Raportöör:

Ioannis VARDAKASTANIS

Nõustaja	Haydn HAMMERSLEY (III rühma raportööri nõustaja)
Täiskogu otsus	27.2.2025
Õiguslik alus	kodukorra artikli 52 lõige 2
Vastutav sektsioon	tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	22.5.2025
Vastuvõtmine täiskogus	18.6.2025
Täiskogu istungjärk nr	597
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	117/1/0

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Arvestades, et nüüdseks on käes ELi puuetega inimeste õiguste strateegia 2021–2030 rakendusperioodi teine pool ning kõik seni kavandatud meetmed ja juhtalgatused on lõpule viidud, väljendab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee“) heameelt Euroopa Komisjoni võetud kohustuse üle töötada välja uued meetmed ajavahemikuks 2025–2030. Samuti juhib komitee tähelepanu sellele, kui tähtis on ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee hiljutine ELi puudutav aruanne, milles nõutakse, et meetmete võtmist jätkataks, kui on jõutud strateegia rakendamisega poole peale.

1.2.

Komitee hinnangul tehti strateegia rakendusperioodi esimesel poolel mitu olulist edusammu. Siiski oli ka mõni valdkond, kus on vaja teha rohkem tööd ja kus jäid 2021.–2025. aastal võetud meetmetest lüngad. Käesolevas arvamuses sedastab komitee, millistele meetmetele ja juhtalgatustele peaks Euroopa Komisjon tema arvates keskenduma alates praegusest kuni 2030. aastani.

1.3.

Komitee nõuab, et Euroopa Komisjon alustaks kiiresti strateegia viimase viie aasta tegevuskava kujundamist ning korraldaks sisulisi konsultatsioone puuetega inimeste ja neid esindavate organisatsioonidega.

1.4.

Komitee kutsub komisjoni üles esmajärjekorras pakkuma meetmeid, mis on oma olemuselt siduvamad kui aastatel 2021–2025 esitatud meetmed ning millel on puuetega inimestele otseselt tuntav mõju. Järgmises mitmeaastases finantsraamistikus tuleks kavandada sihipärane eelarve, et aidata kõnealuseid meetmeid rakendada, tagades tugeva ühtekuuluvuspoliitika ja toetuse puuetega inimeste organisatsioonidele.

1.5.

Käesoleva arvamuse peatükis 4 loetleb komitee kavandatud meetmed, mille eesmärk on — töötada välja elujõuline alternatiiv võrdset kohtlemist käsitlevale horisontaalsele direktiivile; — tugineda puuetega inimeste tööhõive paketist saadud õppetundidele; — täita Euroopa puudega inimese kaardi lüngad seoses liikumisvabadusega; — pöörata suuremat tähelepanu ligipääsetavusele ja püüelda edasi keskusest „AccessibleEU“; — teha edusamme puuetega naiste ja tütarlaste kaitsmisel olukordades, kus see ei ole ELi õigusaktidega õnnestunud; — tegeleda puuetega inimeste eluasemekriisiga; — luua ühine mehhanism abitehnoloogia vastastikuseks sertifitseerimiseks kõikides riikides; — lahendada püsivad probleemid, millega puuetega inimesed ELis reisides kokku puutuvad; — kasutada institutsionaalse hoolduse osakaalu vähendamise soodustamiseks aktiivsemat ja terviklikumat lähenemisviisi; — kaitsta puuetega inimesi tehisintellektipoolse diskrimineerimise eest; — viia ELi välistegevus paremini kooskõlla ELi sisepoliitikaga seoses puuetega inimeste õiguste austamisega.

2.   ELi puuetega inimeste õiguste strateegia 2021–2030 kontekst

2.1.

ELi puuetega inimeste õiguste strateegia elluviimine algas 2021. aastal. See kehtib kümme aastat ja selle rakendamine lõpeb 2030. aastal.

2.2.

Kui komisjon võttis 2021. aastal strateegia kasutusele, esitas ta 64 meedet, sealhulgas 7 juhtalgatust. Need olid kavandatud kuni 2024. aasta lõpuni. Nüüd kui strateegia rakendamisega on jõutud poole peale, tuleb välja töötada uued juhtalgatused ja meetmed.

2.3.

Komisjoni uus koosseis on kinnitanud, et kavatseb jätkata strateegia elluviimist ja ajakohastada seda mitme uue algatusega.

2.4.

21. märtsil 2025 esitas ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee oma lõppjäreldused teise ja kolmanda perioodilise aruande kohta, milles käsitletakse Euroopa Liitu kui ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni osalist. Lõppjärelduste punktis 13 soovitati ELil algatada protsess, millega võtta vastu uued konkreetsed tegevused, meetmed ja ajakava puuetega inimeste õiguste strateegia rakendamiseks ajavahemikul 2025–2030.

2.5.

Komiteel oli strateegia rakendusperioodi esimese poole sisu mõjutamisel keskne roll. 2019. aastal esitas komitee omaalgatusliku arvamuse (1). Komitee soovitused ja lõplikus strateegias sisaldunud meetmed kattusid omavahel selgelt.

2.6.

Olukord, milles uued meetmed kasutusele võetakse, on täielikult muutunud, võrreldes strateegia rakendusperioodi esimesel poolel valitsenud olukorraga. Strateegia algatati COVID-19 pandeemia ajal, kuid nüüd, mil Euroopa püüab kiiresti kaitsevaldkonna rahastamist suurendada ja USA valitsuse kehtestatud kaubandustariifidest tulenevate finantsprobleemidega tegeleda, valitseb oht, et ELi toetus tõrjutud rühmadele jääb tagaplaanile ja seda käsitatakse ebaõiglaselt vähem pakilisena.

2.7.

23. mail 2024 kogunes rohkem kui 700 puuetega saadikut kogu Euroopast puuetega isikute Euroopa Parlamendi viiendal kohtumisel ja nad võtsid vastu manifesti Euroopa Parlamendi 2024. aasta valimiste ning tulevaste Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi koosseisude mandaatide kohta (2). Komitee lähtus käesoleva arvamuse koostamisel manifestis esitatud punktidest. Komitee rõhutab vajadust jätkata ja tõhustada strateegia raames meetmete väljatöötamisel konsulteerimist puuetega inimeste ja neid esindavate organisatsioonidega.

3.   Komitee hinnang senisele strateegiale

3.1.

Komitee väljendab heameelt Euroopa Komisjoni kohusetundliku ja konsultatsioonipõhise lähenemisviisi üle strateegia rakendusperioodi esimese poole juhtalgatuste ning meetmete väljatöötamisel. Järelevalveraamistikuga (3) on tagatud, et meetmete staatus ja nende seosed lõpptulemustega on läbipaistvad.

3.2.

Komitee väljendab heameelt strateegia meetmete tulemuste kvaliteedi ja selle üle, mil määral need kajastavad puuetega inimeste ja neid esindavate organite sisendit.

3.3.

Leidub mitu eriti rõõmustavat asjaolu, sealhulgas kokkulepe Euroopa puudega inimese kaardi ja puudega inimese parkimiskaardi kohta (4), ELi suunised iseseisva eluviisi ja kogukonda kaasamise kohta (5) ning keskuse „AccessibleEU“ (6) loomine/arendamine.

3.4.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et mõnel juhul halvendas tehtud töö kvaliteeti siduvate meetmete puudumine, mis tekitas ohu, et puuetega inimesed ei saa sellest otseselt kasu. See kehtib puuetega inimeste tööhõive paketi (7) kohta, milles esitati tööandjatele ja riiklikele ametiasutustele väga väärtuslikku, kuid täiesti vabatahtlikku teavet ja juhiseid. ELi suunistes iseseisva eluviisi ja kogukonda kaasamise kohta on samuti esitatud selged juhised, kuid kuna neil puudub õiguslik alus, ei ole riiklikud korraldusasutused kohustatud neid järgima.

3.5.

Teised algatused ei suutnud täita komitee soovitatut. Keskus „AccessibleEU“ kujutab endast komitee soovitatud täiemahulise ELi ligipääsetavuse ameti vähendatud versiooni. ELi direktiivis naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamise kohta ei käsitletud mitmes liikmesriigis esinevat puuetega naiste ja tütarlaste sundsteriliseerimise küsimust.

3.6.

Samuti märgib komitee, et komisjon ei suutnud teha edusamme võrdset kohtlemist käsitleva horisontaalse direktiivi suhtes kokkuleppele jõudmisel. Komitee peab kahetsusväärseks, et komisjon otsustas direktiivi ettepaneku oma 2025. aasta tööprogrammist tagasi võtta.

4.   ELi puuetega inimeste õiguste strateegia rakendusperioodi teise poole prioriteedid

4.1.

Kuna viis aastat on veel jäänud, märgib komitee, et komisjon peab tegema edasiviivalt ja ennetavalt ettepanekuid strateegia uute juhtalgatuste ja meetmete kohta ning neid ellu viima. Võttes arvesse alates 2021. aastast tehtut, tuleks nende uute meetmete puhul tugineda käimasoleva strateegia rakendusperioodi esimesel poolel ja 2010.–2020. aasta strateegiaga saavutatule ning kõrvaldada lüngad ja puudused.

4.2.

Elujõulise alternatiivi väljatöötamine võrdset kohtlemist käsitlevale horisontaalsele direktiivile: arvestades komisjoni otsust loobuda üliolulisest direktiivist nr 2008/0140, juhib komitee tähelepanu pakilisele vajadusele töötada välja uus ettepanek, millega tagatakse puuetega inimeste ja teiste tõrjutud rühmade õigused. Seda toetab puuetega inimeste õiguste komitee lõppjärelduste punkt 19A.

4.3.

Puuetega inimeste tööhõive paketist saadud õppetundidele tuginemine: komitee kutsub komisjoni üles kasutama tööhõivepaketi tulemusi ära praktilises algatuses, millel on otsene mõju avatud tööturul saavutatavatele puuetega inimeste tööhõivetulemustele. Komitee toetab sellise puuetega inimeste tööhõive ja oskuste garantii loomist, mis toimiks samalaadselt nagu noortegarantii (8). Seejuures toetataks Euroopa Sotsiaalfondist nii igas vanuses puuetega inimesi, kui nad alustavad tööd, koolitust või elukestvat õpet, kui ka tööandjaid ja haridusasutusi nende vastuvõtmisel ja toetamisel, tehes nende vajaduste järgi kohandusi. Sellega peaks kaasnema ELi suurem toetus kvaliteetsele kaasavale haridusele, mis soodustab isiklikku arengut ja avatud tööturul vajalike oskuste omandamist.

4.4.

Euroopa puudega inimese kaardi jäetud lünkade täitmine seoses liikumisvabadusega: komitee palub komisjonil täita Euroopa puudega inimese kaardi kohta sõlmitud lõplikus kokkuleppes võetud kohustust, jätkates ELis puuetega inimeste liikumisvabadust piiravate tõkete kõrvaldamist. Ta märgib, et puuetega inimeste õiguste komitee lõppjärelduste punktid 47A ja 47B kujutavad endast üleskutset komisjonile uurida võimalust võtta vastu direktiiv puuetega inimeste liikumisvabaduse kohta. Komitee märgib samuti, et sellise direktiivi eesmärk oleks kehtestada liikmesriikide jagatud vastutus uude liikmesriiki kolivate puuetega inimeste tugiteenuste ja invaliidsushüvitiste rahastamise eest, kuni nende puuet on uues elukohariigis hinnatud.

4.5.

Suurema tähelepanu pööramine ligipääsetavusele ja keskusest „AccessibleEU“ edasi püüdlemine: oma arvamuses (9) esitatud ambitsioonidega kooskõlas uuendab komitee enda nõudmist luua Euroopa täiemahuline reguleeriv ligipääsetavuse amet. Sellel ametil peaksid olema suuremad volitused kui keskusel „AccessibleEU“. Amet peaks jälgima tulemuslikult ELi ligipääsetavust käsitlevate õigusaktide rakendamist ning toetama komisjoni tulevaste õigusaktide ja algatustega seotud prioriteetide seadmisel.

4.6.

Edusammude tegemine puuetega naiste ja tütarlaste kaitsmisel olukordades, kus see ei ole ELi õigusaktidega õnnestunud: komitee juhib tähelepanu sellele, et direktiivis naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamise kohta ei kriminaliseeritud sundsteriliseerimist. Strateegias tuleb võtta selles küsimuses kindel seisukoht, tegemata seejuures erandeid puude või õigus- ja teovõime alusel. Nende meetmetega tuleb jõustada ELi ja liikmesriikide tasandi tegevust, et hoida ära sundsteriliseerimist, tagada ohvritele võrdne juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervishoiule, õigusemõistmisele ja hüvitisele ning julgustada kõiki ELi liikmesriike ratifitseerima Istanbuli konventsiooni. ELi institutsioonid võiksid korraldada ELi tasandil sundsteriliseerimisvastase kampaania. Neid meetmeid toetavad puuetega inimeste õiguste komitee lõppjärelduste punktid 43, 44 ja 45.

4.7.

Eluasemekriisiga seotud praeguste prioriteetidega kohandumine: komitee kutsub komisjoni tungivalt üles lõimima ligipääsetavuse oma töösse taskukohaste eluasemete valdkonnas. Komitee toetab üleskutseid luua järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames ligipääsetavate eluasemete fond. Sellega soodustataks uute ligipääsetavate eluasemete ehitamist, mis on kooskõlas ELi muutuva demograafilise olukorra vajadustega, ning muudetaks olemasolevad eluruumid ligipääsetavaks, kui see on võimalik ja vajalik. Seda toetab puuetega inimeste õiguste komitee lõppjärelduste punkt 67C.

4.8.

Abitehnoloogia muutmine taskukohaseks neile, kes seda vajavad: komitee julgustab tungivalt komisjoni töötama välja õigusakte, millega tagatakse ELi ühtsel turul puuetega inimestele abitehnoloogia kättesaadavus ja taskukohasus, ning võtma arvesse uute tehnoloogiate ja tehisintellekti teemal koostatud komitee arvamuses (10) esitatud soovitusi. Õigusaktides tuleks tegeleda riiklike sertifitseerimiskavade probleemiga, mis takistab puuetega inimeste juurdepääsu neile kõige paremini sobivale abitehnoloogiale, ning tagada, et ettevõtjad ja kasutajad saavad täiel määral kasu ELi ühtsest turust ning toodete ja teenuste vabast liikumisest. Tuleks luua ühine mehhanism asjaomase abitehnoloogia vastastikuseks sertifitseerimiseks kõikides riikides. Seda toetab puuetega inimeste õiguste komitee lõppjärelduste punkt 53D.

4.9.

Selliste püsivate probleemide lahendamine, millega puuetega inimesed ELis reisides kokku puutuvad: komitee kutsub ELi üles tegema viimaks ometi lõpu ebakindlusele, millega puuetega reisijad ELis liiga sageli kokku puutuvad. ELi puuetega inimeste õiguste strateegia rakendusperioodi teises pooles tuleks põhjalikult läbi vaadata lennureisijate õigusi käsitlev määrus (11) ja määrus, mis käsitleb raudteetaristu ligipääsetavust puuetega inimeste jaoks (12). Seda toetab puuetega inimeste õiguste komitee lõppjärelduste punkt 51A.

4.10.

Institutsionaalse hoolduse osakaalu vähendamise soodustamiseks aktiivsema ja terviklikuma lähenemisviisi kasutamine: komitee kutsub komisjoni üles töötama välja tervikliku ELi strateegia üleminekuks institutsionaalselt hoolduselt iseseisvale eluviisile ja kogukonnapõhistele teenustele. See peaks hõlmama täiustusi seoses sellega, kuidas kogutakse andmeid hooldusasutustes elavate inimeste kohta kogu ELis, kuidas kasutatakse ELi vahendeid liikmesriikide toetamiseks selles üleminekus ja kuidas koolitatakse tugitöötajaid, et pakkuda individuaalsemat toetust kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga. Tuleb tugevdada puuetega inimestele ja neid hooldavatele peredele osutatavate teenuste sektorit, et vältida puuetega inimeste paigutamist hoolekandeasutusse. Samuti leiab komitee, et komisjonil tuleb oma uutes suunistes iseseisva eluviisi ja kogukonda kaasamise kohta tugineda järgmise mitmeaastase finantsraamistiku rahastamismäärustele, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi ning ühissätete määrusele. Seda toetavad puuetega inimeste õiguste komitee lõppjärelduste punktid 48 ja 49.

4.11.

Puuetega inimeste kaitsmine tehisintellektipoolse diskrimineerimise eest: komitee juhib tähelepanu konkreetsetele ohtudele, mida tehisintellekt võib endast kujutada puuetega inimestele, nagu on tunnistatud tehisintellekti käsitlevas määruses (13). Tehisintellektil põhinevad värbamis- ja tööalase hindamise rakendused võivad olla diskrimineerivad, kui neis ei võeta arvesse puuetega inimestele iseloomulikke probleeme ning tavapäraseid hariduslikke ja tööga seotud takistusi. Tulevaste õigusaktide puhul, mida komisjon väidetavalt juba kaalub (14), rõhutab komitee vajadust tagada, et nende õigusaktidega kõrvaldatakse väga selgelt puuetega kandidaatide ja töötajate diskrimineerimise oht. Seda toetab puuetega inimeste õiguste komitee lõppjärelduste punkt 54.

4.12.

ELi välistegevuse järjepidevamaks muutmine seoses tööga puuete valdkonnas: komitee on veendunud, et Euroopa Komisjon peab kiiresti võtma meetmeid USA rahvusvahelise arengu ja humanitaarabi rahastamise kärbete vastu. Seepärast on komitee seisukohal, et komisjon peaks ELi puuetega inimeste õiguste strateegia raames töötama välja puuetega inimesi ELi välistegevuses käsitleva Euroopa tegevuskava. See tegevuskava peaks hõlmama viit peamist teemavaldkonda: puuetega inimeste õiguste kaitsmine ja peavoolustamine; rahastamismehhanismide ja selge järelevalve kehtestamine; täieliku ja tulemusliku osalemise ja ligipääsetavuse tagamine; täielikult kaasava poliitika ja programmide väljatöötamine ja rakendamine; puuetega inimesi hõlmava sise- ja väliskoostöö, koordineerimise ja partnerluse tugevdamine. Seda toetavad puuetega inimeste õiguste komitee lõppjärelduste punktid 21D, 23A, ja 57.

4.13.

Suuremate jõupingutuste tegemine selle nimel, et ELi institutsioonid kaasaksid rohkem puuetega inimesi: komitee rõhutab, et komisjon ja teised ELi institutsioonid peaksid olema kaasavamad, eelkõige võimaldades puuetega inimestel anda oma ametialase panuse. Samuti tuleb suuremat tähelepanu pöörata puuetega praktikantide toetamisele, kui nad osalevad institutsioonide praktikaprogrammides.

4.14.

Strateegia rakendusperioodi esimese poole ja eelmise strateegia meetmete rakendamise analüüsimine ja hindamine: kuigi komitee kutsub komisjoni üles vaatama tulevikku, juhib ta ka tähelepanu vajadusele jälgida hoolikalt strateegia rakendusperioodi esimesel poolel ja enne 2021. aastat võetud meetmete rakendamist. See on eriti oluline Euroopa puudega inimese kaarti ja parkimiskaarti käsitlevate direktiivide ülevõtmisel, samuti Euroopa ligipääsetavuse akti (direktiiv (EL) 2019/882) (15) ja veebi juurdepääsetavuse direktiivi (EL) 2016/2102 (16) rakendamise hindamisel. Enne 2027. aastat tuleks korraldada põhjalik hindamine, et teavitada komisjoni sellest, kas 2030. aasta järgset puuetega inimeste strateegiat on vaja ja milliseid küsimusi tuleks selles käsitleda.

4.15.

Muude selliste oluliste takistustega tegelemine, mis mõjutavad puuetega inimesi ELis: see peaks hõlmama meetmete võtmist tagamaks, et puuetega inimesed saavad kasutada oma valimisõigust ja et 2028. aasta ELi valimistel ei oleks mingeid takistusi; keskendumist vaimse tervisega seotud häbimärgistamise teemale ja sellise häbimärgistamise vähendamist; meedias puuetega inimeste kujutamise ja nendega seotud hoiakute käsitlemist; meetmete võtmist vaenukõne ja internetipõhise vägivalla vastu, millega puuetega inimesed silmitsi seisavad; puuetega inimeste turvalisuse ja ohutuse tagamist.

4.16.

Ühtekuuluvuse jaoks kindla eelarve tagamine: komitee juhib tähelepanu sellele, et kõnealuste juhtalgatuste ja meetmete elluviimine ning ELi kohustuste täitmine puuetega inimeste õiguste komitee ees sõltuvad ühtekuuluvuspoliitika kindlast ja edasiviivast rahastamisest järgmises mitmeaastases finantsraamistikus.

---

(1)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „ELi 2020.–2030. aasta puuetega inimeste õiguste tegevuskava kujundamine: Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee panus“ (omaalgatuslik arvamus) ( ELT C 97, 24.3.2020, lk 41).

(2)   https://www.edf-feph.org/publications/eppd-manifesto-2023/.

(3)   „Monitoring framework“.

(4)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega luuakse Euroopa puudega isiku kaart ja parkimiskaart“ (COM(2023) 512 final – 2023/0311 (COD)) (ELT C, C/2024/1595, 5.3.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/1595/oj).

(5)   „EU guidance on independent living and inclusion in the community“.

(6)   „AccessibleEU“.

(7)   „Disability Employment Package“.

(8)   „Reinforced Youth Guarantee“.

(9)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „ELi 2020.–2030. aasta puuetega inimeste õiguste tegevuskava kujundamine: Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee panus“ (omaalgatuslik arvamus) ( ELT C 97, 24.3.2020, lk 41).

(10)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus — Puuetega inimeste kaasamine uute tehnoloogiate ja tehisintellekti arendamisse – võimalused, probleemid, riskid ja väljavaated (ettevalmistav arvamus eesistujariigi Poola taotlusel) (ELT C, C/2025/2959, 16.6.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/2959/oj16.6.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/2959/oj).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2006, 5. juuli 2006, puudega ja liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul (ELT L 204, 26.7.2006, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2006/1107/oj).

(12)  Komisjoni määrus (EL) nr 1300/2014, 18. november 2014, milles käsitletakse koostalitluse tehnilist kirjeldust seoses puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele juurdepääsuvõimaluste tagamisega Euroopa Liidu raudteesüsteemis (ELT L 356, 12.12.2014, lk 110, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/1300/oj).

(13)   https://digital-strategy.ec.europa.eu/et/policies/regulatory-framework-ai.

(14)   „EU Commission mulls rules on algorithmic management in workplace for next mandate“ – Euractiv.

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/882, 17. aprill 2019, toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 7.6.2019, lk 70).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2102, 26. oktoober 2016, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust (ELT L 327, 2.12.2016, lk 1).