17. oktoobril 2025 esitatud hagi – NJ versus parlament

(Kohtuasi T-737/25)

(C/2026/117)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: NJ (esindajad: advokaadid C. Däuble ja T. Herbrich)

Kostja: Euroopa Parlament

Nõuded

Hageja palub

—

mõista kostjalt välja määruse 2018/1725 (1) rikkumisega hagejale tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitis kogusummas 4 700 EUR, millele lisandub alates kohtuotsuse kuulutamisest intress, mille määr on 2 protsendipunkti kõrgem kui Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär;

—

mõista kostjalt välja määruse 2018/1725 rikkumisega hagejale tekitatud varalise kahju eest – mis seisneb kohtueelse menetluse kuludes – hüvitis summas 16 031,68 EUR, millele lisandub alates kohtuotsuse kuulutamisest intress, mille määr on 2 protsendipunkti kõrgem kui Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär;

—	mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

Esimene väide: Määruse nr 2018/1725 artikli 33 lõike 1 ja artikli 4 lõike 1 punkti f rikkumine

Kolmandate isikute põhjendamatu juurdepääs 2024. aasta alguses hageja andmetele, mis olid talletatud „PEOPLE-Appis“, tuleneb sellest, et kostja kui vastutav töötleja on puudulikult rakendanud asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, mida määruse (EL) 2018/1725 artikli 33 lõike 1 kohaselt tuleb võtta, et tagada ohule vastav turvalisuse tase. Vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artikli 4 lõike 1 punktile f koostoimes artikli 33 lõike 1 punktiga b peab vastutav töötleja tagama isikuandmete töötlemise turvalisuse, sealhulgas kaitse loata või ebaseadusliku töötlemise ning juhusliku kaotamise eest, sealhulgas isikuandmete konfidentsiaalsuse.

Andmekaitse rikkumise ning kolmandatele isikutele sellega võimaldatud juurdepääsu tõttu hageja kõige isiklikumatele ja väga tundlikele andmetele kaotas ta väga suures osas kontrolli nende üle. Lisaks kontrolli kaotamisele on hagejal väga suur hirm ja kartus, et tema isikuandmeid kuritarvitatakse.

2.	Teine väide: Määruse nr 2018/1725 artikli 17 lõike 1 punkti a, artikli 14 lõike 3 ja artikli 4 rikkumine

Kuna kostja vastas esiteks hageja teabenõudele ebaõigesti või ebatäielikult ning teiseks vastas alles viis nädalat pärast tema taotlust ega teavitanud tähtaja pikendamisest koos viivituse põhjustega, siis rikkus ta määruse (EL) 2018/1725 artikli 17 lõike 1 punktist a ning artikli 14 lõigetest 3 ja 4 tulenevat tähtaja jooksul teavitamise kohustust ning rikkus hageja õigust tutvuda andmetega, mis on sätestatud esmases õiguses põhiõiguste harta artikli 8 lõike 2 teises lauses.

Määruse (EL) 2018/1725 põhjenduste 45 ja 55 kohaselt tuleks õiguste piiramist käsitada iseseisva mittevaralise kahjuna. Hagejale tekitatud mittevaralist kahju suurendab see, et töötlemise eesmärgid esitati ilmselgelt vääralt ja seega anti ebatäielikku teavet.

Kolmas väide: Määruse (EL) 2018/1725 artikli 4 lõike 1 punktide c ja e rikkumine (võimalikult väheste andmete kogumine ja säilitamise piirang)

Kuigi hageja isikuandmete kogumine kostja poolt võis töölevõtmiseks põhimõtteliselt veel vajalik olla, ei ole andmete jätkuv säilitamine „PEOPLE-Appis“ kümne aasta jooksul enam vajalik ega nõutud töötlemise eesmärgil „töölevõtmine“ – ka selle mõiste kõige laiemas tähenduses.

Põhjendamatu kümneaastane säilitamisaeg tooks hageja jaoks kaasa täiendava kontrolli kaotamise tema andmete üle ning suurendaks tema rahulolematust, frustratsiooni ja mittemõistmist. Need rikkumisega põhjustatud negatiivsed tunded kujutavad endast Euroopa Kohtu ühemõttelise kohtupraktika kohaselt iseseisvat mittevaralist kahju.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT 2018, L 295, lk 39).