Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesverwaltungsgericht (Austria) 12. septembril 2025 – ES versus Energie-Control Austria für die Regulierung der Elektrizitäts- und Erdgaswirtschaft

(Kohtuasi C-605/25, Energie-Control Austria II)

(C/2026/442)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesverwaltungsgericht

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: ES

Vastustaja: Energie-Control Austria für die Regulierung der Elektrizitäts- und Erdgaswirtschaft

Eelotsuse küsimused

Kas direktiivi 2009/73/EÜ (1) artikli 41 lõike 1 punkti a koostoimes lõikega 6 ning koostoimes määruse (EL) 2024/1789 (2) artikli 17 lõikega 1 (endine määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 13 lõige 1) tuleb tõlgendada nii, et võttes üle direktiivi 2009/73/EÜ artikli 41 lõiked 1 ja 6 koostoimes määruse (EL) 2024/1789 artikli 17 lõikega 1, peab liikmesriigi seadusandja seoses ülekandetariifide arvutamise metoodikaga, mis tuleb heaks kiita ja kindlaks määrata, üheti mõistetavalt sätestama, kas

a.	riigi reguleeriv asutus (edaspidi „reguleeriv asutus“) võib metoodika, millele on osutatud direktiivi 2009/73/EÜ artikli 41 lõigetes 1 ja 6 koostoimes määruse (EL) 2024/1789 artikli 17 lõikega 1, heaks kiita üksnes ülekandesüsteemi halduri asjaomase taotluse alusel,

b.	või võib reguleeriv asutus määrata asjaomase metoodika kindlaks ka ühepoolselt omal algatusel, sõltumata esitatud taotlusest?

Kui esimesele küsimusele vastatakse nii, et direktiivi 2009/73/EÜ artikli 41 lõike 1 punkti a ja lõike 6 punkti a ülevõtmisel peab liikmesriigi seadusandja otsustama eespool nimetatud variandi a kasuks või eespool nimetatud variandi b kasuks: Kas 2011. aasta gaasimajandusseaduse (Gaswirtschaftsgesetz 2011) § 69 lõike 2 säte tuleb eespool nimetatud liidu õigusnormidega kooskõlla viia, kui see näeb ette, et reguleeriv asutus „annab ülekandesüsteemi halduri taotluse alusel või omal algatusel oma otsusega korrapäraselt heakskiidu ülekandesüsteemi halduri poolt […] esitatud metoodikale“?

Kui esimesele küsimusele vastatakse nii, et liikmesriigi seadusandja ei pea tegema üheti mõistetavat süsteemset otsust: Kas nimetatud liidu õigusnormidega – arvestades direktiivi 2009/73/EÜ artikli 41 lõike 1 punkti a ja lõike 6 punkti a – on kooskõlas riigisisene õigusnorm, mis jätab reguleerivale asutusele ka juhul, kui ülekandesüsteemi haldur on esitanud metoodika heakskiitmise taotluse, võimaluse omal algatusel lõplikult kindlaks määrata ülekandesüsteemi halduri taotlusest erinev metoodika, arvestades seda, et reguleeriva asutuse hinnangul ei saa metoodikat, mille esitas ülekandesüsteemi haldur ja mida ülekandesüsteemi haldur asjaomase nõude alusel juba muutis, heaks kiita?

Kas liidu õigusega on kooskõlas riigisisene menetlusõigusnorm (võttes arvesse seda käsitlevat kõrgeima astme kohtu praktikat), mis näeb ette, et direktiivi 2009/73/EÜ artikli 41 lõigetes 1 ja 6 osutatud reguleeriva asutuse otsust läbi vaatav kohus peab nii juhul, kui otsuse tegemise seisukohast olulised asjaolud on tuvastatud, kui ka juhul, kui need ei ole tuvastatud, tegema asjas sisulise otsuse, mis tähendab, et kohus peab asendama reguleeriva asutuse kaalutlusõiguse (enda) kaalutlusõigusega?

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ (ELT 2009, L 211, lk 94).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1789, mis käsitleb taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi, maagaasi ja vesiniku siseturge ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 1227/2011, (EL) 2017/1938, (EL) 2019/942 ja (EL) 2022/869 ja otsust (EL) 2017/684 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 715/2009 (uuesti sõnastatud) (ELT L, 2024/1789, 15.7.2024).