Raportöör:

Petru Sorin DANDEA

Nõustaja	Christian M. STIEFMUELLER (raportööri nõustaja)
Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 13.5.2025
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	4.7.2025
Vastuvõtmine täiskogus	16.7.2025
Täiskogu istungjärk nr	598
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	184/2/5

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee“) tunnustab komisjoni teatist hoiuste ja investeeringute liidu kohta ning on seisukohal, et liidu lõpuleviimine võib vallandada märkimisväärse osa ühtse turu kasutamata potentsiaalist. Komitee märgib, et varasemad katsed luua kapitaliturgude liit ei ole andnud rahuldavaid tulemusi. Selleks et hoiuste ja investeeringute liit oleks edukas, peab see olema välja töötatud selge eesmärgiga pakkuda tõelist, käegakatsutavat kasu nii ELi kodanikele kui ka ettevõtjatele, rahastada reaalmajandust, edendada õiglast üleminekut, tagada kulude, tulude ja riskide õiglane jaotus ning kindlustada finantsturu stabiilsus.

1.2.

Komitee märgib, et ELi kapitaliturgude killustatus on üks peamisi ühtsel turul kapitali tõhusat liikumist takistav asjaolu. Ta väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle keskenduda ELi kauplemistaristu ja kauplemisjärgse taristu koostalitlusvõime, omavahelise seotuse ja tõhususe suurendamisele, kasutades selleks tipptehnoloogiat. Komitee on seisukohal, et integreeritud turud vajavad ka integreeritud järelevalvet. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) peaks teostama üleeuroopalist järelevalvet ELi suurema piiriülese finantstaristu haldajate üle ning talle tuleks tagada piisavad vahendid selle laiendatud rolli täitmiseks. Komitee teeb ettepaneku suurendada vastavalt ESMA pädevust ja suutlikkust.

1.3.

Komitee soovitab ELil keskenduda oma jõupingutustes omakapitali kaudu rahastamise märkimisväärsele puudujäägile, mis jätab ettevõtjad ilma pikaajalisest riskikapitalist ja investorid võimalustest osaleda väärtusloomes. Eraettevõtjaid, eelkõige VKEsid, tuleks julgustada mitmekesistama oma rahastamisallikaid ning võtma kasutusele vastupidavamaid ja väiksema finantsvõimendusega kapitalistruktuure, mis on riskide võtmise ja innovatsiooni võimaldamisel määrava tähtsusega. Nii börsil noteeritud kui ka noteerimata aktsiaturge tuleks tugevdada asjaomaste äriühingu-, maksejõuetus- ja maksuseaduste edasise ühtlustamisega kõrgeimal võimalikul tasandil.

1.4.

EL peab kasutama paremini ära oma endiselt märkimisväärseid ressursse – andekaid ja kõrge kvalifikatsiooniga kodanikke, maailma juhtivaid teadus- ja haridusasutusi ning dünaamilisi ja uuenduslikke ettevõtjaid. Peatada tuleb nn ajude, st kõrge kvalifikatsiooniga ja uuendusmeelsete teadlaste ja ettevõtjate äravool, pakkudes ettevõtjatele ja töötajatele veenvaid stiimuleid Euroopasse jäämiseks ja siin töötamiseks.

1.5.

Komitee arvates on äärmiselt tähtis esitada veenev ettepanek, et julgustada ELi hoiustajaid hakkama jaeinvestoriteks ja kapitaliturgudel aktiivselt osalema. Jaeinvestorite osalemine kapitaliturgudel peab olema nõudluspõhine. Selleks peaks investoritel olema juurdepääs võimalikult laiale valikule turvalistele, kulutõhusatele, läbipaistvatele ja hästi toimivatele investeerimisvõimalustele. Eeltingimuseks on piiriüleste investeerimisteenuste, sealhulgas taskukohase ja kvaliteetse investeerimisnõustamise avatud, elujõuline ja konkurentsivõimeline turg. Kaaluda tuleks uusi vahendeid, nagu hoiu- ja investeerimiskonto, kuid neid ei tohiks kasutusele võtta enne, kui nimetatud eeltingimused on täidetud.

1.6.

Komitee on seisukohal, et hoiuste ja investeeringute liidu edu eeldab selgeid ja läbipaistvaid peamisi tulemusnäitajaid, ning kutsub komisjoni üles määrama kindlaks ja avaldama peamiste tulemusnäitajate tulemustabeli, et jälgida hoiuste ja investeeringute liidu rakendamisel aja jooksul tehtud edusamme. Komitee soovitab kehtestada hoiuste ja investeeringute liidu lõpuleviimiseks lühikese, ent siiski realistliku tähtaja, mille alusel saab edusamme mõõta.

2.   Üldised märkused

2.1.

Komitee tunnustab komisjoni teatist hoiuste ja investeeringute liidu kohta ning on seisukohal, et sellise liidu lõpuleviimine võib vallandada märkimisväärse osa ühtse turu kasutamata potentsiaalist. Praegu on Euroopas pangahoiusena hoiustatud üle 10 triljoni euro (1). Komitee märgib, et varasemad katsed luua kapitaliturgude liit ei ole andnud rahuldavaid tulemusi. Et hoiuste ja investeeringute liidu loomine seekord õnnestuks, peab see olema välja töötatud selge eesmärgiga pakkuda tõelist, käegakatsutavat kasu nii ELi kodanikele kui ka Euroopa ettevõtjatele, rahastada reaalmajandust, edendada õiglast üleminekut, tagada kulude, tulude ja riskide õiglane jaotus ning kindlustada finantsturu stabiilsus.

2.2.

Komitee kordab oma mitmes varasemas arvamuses väljendatud seisukohta (2), et ELi kapitaliturgude süvendamine võib aidata rahuldada digiülemineku, rohestamise ja kaitsepoliitikaga seotud investeerimisvajadusi. Konkurentsivõime kompassi (3) andmeil vajab EL igal aastal sadade miljardite eurode väärtuses lisainvesteeringuid. Komitee juhib aga tähelepanu sellele, et need vahendid on ennekõike Euroopa kodanike säästud ja hoolitseda tuleb selle eest, et need investeeritakse i) vastutustundlikult, arvestades iga üksikisiku võimet hinnata ja kanda finantsriski ning võttes finantskirjaoskuse ja -hariduse ning piisava investorikaitsega seotud meetmeid; ii) kulutõhusalt, kasutades õiglasi ja läbipaistvaid kulu- ja tulemusnäitajaid, pakkudes samas konkurentsivõimelist tootlust; iii) vabalt, pakkudes juurdepääsu võimalikult paljudele piiriülestele investeerimisvõimalustele ning iv) järgides üldisi eesmärke, milleks on edendada õiglast üleminekut, tagada kulude, tulude ja riskide õiglane jaotus ning kindlustada finantsturu stabiilsus.

2.3.

Komitee märgib, et ELi kapitaliturgude killustatus on üks peamisi ühtsel turul kapitali tõhusat liikumist takistav asjaolu. Ta väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle keskenduda ELi kauplemis- ja kauplemisjärgse taristu koostalitlusvõime, omavahelise seotuse ja tõhususe suurendamisele, kasutades selleks tipptehnoloogiat (4). Komitee tõdeb, et julgustada tuleks üleeuroopaliste tehnoloogiaplatvormide (näiteks TARGET2 Securities (T2S) või Smart Middleware Platform (SIMPL)) kasutuselevõttu, et hõlbustada selliste liitstruktuuride loomist, mis võimaldavad finantstaristute haldajatel teha piiriülest koostööd. Komitee viitab oma varasemale arvamusele (5) ja kordab oma soovitust T2Si veelgi laiendada, et sellest saaks täieõiguslik üleeuroopaline väärtpaberite keskdepositoorium.

2.4.

Komitee nõustub sellega, et kapitaliturgude järelevalve integreerimine Euroopa tasandil on hoiuste ja investeeringute liidu üks põhielement. Olulise piiriülese tegevusega turutaristu haldajate, näiteks väärtpaberite keskdepositooriumide ja kesksete vastaspoolte järelevalve tuleks anda järk-järgult üle ESMA-le. ESMA-l on võimalik see ülesanne täielikult või osaliselt üle võtta ainult siis, kui talle on selleks eraldatud vajalikud rahalised vahendid ja inimressursid. ESMA juhtimises ja selle suhetes pädevate riiklike asutustega tuleks ellu viia reformid, et valmistada ette võimalik järgmine samm järelevalve integreerimisel, kui õiged tingimused on täidetud.

2.5.

Komitee soovitab ELil keskenduda oma jõupingutustes omakapitali kaudu rahastamise märkimisväärsele puudujäägile, mis jätab ettevõtjad ilma pikaajalisest riskikapitalist ja investorid võimalustest osaleda väärtusloomes. Edu saavutamiseks tuleb meetmetega kõrvaldada puudujäägid nii pakkumise kui ka nõudluse poolel. Pakkumise poolel peavad emiteerimine ja piiriülene juurdepääs liikmesriikide kapitaliturgudele muutuma vähem koormavaks ja sujuvamaks ning ELi äriühingute kapitaliinstrumendid peavad muutuma vabalt piiriüleselt kaubeldavaks. Vajalikuks võib osutuda äriühingu-, maksejõuetus- ja maksuõiguse ning samuti kohustuslikku aruandlust käsitlevate finantsaruandluseeskirjade edasine ühtlustamine. Seda tuleks edendada kõigis liikmesriikides rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite kasutuselevõtu abil. Ühtlustamist tuleks teha võimalikult kõrgel tasandil, ent selles tuleb kokku leppida läbipaistval ja demokraatlikult vastutustundlikul viisil, arvestades selle majanduslikult ja sotsiaalselt tundlikku olemust. Nõudluse poolel peaks eurooplastel ja nende kodumajapidamistel olema juurdepääs laiemale valikule hästi reguleeritud, kulutõhusatele, läbipaistvatele ja hästi toimivatele investeerimistoodetele, mis pakuvad üleeuroopalisi investeerimisvõimalusi. Kaaluda tuleks spetsiaalseid instrumente, nagu hoiu- ja investeerimiskonto, kuid neid ei tohiks kasutusele võtta enne, kui nimetatud eeltingimused on täidetud.

2.6.

Ilma piisava finantskirjaoskuseta võivad jaeinvestorid kanda märkimisväärset kahju, kui nad hakkavad järsku otse kapitaliturgudel investeerima. Seepärast tuleb jaeinvestorite finantskirjaoskust veelgi parandada, näiteks riiklike ja ELi vahendite kasutamise abil. Finantstooteid käsitlev kohustuslik teave, näiteks prospektid ja põhiteabedokumendid, peab olema põhjalik – andes muu hulgas teavet inimeste õiguste kohta investorite ja tarbijatena – ning esitatud juurdepääsetavas ja kasutajasõbralikus vormis. Strateegia peaks keskenduma jaeinvestorite teadmiste suurendamisele eri riskiklassidest, finantsinstrumentidest ja mõistlikest investeerimistavadest. Komitee märgib aga, et finantskirjaoskust ei tohiks käsitleda aseainena hoiustajate, jaeinvestorite ja tarbijate tugeva õiguskaitse säilitamisele üldiselt.

2.7.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata noortele, et arendada nende oskust teha juba varasest east alates mõistlikke finantsotsuseid ja vältida liigset võlakoormust, edendada vastutustundlikku finantsplaneerimist pikaajalise rahalise heaolu nimel ning tagada kvaliteetne finantsharidus, mis on kooskõlas noorte ainulaadse positsiooniga investeeringute ökosüsteemides. Noored investorid on eriti valmis kasutama uusi finantsvõimalusi, kuid nad on ka haavatavad ning puutuvad ebaproportsionaalselt sageli kokku finantsalase väärinfo ja suure riskiga toodetega. Nende kaitsmiseks peab EL tagama tugeva tarbijakaitse, sealhulgas platvormi tasandil kaitsemeetmed, esmakordsetele investoritele mõeldud sissejuhatava koolituse ja spekulatiivsete finantsinstrumentide edendamise piirangud. Arvestades noorte eurooplaste suurt huvi sotsiaalsete ja kestlike investeeringute vastu, tuleks neid prioriteete komisjoni ettepanekutes rohkem kajastada. Lisaks on kogu ELi hõlmav andmete kogumine noorte säästmis- ja investeerimiskäitumise kohta hädavajalik, et tagada tulevikus tõenduspõhine reguleerimine ja asjakohane reageerimine noorte vajadustele.

2.8.

Komitee on seisukohal, et institutsionaalsetel investoritel, eelkõige varahalduritel, kindlustusandjatel ja pensionifondidel, on jätkuvalt oluline roll kodumajapidamiste vahendite suunamisel kapitaliturgudele. Tänu mastaabisäästule on institutsionaalsetel investoritel võimalik investeerida rohkematesse kapitaliturgudesse ja instrumentidesse, pakkudes seega investoritele teatavat hajutatust. Kui on tagatud institutsionaalsete investorite tegevuse nõuetekohane reguleerimine ja järelevalve, peaksid nad tagama ka nende esindatavatele osalejatele vajaliku kaitsetaseme. Komitee märgib aga, et suured tasud, ebapiisav tooteinfo ja pettumust valmistavad investeerimistulemused on sageli heidutanud jaeinvestoreid kapitaliturgudele investeerimast. Seepärast toetab komitee Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee (6) üleskutset vaadata läbi nende toodete õigusraamistik, teha jõupingutusi investoritele suurema läbipaistvuse ja turvalisuse tagamiseks ning ühtlustada ulatuslikumalt toodete turustamise eeskirju.

2.9.

Komitee nõustub komisjoni ettepanekuga kohaldada jaeinvestorite suhtes maksusoodustusi, kuid juhib tähelepanu asjaolule, et seda meedet on keeruline rakendada, sest ELi maksusüsteemid on väga erinevad. ELi maksusüsteem on killustunud ja seda reguleeritakse riiklikul tasandil, iseäranis otseste maksude puhul. Ühtlustatud meetmete teostatavust ja heakskiitu neile võiks uurida kitsal ja sihipärasel viisil. Komitee tunnustab algatust „Finance Europe“, mille kuus liikmesriiki käivitasid 2025. aasta juunis, et edendada üleeuroopalise säästutoodete märgise abil Euroopa investeeringuid. Algatuse eesmärk on edendada integratsiooni ELi killustatud finantsturgudel ja toetada pikaajalist eesmärki luua hoiuste ja investeeringute liit.

2.10.

Komitee nõustub eesmärgiga edendada täiendavate pensioniskeemide arendamist mõistlikes tingimustes, kuid leiab, et neid pensione ei tohi käsitada riiklike pensionisüsteemide aseainena. Edendada tuleks automaatset liitumist täiendavate pensioniskeemidega, kohaldades nõuetekohaselt reguleeritud ja läbipaistvaid tasustruktuure sellisel viisil, et osalejatel säilib kontroll oma pensionisäästude valikute üle ning nad saavad järjepidevalt jälgida investeerimistulemusi. Täiendavaid erapensioniskeeme käsitlevate eeskirjadega tuleks tagada nendes fondides osalejatele piisav kaitse, eelkõige suure riskiga või muude ebasobivate investeeringute eest. Komitee rõhutab, et pensionipoliitikal on esmajoones sotsiaalpoliitiline eesmärk: tagada töötajatele parim võimalik sotsiaalkindlustus nende vanaduspõlves. Riiklikud pensioniskeemid on parim viis selle sotsiaalpoliitilise ülesande täitmiseks. Seda silmas pidades on komitee seisukohal, et selliste tööandjapensioni skeemide (2. sammas) laiendamine ja tugevdamine, milles on kollektiivläbirääkimiste teel kokku lepitud, mis hõlmab tööandja miinimummakset ning mille üle teostab järelevalvet ametiasutus, kes rakendab siduvaid ja kestlikke investeerimisjuhiseid, võiks olla samm õiges suunas, tingimusel et seda tehes täiendatakse riiklikke pensionisüsteeme ega kahjustata neid.

2.11.

Kapitalimaksetel põhinevate täiendavate pensioniskeemide atraktiivsus ja pikaajaline elujõulisus üksikisikutest hoiustajate jaoks sõltub lõppkokkuvõttes ja ennekõike investeeringu tulemustest, mis olenevad selle juhtimisest ja kulutõhususest. Selleks et kapitalimaksetel põhinevaid pensioniskeeme ELis laiemalt tunnustataks, on äärmiselt tähtis pöörata rohkem tähelepanu praegu riigiti killustunud pakkumise poole restruktureerimisele. Mõnes liikmesriigis kasutatakse kohustuslikke sissemakseid täiendavatesse pensioniskeemidesse, et luua spetsiaalne individuaalsete pensionisäästude reserv, mille jaoks avalik sektor osutab tsentraliseeritud teenuseid, näiteks koondades nõudlust ja pakkudes tsentraliseeritud juurdepääsu laiale valikule investeerimistoodetele. Komitee kutsub komisjoni ja liikmesriike üles analüüsima selliseid mudeleid struktureeritud viisil ning kaaluma meetmeid, millega julgustada liikmesriike kasutama selles valdkonnas parimaid tavasid.

2.12.

Komitee kordab, et avaliku sektori rahaliste vahendite kasutuselevõtmine peab käima käsikäes erasektori rahastamisvahendite kasutamisega. Seepärast soovitab komitee luua järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames konkurentsivõime ja vastupidavuse rahastamiseks mõeldud ELi investeerimisfondi. Komitee on seisukohal, et sellist ELi investeerimisfondi tuleks rahastada eri vahenditest, sealhulgas liikmesriikide osamaksetest, uutest omavahenditest ja ELi ühisest võlakirjade emiteerimisest. Viimati nimetatud uuenduslikku vahendit kasutati edukalt COVID-19 pandeemia ajal ning seda võiks tulevikus uuesti rakendada, et rahastada ühtse turu jätkusuutlikku konkurentsivõimet ja vastupanuvõimet. Sellega seoses kordab ja toetab komitee täielikult ka komisjoni üleskutset nõukogule „[jätkata] kiiremas korras tööd uute omavahendite küsimuses“ (7).

2.13.

Komitee leiab, et riskantsemate projektide ja pikaajaliste üleminekuprojektide toetamine on võimalik, kui suurendada ja laiendada Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Investeerimisfondi ning riiklike tugipankade ja asutuste suutlikkust. Avaliku ja erasektori üksuste omakapitaliinvesteeringud on idu- ja kasvufirmadele ning väljakujunenud ettevõtetele oluline rahastamisalternatiiv ning endiselt alakasutatud ressurss, mis võib tugevdada ELi konkurentsivõimet. Komitee on seisukohal, et nii EL kui ka selle liikmesriigid saavad soodustada üleeuroopaliste riskikapitalifondide arendamist, pakkudes tagatisi ja – mis veel olulisem – otseinvesteeringuid. Mõne liikmesriigi kogemused on näidanud, et avaliku sektori toetus, sealhulgas otseinvesteeringud ja kindel tagatiste süsteem, võib kiirendada riskikapitalisektori arengut. Siiski tuleb võtta meetmeid, et tagada riskide õiglane jaotamine avaliku ja erasektori investorite vahel, nii et avalik sektor ei võtaks ebaproportsionaalselt suurt osa riskist enda kanda.

2.14.

Liikmesriikide kehtivas maksuõiguses ja solventsusnõuetes eelistatakse ettevõtjate rahastamist krediiditehingutega kapitaliturgudel tehtavate finantstehingute asemel. Komitee leiab, et see on tegur, mis takistab Euroopa kapitaliturgude arengut ja integreerimist. Selleks et kõrvaldada kallutatus võlapõhise rahastamise kasuks, nõuab komitee tasakaalustatumate maksusüsteemide kasutuselevõttu, ilma et see piiraks maksukoormuse õiglast jaotamist või liikmesriikide maksubaaside üldist terviklikkust. Selle protsessi osana peaks komisjon esitama laenuvahendite kasutamise soodustamise vähendamiseks ette nähtud kompensatsiooni (DEBRA) algatuse muudetud versiooni, julgustades liikmesriike edendama vajalikke reforme. Lisaks takistavad kohalikud finantsaruandluseeskirjad piiriüleseid investeeringuid ning suuremate, keskmise suurusega ja väiksemate ettevõtete rahastamist omakapitali kaudu. Ühiste aruandluseeskirjade kasutamine kohustuslikus aruandluses kõigis liikmesriikides võib aidata laiendada kohalike ettevõtete rahastamisvõimalusi, näiteks meelitades ligi piiriüleseid kapitaliinvestoreid.

2.15.

Vältimaks kapitaliturgude liidu ja pangandusliidu kontekstis tekkinud probleemide kordumist, soovitab komitee liikmesriikidel ja Euroopa Parlamendil toetada komisjoni hoiuste ja investeeringute liiduga seotud algatusi. Võttes arvesse ülemaailmset geopoliitilist konteksti ja tungivat vajadust luua kapitali, mida on vaja Euroopa ettevõtjate ning kava „ReArm Europe“ rahastamiseks, tuleks hoiuste ja investeeringute liidu rakendamisega alustada kiiresti.

3.   Konkreetsed märkused

3.1.

2022. aasta lõpus oli Euroopa Majanduspiirkonnas 310 väärtpaberite kauplemiskohta, sealhulgas 128 reguleeritud turgu, 152 mitmepoolset kauplemissüsteemi ja 30 organiseeritud kauplemissüsteemi. Kauplemisjärgsed süsteemid ELis hõlmasid 18 kliirimis- ja 21 arveldusturgu. Selline killustatus takistab tugevate ja likviidsete kapitalireservide loomist, mida oleks vaja, et rahastada ELi ettevõtjaid soodsatel ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelistel tingimustel ning pakkuda ELi investoritele atraktiivseid investeerimisvõimalusi. Komitee tunnustab edusamme, mida on juba tehtud selliste algatustega nagu Target2 Securities (T2S), kauplemiskoondteabe süsteem ja Euroopa ühtne juurdepääsupunkt (ESAP), ning väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle keskenduda ELi kauplemistaristu ja kauplemisjärgse taristu koostalitlusvõime, omavahelise seotuse ja tõhususe suurendamisele, kasutades selleks tipptehnoloogiat.

3.2.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et üks takistusi, millega Euroopa hoiustajad turule pääsemisel kokku puutuvad, on selliste finantsinstrumentide puudumine, mis võimaldavad teha väikeseid kapitaliinvesteeringuid. Jaeinvestoritele juurdepääsu võimaldamiseks on vaja mitmekesistada investeerimisinstrumente. Komitee märgib, et üleeuroopaline investeerimis- ja hoiukonto, mis oleks inspireeritud mõnes liikmesriigis juba proovitud ja katsetatud edukatest mudelitest, võiks aidata oluliselt hõlbustada jaeinvestorite juurdepääsu kapitaliturgudele, tingimusel et sellised tooted on hästi reguleeritud, kulutõhusad, läbipaistvad ja hästi toimivad ning pakuvad võrdset juurdepääsu võimalikult paljudele Euroopa ja muudele turgudele. Oluline on ka see, et investorid – ja tarbijad üldisemalt – oleksid piisavalt kaitstud.

3.3.

Komitee nõustub komisjoniga selle osas, mis puudutab kapitaliturgude integreerimise takistusi. Ühegi strateegiaga ei ole võimalik saavutada märkimisväärseid tulemusi, kui see ei ole suunatud nende uuenduslikes sektorites tegutsevate idufirmade erivajadustele, kes sõltuvad spetsialiseerunud ja kõrge kvalifikatsiooniga töötajate ligimeelitamisest ja hoidmisest. EL peab peatama nn ajude, st kõrge kvalifikatsiooniga ja uuendusmeelsete teadlaste ja ettevõtjate äravoolu teistesse jurisdiktsioonidesse ning peaks seepärast töötama välja oma mudeli. Varases arengujärgus ettevõtteid tuleks julgustada laiendama täielikku ja õiglast osalust kollektiivse tööga loodud väärtuses, pakkudes aktsiaid kõigile alalistele täistööajaga töötajatele. Komitee on teadlik asjaolust – ja kinnitab –, et töö- ja maksualased õigusaktid on jätkuvalt liikmesriikide kontrolli all. Siiski tuleks kaaluda ühtlustatud maksusoodustusi, näiteks seoses töötajate aktsiate kapitalikasumiga.

3.4.

Komitee on seisukohal, et – avaliku ja erasektori projekti raames – sellise integreeritud pilvteenuseid pakkuva Euroopa ettevõtte arendamine, mis pakub hoiuste ja investeeringute liidu jaoks vastupidavat ja autonoomset tehnilist taristut, võib olla keskse tähtsusega kapitaliturgude ja pangandussüsteemi paremaks integreerimiseks. On üldteada, et kui Euroopa riigid on eraldanud ühiselt vahendeid ettevõtete või projektide arendamiseks, on need osutunud edukaks. Praegu kasutavad isegi suurimad laenu andvad asutused, Euroopa süsteemselt olulised pangad, pilvteenuseid, mida pakuvad üleilmsed, peamiselt Ameerika platvormihaldurid ja see võib samuti kujutada endast julgeolekuprobleemi.

3.5.

Komitee on seisukohal, et hoiuste ja investeeringute liidu edu eeldab selgeid ja läbipaistvaid peamisi tulemusnäitajaid, ning kutsub komisjoni üles määrama kindlaks ja avaldama peamiste tulemusnäitajate tulemustabeli, et jälgida hoiuste ja investeeringute liidu rakendamisel aja jooksul tehtud edusamme. Võimalikud peamised tulemusnäitajad võiksid hõlmata järgmist: i) piiriüleste jaeinvesteeringute mahu kasv; ii) kapitalituru keskmiste tehingukulude vähenemine; iii) üleeuroopalisi omakapitalivahendeid kasutavate idufirmade arv; iv) VKEde poolt avaliku ja riskikapitalituru kaudu kaasatud kapital ning v) maksejõuetuse ja kinnipeetava maksu valdkonnas õigusliku ühtlustamise edenemise määr. Komitee soovitab kehtestada hoiuste ja investeeringute liidu lõpuleviimiseks lühikese, ent siiski realistliku tähtaja, mille alusel saab edusamme mõõta.

---

(1)  Euroopa Komisjon, teatis „Hoiuste ja investeeringute liit“, 19. märts 2025: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52025DC0124.

(2)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Inimeste ja ettevõtete hüvanguks toimiv kapitaliturgude liit — uus tegevuskava“ “ (COM(2020) 590 final) ( ELT C 155, 30.4.2021, lk 20) ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus — Investeeringud ja reformid Euroopa konkurentsivõime suurendamiseks ning kapitaliturgude liidu loomine (ettevalmistav arvamus Euroopa Parlamendi taotlusel) (ELT C, C/2024/3193, 2.7.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/3193/oj).

(3)  Euroopa Komisjoni teatis „ELi konkurentsivõime kompass“, 29. jaanuar 2025: https://commission.europa.eu/document/download/10017eb1-4722-4333-add2-e0ed18105a34_en?filename=Communication_1.pdf.

(4)  Euroopa Komisjoni teatis „Hoiuste ja investeeringute liit“, 19. märts 2025: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52025DC0124.

(5)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 909/2014 seoses arveldusdistsipliini, teenuste piiriülese osutamise, järelevalvealase koostöö, panganduskõrvalteenuste osutamise ja kolmandate riikide väärtpaberite keskdepositooriumide suhtes kohaldatavate nõuetega“ (COM(2022) 120 final – 2022/0074 (COD)) ( ELT C 443, 22.11.2022, lk 87).

(6)  Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee, „Call for advice on PRIIPs: ESA advice on the review of the PRIIPs Regulation“, JC 2022/20, 29. aprill 2022: https://www.eiopa.europa.eu/system/files/2022-04/esa_advice_on_the_review_of_the_priips_regulation.pdf.

(7)  Euroopa Komisjon, teatis „Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku koostamise tegevuskava“ (COM(2025) 46 final), 11. veebruar 2025: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52025DC0046&qid=1751625022478.