Raportöör:

Alena MASTANTUONO

Kaasraportöör:

Tymoteusz ZYCH

Nõustajad	Zdeněk ZAJÍČEK (raportööri nõustaja)
	Antoni RYTEL (kaasraportööri nõustaja)
Konsulteerimistaotlus	7.2.2025, nõukogu eesistujariik Taani
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	26.6.2025
Vastuvõtmine täiskogus	16.7.2025
Täiskogu istungjärk nr	598
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	173/2/9

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee“) rõhutab õigusnormide lihtsustamise vajadust ja juhib tähelepanu digivahendite (nagu tehisintellekt ja e-valitsuse platvormid) mõjuvõimule suurendada ELi õigusloome läbipaistvust, tõhusust ja vastutust inimkeskse mudeli alusel ning kooskõlas demokraatlike põhimõtete ja parema õigusloome tegevuskava eesmärkidega.

1.2.

Olukorras, kus õigusakte muudetakse pidevalt ning ELi, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil kehtestatakse üha rohkem eeskirju, on ebarealistlik eeldada, et reguleerivad asutused, seadusandjad ja üldsus on teadlikud kõigist kohustustest. Seepärast soovitab komitee muuta need eeskirjad hõlpsamini kättesaadavaks, lisades igale uuele õigusaktile selge kohustuste kokkuvõtte ja tehes sama ka juba vastu võetud õigusaktide puhul. Need kokkuvõtted peaksid olema inimese poolt tõlgitud, kuid vormingus, mis võimaldab luua metaandmeid edasiseks digitaalseks kasutamiseks. Tehisintellekt võib seejärel aidata tuvastada kattuvusi, vastuolusid või lünki, sidudes omavahel vastavad sätted ja tuues välja eri allikatest pärit õigusaktide puutepunktid. Samuti peaks tehisintellekt olema hea alus kehtivate õigusaktide ajakohastamiseks.

1.3.

EL peaks looma õigusloome jaoks ühtse, koostalitlusvõimelise digiplatvormi. See ajakohastatud ELi institutsioonidevahelise kokkuleppe raames arendatav platvorm võimaldaks ELi institutsioonidel õigusakte ühiselt koostada, muuta ja jälgida. Tekste ja metaandmeid tsentraliseerides võiks platvorm reaalajas kontrollida järjepidevust, juhtida tähelepanu vastastikusele õiguslikule sõltuvusele ja soovitada ühtlustatud keelekasutust, suurendades seeläbi nii tõhusust kui ka läbipaistvust. Punktis 4 pakub komitee ELi institutsioonidele välja mudeli selle kohta, kuidas integreerida digivahendid ja kohustuste kokkuvõtted õigusloomeprotsessi. Komitee kutsub ELi institutsioone üles nimetama ametisse regulatiivtehnoloogia ülema, kes vastutab digivahendite ja tehisintellekti kasutuselevõtu eest ELi regulatiivsetes protsessides.

1.4.

Samuti julgustab komitee ELi institutsioone kasutama tehisintellekti selliste andmete analüüsimiseks nagu majandussuundumused ja sidusrühmade panus. See võimaldaks ennetavalt kindlaks teha reguleerimist vajavad valdkonnad ja seada tõenduspõhised seadusandlikud prioriteedid. Samal ajal rõhutab komitee, et tehisintellekt ei saa asendada tavapärast dialoogi sidusrühmadega ega läbirääkimisi sotsiaalpartneritega ning see peaks läbima põhjalikud katsetused, et vältida diskrimineerimist, kallutatust ja muid võimalikke ebatäpsusi.

1.5.

Lisaks peaks tehisintellektil olema oma osa eeskirjade rakendamisel, et tagada nõuete järgimine, võrrelda liikmesriikide lähenemisviise ELi õiguse rakendamisel ning teha kindlaks nii parimad tavad kui ka vastuolud. Need teadmised võivad aidata lihtsustada jõustamist, vähendada turu killustatust ning toetada ELi eeskirjade mõjusamat ja ühtlasemat kohaldamist kõigis liikmesriikides.

1.6.

Komitee on seisukohal, et sellised täiustatud õigusloomeprotsessid parandaksid märkimisväärselt ka seadusloomeprotsesse riiklikul tasandil, tagades suurema järjepidevuse ja läbipaistvuse ning positiivsed tulemused ühtse turu tõkete ja halduskoormuse olulise vähendamise näol. Iseäranis suureneks seeläbi usaldus avaliku sektori asutuste vastu ja nõuete täitmise tase, mis aitaks omakorda suurendada Euroopa kodanike heaolu.

2.   Taustteave

2.1.

Õigustehnoloogia maastik on viimase kahe aastakümne jooksul oluliselt muutunud ning samal ajal on kogunud hoogu ka tehnoloogia areng. Valitsused on hakanud tajuma selle lisaväärtust, ehkki küll eri tempos. See maastik põhineb mitmel elemendil: arusaam õigusloomest ja õigusteooriast, IT-vahendite kasutamine ja nende arukas areng ning asjaolu, et tunnistatakse vajadust võtta arvesse nende laiemat eetilist ja õiguslikku mõju.

2.2.

Õigusloomeprotsessi tõhustamine digivahendite abil on saavutatav regulatiivsete vormide automatiseerimisega, e-valitsuse platvormide edendamisega, tehisintellekti ja andmeanalüüsi kasutamisega meetmete mõjuhinnangus ning läbipaistvuse ja nõuete täitmise tagamisega. Õigusaktide koostamisel võivad tehisintellektil põhinevad vahendid aidata seadusandjaid õigusakte välja töötada ja analüüsida, tagades järjepidevuse ja vähendades vigu. Loomuliku keele töötlemine (Natural Language Processing) võib aidata lihtsustada õiguslikku žargooni, muutes õigusaktid ettevõtetele ja kodanikele arusaadavamaks. Tsentraliseeritud digiportaalid võimaldavad sidusrühmadel seadusandlikele ettepanekutele reaalajas ligi pääseda, neid jälgida ja kommenteerida. Sellised platvormid nagu Regulations.gov (USA) ja parema õigusloome platvorm (EL) võimaldavad üldsusel osaleda ja vastutust parandada.

2.3.

Prognoosiva analüütika abil on võimalik hinnata uute seaduste võimalikku mõju ettevõtetele ja majanduskasvule. Masinõpe võib tuvastada üleliigsed või vastuolulised eeskirjad ja tagada seeläbi ühtlustatud õigusraamistiku. Osaliselt tänu regulatiivsetele kohustustele on reguleerivate asutuste käsutuses väga suur hulk andmeid. Kui neid nõuetekohaselt säilitada ja analüüsida, peitub neis tohutu potentsiaal olla oluline mõjuhinnangute allikas.

2.4.

Kõige olulisem on see, et digitaalsed vahendid võivad aidata kodanikel nõudeid täita. Arukad vahendid, nagu kalkulaatorid, juriidiliste kohustuste elektroonilised kalendrid ja elektroonilised maksuvormid võivad automatiseerida nõuete täitmise protsesse ning vähendada paberimajandust ja bürokraatiat. See muudab ühelt poolt haldusmenetlused kodanike jaoks lihtsamaks ning suurendab teisalt ka nõuete täitmise määra. Eeskirjade arusaadavaks ja hõlpsasti kohaldatavaks muutmine suurendab usaldust avaliku halduse vastu.

2.5.

Mitmed riigid on hakanud õigusloomes kasutama digivahendeid. Õigustekstide nõuetekohase ülesehituse tagamiseks kasutavad liikmesriigid erinevaid vahendeid, mis võivad ulatuda spetsiaalsetest tööriistadest kuni Wordi pistikprogrammideni. Täistekstidega töötamist ja muudatusettepanekute automaatset koostamist toetavad sarnased vahendid, nagu AT4AM, mida kasutatakse Euroopa Parlamendis. Veel üks näide on struktureeritud andmete edastamine asutuste vahel. Mõned riigid kasutavad konkreetseid struktuure XML-vormingus (mis põhinevad näiteks Akoma Ntoso standardil), mis toimib asutustevahelise andmeedastuse standardina. Näiteks Saksamaa ja Sloveenia püüavad reguleerida eeskirjadega kogu protsessi, samal ajal kui Tšehhi tugineb ühele ühtsele infosüsteemile. Tšehhi algatus eLegislativa on praegu üks kõige arenenumaid. Tegemist on ühe ainulaadse vahendiga, mis hõlmab kogu õigusaktide koostamise protsessi, alates algsest ideest ning seotud dokumentide – nagu regulatiivse mõju hinnang – ja avalike kohustuste ülevaate väljatöötamisest kuni avaldamiseni seaduste kogus, hõlmates ka Euroopa õiguse rakendamiseks vajalike vormide ja vastavustabelite tsentraliseeritud haldamist (1). Sarnane süsteem – Rządowy Proces Legislacyjny (RPL) ja sellega kaasnev veebiportaal legislacja.rcl.gov.pl – toimib ka Poolas, võimaldades mitut sidusrühma hõlmavat arutelu ja õigusloomeprotsessi jälgimist eri üksustes.

2.6.

Euroopa Liit on loonud ühiste seadusandlike metaandmete raamistiku, võttes aluseks nõukogu järeldused, milles tehakse ettepanek võtta kasutusele Euroopa õigusaktide identifikaator (ELI) (2012/C325/02). Selle raamistiku rakendamine on riigiti väga erinev, mistõttu varieerub eri riikide õigusloomeprotsessi digitaliseeritus suurel määral.

3.   Üldised märkused

3.1.

Komitee tunnistab digitaalsete vahendite ümberkujundavat potentsiaali õigusloomeprotsessi tõhustamisel. Automatiseerimise, tehisintellekti ja e-valitsuse platvormide kasutamisega võivad EL ja selle liikmesriigid saavutada õigusloomes suurema läbipaistvuse, tõhususe ja vastutuse. Digilahenduste integreerimine on kooskõlas ELi parema õigusloome tegevuskava põhimõtetega ning see on hõlpsamini kättesaadava ja paremini ühtlustatud õigusraamistiku alus.

3.2.

Reguleerimise ühtlustamine ning digivahendite ja/või tehisintellekti integreerimine õigusloomesse võib märkimisväärselt täiustada õigusloomeprotsessi, suurendades tõhusust, läbipaistvust ja kättesaadavust. Mitmed uuringud on näidanud, et tehnoloogiapõhised lahendused võivad vähendada halduskoormust ja luua ettevõtlussõbralikuma keskkonna (2).

3.3.

Komitee rõhutab, et digitehnoloogia eduka kasutamise eeltingimusteks õigusaktide koostamisel on legitiimsuse ja jõustatavuse põhimõtete järgimine kooskõlas liikmesriikide põhiseaduse ja ELi aluslepingutega, samuti seadusandjate vastutus, õigusteooria (hermeneutika) ja demokraatlikud süsteemid (võimude lahusus). See lähenemisviis peaks põhinema ka mitmel valdkonnal, sealhulgas õigusfilosoofial, õigusinformaatikal ja arvutilingvistikal, edendades paljusid eri vaatenurki uue visiooni kujundamiseks.

3.4.

Digitehnoloogia kasutamine õigusaktide koostamisel nõuab ka õiguslikku alust, et kehtestada eeskirjad, mis on selged kõigile koostamisprotsessis osalejatele. Komitee soovitab, et enne digitaalsete vahendite kasutamist analüüsitaks protsesse, eri osalejate ja õigusaktide vahelisi seoseid ning kasutajate teadmisi ja suutlikkust. Kasutajaid on vaja nõuetekohaselt koolitada, et nad mõistaksid õigusaktide koostamise uut loogikat ja uusi meetodeid. Lisaks peaks kasutajatel olema võimalus teatada probleemidest ja anda tagasisidet, mis võib parandada digitehnoloogia kasutamist.

3.5.

Digivahendite kasutamine võib olla eriti kasulik tehisintellektil põhinevate õigusraamistike jaoks, sest nad võivad ühtlustada eri valitsusasutuste ja ametite eeskirju ning vähendada dubleerimist ja segadust. Kuna õigusnormide arv suureneb, muutub eeskirjade ja määratluste järjepidevuse tagamine üksnes inimeste jaoks keeruliseks ning digivahendid aitavad sellisele lihtsustamisele kaasa.

3.6.

Õigusakti koostamise protsessi ulatuslikum lihtsustamine ja läbipaistvus tähendab ka seda, et kodanikuühiskond saab paremini konsultatsioonides osaleda ning jälgida, kuidas reguleerivad asutused ja seadusandjad on tema märkusi arvesse võtnud. Konsultatsiooniprotsessi parem mõistmine ja suurem läbipaistvus on komitee jaoks keskse tähtsusega. Samal ajal rõhutab komitee, et digikirjaoskus on selles kontekstis eeltingimus ning et veebipõhised konsultatsioonid ja tagasiside kogumise vahendid ei saa kunagi asendada läbiproovitud tavasid sotsiaalpartnerite ja muude sidusrühmade, iseäranis haavatavate rühmade teavitamiseks, nendega konsulteerimiseks, suhtlemiseks ja läbirääkimiste pidamiseks.

3.7.

Komitee toonitab, et oluline on keskenduda õigusaktide rakendamise etapile. Seaduste tõhusust mõõdetakse nende selguse, jõustatavuse ning selle alusel, kui lihtne on kodanikel ja ettevõtetel nende nõudeid täita. Samuti soovitab komitee liikmesriikidel ja ELi institutsioonidel suurendada erinevate avalike digivahendite koostalitlusvõimet ning tagada, et õigusnormid on hõlpsasti kättesaadavad ja arusaadavad. Sellega seoses tasub mainida konkreetsete liikmesriikide algatusi, nagu Soome maksuhalduri välja töötatud digitaalse aruandluse koostalitlusvõime ELis, Eesti standarditud andmepõhine aruandlus, Taani raamatupidamise aastaaruannete seadus, mis toetab automaatset aruandlust, ja Tšehhi elektrooniline õigussüsteem (3).

3.8.

Euroopa Komisjon kasutab digivahendeid, sealhulgas tehisintellekti. Tehnoloogia areng tähendab ka süsteemi täiustamist ja erinevate kasutusel olevate vahendite koostalitlusvõime tugevdamist. Siiski puudub selge ülevaade eeskirjadest ja nende omavahelisest mõjust. Nagu rõhutatakse Draghi aruandes, on Euroopa ettevõtete regulatiivne koormus suur ja see kasvab jätkuvalt, kuid ELil puudub ühtne metoodika selle hindamiseks. Komisjon on juba aastaid teinud parema õigusloome tegevuskava raames tööd selle nimel, et vähendada reguleerimise „mahtu“ ja „voogu“ ning 2025. aasta veebruaris vastu võetud strateegia tõotab seda olukorda parandada (4). Komitee leiab, et parema õigusloome seisukohalt on väga oluline saada reaalajas ülevaade reguleerimise mahust ja voost.

3.9.

Sellega seoses kutsub komitee ELi institutsioone üles looma tsentraliseeritud andmebaasi, milles võetakse kokku vastuvõetud õigusaktidest tulenevad juriidilised kohustused. See andmebaas suurendaks regulatiivset läbipaistvust ja tagaks, et kõik sidusrühmad – reguleerivad asutused, kaasseadusandjad, liikmesriigid ja kodanikuühiskond – mõistaksid selgelt uusi eeskirju. Kui reguleerivad asutused muudavad eeskirjad kohustusteks ise – inimpõhise lähenemisviisi raames –, võib see luua usaldusväärse aluse, mida saavad seejärel kasutada võrdlusalusena digivahendid, sealhulgas tehisintellekt. Parimatele tavadele tuginedes võiks iga õigusakti liigendada kolme ossa: selle eesmärk (õigusakti seletuskiri koos põhjendustega), õigusakti tekst peatükkide, artiklite ja lõigete kaupa ning – uue elemendina – üksikasjalikult lahti seletatud õigusnormide kogum, mis hõlmab spetsiifilisi kohustusi ja/või ülesandeid ja/või õigusi, mis on esitatud struktureeritud andmetena (XML). Õigusaktide sellist struktureerimist võiks edasi arendada spetsiaalsete infosüsteemide abil (sarnaselt eLegislativale ja/või elektroonilisele õigussüsteemile.

3.10.

Kuna õigusnormide lihtsustamine ja digitaalne innovatsioon võivad märkimisväärselt parandada tõhusust, läbipaistvust ja kättesaadavust, rõhutab komitee vajadust inimkeskse lähenemisviisi järele, mille puhul digivahendid täiustavad, mitte ei asenda demokraatlikke protsesse. Digitaalseid edusamme kasutades ja potentsiaalsete riskidega tegeledes saab EL luua ühtlustatuma, ettevõtlussõbralikuma ja kodanikukesksema õigusloomesüsteemi, tagades samal ajal õigusselguse.

3.11.

Eelseisvad arutelud uue ELi institutsioonidevahelise kokkuleppe üle annavad võimaluse digitaalsed õiguslikud vahendid institutsionaliseerida. Komitee pakub välja mudeli, mille kohaselt võtavad ELi institutsioonid kasutusele digitaalsed redaktsiooniplatvormid, mõju hindamise vahendid ja mehhanismid nõuete täitmise hõlbustamiseks, et muuta ELi õigusaktid järjepidevamaks ja kättesaadavamaks.

3.12.

ELi institutsioonid peaksid kasutama nõuetekohaselt testitud tehisintellekti ja sarnaseid tehnoloogiaid, et juhtida tähelepanu valdkondadele, mis nõuavad seadusandlikke meetmeid, analüüsida sidusrühmade suhtumist, teha kindlaks segadust tekitavad valdkonnad ning tuua välja valdkonnad, kus eri allikatest pärit õigusnormid on omavahel seotud.

3.13.

Sarnast lähenemisviisi tuleks laialdaselt kasutada kehtivate eeskirjade korrapärasel järelhindamisel, eelkõige juhul, kui analüüsitakse sidusrühmade suhtumist (valdkond, kus muud vahendid sama eesmärgi saavutamiseks on osutunud ebatõhusaks) ja võrreldakse liikmesriikide rakendusmudeleid. Järelhindamine peaks olema kooskõlas eespool nimetatud hindamisprotsessiga ja seda tuleks ELi õigusloomekava koostamisel arvesse võtta.

4.   Soovituslik mudel ELi institutsioonidele

4.1.

Tõhususe ja järjepidevuse tagamiseks on ELi õigusloomes vaja ühte ainulaadset vahendit, mis hõlmab kogu õigusloomesüsteemi, alates mõjuhinnangute (eel-, dünaamiline ja järelhindamine) ja õigusaktide koostamisest ja kaasseadusandja menetlusest (kui seda kohaldatakse) kuni rakendamiseni liikmesriikides ja nõuete täitmiseni nende poolt, kellele seadus on ette nähtud. See protsess peaks olema piiritletud konkreetse õigusaktiga ja lisatud institutsioonidevahelisesse kokkuleppesse.

4.2.

Eeltingimuseks on kõigi õigusaktide digitaliseerimine ja nende edastamine andmebaasi üksikute segmentidena: sätted ja nende täiustamine vajalike metaandmetega, eelkõige andmed ajakulu kohta ja lingid teistele õigusaktidele. Kasutaja seisukohast võiks õigusakti koostamisel kasutada kahte põhielementi: toimetaja portaali ja protsessi portaali. Toimetaja portaal sisaldab kõiki võimalikke õigusaktide liike ja tagab, et õigusaktide ettepanekute koostamisel järgitakse vorminõudeid. Protsessi portaali eesmärk on seejärel rakendada kogu õigusloomeprotsess, mis on kohustuslik teatavat liiki õigusakti puhul, sealhulgas näiteks konkreetsete institutsioonide sisene heakskiidumenetlus või dokumentide koostamine parlamendikomisjonide koosolekuteks.

4.3.

Kuna kasutajad töötaksid ühe ja sama andmebaasiga, võimaldab süsteem kontrollida nii seda, kas kavandatav õigusakt vastab kehtivale õigusele, kui ka seda, kas õigusakti mõjutavad menetluses olevad õigusaktid, mis ei ole veel kogu õigusloomeprotsessi läbinud. Kasutajad teaksid alati, kas nad töötavad kehtiva, tulevase või potentsiaalselt muudetava tekstiga. Neid teavitataks ka sellest, kui nende pakutud muudatused oleksid muu seadusandliku tegevuse tõttu üleliigsed. See süsteem võib vähendada vastuolusid, mis tekivad praegu muudatusettepanekute lisamisel lõplikku teksti. Kaasnevad vahendid, nagu tõlketarkvara ja sõnaraamatud, ning rakendused, mis võimaldavad kasutajal töötada veebiväliselt, ühilduksid süsteemiga. Kõik väljundid peaksid olema üldsusele kättesaadavad avalikus portaalis, kus on võimalik jälgida seadusandliku ettepanekuga tehtava töö seisu.

4.4.

Komitee rõhutab, et tehisintellekti ja digivahendite integreerimine ELi õigusloomeprotsessi võiks alata varases õigusloome-eelses etapis. Digitaalseid vahendeid võiks kasutada juba enne seadusandliku algatuse käivitamist, et analüüsida kogutud andmeid ja uurida vajadust sellise algatuse järele mõjuhinnangute alusel, kasutades ühiskonnalt saadud tagasisidet. Õigusaktide koostamisel tuleks kasutada vorme koos koodidega, mis juhiksid tähelepanu sarnastele eeskirjadele ja kohustustele ning sisekonsultatsioonide vormidele. Igale eelnõule tuleks lisada kokkuvõte tekstist tulenevatest kohustustest, enne kui see esitatakse koos mõjuhinnanguga avalikule konsultatsioonile.

4.5.

Kohustuste kokkuvõte koos mõjuhinnangutega oleks väga kasulik Euroopa Komisjonile poliitiliste otsuste tegemisel, aga ka õiguskontrollikomiteele, kes ettepanekut analüüsib.

4.6.

Süsteemi raames peaks olema võimalik jälgida kõigi protsessis osalejate märkusi. Sama kehtib avalike ja muud liiki konsultatsioonide kohta. Süsteem peaks tagama ka õiglasema tasakaalu õigusakti eelnõude üle peetavatel avalikel konsultatsioonidel osalejate vahel. Suure liikmete arvuga organisatsiooni märkustele ei tohiks omistada sama kaalu nagu ühe üksikisiku kommentaaridele. Vajalik oleks seos andmebaasi ja läbipaistvusregistri vahel, kus neid andmeid säilitatakse. See tähendaks ka, et pööratakse ümber praegune lähenemisviis, mille kohaselt kehtivad eeskirjad vaid vähestele ettevõtetele ja enamiku jaoks on ette nähtud erandid. Selle asemel mindaks üle põhimõttele „kõigepealt mõtle väikestele“, kehtestades suurtele ettevõtetele erinevad tingimused, mitte vastupidi.

4.7.

Süsteem peaks võimaldama näidata kaasseadusandjate – Euroopa Parlamendi ja nõukogu – töö arengut. See hõlmab kogu teavet muudatusettepanekute ja asjakohasel juhul nendega seotud ajakohastatud mõjuhinnangute kohta, samuti kohustuste kokkuvõtte ajakohastamist. See nõuaks ka läbipaistvamat ja järjepidevamat tööd kolmepoolsetel kohtumistel. Järjepidevuse ja läbipaistvuse tagamine ei tähendaks demokraatliku protsessi nõrgenemist, vaid just tugevnemist.

4.8.

Lisaks rõhutab komitee vajadust selle järele, et ELi õigustalitused viiksid läbi ettevalmistavaid ja korrapäraseid järelhindamisi, tagades õigusliku sidususe ja vajalikkuse. Väga oluliseks peetakse ka tehisintellektil põhinevat vastastikuse õigusliku sõltuvuse kaardistamist, mis võimaldab kaasseadusandjatel ennetada kattuvusi, vastuolusid ja õiguslikke lünki, tagades seega, et uued õigusaktid täiendavad olemasolevat õigusraamistikku ja toetavad paremat õigusloomet. Lõpliku vastuvõetud teksti avaldamine Euroopa Liidu Teatajas koos ajakohastatud mõjuhinnangu ja kohustuste loeteluga lihtsustaks rakendamist ja jõustamist. Ülevõtmiseks peaksid liikmesriigid pidama kinni kokkulepitud kohustuste loetelust, mis hoiaks ära ühtse turu killustumise ja lihtsustaks õiguskaitseasutustel õiguse tõlgendamist.

4.9.

Ühe ühtse andmebaasi olemasolu tagaks ka selle, et komisjon kui aluslepingute täitmise järelevalvaja saaks reaalajas tagasisidet rakendamise ja jõustamise kohta. Andmebaasil peaks olema kohustuslik avatud dialoogiaken kodanikuühiskonna märkuste kogumiseks, et hinnata rakendamist, aga ka hoiatada liikmesriike selliste algatuste eest, mis võivad viia ühtse turu edasise killustumiseni.

4.10.

Lisaks peaksid regulatiivsete sätete rakendamisega kaasnema digivahendid. Need võivad olla automaatsed kalkulaatorid, e-kalendrid või teavitussüsteemid. See annaks komisjonile väärtuslikke andmeid ja võiks vähendada tulevaste teavitustaotluste arvu kooskõlas ühekordsuse põhimõttega ning parandaks eelkõige nõuete täitmist. Komitee pooldab ELi tasandil selliste andmeruumide loomist, mis on seotud liikmesriikide andmeruumidega, ja toetab kodanike õigust digiteenustele, mis tagaks, et haldusasutused taotlevad kodanikelt teavet ainult üks kord ja hangivad vajaduse korral teavet avalikest andmeruumidest.

4.11.

Sellised täiustatud õigusloomeprotsessid parandaksid märkimisväärselt ka seadusloomeprotsessi riiklikul tasandil, tagades suurema koostalitlusvõime ja läbipaistvuse ning positiivsed tulemused ühtse turu tõkete ja halduskoormuse olulise vähenemise näol.

---

(1)  Põhineb seaduste kogu ja rahvusvahelisi lepinguid käsitleval seadusel nr 222/2016 ning on seega kohustuslik kõigile õigusloomeprotsessis osalevatele üksustele.

(2)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööandaje rühma uuring „A Business-Centric Approach to Cutting Red Tape – From Complexity to Clarity: Reducing EU Regulatory Burdens with AI“: https://www.eesc.europa.eu/en/news-media/press-releases/reducing-eu-regulatory-burdens-ai-eesc-employers-group-present-new-study.

(3)  Tšehhi Vabariigi Kaubanduskoja väljatöötatud ettevõtjate juriidiliste kohustuste e-kalender näitab nende kohustusi, tuginedes õigussüsteemi põhjalikule analüüsile: https://www.pespropodnikatele.cz/.

(4)  Teatis „Lihtsam ja kiirem Euroopa“.