutseb või kavatseb tegutseda liidu julgeoleku või avaliku korra huvide seisukohast eriti oluliste ning II lisas loetletud tehnoloogiate, varade, vahendite, seadmete, võrkude, süsteemide, teenuste ja majandustegevusalade valdkonnas, sealhulgas omamise , kasutamise , tootmise või tarnimise kaudu;

9)

„liidu sihtettevõtja, kes on majanduslikult aktiivne mõnes II lisas loetletud valdkonnas“ – liidu sihtettevõtja, kes tegutseb või kavatseb tegutseda II lisas loetletud tehnoloogiate , materjalide , varade, vahendite, seadmete, võrkude, süsteemide, teenuste ja majandustegevusalade valdkonnas, sealhulgas nende kavandamise, arendamise, kaevandamise , töötlemise , tootmise , ringlussevõtu või tarnimise kaudu;

( 18)

„liidule huvi pakkuvad projektid või programmid“ – I lisas loetletud projektid või programmid, mida reguleerivad liidu õigusaktid ja millega korraldatakse sellise elutähtsa taristu või tehnoloogia või sellise kriitilise tähtsusega sisendite arendamist, haldamist või omandamist, mis on julgeoleku või avaliku korra seisukohast olulised;

18)

„liidule huvi pakkuvad projektid või programmid“ – I lisas loetletud projektid või programmid, mida reguleerivad liidu õigusaktid ja millega korraldatakse sellise elutähtsa taristu või tehnoloogia või selliste kriitilise tähtsusega ja oluliste teenuste või sisendite arendamist, haldamist või omandamist, mis on julgeoleku või avaliku korra seisukohast olulised;

18a)

„vastuvõttev liikmesriik“ – liikmesriik, kuhu välisinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud;

23a)

„elutähtis taristu“ – vara, vahend, seade, võrk, süsteem või vara, vahendi, seadme, võrgu või süsteemi osa, mis on vajalik elutähtsa teenuse osutamiseks;

( a)

nähakse ette asjakohased menetlused, mille alusel taustauuringuasutus saab kindlaks teha, kas tal on pädevus selle välisinvesteeringu üle, mille jaoks luba taotletakse, ning õigus teha esialgne läbivaatamine ning seejärel vajaduse korral põhjalik uurimine, et välja selgitada, kas välisinvesteering võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda negatiivselt. Põhjaliku uurimise eesmärk on eelkõige teha kindlaks, kas taustauuringumenetluses on asjakohane teha artikli 14 lõikes 1 osutatud otsus, ja määrata kindlaks selle sisu;

a)

nähakse ette asjakohased menetlused ja ressursid , mille alusel taustauuringuasutus saab kindlaks teha, kas tal on pädevus selle välisinvesteeringu üle, mille jaoks luba taotletakse . Taustauuring hõlmab esialgset läbivaatamist , mis kestab kuni 35 kalendripäeva pärast täieliku loataotluse saamist, ning seejärel vajaduse korral põhjalik uurimine, et välja selgitada, kas välisinvesteering võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda negatiivselt , võttes arvesse vähemalt artiklis 13 sätestatud kriteeriume . Põhjaliku uurimise eesmärk on eelkõige teha kindlaks, kas taustauuringumenetluses on asjakohane teha artikli 14 lõikes 1 osutatud otsus, ja määrata kindlaks selle sisu;

aa)

taustauuringuasutusel on õigus kontrollida nullist alustavatesse projektidesse tehtavaid greenfield-investeeringuid;

( b)

taustauuringuasutus jälgib, kas järgitakse taustauuringumehhanismi ja taustauuringumenetluses tehtud otsuseid, ning tagab nende järgimise. Eelkõige kehtestab ta asjakohased menetlused, millega tehakse kindlaks ja hoitakse ära taustauuringumehhanismist ja taustauuringumenetluses tehtud otsustest kõrvalehoidmine;

b)

taustauuringuasutus jälgib, kas järgitakse taustauuringumehhanismi ja taustauuringumenetluses tehtud otsuseid, ning tagab nende järgimise. Eelkõige kehtestab ta asjakohased menetlused ja ressursid , millega tehakse kindlaks ja hoitakse ära taustauuringumehhanismist ja taustauuringumenetluses tehtud otsustest kõrvalehoidmine ning käsitletakse seda ;

( c)

taustauuringuasutusele antakse õigus alustada välisinvesteeringute taustauuringut omal algatusel vähemalt 15 kuuks pärast loakohustuseta välisinvesteeringu elluviimist, kui taustauuringuasutusel on alust arvata, et välisinvesteering võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda;

c)

taustauuringuasutusele antakse õigus alustada välisinvesteeringute taustauuringut omal algatusel 15 kuu jooksul pärast loakohustuseta välisinvesteeringu elluviimist, kui taustauuringuasutusel on alust arvata, et välisinvesteering võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda;

( d)

taustauuringut tegevale liikmesriigile kättesaadavaks tehtud konfidentsiaalset teavet, sealhulgas äriliselt tundlikku teavet kaitstakse;

d)

taustauuringut tegevale liikmesriigile kättesaadavaks tehtud konfidentsiaalset teavet, sealhulgas tundlikku äriteavet ja teavet , mille asjaomased ettevõtjad on tunnistanud konfidentsiaalseks, kaitstakse;

( e)

välisinvestoritel, liidus asuvatel välisinvestorite tütarettevõtjatel, mille kaudu välisinvesteering tehakse, ja ettevõtjatel, mida taustauuringumenetluses tehtud otsus puudutab, on võimalus see otsus kohtus vaidlustada;

e)

välisinvestoritel, liidus asuvatel välisinvestorite tütarettevõtjatel, mille kaudu välisinvesteering tehakse, ja ettevõtjatel, mida taustauuringumenetluses tehtud otsus puudutab, on võimalus see otsus kohtus õigeaegselt ja tulemuslikult vaidlustada;

( f)

avalikustatakse iga-aastane aruanne, mis peab sisaldama teavet liikmesriigis toimunud asjakohase seadusandliku arengu kohta ning anonüümitud koondandmeid taustauuringu läbinud investeeringute kohta, sealhulgas taustauuringumenetluses tehtud otsuste tulemusi, taustauuringuasutusele teatatud investeeringute osaliste kodakondsust või asutamisriiki (olenevalt asjaoludest) ning majandussektoreid, kus need tehingud toimusid;

f)

avalikustatakse iga-aastane aruanne, mis peab sisaldama teavet liikmesriigis toimunud asjakohase seadusandliku arengu kohta ning anonüümitud koondandmeid taustauuringu läbinud investeeringute kohta, sealhulgas taustauuringumenetluses tehtud otsuste tulemusi, taustauuringuasutusele teatatud investeeringute osaliste kodakondsust või asutamisriiki (olenevalt asjaoludest) ning majandussektoreid, kus need tehingud toimusid , ning asjakohasel juhul asjaomaseid liidule huvipakkuvaid projekte või programme ;

( g)

välisinvesteeringutest, mille suhtes kohaldatakse lõikes 4 osutatud loakohustust, teatab loa taotleja taustauuringuasutusele ja neile tehakse enne välisinvesteeringu elluviimist taustauuring;

g)

välisinvesteeringutest, mille suhtes kohaldatakse lõigetes 4 ja 4 a osutatud loakohustust, teatab loa taotleja taustauuringuasutusele ja neile tehakse enne välisinvesteeringu elluviimist taustauuring;

ga)

liikmesriigid rakendavad kogu protsessi vältel standardseid menetluslikke vahe-eesmärke ja struktureeritud teabevahetust taotlejatega, sealhulgas ametlik kinnitus täieliku loataotluse esitamise kohta viie tööpäeva jooksul ja asjaomaste ettevõtjate teavitamine, kui taustauuringuasutus otsustab algatada põhjaliku uurimise;

( h)

taustauuringuasutusele antakse õigus kehtestada leevendusmeetmeid, keelata või tühistada välisinvesteeringuid, mille suhtes kehtib lõikes 4 osutatud loakohustus ning millest ei ole taustauuringu tegemiseks teatatud või millest on teatatud pärast välisinvesteeringu elluviimist, ning vajaduse korral tegeleda leevendusmeetmete täitmata jätmise tagajärgedega;

h)

taustauuringuasutusele antakse õigus kehtestada leevendusmeetmeid, keelata või tühistada välisinvesteeringuid, mille suhtes kehtib lõigetes 4 ja 4 a osutatud loakohustus ning millest ei ole taustauuringu tegemiseks teatatud või millest on teatatud pärast välisinvesteeringu elluviimist, ning vajaduse korral tegeleda leevendusmeetmete täitmata jätmise tagajärgedega;

ha)

taustauuringuasutustele antakse õigus kehtestada mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused välisinvestoritele, kes ei taotle luba, kui see on nõutav, ei täida leevendusmeetmeid või püüavad muul viisil taustauuringumehhanismist või taustauuringumenetluses tehtud otsustest kõrvale hoida. Karistused peavad kajastama rikkumise ulatust ja laadi;

hb)

taustauuringuasutus kehtestab asjakohased menetlused ja turvalised kanalid, et saada kodanikuühiskonna organisatsioonidelt, ettevõtjatelt ja sotsiaalpartneritelt teavet välisinvesteeringute kohta;

( a)

on osa mõnest I lisas loetletud liidule huvi pakkuvast projektist või programmist või osaleb selles, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2018 / 1046 (19) artikli 2 punktis 53 määratletud vahendite saajana, või

a)

on osa mõnest I lisas loetletud liidule huvi pakkuvast projektist või programmist või osaleb selles, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2024 / 2509 (19a) artikli 2 punktis 59 määratletud vahendite saajana, või

a)

käesoleva artikli lõike 4 punktis a või b sätestatud tingimused on täidetud;

b)

investor vastab ühele või mitmele artikli 5 lõike 1 punkti b alapunktides i-iii sätestatud tingimusele, ning

c)

tehingu väärtus on vähemalt 250 miljonit eurot.

( a)

vastab artikli 4 lõike 4 punktis a sätestatud tingimustele või

a)

vastab artikli 4 lõike 4 punktis a või artikli 4 lõikes 4 a sätestatud tingimustele või

i)

välisinvestorit või liidus asuvat välisinvestori tütarettevõtjat kontrollib otseselt või kaudselt kolmanda riigi valitsus, sealhulgas riigiasutused, piirkondlikud või kohalikud asutused või relvajõud, muu hulgas omandistruktuuri, olulise rahastamise, eelisõiguste või riigi määratud direktorite või juhtide kaudu;

i)

välisinvestorit või liidus asuvat välisinvestori tütarettevõtjat kontrollib , mõjutab või toetab subsiidiumiga otseselt või kaudselt kolmanda riigi valitsus, sealhulgas riigiasutused, piirkondlikud või kohalikud asutused või relvajõud, muu hulgas omandistruktuuri, olulise rahastamise, eelisõiguste või riigi määratud direktorite või juhtide või muude struktuuride kaudu , mille eesmärk on juhtimisotsuseid mõjutada ;

ii)

välisinvestori, välisinvestorit kontrolliva füüsilise isiku või üksuse, välisinvestori tegelikult kasusaava omaniku või välisinvestori tütarettevõtjate suhtes või muu isiku suhtes, kes on sellise välisinvestori omandis või kontrolli all või tegutseb tema nimel või juhtimisel, kohaldatakse liidu piiravaid meetmeid vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 215 või

ii)

välisinvestori, välisinvestorit kontrolliva füüsilise isiku või üksuse, välisinvestori tegelikult kasusaava omaniku või välisinvestori tütarettevõtjate suhtes või muu isiku suhtes, kes on sellise välisinvestori omandis või kontrolli all või tegutseb tema nimel või juhtimisel, kohaldatakse liidu piiravaid meetmeid vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 215 ;

iii)

välisinvestor või mõni tema tütarettevõtja oli seotud välisinvesteeringuga, mille tausta on liikmesriik eelnevalt kontrollinud ning mille tegemiseks ei antud luba või anti ainult tingimustega luba; et see välja selgitada, tugineb välisinvesteeringust teatav liikmesriik talle kättesaadavale teabele, sealhulgas artikli 7 lõike 10 kohaselt loodud turvalises andmebaasis sisalduvale teabele ja teabele, mille välisinvestor on selles küsimuses andnud .

iii)

välisinvestor või mõni tema tütarettevõtja oli seotud välisinvesteeringuga, mille tausta on liikmesriik eelnevalt kontrollinud ja mille tegemiseks ei antud luba või anti ainult tingimustega luba; et see välja selgitada, tugineb välisinvesteeringust teatav liikmesriik talle kättesaadavale teabele, sealhulgas artikli 7 lõike 10 kohaselt loodud turvalises andmebaasis sisalduvale teabele ja teabele, mille välisinvestor on selles küsimuses andnud , või

iiia)

investori omandistruktuur on läbipaistmatu.

( a)

15 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui liikmesriik on saanud loataotluse, mis käsitleb välisinvesteeringut, mis vastab mõnele artikli 5 lõikes 1 või 3 sätestatud tingimusele;

a)

15 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui liikmesriik on saanud täieliku loataotluse, mis käsitleb välisinvesteeringut, mis vastab mõnele artikli 5 lõikes 1 , 2a või 3 sätestatud tingimusele;

( b)

60 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui liikmesriik on saanud loataotluse , mis käsitleb välisinvesteeringut, mis vastab artikli 5 lõikes 2 sätestatud tingimustele.

b)

Viie kalendripäeva jooksul pärast põhjaliku uurimise algatamist , mis käsitleb välisinvesteeringut, mis vastab artikli 5 lõikes 2 sätestatud tingimustele.

(a)

loa taotlejad esitavad oma loataotlused kõikides asjaomastes liikmesriikides samal päeval ja igas loataotluses viidatakse teistele taotlustele;

(b)

kui liikmesriik saab loataotluse, mis vastab punktis a sätestatud tingimustele, koordineerib ta oma tegevust teiste asjaomaste liikmesriikidega, et määrata muu hulgas kindlaks, kas kohaldatav on käesoleva lõike punkt c või d; ühe või mitme liikmesriigi taotlusel võib sellises koordineerimises osaleda ka komisjon;

(c)

kui loataotlused käsitlevad välisinvesteeringut, mis vastab mõnele artikli 5 lõikes 1 sätestatud tingimusele, saadavad asjaomased liikmesriigid oma teated koostöömehhanismi kaudu samal päeval ja käesoleva artikli lõike 1 punktis a sätestatud tähtaja jooksul;

(d)

kui loataotlused käsitlevad välisinvesteeringut, mis vastab artikli 5 lõikes 2 sätestatud tingimustele, püüavad asjaomased liikmesriigid saata oma teated koostöömehhanismi kaudu samal päeval.

( a)

saadab lõike 2 punktides a ja c sätestatud tingimustele vastavad arvamused kõigile märkusi esitanud liikmesriikidele ja teatab teistele liikmesriikidele, et artikli 12 lõikes 4 osutatud turvalise ja krüpteeritud süsteemi kaudu on esitatud arvamus;

a)

saadab lõike 2 punktides a ja c sätestatud tingimustele vastavad arvamused kõigile märkusi esitanud liikmesriikidele ja teatab teistele liikmesriikidele, et on esitatud arvamus;

( b)

saadab lõike 2 punktis b ja lõikes 3 sätestatud tingimustele vastavad arvamused artikli 12 lõikes 4 osutatud turvalise ja krüpteeritud süsteemi kaudu kõigile märkusi esitanud liikmesriikidele.

b)

saadab lõike 2 punktis b ja lõikes 3 sätestatud tingimustele vastavad arvamused kõigile liikmesriikidele.

(a)

teatama taustauuringumenetluses tehtud otsusest artikli 12 lõikes 4 osutatud turvalise ja krüpteeritud süsteemi kaudu asjaomastele liikmesriikidele ja komisjonile hiljemalt kolme kalendripäeva jooksul pärast otsuse saatmist välisinvesteeringu osalistele;

aa)

teatama, kui suurel määral ta võttis liikmesriikide märkusi või komisjoni arvamust arvesse ning

ab)

vajaduse korral teatama, mis põhjusel ta ei nõustu liikmesriikide märkuste või komisjoni arvamusega.

(b)

esitama artikli 12 lõikes 4 osutatud turvalise ja krüpteeritud süsteemi kaudu asjaomastele liikmesriikidele ja komisjonile kirjaliku selgituse hiljemalt seitsme kalendripäeva jooksul pärast punkti a kohast taustauuringumenetluses tehtud otsusest teatamist

i)

selle kohta, kui suurel määral ta võttis liikmesriikide märkusi või komisjoni arvamust arvesse või

ii)

selle kohta, mis põhjusel ta ei nõustu liikmesriikide märkuste või komisjoni arvamusega.

a)

antakse leevendusmeetmete võtmise kohustust sisaldav välisinvesteeringuluba või

b)

keelatakse välisinvesteering, kui komisjon leiab, et riske liidu julgeolekule ja avalikule korrale ei saa leevendusmeetmete abil piisavalt maandada.

( a)

liikmesriigid annavad välisinvesteeringust teatavale liikmesriigile artikli 12 lõikes 4 osutatud turvalise ja krüpteeritud süsteemi kaudu teada, et nad jätavad endale õiguse esitada märkusi hiljemalt 15 kalendripäeva jooksul pärast artikli 5 kohase teate saamist;

a)

liikmesriigid annavad välisinvesteeringust teatavale liikmesriigile teada, et nad jätavad endale õiguse esitada märkusi hiljemalt 15 kalendripäeva jooksul pärast artikli 5 kohase teate saamist;

( b)

komisjon annab välisinvesteeringust teatavale liikmesriigile artikli 12 lõikes 4 osutatud turvalise ja krüpteeritud süsteemi kaudu teada, et ta jätab endale õiguse esitada arvamuse hiljemalt 20 kalendripäeva jooksul pärast artikli 5 kohase teate saamist.

b)

komisjon annab välisinvesteeringust teatavale liikmesriigile teada, et ta jätab endale õiguse esitada arvamuse hiljemalt 20 kalendripäeva jooksul pärast artikli 5 kohase teate saamist.

( a)

kui liikmesriik jätab endale õiguse teatatud välisinvesteeringu kohta märkusi esitada, ilma et ta küsiks välisinvesteeringust teatavalt liikmesriigilt lisateavet, adresseeritakse märkused välisinvesteeringust teatavale liikmesriigile artikli 12 lõikes 4 osutatud turvalise ja krüpteeritud süsteemi kaudu hiljemalt 35 kalendripäeva jooksul pärast välisinvesteeringu kohta täieliku teate saamist;

a)

kui liikmesriik jätab endale õiguse teatatud välisinvesteeringu kohta märkusi esitada, ilma et ta küsiks välisinvesteeringust teatavalt liikmesriigilt lisateavet, adresseeritakse märkused välisinvesteeringust teatavale liikmesriigile hiljemalt 35 kalendripäeva jooksul pärast välisinvesteeringu kohta täieliku teate saamist;

( b)

kui komisjon jätab endale õiguse teatatud välisinvesteeringu kohta arvamuse esitada, ilma et ta küsiks välisinvesteeringust teatavalt liikmesriigilt lisateavet, adresseeritakse arvamus välisinvesteeringust teatavale liikmesriigile artikli 12 lõikes 4 osutatud turvalise ja krüpteeritud süsteemi kaudu hiljemalt 45 kalendripäeva jooksul pärast välisinvesteeringu kohta täieliku teate saamist;

b)

kui komisjon jätab endale õiguse teatatud välisinvesteeringu kohta arvamuse esitada, ilma et ta küsiks välisinvesteeringust teatavalt liikmesriigilt lisateavet, adresseeritakse arvamus välisinvesteeringust teatavale liikmesriigile hiljemalt 45 kalendripäeva jooksul pärast välisinvesteeringu kohta täieliku teate saamist;

( c)

kui liikmesriik jätab endale õiguse teatatud välisinvesteeringu kohta märkusi esitada ja küsib välisinvesteeringust teatavalt liikmesriigilt lisateavet, adresseeritakse märkused välisinvesteeringust teatavale liikmesriigile artikli 12 lõikes 4 osutatud turvalise ja krüpteeritud süsteemi kaudu hiljemalt 20 kalendripäeva jooksul pärast täieliku lisateabe saamist;

c)

kui liikmesriik jätab endale õiguse teatatud välisinvesteeringu kohta märkusi esitada ja küsib välisinvesteeringust teatavalt liikmesriigilt lisateavet, adresseeritakse märkused välisinvesteeringust teatavale liikmesriigile hiljemalt 20 kalendripäeva jooksul pärast täieliku lisateabe saamist;

( d)

kui komisjon jätab endale õiguse teatatud välisinvesteeringu kohta arvamuse esitada ja küsib välisinvesteeringust teatavalt liikmesriigilt lisateavet, adresseeritakse arvamus välisinvesteeringust teatavale liikmesriigile artikli 12 lõikes 4 osutatud turvalise ja krüpteeritud süsteemi kaudu hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast täieliku lisateabe saamist.

d)

kui komisjon jätab endale õiguse teatatud välisinvesteeringu kohta arvamuse esitada ja küsib välisinvesteeringust teatavalt liikmesriigilt lisateavet, adresseeritakse arvamus välisinvesteeringust teatavale liikmesriigile hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast täieliku lisateabe saamist.

a)

artikli 7 lõikes 6 osutatud nõupidamine toimub 20 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui vastuvõttev liikmesriik on saanud artikli 7 kohase viimase märkuse või arvamuse, olenevalt sellest, kumb on hilisem;

b)

vastuvõttev liikmesriik edastab artikli 7 lõike 8 kohase otsuse eelnõu kümne kalendripäeva jooksul pärast artikli 7 lõikes 6 osutatud nõupidamist;

c)

liikmesriik või komisjon esitab artikli 7 lõike 9 kohase vastuväite kümne kalendripäeva jooksul alates artikli 7 lõike 8 kohase taustauuringumenetluses tehtud otsuse eelnõu kättesaamisest.

a)

Välisinvesteeringust teatav liikmesriik teeb taustauuringumenetluses otsuse alles pärast käesoleva artikli lõike 3 punktides a–d nimetatud tähtaegade möödumist.

b)

Kui liikmesriigid ega komisjon ei ole jätnud endale õigust käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tähtaegadeks märkusi või arvamust esitada, võtab välisinvesteeringust teatav liikmesriik taustauuringumenetluses tehtava otsuse vastu 60 kalendripäeva jooksul alates teatamise kuupäevast.

c)

pärast artikli 7 lõike 9 kohaselt esitatud vastuväidet edastavad vastuvõttev liikmesriik ja vastuväite esitanud liikmesriik artikli 7 lõikes 9a osutatud teabe viie kalendripäeva jooksul;

d)

pärast artikli 7 lõike 9d kohaselt tehtud komisjoni otsust teeb vastuvõttev liikmesriik 15 kalendripäeva jooksul taustauuringumenetluses oma otsuse.

e)

Taustauuringumenetluses tehtud otsusest teatatakse vastavalt artikli 7 lõikele 9f kolme kalendripäeva jooksul.

a)

komisjon võtab oma otsuse vastu 20 kalendripäeva jooksul pärast artikli 7 lõikes 9a osutatud täieliku teabe saamist;

b)

artikli 7 lõike 9d kohane teatamine toimub kolme kalendripäeva jooksul.

(a)

liikmesriikide märkused või komisjoni arvamus saadetakse hiljemalt 35 kalendripäeva jooksul pärast lõike 5 kohaselt küsitud täieliku teabe kättesaamist;

(b)

lõike 1 kohaselt algatatud menetluste puhul on komisjonil arvamuse esitamiseks aega 15 kalendripäeva pärast käesoleva lõike punktis a liikmesriigile sätestatud tähtaja möödumist.

a)

selles peab olema märgitud õiguslik alus ja eesmärk, nõutav teave ja selle teabe esitamiseks seatud asjakohane tähtaeg;

b)

see peab olema nõuetekohaselt põhjendatud ja piirduma ainult sellega, mida on tingimata vaja, et hinnata tehingu võimalikku mõju julgeolekule või avalikule korrale;

c)

see peab sisaldama märkust selle kohta, et kui esitatud teave on ebakorrektne, puudulik või eksitav, võib määrata lõikes 6 sätestatud sunniraha;

d)

see peab sisaldama märkust selle kohta, et kui koostööd ei tehta, võib komisjonil olla õigus teha otsus teadaolevate faktide põhjal.

a)

trahvi, mille suurus on kuni 1 % asjaomase isiku või üksuse eelmise majandusaasta kogukäibest, või

b)

sunniraha, kui esitatud teave on puudulik, ebakorrektne või eksitav või kui nõutud teavet ei esitata ettenähtud tähtaja jooksul. Sunniraha suurus võib iga viivitatud tööpäeva kohta olla kuni 5 % asjaomase isiku või üksuse eelmise majandusaasta keskmisest päevasest kogukäibest, arvutatuna alates otsuses kindlaks määratud kuupäevast kuni nõude täitmiseni.

( e)

välisinvestori tegevusalad, tema nimi ja aadress ning

e)

välisinvestori tegevusalad, tema nimi ja aadress

ea)

asjakohasel juhul teavitamise põhjused, sealhulgas see, kas mõni artikli 5 lõike 1 punkti b alapunktides i-iii osutatud välisinvesteeringust teavitamise tingimustest on täidetud;

eb)

kas liidu sihtettevõtja on määruse (EL) 2024/2509 artikli 2 punktis 59 määratletud vahendite saaja või liidu loodud või hallatava fondi või rahastamisvahendi saaja; ning

( b)

Euroopa Liidu Kohus või selle liikmesriigi kohus , kuhu on kavas välisinvesteering teha või kus see on ellu viidud, taotleb sellist teavet kohtumenetluse jaoks.

b)

Euroopa Liidu Kohus või vastuvõtva liikmesriigi kohus taotleb sellist teavet kohtumenetluse jaoks.

( a)

elutähtsa füüsilise ja virtuaalse taristu turvalisus, puutumatus ja toimimine; sellega seoses hinnatakse kättesaadava teabe põhjal ka seda, kas välisinvesteering võib negatiivselt mõjutada nende poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2557 (20) alusel elutähtsa teenuse osutajana käsitatavate üksuste ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2555 (21) kohaldamisalasse kuuluvate elutähtsate üksuste toimepidevust. Direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 22 lõike 1 kohaselt tehtud kriitilise tähtsusega tarneahelate liidu koordineeritud riskihindamise tulemusi võetakse samuti arvesse ;

a)

elutähtsa taristu, sealhulgas sellise füüsilise või virtuaalse taristu kasutamiseks elutähtsa maa ja vara turvalisus, puutumatus ja toimimine; sellega seoses hinnatakse kättesaadava teabe põhjal ka seda, kas välisinvesteering võib negatiivselt mõjutada nende poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2557 (20) alusel elutähtsa teenuse osutajana käsitatavate üksuste ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2555 (21) kohaldamisalasse kuuluvate elutähtsate üksuste toimepidevust. Arvesse võetakse liidu koordineeritud riskihindamise tulemusi, sealhulgas direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 22 lõike 1 kohaselt tehtud kriitilise tähtsusega tarneahelaid käsitlevate hindamiste tulemusi, mis hõlmavad nii tehnilisi kui ka muid riskitegureid ;

aa)

liidu sihtettevõtja vahetus geograafilises läheduses asuvate sõjaliste rajatiste ja muude tundlike avalike rajatiste julgeolek;

ab)

siseturu turvalisus, terviklikkus, toimimine, toimepidavus ja vastupidavus;

( b)

elutähtsa tehnoloogia kättesaadavus;

b)

elutähtsa tehnoloogia kättesaadavus ja kasutuselevõtt, tehnoloogia turvalisus ja tehnoloogialeke ;

( c)

jätkuv varustamine kriitilise tähtsusega sisenditega ;

c)

kriitilise tähtsusega sisendite tarneahelate turvalisus ja vastupidavus ;

ca)

toiduga kindlustatus;

cb)

suutlikkus vältida strateegilisi sõltuvusi ja nendega tegeleda;

cc)

liidu finants- ja majandusstabiilsuse kaitse;

cd)

oluliste teenuste ja üldhuviteenuste osutamine;

( d)

tundlik teave , sealhulgas isikuandmete kaitse, eelkõige seoses välisinvestori võimalusega sellistele isikuandmetele juurde pääseda, neid kontrollida ja muul viisil töödelda , või