(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(6)

(7)

(8)

(9)

(10)

(11)

(12)

(13)

(14)

(15)

(16)

(17)

„CO2-heite koefitsient“ (tonni CO2/MWh) – eri geograafilistes piirkondades fossiilkütustest toodetud elektri CO2-mahukuse kaalutud keskmine. Kaal näitab fossiilkütuste osakaalu konkreetse geograafilise piirkonna elektritootmise struktuuris. CO2-heite koefitsient saadakse elektritööstuse CO2-ekvivalendi heite andmete jagamisel fossiilkütustel põhineva elektrienergia kogutoodanguga (TWh). Käesolevates suunistes (*1) on piirkonnad määratletud geograafiliste aladena, a) mis koosnevad omavahel elektribörside kaudu liidetud allturgudest; või b) mille piires ei ole täheldatud ülekoormust, ja mõlemal juhul on hinnakõikumine eurodes (võttes aluseks EKP päevased vahetuskursid) kõnealustes piirkondades päev-ette tunnipõhistes elektribörsihindades maksimaalselt 1 % märkimisväärsest osast kõikidest tundidest aastas. Selline piirkondlik eristamine peegeldab fossiilkütustel põhinevate elektrijaamade osatähtsust lõpphinnas, mis määratakse kindlaks hulgiturul, ja nende rolli marginaalsete elektrijaamadena tõhususe pingereas. Üksnes asjaolu, et kaks liikmesriiki kauplevad omavahel elektriga, ei tähenda automaatselt, et nad moodustavad riigiülese piirkonna. Kuna riigi piirkondlikul tasandil ei ole asjakohaseid andmeid, hõlmavad geograafilised piirkonnad ühte või mitut liikmesriigi territooriumi tervikuna. Selle alusel on võimalik identifitseerida järgmised geograafilised piirkonnad: Hispaania ja Portugal, Leedu, Läti ja Eesti, Saksamaa ja Luksemburg, Bulgaaria ja Rumeenia ning kõik teised liikmesriigid eraldi. Vastavad maksimaalsed piirkondlikud CO2-heite koefitsiendid, mida kohaldatakse maksimumväärtustena, kui teavitav liikmesriik ei ole koostanud turupõhise CO2-heite koefitsiendi hinnangut vastavalt punktile 11, on loetletud III lisas. Liikmesriik võib paluda komisjonil arvutada CO2-heite koefitsiendid 2026. aastal kättesaadavate andmete põhjal ja teatada saadud CO2-heite koefitsiendi oma süsteemi muudatusena. Ajakohastatud CO2-heite koefitsienti võib kohaldada alates 2026. aastast tekkivate kulude suhtes. Ajakohastatud CO2-heite koefitsient ei mõjuta III lisas loetletud teiste liikmesriikide ajakohastatud CO2-heite koefitsiente. Selleks et tagada elektrienergiaallikate võrdne kohtlemine ja vältida kuritarvitamist, kasutatakse kõigi elektrienergiatarne allikate puhul (isetootmine, elektrivarustuslepingud või võrgutarne) ja kõigi abisaajate puhul asjaomases liikmesriigis sama CO2-heite koefitsienti. Kui III lisas nimetatud maksimaalne piirkondlik CO2-heite koefitsient on vähemalt 15 % väiksem kui kõnealuses lisas enne 1. jaanuari 2026 kindlaks määratud maksimaalne piirkondlik CO2-heite koefitsient või kinnitatud turupõhine koefitsient, võivad asjaomased liikmesriigid teatada üleminekuperioodist, mis algab 2026. aastal mille jooksul nad lähevad võrdsetes iga-aastastes vähendamisetappides üle varem kohaldatud maksimaalselt piirkondlikult CO2-heite koefitsiendilt käesolevate suuniste kohasele aastaks t kehtestatud ajakohastatud maksimaalsele piirkondlikule CO2-heite koefitsiendile. III lisas nimetatud ajakohastatud maksimaalset piirkondlikku CO2-heite koefitsienti kohaldatakse hiljemalt aastaks t = 2030;

(*1)  Käesolevad suunised ei kvalifitseeru õigusaktina ja seetõttu ei pea EMP ühiskomitee neid EMP lepingusse inkorporeerima. EFTA järelevalveamet vastutab EFTA riikide suhtes kohaldatavate asjakohaste eeskirjade, sealhulgas CO2-heite koefitsientide kindlaksmääramise metoodika kehtestamise eest."

(18)

„Selleks et piirata konkurentsi moonutamise ohtu siseturul, peab abi piirduma sektoritega, mille puhul esineb kasvuhoonegaaside heite ülekandumise tegelik oht tulenevalt märkimisväärsetest kaudsetest kuludest, mis on tingitud konkreetselt kasvuhoonegaaside heitkogustega seotud kulude ülekandumisest elektrihindadesse. Käesolevate suuniste tähenduses on kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht tegelik juhul, kui abisaaja tegutseb käesolevate suuniste I lisas loetletud sektoris. I lisas nimetamata sektorit või allsektorit, mis vastab lisasse kandmise kriteeriumidele (*2), võib samuti käsitada abikõlblikuna, tingimusel, et liikmesriigid tõendavad seda andmetega, mis kirjeldavad sektorit või allsektorit liidu tasandil, mida on kontrollinud sõltumatu ekspert ja mis põhinevad vähemalt kolmel järjestikusel aastal, mille kohta andmed on kättesaadavad. Kui liikmesriigid kavatsevad oma vastavaid kavasid laiendada, et hõlmata uusi sektoreid või allsektoreid, peavad nad igast sellisest muudatusest komisjonile teatama. Liikmesriigid võivad oma kavades ette näha kohustuse kaasata tulevikus kõik täiendavad sektorid või allsektorid, mille abikõlblikkust on tõendanud mõni teine liikmesriik ja mille komisjon on heaks kiitnud, ning komisjoni igast sellisest lisamisest teavitada.

(*2)  Need kriteeriumid on kaubavahetuse intensiivsus üle 20 % ja kaudsete heitkoguste mahukus üle 0,32 kg CO2/EUR, mille tulemuseks on kasvuhoonegaaside heite kaudse ülekandumise näitaja üle 0,064. Metoodikat on üksikasjalikumalt kirjeldatud komisjoni talituste töödokumendis SWD(2020) 190 final.“ "

(19)

„Abi on proportsionaalne ning selle negatiivne mõju konkurentsile ja kaubandusele on piisavalt piiratud, kui see ei ületa 80 % kaudsetest heitekuludest, mis tekivad I lisa tabelis 1 loetletud sektorites, ja 75 % kuludest, mis tekivad I lisa tabelis 2 loetletud sektorites või mis tahes muudes sektorites, mida peetakse abikõlblikuks punktis 21 sätestatud menetluse kohaselt. Elektritarbimise tõhususe võrdlusalusega tagatakse, et ebatõhusate tootmisprotsesside toetamine jääb piiratuks ning säilivad kõige energiatõhusama tehnoloogia kasutuselevõtu stiimulid.“

(20)

„Kuna mõne sektori puhul ei pruugi I lisa tabelis 1 loetletud sektorites 80 % abi osatähtsus ja I lisa tabelis 2 loetletud sektorites või mis tahes muudes sektorites, mida peetakse abikõlblikuks punktis 21 sätestatud menetluse kohaselt, 75 % abi osatähtsus olla piisav, et tagada piisav kaitse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu eest, võivad liikmesriigid vajaduse korral piirata ettevõtja tasandil makstavate kaudsete kulude summat 1,5 %-ni asjaomase ettevõtja kogulisandväärtusest aastal t. Ettevõtja kogulisandväärtuse arvutatamiseks liidetakse käibele oma tarbeks toodetud põhivara, pluss muu tegevustulu, pluss või miinus muutused varudes, miinus ostetud kaubad ja teenused (v.a tööjõukulud), miinus muud toodetelt makstavad käibega seotud maksud, mis ei kuulu mahaarvamisele, ning miinus tootmisega seotud tollimaksud ja muud maksud. Samuti saab seda arvutada tegevuse brutoülejäägi põhjal, liites tööjõukulud. Lisandväärtusest arvatakse maha äriühingu raamatupidamisaruandes rahalise tulu või kuluna või plaanivälise tulu või kuluna liigitatud tulud ja kulud. Lisandväärtus tegurikuludes arvutatakse brutoväärtusena, sest väärtuse korrigeerimised (näiteks kulum) on maha arvamata (*3).

(*3)  Kood 12 15 0 õiguslikus raamistikus, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määruses (EÜ) nr 295/2008 ettevõtluse struktuurstatistika kohta (ELT L 97, 9.4.2008, lk 13).“ "

(21)

(22)

(23)

(24)

„Alates 1. jaanuarist 2026 kuni 31. detsembrini 2030 kohaldatakse ajakohastatud CO2-heite koefitsiente ja geograafilisi piirkondi. Komisjon täiendab neid suuniseid 2026. aastal elektritarbimise tõhususe võrdlusalustega, mis hõlmavad I lisas esitatud sektorite abikõlblikkuse muudetud loendisse lisatud sektoreid, ning kohandustega, mis on tehtud kõrvaldamaks väetiste ja lämmastikuühendite tootmise ning rauamaagi kaevandamise sektorite puhul kattuvusi käesolevate suuniste alusel antava abi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/956 (*4) kohase sertifikaatide tagastamise kohustuse (*5) vahel seoses kaudsete heitkogustega. Sellest tulenevalt peavad liikmesriigid vajaduse korral oma vastavaid kavasid muutma, et viia need muudetud suunistega kooskõlla.

(*4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/956, millega kehtestatakse süsiniku piirimeede (ELT L 130, 16.5.2023, lk 52, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/956/oj)."

(*5)  Nii on see juhul, kui sellised tooted on loetletud kõnealuse määruse I lisas, kuid mitte sama määruse II lisas.“ "

(25)

„Komisjon teeb liikmesriikidele Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 1 alusel ettepaneku järgmiste asjakohaste meetmete kohta:

(26)

(27)

(28)