—

võttes arvesse komisjoni 26. veebruari 2025. aasta teatist „Puhta tööstuse kokkulepe – konkurentsivõime ja süsinikuheite vähendamise ühtne tegevuskava“ (COM(2025)0085),

—

võttes arvesse komisjoni 26. veebruari 2025. aasta teatist „Taskukohase energia tegevuskava – Energialiidu tõelise väärtuse ärakasutamine taskukohase tõhusalt toodetud puhta energia tagamiseks kõikidele eurooplastele“ (COM(2025)0079),

—

võttes arvesse Mario Draghi 9. septembri 2024. aasta aruannet Euroopa konkurentsivõime tuleviku kohta,

—

võttes arvesse Enrico Letta 2024. aasta aprilli aruannet „Much more than a market“ (Palju enamat kui turg),

—

võttes arvesse komisjoni 29. jaanuari 2025. aasta teatist „ELi konkurentsivõime kompass“ (COM(2025)0030),

—

võttes arvesse komisjoni 19. märtsi 2025. aasta teatist „Euroopa terase ja metallide tegevuskava“ (COM(2025)0125),

—

võttes arvesse oma 15. septembri 2022. aasta resolutsiooni Euroopa uue ajakohastatud tööstusstrateegia rakendamise ja kulutuste poliitikaga kooskõlla viimise kohta (1),

—

võttes arvesse oma 3. aprilli 2025. aasta resolutsiooni energiamahukate tööstusharude kohta (2) ja sellega seotud suuliselt vastatavat küsimust (O-00010/2025),

—

võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist Euroopa rohelise kokkuleppe kohta (COM(2019)0640),

—

võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni 13. mai 2025. aasta raportit elektrivõrkude kui ELi energiasüsteemi selgroo kohta,

—

võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust (O-000020/2025),

—

võttes arvesse kodukorra artikli 142 lõiget 5 ja artikli 136 lõiget 2,

—

võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni resolutsiooni ettepanekut,

A.

arvestades, et puhta tööstuse kokkuleppe eesmärk on koondada kliimameetmed ja konkurentsivõime ühte üldisesse majanduskasvu strateegiasse, milles keskendutakse energiamahukate tööstusharude ja puhta tehnoloogia sektori toetamisele; arvestades, et see on väga vajalik, kuna üleminek vähese süsinikuheitega ringmajandusele saab olla edukas ainult siis, kui säilib konkurentsivõime;

B.

arvestades, et taskukohase energia tegevuskava eesmärk on pakkuda taskukohast puhast energiat ja lühemas perspektiivis leevendust, vähendades energiaarveid ning kiirendades samal ajal struktuurireformide rakendamist ja tugevdades meie energiasüsteeme, et leevendada tulevasi hinnašokke;

C.

arvestades, et Euroopa tööstus seisab praegu silmitsi tohutute probleemidega, nagu kõrged fossiilkütustel põhinevad energiahinnad, ebaaus rahvusvaheline konkurents, kaotatud töökohad ja oskuste nappus, mille tulemusena vähendatakse tootmist, viiakse see mujale või lõpetatakse, ning seetõttu suureneb meie sõltuvus välistarnijatest ja väheneb strateegiline autonoomia, samal ajal kui on oht, et innovatsioon, tootmine ja sellega seonduvad heitkogused kolivad pigem mujale, kui et nendega kaasnevad probleemid lahendataks tekkekohas;

D.

arvestades, et Euroopa tööstusel on soov liikuda kestlikkuse suunas, aidates kaasa kliimaneutraalsuse saavutamisele 2050. aastaks, ning et tulevikukindel ja vähese süsinikuheitega tööstusbaas suudab pakkuda märkimisväärseid võimalusi, kuid on oht, et süsinikuheite vähendamise projektid võivad seiskuda, sest Euroopa tingimustes ei ole need ärilises mõttes enam kasumlikud;

1.

väljendab heameelt puhta tööstuse kokkuleppe üle, mis on kauaoodatud esimene samm Euroopa tööstuse konkurentsivõime ja innovatsiooni, strateegilise autonoomia, süsinikuheite vähendamise, jõukuse ja puhta majanduskasvu tugevdamise suunas; nõuab tungivalt, et komisjon läheks strateegialt kiiresti üle tegutsemisele ja rakendamisele; tunnistab, et esildatud meetmeid on tarvis laiendada täiendavate meetmetega; rõhutab, et töökindel ja sihipärane tööstuspoliitika on otsustava tähtsusega tugeva ja kestliku tööstusbaasi tagamiseks Euroopas ning kvaliteetsete töökohtade loomiseks ja säilitamiseks, vähendades samal ajal meie majanduse süsinikuheidet ja saastet ning tugevdades Euroopa vastupanuvõimet;

2.

väljendab heameelt tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastu loomise üle, mille eesmärk on kaasata 100 miljardit eurot, ning väljakuulutatud katseprojekti üle, mis hõlmab enampakkumist 1 miljardi euro ulatuses kesksete tööstusprotsesside süsinikuheite vähendamiseks eri sektorites, et toetada tööstuse süsinikuheite vähendamist ja elektrifitseerimist; rõhutab, kui oluline on suurendada investeeringuid ja kapitali kättesaadavust puhta tehnoloogia tootmise jaoks, sealhulgas täiendava rahastamisega innovatsioonifondi kaudu; nõuab, et liikmesriigid osaleksid rohkem „võistupakkumise kui teenuse“ süsteemides; nõuab, et kehtestataks investeerimiskriteeriumid, mis põhinevad süsinikuheite mõjul, skaleeritavusel ja varustuskindlusel; toetab süsinikuheite hinnavahe lepinguid, et kaotada lõhe süsinikuhinna ja tööstusliku süsinikumajanduse projektide kulude vahel sektorites, kus heidet on raske vähendada; on seisukohal, et selle võiks kehtestada tööstuse süsinikuheite vähendamise tehnoloogiate kasutuselevõtuks mõeldud eelarvereana Euroopa Konkurentsivõime Fondi haldusraamistikus;

3.

toetab taskukohase energia tegevuskava ja selle keskendumist elektrituru korralduse rakendamisele, tõhustades selliseid vahendeid nagu energiaostulepingud ja kahesuunalised hinnavahelepingud, et vähendada fossiilkütuste hindade mõju elektrihindadele; väljendab heameelt ettevõtete energiaostulepinguid hõlmava Euroopa Investeerimispanga katseprogrammi üle ning rõhutab vajadust energiaostulepingute võimendamiseks, et suurendada nende suutlikkust ja saavutada tõeline süsinikuheite vähendamine; kutsub komisjoni üles võtma kasutusele riskide vähendamise vahendid, et tegeleda peamiste takistustega, millega energiamahukad tööstusharud energiaostulepingute, eelkõige taastuvenergia ostulepingute ja energiatarbijate nõudluse poolel riski vähendamise hinnavahelepingute sõlmimisel kokku puutuvad, ning uurima, kuidas stimuleerida hübriidenergialepingute väljatöötamist koos vastavate paindlikkustoodetega;

4.

rõhutab vajadust edendada energiataristut, eelkõige piiriüleseid energiaühendusi, sealhulgas süsteemidevahelisi ühendusi, ning viia lõpule energialiidu loomine; nõuab ambitsioonika eesmärgi püstitamist elektrituru tihedama lõimimise üle peetavas tulevases dialoogis, kuna regulatiivse järelevalve ja investeeringute kavandamise praegune killustatus liikmesriikides takistab integratsiooni ja elektrifitseerimist; kutsub liikmesriike, põhivõrguettevõtjaid ja komisjoni üles edendama piiriülest elektrikaubandust, et saada kasu turgude integreerimisest ja parandada tarnekindlust kõigi omavahel ühendatud poolte jaoks; nõuab tungivalt, et liikmesriigid püüaksid saavutada elektrivõrkude vähemalt 15 % omavahelise ühendatuse eesmärki, nagu on sätestatud määruses (EL) 2018/1999 (3);

5.

rõhutab vajadust viia lõpule energia maksustamise direktiivi (4) läbivaatamine, mille eesmärk on viia energiatoodete maksustamine kooskõlla ELi energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega ning ühtlustada võrgutasude tariifimetoodikate ülesehitust, tingimusel et sellised meetmeid ei võetaks lõpptarbijate arvelt; kutsub liikmesriike üles andma tööstusele ja kodumajapidamistele kiiresti lühiajalist leevendust, näiteks vähendades elektri kasutamise eest võetavaid makse ja lõive ning hoidudes põhjendamatutest lisanõuetest ELi õigusaktidele (nn gold-plating), kui see moonutab võrdseid tingimusi;

6.

julgustab komisjoni ja liikmesriike parandama riigiabi kulutuste koordineerimist Euroopa tööstuse ühiste prioriteetide puhul ning kutsub liikmesriike üles kasutama seda võimalust, et toetada tööstust puhtale energiale üleminekul, võttes samal ajal arvesse nende erinevat fiskaalvõimekuse taset; toonitab veel kord, et vaja on võrdseid tingimusi; rõhutab vajadust tööstuspoliitika paremaks koordineerimiseks kogu liidus, nii liikmesriikide endi kui ka liikmesriikide ja komisjoni vahel; toetab konkurentsivõime koordineerimise vahendi kasutuselevõttu riiklike jõupingutuste suunamiseks ja ühtlustamiseks; on seisukohal, et avaliku sektori toetusega tuleks aidata kaitsta töökohti ja tööstustegevust Euroopas ning et sellise toetuse saajad peaksid võtma kohustuse tagada inimväärsed töökohad ja töötingimused ning osaleda sotsiaalses dialoogis;

7.

toetab lihtsustamist ja digitaliseerimist, et kiirendada loamenetlusi, austades samal ajal keskkonnakaitsemeetmeid ja kaitstes inimeste tervist; kutsub komisjoni üles kasutama tööstuse süsinikuheite vähendamise kiirendamise õigusakti selleks, et tegeleda veelgi enam loamenetluse kitsaskohtadega tööstuse juurdepääsuks energiale ja tööstuse süsinikuheite vähendamiseks, muu hulgas võttes meetmeid juriidiliste ja halduslike menetluste kiirendamiseks, ning hinnata kriteeriume sihipäraste erandite tegemiseks ehitusetapis olevate keskkonnahoidlike ja nullnetotehnoloogia projektide, salvestus- ja võrguprojektide heitele ning sadestumisele; nõuab tungivalt, et liikmesriigid parandaksid oma haldussuutlikkust, et tagada loataotluste õigeaegne menetlemine ja täielikult rakendada taastuvenergia direktiivi (5), sealhulgas ülekaaluka avaliku huvi põhimõtet, ja nullnetotööstuse määrust (6);

8.

kutsub komisjoni üles võtma nii varustuskindluse kui ka taskukohasuse tagamisel arvesse kõiki olemasolevaid tehnoloogiaid, mis aitavad kulutõhusal viisil saavutada ELi 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärki puhtama, stabiilse, kindla ja sõltumatuma energiaallikate jaotuse poole püüdlemisel; tunnistab, et puhta ja turvalise energiaallikate jaotuse seisukohalt on väga oluline roll taastuvenergial – koos tuumaenergiaga nende liikmesriikide jaoks, kes otsustavad seda kasutada; kutsub komisjoni üles tugevdama koostööd väikeste moodulreaktorite ohutul arendamisel ja tootmisel Euroopas ning edendama teadusuuringuid termotuumasünteesi kui tuleviku energiatehnoloogia valdkonnas; väljendab heameelt seoses väljakuulutatud hindamisega litsentside andmise tavade ühtlustamise võimaluse kohta uue tuumaenergiatehnoloogia puhul;

9.

rõhutab elektrifitseerimise rolli, kuid märgib, et võrke on vaja märkimisväärselt laiendada ja ajakohastada; nõuab ELi energiapaindlikkuse strateegiat, mis keskenduks tarbimiskajale ja energia salvestamisele; väljendab heameelt kavatsuse üle ajakohastada kütte- ja jahutusstrateegiat ning elektrifitseerimise tegevuskava; kutsub komisjoni üles tunnustama energiatõhususe sektorit tööstuse süsinikuheite vähendamise ja Euroopa konkurentsivõime seisukohast olulise strateegilise sektorina;

10.

rõhutab taastuvallikatest toodetud ja vähese süsinikuheitega vesiniku võimalikku olulist rolli tööstuse süsinikuheite vähendamisel; nõuab, et tulevases delegeeritud määruses, millega täiendatakse direktiivi (EL) 2024/1788 (7), võetaks vähese süsinikuheitega vesiniku kohta kiiresti vastu lihtne, tehnoloogianeutraalne ja investeerimissõbralik määratlus, täpsustades vähese süsinikuheitega kütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heite vähendamise hindamise metoodikat, ja et seda rakendataks, tagades samal ajal, et selline määratlus on terviklik, teaduspõhine ja soodustab vesiniku tootmist ja kasutamist, et tagada heitkoguste vähendamine; toetab eeskirju muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste kohta käsitleva uuringu väljakuulutamist; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks arvesse selle uuringu tulemusi ja sidusrühmade muresid ning teeks asjakohasel juhul ettepanekuid muid kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuseid käsitleva delegeeritud õigusakti (8) muutmiseks, et suurendada taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmist ja alandada selle hindu tarbijate jaoks;

11.

kordab vajadust töötada välja meetmed, millega tagada väiksemate kuludega gaasitarned nende sektorite jaoks, mida ei saa lühikeses ja keskpikas perspektiivis olulisel määral elektrifitseerida; nõuab mitmekesiseid ja usaldusväärseid partnerlusi kooskõlas liidu julgeoleku, huvide ja tegevuskavaga „REPowerEU“;

12.

nõuab tungivalt, et komisjon alustaks valdkondlikke dialooge tööstusharude, akadeemiliste ringkondade, sotsiaalpartnerite ja asjaomaste sidusrühmadega puhta tehnoloogia ja energiamahukatest tööstusharudest ning (piiriülestest) piirkondlikest tööstusklastritest, et tugevdada nende konkurentsivõimet ja hõlbustada üleminekut; rõhutab, et tööstusökosüsteemid on omavahel tihedalt seotud ja tõhusad, nii et ühe rajatise sulgemine mõjutab kogu klastrit; nõuab tööstusökosüsteemide konkurentsivõime ja vastupidavuse ning ülemineku suundadel tehtud edusammude kohta iga-aastast seiret ja aruandlust, et instrumente saaks vajaduse korral kohandatud toetuse abil kiiresti kohandada;

13.

rõhutab, et puhtale tööstusele ülemineku edu sõltub kvalifitseeritud tööjõust; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja kooskõlastatud tööstusoskuste strateegia, mis on kooskõlas nullnetotööstuse määruse ja puhta tehnoloogia prioriteetidega; toetab nullnetotööstuse akadeemiate ja kutsehariduse tipptaseme keskuste kiiret kasutuselevõttu ja laiendamist; julgustab kasutama selliseid ELi vahendeid nagu ESF+, Erasmus+ ja õiglase ülemineku fond, et toetada sihipärast täiendus- ja ümberõpet ümberkujundatavates tööstuspiirkondades, sealhulgas maapiirkondades;

14.

väljendab heameelt juhtivate turgude üle Euroopas valmistatud puhastele, ringluspõhistele ja vähese süsinikuheitega toodetele; rõhutab vajadust stimuleerida nõudlust avaliku ja erasektori hangete kaudu ning võttes vajaduse korral kasutusele kestlikkuse ja vastupanuvõime kriteeriumid ja standardid; toetab vabatahtlike süsinikumahukuse märgiste loomist tööstustoodetele (nt terasele ja tsemendile), mis peaksid kajastama pigem süsinikuheidet kui eelistama teatavaid protsesse, ning vastavusse viimist kehtivate ELi õigusaktidega, sealhulgas kestlike toodete ökodisaini määruse (9) ja ehitustoodete määrusega (10); kutsub komisjoni üles uurima võimalusi kehtestada muid nõudeid, et tagada nõudlus ELis valmistatud puhaste toodete järele;

15.

väljendab heameelt kavandatud meetmete üle, mis soodustavad ringmajandust ja biomajandust, tagades juurdepääsu materjalidele ja ressurssidele; julgustab lisama ringmajanduse õigusakti meetmeid strateegiliste teiseste materjalide kasutamise ja taskukohasuse suurendamiseks ELis, võttes arvesse kriitiliste toormete määruse (11) eesmärke; rõhutab vajadust määratleda need teisesed toormed, mis on strateegilised ja mille suhtes tuleks kohaldada ekspordi järelevalvet, nagu terase- ja metallijäätmed, ning tegeleda nende pakkumise ja nõudluse tasakaalustamatusega, sealhulgas uurides võimalusi kehtestada ekspordipiiranguid; nõuab jäätmesaadetiste määruse (12) tulemuslikku täitmisele pööramist; nõuab prognoositavat õigusraamistikku, mis võimaldab ringmajanduse ärimudeleid, eelkõige neid, mis põhinevad jäätmetekke vältimisel, korduskasutamisel ja kvaliteetsel ringlussevõtul;

16.

rõhutab vajadust kaitsta Euroopa turgu ebaausa konkurentsi ja ELi mittekuuluvate riikide liigse tootmisvõimsuse dumpingu eest, kasutades täiel määral kaubanduse kaitsemehhanisme; kutsub komisjoni üles võtma süstemaatiliselt, ennetavalt ja proportsionaalselt kasutusele kaubanduse kaitsevahendid, sealhulgas dumpinguvastased ja subsiidiumivastased uurimised; nõuab välisriigi subsiidiumide määruse (13) täitmise tagamise suutlikkuse suurendamist ning peab kahetsusväärseks, et seda vahendit ei ole olulistes sektorites veel süstemaatiliselt kasutusele võetud; nõuab, et komisjon käsitleks liigset tootmisvõimsust ja strateegilisi sõltuvusi peamiste konkurentsiriskidena, mis nõuavad koordineeritud reageerimist ELi tasandil ja asjakohaseid vahendeid; kutsub komisjoni üles tagama, et juurdepääsu ELi siseturule või Euroopa tööstusprojektidele ei anta osalistele, kes aitavad kaasa struktuursetele turumoonutustele või ebaausale konkurentsile;

17.

väljendab heameelt süsiniku piirimeetme (SPIM) kavandatud lihtsustamise üle esimeses koondpaketis, mis on oluline samm SPIMi mõjususe edasiseks suurendamiseks kasvuhoonegaaside heite ülekandumise probleemiga tegelemisel; kordab oma nõudmist luua toimiv ekspordilahendus, et tegeleda EList ELi mittekuuluvatesse riikidesse eksporditavate SPIMi kaupade kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga; palub komisjonil hoolikalt analüüsida riske, mis on seotud väljastpoolt ELi pärit kontrollimata sertifikaatidega, mis võivad kahjustada õiglust ja konkurentsivõimet; väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle esitada enne aasta lõppu meetmetest kõrvalehoidmise vastane strateegia ning kaaluda eelseisva läbivaatamise raames SPIMi laiendamist täiendavatele sektoritele; rõhutab mõjusa SPIMi tähtsust seoses lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise järkjärgulise kaotamisega ELi heitkogustega kauplemise süsteemis;

18.

väljendab tööstusliku süsinikumajanduse strateegia rakendamise kontekstis heameelt süsiniku püsiva eemaldamise ärimudeli loomise üle tulevastes õigusaktides (või nende läbivaatamise käigus); tunnistab, et süsinikumajandus, sealhulgas süsiniku kogumine, säilitamine, transport ja kasutamine, võib olla vajalik sektorites, kus heidet on raske vähendada; rõhutab vajadust teha ettepanek süsinikuturu raamistiku paketi kohta süsiniku transpordi ja taristu jaoks;

19.

nõuab tungivalt väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) kättesaadavat rahastamist; väljendab heameelt kiirendatud heakskiitmise ja väljamaksmise üle selliste vahendite puhul nagu innovatsioonifond ja nullnetotööstuse määrus ning rõhutab, et üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide algatus peab olema VKEdele kättesaadav; nõuab tungivalt edasist täiustamist ja ühtlustamist, et lihtsustada rahastamistaotlusi, vähendada aruandluskohustusi ja kiirendada väikeprojektide elluviimist;

20.

rõhutab sektoripõhiste lähenemisviiside tähtsust puhta tööstuse kokkuleppe tulemuslikuks rakendamiseks kõigis tööstusökosüsteemides; väljendab heameelt autotööstuse tegevuskava, terase ja metallide tegevuskava, keemiatööstuse paketi väljakuulutamise, kestliku transpordi investeerimiskava ja biomajanduse strateegia üle, mis on sidusa tööstusliku ülemineku põhielemendid; nõuab, et kestliku transpordi investeerimiskava sisaldaks üksikasjalikke süsinikuheite vähendamise strateegiaid, mis kajastaksid eri transpordiliikide spetsiifilisi tehnoloogilisi ja investeerimisvajadusi; nõuab muude sektorite, näiteks Euroopa lennundus- ja kosmosesektori ning alternatiivkütuste kaasamist puhta tööstuse kokkuleppe raamistikku; nõuab konkreetset tegevuskava puhta tehnoloogia jaoks;

21.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.