a)

Proportsionaalsus ja asjakohasus. Määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 lõike 1 kohaselt peab iga selle sätte järgimiseks võetud meede olema asjakohane ja proportsionaalne, et tagada alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge tase. Kuna eri digiplatvormidel võivad alaealisi ohustada erinevad riskid, ei pruugi alati olla proportsionaalne ega asjakohane, et kõik digiplatvormide pakkujad kehtestavad kõik või vaid mõned siinsetes suunistes kirjeldatud meetmetest. Selleks et teha kindlaks, kas konkreetne meede on proportsionaalne ja asjakohane eelkõige juhtudel, kui sellega sekkutakse isiku põhiõigustesse, peab iga pakkuja juhtumipõhiselt analüüsima järgmist: i) alaealiste eraelu puutumatust, ohutust ja turvalisust ohustavad riskid, mis tulenevad pakkuja digiplatvormist või selle osadest, võttes muu hulgas arvesse pakkuja osutatud teenuse mahtu, ulatust, liiki ja laadi, selle kavandatud ja käimasolevat kasutamist, konkreetseid funktsioone ja teenuse kasutajabaasi; ii) meetme mõju laste õigustele ning muudele Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) sätestatud õigustele ja vabadustele; iii) vajadus tugineda meetmete võtmisel kõige rangematele kehtivatele standarditele ja headele tavadele, samuti laste seisukohtadele ja õigustele (vt punkt 5 „Riskianalüüs“).

b)

Laste õiguste kaitse. Need õigused on sätestatud hartas, mis tagab laste õiguste kaitse liidu õiguse kohaldamisel, ja ÜRO lapse õiguste konventsioonis, mille on ratifitseerinud kõik liikmesriigid (18). Laste õigused on inimõiguste lahutamatu osa ja kõik need õigused on omavahel seotud, üksteisest sõltuvad ja lahutamatud. Kooskõlas harta artikliga 24 tuleb kõikides lastega seotud toimingutes, mida teevad avalik-õiguslikud asutused või eraõiguslikud institutsioonid, seada esikohale lapse huvid. Seepärast peaksdigiplatvormidel alaealistele eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge taseme saavutamiseks võetavate meetmete asjakohasuse ja proportsionaalsuse tagamiseks võtma arvesse kõiki laste õigusi ja seadma esikohale nende huvid. Vastavalt harta artiklile 21 on keelatud igasugune diskrimineerimine, sealhulgas diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu. Laste õiguste hulka kuuluvad näiteks nende õigus kaitsele (19), mittediskrimineerimisele, kaasatusele, eraelu puutumatusele, juurdepääsule teabele ja haridusele, sõnavabadusele ja osalemisele (20), samuti õigus sellele, et lapse seisukohti võetakse arvesse kõikides temaga seotud küsimustes (21).

c)

Lõimitud eraelu puutumatus, ohutus ja turvalisus. Alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad peaksid lõimima eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse ranged nõuded oma teenuste disainimisse, väljatöötamisse ja toimimisse (22). Lõimituse põhimõtete eesmärk on kasutada digiplatvormide pakkujate ja loojate ning poliitikakujundajate mõju selle saavutamiseks, et toodete ja teenuste arendamisel seatakse esikohale inimeste heaolu edendavad väärtused. See hõlmab eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kaitse vaikimisi lõimimist organisatsioonide kavandamisse, toimimisse ja juhtimisse, samuti toodetesse ja teenustesse kohe algusest peale (23).

d)

Eakohased lahendused. Alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad peaksid oma teenused välja töötama nii, et need vastaksid alaealiste kognitiivsetele, emotsionaalsetele ja arenguvajadustele ning tagaksid samal ajal alaealiste ohutuse, eraelu puutumatuse ja turvalisuse. Eakohane lahendus sobib lastele, arvestades nende õigusi ja heaolu, mitmekesisust, konkreetset vanust või arenguetappi, ja võtab arvesse laste arenevaid võimeid (24).

a)

Kui tõenäoliselt kasutavad alaealised ligipääsu tema teenustele, arvestades eelkõige teenuse laadi, eesmärki ja kavandatud kasutamist, aga ka kriteeriume, mille abil määrata kindlaks, kas teenus on alaealistele ligipääsetav.

b)

Tegelik või võimalik mõju alaealiste eraelu puutumatusele, ohutusele ja turvalisusele, mida digiplatvorm võib avaldada või tekitada, tuginedes internetis lapsi ähvardavate riskide viiel kategoorial põhinevale liigitusele (lisa). Muu hulgas hinnatakse, kuidas platvormi eri aspektid võivad neid riske tekitada, ning riskide tõenäosust ja suurust, samuti kaalutakse platvormi positiivset mõju laste õigustele ja heaolule, arvestades laste vanust ja arenevaid võimeid. Asjakohased aspektid võivad olla näiteks platvormi eesmärk, selle projektilahendus, liides, väärtuspakkumine, turustamine, omadused, funktsioonid, kasutajate ning (tegelike ja eeldatud) kasutamiste arv ja liik. See peaks hõlmama ka märget alaealistele kaasneva riski taseme kohta platvormil (nt madal, keskmine või kõrge), tuginedes selgetele kriteeriumidele, mis on kooskõlas kehtivate standardite ja parima tavaga, näiteks punktis 22 osutatud lapse õiguste mõjuhinnangule.

c)

Meetmed, mida pakkuja on juba võtnud nende riskide ennetamiseks ja maandamiseks.

d)

Mis tahes lisameetmed, mida pakkuja on analüüsis nimetanud oma teenuse puhul alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse tagamise seisukohast asjakohaste ja proportsionaalsetena. Meetmed, mille võtmine võib pakkujatel vajalikuks osutuda, peaksid vähendama eraelu puutumatust, ohutust ja turvalisust mõjutavaid riske, mis tulenevad alaealiste kogemusest seoses teenusega, sealhulgas riske, mis tekivad teiste teenusekasutajate tegevuse tõttu.

e)

Meetmete vastavus punktis 4 esitatud üldpõhimõtetele.

f)

Näitajad, mis võimaldavad pakkujal aja jooksul kontrollida konkreetsete riskide vähendamiseks võetud meetmete tõhusust.

g)

Pakkuja kehtestatud meetmete või mis tahes lisameetmete võimalik positiivne ja negatiivne mõju laste või muude kasutajate õigustele; sealjuures tagatakse, et neid õigusi ei piirata ebaproportsionaalselt ega põhjendamatult ja et saavutada saab võimalikult suure positiivse mõju. Laste või teiste kasutajate õigused, mida mõned meetmed võivad rikkuda, on näiteks laste õigus osalemisele, eraelu puutumatusele, isikuandmete kaitsele, sõna- ja teabevabadusele. See on meetmete proportsionaalsuse kindlaksmääramisel asjakohane.

a)

Inimese enda kinnitus hõlmab meetodeid, mille puhul isik teatab oma vanuse või kinnitab vanusevahemiku, kuhu ta kuulub, esitades vabatahtlikult kas oma sünniaja või vanuse, või kinnitades, et ta on teatud vanusest vanem, tavaliselt tuleb selleks klõpsata vastavale nupule.

b)

Vanuse hindamine hõlmab meetodeid, mis võimaldavad pakkujal kindlaks teha, et kasutaja on tõenäoliselt teatud vanuses, vanusevahemikus või teatud vanusest vanem või noorem (33).

c)

Vanuse kontrollimine on süsteem, mis tugineb füüsilistele identifikaatoritele või kontrollitud identifitseerimisallikatele, mis tagavad kasutaja vanuse kindlaksmääramisel suure kindluse.

a)

Konkreetsed tooted või teenused kujutavad endast suurt alaealiste jaoks suurt riski ja neid riske ei saa maandada vähem piiravate meetmetega, võttes arvesse kehtivat liidu ja liikmesriikide õigust, näiteks:

b)

Kindlaks on tehtud alaealisi ohustavaid riske, mille tõttu nõutakse teenusetingimustes või teenuse mis tahes muudes lepingulistes kohustustes, et kasutaja oleks teenuse kasutamiseks vähemalt 18-aastane, isegi kui õigusaktidega ei ole ametlikku vanusenõuet kehtestatud.

c)

Mis tahes muud olukorrad, kus alaealistele ligipääsetava digiplatvormi pakkuja on kindlaks teinud alaealiste eraelu puutumatust, ohutust või turvalisust ohustavaid riske, sealhulgas sisu või tegevusega seotud riske, tarbijariske, samuti suhtlusriske (mis tulenevad nt sellistest funktsioonidest nagu tekstivestlus reaalajas, piltide ja videote jagamine, anonüümne sõnumivahetus), mida ei saa maandada vähem sekkuvate meetmetega sama tõhusalt kui vanusekontrollil põhinevate juurdepääsupiirangutega (36).

d)

Kui liidu õiguses või seda järgivas liikmesriikide õiguses on sätestatud miinimumvanus juurdepääsuks teatud toodetele või teenustele, mida digiplatvormil pakutakse ja/või mis tahes viisil esitatakse, kaasa arvatud konkreetselt määratletud internetipõhiste sotsiaalmeediateenuste liigid (37).

a)

Kui tuginedes pakkuja hinnangule platvormil alaealisi ähvardavate riskide kohta on alaealiste eraelu puutumatust, ohutust ja turvalisust ohustavate kindlakstehtud riskide tõttu digiplatvormi teenusetingimustes või muudes sarnastes lepingulistes kohustustes kehtestatud teenuse kasutamise miinimumvanus, mis on alla 18 aasta (45) , (46).

b)

Kui digiplatvormi pakkuja on oma riskianalüüsis kindlaks teinud, et tema platvormil ohustavad alaealisi keskmised riskid (vt punkt 5 „Riskianalüüs“) (47) ja neid ei saa maandada vähem piiravate meetmetega. Komisjon on seisukohal, et nii on see juhul, kui risk ei ole piisavalt suur selleks, et teenuse kasutamiseks peab vanuse kontrollimise alusel piirama juurdepääsu, aga ei ole ka piisavalt väike selleks, et juurdepääsu piiramine või vanusetuvastusmeetoditel põhinev juurdepääsu piiramine ei oleks üldse asjakohane või et piisaks ainult inimese enda kinnitusest. Põhjuseid, miks inimese enda kinnitust ei peeta asjakohaseks vanusetuvastusmeetmeks, selgitatakse täpsemalt allpool.

a)

Täpsus – kui täpselt saab selle meetodiga kasutaja vanuse kindlaks teha.

Vanuse kontrollimise või hindamise meetodi täpsust tuleks hinnata asjakohaste, selgete ja avalikult kättesaadavate näitajate alusel. Neid näitajaid on vaja selleks, et hinnata, millises ulatuses saab meetodiga õigesti kindlaks teha, kas kasutaja on teatud vanusest noorem või vanem või millisesse vanusevahemikku ta kuulub (50)). Digiplatvormide pakkujad peaksid korrapäraselt kontrollima, kas kasutatava meetodi tehniline täpsus vastab endiselt tipptasemele.

b)

Usaldusväärsus – kui usaldusväärselt konkreetne meetod tegelikes olukordades töötab.

Meetod on usaldusväärne, kui seda saab kasutada pidevalt igal ajal ja see toimib mitmesugustes tegelikes olukordades, mitte ainult ideaalsetes laboritingimustes. Alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad peaksid enne konkreetse vanusetuvastuslahenduse kasutusele võtmist hindama, kas andmed, mis on osa vanuse hindamise protsessist, pärinevad usaldusväärsest allikast. Näiteks inimese enda allkirjastatud vanusetõendit ei saa pidada usaldusväärseks.

c)

Stabiilsus – kui lihtne on meetodist kõrvale hoida.

Meetodit, millest alaealistel on lihtne kõrvale hoida, ei loeta piisavalt stabiilseks ja seega ei ole see meetod toimiv. Seda, kui lihtne on meetodist kõrvale hoida, peavad alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad hindama juhtumipõhiselt, võttes arvesse alaealise vanust, kellele konkreetsed meetmed on suunatud. Alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad peaksid hindama ka seda, kas vanusetuvastusmeetod tagab tipptasemel ohutuse ja turvalisuse, et tagada töödeldavate vanuseandmete terviklus.

d)

Mittesekkumine – mil määral sekkub meetod kasutaja õigustesse.

Alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad peaksid korrapäraselt hindama valitud meetodi mõju teenusesaaja õigustele ja vabadustele, sealhulgas nende õigusele eraelu puutumatusele, andmekaitsele ja sõnavabadusele (51). Vastavalt Euroopa Andmekaitsenõukogu seisukohale ja kooskõlas määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 lõikega 3 (52) peaks pakkuja töötlema ainult neid vanusega seotud omadusi, mis on rangelt vajalikud seatud eesmärgi saavutamiseks, ja vanusetuvastust ei tohiks kasutada selleks, et luua pakkujale lisavahendeid füüsiliste isikute tuvastamiseks, profiili analüüsimiseks või jälgimiseks (53). Mitme sama suure kindluse ja toimivusega meetodi hulgast peaks valima selle, mis on vähem sekkuv. Selle raames hinnatakse, kas meetod tagab protsessi läbipaistvuse kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikliga 12 ja/või annab teavet kasutaja kohta, keda risk ohustab. Andmeid, mida töödeldakse eesmärgiga teha kindlaks, kas kasutaja on teatud vanusest vanem või noorem, ei tohi mitte mingil juhul säilitada ega kasutada muul eesmärgil.

e)

Diskrimineerimisest hoidumine – kuidas võib meetod olla mõne kasutaja suhtes diskrimineeriv.

Alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad peaksid veenduma, et valitud meetod on asjakohane ja kättesaadav kõikidele alaealistele sõltumata nende puudest, keelest, etnilisest, soolisest, usulisest või vähemuse taustast.

a)

selgitama kasutajatele registreerimise eeliseid ja riske ning asjakohastel juhtudel ka registreerimise vajalikkust (vt punkt 8.4 „Läbipaistvus“);

b)

tagama, et registreerimisprotsess on kõigile lastele, sealhulgas puuete või lisajuurdepääsuvajadustega lastele, nende arenevate võimete kohaselt lihtsasti juurdepääsetav ja navigeeritav ning keeles, millest nad aru saavad;

c)

tagama, et registreerimisprotsess hõlmab meetmeid, mis aitavad kasutajatel mõista, kas nad on teenuse kasutamiseks piisavalt vanad. Kooskõlas allpool esitatud punktiga d tuleks need meetmed esitada kasutajale pärast seda, kui nad on läbinud vanusetuvastuse, mis võib olla ka inimese enda kinnitus;

d)

vältima alaealistele ligipääsetava digiplatvormi nõutud vanusest nooremate kasutajate julgustamist või ahvatlemist kontot looma või teenust kasutama ning võtma meetmeid selle toimumise riski vähendamiseks (55);

e)

tagama, et alaealistel on lihtne kontolt välja logida ja lasta oma konto enda taotluse põhjal kustutada;

f)

kasutama registreerimist kui ühte võimalust tuvastada vajaduse korral vanust, võttes arvesse punktis 5 ja punktis 6.1 esitatud soovitusi (56), samuti rõhutama platvormi või teenuse ohutusmeetmeid, käitumisreegleid koos vastavate tingimuste rikkumise tagajärgedega, alaealiste eraelu puutumatust, ohutust või turvalisust ohustavaid kindlakstehtud riske ning kasutajate toetamiseks kättesaadavaid ressursse;

g)

tagama, et registreerimine ei julgustaks ega ahvatleks lapsi avaldama või jagama oma profiilis rohkem teavet, kui on vaja teenuse toimimiseks, ja kui see on nõutud liidu või liikmesriigi õiguse alusel, küsitakse lapsevanema või eestkostja nõusolekut.

a)

tagama, et eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse lõimituse põhimõtteid rakendatakse järjepidevalt alaealiste kontode kõigi seadete suhtes;

b)

seadistama alaealiste kontod vaikimisi eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrgeimale tasemele. See hõlmab vaikeseadete koostamist nii, et alaealistele oleks tagatud ohutud ja eakohased seaded, võttes arvesse nende arenevaid võimeid. Seaded peaksid vaikimisi tagama kõikidele alaealistele vähemalt järgmist:

c)

kaaluma, kas olenevalt alaealiste vanusest ja arenevatest võimetest ning platvormi pakkuja riskianalüüsi tulemustest on vaja kehtestada miinimumnõuetest rangemad nõuded punktis 6.3.1 käsitletud vaikeseadetele ning koostada ja rakendada piiravamaid vaikeseadeid. Näiteks võib selleks luua nooremate alaealiste jaoks vaikeseaded, mis takistavad kõigil teistel kasutajatel osaleda teatud liiki suhtluses;

d)

kontrollima ja ajakohastama korrapäraselt vaikeseadeid ning tagama, et need toimivad pärast kõikide uuenduste tegemist ja kaitsevad tekkivate internetiohtude ja suundumuste eest, sealhulgas kõikide alaealiste eraelu puutumatust, ohutust ja turvalisust ohustavate riskide eest, mille pakkuja on teinud kindlaks riskianalüüsi käigus (vt punkt 5 „Riskianalüüs“);

e)

tagama, et alaealisi ei julgustata ega ahvatleta muutma oma seadeid eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse madalamale tasemele ja et vaikeseadete muutmise valikud on esitatud neutraalsel moel;

f)

tagama, et alaealised saavad olenevalt oma vanusest, arenevatest võimetest ja vajadustest järkjärgult suureneva kontrolli oma seadete üle, et toetada nende suurenevat iseseisvust ja suurendada nende tegevusvõimekust (58);

g)

tagama, et seadeid on alaealistele selgitatud lapsesõbralikult ja ligipääsetavalt (vt punkt 6.4 „Internetipõhised liidesed ja muud vahendid“).

a)

andma alaealisele võimaluse valida, kas ta muudab oma vaikeseadeid ajutiselt, näiteks teatud ajaks või kasutatava sessiooni ajaks, või püsivalt;

b)

võimaldama vaikeseadete hõlpsat taastamist, näiteks muudetud seadete lähtestamist ühe klõpsuga või ajalool põhineva tagasivõtufunktsiooni abil;

c)

esitama hoiatussignaali hetkel, mil alaealine muudab oma seadeid, selgitades sõnaselgelt muudatuste võimalikke tagajärgi;

d)

saatma alaealistele korrapäraselt meeldetuletusi nende tehtud muudatuste võimalike tagajärgede kohta ja looma neile võimaluse pöörduda tagasi vaikeseadete juurde;

e)

kui alaealine on lülitanud sisse asukohatuvastuse, mikrofoni ja kaamera ning jälgimisfunktsioonid, mis ei ole vältimatult vajalikud, lülitama need pärast sessiooni lõpetamist automaatselt välja;

f)

kui asukohatuvastus, mikrofon ja kaamera on sisse lülitatud, andma alaealisele sellest märku kogu aja vältel, mil need on sisse lülitatud.

a)

kaaluma, kas mõned seaded, omadused või funktsioonid tuleks alaealiste kontodelt üldse eemaldada ja/või kas punktis 6.3.1 kirjeldatud vaikeseaded tuleks muuta kõigi või teatavas vanuses alaealiste jaoks pööramatuks või muudetamatuks, võttes arvesse alaealiste vanust ja arenevaid võimeid, ning tuginedes oma hinnangule eemaldama need seaded ja/või muutma need seaded pööramatuks. Sellise hindamise käigus peaksid alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad hindama, kuidas need seaded ja funktsioonid võivad mõjutada alaealiste eraelu puutumatust, ohutust ja turvalisust nende platvormil;

b)

tagama, et hoolimata alaealise valitud kontoseadetest

c)

tagama, et alaealistele luuakse võimalus piirata oma profiilifoto ja avaldatud sisu üksikute osade nähtavust, samuti võimalus üldiselt piirata oma sisu nähtavust;

d)

tagama, et alaealistele luuakse võimalus anda nõusolek või keelduda sellest, et teised kasutajad neid ära sisu, kommentaaride või muu materjaliga seoses ära märgivad (tagging);

e)

võtma meetmeid, mis takistaksid alaealistel ekslikult vastu võtta soovimatuid kontaktikutseid, näiteks nõudes, et alaealisega ühendust võtta sooviv kasutaja lisaks oma soovile sõnumi.

a)

tagama, et internetipõhise liidese disain pakub alaealistele eakohast kogemust;

b)

tagama, et alaealised ei puutuks kokku veenmisel põhinevate disainilahendustega, mille eesmärk on peamiselt kasutajate kaasamine ja mis võivad põhjustada platvormi liig- või ülekasutamist või probleemseid või sundkäitumisega seotud harjumusi. Sellised lahendused on näiteks võimalus lõputult kerida, tarbetu nõue, et rakenduses ajakohase teabe saamiseks tuleb sooritada mingi konkreetne toiming, videosisu automaatne käivitumine, alaealise tähelepanu köitmiseks kunstlikult ajastatud teated, kunstlikult loodud teated, sealhulgas sellised, millega jäetakse mulje, nagu oleks saatja mõni teine kasutaja, või sotsiaalsed teated sisu kohta, mida kasutaja ei ole kunagi kasutanud, piiratusest ja/või pakilisusest teavitavad märgid (59) ja virtuaalauhindade loomine platvormil teatud toimingu tegemise (kordamise) eest;

c)

kasutama kohandatavaid, nähtavaid, hõlpsasti ligipääsetavaid ja kasutatavaid, lapsesõbralikke ja toimivaid ajajuhtimisvahendeid, et suurendada alaealiste teadlikkust ajast, mille nad digiplatvormil veedavad. Selleks et need vahendid toimiksid, peaksid need takistama alaealistel veeta platvormil rohkem aega. Nende hulka võib kuuluda ka nn nügimine turvalisemate valikute suunas. Süsteemselt peaks rakendama ka aktiivseid teateid, mis annavad alaealisele teada, kui kaua nad on internetis aega veetnud;

d)

tagama, et kõik vahendid, omadused, funktsioonid, seaded, promptid, valikud ning teavitus-, tagasiside- ja kaebuste esitamise mehhanismid oleksid lapsesõbralikud, eakohased, lihtsasti leitavad, ligipääsetavad, mõistetavad ja kasutatavad kõikidele alaealistele, sealhulgas puuete ja/või lisajuurdepääsuvajadustega alaealistele, ning et need oleksid kaasavad ega nõuaks seadme vahetamist ükskõik millise tegevuse lõpetamiseks, milles kasutaja osaleb;

e)

tagama, et juhul, kui alaealistele ligipääsetavasse digiplatvormi on integreeritud tehisintellekti funktsioonid, näiteks tehisntellektipõhised juturobotid ja filtrid, ei aktiveeru need automaatselt, alaealisi ei julgustata ega ahvatleta neid kasutama, süsteemid vastavad alaealiste arenevatele võimetele ja süsteemide disain on alaealistele ohutu. Sellega seoses leiab komisjon, et tehisintellekti funktsioonid peaks alaealistele ligipääsetavatel platvormidel tegema kättesaadavaks alles pärast seda, kui on hinnatud ohte, mida need võivad endast kujutada alaealiste eraelu puutumatusele, ohutusele ja turvalisusele, neid peaks olema lihtne välja lülitada ning selgelt peaks olema aru saada, kui need ei ole välja lülitatud;

f)

tagama tehniliste meetmete kasutuselevõtu alaealiste hoiatamiseks selle kohta (60), et tehisintellektiga suhtlemine erineb inimsuhtlusest ja nende funktsioonide abil saadud teave võib olla faktiliselt vale ja võib olla eksitav. Hoiatus peaks olema hästi nähtav, koostatud lapsesõbralikus keeles ja liideselt otse ligipääsetav kogu aja vältel, mil alaealine kasutab tehisintellekti funktsiooni. Näiteks ei tohiks tehisintellekti juturoboteid paigutada selgelt nähtavale kohale, need ei tohiks olla osa soovitatud kontaktidest ega olla paigutatud samasse gruppi kasutajatega, kellega alaealine on ühenduses. Digiplatvormide pakkujad peaksid tagama, et alaealistel ja nende eestkostjatel on võimalus loobuda tehisintellektipõhiste juturobotite kasutamisest, ja neid ei tohiks nügida neid funktsioone kasutama (61). Tehisintellekti selliseid funktsioone ei tohi kasutada selleks, et mõjutada või suunata alaealisi kasutama kaubanduslikku sisu või midagi ostma.

a)

korrapäraselt testima ja kohandama oma soovitussüsteeme, et parandada alaealiste eraelu puutumatust, ohutust ja turvalisust, ning lähtuma seejuures punktis 5 käsitletud riskianalüüsist, mille koostamisel on võetud arvesse laste õigusi laiemalt. Testimiseks ja kohandamiseks peaks konsulteerima alaealiste, nende eestkostjate ja sõltumatute ekspertidega;

b)

võtma arvesse alaealiste konkreetseid vajadusi, omadusi, puudeid ja täiendavaid juurdepääsuvajadusi ning soovitussüsteemide eesmärkide, parameetrite ja hindamisstrateegiate kindlaksmääramisel kaaluma hoolikalt ka alaealiste vanuserühma. Esmatähtsaks tuleks pidada täpsuse, mitmekesisuse, kaasavuse ja õiglusega seotud parameetreid ja näitajaid.

c)

tagama, et soovitussüsteem ei tugine selliste käitumisandmete kogumisele, mis hõlmavad alaealiste tegevust väljaspool platvormi;

d)

tagama, et juhtudel, kui soovitussüsteem põhineb alaealiste kohta kogutud käitumisandmete töötlemisel, ei tugine alaealistele teenusesaajatele suunatud soovitused konkreetse teabe kohta või selle teabe prioriseerimine käitumisega seotud isikuandmetele nii ulatuslikult, et see hõlmaks alaealise kogu tegevust platvormil või suuremat osa sellest, millest võib jääda mulje, et alaealise eraelu jälgitakse pidevalt;

e)

tagama, et soovitussüsteemid tuginevad „kaudsetele tegevuspõhistele signaalidele“ alles pärast seda, kui on hinnatud, kas see on alaealise parimates huvides, võttes arvesse võimalikult väheste andmete kogumise ja läbipaistvuse põhimõtet, ning tingimusel, et selline kasutamine on selgelt määratletud ja võetud on asjakohased kaitseabinõud, mis on täpsemalt määratletud eespool esitatud soovitustes;

f)

väljend „kaudsed tegevuspõhised signaalid“ tähendab käesolevates suunistes signaale ja andmeid, mille põhjal saab tuletada kasutaja tegevusest (platvormil brausimisest)tema eelistusi, näiteks sisu vaatamisele kulutatud aega ja klõpsamismismäära;

g)

seadma alaealistele kuvatava ja soovitatava sisu kindlaksmääramisel esmatähtsaks „selgelt kasutaja esitatud signaalid“. Selliste signaalide valimisel peaks olema seatud esikohale alaealise huvid, võttes arvesse võimalikult väheste andmete kogumise ja läbipaistvuse põhimõtet, mis aitab tagada, et need toetavad alaealiste ohutuse ja turvalisuse kõrge taseme saavutamist. Käesolevates suunistes tähendab väljend „selgelt kasutaja esitatud signaalid“ kasutaja tagasisidet ja suhtlust, mis näitavad selgelt nii kasutajate positiivseid kui ka negatiivseid eelistusi ning mille hulka kuuluvad ka huvipakkuvana loetletud või kaalutavad teemad, uuringud, teavitamine (65) ja muud kvaliteedil põhinevad signaalid;

h)

rakendama meetmeid, et takistada alaealiste kokkupuuteid soovitatava sisuga, mis võib põhjustada riske nende ohutusele ja turvalisusele, eriti siis, kui nad puutuvad selliste soovitustega kokku korduvalt, näiteks sisu, milles reklaamitakse ebarealistlikke ilustandardeid või dieedi pidamist või õilistatakse või alatähtsustatakse vaimse tervise probleeme, näiteks ärevust või depressiooni, diskrimineeriv sisu, radikaliseerumisele õhutav sisu ja murettekitav sisu, mis kujutab vägivalda või õhutab alaealisi sooritama ohtlikke tegusid. See hõlmab sisu, mille kohta on saatnud teate või mille on märgistanud teised kasutajad, usaldusväärsed teavitajad või muud osalejad või sisu modereerivad vahendid, ning mille seaduspärasust ja vastavust platvormi teenusetingimustele ei ole veel kontrollitud kooskõlas määruses (EL) 2022/2065 sätestatud ja käesolevate suuniste punktis 6.7 täpsustatud kohustustega;

i)

rakendama meetmeid, millega tagatakse, et soovitussüsteemid ei võimalda ega soodusta ebaseadusliku sisu levitamist või alaealiste vastu suunatud või alaealiste sooritatud kuritegude toimepanemist;

j)

tagama, et alaealiste otsingute tulemuste ja kontaktisoovitustena esitatakse eelkõige kontod, mille puhul on kontrollitud omaniku isikusamasust ja kontakti kuulumist alaealise võrgustikku või alaealisega samasse vanusevahemikku;

k)

tagama, et otsingufunktsioonid, sealhulgas teksti automaatne lõpetamine otsinguribas ning soovitatud märksõnad ja põhiväljendid ei soovita sisu, mis on ebaseaduslik ja/või liigitub alaealiste eraelu puutumatust, ohutust või turvalisust kahjustava sisu hulka, näiteks blokeerides otsingusõnad, mis teadaolevalt käivitavad alaealiste eraelu puutumatust, ohutust ja/või turvalisust kahjustavaks peetud sisu, näiteks konkreetsed sõnad, slängisõnad, teemaviited või emojid (66). Sellise sisuga seotud päringute korral peaksid digiplatvormide pakkujad suunama alaealised sobivate tugiallikate ja -telefoninumbrite juurde.

a)

looma alaealistele võimaluse lähtestada neile suunatud soovitatud vood täielikult ja püsivalt;

b)

täpsuse, mitmekesisuse, kaasavuse ja õiglusega seotud parameetrite ja näitajate prioriseerimisel andma alaealistele teavet ja suunama neid otsima uut sisu pärast seda, kui nad on juba teatud määral suhelnud ühe soovitussüsteemiga;

c)

hindama, kas arvestades platvormi konkreetseid omadusi ja platvormil alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge taseme saavutamiseks on asjakohane tagada, et alaealised saaksid valida nende soovitussüsteemis võimaluse, mis ei põhine profiilianalüüsil. See soovitus ei piira määruse (EL) 2022/2065 artiklis 38 väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujatele kehtestatud kohustusi;

d)

kui eelmises punktis osutatud hindamise või määruse (EL) 2022/2065 artiklis 38 väga suurte digiplatvormide ja väga suurte otsingumootorite pakkujatele kehtestatud kohustuste täitmise tulemusena on nad võtnud kasutusele soovitussüsteemi versiooni, mis ei põhine profiilianalüüsil, hindama, kas seda peaks pakkuma vaikeseadena, ja kui seda peetakse asjakohaseks, võtma kasutusele vajalikud kaitseabinõud ja läbipaistvusmeetmed, et teavitada alaealisi sellisest valikuvõimalusest ning selle vaikeseade väljalülitamise võimalikest tagajärgedest;

e)

tagama, et punktis 7.1 sätestatud teavitus- ja tagasisidemehhanismidel on kiire, otsene ja kestev mõju soovitussüsteemide parameetritele, muutmisele ja väljundile. See hõlmab teatatud sisu ja kontaktide püsivat eemaldamist soovituste hulgast (sealhulgas sisu, millest on teatatud selle peitmiseks, ja blokeeritud/teatatud kontaktid) ning sarnase sisu ja sarnaste kontode nähtavuse vähendamist.

a)

tagama, et alaealistele pakutavate soovitussüsteemide seaded ja nende kohta esitatud teave, kaasa arvatud pakkujate teenusetingimused, on esitatud lapsesõbralikult ja ligipääsetavalt, kohandatud lapse vanuse ja arenevate võimetega ning esitatud keeles, mida lapsed suudavad mõista (lisateabe saamiseks vt punkt 6.4 „Internetipõhise liidese disain ja muud vahendid“ ning punkt 8.4 „Läbipaistvus“);

b)

selgitama põhjendatult, miks soovitati konkreetset sisu, sealhulgas teavet kasutatud parameetrite ja konkreetse soovituse jaoks kasutajatelt kogutud signaalide kohta;

c)

esitama alaealistele ligipääsetavalt ning lapsesõbralikku keelt ja disaini kasutades võimalusi, kuidas muuta või mõjutada nende soovitussüsteemis parameetreid, võimaldades näiteks valida sisuliigid ja tegevused, millest kasutaja on kõige rohkem või vähem huvitatud, sealhulgas esitama selgitusi lapsesõbralikus keeles. Seda peaks tegema konto loomise ajal ja korrapäraselt kogu aja jooksul, kui alaealine kasutab platvormi. Need eelistused peaksid otseselt mõjutama süsteemi esitatud soovitusi, tagades, et need vastavad kõige paremini alaealise vanusele ja tema parimatele huvidele (67).

a)

tagama, et alaealiste kaubanduspädevuse puudumist ei kasutata ära, võttes arvesse alaealise vanust, haavatavust ja piiratud võimekust hinnata kriitiliselt platvormi kaubandustavasid, ning pakkuma asjakohast tuge (72);

b)

tagama, et alaealised ei puutu kokku kahjuliku, ebaeetilise ja ebaseadusliku reklaamiga (73). See võib tähendada näiteks reklaamikampaaniate eri vanuserühmadele sobivuse hindamist, reklaamikampaaniate kahjuliku mõju arvestamist ja piisavate turvameetmete võtmist, et kaitsta alaealisi ja tagada, et neil on juurdepääs teabele, mis on nende parimates huvides (74);

c)

korrapäraselt läbi vaatama asjaomased kaitsemeetmed, konsulteerides alaealiste, nende eestkostjate ja teiste asjaomaste sidusrühmadega;

d)

tagama, et alaealised ei puutuks liiga palju või liiga sageli kokku kaubandusliku sisu ega selle soovitamisega, mis võib kaasa tuua liigset või soovimatut kulutamist või sõltuvuskäitumist ning avaldada kahjulikku mõju alaealiste eraelu puutumatusele, ohutusele ja turvalisusele;

e)

tagama, et alaealised ei puutuks kokku platvormi integreeritud tehisintellektisüsteemidega, mis mõjutavad või suunavad neid kaubanduslikel eesmärkidel eelkõige vestluse või nõuannete kaudu (nt juturobotid) (75);

f)

tagama, et teated selle kohta, et tegemist on kommertsteadaandega, on selgelt nähtavad, lapsesõbralikud, eakohased ja ligipääsetavad (vt punkt 8.4 „Läbipaistvus“) ning neid kasutatakse kogu teenuse ulatuses järjepidevalt, näiteks ikooni või sarnase tähise abil, mis osutab selgelt, et sisu on reklaam (76). Neid peaks korrapäraselt testima ja läbi vaatama, konsulteerides alaealiste, nende eestkostjate ja teiste asjaomaste sidusrühmadega;

g)

tagama, et alaealised ei puutu kokku toodete või teenuste turundamise ja kommunikatsiooniga, millel võib olla kahjulik mõju nende eraelu puutumatusele, ohutusele ja turvalisusele, sealhulgas nii, nagu on kindlaks tehtud pakkuja riskianalüüsis, kaasa arvatud need, mis seostuvad negatiivse mõjuga alaealiste füüsilisele ja vaimsele tervisele (vt punkt 5 „Riskianalüüs“);

h)

tagama, et alaealised ei puutu kokku peidetud või varjatud reklaamiga, mille on üles pannud kas digiplatvormi pakkuja või teenusekasutajad (77). Sellega seoses tuletab komisjon meelde, et digiplatvormide pakkujad on määruse (EL) 2022/2065 artikli 26 lõike 2 kohaselt kohustatud tagama teenusesaajatele funktsiooni, mille abil saab teatada, kas nende esitatav sisu kujutab endast kommertsteadaannet või sisaldab seda (78). Varjatud kommertsteadaanded võivad olla näiteks mõjutajate tootepaigutused, toote väljapanekud ja muus vormis osav reklaam, mis võib eksitada või manipuleerida alaealisi ostma tooteid või teenuseid;

i)

tagama, et lapsed ei puutu kokku võtetega, mis võivad vähendada majandustehingute läbipaistvust ja eksitada alaealisi, näiteks virtuaalvääringute (79) ja muude tokenite või müntidega, mida saab vahetada tegeliku raha vastu (või kui see on võimalik, kasutada mõne muu virtuaalvääringu ostmiseks) ning kasutada virtuaalesemete ostmiseks, mis põhjustab soovimatut kulutamist (80);

j)

tagama, et digiplatvormile või selle osadele või funktsioonidele juurdepääsul ei esitata alaealistele ega ilmu neile tasuta (81) kasutamiseks rakenduse- või mängusiseseid oste, mis on või näivad vajalikud teenusele juurdepääsuks või kasutamiseks. Kui alaealised puutuvad kokku mõne muu rakenduse- või mängusisese ostuga, peaks hind olema alati esitatud vastava riigi omavääringus;

k)

tagama, et alaealised ei puutu kokku tavadega, mis võivad kaasa tuua raha liigset või soovimatut kulutamist või platvormi liigset kasutamist või sund- või sõltuvuskäitumist, tagades, et alaealised ei puutu kokku virtuaalesemetega, näiteks tasuliste aardelaegaste või muude toodetega, mis pakuvad juhuslikke või prognoosimatuid tulemusi või hasartmängulaadseid funktsioone, ning eraldades või lahutades sisu sellega seotud toodete ostmisest;

l)

tagama, et alaealised ei puutu kokku manipuleerivate disainivõtetega (82), nagu toote piiratus (83) ja perioodiliselt esinev või juhuslik tasu, või veenvate disainivõtetega (84), mis võivad kaasa tuua liigset, impulsiivset või soovimatut raha kulutamist või sõltuvuskäitumist;

m)

tagama, et alaealised ei puutu kokku soovimatute ostudega, kaaludes näiteks eestkostjate jaoks tõhusate vahendite kasutusele võtmist või esitades teatud vanuses alaealise võetud rahalised kohustused eestkostjale läbivaatamiseks või temalt nõusoleku saamiseks (vt punkt 7.3 „Vahendid eestkostjatele“);

n)

vaatama läbi platvormil majandustehingute pakkumise põhimõtted, tuginedes laste arenevatele võimetele ja võttes arvesse, et teatud vanuserühmad ei tohiks kokku puutuda ja neil ei tohiks olla lubatud sõlmida majandustehinguid, sest nad ei ole võimelised mõistma raha olemust ja selle kulutamist.

a)

määratlema selgelt ja läbipaistvalt ning koostöös alaealiste, kodanikuühiskonna ja sõltumatute ekspertidega, sealhulgas akadeemiliste ringkondadega, mida loetakse platvormil alaealiste eraelu puutumatust, ohutust ja turvalisust kahjustavaks sisuks ja käitumiseks. See peaks hõlmama mis tahes sisu ja käitumise, mis on ELi ja liikmesriigi õiguse järgi ebaseaduslik. Alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad peaksid oma teenust kasutavatele alaealistele esitama selgelt teavet selle kohta, millised on tema nõuded ja ootused seoses sisu ja käitumisega, ning see teave peaks olema kättesaadav konto loomise ajal ja platvormil kergesti leitav;

b)

kehtestama modereerimispõhimõtted ja -korra, milles on sätestatud, kuidas avastatakse alaealiste eraelu puutumatust, ohutust ja turvalisust kahjustav sisu ja käitumine ning kuidas seda modereeritakse, et piirata alaealiste kokkupuudet kahjuliku sisuga. Lisaks peaksid digiplatvormide pakkujad tagama, et neid põhimõtteid ja/või korda ka tegelikult järgitakse;

c)

hindama ja läbi vaatama põhimõtteid ja korda, et tagada nende jäämine tõhusaks ka siis, kui tehnoloogiad ja veebikäitumine muutuvad. Komisjon leiab, et eelkõige peaksid alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujad modereerimise prioriseerimisel võtma arvesse järgmisi tegureid: alaealise eraelu puutumatust, ohutust ja/või turvalisust kahjustava sisu tõenäosus ja kahju suurus, kahju mõju alaealisele, konkreetsed haavatavused ja võimalike kahjustatud alaealiste arv. Peale selle peaks esmatähtsaks seadma alaealiste esitatud teated;

d)

tagama, et lisaks sisu automaatsele läbivaatamisele ja muudele asjakohastele vahenditele vaatab ka inimene läbi teatatud kontod ja sisu, mis pakkuja kahtluse kohaselt võivad kahjustada alaealiste eraelu puutumatust, ohutust ja turvalisust;

e)

tagama, et sisu modereerivad töötajad on hästi koolitatud ja varustatud ning modereerimismehhanismid on tõhusa modereerimise tagamiseks töös ja toimivad kogu aeg (24 tundi ööpäevas, 7 päeva nädalas), sealhulgas peaks kogu aeg olema kättesaadav vähemalt üks valvetöötaja, kes vastab kiireloomulistele taotlustele ja reageerib hädaolukordade korral;

f)

tagama, et sisu modereerimise süsteemid ja tavad on kättesaadavad ja toimivad selle liikmesriigi ametlikus keeles (ametlikes keeltes), milles teenust osutatakse;

g)

võtma kasutusele tõhusad tehnoloogiad, sisemehhanismid ja ennetavad meetmed, et vähendada alaealistele nende eraelu puutumatust, ohutust või turvalisust kahjustava sisu ja käitumise soovitamise riski, sealhulgas rakendama teadaolevalt kahjuliku ja ebaseadusliku sisu vastu võitlemiseks tõhusaid tehnilisi lahendusi, näiteks räsivõrdlustehnoloogiat ja internetiaadressi avastamist. Pakkujad peaksid uurima ka tulevaste uute lahenduste, nt tehisintellekti loodud sisu tuvastamise vahenditega saavutatavaid lisaeeliseid, et avastada uut või muudetud sisu ja käitumist;

h)

võtma kasutusele tehnilisi lahendusi, millega takistatakse pakkuja platvormil tehisintellektisüsteemide kasutamine selleks, et saada juurdepääs alaealiste eraelu puutumatust, ohutust ja/või turvalisust kahjustavale sisule ja sellist sisu luua või levitada;

a)

võtma kasutusele teavitus-, tagasiside- ja kaebuste esitamise mehhanismid, mis:

b)

tagama, et määruse (EL) 2022/2065 artikli 20 kohaselt kehtestatud teavitus-, tagasiside- ja kaebuste esitamise mehhanismid (89):

c)

tagama alaealistele võimaluse põhjendada oma teate või kaebuse esitamist. Pakkujad peaksid vältima teadete liigitusi, kuid nende kasutamise korral tagama, et need kohandatakse sobivaks kõige noorematele kasutajatele, kellel lubatakse platvormi kasutada;

d)

tagama, et teated, tagasiside ja kaebused oleksid vaikimisi salajased ja anonüümsed, luues alaealistele võimaluse jääda anonüümseks. Kui anonüümsus kõrvaldatakse, peaks pakkuja selgitama alaealistele, millal, kuidas ja millist teadete ja/või kaebustega seotud teavet ta jagab teiste kasutajate või kolmandate isikutega;

e)

menetlema esmajärjekorras alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisusega seotud teateid. Digiplatvormide pakkujad peaksid looma võimaluse lisada märge, kui alaealine peab teadet või kaebust kiireloomuliseks, eelkõige siis, kui ilmneb eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisusega seotud jätkuv probleem. Reageerimise aeg peaks olema kooskõlas probleemiga, mille kohta teade või kaebus on esitatud. See ei tohiks mõjutada negatiivselt usaldusväärsete teavitajate esitatud eelisjärjekorras töödeldavaid teateid, nagu on sätestatud määruse (EL) 2022/2065 artikli 22 lõikes 1;

f)

saatma viivituseta igale teate või kaebuse esitanud alaealisele kinnituse teate või kaebuse kättesaamise kohta. Alaealistel peaks olema võimalik saada eakohaseid selgitusi korra kohta, mille järgi teadet või kaebust läbi vaadatakse, ja mis tahes järgneva tegevuse või tegevusetuse kohta. See teave peaks sisaldama teate või kaebuse üle otsuse langetamise soovituslikku ajakava ja võimalikke tulemusi. Komisjon on ka seisukohal, et digiplatvormide pakkujad peaksid sisse seadma edusammude jälgimise ja platvormidega teabevahetuse mehhanismi;

g)

korrapäraselt läbi vaatama saadud teateid, tagasisidet ja kaebusi. Pakkujad peaksid kasutama seda teavet selleks, et teha kindlaks ja käsitleda platvormi kõiki aspekte, mis võivad kahjustada alaealiste eraelu puutumatust, ohutust ja/või turvalisust, täiustama oma soovitussüsteeme ja modereerimistavasid, parandama üldiseid ohutusnõudeid ning soodustama usaldusväärsema ja vastutustundlikuma digikeskkonna teket. Kogu tegevus tuleks dokumenteerida, et seda saaks läbi vaadata.

a)

võtma kasutusele selged, kergesti tuvastatavad ja ligipääsetavad toetusvahendid, mis võimaldavad alaealistel otsida abi, kui nad puutuvad kokku kahtlase, ebaseadusliku või ebasobiva sisu, konto või käitumisega, mis tekitab neis ebamugavustunnet. See hõlmab blokeerimis- ja vaigistusnuppe. Toetusvahendid peaksid olema lapsesõbralikud, selgelt nähtavad ja otse ligipääsetavad (vt punkt 6.4 „Internetipõhise liidese disain ja muud vahendid“) ning ühendama alaealise kohe nende asukohta ja vanust arvestades kõige sobivama tugiteenusega, näiteks sellisega, mis kuulub riiklike turvalisema interneti keskuste, INHOPE võrgustike ja laste riiklike abitelefonide hulka;

b)

piirama tehisintellektil põhinevate toetusvahendite kasutamist, sest neid ei tohiks kasutada lastega suhtlemise peamise vahendina;

c)

seadma sisse selgelt nähtavad hoiatusteated, lingid, mis suunavad vastavate riiklike abitelefonide (90) ja muude autoriteetsete allikate juurde, kui alaealised otsivad, laadivad üles, loovad, jagavad või võtavad vastu sisu, mis võib olla ebaseaduslik või kahjustada alaealiste eraelu puutumatust, ohutust ja turvalisust (nagu selgitatud punktis 6.7 „Modereerimine“). Samuti peaksid digiplatvormide pakkujad suunama alaealisi asjakohaste riiklike abitelefonide juurde, kui alaealine esitab teate sellise sisu kohta. Suunama peaks kohe pärast seda, kui digiplatvormi pakkuja saab tegevusest teada või alaealine esitab teate;

d)

kui digiplatvorm hõlmab omadusi või funktsioone, mis on seotud kasutaja ühenduse, sisu postitamise või suhtlusega, peaks alaealistele olema tagatud võimalus anonüümselt blokeerida või vaigistada ükskõik milline teine kasutaja või konto, sealhulgas ka need, millega ta ei ole ühenduses. Blokeerimissüsteem peaks olema kergesti leitav ja ligipääsetav. Ühelegi kontole, mille kasutaja on blokeerinud, ei tohiks olla kättesaadav mingi teave kasutaja või tema konto kohta;

e)

kui digiplatvormil on võimalik edastada kommentaare sisu kohta, peaks platvormil olema alaealistele loodud võimalus piirata eri liiki kasutajaid, kes saavad kommenteerida nende sisu või nende kohta käivat sisu, ja/või takistada teisi kasutajaid kommenteerimast nende sisu või nende kohta käivat sisu nii postitamise ajal kui ka pärast seda, isegi kui kommentaari saatmise võimalus on vaid kontodel, kelle kontaktikutse on alaealine varem vastu võtnud (nagu soovitatud punktis 6.3 „Kontoseaded“);

f)

kui digiplatvormil on rühma moodustamist võimaldav funktsioon, peaks platvorm tagama, et alaealine ühineb rühmaga alles pärast seda, kui talle on teatatud kutsest ja ta on andnud nõusoleku rühmaga ühinemise kohta.

a)

olema eakohased ja kooskõlas alaealiste arenevate võimetega. Vahendid eestkostjatele peaksid tuginema mitte ainult kontrollimisele, vaid pigem suhtlusele, õppimisele ja mõjuvõimu suurendamisele, ning võimaldama alaealistele iseseisvust ja tegevusvõimekust. Need vahendid peaksid olema tõhusad ega tohiks ebaproportsionaalselt piirata alaealiste õigust eraelu puutumatusele või juurdepääsu teenustele, seades esikohale alaealise huvid;

b)

olema kergesti kasutatavad, ligipääsetavad ja aktiveeritavad, võimaldades näiteks eestkostjal kasutada vahendit ilma teenuse jaoks kontot loomata;

c)

kohalduma olenemata sellest, millist seadet või operatsioonisüsteemi kasutatakse teenusele juurdepääsemiseks;

d)

saatma alaealisele selge teate, kui eestkostja on vahendi aktiveerinud, ja võtma kasutusele teised kaitseabinõud, arvestades võimalust, et eestkostjad võivad vahendeid väärkasutada, näiteks saatma alaealisele reaalajas selge signaali, kui mõni jälgimisfunktsioon aktiveerub;

e)

tagama, et muudatuste tegemiseks on vaja samasuguseid õigusi, nagu on nõutud vahendi algseks aktiveerimiseks;

f)

ühilduma kättesaadavate koostalitlusvõimelise ühtse kontaktpunkti vahenditega, mis on mõeldud eestkostjatele ning kuhu on koondatud kõik seaded ja vahendid.

a)

rakendama ettevõttesisesed põhimõtted, milles kirjeldatakse, kuidas digiplatvormi pakkuja püüab tagada oma teenuse kasutamisel alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrget taset;

b)

määrama konkreetse isiku või üksuse, kes vastutab alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge taseme tagamise eest. Sellel isikul või üksusel peaks olema piisavalt vahendeid ja õigusi digiplatvormi pakkuja kõrgema juhtorganiga suhtlemiseks ning ta peaks olema reguleerivate asutuste, kasutajate ja usaldusväärsete teavitajate jaoks keskne kontaktpunkt küsimustes, mis on seotud alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisusega;

c)

edendama teenuse osutamisel alaealiste eraelu puutumatust, ohutust ja turvalisust tagavat mõtteviisi. Selleks peaks tegema järgmist:

a)

Need sisaldavad teavet järgmise kohta:

b)

Teenusetingimused on kergesti leitavad ja otsitavad kogu kasutaja tegevuse jooksul platvormil.

c)

Teenusetingimused ei piira põhjendamatult alaealiste ühtki õigust, sealhulgas nende õigust sõna- ja teabevabadusele.

d)

Teenusetingimusi järgitakse ja rakendatakse praktikas.

a)

jälgima ja hindama korrapäraselt platvormi iga elemendi tõhusust, mis on seotud alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisusega platvormil. See hõlmab näiteks platvormi veebiliidest, süsteeme, seadeid, vahendeid, funktsioone ja omadusi ning teavitus-, tagasiside- ja kaebuste esitamise mehhanisme ning meetmeid, mis on võetud määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmiseks (100). Pakkujad peaksid kaaluma nende hinnangute kättesaadavaks tegemist kolmandatele isikutele, näiteks ekspertidele või teistele asjaomastele sidusrühmadele, et need saaksid hinnangud läbi vaadata ja nõu anda;

b)

konsulteerima korrapäraselt alaealiste, eestkostjate, akadeemiliste ringkondade, kodanikuühiskonna organisatsioonide, lapse õiguste ekspertide ja muude asjaomaste sidusrühmadega platvormi disaini ja mis tahes elementide hindamise küsimuses, mis on seotud platvormil alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisusega. See peaks hõlmama elementide katsetamist alaealistega ja nende tagasiside arvesse võtmist. Mittediskrimineerimise ja ligipääsetavuse soodustamiseks peaksid pakkujad võimaluse korral kaasama neisse aruteludesse mitmesuguse kultuurilise ja keelelise taustaga, eri vanuses, samuti puuete ja/või lisajuurdepääsuvajadustega alaealisi;

c)

kohandama eelnimetatud elementide disaini ja toimimist, tuginedes neile konsultatsioonidele ja uutele tehnilistele lahendustele, teadusuuringutele, kasutaja käitumise või põhimõtete muutustele, toodete ja kasutamise muutustele ning platvormil alaealiste eraelu puutumatust, ohutust ja turvalisust ohustava kahju ja riskide muutustele.

a)

teave platvormil alaealistele eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge taseme tagamiseks kasutuselevõetud meetmete kohta. See hõlmab teavet järgmiste kohta:

b)

tagama, et see teave, kõik hoiatused ja muud käesolevates suunistes soovitatud teated on:

c)

kõikidest määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 lõike 1 järgimiseks rakendatud meetmetest ja muudatustest peaks teavitama ettevõttesiseselt ja need peaks avalikustama võimalikult ulatuslikult.