P9_TC1-COD(2023)0115

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 24. aprillil 2024. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/..., millega muudetakse direktiivi 2014/49/EL seoses hoiuste kaitse ulatuse, hoiuste tagamise skeemide rahaliste vahendite kasutamise, piiriülese koostöö ja läbipaistvusega (*1)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti artikli 53 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (3),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/49/EL (4) artikli 19 lõigete 5 ja 6 kohaselt läbi vaadanud kõnealuse direktiivi kohaldamise ja kohaldamisala ning jõudnud järeldusele, et eesmärk kaitsta hoiustajaid liidus hoiuste tagamise skeemide loomise kaudu on enamasti täidetud. Siiski jõudis komisjon järeldusele, et hoiustajate kaitses allesjäänud lüngad tuleb kõrvaldada ja hoiuste tagamise skeemide toimimist tõhustada, ühtlustades samal ajal hoiuste tagamise skeemide väljaspool väljamaksemenetlusi toimuva sekkumise reegleid.

(1a)

Praegu toetub pangandusliit vaid kahele oma kolmest kavandatud tugisambast, nimelt ühtsele järelevalvemehhanismile ja ühtsele kriisilahenduskorrale. Seetõttu ei ole see veel täielik, tulenevalt kolmanda samba, Euroopa hoiusekindlustusskeemi puudumisest. Liidu kriisiohje- ja hoiuste tagamise raamistiku käimasoleva läbivaatamise eesmärk on sillutada teed pangandusliidu kauaoodatud väljakujundamisele, sealhulgas Euroopa hoiusekindlustusskeemi loomisele. Pangandusliidu lõplik väljakujundamine on majandus- ja rahaliidu ning finantsstabiilsuse lahutamatu osa, eelkõige kuna see leevendab pankade ja riikide vastastikusest sõltuvusest (nn nõiaringist) tulenevaid riske.

(1b)

Selleks et tagada sujuv üleminek pangandusliidu väljakujundamisele, on vaja ühtlustada ülesanded, mida hoiuste tagamise skeemid võivad täita. Seepärast tuleks piirata direktiiviga 2014/49/EL hõlmatud siseriikliku õiguse kohaseid kaalutlusõigusi ning kõigil hoiuste tagamise skeemidel peaks olema võimalik rahastada kriisilahendusmeetmeid, ennetusmeetmeid ja muid hoiustajate väljamaksetega seotud alternatiivseid meetmeid.

(1c)	Liidu kriisiohjeraamistikuga tuleks igal ajal tagada, et kahjumit ei lükata ühiskonna õlule ja et maksumaksjate vahendeid ei kasutata raskustes olevate krediidiasutuste abistamiseks või päästmiseks.

(2)

Hoiuste tagamise skeemidesse osamaksete tegemise või hoiustajatele ja hoiuste tagamise skeemidele teabe andmise kohustuse täitmata jätmine võib kahjustada hoiustajate kaitse eesmärki. Hoiuste tagamise skeemid või vajaduse korral määratud asutused võivad kohaldada rahalisi karistusi osamaksete hilinemise eest. Tähtis on parandada hoiuste tagamise skeemide, määratud ja pädevate asutuste vahelist koordineerimist, et võtta täitemeetmeid krediidiasutuse suhtes, kes ei täida oma kohustusi. Kuigi see, kuidas pädevad asutused kohaldavad järelevalve- ja täitemeetmeid krediidiasutuste suhtes, on reguleeritud liikmesriikide õigusega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/36/EL (5), on vaja tagada, et määratud asutused teavitaksid pädevaid asutusi krediidiasutuste hoiuste kaitse eeskirjadest tulenevate kohustuste rikkumistest õigeaegselt.

(3)	Et toetada hoiuste tagamise skeemide tavade edasist ühtlustamist ja aidata hoiuste tagamise skeemidel oma vastupidavust testida, peaks Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) töötama välja regulatiivsete standardite eelnõu hoiuste tagamise skeemi süsteemide stressitestide tegemise kohta.

(4)

Direktiivi 2014/49/EL artikli 5 lõike 1 punkti d kohaselt ei hõlma hoiuste tagamise skeem teatavate finantseerimisasutuste, sealhulgas investeerimisühingute hoiuseid. Siiski tuleks teatud tingimustel kaitsta rahalisi vahendeid, mida need finantseerimisasutused oma klientidelt saavad ja mida nad klientide nimel oma pakutavate teenuste osutamise käigus hoiustavad.

(5)

Hoiustajate ring, kes on praegu kaitstud hoiuste tagamise skeemi tehtava tagasimaksega, on ajendatud soovist kaitsta mittekutselisi investoreid, samas kui kutselised investorid sellist kaitset ei vaja. Sel põhjusel on avaliku sektori asutused kindlustuskatte alt välja jäetud. Enamikku avaliku sektori asutusi (mis mõnes liikmesriigis hõlmavad koole ja haiglaid) ei saa siiski pidada kutselisteks investoriteks. Seetõttu on vaja tagada, et kõigi mittekutseliste investorite, sealhulgas avaliku sektori asutuste hoiused saaksid kasu hoiuste tagamise skeemi pakutavast kaitsest.

(6)

Teatavatest sündmustest tulenevad hoiused, sealhulgas kinnisvaratehingud, mis on seotud elamukinnisvaraga, või teatud kindlustushüvitiste väljamaksmine, võivad ajutiselt hoiuseid suurendada. Seetõttu pannakse direktiivi 2014/49/EL artikli 6 lõikega 2 praegu liikmesriikidele kohustus tagada, et nendest sündmustest tulenevad hoiused on tagatud suuremas ulatuses kui 100 000 eurot vähemalt kolm kuud ja mitte kauem kui 12 kuud pärast summa krediteerimist või hetkest, mil selliseid hoiuseid oli võimalik seaduslikult üle kanda. Hoiustajate kaitse ühtlustamiseks liidus ning selliste hoiuste kaitse ulatusega seotud haldusliku keerukuse ja õigusliku ebakindluse vähendamiseks on vaja ühtlustada nende kaitset lisaks tagatud 100 000 eurole vähemalt 500 000 euroni ja maksimaalselt 2 500 000 euroni ühtselt kuueks kuuks. Pärast seda, kui liikmesriigid on need üle võtnud, peaks komisjon kaitstud summad üle vaatama, et teha kindlaks, kas maksimumsummat tuleks vähendada, võttes arvesse seda, kas kaitstavad summad on proportsionaalsed ja tagavad võrdsed tingimused kogu liidus.

(7)

Kinnisvaratehingu käigus võivad rahalised vahendid enne tehingu tegelikku arveldamist liikuda läbi eri kontode. Seetõttu tuleks hoiustajate ühetaoliseks kaitsmiseks läbi mitme kinnisvaratehingu kohaldada ajutiselt suure kontojäägi kaitset nii müügist saadavatele tuludele kui ka isiklikuks tarbeks elamukinnisvara ostmiseks eelnevalt kindlaksmääratud lühiajaliseks ajavahemikuks hoiustatud vahenditele.

(8)	Et tagada hoiuste tagamise skeemist tagasimakstava summa õigeaegne väljamaksmine ning lihtsustada haldus- ja arvutusreegleid, tuleks kaotada kaalutlusõigus võtta tagasimakstava summa arvutamisel arvesse kohustusi.

(9)

Hoiuste tagamise skeemide tegevussuutlikkust on vaja optimeerida ja nende halduskoormust vähendada. Sel põhjusel tuleks kehtestada, et nende hoiustajate tuvastamisel, kellel on õigus saaja kontodel olevatele hoiustele, või selle hindamisel, kas hoiustajatel on õigus ajutiselt suure kontojäägi kaitsemeetmetele, jääb hoiustajatele ja kontoomanikele kohustus oma õigust ise tõendada.

(10)	Teatavate hoiuste puhul võib kehtida pikem tagasimakseperiood, sest hoiuste tagamise skeemid peavad tagasimaksenõuet kontrollima. Kogu liidus kehtivate normide ühtlustamiseks tuleks tagasimakseperiood piirata 20 tööpäevaga pärast asjakohaste dokumentide kättesaamist.

(11)

Mitteaktiivsetel kontodel olevate väikeste summade tagasimaksmise halduskulud võivad hoiustajate kasu üles kaaluda. Seetõttu on vaja täpsustada, et hoiuste tagamise skeeme ei tohiks kohustada võtma aktiivseid meetmeid, et maksta tagasi sellistel kontodel hoitavad hoiused, mis jäävad allapoole teatavat piirmäära, mis tuleks kehtestada riigi tasandil. Siiski tuleks säilitada hoiustajate õigus sellist summat nõuda. Lisaks, kui samal hoiustajal on ka teisi aktiivseid kontosid, peaksid hoiuste tagamise skeemid selle summa tagasimakstava summa arvutusse lisama.

(12)

Hoiuste tagamise skeemidel on hoiustajatele tagasimaksmiseks mitmesuguseid meetodeid, alates sularaha väljamaksetest kuni elektrooniliste ülekanneteni. Selleks et kindlustada hoiuste tagamise skeemide tagasimakseprotsessi jälgitavus ja järgida finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise liidu raamistiku eesmärke, peaks siiski juhul, kui tagasimakse summa ületab 10 000 eurot, väljamakseviisiks hoiustajatele hüvitise maksmisel vaikimisi olema kreeditkorraldus.

(13)

Finantseerimisasutused on hoiuste kaitsest välja jäetud. Samas hoiustavad teatavad finantseerimisasutused, sealhulgas e-raha asutused, makseasutused ja investeerimisühingud, oma klientidelt saadud raha pangakontodel, sageli ajutiselt, et täita kaitsekohustusi kooskõlas valdkondlike õigusaktidega, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/110/EÜ (6), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2015/2366 (7) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/65/EL (8). Arvestades nende finantseerimisasutuste kasvavat rolli, peaksid hoiuste tagamise skeemid selliseid hoiuseid kaitsma, tingimusel et need kliendid on tuvastatud või tuvastatavad.

(14)

Finantseerimisasutuste kliendid ei tea alati, millise krediidiasutuse on finantseerimisasutus nende vahendite hoiustamiseks valinud. Seetõttu ei tohiks hoiuste tagamise skeemid liita selliseid hoiuseid kokku hoiustega, mis võivad samadel klientidel olla samas krediidiasutuses, kuhu finantseerimisasutus on nende hoiused paigutanud. Krediidiasutused ei pruugi teada, millistel klientidel on õigus kliendikontol olevale summale, ka ei pruugi neil olla võimalik kontrollida ja salvestada nende klientide üksikandmeid. ▌

(15)

Hoiustajatele hüvitise maksmisel võib hoiuste tagamise skeemidel tulla ette olukordi, mis tekitavad muret rahapesu pärast. Hoiuste tagamise skeem peaks seetõttu hoiustajale tehtava väljamakse kinni pidama, kui talle teatatakse, et rahapesu andmebüroo on kooskõlas kohaldatavate rahapesuvastaste õigusnormidega panga- või maksekonto peatanud.

(16)

Direktiivi 2014/49/EL artiklis 9 on sätestatud, et kui hoiuste tagamise skeem teeb kriisilahendusmenetluse raames makseid, peaks hoiuste tagamise skeemil olema õigus esitada asjakohase krediidiasutuse vastu nõue tema tehtud maksetega võrdses summas ja selle nõude rahuldamisjärk peaks olema sama nagu tagatud hoiuste rahuldamisjärk. Selle sättega ei eristata hoiuste tagamise skeemi panust, kui kasutatakse avatud panga kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit, ja hoiuste tagamise skeemi panust üleandmise strateegia rahastamisse (ettevõtte müük või sildasutuse vahend), millele järgneb allesjäänud üksuse likvideerimine. Selguse ja õiguskindluse tagamiseks seoses hoiuste tagamise skeemi nõude olemasolu ja summaga eri stsenaariumides on vaja täpsustada, et kui hoiuste tagamise skeem toetab rahaliselt ettevõtte võõrandamise vahendi või sildasutuse vahendi või alternatiivsete meetmete kohaldamist, millega krediidiasutuse varad, õigused ja kohustused, sealhulgas hoiused, antakse üle saajale, peaks sellel hoiuste tagamise skeemil olema liikmesriigi õiguse alusel õigus esitada järgnevas likvideerimismenetluses nõue allesjäänud üksuse vastu. Tagamaks et krediidiasutuse aktsionärid ja võlausaldajad, kes on jäänud allesjäänud üksusesse, katavad tõhusalt selle krediidiasutuse kahjud ja parandavad maksejõuetuse korral hoiuste tagamise skeemile tagasimaksmise võimalust, peaks hoiuste tagamise skeemi nõue olema tagatud hoiustega samal järjekohal. Kui kohaldatakse avatud panga kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendit (st krediidiasutus jätkab tegevust), panustab hoiuste tagamise skeem summas, mille ulatuses oleks tagatud hoiused alla hinnatud või konverteeritud, et katta selles krediidiasutuses tekkinud kahju, kui tagatud hoiused oleks lisatud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisse. Seetõttu ei tohiks hoiuste tagamise skeemi rahaline panus tuua kaasa nõuet kriisilahenduses oleva finantsinstitutsiooni vastu, sest see kaotaks hoiuste tagamise skeemi panuse eesmärgi.

(17)

Et tagada hoiuste tagamise skeemide tavade ühtlustamine ja õiguskindlus hoiustajate jaoks oma hoiuste väljanõudmisel ning et vältida takistusi hoiuste tagamise skeemide tegevuses, on oluline kehtestada piisavalt pikk tähtaeg, mille jooksul hoiustajad saavad nõuda oma hoiuste tagasimaksmist juhtudel, kui hoiuste tagamise skeem ei ole väljamaksmise korral hoiustajatele tagasimakset teinud direktiivi 2014/49/EL artiklis 8 sätestatud tähtaegade jooksul.

(18)

Direktiivi 2014/49/EL artikli 10 lõike 2 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et hiljemalt 3. juuliks 2024 saavutab hoiuste tagamise skeemide likviidsete käibevahendite maht sihttaseme, milleks on 0,8 % hoiuste tagamise skeemi liikmete tagatud hoiuste mahust. Selleks et hinnata objektiivselt, kas hoiuste tagamise skeemid vastavad sellele nõudele, tuleks kehtestada selge võrdlusperiood tagatud hoiuste summa ja hoiuste tagamise skeemide likviidsete käibevahendite kindlaksmääramiseks. Võttes arvesse hoiuste tagamise skeemide kasutamise ulatuse laiendamist, tuleks 0,8 % sihttaseme asjakohasust hoolikalt jälgida ja hinnata.

(19)

Hoiuste tagamise skeemide vastupanuvõime tagamiseks peaksid nende rahalised vahendid pärinema stabiilsetest ja tagasivõtmatutest osamaksetest. Teatavad hoiuste tagamise skeemide rahastamisallikad, sealhulgas laenud ja eeldatavad sissenõutavad summad, on liiga juhuslikud, et neid hoiuste tagamise skeemide sihttaseme saavutamiseks tehtavate osamaksetena arvesse võtta. Hoiuste tagamise skeemide sihttaseme saavutamise tingimuste ühtlustamiseks ja tagamaks, et skeemide likviidsed käibevahendid tulevad finantssektori osamaksetest, tuleks sihttaseme saavutamiseks sobivaid rahalisi vahendeid eristada vahenditest, mida peetakse täiendavaks rahastamisallikaks. Hoiuste tagamise skeemi vahendite väljavoolu, sealhulgas ettenähtavaid laenude tagasimakseid, saab planeerida ja hoiuste tagamise skeemi liikmete korrapärastes osamaksetes arvesse võtta ning seetõttu ei tohiks see kaasa tuua likviidsete käibevahendite vähenemist alla sihttaseme. Seepärast tuleb täpsustada, et pärast sihttaseme esmakordset saavutamist peaks nelja-aastase vahendite täiendamise perioodi käivitama üksnes hoiuste tagamise skeemi likviidsete käibevahendite puudujääk, mille on põhjustanud hoiuste tagamise skeemi sekkumine (väljamaksed või ennetus-, kriisilahendus- või alternatiivsed meetmed). Kui pärast sellist hoiuste tagamise skeemi sekkumist on likviidseid käibevahendeid vähendatud vähem kui ühe kolmandiku võrra, peaks vahendite täiendamise periood olema kaks aastat. Järjepideva kohaldamise tagamiseks peaks EBA välja töötama regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, millega täpsustatakse hoiuste tagamise skeemide sihttaseme arvutamise metoodikat.

(20)

Hoiuste tagamise skeemi likviidsed käibevahendid peaksid olema ootamatute väljamaksete või muude sekkumiste korral kohe kasutatavad. Võttes arvesse erinevaid tavasid liidus, on asjakohane kehtestada hoiuste tagamise skeemide vahendite investeerimise strateegia nõuded, et leevendada negatiivset mõju hoiuste tagamise skeemi suutlikkusele oma ülesandeid täita. Kui hoiuste tagamise skeemil ei ole investeerimisstrateegia kehtestamise pädevust, peaks investeerimisstrateegia kehtestamise eest vastutav liikmesriigi asutus või organ või üksus järgima kõnealuse investeerimisstrateegia kehtestamisel ka mitmekesistamise ja väikese riskiga ja likviidsetesse varadesse investeerimise põhimõtteid. Selleks et säilitada hoiuste tagamise skeemi täielik sõltumatus ja paindlikkus oma rahalistele vahenditele juurdepääsul, kui hoiuste tagamise skeemi vahendeid hoiustatakse riigikassas, tuleks need vahendid eraldada ja paigutada eraldi kontole.

(21)

Võimalust koguda hoiuste tagamise skeemi likviidseid käibevahendeid kohustuslike osamaksete kaudu, mida skeemi liikmed teevad olemasolevatesse kohustuslike osamaksetega skeemidesse, mille liikmesriik on süsteemse riskiga seotud kulude katmiseks paika pannud, ei ole kunagi kasutatud ja seetõttu tuleks see kõrvale jätta.

(22)

Hoiustajate kaitset on vaja tõhustada, vältides samal ajal hoiuste tagamise skeemi varade kiirmüügi vajadust ja piirates erakorraliste osamaksete kogumisest pangandussektorile tulenevat võimalikku negatiivset mõju, mis soodustab tsüklilisust. Seetõttu peaks hoiuste tagamise skeemidel olema lubatud kasutada alternatiivset rahastamise korda, mis võimaldab neil igal ajal saada lühiajalist rahastamist muudest allikatest kui osamaksed, sealhulgas enne likviidsete käibevahendite ja erakorraliste osamaksetega kogutud vahendite kasutamist. Kuna hoiuste tagamise skeemide rahastamise kulusid ja vastutust selle eest peaksid eelkõige kandma krediidiasutused, ei tohiks alternatiivset, riiklikest vahenditest rahastamist lubada .

(23)	Et tagada hoiuste tagamise skeemi rahaliste vahendite piisavalt hajutatud investeerimine ja lähenemist soodustavad tavad, peaks EBA andma hoiuste tagamise skeemidele välja sellekohaseid juhiseid sisaldavad suunised.

(24)

Kuigi hoiuste tagamise skeemide peamine roll on tagasimaksmine tagatud hoiuste omanikele, võivad muud sekkumised kui väljamaksed osutuda hoiuste tagamise skeemide jaoks kulutõhusamaks ja tagada üleandmisstrateegiate hõlbustamisega katkematu juurdepääsu hoiustele. Hoiuste tagamise skeemidelt võidakse nõuda rahalist panustamist krediidiasutuste kriisilahendusse. Mõnes liikmesriigis võivad hoiuste tagamise skeemid lisaks rahastada ennetusmeetmeid krediidiasutuste pikaajalise elujõulisuse taastamiseks või alternatiivseid meetmeid maksejõuetuse korral. Kuigi sellised ennetus- ja alternatiivsed meetmed võivad hoiuste kaitset märkimisväärselt parandada, on nende meetmete puhul vaja piisavaid kaitsemeetmeid, sealhulgas ühtlustatud vähima kulu testi vormis, et tagada võrdsed võimalused ning selliste meetmete tulemuslikkus ja kulutasuvus. Selliseid kaitsemeetmeid tuleks kohaldada ainult nende sekkumiste suhtes, mida rahastatakse käesoleva direktiiviga reguleeritud hoiuste tagamise skeemi likviidsete käibevahenditega.

(24a)

On oluline, et hoiuste tagamise skeemi kaasamine mis tahes stsenaariumi puhul keskenduks kulutõhususele ja läbipaistvusele. Selline lähenemisviis on oluline, et vältida võrdsete tingimuste moonutamist ja tagada, et konkreetsetele turuosalistele ei antaks ebaõiglasi eeliseid. Läbipaistvus ja kulutõhusus on aluspõhimõtted, millele hoiuste tagamise skeemi terviklikkus ja õiglane toimimine tugineb.

(25)

Piisavalt varajase sekkumisega krediidiasutuse maksejõuetust ennetavad meetmed võivad täita tõhusat rolli hoiustajate usalduse ja finantsstabiilsuse säilitamiseks kasutatavate kriisiohjevahendite järjepidevas kogumis. Neid meetmeid võidakse võtta eri vormis: kapitalitoetusmeetmed omavahendite (sealhulgas esimese taseme põhiomavahendite) või muude kapitaliinstrumentide, tagatiste või laenude kaudu. Hoiuste tagamise skeemid on neid meetmeid kasutanud erinevalt. Kriisiohjevahendite ja ennetusmeetmete järjepidevuse tagamiseks viisil, mis on kooskõlas kriisilahendusraamistiku ja riigiabi eeskirjadega, on vaja täpsustada nende rakendamise ajakava ja tingimusi. Ennetusmeetmed ei ole tekkinud kahjude katmiseks asjakohased, kui krediidiasutus on juba maksejõuetuks muutumas või tõenäoliselt muutub maksejõuetuks, ning neid tuleks kasutada varakult, et vältida panga finantsolukorra halvenemist. Seetõttu peaksid määratud asutused kontrollima, kas hoiuste tagamise skeemi sekkumise tingimused on täidetud. Kõigele lisaks ei tohiks need hoiuste tagamise skeemi likviidsete käibevahendite kasutamise tingimused piirata pädeva asutuse hinnangut selle kohta, kas krediidiasutuse kaitseskeem vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (9) artikli 113 lõikes 7 sätestatud kriteeriumidele.

(26)

Et ennetusmeetmed täidaksid oma eesmärki, peaks krediidiasutusel olema kohustus esitada pädevale asutusele teade, milles kirjeldatakse meetmeid, mida nad kohustuvad võtma. ▌Teade peaks sisaldama kõiki elemente, mille eesmärk on vältida rahaliste vahendite väljavoolu ning tugevdada krediidiasutuse kapitali- ja likviidsuspositsiooni, võimaldades krediidiasutusel täita ettevaatavalt kõiki asjakohaseid usaldatavusnõudeid ja muid regulatiivseid nõudeid. Seetõttu peaks kõnealune teade sisaldama kapitali suurendamise meetmeid, sealhulgas õiguste andmise, allutatud võlainstrumentide vabatahtliku konverteerimise, kohustuste haldamise toimingute, kapitali tootvate varade müügi, portfellide väärtpaberistamise ja tulude säilitamise reegleid, sealhulgas dividendikeelud ja ettevõtetes osaluste omandamise keelud. Lisaks tuleks teates üksikasjalikult kirjeldada krediidiasutuse algset kapitali puudujääki, rakendatud kapitali suurendamise meetmeid ja rahaliste vahendite väljavoolu takistamiseks kehtestatud kaitsemeetmeid. Samal põhjusel peaksid krediidiasutused teates kavandatud meetmete rakendamisel tugevdama oma likviidsuspositsioone ning hoiduma agressiivsest äritegevusest ning dividendide või muutuvtasu maksmisest või oma aktsiate tagasiostmisest või hübriidkapitaliinstrumentide tagasivõtmisest. Teade peaks sisaldama ka kõigi saadud toetusmeetmete lõpetamise strateegiat. Krediidiasutus peaks mõistliku aja jooksul esitama pädevale asutusele ettevõtte reorganiseerimise kava, et tagada pikaajaline elujõulisus. Krediidiasutusele võimaldatud ennetusmeetmed tuleks peatada, kui pädev asutus ei ole veendunud, et ettevõtte reorganiseerimise kava on pikaajalise elujõulisuse tagamiseks usaldusväärne ja teostatav. Kui krediidiasutus on artikli 1 lõike 2 punktis c osutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liige, peaks krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeem pärast pädeva asutusega konsulteerimist ettevõtte reorganiseerimise kava heaks kiitma. Kui pädev asutus ei ole ettevõtte reorganiseerimise kavaga rahul, peaks ta rakendama asjakohaseid meetmeid, et tagada pikaajaline elujõulisus. Ettevõtte reorganiseerimise kavas kavandatud meetmete asjakohasust ja usaldusväärsust on kõige õigemad hindama pädevad asutused ja kriisilahendusasutused . Tagamaks, et hoiuste tagamise skeemi määratud asutused, kellelt krediidiasutus ennetusmeetme rahastamist taotleb, saavad hinnata, kas kõik ennetusmeetmete võtmise tingimused on täidetud, peaksid pädevad asutused tegema koostööd määratud asutustega. Et tagada ennetusmeetmete kohaldamise järjekindel lähenemisviis kogu liidus, peaks EBA andma välja suunised, et aidata krediidiasutustel ettevõtte reorganiseerimise kava koostada.

(26a)

Moraalse ohu leevendamiseks peaks krediidiasutus, kes saab hoiuste tagamise skeemidelt ennetusmeetmete vormis toetust, selle aktsionärid, võlausaldajad või kontsern, millesse see kuulub osalema restruktureerimises omavahenditest ja tagama piisava hüvitise hoiuste tagamise skeemi võetud ennetusmeetme eest, kui see on asjakohane.

(27)

Selleks et hoiuste tagamise skeemidelt ennetusmeetmetena toetust saavad krediidiasutused oma kohustusi kindlasti täidaksid, peaksid pädevad asutused nõudma oma kohustused täitmata jätnud krediidiasutustelt ennetusmeetmete raames antud summa tagasi maksmist või väljumisstrateegia järgimist . Kui pädev asutus on arvamusel, et parandusmeetmete kava meetmetega ei suudeta saavutada finantsinstitutsiooni pikaajalist elujõulisust, ei tohiks hoiuste tagamise skeem krediidiasutusele täiendavat ennetavat toetust pakkuda ja asjaomased asutused peaksid kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 32 hindama, kas finantsinstitutsioon on maksejõuetu või tõenäoliselt maksejõuetuks jääv . Samad tagajärjed peaksid kehtima juhul, kui krediidiasutus ei järgi parandusmeetmete kava . Et tagada ennetusmeetmete kohaldamise järjekindel lähenemisviis kogu liidus, peaks EBA andma välja suunised, et aidata krediidiasutustel parandusmeetmete kava koostada.

(28)

Et vältida kahjulikku mõju konkurentsile ja siseturule, tuleb sätestada, et maksejõuetuse puhul võetavate alternatiivsete meetmete korral peavad asjaomased organid, kes esindavad krediidiasutust riigisiseses maksejõuetusmenetluses (likvideerija, pankrotivara haldur, haldur või muu), kehtestama korra krediidiasutuse äritegevuse või selle osa turustamiseks avatud, läbipaistvas ja mittediskrimineerivas protsessis, püüdes samal ajal müügihinda võimalikult palju suurendada. Krediidiasutus või krediidiasutuse nimel tegutsev vahendaja peaks kohaldama norme, mis on asjakohased, et turustada üleantavaid varasid, õigusi ja kohustusi võimalikele ostjatele. Igal juhul tuleks riiklike vahendite kasutamise suhtes kohaldada asjakohasel juhul aluslepingu kohaseid riigiabi eeskirju.

(29)

Kuna hoiuste tagamise skeemide põhieesmärk on kaitsta tagatud hoiuseid, peaks hoiuste tagamise skeemidel olema lubatud rahastada muid sekkumisi peale väljamaksete ainult juhul, kui sellised sekkumised on väljamaksetest odavamad. Selle reegli („vähima kulu test“) kohaldamise kogemus on toonud ilmsiks arvukalt puudusi, sest kehtivas raamistikus ei kirjeldata üksikasjalikult, kuidas nende sekkumiste kulu ja väljamakse kulu kindlaks määrata. Vähima kulu testi järjekindla kohaldamise tagamiseks kogu liidus tuleb nende kulude arvutamist täpsustada. Samal ajal tuleb vältida ülemäära rangeid tingimusi, mis takistaksid hoiuste tagamise skeemi vahendite kasutamist muudeks sekkumisteks kui väljamaksed. Vähima kulu hindamisel peaksid hoiuste tagamise skeemid kõigepealt kontrollima, et valitud meetme rahastamise kulud oleksid väiksemad kui tagatud hoiuste hüvitamise kulud. Vähima kulu hindamise metoodikas tuleks võtta arvesse raha ajaväärtust.

(30)

Likvideerimine võib olla pikk protsess, mille tõhusus sõltub riigi kohtusüsteemi tõhususest, maksejõuetusmenetlusest, panga enda omadustest ja maksejõuetuse asjaoludest. Hoiuste tagamise skeemi alternatiivsete meetmete raames võetavate sekkumismeetmete puhul peaks vähima kulu test põhinema krediidiasutuse varade ja kohustuste hindamisel, mis on sätestatud direktiivi 2014/59/EL artikli 36 lõikes 1, ning hinnangul, mis on sätestatud kõnealuse direktiivi artikli 36 lõikes 8. Likvideerimisega seotud sissenõudesummade täpne hindamine võib aga ennetusmeetmete vähima kulu testi kontekstis keeruliseks osutuda, sest ennetusmeetmeid peaks võetama ammu enne mis tahes eeldatavat likvideerimist. Seetõttu tuleks ennetusmeetmete vähima kulu testi alternatiivset stsenaariumi vastavalt kohandada ja igal juhul peaksid eeldatavad sissenõudesummad piirduma mõistliku summaga, mis põhineb varasemate väljamaksesündmuste sissenõude summadel.

(31)

Määratud asutused peaksid hindama hoiuste tagamise skeemi meetme kulu, sealhulgas pärast laenu tagasimaksmist, kapitalisüsti või tagatise kasutamist, millest on maha arvatud oodatav tulu, tegevuskulud ja võimalik kahju, võrreldes vastupidise stsenaariumiga, mis põhineb hüpoteetilisel lõplikul kahjul maksejõuetusmenetluse lõpus, mille puhul tuleks arvesse võtta hoiuste tagamise skeemist panga likvideerimismenetluse osana tehtud tagasimakseid. Lisaks tuleks vastupidise stsenaariumi puhul võtta arvesse majanduslikust ja finantsilisest ebastabiilsusest tulenevaid võimalike kulusid hoiuste tagamise skeemi jaoks, sealhulgas vajadust kasutada hoiuste tagamise skeemi volituste raames lisavahendeid, et kaitsta hoiustajaid ja finantsstabiilsust ning vältida ülekandumist. Et anda hoiustajatele tagasimaksete tegelikest kuludest täpne ja terviklikum pilt, peaks tagatud hoiuste hüvitamisest tekkinud kahju hinnang hõlmama hoiustajatele kaudselt hüvitamisega seotud kulusid. Sellised kulud peaksid hõlmama ▌kulusid, mida hoiuste tagamise skeem võib kanda alternatiivse rahastamise kasutamise tõttu. Vähima kulu testi järjepideva kohaldamise tagamiseks peaks EBA välja töötama regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu hoiuste tagamise skeemi mitmesuguste sekkumiste kulude arvutamise metoodika kohta. Selleks et vähima kulu hindamise metoodika oleks ennetusmeetmete puhul kindlasti kooskõlas hoiuste tagamise skeemi seaduses sätestatud või lepinguliste ülesannetega, peaks EBA töötama välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu ▌.

(32)

Hoiustajate ühtlustatud kaitse tõhustamiseks ja vastavate kohustuste täpsustamiseks liidus peaks päritoluliikmesriigi hoiuste tagamise skeem tagama väljamaksed hoiustajatele, kes asuvad liikmesriikides, kus hoiuste tagamise skeemi liikmeks olevad krediidiasutused võtavad vastu hoiuseid ja muid tagasimakstavaid vahendeid, pakkudes piiriüleseid hoiustamisteenuseid, asumata ise vastuvõtvas liikmesriigis. Väljamaksetoimingute ja hoiustajatele teabe edastamise hõlbustamiseks peaks vastuvõtva liikmesriigi hoiuste tagamise skeemil olema lubatud tegutseda teenuste osutamise vabadust kasutavate krediidiasutuste hoiustajate kontaktpunktina.

(33)

Hoiuste tagamise skeemide koostöö kogu liidus on ülioluline, et tagada hoiustajatele kiire ja kulutõhus tagasimaksmine, kui krediidiasutused osutavad pangateenuseid teistes liikmesriikides asuvate filiaalide kaudu. Võttes arvesse tehnoloogilist edasiminekut, mis soodustab piiriüleste ülekannete ja kaugtuvastuse kasutamist, peaks päritoluliikmesriigi hoiuste tagamise skeemil olema lubatud teha tagasimakseid otse teises liikmesriigis asuvate filiaalide hoiustajatele, tingimusel et halduskoormus ja -kulud on väiksemad kui siis, kui tagasimakse teeks vastuvõtva liikmesriigi hoiuste tagamise skeem. Selline paindlikkus peaks täiendama praegust koostöömehhanismi, mis nõuab, et vastuvõtva liikmesriigi hoiuste tagamise skeem maksaks filiaalide hoiustajatele tagasi päritoluliikmesriigi hoiuste tagamise skeemi nimel. Hoiustajate usalduse hoidmiseks nii vastuvõtvas kui ka päritoluliikmesriigis peaks EBA andma välja suunised, et abistada hoiuste tagamise skeeme sellises koostöös, muu hulgas esitades soovitusliku loetelu tingimustest, mille alusel päritoluliikmesriigi hoiuste tagamise skeem võiks otsustada hüvitamise vastuvõtvas liikmesriigis asuvate filiaalide hoiustajatele.

(34)

Krediidiasutused võivad hakata teise hoiuste tagamise skeemi liikmeks, sest nad viivad oma peakorteri teise liikmesriiki või muudavad oma tütarettevõtja filiaaliks või vastupidi. Direktiivi 2014/49/EL artikli 14 lõikes 3 on sätestatud nõue, et selle krediidiasutuse tegevuse üleviimisele eelnenud 12 kuu jooksul tehtud osamaksed kantakse üle teise skeemi proportsionaalselt üleantud tagatud hoiuste summaga. Tagamaks, et osamaksete ülekandmine vastuvõtvasse hoiuste tagamise skeemi ei sõltuks lahknevatest riigisisestest normidest, mis käsitlevad arvete esitamist või osamaksete tegelikku tasumise kuupäeva, peaks päritoluliikmesriigi hoiuste tagamise skeem arvutama ülekantava summa võimalike kohustuste alusel, mida vastuvõttev hoiuste tagamise skeem ülekandmise tulemusel kannab . EBA peaks töötama välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada ülekantava summa arvutamise metoodikat, et tagada ülekandmise neutraalne mõju nii vastuvõtva hoiuste tagamise skeemi kui ka algse hoiuste tagamise skeemi finantsseisundile võrreldes nende kaetavate riskidega .

(35)

Kogu liidus on vaja tagada hoiustajate võrdne kaitse, mida ei saa täielikult tagada hoiustajate kaitse samaväärsuse hindamise korraga kolmandates riikides. Sel põhjusel peaksid sellise liidu krediidiasutuse filiaalid, mille peakorter on kolmandas riigis, ühinema hoiuste tagamise skeemiga selles liikmesriigis, kus nad hoiuseid kaasavad. See nõue tagaks ka kooskõla direktiividega 2013/36/EL ja 2014/59/EL, mille eesmärk on kehtestada liidus pangateenuseid osutavate kolmandate riikide gruppide tugevam usaldatavus- ja kriisilahendusraamistik. Seevastu tuleks vältida seda, et hoiuste tagamise skeemidele tekivad kolmandate riikide majandus- ja finantsriskid. Seetõttu ei tohiks kaitsta liidu krediidiasutuste kolmandates riikides asutatud filiaalides olevaid hoiuseid.

(36)

Standardikohane ja korrapärane teabe avalikustamine suurendab hoiustajate teadlikkust hoiuste kaitsest. Avalikustamisnõuete tehnoloogia arenguga kooskõlla viimiseks tuleks nendes nõuetes võtta arvesse uusi digitaalseid sidekanaleid, mille kaudu krediidiasutused suhtlevad hoiustajatega. Hoiustajad peaksid saama selget ja ühetaolist teavet, mis selgitab nende hoiuste kaitset, piirates samal ajal krediidiasutuste või hoiuste tagamise skeemide sellega seotud halduskoormust. EBA-le tuleks anda ülesanne töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada ühelt poolt hoiustajatele igal aastal edastatava hoiustajate teabelehe sisu ja vormi ning teiselt poolt näidisteavet, mida hoiuste tagamise skeemid või krediidiasutused peavad hoiustajatele edastama konkreetsetes olukordades, sealhulgas krediidiasutuste ühinemisel, hoiuste peatamise otsuse tegemisel või klientide nimel hoiustatud vahendite tagasimaksmisel.

(37)

Krediidiasutuse ühinemine või tütarettevõtja muutmine filiaaliks või vastupidi võib mõjutada hoiustajate kaitse põhielemente. Et vältida kahjulikku mõju hoiustajatele, kellel on hoiuseid mõlemas ühinevas pangas ja kelle hoiuste tagatisnõue väheneks hoiuste tagamise skeemi liikmesuse muutumise tõttu, tuleks kõiki hoiustajaid sellistest muudatustest teavitada ja neil peaks olema õigus oma raha ilma leppetrahvita välja võtta summas, mis on võrdne hoiuste tagatiskatte kaotatud summaga.

(38)	Finantsstabiilsuse säilitamiseks, ülekanduva mõju vältimiseks ja et anda hoiustajatele võimalus kasutada vajaduse korral oma õigust nõuda hoiuseid välja, peaksid asjaomased asutused, hoiuste tagamise skeemid ja krediidiasutused teavitama hoiustajaid hoiuste peatamisest.

(39)

Selleks et suurendada läbipaistvust hoiustajate jaoks ning edendada hoiuste tagamise skeemide finantskindlust ja nendevahelist usaldust nende ülesannete täitmisel, tuleks täiustada kehtivaid aruandlusnõudeid. Tuginedes praegu kehtivatele nõuetele, mis võimaldavad hoiuste tagamise skeemidel nõuda oma liikmetelt kogu vajalikku teavet väljamaksete tegemiseks, peaksid hoiuste tagamise skeemidel olema võimalik nõuda teavet, mis on vajalik väljamaksete tegemiseks piiriülese koostöö raames. Hoiuste tagamise skeemi taotluse korral peaks skeemi liikmetel olema kohustus anda üldist teavet mis tahes olulise piiriülese äritegevuse kohta teistes liikmesriikides. Samuti peaksid liikmesriigid selleks, et anda EBA-le piisavalt teavet hoiuste tagamise skeemide likviidsete käibevahendite arengu ja nende kasutamise kohta, tagama, et hoiuste tagamise skeemid teataksid igal aastal EBA-le tagatud hoiuste summa ja likviidsete käibevahendite summa ning teavitaksid EBA asjaoludest, mis viisid hoiuste tagamise skeemi vahendite kasutamiseni kas väljamakseteks või muudeks meetmeteks. Lõpuks selleks, et kajastada hoiuste tagamise skeemide tugevdatud rolli pankade kriisilahenduses, mille eesmärk on hõlbustada hoiuste tagamise skeemide vahendite kasutamist kriisilahenduses, peaks hoiuste tagamise skeemidel olema õigus saada igal aastal krediidiasutuste kriisilahenduskavade kokkuvõte, et suurendada üldist valmisolekut rahalised vahendid kättesaadavaks teha.

(40)

Finantsteenuste valdkonna tehnilised standardid peaksid hõlbustama sidusat ühtlustamist ning hoiustajate kaitset liidus. Kuna EBA-l on põhjalikud eriteadmised, on tõhus ja asjakohane teha talle ülesandeks välja töötada liidu õiguses kindlaksmääratud valdkondades komisjonile vastuvõtmiseks regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, mille puhul ei ole vaja teha poliitilisi otsuseid.

(41)

Komisjon peaks selles direktiivis ette nähtud juhtudel võtma delegeeritud õigusaktidega vastu EBA väljatöötatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (10) artiklitega 10–14, et täpsustada järgmisi elemente: a) tehnilised üksikasjad, mis on seotud finantseerimisasutuste klientide tuvastamisega klientide nimel hoiustatud vahendite väljamaksmiseks, kriteeriumid kontoomanikule iga kliendi kasuks või otse kliendile tagasimaksmiseks ning reeglid, et vältida korduvaid samale saajale väljamakse nõudeid; b) vähima kulu testi metoodika ja c) sihttaseme saavutamiseks sobivate likviidsete käibevahendite arvutamise metoodika.

(42)

Komisjon peaks käesolevas direktiivis ette nähtud juhtudel võtma rakendusaktidega vastu EBA välja töötatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 291 ja määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15, et täpsustada järgmisi elemente: a) hoiustajate teabelehe sisu ja vorm, näidis teabe kohta, mida hoiuste tagamise skeemid või krediidiasutused peaksid hoiustajatele edastama; b) menetlused, mida krediidiasutused peavad järgima teabe esitamisel oma hoiuste tagamise skeemile ning hoiuste tagamise skeemid ja määratud asutused EBA-le, ning selle teabe esitamise näidisvormid.

(43)	Direktiivi 2014/49/EL tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(44)	Selleks et võimaldada nende krediidiasutuste filiaalidel, mille peakorter asub väljaspool liitu ja mis ei ole liidus asutatud hoiuste tagamise skeemi liikmed, liituda liidu hoiuste tagamise skeemiga, tuleks anda neile filiaalidele piisavalt aega selle nõude täitmiseks vajalike meetmete võtmiseks.

(45)

Direktiiv 2014/49/EL võimaldab liikmesriikidel tunnustada krediidiasutuste kaitseskeeme hoiuste tagamise skeemina, kui need täidavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 sätestatud kriteeriume ja järgivad direktiivi 2014/49/EL. Selleks et võtta arvesse kõnealuste krediidiasutuste kaitseskeemide spetsiifilist ärimudelit, eelkõige nende mandaadi keskmes olevate ülesannete, mida nad täidavad lisaks käesoleva direktiiviga hõlmatud ülesannetele, olulisust, on asjakohane näha liikmesriikidele ette võimalus lubada krediidiasutuste kaitseskeemidel jätkata selliste ülesannete täitmist . Selleks et anda neile piisavalt aega uute sätetega kohanemiseks, eelkõige kaitsemeetmetega ennetusmeetmete kohaldamiseks, tuleks krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemidele anda kolmeaastane üleminekuperiood . Selleks et tagada võrdsed tingimused ja säilitada hoiustajate kõrgetasemeline kaitse, tuleks lisaks käesoleva direktiiviga hõlmatud ülesannetele täidetavaid ülesandeid rahastada täiendavate, sihttaset ületavate rahaliste vahenditega. Krediidiasutuste kaitseskeemid peaksid looma krediidiasutuste kaitseskeemide jaoks eraldi fondi, millel on muu eesmärk, kui käesoleva direktiiviga hõlmatud ülesanded, nagu on kokku lepitud Euroopa Keskpanga, riikliku pädeva asutuse ja asjaomaste krediidiasutuste kaitseskeemide vahel.

(46)	Selleks et võimaldada hoiuste tagamise skeemidel ja määratud asutustel luua vajalik tegevussuutlikkus uute ennetusmeetmete kasutamise reeglite kohaldamiseks, on asjakohane ette näha nende uute eeskirjade kohaldamise edasilükkamine.

(47)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt hoiustajate ühtse kaitse tagamist liidus, ei saa liikmesriigid piisavalt saavutada riskide tõttu, mida erinevad siseriiklikud lähenemisviisid võivad ühtse turu terviklikkusele kaasa tuua, vaid on pigem paremini saavutatavad nende normide muutmisega, mis on liidu tasandil juba kehtestatud, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2014/49/EL muudatused

Direktiivi 2014/49/EL muudetakse järgmiselt.

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Käesolevas direktiivis sätestatakse eeskirjad ja menetlused, mis käsitlevad hoiuste tagamise skeemide loomist ja toimimist, hoiuste katmist ja tagasimaksmist ning hoiuste tagamise skeemi vahendite kasutamist meetmete jaoks, mille eesmärk on tagada hoiustajate juurdepääs nende hoiustele.“

;

lõike 2 punkt d asendatakse järgmisega:

„d)	krediidiasutused ja krediidiasutuste filiaalid, mille peakontor asub väljaspool liitu ja mis on liitunud käesoleva lõike punktides a, b või c osutatud skeemidega.“

Artikli 2 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

punkti 3 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„3)

„hoius“ – kreeditsaldo, mis tekib kontole jäänud rahalistest vahenditest või krediidiasutuse tavalise tegevuse käigus tehtavatest tavalistest pangatehingutest tulenevatest ajutistest olukordadest ja mille krediidiasutus peab kohaldatavate seaduses sätestatud ja lepinguliste tingimuste kohaselt tagasi maksma, sealhulgas tähtajalised hoiused ja säästuhoiused, välja arvatud kreeditsaldo, mille“;

punkti 13 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„13)

„maksekohustus“ – krediidiasutuse tühistamatu, täielikult tagatud kohustus maksta hoiuste tagamise skeemile rahasumma, kui see hoiuste tagamise skeem seda nõuab ja tingimusel et:“;

lisatakse järgmised punktid 19–23:

„19)	„kriisilahendusasutus“– direktiivi 2014/59/EÜ artikli 2 punktis 18 määratletud kriisilahendusasutus;

20)	„klientide nimel hoiustatud vahendid“ – rahalised vahendid, mida kontoomanikud, kes on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 26 määratletud finantseerimisasutused, hoiustavad oma tegevuse käigus krediidiasutuse kontol oma klientide arvel;

21)	„liidu riigiabi raamistik“ – ELi toimimise lepingu artiklitega 107, 108 ja 109 kehtestatud ning ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 4 või artikli 109 alusel vastu võetud määrustega ja kõigi muude liidu aktidega, sealhulgas suuniste, teatiste ja teadetega loodud raamistik;

22)	„rahapesu“ – rahapesu tõkestamist käsitleva määruse [palun sisestada viide – rahapesu tõkestamist käsitleva määruse ettepanek – COM/2021/420 final] (*2) artikli 2 punktis 1 määratletud rahapesu;

23)	„terrorismi rahastamine“ – rahapesu tõkestamist käsitleva [palun sisestada viide – rahapesu tõkestamist käsitleva määruse ettepanek – COM/2021/420 final] (*3) artikli 2 punktis 2 määratletud terrorismi rahastamine.“;

(*2) [Palun sisestada rahapesuvastast võitlust käsitleva määruse ettepaneku täielik viide – COM(2021) 420 final.]"

(*3) [Palun sisestada rahapesuvastast võitlust käsitleva määruse ettepaneku täielik viide – COM(2021) 420 final.]"

d)	lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Aktsiaid või osakuid Iirimaa elamuhoiupankades, välja arvatud artikli 5 lõike 1 punktiga b hõlmatud kapitali iseloomuga ühistud, käsitatakse hoiustena.“

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

-a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Käesoleva direktiivi artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud lepingulisi skeeme võib ametlikult tunnustada hoiuste tagamise skeemina, kui need järgivad käesolevat direktiivi.

Krediidiasutuste kaitseskeeme võib ametlikult tunnustada hoiuste tagamise skeemina, kui need täidavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 sätestatud kriteeriume ja järgivad käesolevat direktiivi.

Liikmesriigid tagavad, et hiljemalt [36 kuud pärast käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäeva] eraldab käesoleva lõike kohaselt hoiuste tagamise skeemina tunnustatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeem oma likviidsed käibevahendid, mille suhtes kohaldatakse sihttaset vastavalt käesoleva direktiivi artikli 10 lõikele 2, täiendavatest rahalistest vahenditest muude kui käesoleva direktiiviga reguleeritud volituste täitmiseks.“;

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Liikmesriigid tagavad, et kui krediidiasutus ei täida oma kohustusi hoiuste tagamise skeemi liikmena, teavitab see hoiuste tagamise skeem sellest viivitamata määratud asutust ja asjaomase krediidiasutuse pädevat asutust.

Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus võtab koostöös määratud asutusega viivitamata kõik asjakohased meetmed , sealhulgas määrab vajaduse korral karistused tagamaks, et krediidiasutused täidavad oma kohustusi hoiuste tagamise skeemi liikmetena . ▌

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse juhul, kui krediidiasutused ei täida kohustusi, mis neil on hoiuste tagamise skeemi liikmena. Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.“;

lisatakse järgmine lõige 4a:

„4a. Liikmesriigid tagavad, et kui krediidiasutus ei tasu artiklis 10 ja artikli 11 lõikes 4 osutatud osamakseid hoiuste tagamise skeemi kindlaks määratud tähtaja jooksul, võtab see hoiuste tagamise skeem hilinemise aja eest võlgu olevalt summalt kohustuslikku intressi“;

lõiked 5 ja 6 asendatakse järgmisega:

„5. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeem teavitab määratud asutust, kui lõigetes 4 ja 4a osutatud meetmetega ei suudeta krediidiasutuse nõuetele vastavust taastada. Liikmesriigid tagavad, et määratud asutus hindab, kas krediidiasutus või investeerimisühing täidab endiselt hoiuste tagamise skeemi liikmesuse tingimusi, ja teavitab pädevat asutust hindamise tulemustest.

6. Liikmesriigid tagavad, et kui pädev asutus otsustab tegevusloa direktiivi 2013/36/EL artikli 18 kohaselt tühistada, lakkab krediidiasutus olemast hoiuste tagamise skeemi liige. Liikmesriigid tagavad, et hoiused, mida hoiti kuupäeval, mil krediidiasutus lakkas olemast hoiuste tagamise skeemi liige, jäävad kõnealuse hoiuste tagamise skeemiga tagatuks maksimaalselt kuueks kuuks .“

;

ca)	lõikesse 7 lisatakse järgmine lõik: „Määratud asutustel on hoiuste tagamise skeemi poolt käesoleva direktiivi rikkumise heastamiseks vajalikud täitmise tagamise volitused, sealhulgas volitused määrata karistusi või võtta muid haldusmeetmeid.“;

d)	lõige 8 jäetakse välja;

lisatakse järgmine lõige 13:

„13. ▌Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu lõikes 10 osutatud stressitestide ulatuse, sisu ja menetluste kohta.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [24 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist].

Komisjonile antakse õigus käesolevat direktiivi täiendada, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.“

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)	sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „1. Hoiuste tagamise skeemidest ei hüvitata järgmist:“;

ii)

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	hoiused, mis tulenevad tehingutest, millega seoses on tehtud süüdimõistev kohtuotsus rahapesu ja terrorismi rahastamise eest;“;

▌

iv)

punkt f asendatakse järgmisega:

„f)

hoiuste peatamise korral sellise hoiustaja hoiused, keda ei ole kunagi tuvastatud määruse (EL) …. [palun sisestada rahapesuvastast võitlust käsitleva määruse ettepaneku lühiviide – COM(2021) 420 final] artikli 16 kohaselt, välja arvatud juhul, kui omanik taotleb väljamakset ja tõendab, et tuvastamata jätmist ei põhjustanud tema tegevus;“;

punkt j jäetakse välja;

va)

lisatakse järgmine punkt:

„ka)	selliste isikute või juriidiliste isikute hoiused, kelle suhtes kohaldatakse liidu kehtestatud sihipäraseid finantssanktsioone.“;

b)	lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Erandina lõike 1 punktist i võivad liikmesriigid otsustada, et artikli 6 lõikes 1 sätestatud hoiuste tagamise ulatuse piires hõlmatakse ka isiklikus pensioniskeemis ning väikeste või keskmise suurusega ettevõtjate tööandjapensioniskeemis olevad hoiused.“

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Lisaks lõikele 1 tagavad liikmesriigid, et järgmised hoiused on tagatud vähemalt 500 000 euro ulatuses ja maksimaalselt 2 500 000euro ulatuses kuus kuud pärast summa krediteerimist või hetkest, mil selliseid hoiuseid oli võimalik seaduslikult üle kanda:“;

ii)

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	isiklikuks tarbeks elamukinnisvaraga tehtud kinnisvaratehingutest tulenevad hoiused ja sellisteks tehinguteks mõeldud hoiused, tingimusel et need tehingud teeb füüsiline isik neljakuulise perioodi jooksul ja see füüsiline isik esitab sellist tehingut tõendavad dokumendid;“;

iia)

lisatakse järgmine lõik:

„Hiljemalt [36 kuud pärast käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäeva] vaatab komisjon läbi esimeses lõigus osutatud ja liikmesriikide poolt üle võetud kaitstud summad, et teha kindlaks, kas kõnealuses lõigus osutatud maksimaalset summat tuleks vähendada, võttes arvesse seda, kas kaitstavad summad on proportsionaalsed ja tagavad võrdsed tingimused kogu liidus. Komisjon esitab aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule ja lisab sellele asjakohasel juhul seadusandlikud ettepanekud.“;

b)	lisatakse lõige 2a: „2a. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 2 sätestatud tagamise ulatus täiendab lõikes 1 sätestatud tagamise ulatust.“

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 5 jäetakse välja;

aa)

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Liikmesriigid tagavad, et krediidiasutused esitavad oma hoiuste tagamise skeemidele vähemalt kord aastas kõlblike hoiuste kogusumma. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid võivad igal ajal nõuda krediidiasutustelt teavet iga hoiustaja kõlblike hoiuste kogusumma kohta.“;

lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemi kaudu hüvitatakse hoiustelt kogunenud intressid, mida ei ole veel krediteeritud või debiteeritud kuupäevaks, mil asjaomane haldusasutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis a osutatud otsuse või mil õigusasutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis b osutatud otsuse. Artikli 6 lõikes 1 sätestatud tagamise ulatust või artikli 6 lõikes 2 osutatud asjaoludel kõnealuses lõikes sätestatud tagamise ulatust ei ületata.“;

Kui teatavate hoiuste intressimäärad ületavad märkimisväärselt valitsevat turuintressimäära, mis on kindlaks määratud ning mis põhineb läbipaistvatel ja avalikult kättesaadavatel andmetel, on hoiuste tagamise skeemil õigus kohandada tagasimakstavat intressi, et see kajastaks asjaomase haldusasutuse otsuse või kohtulahendi tegemise ajal kehtivat turuintressimäära. Selline kohandamine tehakse moraaliriski vältimiseks. Kriteeriumid ja metoodika mõiste „märkimisväärselt ületamine“ määratlemiseks ja korrigeerimiseks kehtestatakse läbipaistval viisil kooskõlas EBA välja töötatud suunistega ja pädeva asutuse heakskiidul.“

Lisatakse järgmine artikkel 7a:

„Artikkel 7a

Hoiuse kõlblikkuse ja õiguse tõendamise kohustus

Liikmesriigid tagavad, et artikli 6 lõikes 2 ja artikli 7 lõikes 3 osutatud juhtudel tõendab hoiustaja või vajaduse korral konto omanik, et asjaomased hoiused vastavad artikli 6 lõike 2 tingimustele, või õigust hoiustele artikli 7 lõikes 3 osutatud asjaoludel.“

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

-a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Hoiuste tagamise skeemid tagavad, et tagasimakstav summa on kättesaadav võimalikult kiiresti ja igal juhul vähem kui seitsme tööpäeva jooksul alates kuupäevast, mil asjaomane haldusasutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis a osutatud otsuse või õigusasutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis b osutatud otsuse.“;

-aa)	lõige 2 jäetakse välja;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Erandina lõikest 1 lubavad liikmesriigid hoiuste tagamise skeemidel kohaldada artikli 6 lõikes 2, artikli 7 lõikes 3 ja artiklis 8b osutatud hoiuste suhtes pikemat tagasimaksetähtaega, mis ei tohi ületada 20 tööpäeva alates kuupäevast, mil need hoiuste tagamise skeemid said hoiustajalt või asjakohasel juhul kontoomanikult nõutud täielikud dokumendid nõuete läbivaatamiseks ja selle kontrollimiseks, kas tagasimaksmise tingimused on täidetud. Kui hoiuste tagamise skeemid ei suuda teha tagasimakstavat summat kättesaadavaks vähem kui seitsme tööpäeva jooksul, tagavad nad artikli 6 lõikes 2 ja artikli 7 lõikes 3 osutatud hoiuste puhul, et hoiustajad saavad viie tööpäeva jooksul alates kõnealuse summa kohta taotluse esitamisest juurdepääsu piisavale summale oma tagatud hoiustest, et katta elamiskulusid. “;

aa)	lõige 4 jäetakse välja;

lõiget 5 muudetakse järgmiselt:

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	erandina lõikest 9 ei ole viimase 24 kuu jooksul tehtud hoiusega seotud tehinguid (konto ei ole aktiivne), välja arvatud juhul, kui hoiustajal on hoiuseid ka teisel kontol, mis on aktiivne“;

ii)	punkt d jäetakse välja;

c)	lõige 8 jäetakse välja;

lõige 9 asendatakse järgmisega:

„9. Liikmesriigid tagavad, et kui viimase 24 kuu jooksul ei ole hoiusega seotud tehinguid tehtud, võivad hoiuste tagamise skeemid kehtestada sellisest tagasimaksest hoiuste tagamise skeemidele tulenevate halduskulude künnise. Hoiuste tagamise skeemid ei ole kohustatud võtma aktiivseid meetmeid, et maksta tagasi hoiustajatele, kes jäävad sellest künnisest allapoole. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid maksavad hoiustajatele raha tagasi, kui asjaomased hoiustajad seda nõuavad.“

Lisatakse järgmised artiklid 8a, 8b ja 8c:

„Artikkel 8a

Üle 10 000 euro suuruste hoiuste tagasimaksmine

Liikmesriigid tagavad, et kui tagasimakstavad summad ületavad 10 000 eurot, maksavad hoiuste tagamise skeemid hoiustajatele hüvitised Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/92/EL (*4) artikli 2 punktis 20 määratletud kreeditkorralduste kaudu.

Artikkel 8b

Klientide nimel hoiustatud vahendite tagamine

1. Liikmesriigid kindlustavad, et klientide nimel hoiustatud vahendid on kaetud hoiuste tagamise skeemidega, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)	sellised hoiused on paigutatud üksnes nende klientide nimel ja arvel, kellel on õigus kaitsele artikli 5 lõike 1 kohaselt;

b)	sellised hoiused on avatud kliendi rahaliste vahendite eraldamiseks kooskõlas artikli 5 lõike 1 punktis d osutatud üksuste tegevust reguleerivates liidu õigusaktides sätestatud kaitsenõuetega;

punktis a osutatud kliendid on tuvastatud või tuvastatavad (mille eest vastutab üksus, kes hoiab kontot kliendi kasuks) enne kuupäeva, mil asjaomane haldusasutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis a osutatud otsuse või mil õigusasutus teeb artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis b osutatud otsuse.

2. Liikmesriigid tagavad, et artikli 6 lõikes 1 osutatud tagamise ulatust kohaldatakse kõigi klientide suhtes, kes vastavad selle artikli lõike 1 punktis c sätestatud tingimustele. Erandina artikli 7 lõikest 1 ei võta hoiuste tagamise skeem üksikkliendile tagasimakstava summa kindlaksmääramisel arvesse selle kliendi samasse krediidiasutusse paigutatud hoiuste kogusummat.

3. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid maksavad tagatud hoiused tagasi ▌otse kliendile.

4. Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks

a)	artikli 8 kohaselt tagasimakse tegemiseks klientide tuvastamise tehnilised üksikasjad; ▌

c)	reeglid, et vältida mitut sama saaja väljamaksenõuet.

Nende regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu väljatöötamisel võtab Euroopa Pangandusjärelevalve arvesse järgmist:

a)	artikli 5 lõike 1 punktis d osutatud eri liiki finantseerimisasutuste ärimudeli erijooned;

b)	artikli 5 lõike 1 punktis d osutatud finantseerimisasutuste tegevust reguleeriva kohaldatava liidu õiguse erinõuded klientide rahaliste vahendite käsitlemise kohta.

EBA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev, mis saabub 12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist].

Artikkel 8c

Tagasimaksete peatamine, kui tekib mure rahapesu või terrorismi rahastamise pärast

1. Liikmesriigid tagavad, et määratud asutus teatab hoiuste tagamise skeemile 24 tunni jooksul alates hetkest, mil määratud asutus sai [palun sisestada viide – ettepanek võtta vastu rahapesuvastane direktiiv, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849 – COM(2021) 423 final] artikli 48 lõikes 4 osutatud teabe kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete tulemuste kohta, millele on osutatud määruse (EL) … [palun sisestada rahapesuvastast võitlust käsitleva määruse ettepaneku lühiviide – COM(2021) 420 final] artikli 15 lõikes 4. Liikmesriigid tagavad, et määratud asutuse ja hoiuste tagamise skeemi vahel vahetatav teave piirdub teabega, mis on vältimatult vajalik hoiuste tagamise skeemile käesolevast direktiivist tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmiseks, ning et selline teabevahetus toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 96/9/EÜ sätestatud nõuete kohaselt (*5).

2. Liikmesriigid tagavad, et kui hoiustajale või muule isikule, kellel on õigus tema kontol olevatele summadele, esitatakse süüdistus kuriteos, mis tuleneb rahapesust või terrorismi rahastamisest või on sellega seotud, peatavad hoiuste tagamise skeemid artikli 8 lõikes 1 osutatud tagasimaksmise kuni kohtuotsuseni.

3. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid peatavad artikli 8 lõikes 1 osutatud tagasimaksmise samaks ajaks, mis on sätestatud [palun sisestage lühiviide – ettepanek võtta vastu rahapesuvastane direktiiv, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849 – COM(2021) 423 final] artiklis 20, kui nad on saanud direktiivi (EL) [palun sisestada viide – ettepanek võtta vastu rahapesuvastane direktiiv, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849 – COM(2021) 423 final] artiklis 32 osutatud rahapesu andmebüroolt teate selle kohta, et see rahapesu andmebüroo on otsustanud tehingu peatada või jätta sellise tehingu jätkamiseks nõusolek andmata või peatada panga või maksekonto tegevus vastavalt direktiivi [palun sisestada viide – ettepanek võtta vastu rahapesuvastane direktiiv, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849 – COM(2021) 423 final] artikli 20 lõikele 1 või 2.

4. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeeme ei peeta vastutavaks rahapesu andmebüroo juhiste kohaselt võetud meetmete eest. Hoiuste tagamise skeemid kasutavad rahapesu andmebüroolt saadud teavet ainult käesoleva direktiivi eesmärkidel.

(*4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/92/EL maksekontoga seotud tasude võrreldavuse, maksekonto vahetamise ja põhimaksekontole juurdepääsu kohta (ELT L 257, 28.8.2014, lk 214)."

(*5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiiv 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta (EÜT L 77, 27.3.1996, lk 20).“ "

10)

Artikli 9 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2. Ilma et see piiraks muid õigusi, mis neil võivad olla riigisisese õiguse alusel, lähevad likvideerimise või restruktureerimise menetluse korral hoiustajate nõudeõigused hoiuste tagamise skeemidest hoiustajatele tehtud maksete summa ulatuses üle hoiuste tagamise skeemidele, kes teevad tagasimakseid liikmesriigi õigusraamistiku kohaselt tagatise alusel. Hoiuste tagamise skeemidel, kes teevad osamakse direktiivi 2014/59/EL artikli 37 lõike 3 punktis a või b osutatud kriisilahenduse vahendite kontekstis või käesoleva direktiivi artikli 11 lõike 5 kohaselt võetud meetmete kontekstis, on õigus esitada nõue järelejäänud krediidiasutuse vastu mis tahes kahju hüvitamiseks, mis on tekkinud direktiivi 2014/59/EL artikli 109 kohasesse kriisilahendusse tehtud osamaksete või käesoleva direktiivi artikli 11 lõike 5 alusel tehtud ülekande tõttu , summas, mis on võrdne nende osamaksega, tingimusel, et järelejääv krediidiasutus likvideeritakse . ▌Sellise nõude rahuldamisjärk on sama nagu tagatud hoiuste rahuldamisjärk tavalist maksejõuetusmenetlust reguleeriva riigisisese õiguse kohaselt.

3. Liikmesriigid tagavad, et hoiustajad, kellele hoiuste tagamise skeem ei ole tagasimakset teinud või kelle nõudeid ei ole tunnustanud artikli 8 lõigetes 1 ja 3 sätestatud tähtaja jooksul, võivad esitada oma hoiuste tagasimaksmise nõude viie aasta jooksul.“

11)

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

esimese lõigu järele lisatakse järgmised lõigud:

„Esimeses lõigus osutatud sihttaseme arvutamisel on võrdlusperiood ajavahemik alates sihttaseme saavutamise kuupäevale eelnevast 31. detsembrist kuni selle kuupäevani.

Kui määratakse kindlaks, kas hoiuste tagamise skeem on selle sihttaseme saavutanud, võtavad liikmesriigid arvesse ainult likviidseid käibevahendeid, mille liikmed on hoiuste tagamise skeemi otse sisse maksnud või mis on liikmetelt tagasi saadud, ilma haldustasude ja -kuludeta. Need likviidsed käibevahendid hõlmavad investeerimistulu, mis on saadud liikmete hoiuste tagamise skeemi sissemakstud vahenditest, kuid ei hõlma tagasimakseid, mida kõlblikud hoiustajad väljamaksemenetluste käigus ei nõudnud, ega hoiuste tagamise skeemi võlakohustusi, sealhulgas laene muudest hoiuste tagamise skeemidest ja artikli 10 lõikes 9 osutatud alternatiivset rahastamiskorda . Artikli 12 kohaselt teisele hoiuste tagamise skeemile antud tagasimaksmata laenu käsitletakse laenu andnud hoiuste tagamise skeemi varana ja seda võib arvestada selle hoiuste tagamise skeemi sihttaseme arvutamisel. “;

ii)

kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Kui esimeses lõigus osutatud sihttase on esmakordselt saavutatud ja likviidsed käibevahendid on pärast hoiuste tagamise skeemi vahendite väljamaksmist vastavalt artikli 8 lõikele 1 ning artikli 11 lõigetele 2 ja 3 ja 5 kahanenud vähem kui kahe kolmandikuni sihttasemest, määravad hoiuste tagamise skeemid korrapärase osamakse tasemel, mis võimaldab saavutada sihttaseme nelja aasta jooksul.

„Kui esimeses lõigus osutatud sihttase on esmakordselt saavutatud ja likviidsed käibevahendid on pärast hoiuste tagamise skeemi vahendite väljamaksmist vastavalt artikli 8 lõikele 1 ning artikli 11 lõigetele 2, 3 ja 5 kahanenud vähem kui ühe kolmandiku võrra sihttasemest, määravad hoiuste tagamise skeemid korrapärase osamakse tasemel, mis võimaldab saavutada sihttaseme kahe aasta jooksul.“;“

iia)	viies lõik asendatakse järgmisega: „Liikmesriigid võivad pikendada esimeses lõigus osutatud esialgset perioodi maksimaalselt nelja aastani juhul, kui hoiuste tagamise skeem on teinud hoiustajatele tagasimaksmiseks kumulatiivseid väljamakseid, mis on rohkem kui 0,8 % tagatud hoiustest.“;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Likviidsed käibevahendid, mida hoiuste tagamise skeem võtab arvesse lõikes 2 osutatud sihttaseme saavutamiseks, võivad hõlmata maksekohustusi . mis tuleb maksta hoiuste tagamise skeemi taotlusel 48 tunni jooksul . Selliste maksekohustuste osakaal kokku ei ületa 30 % lõike 2 kohaselt kogutud likviidsete käibevahendite kogusummast.

Euroopa Pangandusjärelevalve annab maksekohustuste kohta välja suunised, milles sätestatakse nende kohustuste vastuvõetavuse kriteeriumid.“

;

c)	lõige 4 jäetakse välja;

lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7. Liikmesriik tagab, et hoiuste tagamise skeemid, määratud asutused või pädevad asutused kehtestavad hoiuste tagamise skeemide likviidsete käibevahendite investeerimise strateegia ning et see investeerimisstrateegia on kooskõlas hajutamise ja väikese riskiga ja likviidsetesse varadesse investeerimise põhimõttega.

Liikmesriigid tagavad, et käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud investeerimisstrateegia vastab komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/451 (*6) artiklites 4, 8 ja 10 sätestatud põhimõtetele.

(*6) Komisjoni 16. detsembri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/451, millega kehtestatakse investeerimisstrateegia üldpõhimõtted ja -kriteeriumid ning ühtse kriisilahendusfondi halduseeskirjad (ELT L 79, 30.3.2016, lk 2).“; "

lisatakse järgmine lõige 7a:

„7a. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid võivad paigutada kõik oma likviidsed käibevahendid või osa neist oma riigi keskpanka või riigikassasse, tingimusel et see on hoiuste tagamise skeemi jaoks kulutõhus otsus ja neid likviidseid käibevahendeid hoitakse eraldi kontol ja et need on hoiuste tagamise skeemile kooskõlas artiklitega 11 ja 12 kasutamiseks hõlpsasti kättesaadavad.“

;

ea)

lõige 9 asendatakse järgmisega:

„9. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemidel on alternatiivse rahastamise kord, mis võimaldab hankida lühikeseks ajaks vahendeid, et rahuldada hoiuste tagamise skeemide vastu esitatud nõudeid. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemide alternatiivse rahastamise korda ei rahastata avaliku sektori vahenditest.“;

f)	lõige 10 jäetakse välja;

lisatakse järgmised lõiked 11, 12 ja 13:

„11. Liikmesriigid tagavad, et artikli 11 lõigetes 1, 2, 3 ja 5 osutatud meetmete kontekstis võivad hoiuste tagamise skeemid kasutada enne likviidsete käibevahendite kasutamist ja enne artikli 10 lõikes 8 osutatud erakorraliste osamaksete kogumist vahendeid, mis pärinevad artikli 10 lõikes 9 osutatud alternatiivse rahastamise korrast▌. ▌

12. Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks

a)	lõikes 2 osutatud sihttasemele vastavate likviidsete käibevahendite arvutamise metoodika, sealhulgas hoiuste tagamise skeemide likviidsete käibevahendite ja sissemakstud vahenditest tulenevate likviidsete käibevahendite kategooriate piiritlemine;

b)	lõikes 2 osutatud sihttaseme saavutamise protsessi üksikasjad pärast seda, kui hoiuste tagamise skeem on kasutanud likviidseid käibevahendeid artikli 11 kohaselt.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev, mis saabub 24 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist].

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat direktiivi, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

13. Hiljemalt … [väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev, mis saabub 24 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist] töötab Euroopa Pangandusjärelevalve välja suunised, et aidata hoiuste tagamise skeemidel likviidseid käibevahendeid mitmekesistada, ja selle kohta, kuidas hoiuste tagamise skeemid saaksid investeerida väikese riskiga varadesse, mida kohaldatakse hoiuste tagamise skeemide likviidsete käibevahendite suhtes.“

12)

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Rahaliste vahendite kasutamine

1. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid kasutavad artiklis 10 osutatud likviidseid käibevahendeid peamiselt selleks, et tagada tagasimaksed hoiustajatele ▌kooskõlas artikliga 8▌.

2. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid kasutavad likviidseid käibevahendeid selleks, et rahastada kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 109 krediidiasutuste kriisilahendust. Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutused määravad kindlaks summa, mille hoiuste tagamise skeem peab krediidiasutuste kriisilahenduse rahastamiseks sisse maksma, kui need kriisilahendusasutused on hoiuste tagamise skeemiga käesoleva direktiivi artiklis 11e osutatud vähima kulu testi kontrolli tulemuste üle konsulteerinud. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid reageerivad sellisele konsulteerimisele viivitamata.

3. Liikmesriigid lubavad hoiuste tagamise skeemidel kasutada likviidseid käibevahendeid ennetusmeetmeteks krediidiasutuse kasuks, nagu on osutatud artiklis 11a, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)	krediidiasutust ei ole direktiivi 2014/59/EL artikli 32 lõike 4 kohaselt tunnistatud maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetuks muutuvaks ;

b)	hoiuste tagamise skeem on kinnitanud, et meetme maksumus ei ületa hoiustajatele tagasimaksmise kulusid, mis on arvutatud artikli 11e kohaselt;

c)	kõik artiklites 11a ja 11b sätestatud tingimused on täidetud.

4. Kui likviidseid käibevahendeid kasutatakse lõigetes 3 ja 5 osutatud ennetusmeetmete või alternatiivsete meetmete jaoks, annavad osalevad krediidiasutused hoiuste tagamise skeemide käsutusse viivitamata selliste meetmete võtmiseks kasutatavad rahalised vahendid, vajaduse korral erakorraliste osamaksete vormis, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)	tekib hoiustajatele tagasimaksmise või kriisilahendusse sekkumise vajadus ja hoiuste tagamise skeemi likviidsed käibevahendid moodustavad alla kahe kolmandiku sihttasemest;

hoiuste tagamise skeemi likviidsete käibevahendite maht langeb pärast ennetusmeetmete rahastamist alla 40 % sihttasemest , välja arvatud juhul, kui ennetavate meetmetega hõlmatud krediidiasutus(t)e või investeerimisühingu(te) tagasimaksegraafikus on ette nähtud, et kõnealused krediidiasutused või investeerimisühingud teevad tagasimakse 12 kuu jooksul, mille tulemusel ületavad likviidsed käibevahendid 40 % sihttasemest .

5. Kui krediidiasutus likvideeritakse kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 32b, et turult väljuda või selle pangandustegevus lõpetada, lubavad liikmesriigid ▌hoiuste tagamise skeemidel kasutada likviidseid käibevahendeid alternatiivsete meetmete jaoks, et säilitada hoiustajate juurdepääs oma hoiustele, sealhulgas vara ja kohustuste üleandmine ning hoiuste üleandmine, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

a)	hoiuste tagamise skeem kinnitab, et meetme maksumus ei ületa hoiustajatele tagasimaksmise kulusid, mis on arvutatud käesoleva direktiivi artikli 11e kohaselt;

b)	käesoleva direktiivi artiklis 11d sätestatud tingimused on täidetud ;

kui meede võetakse vara või kohustuste üleandmise vormis, hõlmab üleandmine kohustusi, mis esinevad ühes või mitmes järgmises vormis:

i)	tagatud hoiused;

ii)	füüsiliste isikute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kõlblikud hoiused;

iii)	füüsiliste isikute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hoiused, mis oleksid kõlblikud hoiused, kui need ei oleks avatud liidus asutatud finantsinstitutsioonide väljaspool liitu asuvate filiaalide kaudu;

iv)	kõik kohustused, mis on maksejõuetusmenetluse korral riiklikus võlausaldajate hierarhias tagatud hoiuste suhtes kõrgema nõudeõiguse järguga kui tagatud hoiused.“

13)

Lisatakse järgmised artiklid 11a kuni 11e:

„Artikkel 11a

Ennetusmeetmed

1. ▌Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid kasutavad likviidseid käibevahendeid artikli 11 lõikes 3 osutatud ennetusmeetmete jaoks, tingimusel et kõik järgmised tingimused on täidetud:

a)	krediidiasutuse taotlusele selliste ennetusmeetmete rahastamiseks lisatakse märkus, mis sisaldab artiklis 11b osutatud meetmeid;

b)	krediidiasutus on konsulteerinud artiklis 11b osutatud märkuses kavandatud meetmete üle pädeva asutusega;

hoiuste tagamise skeemi ennetusmeetmete võtmine on seotud toetatavale krediidiasutusele seatud nõuetega, mis sisaldavad vähemalt krediidiasutuse rangemat riskide seiret koos sellist seiret hõlbustava juhtimiskorraga, hoiuste tagamise skeemi ulatuslikumat kontrolliõigust ja sagedasemat aruandlust pädevatele asutustele ;

d)	hoiuste tagamise skeemi ennetusmeetmete võtmise tingimus on hoiustajate tegelik juurdepääs tagatud hoiustele;

e)	liitunud krediidiasutused on suutelised tasuma artikli 11 lõike 4 kohaseid erakorralisi osamakseid;

krediidiasutus täidab oma käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi , talle ei ole viimase viie aasta jooksul juba antud erakorralist avaliku sektori finantstoetust kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 32c lõike 1 punktiga a ning ta on täielikult täitnud tagasimaksegraafikut või on kõik varasemad erakorralised avaliku sektori finantstoetused või ennetusmeetmed tagasi maksnud;

fa)	ennetusmeetmeid ei kasutata krediidiasutuse või üksuse kantud kahjumi või lähitulevikus tõenäoliselt tekkiva kahjumi katmiseks, välja arvatud juhul, kui selle meetme puudumine häirib finantsstabiilsust.

2. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemidel on seiresüsteemid ja otsustusmenetlused, mis sobivad ennetusmeetmete valimiseks ja rakendamiseks ning seotud riskide seireks.

3. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid võivad rakendada ennetusmeetmeid ainult siis, kui määratud asutus on kinnitanud, et kõik lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud. Määratud asutus teavitab pädevat asutust ja kriisilahendusasutust.

Kui toetust saav krediidiasutus või investeerimisühing kuulub artikli 1 lõike 2 punktis c osutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi, määrab kõnealune krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeem artiklis 11e osutatud vähima kulu testi tulemuste põhjal kindlaks ennetusmeetmeteks kasutatavate rahaliste vahendite summa, millest teatatakse määratud asutusele.

4. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeem▌ kasutab oma likviidseid käibevahendeid kapitalitoetusega seotud meetmeteks , sealhulgas rekapitaliseerimiseks, vara väärtuse langusega seotud meetmeteks ja vara tagatisteks, üksnes juhul, kui artikli 11b tingimused on täidetud.

Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeem kannab oma aktsiaosaluse või muudes kapitaliinstrumentides oleva osaluse toetatavas krediidiasutuses üle▌ niipea, kui ärilised ja finantsolud seda võimaldavad.

4a. Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks

a)	lõike 1 punktis c osutatud tingimused;

b)	seiresüsteemid ja otsustusmenetlused, mis peavad hoiuste tagamise skeemidel olema vastavalt lõikele 2;

c)	kriisilahendusasutuste, määratud asutuste ja pädevate asutuste vahelise koostöö üksikasjad vastavalt käesoleva artikli lõigetele 1 ja 3, võttes arvesse artiklis 11b sätestatud nõudeid.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt... [üks aasta pärast käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäeva].

Artikkel 11b

▌Ennetusmeetmete rahastamise nõuded

1. Liikmesriigid tagavad, et krediidiasutused, kes taotlevad hoiuste tagamise skeemilt kooskõlas artikli 11 lõikega 3 ennetusmeetmete rahastamist, esitavad pädevale asutusele ▌teate meetmete kohta, mida need krediidiasutused kohustuvad võtma , et tagada vastavus kohaldatavatele järelevalvenõuetele vastavalt direktiivile 2013/36/EL ja määrusele (EL) nr 575/2013.

2. Lõikes 1 osutatud teates esitatakse meetmed, millega ohjatakse finantsusaldusväärsuse halvenemise riski ning tugevdatakse krediidiasutuse kapitali- ja likviidsuspositsiooni.

2a. Kui hoiuste tagamise skeemi rahalisi vahendeid kasutatakse ennetusmeetmete võtmiseks kooskõlas käesoleva direktiivi artikli 11 lõikega 3, nõuab pädev asutus, et toetust saav krediidiasutus ajakohastaks, kui see on kohaldatav, direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 32 määratletud finantsseisundi taastamise kava või kõnealuse direktiivi artikli 2 lõike 1 punktis 33 määratletud konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava. Pädev asutus annab toetatavale krediidiasutusele korralduse rakendada direktiivi 2014/59/EL artikli 6 lõike 6 kolmandas lõigus osutatud meetmeid, kui kõnealuse direktiivi artikli 6 lõike 6 tingimused on täidetud.

3. Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 kohase kapitalitoetusmeetme korral katavad hoiuste tagamise skeemi likviidsed käibevahendid üksnes jooksva kapitalipuudujäägi, tuginedes järgmistele elementidele, nagu on näidatud teates:

a)	algne kapitali puudujääk, mis on kindlaks tehtud liidu stressitesti, vara kvaliteedi läbivaatamise või samaväärse hindamise käigus või järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise käigus, mida on kinnitanud pädev asutus;

b)	kapitali suurendamise meetmed, mida rakendatakse kuue kuu jooksul pärast ettevõtte reorganiseerimise kava esitamist;

c)	kaitsemeetmed, mis takistavad rahaliste vahendite väljavoolu, sealhulgas lõikes 5 osutatud meetmed;

d)	asjakohasel juhul toetatava krediidiasutuse aktsionäride ja allutatud nõuete omanike osamaksed.

Kapitali puudujäägi kindlaksmääramisel võib hoiuste tagamise skeem võtta arvesse ka kõiki tulevikku vaatavaid kapitali piisavuse hinnanguid, sealhulgas direktiivi 2013/36/EL artiklis 142 osutatud kapitali säilitamise kava.

Liikmesriigid tagavad, et kui krediidiasutus on artikli 1 lõike 2 punktis c osutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liige, määratakse kapitali puudujääk kindlaks krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi alusel.

Kapitali puudujäägi kindlaksmääramisel teavitab hoiuste tagamise skeem pädevat asutust.

4. Liikmesriigid tagavad, et ▌lõikes 1 osutatud teates nähakse ette ennetusmeetmetest väljumise strateegia, sealhulgas krediidiasutuse poolt selgelt kindlaks määratud tagasimaksegraafik kõigi ennetusmeetmete raames saadud tagasimakstavate rahaliste vahendite kohta . Seda teavet ei avalikustata enne ühe aasta möödumist väljumisstrateegia lõpuleviimisest või parandusmeetmete kava rakendamisest või artikli 11c lõike 3 kohase hindamise lõpuleviimisest.

5. Liikmesriigid tagavad, et toetatav krediidiasutus ei maksa dividende, ei osta tagasi aktsiaid ega maksa muutuvtasu ning et toetatav krediidiasutus ei võta tühistamatut kohustust maksta välja dividende, osta tagasi aktsiaid või maksta muutuvtasu. Pädev asutus võib seda keeldu erandkorras osaliselt piirata, kui krediidiasutus tõendab pädevat asutust rahuldaval viisil, et ta on õiguslikult kohustatud dividende välja maksma. ▌Liikmesriigid tagavad, et käesoleva lõike kohased piirangud kehtivad seni, kuni toetatav krediidiasutus on hüvitanud hoiuste tagamise skeemile sama summa, mida kasutati ennetusmeetmete võtmiseks.

5a. Liikmesriigid tagavad, et kuue kuu jooksul pärast esialgse rahalise toetuse andmist esitab toetust saav krediidiasutus pädevale asutusele ettevõtte reorganiseerimise kava. Kui pädev asutus ei ole veendunud, et ettevõtte reorganiseerimise kava on pikaajalise elujõulisuse tagamiseks usaldusväärne ja teostatav, peatatakse asjaomase krediidiasutuse suhtes võetavad ennetusmeetmed ning pädev asutus rakendab asjakohaseid meetmeid pikaajalise elujõulisuse tagamiseks.

Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust, kui krediidiasutus kuulub artikli 1 lõike 2 punktis c osutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi, kiidab ettevõtte reorganiseerimise kava heaks krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeem pärast pädeva asutusega konsulteerimist.

6. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 5a osutatud ettevõtte reorganiseerimise kavas kavandatud meetmed on kooskõlas komisjoni poolt vastavalt liidu riigiabi raamistikule nõutava krediidiasutuse restruktureerimiskavaga.

6a. Pädev asutus esitab ettevõtte reorganiseerimise kava kriisilahendusasutusele. Kriisilahendusasutus võib ettevõtte reorganiseerimise kava läbi vaadata, et teha kindlaks meetmed, millel võib olla negatiivne mõju asjaomase krediidiasutuse kriisilahenduskõlblikkusele, ning esitada pädevale asutusele kõnealuseid küsimusi käsitlevaid soovitusi. Kriisilahendusasutus edastab oma hinnangu ja soovitused pädeva asutuse määratud tähtaja jooksul.

Artikkel 11c

Parandusmeetmete kava

1. Liikmesriigid tagavad, et kui krediidiasutus ei täida artikli 11b lõikes 1 osutatud teates või artikli 11b lõike 5a esimeses lõigus osutatud ettevõtte reorganiseerimise kavas kirjeldatud kohustusi või ei maksa ennetusmeetmete raames antud summat tähtajaks tagasi või ei järgi artikli 11b lõike 4 kohast väljumisstrateegiat , teatab hoiuste tagamise skeem sellest viivitamata pädevale asutusele.

2. Lõikes 1 osutatud olukorras tagavad liikmesriigid, et pädev asutus nõuab , et krediidiasutus esitaks määratud asutusele ja hoiuste tagamise skeemile ühekordse parandusmeetmete kava, milles kirjeldatakse samme, mida krediidiasutus astub järelevalvenõuete täitmise tagamiseks , oma pikaajalise elujõulisuse tagamiseks ja hoiuste tagamise skeemi poolt ennetusmeetmesse antud summa tagasimaksmiseks, samuti sellega seotud ajakava. Määratud asutus ja hoiuste tagamise skeem konsulteerivad parandusmeetmete kavas kavandatud meetmete osas pädeva asutusega.

3. Kui pädev asutus ei ole veendunud, et parandusmeetmete kava on usaldusväärne või teostatav, või kui krediidiasutus parandusmeetmete kava ei järgi, ei võta hoiuste tagamise skeem selle krediidiasutuse kasuks täiendavaid ennetusmeetmeid ning asjaomased ametiasutused hindavad kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 32, kas krediidiasutus on maksejõuetu või tõenäoliselt maksejõuetuks jääv .

4. Hiljemalt... [väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev, mis saabub 24 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist] annab Euroopa Pangandusjärelevalve välja suunised, milles sätestatakse artikli 11b lõigetes 3–5a osutatud ennetusmeetmetega kaasneva ettevõtte reorganiseerimise kava ja käesoleva artikli lõikes 1 osutatud parandusmeetmete kava elemendid.

Artikkel 11d

Alternatiivsed meetmed

1. ▌Liikmesriigid võimaldavad kasutada hoiuste tagamise skeemi rahalisi vahendeid artikli 11 lõikes 5 osutatud alternatiivsete meetmete jaoks. Liikmesriigid tagavad, et kui hoiuste tagamise skeemid rahastavad selliseid meetmeid, turustavad krediidiasutused varasid, õigusi ja kohustusi, mida need krediidiasutused kavatsevad üle kanda, või korraldavad nende turustamise. Ilma et see piiraks liidu riigiabi raamistiku kohaldamist, peab selline turustamine vastama kõigile järgmistele tingimustele:

a)	turustamine on avatud ja läbipaistev ning ülekantavate varade, õiguste ja kohustuste kohta ei esitata eksitavat teavet;

b)	turustamisel ei soosita ega diskrimineerita võimalikke ostjaid ega anta võimalikule ostjale eeliseid;

c)	turustamisel ei esine huvide konflikti;

d)	turustamisel arvestatakse kiire lahenduse vajadusega, võttes arvesse artikli 3 lõike 2 teises lõigus artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis a osutatud kindlaksmääramisele sätestatud tähtaega;

e)	turustamise eesmärk on asjaomaste varade, õiguste ja kohustuste võimalikult kõrge müügihind.

1a. Liikmesriigid tagavad, et kui hoiuste tagamise skeemi kasutatakse krediidiasutuse puhul kooskõlas artikli 11 lõikega 5, ja tingimusel, et sellise meetmega tagatakse, et füüsilistel isikutel ning mikro-, väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel on jätkuvalt juurdepääs oma hoiustele, panustab krediidiasutusega seotud hoiuste tagamise skeem hoiustajate kahjude kandmise ärahoidmiseks järgmistes summades:

i)	summa, mis on vajalik, et katta tagatud hoiuste ja kohustuste, mille nõuete rahuldamisjärk on sama või kõrgem, ning saajale üleantavate varade koguväärtuse vahe ning

ii)	vajaduse korral summa, mis on vajalik saaja kapitali neutraalsuse tagamiseks pärast üleandmist.

Artikkel 11e

Vähima kulu test

1. Kaaludes hoiuste tagamise skeemide vahendite kasutamist artikli 11 lõigetes 2, 3 või 5 osutatud meetmete jaoks, tagavad liikmesriigid, et hoiuste tagamise skeemid võrdlevad järgmist:

a)	hoiuste tagamise skeemide hinnangulised kulud artikli 11 lõigetes 2, 3 või 5 osutatud meetmete rahastamiseks;

b)	artikli 8 lõike 1 kohaselt hoiustajatele tagasimaksmise hinnanguline kulu.

2. Lõikes 1 osutatud võrdluse suhtes kohaldatakse järgmist:

a)	lõike 1 punktis a osutatud kulude hindamisel võtab hoiuste tagamise skeem arvesse meetmega seotud eeldatavat tulu, tegevuskulusid ja võimalikku kahju;

artikli 11 lõigetes 2 ja 5 osutatud meetmete puhul lähtub hoiuste tagamise skeem oma lõike 1 punktis b osutatud hoiustajatele tagasimaksmise kulude prognoosimisel krediidiasutuse varade ja direktiivi 2014/59/EL artikli 36 lõikes 1 nimetatud kohustuste hindamisest ning selle direktiivi artikli 36 lõikes 8 osutatud hinnangust;

artikli 11 lõigetes 2, 3 ja 5 osutatud meetmete puhul võtab hoiuste tagamise skeem lõike 1 punktis b osutatud hoiustajatele tagasimaksmise kulude hindamisel arvesse sissenõudmiste eeldatavat suhet, hoiuste tagamise skeemi rahastamise võimalikke lisakulusid ja võimalikke kulusid hoiuste tagamise skeemi jaoks, mis tulenevad võimalikust majanduslikust ja finantsilisest ebastabiilsusest, sealhulgas vajadust kasutada hoiuste tagamise skeemi volituste raames lisavahendeid, et kaitsta hoiustajaid ja finantsstabiilsust ning vältida ülekandumist ;

d)	artikli 11 lõikes 3 osutatud meetmete puhul korrutab hoiuste tagamise skeem hoiustajatele tagasimaksmise kulude hindamisel lõike 5 punktis b osutatud metoodika kohaselt arvutatud hinnangulise sissenõudesummade suhte 85 %ga.

3. Liikmesriigid tagavad, et summa, mida kasutatakse artikli 11 lõikes 2 osutatud krediidiasutuste kriisilahenduse rahastamiseks, artikli 11 lõikes 3 osutatud ennetusmeetmete või artikli 11 lõikes 5 osutatud alternatiivsete meetmete võtmiseks, ei ületa krediidiasutusesse paigutatud tagatud hoiuste summat.

4. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused ja kriisilahendusasutused esitavad hoiuste tagamise skeemile kogu lõikes 1 osutatud võrdluse jaoks vajaliku teabe. Liikmesriigid tagavad, et kriisilahendusasutus esitab hoiuste tagamise skeemile hinnangulise kulu, mille tekitab hoiuste tagamise skeemile panustamine artikli 11 lõikes 2 osutatud krediidiasutuse kriisilahendusse.

4a. Liikmesriigid tagavad võimalikult kiiresti pärast alternatiivsete meetmete võtmist, et hoiuste tagamise skeem jagab pädeva asutuse, kriisilahendusasutuse ja määratud asutusega käesoleva artikli kohaselt tehtud arvutuse põhielementide kokkuvõtet. See kokkuvõte sisaldab eelkõige hoiuste tagamise skeemi jaoks hoiustajatele tagasimaksmise hinnangulisest kulust tuletatud sissenõudmismäära ja asjaomaste aluseks olevate eelduste üldist põhjendust.

5. Võttes arvesse direktiivi 2014/59/EL artikli 36 lõike 16 kohaselt vastu võetud regulatiivseid tehnilisi standardeid, töötab Euroopa Pangandusjärelevalve▌ välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks

a)	lõike 1 punktis a osutatud hinnangulise kulu arvutamise metoodika, milles võetakse arvesse asjaomase meetme erijooni;

lõike 1 punktis b osutatud hoiustajatele tagasimaksmise hinnangulise kulu arvutamise metoodika, sealhulgas lõike 2 punktis c osutatud eeldatavad tagasimaksed, hoiuste tagamise skeemi rahastamise võimalikud lisakulud ning hoiuste tagamise skeemi võimalikud kulud, mis tulenevad võimalikust majanduslikust ja finantsilisest ebastabiilsusest, sealhulgas vajadus kasutada hoiuste tagamise skeemi volituste raames lisavahendeid, et kaitsta hoiustajaid ja finantsstabiilsust ning vältida ülekandumist;

c)	viis, kuidas võtta punktides a, b ja c osutatud metoodikates vajaduse korral arvesse raha väärtuse muutust aja jooksul kogunenud võimaliku tulu tõttu.

Esimese lõigu punktis b osutatud hoiuste tagamise skeemi võimaliku lisakulu arvutamisel võetakse metoodikas arvesse järgmist:

a)	tagasimakseprotsessiga seotud halduskulud;

b)	halduskulud, mis on seotud osamaksete kogumisega vastavalt artikli 10 lõikele 8, kui selliseid osamakseid on vaja hoiustajatele tagasimaksmiseks, ning alternatiivse rahastamise korra kasutuselevõtmise kulud vastavalt artikli 10 lõikele 9.

Lõike 1 punktis b osutatud hoiustajatele tagasimaksmise hinnanguliste kulude arvutamisel tuleb artikli 11 lõigetes 2, 3 või 5 osutatud meetmete puhul võtta punktis b osutatud metoodikas arvesse ülekanduvat mõju, majanduslikke ja finantsriske ning pangandussüsteemi maine kahjustamist, sealhulgas vajaduse korral ühise kaubamärgi kaitset ning ennetusmeetmete tähtsust hoiuste tagamise skeemi seaduses sätestatud või lepinguliste ülesannete jaoks, sealhulgas artikli 1 lõike 2 punktis c osutatud krediidiasutuste kaitseskeemid.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt... [väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev, mis saabub 12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist].

Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat direktiivi, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivseid tehnilisi standardeid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.“

;

13a)

Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„1. Artiklis 10 osutatud osamaksed hoiuste tagamise skeemidesse põhinevad tagatud hoiuste summal ja üksiku hoiuste tagamise skeemi vastavate liikmete riskitasemel.

Liikmesriigid võivad näha ette väiksemad osamaksed hoiuste tagamise skeemiga seotud krediidiasutuste riigisisese õigusega reguleeritud madala riskiga sektorites.

Liikmesriigid võivad teha otsuse, et krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemide liikmed teevad hoiuste tagamise skeemidesse väiksemaid osamakseid.

Liikmesriigid võivad lubada, et keskasutuse ja kõigi määruse (EL) nr 575/2013 artikli 10 lõikes 1 osutatud selle keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutuste suhtes kohaldatakse tervikuna keskasutuse ja sellega seotud krediidiasutuste jaoks konsolideeritud alusel määratud riskikaalu.

Liikmesriigid võivad otsustada, et krediidiasutused tasuvad minimaalse osamakse, olenemata nende tagatud hoiuste summast.

2. Hoiuste tagamise skeemid võivad kasutada oma liikmete riskipõhiste osamaksete kindlaksmääramiseks ja arvutamiseks oma riskipõhiseid meetodeid. Osamaksete arvutamine on proportsionaalne liikmete riskiga ja selles arvestatakse nõuetekohaselt eri ärimudelite riskiprofiile. Nende meetoditega võib samuti arvesse võtta bilansi aktivaid ning riskinäitajaid, nagu kapitali adekvaatsus, vara kvaliteet ja likviidsus.

Iga meetodi kiidab heaks pädev asutus koostöös määratud asutusega. Euroopa Pangandusjärelevalvele teatatakse heakskiidetud meetodid.

3. Selleks et tagada käesoleva direktiivi järjekindel rakendamine, töötab Euroopa Pangandusjärelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada meetodeid hoiuste tagamise skeemide poolt osamaksete arvutamiseks kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 1 ja 2.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab nimetatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt... [12 kuud pärast käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäeva].

14)

Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid hõlmavad krediidiasutuste teistes liikmesriikides asutatud filiaalide hoiustajaid, kes asuvad liikmesriikides, kus nende skeemi liikmeks olevad krediidiasutused kasutavad direktiivi 2013/36/EL V jaotise 3. peatükis osutatud teenuste osutamise vabadust.“

;

lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:

„Erandina esimesest lõigust tagavad liikmesriigid, et päritoluliikmesriigi hoiuste tagamise skeem võib otsustada maksta tagasi otse filiaalides hoiustajatele, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

i)	sellise tagasimaksega seotud halduskoormus ja -kulud on väiksemad kui vastuvõtva liikmesriigi hoiuste tagamise skeemi tagasimaksed;

ii)	päritoluliikmesriigi hoiuste tagamise skeem tagab, et hoiustajate olukord ei ole halvem kui siis, kui tagasimaksmine oleks tehtud esimese lõigu kohaselt ;

iia)	tagasimakse tehakse samas vääringus, mis oleks olnud juhul, kui tagasimakse oleks tehtud esimese lõigu kohaselt.“ ;

lisatakse järgmised lõiked 2a ja 2b:

„2a. Liikmesriigid tagavad, et päritoluliikmesriigi hoiuste tagamise skeemiga sõlmitud lepingu alusel võib vastuvõtva liikmesriigi hoiuste tagamise skeem tegutseda kontaktpunktina nende krediidiasutuste hoiustajate jaoks, kes kasutavad direktiivi 2013/36/EL V jaotise 3. peatükis osutatud teenuste osutamise vabadust, ning talle hüvitatakse kantud kulud.

2b. Lõigetes 2 ja 2a osutatud juhtudel tagavad liikmesriigid, et päritoluliikmesriigi hoiuste tagamise skeemil ja asjaomase vastuvõtva liikmesriigi hoiuste tagamise skeemil on sõlmitud kokkulepe väljamaksete tingimuste, sealhulgas kõigi kantud kulude hüvitamise tingimuste, hoiustajate kontaktpunkti, ajakava ja makseviisi kohta. Päritoluliikmesriigi hoiuste tagamise skeem esitab vastuvõtva liikmesriigi hoiuste tagamise skeemile teabe hoiustajate arvu, tagatud hoiuste summa ja nendega seotud võimalike asjakohaste muudatuste kohta.“;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Liikmesriigid tagavad, et kui krediidiasutus ei ole enam hoiuste tagamise skeemi liige ja ühineb mõne teise liikmesriigi hoiuste tagamise skeemiga või kui osa krediidiasutuse tegevusest läheb teise liikmesriigi hoiuste tagamise skeemi alla, kannab algne hoiuste tagamise skeem vastuvõtvale hoiuste tagamise skeemile üle summa, mis kajastab täiendavaid võimalikke kohustusi, mida vastuvõttev hoiuste tagamise skeem ülekandmise tulemusel kannab, võttes arvesse ülekandmise mõju nii vastuvõtva hoiuste tagamise skeemi kui ka algse hoiuste tagamise skeemi finantsseisundile võrreldes nende kaetavate riskidega. ▌

Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada ülekantava summa arvutamise metoodikat, et tagada ülekandmise neutraalne mõju mõlema hoiuste tagamise skeemi finantsseisundile võrreldes nende kaetavate riskidega.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab nimetatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt... [12 kuud pärast käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus käesolevat direktiivi täiendada, võttes vastu käesoleva lõike teises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.“;

e)	lisatakse järgmine lõige 3a: „3a. Lõike 3 kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et algne hoiuste tagamise skeem kannab kõnealuses lõikes osutatud summa üle ühe kuu jooksul alates hoiuste tagamise skeemide liikmesuse muutumisest.“ ;

lisatakse järgmine lõige 9:

„9. Euroopa Pangandusjärelevalve annab hiljemalt... [24 kuud pärast käesoleva muutmisdirektiivi jõustumise kuupäeva] välja suunised lõikes 2 osutatud algse ja vastuvõtva hoiuste tagamise skeemide vastavate rollide kohta, sealhulgas loetelu asjaoludest ja tingimustest, mille alusel päritoluliikmesriigi hoiuste tagamise skeem hüvitab lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt teises liikmesriigis asuvate filiaalide hoiustajatele.“

15)

Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

„ Artikkel 15

Kolmandates riikides asuvate krediidiasutuste filiaalid

Liikmesriigid nõuavad, et nende krediidiasutuste filiaalid, mille peakontor asub väljaspool liitu, ühineksid nende territooriumil asuva hoiuste tagamise skeemiga, enne kui nad lubavad sellistel filiaalidel võtta vastu kõlblikke hoiuseid nendes liikmesriikides.

Liikmesriigid tagavad, et sellised filiaalid teevad hoiuste tagamise skeemi sissemakseid kooskõlas artikliga 13. “

16)

Lisatakse järgmine artikkel 15a:

„ Artikkel 15a

Skeemi liikmeks olevad krediidiasutused, millel on filiaalid kolmandates riikides

Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid ei hõlma hoiustajaid filiaalides, mille nende liikmeks olevad krediidiasutused on asutanud kolmandates riikides, välja arvatud juhul, kui need hoiuste tagamise skeemid koguvad määratud asutuse loal asjaomastelt krediidiasutustelt vastavaid osamakseid.

Euroopa Pangandusjärelevalve annab välja suunised, milles täpsustatakse asjaolud, mille korral määratud asutused peaksid heaks kiitma hoiuste tagamise skeemide liikmeks olevate krediidiasutuste poolt kolmandates riikides asutatud filiaalide hoiustajate kaitse.“

17)

Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid tagavad, et krediidiasutused annavad olemasolevatele ja võimalikele hoiustajatele teavet, mida neil on vaja selle hoiuste tagamise skeemi tuvastamiseks, kuhu krediidiasutus ja selle filiaalid liidus kuuluvad. Krediidiasutused esitavad selle teabe teabelehel, mis koostatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) XX/XXXX [Euroopa ühtne juurdepääsupunkti määrus] artikli 2 punktis 3 määratletud andmete väljavõttu võimaldav vormingus (*7)**.

(*7) *** Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev] määrus (EL) XX/XXX, millega luuakse Euroopa ühtne juurdepääsupunkt, mis tagab keskse juurdepääsu finantsteenuste, kapitaliturgude ja kestlikkusega seotud avalikult kättesaadavale teabele.“;"

lisatakse järgmine lõige 1a:

„1a. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud teabeleht sisaldab kõike järgmist:

i)	põhiteave hoiuste kaitse kohta;

ii)	krediidiasutuse kui esimese kontaktpunkti kontaktandmed teabelehe sisu kohta teabe saamiseks;

iii)	artikli 6 lõikes 1 ja artikli 6 lõikes 2 osutatud hoiuste tagamise ulatus eurodes või vajaduse korral muus vääringus;

iv)	kohaldatavatest hoiuste tagamise skeemidest väljaarvamine;

v)	ühiskontode kaitse piirmäär;

vi)	hüvitamise aeg krediidiasutuse maksejõuetuse korral;

vii)	hüvitamise vääring;

viii)

hoiuste kaitsmise eest vastutav hoiuste tagamise skeem, sealhulgas viide selle veebisaidile.“

;

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Liikmesriigid tagavad, et krediidiasutused esitavad lõikes 1 osutatud teabelehe enne hoiuste vastuvõtmise lepingu sõlmimist ja seejärel kord iga kord, kui esitatud teave muutub . Hoiustajad kinnitavad selle teabelehe kättesaamist , välja arvatud juhul, kui teave tehakse avalikult kättesaadavaks .“

;

d)	lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega: „Liikmesriigid tagavad, et krediidiasutused kinnitavad oma hoiustajate kontoväljavõtetel, et hoiused on kõlblikud hoiused, kaasa arvatud viide lõikes 1 osutatud teabelehele.“;

e)	lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Liikmesriigid tagavad, et krediidiasutused teevad lõikes 1 osutatud teabe kättesaadavaks keeles, milles hoiustaja ja krediidiasutus leppisid kokku kontot avades, või filiaali asukohaliikmesriigi riigikeeles või -keeltes.“ ;

lõiked 6 ja 7 asendatakse järgmisega:

„6. Liikmesriigid tagavad, et krediidiasutuste ühinemiste, krediidiasutuse tütarettevõtjate filiaalideks muutmise või muude sarnaste toimingute korral teavitavad krediidiasutused oma hoiustajaid sellest vähemalt kuu aega enne toimingu jõustumist, välja arvatud juhul, kui pädev asutus lubab ärisaladusele või finantsstabiilsuse tagamisele tuginedes lühemat tähtaega. Teates selgitatakse toimingu mõju hoiustajate kaitsele.

Liikmesriigid tagavad, et kui esimeses lõigus osutatud toimingute tulemusena väheneb nendes krediidiasutustes hoiustajate hoiuste kaitse, teavitavad asjaomased krediidiasutused neid hoiustajaid, et nad võivad oma kõlblikud hoiused, sealhulgas kõik kogunenud intressid ja hüved, kolme kuu jooksul pärast esimeses lõigus osutatud teatamist välja võtta või teise krediidiasutusse ilma trahvideta üle kanda summas, mis on võrdne nende hoiuste kaotatud tagatisega.

7. Liikmesriigid tagavad, et krediidiasutused, kes ei ole enam hoiuste tagamise skeemi liikmed, teavitavad sellest oma hoiustajaid vähemalt üks kuu enne liikmesuse lõppu. Kõnealune teave sisaldab selgitust selle kohta, millist mõju avaldab liikmesuse lõppemine hoiustajate kaitsele. Liikmesriigid tagavad, et kui krediidiasutus lakkab olemast hoiuste tagamise skeemi liige, võivad tema hoiustajad kanda ülekandekulusid kandmata oma hoiused üle teise krediidiasutusse või investeerimisühingusse, kes on sama hoiuste tagamise skeemi liikmed.“

;

lisatakse järgmine lõige 7a:

„7a. Liikmesriigid tagavad, et asjaomased määratud asutused, hoiuste tagamise skeemid ja krediidiasutused teavitavad hoiustajaid, sealhulgas teabe avaldamisega oma veebisaidil, sellest, et asjaomane haldusasutus on teinud artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis a osutatud otsuse või et õigusasutus on teinud artikli 2 lõike 1 punkti 8 alapunktis b osutatud otsuse.“

;

lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8. Liikmesriigid tagavad, et kui hoiustaja kasutab internetipanka, esitavad krediidiasutused teabe, mida nad peavad oma hoiustajatele käesoleva direktiivi alusel esitama, elektrooniliselt, välja arvatud juhul, kui hoiustaja taotleb selle teabe saamist paberkandjal.“

;

lisatakse järgmine lõige 9:

„9. Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, millega määratakse kindlaks

a)	lõikes 1a osutatud teabelehe sisu ja vorm;

b)	kord, mille kohaselt määratud asutused, hoiuste tagamise skeemid või krediidiasutused edastavad hoiustajatele teated, ja teates esitatava teabe sisu artiklites 8b ja 8c ning käesoleva artikli lõigetes 6, 7 ja 7a osutatud olukordades.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt... [väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev, mis saabub 12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 15.“

18)

Lisatakse järgmine artikkel 16a:

„ Artikkel 16a

Teabevahetus krediidiasutuste ja hoiuste tagamise skeemide vahel ning ametiasutuste aruandlus

1. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemid saavad vähemalt kord aastas ja taotluse korral igal ajal ▌oma liikmeskrediidiasutustelt kogu teabe, mis on vajalik hoiustajatele tagasimaksete tegemiseks vastavalt artikli 5 lõikes 4 sätestatud tuvastamisnõudele, sealhulgas artikli 8 lõike 5 ning artiklite 8b ja 8c kohase teabe.

2. Liikmesriigid tagavad, et krediidiasutused esitavad vähemalt kord aastas ja taotluse korral igal ajal hoiuste tagamise skeemile, mille liikmed nad on, teabe järgmise kohta:

a)	nende krediidiasutuste filiaalide hoiustajad;

b)	hoiustajad, kes saavad skeemi liikmete osutatavaid teenuseid teenuste osutamise vabaduse alusel.

Punktides a ja b osutatud teabes märgitakse liikmesriigid, kus need filiaalid või hoiustajad asuvad.

3. Liikmesriigid teatavad , et hoiuste tagamise skeemid teatavad iga aasta 31. märtsiks Euroopa Pangandusjärelevalvele asjaomases liikmesriigis olevate tagatud hoiuste mahu eelneva aasta 31. detsembri seisuga. Samaks kuupäevaks esitavad hoiuste tagamise skeemid Euroopa Pangandusjärelevalvele ka aruande oma likviidsete käibevahendite summa kohta, sealhulgas laenatud vahendite osa, maksekohustuste ja sihttaseme saavutamise ajakava pärast artikli 10 lõikes 2 osutatud hoiuste tagamise skeemi vahendite väljamaksmist .

4. Liikmesriigid tagavad, et määratud asutused teatavad Euroopa Pangandusjärelevalvele ja Ühtsele Kriisilahendusnõukogule põhjendamatu viivituseta kõigest järgmisest:

a)	peatatud hoiuste kindlaksmääramine artikli 2 lõike 1 punktis 8 osutatud asjaolude kohaselt;

kas mõnda artikli 11 lõigetes 2, 3 ja 5 nimetatud meetmetest on kohaldatud ning kasutatud vahendite summa vastavalt artikli 8 lõikele 1 ning artikli 11 lõigetele 2, 3 ja 5 ning vajaduse korral sissenõutud vahendite summa, sellest hoiuste tagamise skeemile tekkinud kulud ja sissenõudmisprotsessi kestus;

c)	artikli 10 lõikes 3 osutatud alternatiivse rahastamise korra kättesaadavus ja kasutamine;

d)	kõik hoiuste tagamise skeemid, mis on tegevuse lõpetanud, või uute hoiuste tagamise skeemide asutamine, sealhulgas ühinemise või selle tõttu, et hoiuste tagamise skeem alustas piiriülest tegevust.

Esimeses lõigus osutatud teade sisaldab kokkuvõtet, milles kirjeldatakse kõike järgmist:

a)	krediidiasutuse algne olukord;

b)	meetmed, mille jaoks hoiuste tagamise skeemi vahendeid on kasutatud , sealhulgas konkreetsed vahendid, mida on kasutatud artikli 11 lõigetes 2, 3 ja 5 osutatud meetmete jaoks ;

c)	likviidsete käibevahendite eeldatav summa.

5. Euroopa Pangandusjärelevalve avaldab lõigete 2 ja 3 kohaselt saadud teabe ning lõikes 4 osutatud kokkuvõtte põhjendamatu viivituseta.

6. Liikmesriigid tagavad, et hoiuste tagamise skeemi liikmeskrediidiasutuste kriisilahendusasutused tagavad, et hoiuste tagamise skeemid esitavad igal aastal direktiivi 2014/59/EL artikli 10 lõike 7 punktis a osutatud kriisilahenduskavade põhielementide kokkuvõtte ▌.

7. Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, millega määratakse kindlaks lõigetes 1–4 osutatud teabe esitamisel järgitavad menetlused, selle teabe esitamise näidisvormid ja täpsustatakse selle teabe sisu, võttes arvesse hoiustajate liike.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab need rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt … [väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev, mis saabub 12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 15.“

19)	I lisa jäetakse välja.

Artikkel 2

Üleminekusätted

1. Liikmesriigid tagavad, et nende krediidiasutuste filiaalid, mille peakontor asub väljaspool liitu ja mis võtavad vastu kõlblikke hoiuseid liikmesriigis … [väljaannete talitus: palun sisestada jõustumise kuupäev] ja mis ei ole sellel kuupäeval hoiuste tagamise skeemide liikmed, ühinevad nende territooriumil tegutseva hoiuste tagamise skeemiga hiljemalt [väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev, mis saabub kolm kuud pärast jõustumist]. Artikli 1 lõiget 15 ei kohaldata nende filiaalide suhtes kuni [väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev, mis saabub kolm kuud pärast jõustumist].

2. Erandina käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 2014/49/EL artikli 11 lõikest 3 ning seoses ennetusmeetmetega artiklitest 11a, 11b, 11c ja 11e võivad liikmesriigid kuni [väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev, mis saabub 36 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] lubada artikli 1 lõike 1 punktis c osutatud krediidiasutuste kaitseskeemidel järgida riigisiseseid sätteid, millega rakendatakse direktiivi 2014/49/EL artikli 11 lõiget 3 ning mis on kohaldatavad [väljaannete talitus: palun sisestada käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev].

Artikkel 3

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu ja avaldavad need hiljemalt [väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev, mis saabub 24 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid norme alates [väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev, mis saabub 24 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva]. Siiski kohaldavad nad käesoleva direktiiviga muudetud artikli 11 lõike 3 ning seoses ennetusmeetmetega artiklite 11a, 11b, 11c ja 11e järgimiseks vajalikke sätteid alates … [väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev, mis saabub 36 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva]].

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 5

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(*1) Muudatused kogu tekstis tulenevad muudatusettepaneku 1 vastuvõtmisest. Uus või muudetud tekst on esile tõstetud paksus kaldkirjas; väljajäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.

(1) ELT C,, lk.

(2) ELT C,, lk.

(3) ELT C,, lk.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 173, 12.6.2014, lk 149).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/110/EÜ, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ (ELT L 267, 10.10.2009, lk 7).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (uuesti sõnastatud) (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).