—

tühistada tegevdirektori 15. novembri 2024. aasta otsus ütelda hageja teenistusleping üles;

—

mõista Europolilt hageja kasuks välja esialgu 1 euro, v.a kui seda kohtumenetluse käigus suurendatakse, et hüvitada tekitatud mittevaraline kahju ja mõista temalt välja kohtukulud.

1.

Esimene väide, et on tehtud ilmseid hindamisvigu. Hageja arvates põhineb teenistuslepingu ülesütlemine faktiliste asjaolude vääral tõlgendamisel. Ta leiab, et tema arusaam Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) uurimisest oli õiguspärane, ning väidab, et puuduvad tõendid andmetega seotud vahetu rikkumise kohta. Ta tugineb ka sellele, et tõendeid moonutati, teda ei olnud kaasatud Euroopa Andmekaitseinspektori teavitamise menetlusse ning et toimikud kvalifitseeriti õigusvastaselt „delikaatseteks andmeteks“.

2.

Teine väide, et on rikutud õigust heale haldusele ja erapooletusele. Hageja leiab, et tunnistajate valimine uurimismenetluses toimus erapoolikult, arvestades uurimise läbiviijate objektiivseid huvide konflikte, tegevdirektori sekkumist, keda isiklikult puudutas tema enda toimiku kadumine, ja lõpuks katset vastutust ümber pöörata.

3.

Kolmas väide, et on rikutud kaitseõigusi. Hageja väidab, et tal oli toimikuga võimalik tutvuda põhjendamatult piiratult, et Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade IX lisa artiklis 3 tagatud õigusi ei järgitud ning et distsiplinaarkaristus oli muudetud teenistuslepingu ülesütlemiseks ilma distsiplinaarmenetlust järgimata.

4.

Neljas väide, et rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet. Hageja väidab, et pärast ligikaudu 20 aastat töötamist määrati talle äärmuslik karistus teenistuslepingu ülesütlemise näol sündmuse eest, mis leidis aset üks kord, oli erakorraline ja kuulub kollektiivse vastutuse alla, ilma et oleks arvesse võetud kergendavaid asjaolusid.