1.   SISSEJUHATUS

(1)

26. veebruaril 2025 võttis komisjon vastu teatise „Puhta tööstuse kokkulepe – konkurentsivõime ja süsinikuheite vähendamise ühtne tegevuskava“ (edaspidi „puhta tööstuse kokkulepe“) (1). Käesolev teatis on lisatud puhta tööstuse kokkuleppele ja selles nähakse ette, kuidas liikmesriigid saavad kavandada riigiabimeetmeid, millega toetatakse oma puhta tööstuse kokkuleppega seotud eesmärke.

(2)

Puhta tööstuse kokkuleppes sätestatakse meetmed, millega parandatakse taskukohase energia kättesaadavust, suurendatakse puhta tehnoloogia toodete nõudlust ja pakkumist, kaasatakse avaliku ja erasektori investeeringuid, saavutatakse ringmajandus, arendatakse rahvusvahelisi partnerlusi ning tagatakse oskused ja kvaliteetsed töökohad sotsiaalse õigluse tagamiseks. Sellega nähakse ette terviklik majanduskasvu strateegia, mille eesmärk on arendada liidus konkurentsivõimelist, vastupidavat ja vähese süsinikuheitega tööstust, pakkudes võimalusi investoritele ning edendades sotsiaalset ühtekuuluvust ja võrdsust kõigis piirkondades. Puhta tööstuse kokkulepe tähendab kohustust kiirendada süsinikuheite vähendamist, taasindustrialiseerimist ja innovatsiooni – seda kõike samal ajal ja kogu Euroopas ning tugevdades nii ka Euroopa vastupidavust. Kokkuleppega pakutakse Euroopa tööstusele tugevamat ärimudelit, et teha ulatuslikke kliimaneutraalseid investeeringuid energiamahukatesse tööstusharudesse ja puhtasse tehnoloogiasse. Selles rõhutatakse vajadust teha rohkem investeeringuid, et tagada piisav tootmisvõimsus liidus, luua puhta tehnoloogia jaoks juhtivad turud, alandada kõrgeid energiahindu, luua äriühingutele sobivad tingimused kasvuks, konkurentsiks ja juhtpositsiooni saavutamiseks kogu maailmas ning kõrvaldada välisriikide subsiidiumide põhjustatud moonutused.

1.1.   Vajadus stimuleerida investeeringuid Euroopas

(3)

Puhta tööstuse kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks on vaja märkimisväärseid investeeringuid. Seetõttu tuleb kaasata peamiselt erasektori rahalisi vahendeid, mida tuleb vajaduse korral stimuleerida või täiendada avaliku sektori vahenditega.

(4)

Nagu puhta tööstuse kokkuleppe teatises märgitud, on vaja investeeringuid, et veelgi kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu, hoogustada tööstuse süsinikuheite vähendamist ja tagada puhta tehnoloogia jaoks piisav tootmisvõimsus. Käesolevas teatises täpsustatakse kriteeriume, mida komisjon kohaldab selliste abimeetmete hindamisel, mida liikmesriigid kavatsevad võtta nende eesmärkide saavutamiseks. Sellega antakse liikmesriikidele pikem planeerimisperiood ning ettevõtjatele investeeringute prognoositavus ja kindlus, moonutamata põhjendamatult konkurentsi ja kaubandust ning säilitades ühtekuuluvuse eesmärgid.

(5)

Vajadust suurendada Euroopa nullnetotehnoloogia ja selle põhikomponentide tootmisvõimsust tunnistatakse ka nullnetotööstuse määruses (2), mis juba käsitleb teatavaid takistusi tootmise suurendamisel Euroopas. Liikmesriike julgustatakse kiirendama abikõlblikke investeeringuid puhta tehnoloogia tootmisse, tunnustades neid strateegiliste nullnetotehnoloogia projektidena kooskõlas nullnetotööstuse määruses sätestatud tingimustega. Kuigi nullnetotööstuse määrus suurendab nullnetotehnoloogia sektori konkurentsivõimet, meelitab ligi investeeringuid ja parandab puhta tehnoloogia turulepääsu liidus, võivad teatavad puhta tehnoloogia investeeringud vajada täiendavat toetust, et tagada liidus võimsuse suurendamine, mis võimaldab kiirendada üleminekut nullnetotehnoloogiale ja suurendada Euroopa vastupanuvõimet selles valdkonnas. Seda arvesse võttes sätestatakse käesolevas teatises tingimused, mille alusel võib anda täiendavat avaliku sektori toetust projektidele, mis suurendavad vastupanuvõimet, vähendades samal ajal konkurentsimoonutusi.

(6)

Lisaks võivad liikmesriigid nõudluse poole toetuse pakkumiseks ja puhta tehnoloogia toodete kasutuselevõtu stimuleerimiseks kehtestada maksusoodustusi kiirendatud amortisatsiooni kaudu, sealhulgas võimaldada kliimaneutraalsele majandusele üleminekuks vajaliku puhta tehnoloogia soetamisel selle kohest kuludesse kandmist. Meetmeid, mis ei ole kavandatud konkreetsele ettevõtjale või sektorile valikulise eelise andmiseks ning on õiguslikult ja tegelikult avatud kõigile tegelikele ja potentsiaalsetele ettevõtjatele, käsitatakse üldist laadi meetmetena ja need ei kujuta seega endast riigiabi (3). See kehtib ka toodete kohta, mis ei kuulu käesoleva teatise kohaldamisalasse. Kui aga stiimulid puhta tehnoloogia toodete ostmiseks on valikulised ja hõlmavad seetõttu riigiabi, peab komisjon sellist abi siseturuga kokkusobivaks käesolevas teatises sätestatud tingimuste alusel.

(7)

Rahastamisvahendite abil erasektori investeeringute kaasamine on äärmiselt oluline. Näiteks saavad liikmesriigid teha koos erainvestoritega kaasinvesteeringuid turutingimustel (4). Samal ajal ei soovi teatavad erainvestorite rühmad, nagu pensionifondid ja kindlustusandjad, oma üldisest investeerimisvõimest hoolimata endiselt riske võtta. Seetõttu esitatakse teatises ka tingimused, mille alusel liikmesriigid saavad selliseid erainvestoreid veelgi enam stimuleerida kavade abil, millega vähendatakse teatavatesse projektiportfellidesse investeerimise riske. Need kavad peavad tagama täiendavuse: see tähendab, et investeeringutega seotud riske vähendades kaasatakse erainvestoreid, kes muidu ei oleks sama liiki projektidesse investeerinud. Selleks et tagada abi võimalikult ulatuslik edasisuunamine asjaomastesse projektidesse, peaksid sellised kavad olema üles ehitatud nii, et investoritele antav abi piirdub minimaalselt vajaliku abiga. Liikmesriigid võivad kaaluda selliste kavade rakendamist ka programmi „InvestEU“ raames liikmesriigi osa loomise kaudu. Programmi „InvestEU“ rakenduspartnerid ja nende erainvestorid võivad sellistesse kavadesse kaasinvesteerida, tingimusel et ükski rakenduspartner ega erainvestor ei saa samale investeeringule liikmesriigilt ja muudest avaliku sektori allikatest (sealhulgas ELi vahenditest) kahekordset tagatist.

1.2.   Kiirendamist ja piisavaid investeeringuid tagavate konkreetsete meetmete nõutav lihtsustamine

(8)

Liidu riigiabi eeskirjad aitavad vältida siseturu killustumist ja tagada võrdsed tingimused. Siseturu terviklikkus on oluline, et seista vastu välisele survele ja hoida ära liikmesriikidevahelist võidusubsideerimist, mis kahjustaks ühtekuuluvust liidus.

(9)

Käesoleva teatisega täiendatakse olemasolevaid riigiabi suuniseid, mis juba sisaldavad liikmesriikide võimalusi toetada paljusid puhta tööstuse kokkuleppes kavandatud meetmeid, määrates kindlaks investeeringute abil majandustegevuse arendamiseks mõeldud meetmete siseturuga kokkusobivuse tingimused.

(10)

Muid puhta tööstuse kokkulepet toetavaid meetmeid, nagu abi ring- ja biomajanduse edendamiseks, võib anda ilma eelneva teatamiseta üldise grupierandi määruse (5) alusel või nendest võib teatada kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste (6) (edaspidi „kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunised“) jao 4.4 alusel, isegi kui need ei kuulu käesoleva teatise kohaldamisalasse. Komisjon julgustab liikmesriike kasutama täiel määral ära olemasolevaid võimalusi puhta tööstuse kokkuleppe ühiste eesmärkide saavutamiseks ja käsitleb selliseid juhtumeid prioriteedina.

(11)

Teatises esitatud siseturuga kokkusobivuse tingimused, mida on muude kehtivate riigiabi suunistega võrreldes lihtsustatud, on põhjendatud vajadusega võimaldada ja kiirendada konkreetseid investeeringuid ja meetmeid. Teatises esitatud vahendid täiendavad kehtivaid riigiabi eeskirju, eelkõige kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniseid, regionaalabi suuniseid (7) või üldist grupierandi määrust. Meetmeid, mis ei vasta käesolevas teatises sätestatud lihtsustatud kriteeriumidele, hinnatakse muude riigiabi eeskirjade kohaselt. Käesoleva teatise jaotiste 4 ja 6 kohaselt võib anda abi uutele osalejatele, kes investeerivad teatavasse tipptasemel dekarboniseerimistehnoloogiasse. Uutele osalejatele on võimalik abi anda ka paljude muude kehtivate riigiabi eeskirjade alusel (nt kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunised, regionaalabi suunised, idufirmadele antav abi, riskifinantseerimisabi ning üldine grupierandi määrus). Komisjon soovitab liikmesriikidel kasutada täiel määral ära kõiki olemasolevaid riigiabi eeskirju ja valida välja asjakohased riigiabi eeskirjad, mis vastavad nende meetmete laadile ja ülesehitusele. Seda kohaldatakse eelkõige süsinikuheite vähendamise ja energiatõhususe parandamise meetmete suhtes, mis sisaldavad uute osalejate greenfield-investeeringuid, mida hinnatakse kehtivate kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste alusel tagamaks, et ennetatakse teatavaid spetsiifilisi riske, mis on seotud eelkõige ülevõimsuse ja muude turumoonutustega. Võttes arvesse seda, kui suur strateegiline tähtsus on selliste konkurentsivõimeliste tootjate, sealhulgas uute osalejate toetamisel, kes edendavad innovatsiooni kaudu süsinikuheite vähendamist, käsitleb komisjon neid juhtumeid esmajärjekorras ja tema eesmärk on teha otsus kuue nädala jooksul pärast täieliku teate saamist.

(12)

Siseturuga kokkusobivuse tingimused, mida on teatises kirjeldatud, põhinevad kohtupraktikal ja komisjoni asjakohasel kogemusel, mis on saadud muu hulgas ajutise kriisi- ja üleminekuraamistiku (ajutine raamistik, mis asendatakse käesoleva teatisega) kohaldamisel (8).

(13)

Tunnistades täielikult liikmesriikide õigust määrata oma energiaallikate jaotus, hindab komisjon õigeaegselt riigiabi, mida antakse tuumaenergia tootmiseks, sealhulgas väikeste täiustatud moodulreaktorite jaoks, et tehnoloogianeutraalsust täielikult järgides tagada sellise abi õiguskindlus kooskõlas aluslepingu (9) või kohaldatavate suunistega.

(14)

Kooskõlas puhta tööstuse kokkuleppega ja nagu on märgitud autotööstuse tegevuskavas (10), „kavandab komisjon koostöös liikmesriikide ja tööstusharuga autotööstusesse välisinvesteeringute tegemise tingimused, et veelgi suurendada nende investeeringute lisaväärtust ELi jaoks. [...] Üks prioriteetseid valdkondi on akude tarneahel. Samal ajal kui jätkub töö välisinvesteeringutega, tagavad komisjon ja liikmesriigid, et välismaiseid otseinvesteeringuid kasutatakse selleks, et luua Euroopas lisaväärtust, eriti kui tegemist on avaliku sektori vahenditega. Selleks on vaja selgeid tingimusi, mis aitavad vähendada lünki tootmiseks vajalikus oskusteabes ja eksperditeadmistes, sealhulgas tulemuslike intellektuaalomandi ja oskuste ülekandmise mehhanismide ning ELi töötajate värbamise ja kohalike tarneahelate kaudu.“

2.   MÕISTED

(15)

Käesoleva teatise kõikides jaotistes kasutatakse järgmisi mõisteid: (a) „abi saav piirkond“ – piirkond, mis on märgitud aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti a või c kohaldades komisjoni heakskiidetud regionaalabi kaardil, mis kehtib abi andmise ajal; (b) „reservvõimsuse mehhanism“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 (11) artikli 2 punktis 22 määratletud reservvõimsuse mehhanism; (c) „tagasinõude mehhanism“ – mehhanism, mis käsitleb abisumma kindlaksmääramise ajal prognoosimata täiendavat tulu ja mille abil liikmesriik saab asjakohase osa abi saava projekti lisakasumist; (d) „võistupakkumine“ – pakkumismenetlus, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele: i) pakkumismenetlus on avatud, selge, läbipaistev ja mittediskrimineeriv ning põhineb objektiivsetel kriteeriumidel, mis on eelnevalt kindlaks määratud kooskõlas meetme eesmärgiga ja mis viivad miinimumini strateegilise pakkumise riski; ii) vähemalt 70 % kõigist pakkumuste järjestamisel kasutatavatest valikukriteeriumidest käsitlevad abi keskkonnakaitse ühiku kohta (nt abi võrdlusenergia toodangu või ülesseatud võimsuse või paindlikkusteenuse ühiku kohta vastavalt jaotisele 4 või eurot vähendatud süsinikuheite tonni või säästetud energia ühiku kohta vastavalt jaotisele 5); iii) kriteeriumid avaldatakse piisavalt (12) aegsasti enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, et võimaldada tõhusat konkurentsi; iv) pakkumismenetlusega seotud eelarve või maht on siduv piirang, millest tulenevalt võib eeldada, et kõik pakkujad ei saa abi (13); v) abisumma määratakse kindlaks esialgse pakkumis- või kliiringhinna alusel; selleks et määrata kindlaks projekti kulud, tuleb pakkumuste järjestamiseks lisada pakkumusele kogu samale projektile antud riigiabi või kõik keskelt hallatavatest ELi vahenditest antud vahendid, ning vi) välditakse pakkumismenetluse tulemuste tagantjärele kohandamist (nt hilisemad läbirääkimised pakkumise tulemuste üle või normeerimine), sest need võivad vähendada menetluse tulemuse tõhusust; (e) „volitatud üksus“ – Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Investeerimisfond, rahvusvaheline finantseerimisasutus, milles liikmesriik on osanik, või juriidiline isik, kes tegeleb kutseliselt finantseerimisega ja keda liikmesriik või liikmesriigi kesk-, piirkondliku või kohaliku tasandi üksus on volitanud tegelema arenduse või müügiedendusega (liikmesriigi tugipank või muu finantseerimisasutus). Volitatud üksuse võib valida või määrata otse kooskõlas tingimustega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/24/EL (14), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (15) artikli 38 lõike 4 punkti b alapunktis iii või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (16) artikli 59 lõikes 3, olenevalt sellest, milline neist on kohaldatav; (f) „täiel määral taastuvelekter“ – täielikult taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter komisjoni 10. veebruari 2023. aasta delegeeritud määruse (EL) 2023/1184 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001, kehtestades üksikasjalikke eeskirju sisaldava liidu metoodika muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste tootmiseks) tähenduses (17); (g) „rahastamispuudujääk“ – projekti, sealhulgas investeeringust eeldatavate kõikide tulevaste positiivsete ja negatiivsete rahavoogude (kaasa arvatud investeeringuga kogu selle eluea jooksul seotud maksud (18) ja lõplik väärtus, mis on diskonteeritud abisaaja kapitali kaalutud keskmise hinna alusel) nüüdispuhasväärtuse (tegeliku stsenaariumi puhul) ja alternatiivse investeeringuga seotud kõigi eeldatavate rahavoogude nüüdispuhasväärtuse (vastupidise stsenaariumi puhul) vahe; (h) „brutotoetusekvivalent“ – abi diskonteeritud summa, mis võrdub summaga, mis oleks antud abisaajale toetusena enne maksude või muude tasude mahaarvamist, arvutatuna sellise viiteintressimäära alusel, mida kohaldatakse abi andmise kuupäeval (19); (i) „riigi reguleeriv asutus“ – iga liikmesriigi poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/944 (20) artikli 57 lõike 1 kohaselt nimetatud reguleeriv asutus; (j) „ümberpaigutamine“ – sama või sarnase tegevusala või selle osa üleviimine ühes EMP lepingu osalisriigis asuvast ettevõttest (algne ettevõte) teises EMP lepingu osalisriigis asuvasse ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse (abi saav ettevõte). Ümberpaigutamine toimub siis, kui toode või teenus täidab nii algses kui ka abi saavas ettevõttes vähemalt osaliselt sama otstarvet ja vastab sama liiki tarbijate nõudmistele või vajadustele ja EMPs asuva abisaaja ühes algses ettevõttes lähevad samas või sarnases tegevusalas kaduma töökohad; (k) „väike või keskmise suurusega ettevõtja“ või „VKE“ – ettevõtja, kes vastab tingimustele, mis on sätestatud komisjoni soovituses mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (21); (l) „tööde alustamine“ – kas investeeringuga seotud ehitustööde alustamine või esimene õiguslikult siduv kohustus tellida seadmeid või varustust või muu kohustus, mis muudab investeeringu pöördumatuks, olenevalt sellest, kumb on varasem. Tööde alustamiseks ei peeta maa ostmist ega ettevalmistustöid, näiteks lubade hankimist või teostatavusuuringute tegemist; (m) „strateegiline reserv“ – reservvõimsuse mehhanism, mille puhul elektrivõimsust (nt tootmine, salvestamine või tarbimiskaja) hoitakse väljaspool elektriturgu ja see võetakse kasutusele ainult teatavatel asjaoludel; (n) „erainvestorid“ – investorid, kes oma omandistruktuurist olenemata taotlevad vaid ärihuve, kasutavad omavahendeid ja kannavad oma investeeringuga seotud koguriski ning kelle hulka kuuluvad eelkõige krediidiasutused, kes investeerivad omal vastutusel või omavahenditest, erakapitalifondid, perekonnapangad ja äriinglid, juriidilisest isikust investorid, riskikapitalifond, kindlustusandjad, pensionifondid, haridusasutused ning füüsilised isikud, kes tegelevad või ei tegele majandustegevusega. Juriidilist isikut, kes tegeleb kutseliselt finantseerimisega ja keda liikmesriik või liikmesriigi kesk-, piirkondliku või kohaliku tasandi üksus on volitanud tegelema arenduse või müügiedendusega (liikmesriigi tugipank või muu finantseerimisasutus), ei käsitata selle mõiste tähenduses erainvestorina; (o) „kvaasiomakapitali investeering“ – omakapitali ja võla vahepeale jääv rahastamisliik, mis on suurema riskiga kui kõrgema nõudeõiguse järguga võlad ja väiksema riskiga kui lihtaktsiakapital ning mille tulu omaniku jaoks põhineb peamiselt sihtettevõtja kasumil või kahjumil ning mis ei ole makseviivituse korral tagatud; kvaasiomakapitali investeeringuid võib struktureerida tagatiseta ja allutatud laenudena, sealhulgas vahefinantseerimislaenudena, ning mõnel juhul omakapitaliks konverteeritava võlakohustusena või eelisaktsiakapitalina.

3.   EUROOPA LIIDU TOIMIMISE LEPINGU ARTIKLI 107 LÕIKE 3 PUNKTI C KOHANE VASTAVUSHINDAMINE: ÜLDPÕHIMÕTTED

(16)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping“) artikli 107 lõike 3 punkti c alusel võib komisjon pidada siseturuga kokkusobivaks riigiabi teatava majandustegevuse või teatavate majanduspiirkondade arengu soodustamiseks (positiivne tingimus), kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega (negatiivne tingimus).

3.1.   Positiivne tingimus: abi soodustab teatava majandustegevuse arengut

(17)

Seoses positiivse tingimusega, et abi peab soodustama teatavate majandustegevuste või -piirkondade arengut, leiab komisjon, et käesoleva teatise kohase abi eesmärk on soodustada investeeringuid ja tegevust teatavates sektorites, mis aitavad saavutada puhta tööstuse kokkuleppe teatises sõnastatud eesmärke, soodustades sellega teatavate majandustegevuste, nimelt käesoleva teatise asjakohaste jaotiste kohaldamisalasse kuuluvate majandustegevuste arengut.

(18)

Riigiabil peab olema stimuleeriv mõju, mis tähendab, et see ajendab abisaajat tegema investeeringuid või alustama tegevust, mida ta abi puudumisel ei teeks või teeks piiratult või muul viisil. Kui käesolevas teatises ei ole sätestatud teisiti, eeldatakse stimuleerivat mõju juhul, kui projekti või tegevusega seotud tööde alustamine toimub alles pärast seda, kui abisaaja on esitanud pädevatele asutustele kirjaliku abitaotluse (22). Juhul kui töid alustati enne abitaotluse esitamist, võib abi siiski pidada stimuleerivaks, kui on täidetud kaks kumulatiivset kriteeriumi: i) abi antakse automaatselt vastavalt objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele ning ilma liikmesriigi täiendava kaalutlusõiguseta ning ii) meede on vastu võetud ja jõustunud enne abi saava projekti või tegevusega seotud tööde alustamist, välja arvatud maksumeetme kava järglaskavade puhul juhul, kui tegevus oli juba hõlmatud eelnevate maksusoodustuste kavadega. Jaotise 8 kohast erainvestoritele antavat abi võib pidada stimuleerivaks, kui see ajendab erainvestoreid rahastama potentsiaalselt elujõuliste abikõlblike projektide portfelli rohkem, kui nad oleksid sellise abi puudumise korral rahastanud, või võtma endale lisariski või mõlemat. Mittefossiilse paindlikkuse toetuskavade ja reservvõimsuse mehhanismide puhul on tööde alustamisest sõltumata stimuleeriv mõju olemas, kui on täidetud vastavalt alajaotistes 4.3 ja 4.4 nimetatud tingimused (23).

(19)

Käesolevas teatises nimetatud investeeringute ja meetmete puhul eeldab komisjon, et abi puudumisel jätkaksid abisaajad oma tegevust muutusteta, tingimusel et see ei kujuta endast liidu õiguse rikkumist. See eeldus ei kehti olukordades, kus tuleb esitada konkreetne vastupidine stsenaarium, lähtudes käesoleva teatise asjakohastes jaotistes nimetatud tingimustest. Abil, mida antakse investeeringuteks, mis tagavad üksnes abi andmise hetkel kehtivate liidu standardite (24) järgimise, puudub stimuleeriv mõju.

(20)

Kui toetatavast projektist või tegevusest või abimeetmest või sellega seotud tingimustest (sh selle rahastamise viisist, kui see on meetme lahutamatu osa) tuleneb asjakohase liidu õigusnormi rikkumine, ei saa sellist abi pidada siseturuga kokkusobivaks.

(21)

Liikmesriigid peavad riigiabimeetmete kavandamisel järgima ELi õiguse asjakohaseid sätteid, eelkõige neid, mille eesmärk on tugevdada ELi majanduse vastupanuvõimet. Nullnetotööstuse määruses määratleb ja esitab liit meetmed, mille eesmärk on kõrvaldada turutõrge, mis tuleneb omavahel läbipõimunud probleemidest seoses vastupanuvõime ja süsinikuheite vähendamisega. Käesoleva teatise materiaalne kohaldamisala puhta tehnoloogia tootmisvõimsusse tehtavate investeeringute korral on seetõttu täielikult kooskõlas nullnetotööstuse määrusega ning võimaldab riigiabimeetmeid ja abikavasid, mis järgivad nullnetotööstuse määruse tingimusi, sealhulgas tootmise toetamise tingimusi. Lisaks sellele soovitatakse tungivalt, et liikmesriigid lisaksid täiendavaid tingimusi, et saavutada vastupidavuseesmärke, eelkõige selleks, et tugevdada puhta tehnoloogia Euroopa väärtusahelat ja aidata saavutada nullnetotööstuse määruses sätestatud 40 % sihttase, eeldusel et need tingimused ei riku liidu õigust, sealhulgas liidu rahvusvahelisi kohustusi, ega ole vastuolus käesolevas teatises esitatud konkreetsemate tingimustega. Liikmesriigid võiksid eelkõige võtta arvesse ELi rahastamisvahendite, näiteks innovatsioonifondi vastupidavusnõudeid. Seda arvesse võttes soovitatakse liikmesriikidel tungivalt kaasata võistupakkumistesse või muul viisil abi andmisse võimaluse korral Euroopa eelistamise kriteeriumid. Kõnealused kriteeriumid peaksid olema läbipaistvad, need tuleks avaldada enne projektikonkursi käivitamist, samuti peaksid need olema proportsionaalsed, et tagada tõhus konkurents, toetades samal ajal Euroopa väärtusahela arengut ja vastupidavust.

(22)

Samuti soovitatakse liikmesriikidel tungivalt lisada tingimusi laiemate sotsiaal- ja keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamiseks. Komisjon on valmis liikmesriike sotsiaalsete eesmärkidega seotud tingimuste koostamisel aitama. Liikmesriike kutsutakse üles töötama välja neid tingimusi koos sotsiaalpartneritega. Käesolev teatis toetab majandustegevuse arengut ja puhtale energiale ülemineku eesmärkide saavutamist ning annab seega vahendid liikmesriikidele, kes tahavad toetada kvaliteetsete töökohtade loomist ja säilimist, samuti nullnetoeesmärke.

(23)

Kui liikmesriigid näevad ette abi andmise tingimused, mis võivad tuleneda ELi õigusest, siis võib toetuse andja selliste tingimuste täitmata jätmise korral abi tagasi nõuda. Liikmesriikidel soovitatakse valmistuda kliimaneutraalsele majandusele üleminekust tulenevateks muutusteks ja edendada õiglasi tööturutingimusi, nagu õiglane palk, inimväärsed töötingimused, koolitus ja õiglane töökohavahetus. Samuti soovitatakse liikmesriikidel võtta arvesse maksusolidaarsust ja jätta riigiabimeetmetest välja üksused, kes kasutavad ühiskonnale maksude õiglase osa maksmise vältimiseks maksuparadiise (25).

(24)

Lisaks märgib komisjon ring- ja biomajanduse tähtsust süsinikuheite vähendamisel, sõltuvuste vähendamisel ja majandusliku konkurentsivõime tugevdamisel. Liikmesriikidel soovitatakse tagada, et käesoleva teatise alusel riigiabiga toetatavad projektid ja tegevused edendaksid võimalikult suures ulatuses ringmajandust.

3.2.   Negatiivne tingimus: abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega

(25)

Mis puudutab aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktis c sätestatud teist (negatiivset) tingimust, mille kohaselt tuleb tagada, et abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega, siis komisjon hindab abi vajalikkust, asjakohasust ja proportsionaalsust ning kontrollib, et ei oleks soovimatut negatiivset mõju konkurentsile ja kaubandusele ning et järgitaks jaotises 9 sätestatud järelevalve- ja aruandlustingimusi.

(26)

Igasugune abi peab olema vajalik, st see peab olema suunatud olukorrale, kus abi tulemuseks võib olla oluline areng, mida turg üksi ei suudaks esile kutsuda, näiteks kui projektidega, mille jaoks abi antakse, kõrvaldatakse turutõrkeid. Pidades silmas vajadust kiirendada käesoleva teatise kohaseid abikõlblikke investeeringuid ja meetmeid, leiab komisjon, et turg üksi ei suudaks tagada tähtaja jooksul piisavat investeeringute või meetmete taset, mis on vajalik puhta, õiglase ja konkurentsivõimelise ülemineku saavutamiseks. Seetõttu eeldab komisjon, et meetmed, mis kuuluvad käesoleva teatise kohaldamisalasse ja vastavad kõigile kohaldatavates jaotistes sätestatud tingimustele, on vajalikud.

(27)

Komisjon tunnistab puhta tööstuse kokkuleppe teatises, et vajalike täiendavate investeeringute soodustamiseks võib olla vaja avaliku sektori rahalist toetust ja et muud poliitikavahendid üksi ei ole kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks piisavad. Seetõttu eeldab komisjon, et käesoleva teatise kohaldamisalasse kuuluv riigiabi on põhimõtteliselt sobiv meede abikõlblike investeeringute ja tegevuste soodustamiseks, kui on täidetud kõik asjakohastes jaotistes sätestatud tingimused. Lisaks peaks valitud abivahend sobima abimeetme eesmärgiga ning tekitama võimalikult vähe kaubandus- ja konkurentsimoonutusi. Juhul kui liikmesriigid täidavad käesolevas teatises esitatud tingimused, eeldab komisjon, et abivahend on samuti sobiv.

(28)

Põhimõtteliselt ei anta käesoleva teatise kohast abi raskustes olevatele ettevõtjatele, tagamaks et abi saavad ainult elujõulised ettevõtjad (26). Komisjon leiab siiski, et jaotises 8 esitatud investeerimisfondide struktuurile omased konkreetsed kaitsemeetmed, mille hulka kuuluvad eelkõige fondivalitseja finantsstiimulite ühtlustamine ja märkimisväärsed erasektori kaasinvesteeringud, teenivad sama eesmärki ja kujutavad endast sobivat alternatiivset mehhanismi raskustes olevate ettevõtjate ametlikuks väljajätmiseks projektidest, mille investeeringud on abikõlblikud vastavalt kõnealusele jaotisele.

(29)

Abi peetakse proportsionaalseks, kui abisumma abisaaja kohta piirdub abi saava projekti või tegevuse elluviimiseks vajaliku miinimumiga. Proportsionaalsus on üldjuhul tagatud, kui abisummad määratakse kindlaks võistupakkumise teel, kuna see annab usaldusväärse hinnangu, milline on minimaalne abi, mida potentsiaalsed abisaajad vajavad. Komisjon leiab, et võistupakkumised on eriti sobivad meetmete puhul, mis on suunatud suurele hulgale piisavalt võrreldavatele projektidele, näiteks taastuvenergia tootmise valdkonna suurematele projektidele, kus kasutatakse väljakujunenud tehnoloogiat. Arvestades, et võistupakkumised ei ole alati sobivad, sealhulgas punktis (4) osutatud konkreetsete investeeringute kiirendamise vajaduse tõttu, on liikmesriikidel käesoleva teatise asjakohaste jaotiste kohaselt õigus määrata abisummad kindlaks halduskorras, võttes aluseks maksimaalse abi osakaalu või viidates rahastamispuudujäägile kooskõlas kohaldatavas jaotises nimetatud eritingimustega. Kui abisumma arvutatakse rahastamispuudujäägi alusel, peavad arvutamisel kasutatavad stsenaariumid põhinema usaldusväärse äriplaani realistlikel eeldustel. Kui vastupidine stsenaarium vastab olukorrale, kus abisaaja ei tegele mingi tegevusega või tegeleb sellega muutusteta, on vastupidise stsenaariumi nüüdispuhasväärtus null ja rahastamispuudujääk on ligikaudselt võrdne tegeliku stsenaariumi investeeringu negatiivse nüüdispuhasväärtusega. Käesoleva teatise igas jaotises on esitatud konkreetsed kohaldatavad abi piirmäärad, mida komisjon peab proportsionaalseks.

(30)

Lisaks suureneb koos antud riigiabi kogusummaga turumoonutuste oht. See kehtib eelkõige juhul, kui abi antakse ilma võistupakkumiseta. Seetõttu on uue tootmisvõimsuse loomiseks antavad abisummad projekti kohta piiratud, samas kui süsinikuheite vähendamise projektide puhul peab komisjon teatavat künnist ületava abi puhul rahastamispuudujääki eraldi hindama.

(31)

Kui konkreetsetes jaotistes ei ole märgitud teisiti, võib käesoleva teatise alusel abi anda mis tahes vormis, sealhulgas otsetoetustena, maksusoodustustena (27) (k.a maksukrediidina ja kiirendatud amortisatsiooni kaudu), uute laenude subsideeritud intressimääradena või uute laenude garantiidena. Kui abi antakse muus vormis kui toetusena, väljendatakse abisumma brutotoetusekvivalendina ning maksusoodustuse nimiväärtus või aluseks oleva finantsinstrumendi, näiteks uue laenu või garantii nimiväärtus ei tohi ületada abikõlblikke kulusid (kui see on asjakohane).

(32)

Liikmesriigid võivad riiklike tagatiste brutotoetusekvivalendi arvutamiseks kasutada komisjoni teatises garantiidena antava riigiabi kohta (28) (edaspidi „garantiiteatis“) sätestatud safe-harbour lisatasusid või kasutada metoodikat, mille komisjon on enne rakendamist garantiiteatise alusel heaks kiitnud, ja tingimusel, et see metoodika käsitleb selgesõnaliselt kõnealust liiki garantiisid ja nende aluseks olevate tehingute liiki käesoleva teatise kohaldamisel. Selleks et hõlbustada abi andmist üksnes laenude või garantiidena VKEdele või vähemalt B-reitinguga (või samaväärse reitinguga) suurettevõtjatele, võivad liikmesriigid brutotoetusekvivalendi arvutamise asemel kohaldada abi osakaalul põhineva abi suhtes ning nii abi osakaalu kui ka maksimaalsete abisummade alusel antava abi suhtes järgmist lihtsustatud lähenemisviisi: (a) laenud: laenu nimiväärtus ei ületa kahekordset summat, mis tuleneb kohaldatavast maksimaalsest abi osakaalust ja vajaduse korral maksimaalsest abisummast; (b) garantiid: garantii nimiväärtus ei ületa kolmekordset summat, mis tuleneb kohaldatavast abi osakaalust ja vajaduse korral maksimaalsest abisummast, ning garantii ei ületa 80 % selle aluseks olevast laenusummast, välja arvatud jaotises 6.1 sätestatud garantiid; Kummalgi juhul ei tohi (aluseks oleva) laenu nimiväärtus ületada 100 % abikõlblikest kuludest ja selle suhtes kohaldatakse vastava jaotise kohaseid lisatingimusi.

(33)

Kui komisjon hindab käesoleva teatise kohaselt abi, mille saajale on esitatud pärast komisjoni eelnevat otsust, millega abi tunnistati ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks, võtab komisjon arvesse tagasimaksmata abisummat (29).

(34)

Juhul kui liikmesriigid otsustavad anda abi finantsvahendajatena tegutsevate krediidiasutuste ja muude finantsasutuste kaudu antavate garantiide või laenude vormis, siis selleks et tagada, et antud abi jõuaks võimalikult suures ulatuses (30) otse lõplike abisaajateni, järgitakse järgmisi tingimusi (31): (a) kui garantiid antakse finantsvahendajatena tegutsevatele krediidiasutustele ja muudele finantsasutustele, peaksid need finantsvahendajad suunama avaliku sektori garantiidest saadava kasu suurimal võimalikul määral edasi lõplikele abisaajatele. Finantsvahendaja peab suutma tõendada, et tal on olemas mehhanism, millega tagatakse, et kasu läheb suurimal võimalikul määral lõplikele abisaajatele suuremate rahastamismahtude, riskantsemate portfellide, väiksemate tagatisnõuete, väiksemate garantiipreemiate või madalamate intressimääradena, kui need oleksid olukorras, kus sellist avaliku sektori garantiid ei antaks; (b) kui laenud antakse finantsvahendajatena tegutsevatele krediidiasutustele ja muudele finantsasutustele, peaksid need finantsvahendajad suunama laenude subsideeritud intressimääradest saadava kasu suurimal võimalikul määral edasi lõplikele abisaajatele. Finantsvahendaja peab suutma tõendada, et tal on olemas mehhanism, millega tagatakse, et kasu läheb suurimal võimalikul määral lõplikele abisaajatele, ilma et käesoleva teatise alusel võimaldatavate subsideeritud laenude andmise tingimuseks oleks olemasolevate laenude refinantseerimine.

(35)

Asjakohastele kogemustele tuginedes ja käesoleva teatise kohaldamisalasse kuuluvate meetmete eesmärke silmas pidades eeldab komisjon, et kui sellised meetmed vastavad kõigile kohaldatavates jaotistes sätestatud tingimustele, ei avalda need konkurentsile ja kaubandusele ilmset negatiivset mõju.

(36)

Käesoleva teatise alusel antud abi ei tohi sõltuda tegevuse ümberpaigutamisest, kuna sellised tingimused kahjustaksid siseturgu.

(37)

Aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c kohase viimase sammuna peab komisjon tasakaalustama abimeetme negatiivse mõju konkurentsile ja kaubandustingimustele kavandatava abi positiivse mõjuga toetatavale majandustegevusele, võttes arvesse selle panust puhtasse, õiglasesse ja konkurentsivõimelisesse üleminekusse ning puhta tööstuse kokkuleppe eesmärkide saavutamisse. Kui käesoleva teatise kohaldamisalasse kuuluvad meetmed vastavad kõigile kohaldatavates jaotistes sätestatud tingimustele, leiab komisjon, et kavandatava abi positiivne mõju kaalub üles selle negatiivse mõju konkurentsile ja kaubandustingimustele.

3.3.   Kumuleerimine muu riigiabiga ja kombineerimine keskselt hallatavate ELi vahenditega

(38)

Kui käesolevas teatises ei ole märgitud teisiti, võib: (a) käesoleva teatise kohast abi kumuleerida muu riigiabiga või vähese tähtsusega abiga või kombineerida keskselt hallatavate ELi vahenditega, kui kõnealused abimeetmed on seotud teistsuguste kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega; (b) käesoleva teatise kohast abi kumuleerida muu riigiabiga või vähese tähtsusega abiga või kombineerida keskelt hallatavate ELi vahenditega, kui tegemist on samade abikõlblike kuludega, mis on osaliselt või täielikult kattuvad, tingimusel et sellise kumuleerimise tulemusel ei ületa abi asjaomaste tingimuste kohast suurimat abi osakaalu või abisummat; (c) käesoleva teatise kohast abi kumuleerida mis tahes muu riigiabiga, millel ei ole kindlaksmääratavaid abikõlblikke kulusid (32).

4.   ABI PUHTA ENERGIA KASUTUSELEVÕTU KIIRENDAMISEKS JA ELEKTRIKULUDE TOETAMISEKS KOOSKÕLAS PUHTA TÖÖSTUSE KOKKULEPPE EESMÄRKIDEGA

(39)

Lisaks aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktis c sätestatud olemasolevatele võimalustele, sealhulgas kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste raames olemasolevatele võimalustele, tunnistatakse puhta tööstuse kokkuleppes vajadust kiirendada taastuvate ja vähese süsinikuheitega energiaallikate kasutuselevõttu kulutõhusal viisil, aidates seeläbi kaasa üldisele ülemaailmsele konkurentsivõimele, vähendades sõltuvust fossiilkütuste impordist, kiirendades energiasüsteemi ümberkujundamist ning saavutades madalamad ja vähem volatiilsed energiahinnad.

(40)

Puhta tööstuse kokkuleppes tunnistatakse muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste (33), näiteks taastuvallikatest toodetud vesiniku keskset rolli ELi energiasüsteemi süsinikuheite vähendamisel. Kooskõlas ELi vesinikustrateegiaga on liidu prioriteet arendada vesiniku tootmist peamiselt sellistest taastuvatest energiaallikatest nagu tuule- ja päikeseenergia. Vesinikuturu loomise toetamiseks sisaldab direktiiv (EL) 2018/2001 siduvaid eesmärke taastuvallikatest toodetud vesiniku kasutuselevõtuks tööstuses ja transpordis 2030. aastaks.

(41)

Taastuvallikatest vesiniku tootmisel on oluline roll võrgu tasakaalustamisel ja sektorite ühendamisel. Taastuvenergia ülemäärase tootmise perioodidel võib vesiniku tootmine tagada paindliku nõudluse, mis stabiliseerib võrku. Taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmine ja kasutuselevõtt on olnud oodatust aeglasem.

(42)

Seepärast tunnistatakse puhta tööstuse kokkuleppes, et vähese süsinikuheitega kütused, nagu vähese süsinikuheitega vesinik, peavad aitama kiiresti vähendada heidet ja toetada liidu tarbijate üleminekut sektorites, kus süsinikuheidet on raske vähendada ja kus energia- või kulutõhusamad võimalused ei ole kergesti kättesaadavad. Need hõlmavad transpordisektorit, kus määrustega „ReFuelEU Aviation“ (34) ja „FuelEU Maritime“ (35) kehtestatakse kestlike lennuki- ja laevakütuste, nimelt biokütuste, muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste ja vähese süsinikuheitega kütuste sihtotstarbelised eesmärgid, mis võivad aidata vähendada transpordist tulenevat heidet nende ettevõtjate kaudu.

(43)

Alates 2030. aastast toodetakse muid kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuseid siis, kui töötavad lepingulised taastuvelektrijaamad või kui taastuvelektri tootmine ületab süsteemi nõudlust. Seepärast tagavad need olemasoleva taastuvenergia tootmisvõimsuse tõhusama kasutamise ning pakuvad salvestuslahendust ja väldivad piiranguid. Liikmesriigid võiksid seda elektrisüsteemi lisateenust toetada ning tulemuseks oleks muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste tootmiseks antava abi suurem abi osatähtsus, tunnistades samal ajal täielikult, et nii muudel kui bioloogilise päritoluga taastuvkütustel kui ka vähese süsinikuheitega vesinikul (mille metoodika nähakse ette kavandatud delegeeritud õigusaktiga vähese süsinikusisaldusega vesiniku kohta) on oma osa üldiste süsinikuheite vähendamise eesmärkide saavutamisel.

(44)

Vähese süsinikuheitega kütuste paindlik tootmine võib vähendada energiasüsteemi käitamise kulusid ning hõlbustada odavamate ja puhtamate energiaallikate integreerimist. Kooskõlas taskukohase energia tegevuskavaga (36) on vaja säilitada stiimulid paindlikkuse tagamiseks kogu süsteemis, et vähendada volatiilsust ning aidata tagada madalamad ja stabiilsemad elektrihinnad.

(45)

Erinevalt muudest kui bioloogilise päritoluga taastuvkütustest saab vähese süsinikuheitega kütuseid toota fossiilkütustest või kasutades elektrienergiat, mida ei käsitata taastuva energiaallikana. Seetõttu on asjakohane, et avaliku sektori toetus ei võrdsustaks muid kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuseid ja vähese süsinikuheitega kütuseid ning tunnustaks muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste suuremat panust süsinikuheite vähendamisesse ja süsteemikulude haldamisse.

(46)

Selles suhtes on tähtis soodustada investeeringuid, et kulutõhusal viisil kiirendada ja laiendada puhta energia kättesaadavust, tunnistades samal ajal, et liidu prioriteet on arendada taastuvallikatest, peamiselt tuule- ja päikeseenergiast toodetud vesinikku ning kehtestada kaitsemeetmed tagamaks, et vähese süsinikuheitega kütused ei suurenda süsteemikulusid.

(47)

Muutlike taastuvate energiaallikate osakaalu suurenemine energiasüsteemis võib kaasa tuua energiatootmise struktuuri suurema muutlikkuse. Seetõttu võib olla vaja koos sellega kasutusele võtta paindlikkuse allikad ja reservvõimsuse mehhanismid, et tagada üha vähesema süsinikuheitega elektrisüsteemide turvalisus ja taskukohase energia kättesaadavus.

4.1.   Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise abikavad

(48)

Komisjon peab aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel siseturuga kokkusobivaks järgmisi abimeetmeid, tingimusel et need vastavad käesolevale jaotisele ning jaotisele 3: (a) investeeringud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 1 määratletud taastuvenergia tootmisse, sealhulgas muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste tootmisse, kuid välja arvatud muudest kui bioloogilise päritoluga taastuvkütustest elektrienergia tootmisse; (b) investeeringud muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste, biokütuste, vedelate biokütuste, biogaasi (sh biometaani) ja biomasskütuste hoiustamisse, mille korral salvestatakse üksnes käesoleva jaotise kohaldamisalasse kuuluvat energiat; (c) investeeringud elektrienergia salvestamisse (37) ja soojusenergia salvestamisse (38).

(49)

Kui abi antakse elektrienergia salvestamise toetamiseks, peavad liikmesriigid kas tõendama, et neil on erandid asjakohasest liidu õigusest, või kinnitama, et: (a) sõltumata pingest, millega varad on ühendatud, võimaldavad tarbimiskaja ja salvestamine (i) müüa ja osta elektrienergiat järgmise päeva turul ja päevasisesel turul; (ii) osaleda nii sagedusega seotud kui ka sagedusega mitteseotud tugiteenustes, kus tarbimiskaja ja/või salvestamine võimaldavad osutada nõutavat teenust; (iii) osaleda turupõhises ümberjaotamises ja/või olla pädev osutama ülekoormuse juhtimise teenuseid põhivõrguettevõtjatele ja/või jaotusvõrguettevõtjatele; (b) energiavahendajad, sealhulgas sõltumatud energiavahendajad, võivad osaleda punktis a loetletud turgudel ja teenuste osutamises.

(50)

Kui punktis (49) nõutud kinnitus puudub, võib käesoleva jaotise kohased meetmed elektrienergia salvestamise toetamiseks heaks kiita ainult maksimaalselt kaheks aastaks. Liikmesriigid võivad taotleda uut heakskiitu alles siis, kui kõik need turuparandused on ellu viidud. Lisaks kutsutakse liikmesriike üles võtma arvesse elektrimääruse artikli 19e kohasel paindlikkusvajaduste hindamisel turutõrgete kohta tehtud järeldusi, kui need on kättesaadavad, kõikides järgnevates otsustes elektrienergia salvestamisse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi kava kehtestamise kohta. Käesoleva jaotise kohaseid meetmeid elektrienergia salvestamise toetamiseks ei tohi heaks kiita kauemaks kui viieks aastaks.

(51)

Kui abi antakse muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste tootmiseks, peavad liikmesriigid tagama, et abi saanud kütused on toodetud taastuvatest energiaallikatest kooskõlas meetoditega, mis on sätestatud direktiivis (EL) 2018/2001 ning selle rakendusaktides või delegeeritud õigusaktides (39).

(52)

Kui abi antakse biokütuste, vedelate biokütuste, biogaasi (sh biometaani) ja biomasskütuste tootmiseks, peavad liikmesriigid tagama, et abi saavad kütused vastavad kestlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele, mis on sätestatud direktiivis (EL) 2018/2001 ning selle rakendusaktides ja delegeeritud õigusaktides.

(53)

Abi võib anda seoses uute või ajakohastatud tootmisvõimsustega (40). Ajakohastatud tootmisvõimsuste puhul on abikõlblikud üksnes ajakohastatud tootmisvõimsusega seotud lisakulud.

(54)

Toetatavad projektid peavad olema valmis ja käiku lastud 48 kuu jooksul pärast abi andmise kuupäeva, välja arvatud avamere tuuleenergia, hüdroenergia (sh pumphüdrosalvestus) ja muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste tootmisrajatised. Kava peaks sisaldama mõjusat karistuste süsteemi juhuks, kui sellest tähtajast kinni ei peeta (41).

(55)

Abi tuleb anda prognoositud võimsusmahu ja eelarvega abikava alusel. Abikavad võivad piirduda ühe või mitme punktis (48) nimetatud tehnoloogiaga, kuid ei tohi sisaldada abikõlblikkuse piiranguid, mis põhjustaksid ebaproportsionaalseid konkurentsimoonutusi. Kavad ei tohi põhjustada diskrimineerimist (sh litsentside, lubade või kontsessioonide andmisel, kui need on nõutavad). Kui liikmesriigid kehtestavad käesoleva jaotise kohastes kavades osalemiseks nõutava miinimumsuuruse, ei tohi see ületada 1 MW ümberhinnatud võimsusest ja agregeerimine peab olema lubatud.

(56)

Liikmesriik peab tagama olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise.

4.1.1.   Investeeringuteks ettenähtud abi kavad

(57)

Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks võib anda investeeringuteks ettenähtud abi punkti (48) alapunktides (a)–(c) kirjeldatud investeeringutele.

(58)

Abi võib anda võistupakkumise (42) teel või halduskorras.

(59)

Võistupakkumine on nõutav, kui abi antakse taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmiseks tehtavatele investeeringutele, välja arvatud abi näidisprojektidele (43) ja väikeprojektidele, mis on määratletud järgmiselt: (a) projektid, mille ülesseatud võimsus on kuni 1 MW, või (b) projektid, mille ülesseatud võimsus on kuni 6 MW, kui need kuuluvad 100 % ulatuses VKEdele ja/või taastuvenergiakogukondadele (44) ja/või kodanike energiakogukondadele (45), või (c) üksnes tuuleenergia tootmise puhul projektid, mille ülesseatud võimsus on kuni 18 MW, kui need kuuluvad 100 % ulatuses väike- ja mikroettevõtjatele ja/või taastuvenergiakogukondadele ja/või kodanike energiakogukondadele.

(60)

Abikõlblikud kulud on investeeringu kogukulud.

(61)

Kui abi andmiseks kasutatakse võistupakkumist, peab abi tase vastama võistupakkumise tulemusele ja see ei tohi ületada 100 % toetatavate projektide abikõlblikest kogukuludest.

(62)

Kui abi antakse halduskorras, tuleb abi suurus kindlaks määrata iga toetatava projekti abikõlblike kulude andmete põhjal ja see ei tohi ületada 45 % nimetatud kuludest. Abi osakaalu võib suurendada 20 protsendipunkti võrra väikeettevõtjatele antava abi korral ja 10 protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtjatele antava abi korral.

(63)

Käesoleva jaotise alusel antavat abi võib kumuleerida käesoleva teatise jaotise 4.1.2 kohase abiga, kui selline võimalus on ette nähtud teatatud abikavas sellest algselt teatamise ajal.

4.1.2.   Otsese hinnatoetuse kavad

(64)

Otsese hinnatoetuse kavad (46) võivad hõlmata punkti (48) alapunktides (a) ja (b) kirjeldatud investeeringuid.

(65)

Liikmesriigid võivad anda otsest hinnatoetust, kasutades erinevaid vahendeid, sealhulgas hinnavahelepinguid ja sooduspreemiaid.

(66)

Erandina punktist (65) tuleb taastuvatest energiaallikatest elektri tootmiseks anda abi kahesuunaliste hinnavahelepingutena (47), mis on koostatud kooskõlas elektrimääruse artikli 19d lõike 2 põhimõtetega. Lepingu kestus ei tohi ületada 25 aastat pärast abi saanud käitise kasutuselevõttu (48).

(67)

Abi võib anda võistupakkumise (49) teel või halduskorras.

(68)

Võistupakkumine on nõutav, kui abi antakse taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmiseks, välja arvatud abi näidisprojektidele ja väikeprojektidele, mis on määratletud punktis (59).

(69)

Abikõlblikud kulud on eeldatavad netokulud, mille arvutamisel võetakse arvesse kõiki projekti käigus tekkivaid peamisi kulusid ja tulusid ning juba saadud abi, mis on diskonteeritud kapitali kaalutud keskmise hinna alusel.

(70)

Kui abi andmiseks kasutatakse võistupakkumist, peab abi tase vastama võistupakkumise tulemusele ja see ei tohi ületada 100 % toetatavate projektide abikõlblikest kogukuludest.

(71)

Kui abi antakse halduskorras, peab pädev reguleeriv asutus määrama abi suuruse abikõlblike kulude katmiseks (50). Kui abi antakse halduskorras, et toota taastuvatest energiaallikatest elektrit, peab reguleeriv asutus määrama abi suuruse.

(72)

Abi kavandamisel tuleb seada eesmärk vältida turgude tõhusa toimimise põhjendamatut moonutamist ning eelkõige säilitada tõhusad tegevusstiimulid ja hinnasignaalid. Eelkõige ei tohiks abisaajaid motiveerida pakkuma oma toodangut piirkuludest madalama hinnaga ja nad ei või saada tootmistoetust perioodidel, mil kõnealuse toodangu turuväärtus on negatiivne (51).

4.2.   Abikavad vähese süsinikuheitega kütuste kasutuselevõtu kiirendamiseks

(73)

Lisaks aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c, sealhulgas kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste kohastele olemasolevatele võimalustele peab komisjon aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel siseturuga kokkusobivaks abimeetmeid (tingimusel, et need vastavad jaotisele 3, millega toetatakse: (a) investeeringuid direktiivi (EL) 2024/1788 (52) artikli 2 punktis 13 määratletud vähese süsinikuheitega kütuste, sealhulgas direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 35 määratletud ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste, vähese süsinikuheitega vesiniku ning vähese süsinikuheitega vesinikust saadud sünteetiliste gaasiliste ja vedelkütuste tootmiseks; (b) investeeringuid selleks, et toota nii muid kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuseid kui ka vähese süsinikuheitega kütuseid, mis ei kuulu jaotise 4.1 kohaldamisalasse; (c) investeeringuid vähese süsinikuheitega kütuste hoiustamise rajatistesse, milles hoiustatakse üksnes vähese süsinikuheitega kütuseid või vähese süsinikuheitega kütuste ja muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste segu.

(74)

Selleks et investeeringud oleksid käesoleva jaotise alusel abikõlblikud, peavad abimeetmed olema avatud ka muudele kui bioloogilise päritoluga taastuvkütustele. Tagamaks, et muud kui bioloogilise päritoluga taastuvkütused saavad toetust, tuleb vähemalt 30 % kõnealuste meetmete eelarvest reserveerida muudele kui bioloogilise päritoluga taastuvkütustele, mis kuuluvad jaotise 4.1 kohaldamisalasse (53).

(75)

Kui abi antakse muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste tootmiseks, peavad liikmesriigid tagama, et abi saanud kütused on toodetud taastuvatest energiaallikatest kooskõlas meetoditega, mis on sätestatud direktiivis (EL) 2018/2001 ning selle rakendusaktides või delegeeritud õigusaktides.

(76)

Kui abi antakse vähese süsinikuheitega kütuste tootmiseks, peavad liikmesriigid tagama, et abi saavad kütused vastavad kasvuhoonegaaside heite vähendamise 70 % künnisele võrreldes fossiilkütuste võrdlusväärtusega vastavalt direktiivis (EL) 2024/1788 ja selle rakendusaktides või delegeeritud õigusaktides sätestatud metoodikale.

(77)

Abi võib anda ainult seoses uute ülesseatud võimsustega.

(78)

Punkti (73) alapunkti (c) kohaselt toetatavad hoiustamisprojektid peavad olema valmis ja käiku lastud 48 kuu jooksul pärast abi andmise kuupäeva. Kava peaks sisaldama mõjusat karistuste süsteemi juhuks, kui sellest tähtajast kinni ei peeta (54).

(79)

Abi tuleb anda prognoositud võimsusmahu ja eelarvega abikava alusel. Abikavad võivad piirduda ühe või mitme punktis (73) nimetatud tehnoloogiaga, kuid ei tohi sisaldada abikõlblikkuse piiranguid, mis põhjustaksid ebaproportsionaalseid konkurentsimoonutusi. Kavad ei tohi põhjustada diskrimineerimist (sh litsentside, lubade või kontsessioonide andmisel, kui need on nõutavad). Kui liikmesriigid kehtestavad käesoleva jaotise kohastes kavades osalemiseks nõutava miinimumsuuruse, ei tohi see ületada 1 MW ümberhinnatud võimsusest ja agregeerimine peab olema lubatud.

(80)

Liikmesriigid võivad kava kohaldamisalast välja jätta investeeringud vähese süsinikuheitega kütuste tootmisse fossiilkütustest, ilma et seda peetaks kava kohaldamisala kunstlikuks piiranguks. Selliste abikavade korral, mis sisaldavad investeeringud vähese süsinikuheitega kütuste tootmisse fossiilkütustest, võivad liikmesriigid reserveerida minimaalse osa abikava eelarvest vähese süsinikuheitega kütustele, millega vähendatakse fossiilkütustest sõltuvuse riski.

(81)

Liikmesriik peab tagama olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimise.

4.2.1.   Investeeringuteks ettenähtud abi kavad

(82)

Abi võib anda võistupakkumise (55) teel või halduskorras.

(83)

Abikõlblikud kulud on investeeringu kogukulud.

(84)

Kui abi andmiseks kasutatakse võistupakkumist, peab abi tase vastama võistupakkumise tulemusele ja see ei tohi ületada 100 % toetatavate projektide abikõlblikest kogukuludest.

(85)

Kui abi antakse halduskorras, tuleb abi suurus kindlaks määrata iga toetatava projekti abikõlblike kulude andmete põhjal ja see ei tohi ületada 20 % nimetatud kuludest. Abi osakaalu võib suurendada 20 protsendipunkti võrra väikeettevõtjatele antava abi korral ja 10 protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtjatele antava abi korral.

(86)

Käesoleva jaotise alusel antavat abi võib kumuleerida käesoleva teatise jaotise 4.1.2 kohase abiga, kui selline võimalus on ette nähtud teatatud abikavas sellest algselt teatamise ajal.

4.2.2.   Otsese hinnatoetuse kavad

(87)

Liikmesriigid võivad anda abi, kasutades erinevaid vahendeid, sealhulgas hinnavahelepinguid ja sooduspreemiaid.

(88)

Abi tuleb anda võistupakkumise kaudu (56).

(89)

Abikõlblikud kulud on eeldatavad netokulud, mille arvutamisel võetakse arvesse kõiki projekti käigus tekkivaid peamisi kulusid ja tulusid ning juba saadud abi, mis on diskonteeritud kapitali kaalutud keskmise hinna alusel.

(90)

Abi suurus peab vastama võistupakkumise tulemusele ja see ei tohi ületada 100 % toetatavate projektide abikõlblikest kogukuludest.

(91)

Abi kavandamisel tuleb seada eesmärk vältida turgude tõhusa toimimise põhjendamatut moonutamist ning eelkõige säilitada tõhusad tegevusstiimulid ja hinnasignaalid. Abisaajaid ei tohi motiveerida pakkuma oma toodangut alla piirkulude ning nad ei tohi saada tootmistoetust ühelgi perioodil, mil selle toodangu turuväärtus on negatiivne.

(92)

Abi ei tohi anda vähese süsinikuheitega kütuste (või muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste) tootmiseks võrgust võetud elektrist enam kui 80 % jooksul tundidest (või turuüksustest) igal aastal (57).

4.3.   Mittefossiilse paindlikkuse toetuskavadele antav abi

(93)

Komisjon peab vastavalt käesolevale teatisele elektrimääruse artiklites 19g ja 19h nimetatud mittefossiilse elektritootmise paindlikkuse (58) edendamiseks antud abi aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel siseturuga kokkusobivaks (59), kui on täidetud jaotises 3 ja käesolevas alajaotises kirjeldatud tingimused.

(94)

Meede peaks olema kavandatud nii, et see toetab uusi investeeringuid mittefossiilsetesse paindlikkuslahendustesse. Uued investeeringud hõlmavad näiteks järgmist: (a) investeeringud uue paindliku võimsuse ehitamisse. Kasutatud paindliku võimsuse üleviimist ühest asukohast teise ei saa käsitada uue investeeringuna või (b) investeeringud olemasoleva võimsuse paindlikkuse või ülesseatud võimsuse suurendamisse. Uue investeeringuga võimaldatavaks täiendavaks paindlikkuseks võib pidada üksnes suuremat paindlikkust võrreldes investeerimiseelse paindlikkustasemega, või (c) investeeringud olemasoleva võimsuse kasutusaja pikendamiseks. Uue investeeringu võimaldatud lisapaindlikkuseks võib pidada ainult ajavahemikku, mille jooksul on pikendatud eluiga võrreldes investeeringule eelnenud elueaga, või (d) investeeringud paindlike tootmisvahendite primaarenergia allika muutmiseks fossiilsetelt sisenditelt mittefossiilsetele sisenditele. Uue investeeringuga võimaldatud täiendavaks paindlikkuseks võib pidada üksnes võimsust, mille puhul esmane energiaallikas muudeti mittefossiilseks võrreldes esmaste allikatega enne investeeringut. Sellistel juhtudel peaks reguleeriv asutus kontrollima, kas mis tahes allesjäänud fossiilne tootmisvõimsus on ilma abita kasumlik ning et ei toimu fossiilkütustel põhineva tootmise ristsubsideerimist.

(95)

Kui seda peetakse vajalikuks, et mitte kahjustada olemasoleva võimsuse majanduslikku elujõulisust, võivad liikmesriigid laiendada abikõlblikkuse eeskirju suuremale hulgale mittefossiilsetele paindlikkusmeetmetele, mis aitavad rahuldada paindlikkusvajadust, millesse on hiljuti investeeritud.

(96)

Meede on avatud mittefossiilsetele tehnoloogiatele, mis suudavad pakkuda paindlikkusteenuseid, ning vähemalt elektrienergia salvestamisele ja tarbimiskajale. Abikava ei tohi sisaldada kunstlikke piiranguid ega diskrimineerimist (sh litsentside, lubade või kontsessioonide andmisel, kui need on nõutavad). Meede võib sisaldada ainult selliseid täiendavaid tehnilisi nõudeid, mis põhinevad punkti (103) kohaselt kindlaksmääratud süsteemivajadustel. Osaluse miinimumsuurus ei tohi olla üle 1 MW ümberhinnatud võimsusest ega üle ühe tunni minimaalse tarneaja jooksul ning see peab võimaldama agregeerimist.

(97)

Käesoleva jaotise kohast abi tuleb anda prognoositud võimsusmahu ja eelarvega abikava alusel.

(98)

Liikmesriigid peavad kas tõendama, et neil on erandid asjaomasest liidu õigusest, või kinnitama, et: (a) sõltumata pingest, millega varad on ühendatud, võimaldavad kõik mittefossiilsed paindlikkustehnoloogiad, sh tarbimiskaja ja salvestamine: (i) müüa ja osta elektrienergiat järgmise päeva turul ja päevasisesel turul; (ii) osaleda nii sagedusega seotud kui ka sagedusega mitteseotud tugiteenustes, kus tarbimiskaja ja/või salvestamine võimaldavad osutada nõutavat teenust; (iii) osaleda turupõhises ümberjaotamises ja/või olla pädev osutama ülekoormuse juhtimise teenuseid põhivõrguettevõtjatele ja/või jaotusvõrguettevõtjatele; (b) energiavahendajad, sealhulgas sõltumatud energiavahendajad, võivad osaleda punktis a loetletud turgudel ja teenuste osutamises. Sellise kinnituse puudumisel võib käesoleva jaotise kohaseid meetmeid heaks kiita kuni kaheks aastaks. Liikmesriigid võivad taotleda uut heakskiitu alles siis, kui kõik need turuparandused on ellu viidud.

(99)

Liikmesriigid peavad kinnitama, et kõik paindlikkusvajaduste hindamise käigus vastavalt elektrimääruse artikli 19e lõike 2 punktile c kindlaks tehtud leevendusmeetmed rakendatakse kahe aasta jooksul pärast elektrimääruse artikli 19e lõikes 1 osutatud aruande avaldamist.

(100)

Kui asjaomases liikmesriigis rakendatakse reservvõimsuse mehhanismi, peaks selle reservvõimsuse mehhanismi ülesehitus olema avatud mittefossiilsetele paindlikkusmeetmetele, nagu tarbimiskaja ja salvestamine selles reservvõimsuse mehhanismis. Lisaks tuleks turutõkete ja ülemäärase hüvitamise vältimiseks reservvõimsuse mehhanismi ja mittefossiilseid paindlikkusmeetmeid kooskõlastada ühel järgmistest viisidest: (a) tuleks võimsust hankida ühiselt (60) või (b) liikmesriigid võivad lisada paindlikkusvajaduste hindamisel kindlaks määratud mittefossiilse paindlikkuse nõuded oma reservvõimsuse mehhanismidesse, näiteks nõudes lühiajalist muutumisteenust pakkuva mittefossiilse paindliku võimsuse miinimummahtu, või (c) ressursside puhul tuleb valida, millises meetmes osaleda – kas mittefossiilse paindlikkuse toetuskavas või reservvõimsuse mehhanismis. Iga meetme sihtnõudlust tuleks kohandada, et võtta arvesse muus meetmes osalemist.

(101)

Pakkumismenetluse sihtnõudlus tuleks kindlaks määrata vastavalt aruandele, mis võetakse vastu elektrimääruse artikliga 19e kehtestatud Euroopa metoodikat ja suunavaid kriteeriume järgides, pidades silmas vajadust saavutada kulutõhusalt varustuskindlus ja varustuse usaldusväärsus ning vähendada elektrisüsteemi süsinikuheiteid.

(102)

Kuni sellise metoodika ja suuniste väljatöötamiseni ei tohiks sihtnõudlus ületada elektrimääruse artiklis 19f kirjeldatud esialgset soovituslikku riiklikku paindlikkuseesmärki. Kui sihtnõudlus ei põhine elektrimääruse artiklis 19e kehtestatud Euroopa metoodikal ja suunavatel kriteeriumidel, peab reguleeriv asutus kinnitama, et hanke sihtnõudlus (61) kajastab järgmist: (a) paindlikkusvajadusi, mida on hinnatud lähtudes eeldusest, et punktides (98) ja (99) üksikasjalikult kirjeldatud turuparandused on ellu viidud, ning (b) eeldatavasti tehtavaid turupõhiseid investeeringuid, võttes arvesse punktis a nimetatud turu paranemist.

(103)

Tehnilised tingimused (nt eelkvalifitseerimise nõuded (62), osalejate kättesaadavuse või tarnekohustused) ning pakkumiste järjestamiseks kasutatav paindlikkusteenuse ühik peavad olema selgelt põhjendatud, lähtudes konkreetsetest vajadustest, mis on kindlaks tehtud punktis (101) kirjeldatud vajaduste hindamisel.

(104)

Abi andmiseks sõlmitakse lepingud, millega antakse otsetoetust olemasoleva paindliku võimsuse vastu, mida võimaldavad punktides (94) ja (95) osutatud investeeringud. Mitmeaastase lepingu korral peab lepingu kestus olema proportsionaalne lepingukohustuste täitmiseks vajalike investeeringute tasemega ja ei tohi kunagi olla pikem kui investeeringu amortisatsiooniperiood.

(105)

Abisumma määratakse kindlaks võistupakkumise teel, kusjuures pakkumised järjestatakse ainult vastavalt nende pakkumishinnale olemasoleva paindliku võimsuse ühiku kohta aastas ja toetusele, mida antakse vastavalt olemasoleva paindliku võimsuse ühiku kliiringhinnale aastas.

(106)

Lepingus tuleks kirjeldada metoodikat, mida kasutatakse toetatava paindlikkuse kättesaadavuse kontrollimiseks ja asjakohaste hoiatavate karistuste arvutamiseks lepingu puudumise või ennetähtaegse lõpetamise korral. Kõik abisaajad peavad olema aktiveeritud (tarne või test) vähemalt üks kord tarneperioodi jooksul, teatades sellest vähemalt 24 tundi ette. Kättesaamatuse eest makstav trahv peab olema kõikide tehnoloogiate puhul sama ja iga abisaaja suhtes, kes on aasta jooksul kättesaadav vähem kui 50 %, tuleb kohaldada trahvi vähemalt vastava paindlikkustulu ulatuses selle aasta jooksul.

(107)

Reguleeriv asutus peab kinnitama, et kättesaadavuse lepingus sätestatud kättesaadavuse nõuded ja karistused ei moonuta põhjendamatult elektriturgude toimimist (63). Eelkõige motiveeritakse abisaajaid osalema tõhusalt elektriturgudel ning ja olema varade kasutusaja jooksul avatud hinnakõikumistele ja tururiskidele.

(108)

Asjaomane liikmesriik peab kinnitama, et meetmega edendatakse meetme avamist selliste ressursside piiriülesele osalemisele, mis suudavad tagada nõutava tehnilise tulemuslikkuse, kui kulude-tulude analüüs on positiivne.

(109)

Selleks et pakkuda tõhusaid stiimuleid tarbimise kohandamiseks hinnasignaalidega, peaksid tarbijad, kes aitavad kaasa paindlikkuse vajaduse loomisele, osalema meetme kulude katmises, lähtudes oma tarbimisest vähemalt 1 % ja maksimaalselt 5 % kõrgeima hinna (64) tundide (või turuajaühikute) jooksul igal aastal või alternatiivina vähemalt 1 % ja maksimaalselt 20 % tunni jooksul (või turuajaühikutes), kui vajadus paindlikkuse järele on tõenäolisem (näiteks eeldatavate muutuste põhjal) (65). Kui kohaldatakse asukohapõhiseid tehnilisi kriteeriume, tuleks nende kriteeriumide kohaldamise lisakulud jaotada elektritarbijatele asjaomastes asukohtades. Komisjon leiab, et sellist panust võib pidada proportsionaalseks, kui see moodustab vähemalt 90 % meetme kuludest. Tasu võib nõuda tasakaalustamise eest vastutavatelt isikutelt (näiteks tarnijatelt).

(110)

Meede kiidetakse heaks maksimaalselt viieks aastaks.

4.4.   Sihtmudelit järgivate reservvõimsuse mehhanismide jaoks antav abi

(111)

Komisjon peab elektrimääruse artiklites 21 ja 22 osutatud reservvõimsuse mehhanismidele antavat abi aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel siseturuga kokkusobivaks, kui täidetud on järgmised tingimused ja jaotises 3 sätestatud tingimused: (a) meede vastab kõigile I lisas sätestatud strateegilise reservi või kogu turgu hõlmava sihtvõimsuse mehhanismi kriteeriumidele; (b) meede kiidetakse heaks maksimaalselt kümneks aastaks.

4.5.   Ajutine elektrihinnasoodustus energia suurtarbijatele

4.5.1.   Üleminek madalatele elektrikuludele

(112)

Puhta tööstuse kokkuleppes kirjeldatud meetmed muudavad liidu majandust kooskõlas ELi kaugeleulatuvate kliimaeesmärkidega. Kuni liidu elektrisüsteemi süsinikuheite vähendamine ei kajastu täielikult madalamates elektrihindades, peavad liidu tööstusharud jätkuvalt kandma suuremaid kulusid võrreldes konkurentidega, kes tegutsevad vähem ambitsioonika kliimapoliitikaga riikides.

(113)

See olukord tekitab erilisi probleeme sektoritele, mida rahvusvaheline kaubandus eriti mõjutab ja mis sõltuvad väärtuse loomisel suurel määral elektrist. Kõrged elektrihinnad suurendavad ohtu, et need tööstusharud paigutatakse ümber kohtadesse väljapool liitu, kus keskkonnanormid puuduvad või ei ole nii ranged. Lisaks võivad suured elektrikulud pärssida tootmisprotsesside elektrifitseerimist, mis on liidu majanduse süsinikuheite eduka vähendamise jaoks keskse tähtsusega. Nende riskide ja keskkonnale avalduva kahjuliku mõju leevendamiseks võivad liikmesriigid asjaomastes majandussektorites tegutsevatele ettevõtetele võimaldada ajutist elektrihinnasoodustust.

4.5.2.   Kohaldamisala ja abikõlblikkus

(114)

Komisjon peab aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel siseturuga kokkusobivaks ajutise elektrihinnasoodustuse vormis antavat abi tegevustele sektorites, kus need riskid on eriti suured. Püsiva mõju saavutamiseks peavad abisaajad tegema investeeringuid, mis aitavad kaasa rohepöördele ja aitavad katta energiasüsteemi kulusid keskpikas ja pikas perspektiivis (näiteks asendades fossiilkütused taastuvenergiaga).

(115)

Liikmesriigid võivad elektri hulgimüügihinda alandada elektritarbimise teatava osa puhul, olenemata elektrienergia allikast (autotootmine, elektrivarustuslepingud või võrguvarustus). Käesolevas jaotises ei käsitleta vähendusi maksudest, millega rahastatakse taastuvate energiaallikate või soojuse ja elektri koostootmise toetamist, mida käsitletakse endiselt kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste jaos 4.11.

(116)

Sektori tasandi oht, et tegevus viiakse liidust välja kohtadesse, kus keskkonnanõuded puuduvad või ei ole nii ranged, sõltub suuresti asjaomase sektori elektrimahukusest ja avatusest rahvusvahelisele kaubandusele. Seega võib abi anda ainult nende sektorite ettevõtjatele, kus sellised riskid on märkimisväärsed. See kehtib kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste (66) 1. lisas loetletud sektorite suhtes, kus nende kaubanduse intensiivsuse ja elektrimahukuse korrutis liidu tasandil on vähemalt 2 % ning mille kaubanduse intensiivsus ja elektrimahukus on liidu tasandil iga näitaja puhul vähemalt 5 %.

(117)

Sektor või allsektor, mis vastab punkti (116) kõlblikkuskriteeriumidele, kuid ei ole kantud kõnealuses punktis osutatud loetellu, loetakse samuti abikõlblikuks, tingimusel et liikmesriigid tõendavad seda selliste andmetega kõnealuse sektori või allsektori kohta liidu tasandil, mida on kontrollinud sõltumatu ekspert ja mis põhinevad vähemalt kolmel viimasel aastal, mille kohta andmed on kättesaadavad.

(118)

Abi antakse hinnangulise eelarvega kava alusel. Liikmesriigid võivad piirata abikava konkreetsete majandussektoritega vastavalt nende elektrikuludele või majandussektoritega, mis on eriti olulised majanduse või siseturu turvalisuse ja vastupidavuse seisukohast. Kõik sellised piirangud tuleb kavandada laialt ja need ei tohi põhjustada võimalike abisaajate kunstlikku piiramist. Liikmesriigid peavad tagama, et abisaajate valik abikõlblikus sektoris põhineb objektiivsetel, mittediskrimineerivatel ja läbipaistvatel kriteeriumidel ning et abi antakse põhimõtteliselt ühtemoodi kõikidele samas sektoris tegutsevatele konkurentidele, kui nende faktiline olukord on sarnane.

4.5.3.   Ergutav mõju ja proportsionaalsus

(119)

Abi on siseturuga kokkusobiv üksnes juhul, kui sellel on ergutav mõju. Selleks et abil oleks ergutav mõju ja et see ka tegelikult aitaks ennetada jaotises 4.5.1 kirjeldatud riske, tuleb seda taotleda ja abisaajale maksta kulude tekkimise aastal või sellele järgneval aastal.

(120)

Komisjon leiab, et abi on proportsionaalne punktides (116) ja (117) nimetatud sektorite abisaajate jaoks, kui see katab maksimaalselt 50 % keskmise aastase hulgituruhinna vähenemise pakkumispiirkonnas, millega abisaaja on ühendatud, mitte rohkem kui 50 % ulatuses nende aastasest elektritarbimisest. Aastast elektritarbimist saab mõõta kas abikõlbliku kulu tekkimise aastal või sellele eelnenud aastal. Samuti leiab komisjon, et selleks, et abi oleks proportsionaalne, ei tohi sellise vähendamise tulemusel abikõlbliku tarbimise hind väheneda alla 50 eurot/MWh.

4.5.4.   Panus süsinikuheite vähendamisse

(121)

Kavade kehtestamise ajal peavad liikmesriigid sätestama investeeringute liigid, mille puhul on mõõdetavalt võimalik tõendada, et need aitavad täiendavalt vähendada elektrisüsteemi kulusid, kajastades asjaomase liikmesriigi turu ja süsteemi vajadusi, ilma et põhjustaksid suuremat fossiilkütuste tarbimist. Abisaajad peavad eraldama vähemalt 50 % kõnealuse meetme abisummast sellistele investeeringutele uutesse või ajakohastatud varadesse. Abikõlblikud investeerimistegevused võivad hõlmata näiteks taastuvenergia tootmisvõimsuse arendamist, energia salvestamise lahendusi, nõudluse paindlikkuse suurendamise meetmeid ning energiatõhususe parandamist, mis mõjutavad elektrienergia nõudlust, ja elektrolüüsiseadmete arendamist taastuvallikatest toodetud või vähese süsinikuheitega vesiniku tootmiseks. Abikõlblikud on ka elektrifitseerimisele suunatud investeeringud. Liikmesriigid võivad kehtestada piiratuma abikõlblike investeeringute loetelu, kuid nõudluse paindlikkuse suurendamisse tehtavad investeeringud peavad olema abikõlblikud.

(122)

Nende investeeringute puhul ei tohi kasutada ühtegi muud abimeedet. Abikõlblik investeerimistegevus peab algama 48 kuu jooksul alates käesoleva jaotise alusel abi andmisest, välja arvatud juhul, kui abisaaja suudab liikmesriigile tõendada, et tehnilistel põhjustel on asjakohane pikem tähtaeg. Üksikinvesteeringud võivad hõlmata mitme aasta jooksul saadud abi. Investeeringuid võib teha abisaaja tegevuskohas või delegeerida need kolmandatele isikutele. Viimasel juhul jääb abisaaja vastutavaks investeeringute tõhusa rakendamise eest.

(123)

Liikmesriik võib anda lisatoetust, mis moodustab kuni 10 % punkti (120) kohaselt antud abist. Abisaajad peavad eraldama vähemalt 75 % sellest lisatoetusest punktis (121) kindlaks määratud investeeringutele. Liikmesriigid võivad anda lisatoetust ainult juhul, kui abisaaja suudab tõendada, et vähemalt 80 % investeeringu kogusummast kasutatakse investeeringutes, mis suurendavad nõudluse paindlikkust, sealhulgas mittefossiilseid varutarneid.

(124)

Liikmesriik peab neid nõudeid iga abisaaja puhul kontrollima ja avaldama aastaaruanded käesoleva jaotise alusel rakendatud investeerimismeetmete kohta.

4.5.5.   Kumuleerimine

(125)

Lisaks jaotises 3.3 esitatud üldistele kumuleerimiseeskirjadele võib käesoleva jaotise kohast abi kumuleerida mis tahes muu riigiabi või vähese tähtsusega abiga või kombineerida keskselt hallatavate ELi vahenditega samade abikõlblike kulude puhul (st elektri hulgimüügihind, sealhulgas kaudsed kulud, mis tulenevad kasvuhoonegaaside heitega seotud kuludest, mis kantakse edasi elektrihindadesse), tingimusel et kumuleerimise tulemusel ei ületa abi suurimat toetuse osakaalu või summat, mida kohaldatakse mis tahes asjakohasel tingimusel. Kumuleerimisel abiga, millega hüvitatakse kaudse heitega seotud kulud vastavalt komisjoni suunistele, mis käsitlevad teatavaid riigiabimeetmeid kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemist pärast 2021. aastat (67), ei tohi abisumma ületada suurimat summat, mida võib kummagi suunise alusel kohaldada.

4.5.6.   Kestus

(126)

Käesoleva jaotise kohast abi võib anda abisaajatele maksimaalselt kolmeks aastaks. Makseid ei tohi teha pärast 31. detsembrit 2030.

5.   ABI TÖÖSTUSE SÜSINIKUHEITE VÄHENDAMISEKS

(127)

Lisaks aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c, sealhulgas kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste kohastele olemasolevatele võimalustele peab komisjon aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel siseturuga kokkusobivaks investeerimisabi, mis aitab märkimisväärselt kaasa tööstustegevusest tulenevate kasvuhoonegaaside heite vähendamisele, et saavutada liidu kliimaeesmärgid või viia energiatõhususe parandamise kaudu tööstustegevuse energiatarbimise olulise vähenemiseni, tingimusel et täidetud on jaotises 3 ja käesolevas jaotises esitatud tingimused.

(128)

Tööstustegevuse kasvuhoonegaaside heidet võib vähendada ka suurem materjalitõhusus. Materjalitõhususe keskkonnakasu on suurem kui pelk kasvuhoonegaaside heite vähendamine. Seetõttu käsitletakse materjalitõhususe, ringmajanduse ja biomajanduse jaoks antavat abi kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunistes eraldi jaos (suuniste jagu 4.4). Kehtivate riigiabi eeskirjade kohaselt võib juba praegu toetada biogaasi ja biometaani projekte, mille kavandatud kaastoodang on kääritussaadus, mis seejärel töödeldakse biopõhiseks toitaineks või väetisetooteks (nt bioväetised). Eelkõige on kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste jaos 4.4 sätestatud õiguslik alus, sealhulgas biojääkide taaskasutamine ja esmaste materjalide asendamisse teisese toormega. Komisjon käsitleb neid juhtumeid esmajärjekorras. Üldise grupierandi määruse alusel võib ilma eelneva teatamiseta toetada ka investeeringuid ringmajanduse edendamisse.

5.1.   Kohaldamisala ja üldtingimused

(129)

Käesolevat jaotist kohaldatakse üldiselt investeeringute suhtes, millega vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet või parandatakse tööstustegevuse energiatõhusust. Käesoleva jaotise tähenduses on tööstustegevus tööstuskäitistes toimuv tegevus (68), mis hõlmab materiaalsete lõpp- või vahekaupade tootmist suures mahus.

(130)

Käesolevat jaotist ei kohaldata järgmise suhtes: (a) riigiabi põllumajandustoodete esmatootmiseks ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete esmatootmiseks (69); (b) riigiabi energia tootmiseks, transpordiks ja salvestamiseks, ilma et see piiraks punktide (131) ja (132) kohaldamist (70); (c) riigiabi uutele investeeringutele tööstuslikku tootmisse, sealhulgas punktis (131) osutatud investeeringutele, mis põhinevad struktuurselt fossiilkütustel. Erandkorras võib käesolev jaotis hõlmata maagaasil põhinevaid investeeringuid, kui need vastavad alajaotises 5.2.4 esitatud lisatingimustele.

(131)

Kuigi energiatootmise kui sellise toetamine on hõlmatud käesoleva teatise jaotisega 4, võib selline tegevus olla erandkorras hõlmatud ka käesoleva jaotisega 5, tingimusel et: (a) see on osa investeeringust, millega vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet või parandatakse tööstustegevuse energiatõhusust, nagu on sätestatud punktis (139); (b) energiat toodetakse taastuvatest energiaallikatest (71). Soojuse või soojuse ja elektri koostootmiseks võib alajaotises 5.2.4 sätestatud lisatingimustel kasutada ka maagaasi. Hõlmata võib ka punkti (73) alapunktis (a) osutatud vähese süsinikuheitega kütuste tootmist; (c) energiat toodetakse kas tööstustegevuse toimumise kohas või tööstuspargis (72), kus toimub tööstustegevus, tingimusel et energia tarnitakse tööstustarbijale piiratud võrgu kaudu ilma avalikku võrku läbimata, ning (d) i) toodetud energiat kasutatakse vähemalt 80 % ulatuses tööstustegevuses projekti asukohas (73) või ii) suure tõhususega koostootmisse tehtavate investeeringute puhul kasutab abisaaja toodetud soojuse täielikult ise ära (74).

(132)

Käesolevat jaotist kohaldatakse abi suhtes, mida antakse investeeringuteks energia salvestamise või transpordi abitaristusse, tingimusel et investeering on punkti (139) või punkti (131) kohase investeeringu lahutamatu osa ning: (a) hoiustamise korral asub taristu projekti asukohas ja vastab selle investeeringu vajadustele; (b) transpordi korral asub taristu kas projekti asukohas või üksnes ühendab selle avatud taristuga, millele on juurdepääs kolmandatel isikutel kooskõlas energia siseturu suhtes kohaldatava õigusraamistikuga.

(133)

Käesoleva jaotise kohast abi antakse hinnangulise eelarvega kava alusel. Liikmesriigid peavad esitama hinnangu kogu säästetava kasvuhoonegaaside heite või kogu energiasäästu kohta, mis tuleb kava kaudu saavutada. Käesoleva jaotise kohast abi võib anda üksnes otsetoetuste, tagasimakstavate ettemaksete, laenude, tagatiste või maksusoodustustena (75).

(134)

Käesoleva jaotise alusel hinnatavad kavad peaksid põhimõtteliselt hõlmama kõiki sektoreid, mis võivad aidata kaasa punktis (127) sätestatud eesmärgi saavutamisele. Liikmesriigid, kes soovivad kohaldada kava üksnes teatavate sektorite või tehnoloogiliste lahenduste suhtes, peavad i) põhjendama sellist piiratud kohaldatavust objektiivsete kaalutlustega ja ii) tõendama, et kava piiratud kohaldatavus aitab endiselt kaasa ELi ja riiklike kliimaeesmärkide saavutamisele ega välista põhjendamatult kliima- ja keskkonnasõbralikumaid lahendusi.

(135)

„Safe harbor“-põhimõtte kohaselt ja ilma et see piiraks liikmesriikide võimalust esitada alternatiivseid põhjendusi, eeldab komisjon, et kava kohaldamise piiramine on punkti (134) tähenduses põhjendatud, kui kava hõlmab kõiki heitkogustega kauplemise direktiivi (76) III peatükis osutatud paikseid käitisi.

(136)

Selleks et tagada projektide õigeaegne rakendamine ja eeldatav kasvuhoonegaaside heite vähenemine, peavad liikmesriigid tagama, et (a) abist rahastatavad käitised või seadmed on käiku lastud 60 kuu jooksul pärast abi andmise kuupäeva ning (b) pärast abist rahastatava uue käitise või uute seadmete täielikku kasutuselevõtmist (77) saavutatakse projektiga otsese kasvuhoonegaaside heite vähendamine või energiasääst, mis vastab vähemalt 80 %-le prognoositavast vähendamisest või säästust.

(137)

Kavad peavad sisaldama tõhusat karistuste süsteemi juhuks, kui mõni punktis (136) esitatud tingimus ei ole täidetud (78).

(138)

Liikmesriik peab tõendama, et abist ei rahastata abisaaja üldise tootmisvõimsuse suurendamist. See ei piira: (a) tootmisvõimsuse ajutist suurendamist üleminekuperioodil enne seda, kui abist rahastatav uus käitis või uued seadmed on täielikult käiku lastud ja olemasolevad seadmed ei ole veel täielikult kasutusest kõrvaldatud, või (b) tehnilisest vajadusest tulenevat piiratud tootmisvõimsuse kasvu, mis ei ületa 15 % võrreldes olukorraga enne abist rahastatud investeeringut.

5.2.   Minimaalne mõju süsinikuheite vähendamisele või energiatõhususele

5.2.1.   Ühised nõuded

(139)

Investeeringud käitiste kasvuhoonegaaside heite vähendamisse või punktides (129)–(132) osutatud tööstustegevuse energiatõhususe parandamisse on abikõlblikud, olenemata kasutatavast tehnoloogilisest lahendusest, tingimusel et: (a) see kas vähendab asjaomasest tegevusest tulenevat otsest kasvuhoonegaaside heidet, i) mida ilma abita ei tehtaks, võttes arvesse sama turutõrke lahendamiseks kehtestatud poliitikameetmeid ja mehhanisme, sealhulgas heitkogustega kauplemise süsteemi, ning ii) see on kooskõlas ELi kliimamääruse eesmärkidega (79) või (b) vähendab asjaomase tegevuse energiatarbimist toodanguühiku kohta võrreldes olukorraga, kus abi ei anta (80), ning selle tasuvusaeg on vähemalt viis aastat. Energiatarbimine toodanguühiku kohta peab vähenema vähemalt 10 % juba vähendatud süsinikuheitega protsesside puhul ja vähemalt 20 % kõigil muudel juhtudel (81).

(140)

„Safe harbor“-põhimõtte kohaselt ja ilma et see piiraks liikmesriikide õigust esitada alternatiivseid põhjendusi, eeldab komisjon, et süsinikuheite vähendamisse tehtavateks investeeringuteks antud abi vastab punkti (139) alapunktile (a), kui kava sisaldab järgmisi nõudeid: (a) seoses investeeringutega, millega vähendatakse olemasolevate käitiste kasvuhoonegaaside heidet: i. investeeringuga vähendatakse olemasoleva käitise kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 40 % ning heitkogustega kauplemise direktiivi III peatükis (82) osutatud käitiste puhul on see väiksem kui 10 % kõige tõhusamate käitiste keskmine heide, nagu on kindlaks määratud kava avaldamise ajal kehtinud rakendusmääruses võrdlusaluste kehtestamiseks vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 10a (edaspidi „kõige tõhusamad käitised“), või ii. investeering vähendab olemasoleva käitise tehnilise üksuse (83) kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 90 % ega kinnista fossiilkütuste kasutamist; (b) investeeringute puhul, millega vähendatakse olemasolevat käitist asendavate uute käitiste kasvuhoonegaaside heidet, tagatakse investeeringuga, et käitise kasvuhoonegaaside heide on vähemalt 10 % väiksem kui kõige tõhusamatel käitistel või võrreldav võrdlusnäitaja muude kui heitkogustega kauplemise direktiivi III peatükis osutatud käitiste puhul.

(141)

Projektid peavad tagama kasvuhoonegaaside heite üldise vähenemise. Nende tulemuseks ei tohi olla lihtsalt asjaomase tööstussektori kasvuhoonegaaside heite ülekandumine energiasektorisse või ühest tööstuskäitisest teise.

(142)

Näitamaks, et heitkogused ei kandu lihtsalt üle, peavad liikmesriigid tõendama, et abikõlblike projektidega seotud kaudne kasvuhoonegaaside heide ei tühista täielikult investeeringuga saavutatud otsest kasvuhoonegaaside heite vähendamist, nii et heite netovähenemine on endiselt oluline. Liikmesriigid saavad seda tõendada kava ülesehituse või kasvuhoonegaaside heite prognoositud vähenemise ja võrdlusprojekti kohta prognoositud kaudsete heitkoguste simulatsioonide alusel, kasutades selleks kehtestatud meetodeid. Elektrienergia puhul saab seda tõendada ka sellega, et i) kavast tuleneva elektrienergia nõudluse eeldatava kasvu saab täielikult katta taastuvelektri või vähese süsinikuheitega elektrienergia pakkumise suurendamisega, nagu on prognoositud asjaomase liikmesriigi viimases riiklikus energia- ja kliimakavas või uuemates kavades taastuvenergia või vähese süsinikuheitega elektrienergia tootmise suurendamiseks, kui need on vastu võetud pärast riikliku energia- ja kliimakava viimast ajakohastamist, ning ii) abisaajad on jätkuvalt avatud elektrihinnasignaalidele ja kava sisaldab piisavalt stiimuleid paindlikkuslahendusteks.

(143)

„Safe harbor“-põhimõtte kohaselt ja ilma et see piiraks liikmesriikide õigust esitada alternatiivseid põhjendusi, eeldab komisjon, et punkti (142) tingimused on täidetud järgmiste stsenaariumide korral: (a) vesiniku kasutamisega seotud kaudsed heitkogused vastavalt punktis (146) sätestatud tingimustele; (b) kaudsed heitkogused, mis on seotud paindlike elektrifitseerimisprojektidega (84), sealhulgas soojuspumpade kasutamisega, mille lõplik energiatoodang ületab märkimisväärselt direktiivi 2018/2001 VII lisas esitatud metoodika kohaselt nõutavat primaarenergia sisendit, või (c) biokütuste, vedelate biokütuste, biogaasi (sealhulgas biometaani) ja biomasskütuste kasutamisega seotud kaudsed heitkogused vastavalt punktis (145) sätestatud tingimustele.

(144)

Liikmesriigid peavad tagama, et süsinikuheite vähendamiseks antav abi ei tõrju kõrvale investeeringuid turul juba kättesaadavatesse keskkonnasõbralikumatesse alternatiividesse ega kinnista teatavate tehnoloogiliste lahenduste kasutamist, mis takistab keskkonnasõbralikumate lahenduste kasutuselevõttu ja selliste lahenduste turu laiemat arengut. Seetõttu ei tohi liikmesriigid põhjendamatult piirata kavade tehnoloogilist ulatust. Eelkõige alla 500 °C jääva tööstussoojuse süsinikuheite vähendamiseks ei tohi need välistada kõige kliima- ja keskkonnasõbralikumaid tehnoloogiaid, st taastuvatest energiaallikatest toodetud soojust, mis ei põhine biomassil, paindlikku elektrifitseerimist ja jäätmesoojuse korduskasutamist.

5.2.2.   Biokütuste, vesiniku või vesinikust saadud kütuste toetamise lisanõuded

(145)

Abikavade puhul, mis hõlmavad investeeringuid, mis põhinevad täielikult või osaliselt biokütuste, vedelate biokütuste, biogaasi (sealhulgas biometaani) ja biomasskütuste kasutamisel, peavad liikmesriigid kehtestama tingimused, millega nõutakse, et need kütused vastaksid direktiivis (EL) 2018/2001 ja selle rakendusaktides või delegeeritud õigusaktides sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele.

(146)

Abikavade puhul, mis hõlmavad investeeringuid, mis tuginevad täielikult või osaliselt vesiniku või vesinikust saadud kütuste kasutamisele, peavad liikmesriigid kehtestama tingimused, millega tagatakse, et projektides kasutatav vesinik või vesinikust saadud kütused on kas muud kui bioloogilise päritoluga taastuvkütused või vähese süsinikuheitega kütused (85). Neid kütuseid võib kombineerida ka biomassist toodetud vesinikuga, mis vastab direktiivis (EL) 2018/2001 ning selle rakendusaktides või delegeeritud õigusaktides sätestatud säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidele.

5.2.3.   Süsinikukogumise projektide toetamise lisanõuded

(147)

Abikavade puhul, mis hõlmavad ka investeeringuid süsiniku kogumise seadmete (86) kasutuselevõtuks, peavad liikmesriigid tagama, et süsiniku kogumise seadmetesse tehtavaid investeeringuid hõlmavate projektidega välditaks pärast kasutuselevõttu otsest kasvuhoonegaaside heidet, võttes arvesse kogu süsiniku kogumise ja säilitamise ahelat või süsiniku kogumise ja kasutamise ahelat.

(148)

„Safe harbor“-põhimõtte kohaselt ja ilma et see piiraks liikmesriikide õigust esitada alternatiivseid põhjendusi, eeldab komisjon, et kava vastab punktile (147), kui see näeb ette, et abikõlblikud on üksnes projektid, mis: (a) on seotud süsiniku kogumise seadmete paigaldamisega, niivõrd kui kogutud süsinikku i) kasutatakse nii, et see muutub tootes püsivalt keemiliselt seotuks ega pääse tavapärase kasutamise käigus, sealhulgas toote olelusringi lõppedes toimuva tavapärase tegevuse käigus atmosfääri, või ii) kasutatakse sünteetiliste kütuste tootmiseks kooskõlas kohaldatava liidu õigusega, ja/või (b) on seotud süsiniku kogumise seadmete paigaldamisega, et süsinikku püsivalt säilitada geoloogilises hoidlas süsiniku kogumise ja säilitamise ahela kaudu vastavalt direktiivile 2009/31/EÜ (87) lubatud säilitamiskohtades, sealhulgas nullnetotööstuse määruse kohaste süsiniku hoiustamise strateegilise nullnetotehnoloogia projektidena tunnustatud säilitamiskohtades.

5.2.4.   Maagaasil põhinevate projektide toetamise lisanõuded

(149)

Kooskõlas punktides (130) ja (144) esitatud põhimõtetega võivad kavad ainult erandkorras stimuleerida uusi maagaasil põhinevaid investeeringuid, et vähendada heitkoguseid või suurendada energiatõhusust. Käesolev jaotis hõlmab neid üksnes juhul, kui liikmesriik tõendab, et i) puudub tehnoloogiliselt väljakujunenud alternatiiv maagaasile, ii) maagaasi alternatiivid ei ole ebapiisava kättesaadavuse või taristu tõttu veel teostatavad või iii) süsinikuheite vähendamine toimub etappide kaupa. Kõigis sellistes olukordades peavad liikmesriigid nõudma, et abisaajad esitaksid usaldusväärse ja üksikasjaliku kava selle kohta, kuidas maagaas 2040. aastaks järk-järgult kasutuselt kõrvaldatakse; liikmesriik peab tagama maagaasi järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise.

(150)

Erandina punkti (139) alapunktist b ja punkti (140) alapunkti (a) alapunktist i ja alapunktist (b), peavad investeeringud, mis põhinevad suures osas maagaasil kui tööstusliku soojuse süsinikuheite vähendamise vahendil, käiku laskmisel vähendama otsest kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 70 % või energiatarbimist toodanguühiku kohta vähemalt 40 % (88).

(151)

Maagaasil põhinevate investeeringute suhtes ei kohaldata punkti (138) alapunktides (a) ja (b) sätestatud erandeid, mis lubavad võimsuse piiratud suurendamist, välja arvatud juhul, kui investeering vastab direktiivis 2010/75/EL (89) määratletud parimale võimalikule tehnikale.

5.3.   Kohaldatavad abi piirmäärad

(152)

Käesoleva jaotise alusel abikava kavandamisel peab liikmesriik valima abi proportsionaalsuse tagamiseks ühe alajaotises 5.3.1, 5.3.2 või 5.3.3 kirjeldatud alternatiivsetest meetoditest.

(153)

Kui alajaotises 5.3.1 osutatud üksiktoetuse summad ületavad 200 miljonit eurot, tuleb abisumma kindlaks määrata kooskõlas alajaotisega 5.3.2.

5.3.1.   Abi osakaal

(154)

Kui abisumma (90) on kuni 200 miljonit eurot, võib abikava raames antava maksimaalse abisumma kindlaks määrata investeeringu abikõlblike kulude, st kasvuhoonegaaside heite vähendamise või energiatõhususe saavutamisega otseselt seotud investeeringu kogukulude ning abi osakaalu alusel. Abi maksimaalne osakaal on vastavate süsinikuheite vähendamise tehnoloogiliste lahenduste kasutamisest tulenevate täiendavate keskkonnakulude ligikaudne väärtus. Maksimaalne abi osakaal ei tohi olla suurem kui (a) 60 % vesiniku või vesinikupõhiste kütuste kasutamist võimaldavate investeeringute puhul, kui punktis (146) osutatud muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste (91) osakaal on vähemalt 40 %; (b) 45 % investeeringute puhul taastuvenergia tootmisse (92), energia salvestamisse (93), punkti (143) alapunktis (b) osutatud paindlikku elektrifitseerimisse, süsiniku kogumise seadmetesse, mis vastavad punktile (147); (c) 35 % investeeringute puhul, mis võimaldavad kasutada punktis (146) osutatud vähese süsinikuheitega kütuseid; (d) 20 % investeeringute puhul punktis (146) osutatud vähese süsinikuheitega kütuste tootmisse; (e) 30 % kõigi muude tehnoloogiate puhul.

(155)

Väikeettevõtjate tehtud investeeringute puhul võib punktis (154) osutatud abi osakaalu suurendada 10 protsendipunkti võrra ning keskmise suurusega ettevõtjate tehtud investeeringute puhul võib abi osakaalu suurendada 5 protsendipunkti võrra.

5.3.2.   Rahastamispuudujääk

(156)

Liikmesriigid võivad otsustada määrata abikava raames antava maksimaalse abisumma kindlaks abikõlbliku investeeringu rahastamispuudujäägina. Kava raames abi taotlejad peavad kasutama rahastamispuudujäägi arvutamiseks ühtset vormi. Liikmesriigid peavad kehtestama metoodika, mille alusel nad kontrollivad, et nüüdispuhasväärtuse arvutamisel kasutatud rahavoogude prognoosid on usaldusväärsed ja kooskõlas süsinikuheite vähendamise projektiga. Ühtne vorm peab olema kooskõlas komisjoni avaldatava malli põhimõtete ja põhijoontega.

(157)

Kui projekti rahastamispuudujäägi alusel arvutatud abi ületab suurimat summat ehk 200 miljonit eurot või 10 % kava eelarvest ettevõtja ja projekti kohta, peab komisjon pärast eraldi teatise esitamis rahastamispuudujääki hindama.

(158)

Kui liikmesriigid määravad abisumma kindlaks punkti (156) alusel ja see abisumma ületab 30 miljonit eurot ettevõtja ja projekti kohta, tuleb kehtestada tagasinõude mehhanism, millega tagatakse, et liikmesriik saab asjakohase osa abi saanud projektist tulenevast lisaülejäägist, võttes aluseks prognoositud äriplaani võrdluse projekti tegelike rahavoogudega. Tagasinõude mehhanismil peavad olema kõik järgmised tunnused: (a) tagasinõude mehhanismi raames tehtud arvutusi tuleb kontrollida abi saavat projekti puudutava eraldiseisva raamatupidamisarvestuse alusel, mida on kontrollinud sõltumatu audiitor; (b) tagasinõude mehhanismi tuleb kohaldada rahastamispuudujäägi hindamise aluseks olevate finantsprognooside kehtivuse ajal ning see peab hõlmama projekti lõplikku väärtust planeerimisperioodi lõpus, mis on arvutatud standardse majandusmetoodika alusel (94), ning (c) tagasinõude mehhanism peab sisaldama abisaajatele stiimuleid oma kulude vähendamiseks ja projekti aja jooksul tõhusalt elluviimiseks, samas kui riigile tagasimakstava ülejäägi osa peab jääma oluliseks.

5.3.3.   Võistupakkumine

(159)

Punktide (154) ja (156) asemel võivad liikmesriigid ka otsustada määrata abikava raames antava maksimaalse abisumma kindlaks võistupakkumise teel, mis vastab järgmistele lisatingimustele: (a) võistupakkumine peab olema avatud kõikidele kava raames abikõlblikele projektidele, mis annavad sama liiki panuse meetme keskkonnaeesmärkide saavutamisse, st panuse kasvuhoonegaaside heite vältimisse või panuse energiatõhususe parandamisse; (b) tehnoloogiapõhiseid allkategooriaid ei tohi kasutada, välja arvatud juhul, kui need on vajalikud selleks, et vältida tegelikult kõrgemate heitkoguste vähendamise kuludega, kuid samas suure süsinikuheite vähendamise potentsiaaliga tehnoloogiate välistamist; (c) potentsiaalsed pakkumuse piirmäärad, millega piiratakse üksikute pakkujate maksimaalset pakkumust teatavates kategooriates ja allkategooriates, peavad olema põhjendatud võrdlusprojektide rahastamispuudujäägi arvutustega (95).

6.   ABI PUHTA TEHNOLOOGIA VALDKONNAS PIISAVA TOOTMISVÕIMSUSE TAGAMISEKS

(160)

Kui jaotises 3 ja käesolevas jaotises esitatud tingimused on täidetud, peab komisjon aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel siseturuga kokkusobivaks abi, mida antakse selliste investeerimisprojektide soodustamiseks, millega luuakse täiendavat tootmisvõimsust järgmistes valdkondades: (a) II lisas loetletud lõpptoodete tootmine, sealhulgas teisesest toormest, ja/või (b) II lisas loetletud peamiste erikomponentide tootmine, sealhulgas teisesest toormest, ja/või (c) punktides a ja b määratletud lõpptoodete või peamiste erikomponentide tootmiseks vajaliku uue või taaskasutatud kriitilise toorme tootmine. Selline abi võib anda koostoimes muude poliitikameetmetega, mille eesmärk on arendada puhta tehnoloogia tootmisinvesteeringute jaoks soodsat ettevõtluskeskkonda, olulise panuse nullnetotööstuse määruses seoses vastupanuvõimega sätestatud 40 % sihttaseme saavutamisse.

(161)

See ei piira liikmesriikide võimalust kehtestada abikavu, millega toetatakse kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste jao 4.4 kohaseid investeeringuid ringmajanduse edendamisse (nt korduskasutamiseks ettevalmistamine, ringlussevõtt jne) kõnealuses jaos ette nähtud maksimaalse abisumma ulatuses. Komisjon käsitleb neid juhtumeid esmajärjekorras. Nende hulka kuuluvad investeeringud esmaste materjalide asendamisse teisese toormega. Üldise grupierandi määruse alusel võib ilma eelneva teatamiseta toetada ka investeeringuid ringmajanduse edendamisse.

(162)

Tavapärastes turutingimustes peaksid puhta tehnoloogia tootjad suutma katta oma tegevuskulud ilma täiendava avaliku sektori toetuseta, eelkõige siis, kui nende investeerimiskulusid on juba subsideeritud. Tegevusabi võib olla eriti moonutav, sest see võib otseselt vähendada turul pakutavate kaupade või teenuste maksumust ning hoida turul pika aja jooksul kahjumit teenivaid ettevõtjaid. Samas võivad puhta tehnoloogia tootjad, nagu akutootjad, näiteks tootmise käivitamisperioodil, kuid mitte ainult sel ajal, kokku puutuda ebaausa üleilmse konkurentsi, ootamatu kulude ületamisega või ebakindlusega tulevase nõudluse suhtes, mis on nende tegevusele omased. Sellisel juhul võivad liikmesriigid ja eraettevõtjad (vt punkt (7)) pakkuda turutingimustel rahastamist, sealhulgas omakapitali- ja kvaasiomakapitaliinstrumentide vormis, ning riskide ja hüvede osas samadel tingimustel. Selline rahastamine võib hõlmata investeerimisvajadusi, aga ka tegevuskulusid.

6.1.   Investeeringuteks ettenähtud abi kavad

(163)

Liikmesriigid võivad anda abi punkti (160) kohaldamisalasse kuuluvatele investeerimisprojektidele.

(164)

Punktis (163) osutatud investeerimisprojektidele võib abi anda hinnangulise eelarvega kava alusel, kui on täidetud käesolevas alajaotises ja jaotises 3 esitatud tingimused.

(165)

Abisaajad peavad abi taotlema enne tööde alustamist ja esitama liikmesriigile käesoleva teatise III lisas nõutud teabe.

(166)

Toetatud investeerimisprojekti abikõlblikud kulud on kõik investeerimiskulud materiaalsesse (nt maa, hooned, tootmisrajatised, seadmed, masinad) ja immateriaalsesse (nt patendiõigused, litsentsid, oskusteave või muu intellektuaalomand) varasse, mis on vajalik punktis (160) loetletud kaupade tootmiseks või taaskasutamiseks. Immateriaalne vara peab i) jääma seotuks asjaomase piirkonnaga ja seda ei tohi üle viia teistesse piirkondadesse; ii) olema eelkõige kasutusel asjaomases abi saavas tootmiskäitises; iii) olema amortiseeritav; iv) olema ostetud ostjaga mitteseotud kolmandatelt isikutelt turutingimustel; v) olema arvatud abi saava ettevõtja vara hulka ning vi) jääma vähemalt viieks aastaks (või VKEde puhul kolmeks aastaks) seotuks projektiga, mille jaoks abi anti.

(167)

Kui investeerimisprojekt viiakse ellu väljaspool abi saavaid piirkondi, ei või abi osakaal ületada 15 % abikõlblikest kuludest ja abisumma (96) ei või ületada 150 miljonit eurot projekti kohta. Kui investeerimisprojekt viiakse ellu aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c kohaselt abi saavas piirkonnas, ei või abi osakaal ületada 20 % abikõlblikest kuludest ja abisumma ei või ületada 200 miljonit eurot projekti kohta. Kui investeerimisprojekt viiakse ellu aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti a kohaselt abi saavas piirkonnas, ei või abi osakaal ületada 35 % abikõlblikest kuludest ja abisumma ei või ületada 350 miljonit eurot projekti kohta (97).

(168)

Väikeettevõtjate tehtavate investeeringute puhul võib punktis (167) ette nähtud abi osakaalu suurendada 20 protsendipunkti võrra ning keskmise suurusega ettevõtjate tehtavate investeeringute puhul võib seda suurendada 10 protsendipunkti võrra.

(169)

Investeeringu elujõulisuse tagamiseks peab liikmesriik veenduma, et abisaaja omavahenditest või välise rahastamise teel saadud rahaline panus on vähemalt 25 % abikõlblikest kuludest ning see peab olema vormis, mille puhul on välistatud igasugune avaliku sektori toetus (98).

(170)

Abisaaja peab võtma kohustuse säilitada investeering asjaomases piirkonnas vähemalt viis või VKEde puhul kolm aastat pärast projekti lõpuleviimist, et luua Euroopa Liidus kindlaid ja kvaliteetseid töökohti. Selline kohustus ei peaks takistama selle perioodi jooksul vananenud või purunenud tootmisrajatise või seadmete väljavahetamist, tingimusel et majandustegevust jätkatakse asjaomases piirkonnas miinimumperioodi jooksul. Selle tootmisrajatise või nende seadmete väljavahetamiseks ei või käesoleva teatise alusel siiski rohkem abi anda. Kui seda kohustust ei järgita, võib toetuse andja abi tagasi nõuda.

(171)

Enne abi andmist peab toetuse andja käesoleva teatise III lisa kohaselt abisaaja esitatud teabe alusel kontrollima, kas on konkreetseid riske, et investeeringut ei tehta EMPs (99).

(172)

Abi ei tohi anda selleks, et hõlbustada tootmistegevuse ümberpaigutamist EMPs, eelkõige seetõttu, et abi ei põhjustaks töökohtade kaotust. Selleks peab toetusesaaja (a) kinnitama, et kahe aasta jooksul enne abitaotluse esitamist ei ole toimunud ümberpaigutamist ettevõttesse, kuhu tehakse taotletud abi alusel investeering, ning (b) võtma kohustuse mitte paigutada oma tegevust ümber kuni kahe aasta jooksul pärast seda, kui investeering on lõpule viidud. Kui seda kohustust ei järgita, võib toetuse andja abi tagasi nõuda.

6.2.   Sihtotstarbeline üksikabi

(173)

Komisjon võib heaks kiita abi, mida antakse individuaalselt teatatud investeerimisprojektidele, mis kuuluvad punktis (160) määratletud kohaldamisalasse, kui on täidetud käesoleva alajaotise punktides (165) ja (170) ning jaotises 3 esitatud tingimused.

(174)

Abisumma ei tohi ületada madalamat järgmistest summadest: i) toetuse summa (100), mida abisaaja võiks tõendatavalt saada samaväärse investeeringu eest kolmandas riigis väljaspool EMPd, ja ii) miinimumsumma, mis on vajalik, et motiveerida abisaajat tegema investeeringuid asjaomases piirkonnas EMPs, mitte alternatiivses asukohas väljaspool EMPd (rahastamispuudujääk) (101). Abisaaja peab tõendama, et ilma abita ei tehtaks kavandatavat investeeringut EMPs (102). Komisjon leiab, et turgudel, kus on suurenenud tulevase turu volatiilsuse risk, on vaja täiendavat kaitsemeedet tagasinõude mehhanismi näol, et tagada teatatud rahastamispuudujäägi analüüsis prognoosimata jäänud täiendava tulu õiglane jaotamine.

(175)

Kui investeering tehakse väljaspool abi saavaid piirkondi, peab liikmesriik tõendama, et investeeringut ei oleks võimalik abi saavas piirkonnas sama tõhusalt ellu viia ja et seetõttu on abisaaja jaoks mõistlik investeeringut sellistes abi saavates piirkondades mitte teha.

(176)

Kui investeeringu puhul kaalutakse mitut asukohta EMPs ja kui käesoleva alajaotise kohast riigiabi antakse selleks, et meelitada investeeringuid piirkonda, kus kohaldataval regionaalabi kaardil kindlaks määratud regionaalabi osakaal on väiksem kui muudes kaalutavates EMP piirkondades (või abi mittesaavas piirkonnas), avaldaks see konkurentsile ja kaubandusele negatiivset mõju, mida tõenäoliselt ei kaalu üles ükski positiivne mõju. Juhul kui EMPs asuvad asjaomased asukohad on sama suure regionaalabi osakaaluga, peab abisaaja tõendama, et asukoht valiti objektiivsete kriteeriumide alusel ja riigiabist olenemata. Kui aga abisaaja suudab tõendada, et vastasel juhul ei tehtaks investeeringut sellistes alternatiivsetes EMP piirkondades, vaid see suunataks hoopis väljapoole EMPd asuvasse kolmandasse riiki, siis selline ilmne negatiivne mõju konkurentsile ja kaubandusele puudub.

(177)

Abisaaja peab võtma kohustuse kasutada punktis (160) nimetatud kaupade tootmiseks keskkonnaheite seisukohast tipptasemel olevat uusimat kaubanduslikult kättesaadavat tootmistehnoloogiat.

(178)

Liikmesriik peaks tõendama, et abisaaja aitab toetatava investeeringuga loodud täiendava tootmisvõimsuse abil tugevdada Euroopa autonoomiat, täites liidusisese nõudluse ja pakkumise vahelise lünga, mitte ei tõrju turult olemasolevat või kavandatud tootmisvõimsust.

(179)

Käesoleva alajaotise kohase riigiabi hindamisel nõuab komisjon kogu teavet, mis on vajalik, et analüüsida, kas riigiabi tekitaks tõenäoliselt olulist töökohtade kaotust senistes asukohtades EMPs. Sellises olukorras ja juhul, kui investeering võimaldab abisaajal paigutada tegevuse ümber sihtpiirkonda ning kui abi ja tegevuse ümberpaigutamise vahel on põhjuslik seos, on tegu konkurentsile ja kaubandusele avalduva negatiivse mõjuga, mida tõenäoliselt ei kaalu üles ükski positiivne mõju.

6.3.   Abi kiirendatud amortisatsiooni kaudu, et toetada puhta tehnoloogia seadmete nõudlust

(180)

Komisjon peab aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel siseturuga kokkusobivaks abikavasid, mille raames antakse riigiabi kiirendatud amortisatsiooni kaudu, et soodustada puhta tehnoloogia seadmete soetamist või liisimist, eeldusel et täidetud on käesolevas alajaotises ja jaotises 3 esitatud tingimused.

(181)

Abi tuleb anda selliste abikavade vormis, mis seisnevad abikõlblike varade soetamisega seotud kulude kiirendatud amortiseerimises kuni nende täieliku ja kohese kuludesse kandmiseni (103).

(182)

Abikõlblikud varad on kõik punkti (160) alapunktis (a) osutatud lõpptooted.

(183)

Abikõlblikud varad peavad vastama kõigile järgmistele tingimustele: (a) varad on uued; (b) varasid kasutatakse eelkõige abisaaja tegevuseks ja jäävad sellega seotuks vähemalt viieks aastaks (või VKEde puhul kolme aastaks) (104); (c) varad on amortiseeritavad; (d) varad on ostetud või liisitud turutingimustel; (e) varad on arvatud abisaaja vara hulka.

(184)

Abikõlblikud varad peavad olema soetatud või liisitud ja kiirendatud amortisatsioon peab algama hiljemalt käesoleva teatise kehtivuse lõppemise kuupäeval, mida on täpsustatud punktis (216).

(185)

Käesoleva alajaotise kohase abi suhtes punkti (38) alapunkte (a) ja (b) ei kohaldata. Abi kiirendatud amortisatsiooni kaudu võib täiendada muud riigiabi või keskelt hallatavatest ELi fondidest saadavat toetust seoses samade abikõlblike kuludega, ilma et oleks vaja arvutada selle brutotoetusekvivalenti.

7.   KONKREETSEID INNOVATSIOONIFONDI PROJEKTE TOETAVAD KAVAD

(186)

Lisaks jaotistele 4.1, 4.2, 5.1–5.3 ja 6.1 sisaldab käesolev alajaotis konkreetseid siseturuga kokkusobivuse tingimusi investeeringute toetuskavade jaoks, millele on innovatsioonifondi raames antud positiivne hinnang (105). Tingimusel, et need meetmed on kooskõlas käesoleva jaotisega ja jaotisega 3, peab komisjon aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel siseturuga kokkusobivaks abimeetmeid, millega toetatakse punktides (48) ja (73) osutatud investeeringuid puhta energia tootmisse ja salvestamisse, punktides (129)–(132) osutatud investeeringuid tööstustegevusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ja investeeringuid, mis loovad täiendavat tootmisvõimsust ja kuuluvad punkti (160) kohaldamisalasse projektide puhul, millele on innovatsioonifondi raames antud positiivne hinnang ja millele on antud määruse (EL) 2024/795 (106) artiklis 4 osutatud suveräänsusmärgis.

(187)

Seoses selliste investeeringutega taastuvenergia tootmisse ja salvestamisse, millele on osutatud punktis (48) ja mida hinnatakse käesoleva jaotise alusel, kohaldatakse punkte (49)–(52).

(188)

Seoses selliste investeeringutega vähese süsinikuheitega kütuste tootmisse ja hoiustamisesse, millele on osutatud punktis (73) ja mida hinnatakse käesoleva jaotise alusel, kohaldatakse punkte (75) ja (76).

(189)

Seoses selliste investeeringutega, millega vähendatakse tööstustegevusest tulenevat kasvuhoonegaaside heidet, millele on osutatud punktides (129)–(132) ja mida hinnatakse käesoleva jaotise alusel, kohaldatakse punkte (138), (141)–(143) ja (145)–(151).

(190)

Seoses investeeringutega, millega luuakse punkti (160) kohaldamisalasse kuuluvatele ja käesoleva jaotise alusel hinnatavatele toodetele täiendavat tootmisvõimsust, kohaldatakse punkte (165), (166), (169), (170) ja (172).

(191)

Abi antakse eelarveprognoosiga abikava alusel.

(192)

Liikmesriigid võivad kehtestada kavad, mis hõlmavad ühte või mõlemat järgmistest projektikategooriatest: (a) projektid, mis olid innovatsioonifondi hindamisel edukad ja millele on antud suveräänsusmärgis, kuid mida ei ole valitud rahastamiseks kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2019/856; (b) projektid, mis olid innovatsioonifondi hindamisel edukad ja millele on antud suveräänsusmärgis ja mis on valitud rahastamiseks kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2019/856.

(193)

Kavad peavad olema avatud kõigile projektidele, mis vastavad käesolevas jaotises sätestatud tingimustele ja kuuluvad ühte või mõlemasse punkti (192) alapunktides a ja b nimetatud kategooriasse. Liikmesriigid võivad piirata selliste kavade kohaldamisala üksnes puhta energia tootmise, tööstuse süsinikuheite vähendamise või puhta tehnoloogia tootmisega. Põhimõtteliselt ei saa nad kava piirata konkreetse sektori või konkreetse tehnoloogiaga. Liikmesriigid, kes soovivad kohaldada kava üksnes teatavate sektorite või tehnoloogiliste lahenduste suhtes, peavad i) põhjendama sellist piiratud kohaldatavust objektiivsete kaalutlustega ja ii) tõendama, et kava ei välista põhjendamatult kliima- ja keskkonnasõbralikumaid lahendusi.

(194)

Kavad võivad hõlmata projekte, mis tulenevad ühest või mitmest eelseisvast projektikonkursist. Kui kava hõlmab projekte, mis tulenevad rohkem kui ühest komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/856 kohasest eelseisvast projektikonkursist, võib liikmesriik eraldada iga innovatsioonifondi projektikonkursi kohta aastaeelarve või reserveerida toetuse teatavale protsendile iga projektikonkursi projektidest, mis olid innovatsioonifondi hindamisel edukad ja millele on antud suveräänsusmärgis. Kava raames abikõlblikele projektidele abi eraldamisel194) peavad liikmesriigid järgima projektide valikujärjestust, mis on kindlaks määratud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/856 kohase projektikonkursi tulemusel.

(195)

Abi võib anda üksnes otsetoetuste, tagasimakstavate ettemaksete, laenude, tagatiste või maksusoodustustena.

(196)

Käesoleva jaotise kohase abikava kehtestamisel peab liikmesriik i) punktides (187) ja (188) osutatud investeeringute puhul puhta energia tootmisse ja salvestamisse ning punktis (189) osutatud investeeringute puhul, millega vähendatakse tööstustegevusest tulenevat kasvuhoonegaaside heidet, valima ühe alternatiivsetest meetoditest punktides (154)–(158) kirjeldatud abisumma kindlaksmääramiseks; ii) punktis (190) osutatud investeeringute puhul, millega luuakse täiendav tootmisvõimsus, tagama, et järgitakse punktides (167) ja (168) sätestatud abi osakaalu ja maksimaalseid abisummasid.

(197)

Punkti (192) alapunktis (a) osutatud projektide puhul võivad liikmesriigid alternatiivina punktile (196) kehtestada ka abisumma investeeringuteks, millega vähendatakse tööstustegevusest tulenevat kasvuhoonegaaside heidet, ning investeeringuteks puhta energia tootmisse ja salvestamisse kooskõlas delegeeritud määruses (EL) 2019/856 sätestatud maksimaalse rahastamise arvutamise meetodiga, mida täiendab tõhus tagasinõude mehhanism, mis hõlmab punktis (199) sätestatud elemente.

(198)

Investeeringute puhul, millega luuakse täiendavat tootmisvõimsust punkti (160) kohaldamisalasse kuuluvate toodete jaoks (tingimusel et projekti innovatsioonifondi innovatsioonitaseme hinne on kõrge), ja kuni punktis (200) sätestatud abi ülemmäärani, võivad liikmesriigid punkti (196) asemel määrata abisumma kindlaks ka vastavalt delegeeritud määruses (EL) 2019/856 sätestatud maksimaalse rahastamise arvutamise meetodile, mida täiendab tõhus tagasinõude mehhanism, millel on punktis (199) sätestatud tunnused.

(199)

Tagasinõude mehhanismil peavad olema kõik järgmised tunnused: (a) tagasinõude mehhanism peab käsitlema täiendava tulu tekkimist, tehes kindlaks ja nõudes tagasi projekti ülejäägi ulatuses, milles toetatud projektide sisemine tasuvuslävi ületab kooskõlas delegeeritud määruses (EL) 2019/856 sätestatud meetodiga heaks kiidetud kapitali kaalutud keskmist hinda; (b) tagasinõude mehhanismi kohaldatakse esimest korda vähemalt viis aastat ja viimast korda vähemalt kümme aastat pärast projekti alustamist, nagu on kindlaks määratud kohaldatavas innovatsioonifondi konkursikutses; (c) tagasinõude mehhanismi raames tehtud arvutusi tuleb kontrollida abi saavat projekti puudutava eraldiseisva raamatupidamisarvestuse alusel, mida on kontrollinud sõltumatu audiitor; (d) tagasinõude mehhanismi viimasel kohaldamisel tuleb arvesse võtta projekti lõplikku väärtust; (e) tagasinõude mehhanism peab olema kavandatud nii, et säiliksid abisaajate stiimulid kulusid vähendada ja projekt aja jooksul võimalikult tõhusalt ellu viia, kusjuures riigi osa on vähemalt 70 % ülejäägist.

(200)

Punkti (198) kohaldamisel, kui investeerimisprojekt viiakse ellu väljaspool abi saavaid piirkondi, ei tohi abi osakaal ületada 25 % abikõlblikest kuludest ja abisumma ei tohi ületada 150 miljonit eurot projekti kohta. Kui investeerimisprojekt viiakse ellu aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c kohases abi saavas piirkonnas, ei tohi abi osakaal ületada 40 % abikõlblikest kuludest ja abisumma ei tohi ületada 200 miljonit eurot projekti kohta. Kui investeerimisprojekt viiakse ellu aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti a kohaselt abi saavas piirkonnas, ei tohi abi osakaal ületada 55 % abikõlblikest kuludest ja abisumma ei tohi ületada 350 miljonit eurot projekti kohta (107). Väikeettevõtjate tehtud investeeringute puhul võib abi osakaalu suurendada 20 protsendipunkti võrra ning keskmise suurusega ettevõtjate tehtud investeeringute puhul võib abi osakaalu suurendada veel 10 protsendipunkti võrra.

8.   ABI, ET VÄHENDADA PUHTA TÖÖSTUSE KOKKULEPPE EESMÄRKIDEGA SEOTUD ERAINVESTEERINGUTE RISKE

(201)

Lisaks jaotistes 4–7 kirjeldatud meetmetele võivad liikmesriigid otsustada stimuleerida erainvestoreid investeerima jaotiste 4.1, 4.2, 4.3, 5 ja 6 (108) kohaldamisalasse kuuluvatesse projektidesse (109), seadusliku monopoli raames energiataristusse või loomuliku monopoli (110) alla kuuluvatesse projektidesse või ringmajandust (111) toetavatesse projektidesse.

(202)

Komisjon peab aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel siseturuga kokkusobivaks abikavasid, mille eesmärk on vähendada abikõlblike projektide portfellidesse tehtavate erainvesteeringute riske, eeldusel et täidetud on käesolevas jaotises ja jaotises 3 esitatud siseturuga kokkusobivuse tingimused.

(203)

Abi antakse kava alusel, mille eesmärk on stimuleerida erainvestoreid investeerima käesoleva jaotise kohaldamisalasse kuuluvate abikõlblike projektide portfellidesse, nagu on määratletud punktis (201).

(204)

Abi antakse omakapitali, laenude (sh allutatud laenude) ja/või garantiidena spetsiaalsele fondile või eriotstarbelisele majandusüksusele, mis haldab abikõlblike projektide portfelli. Abi eesmärk on luua erainvestoritele riski- ja/või tulustiimulid, et nad investeeriksid sellesse fondi või eriotstarbelisse majandusüksusesse, näiteks esimese järjekoha kahju (vastu)garantiidena või erinevate aktsiaklassidega omakapitaliinvesteeringutena, mille puhul investeerimistulu jaotatakse esmalt erainvestorite aktsiaklassile ja kindlaksmääratud taseme ületamisel ka liikmesriigi aktsiaklassile. Laenu või võlakirjade garantii kestus ei tohi olla kokku üle kahekümne aasta ning garantiide puhul ei tohi see ühelgi juhul ületada aluseks oleva võlakirja tähtaega. Garantii kasutamine on lepinguliselt seotud eritingimustega, mis võivad ulatuda abi saava ettevõtja pankroti kohustusliku väljakuulutamiseni või muu samalaadse menetluseni. Pooled peavad kõnealustes tingimustes kokku leppima garantii andmise ajal. Portfelli omakapitali- ja/või kvaasiomakapitali investeeringutele antud garantiide puhul võib garantiiga katta abikõlblikud kahjud ainult hetkel, mil fond või eriotstarbeline üksus likvideeritakse ja kõik portfelli investeeringud on turutingimustel võõrandatud.

(205)

Fondi või eriotstarbelise rahastamisvahendi investeeringud abikõlblikesse projektidesse võivad toimuda hiljuti emiteeritud omakapitali, kvaasiomakapitali, laenude (sealhulgas allutatud laenud), muude võlainstrumentide ja tagatiste kujul. Investeeringu maksimaalne nominaalsumma üksikprojekti kohta ei tohi ületada 250 miljonit eurot. Investeering üksikprojekti ei tohi moodustada rohkem kui 25 % fondi või eriotstarbelise majandusüksuse kogu rahastamismahust lõpetamisel. Käesoleva jaotise kohast abi võib kumuleerida käesoleva teatise teiste punktide kohase abiga ja mis tahes muu samale projektile antava riigiabiga.

(206)

Liikmesriigid rakendavad käesoleva jaotise kohaseid abikavasid finantsvahendaja või volitatud üksuse kaudu. Finantsvahendaja või volitatud üksuse tasu peab olema kooskõlas turutavadega. Eeldatakse, et finantsvahendajad, kes on valitud avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva valikumenetluse kaudu, vastavad sellele tingimusele. Finantsvahendajad jagavad investeerimisriski, kas kaasinvesteerides piisavalt oma vahendeid või saades tulemuslikkusega seotud töötasu tagamaks, et nende huvid on pidevalt kooskõlas liikmesriigi huvidega.

(207)

Liikmesriigid või nende volitatud üksused peavad rakendama hoolsuskohustust, et tagada punktis (204) osutatud investeerimisportfelli usaldusväärne investeerimisstrateegia, mille liikmesriigi pädevuse piires määrab kindlaks finantsvahendaja ja mis hõlmab asjakohast riskide hajutamise poliitikat ning mille eesmärk on saavutada majanduslik elujõulisus ja pakkuda erainvestoritele pikaajalisi investeerimisvõimalusi. Finantsvahendaja või volitatud üksus vastutab strateegia rakendamise eest ning valib abikõlblikud projektid ja investorid. Iga omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringu korral peab valik põhinema muu hulgas selgel ja realistlikul väljumisstsenaariumil. Omakapitaliinvesteeringute puhul kehtestab finantsvahendaja või volitatud üksus portfelli investeeringu sihttootluse, mis määrab tootluse jaotamise (nagu on sätestatud punkti (209) alapunktis (b)). Finantsvahendaja või volitatud üksus peab tagama, et investeerimisprojektide rahastamine ei ületaks nende kulusid, võttes arvesse mis tahes allikast pärinevat muud sihtotstarbelist rahastamist.

(208)

Komisjon leiab, et abi erainvestoritele piirdub vajaliku miinimumiga, kui erainvestorid valitakse portfelli investeeringute tegemiseks avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva valikumenetluse kaudu, mis korraldatakse kooskõlas kohaldatavate liidu ja liikmesriigi õigusaktidega, milles on selgelt esile toodud investeeringuga taotletavad poliitilised eesmärgid ning mille eesmärk on luua asjakohane riski-tulu jagamise kord.

(209)

Kui erainvestoreid ei valita avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva valikumenetluse teel, leiab komisjon, et erainvestoritele antav abi piirdub vajaliku miinimumiga järgmistel juhtudel: (a) projektide portfellile (allutatud) laenu ja garantiidena antava abi puhul siis, kui investorile antav abi on esimese järjekoha kahjude kaitse, mis ei ületa 20 % lepinguliselt kindlaksmääratud kahjudest, ja riigi võetav risk kajastub preemias, mis on vastavast turutingimusele vastavast tasust vähemalt 25 % madalam. Viimati nimetatud tasu hinnangulise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta lõplike abisaajate riskitaset, hõlmatud instrumentide liike ja antud kaitse kestust; (b) projektide portfelli tehtavate omakapitaliinvesteeringutena antava abi puhul siis, kui investeerimistulu eelistatud jaotamine erainvestorite omanduses olevatele aktsiaklassidele on piiratud kindla tulumääraga, mis ei ületa portfelli investeeringu sihttootlust, ja kui nende erainvestorite omanduses olevad aktsiaklassid moodustavad üle 75 % portfelli mahust. Vähemalt 75 % fikseeritud tulumäära ületavast investeerimistulust suunatakse liikmesriigi omanduses olevale aktsiaklassile, samas kui ülejäänud investeerimistulust, mis ületab kõige rohkem 25 % fikseeritud tulumäära, suunatakse erainvestorite omanduses olevatele aktsiaklassidele.

(210)

Käesoleva jaotise kohaselt kehtestatud kava raames abi taotlemisel peavad erainvestorid esitama volitatud üksusele või finantsvahendajale oma investeerimisstrateegia, sealhulgas i) investeeringu eeldatava riski- ja tuluprofiili ning ii) meetmed, mida nad on võtnud võimalike huvide konfliktide vältimiseks (eelkõige seoses investeeringutega projektidesse, milles investoril/investoritel on juba märkimisväärne osalus või varasem riskipositsioon). Erainvestorid ei tohi fondi või eriotstarbelisesse majandusüksusesse investeerimiseks kasutada muud riigiabi.

(211)

Võttes arvesse käesolevas jaotises ja eelkõige punktides (204), (206) ja (207) esitatud funktsionaalseid kaitsemeetmeid, mille eesmärk on tagada, et toetatakse ainult elujõulisi projekte, siis punktis (28) sätestatud raskustes olevate ettevõtjate ametlik väljajätmine käesoleva jaotise alusel antava abi puhul ei kehti.

9.   LÄBIPAISTVUS, JÄRELEVALVE JA ARUANDLUS

(212)

Liikmesriigid peavad avaldama asjakohase teabe iga käesoleva teatise kohaselt antud üksikabi kohta, mille summa on suurem kui 100 000 eurot (112), ülevaatlikul riigiabi veebisaidil või komisjoni IT-vahendit (113) kasutades kuue kuu jooksul pärast abi andmist või maksusoodustusena antava abi puhul ühe aasta jooksul alates maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast.

(213)

Liikmesriigid peavad esitama komisjonile aastaaruanded (114).

(214)

Liikmesriigid peavad tagama, et säilitatakse üksikasjalik dokumentatsioon käesolevas teatises käsitletud abi andmise kohta. Dokumentatsiooni, mis peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kontrollida vajalike tingimuste täitmist, tuleb säilitada kümme aastat pärast abi andmist ja esitada taotluse korral komisjonile.

(215)

Komisjon võib küsida antud abi kohta täiendavat teavet, eelkõige selleks, et kontrollida, kas abimeetme heakskiitmist käsitlevas komisjoni otsuses sätestatud tingimused on täidetud.

10.   LÕPPSÄTTED

(216)

Komisjon kohaldab käesolevat teatist alates 25. juunist 2025. Komisjon kohaldab käesolevat teatist kõigi meetmete suhtes, millest teatatakse alates vastuvõtmise kuupäevast, ning meetmete suhtes, millest on teatatud enne nimetatud kuupäeva, sealhulgas vastavalt ajutisele kriisi- ja üleminekuraamistikule. Komisjon kohaldab käesolevat teatist kuni 31. detsembrini 2030.

(217)

Kooskõlas komisjoni teatisega ebaseadusliku riigiabi hindamise suhtes kohaldatavate eeskirjade kindlaksmääramise kohta (115) kohaldab komisjon teatamata abi suhtes käesolevat teatist, kui abi anti 25. juunil 2025 või pärast seda, ning muudel juhtudel norme, mis kehtisid abi andmise ajal.

(218)

Käesoleva teatisega asendatakse ajutine kriisi- ja üleminekuraamistik, mis võetakse käesoleva teatise vastuvõtmise kuupäeval tagasi.

---

(1)  COM(2025) 85 final.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1735, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks (ELT L 2024/1735, 28.6.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1735/oj).

(3)  Vt komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (ELT C 262, 19.7.2016, lk 1) (edaspidi „teatis riigiabi mõiste kohta“), jaotis 5.

(4)  Kui avaliku sektori asutus investeerib turutingimustel (näiteks võrdsetel tingimustel koos erainvestoritega või kui vastavus turutingimustele määratakse kindlaks muude vahendite, näiteks võrdlusanalüüsi abil), ei kujuta need vahendid endast riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Vt teatis riigiabi mõiste kohta, punkt 4.2.3.

(5)  Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1) (edaspidi „üldine grupierandi määrus“).

(6)  Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022 (ELT C 80, 18.2.2022, lk 1).

(7)  Regionaalabi suunised (ELT C 153, 29.4.2021, lk 1).

(8)  Komisjoni teatis „Riigiabimeetmete ajutine kriisi- ja üleminekuraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale“ (ELT C 101, 17.3.2023, lk 3), mida on muudetud komisjoni teatistega C(2023) 8045 (ELT C, C/1188, 21.11.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2023/1188/oj) ja C(2024) 3123 (ELT C, C/3113, 2.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/3113/oj). Selle ajutise kriisi- ja üleminekuraamistikuga asendatakse 28. oktoobril 2022 vastu võetud ajutine kriisiraamistik (ELT C 426, 9.11.2022, lk 1; edaspidi „ajutine kriisiraamistik“), millega juba asendati varasem, 23. märtsil 2022 vastu võetud ajutine kriisiraamistik (ELT C 131I, 24.3.2022, lk 1), mida muudeti 20. juulil 2022 (ELT C 280, 21.7.2022, lk 1). Ajutine kriisiraamistik tühistati alates 9. märtsist 2023.

(9)  Vt näiteks komisjoni otsused juhtumites SA.58207 – Tšehhi, Dukovany II toetus (ELT L 2025/429, 12.3.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2025/429/oj) ja SA.106107 – Belgia, „Kahe tuumareaktori eluea pikendamine“ (seni avaldamata).

(10)  Komisjoni teatis „Euroopa autotööstuse tegevuskava“ (COM(2025) 95 final), 5.3.2025.

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/943, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (ELT L 158, 14.6.2019, lk 54; edaspidi „elektrimäärus“).

(12)  Komisjon leiab, et see on tavaliselt vähemalt kuus nädalat enne tähtpäeva, välja arvatud juhul, kui meetme konkreetsed asjaolud õigustavad lühemat tähtaega.

(13)  Pakkumismenetluses konkurentsi tagamiseks tuleb eelarve või hangitava võimsuse maht kindlaks määrata. Liikmesriik peab tõendama, et eelarve või hangitav maht vastab projektide potentsiaalsele pakkumisele või on sellest väiksem. Seda saab teha varasemate võrreldavate võistupakkumiste või riiklikus energia- ja kliimakavas sätestatud tehnoloogiaalaste eesmärkide alusel või kaitsemehhanismi kehtestamisega juhul, kui meetme raames on kavandatud mitu võistupakkumist ja on oht, et pakkumusi ei esitata piisavalt. Võistupakkumise korduva alapakkumise korral peab liikmesriik võtma parandusmeetmed samade või mis tahes tulevaste kavade jaoks, millest ta teatab komisjonile sama tehnoloogia või samade projektide asjus.

(14)   ELT L 94, 28.3.2014, lk 65.

(15)   ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.

(16)   ELT L 231, 30.6.2021, lk 159.

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).

(18)  Arvesse tuleb võtta kõiki asjakohaseid kulusid ja kogu asjakohast kasu, sealhulgas näiteks haldus- ja transpordikulusid, koolituskulusid, mida ei kaeta koolitusabist, ning palgaerinevusi. Kui aga alternatiivne asukoht paikneb EMPs, siis selles asukohas antud toetusi ei tohi arvesse võtta.

(19)  Diskontomäärana kasutatav viiteintressimäär võrdub baasmääraga, millele on lisatud fikseeritud marginaal 100 baaspunkti. Vt komisjoni teatis viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (ELT C 14, 19.1.2008, lk 6).

(20)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (uuesti sõnastatud) (ELT L 158, 14.6.2019, lk 125).

(21)   ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.

(22)  Abi saab taotleda mitmel moel, sealhulgas näiteks võistupakkumises taotluse esitamisega. Taotlus peab sisaldama vähemalt taotleja nime, projekti või tegevuse kirjeldust, sealhulgas vajaduse korral selle asukohta, ja elluviimiseks vajalikku abisummat. Kahtluste vältimiseks olgu märgitud, et selline abitaotlus võib olla esitatud enne käesoleva teatise avaldamist.

(23)  Elektriturgude tõhusa toimimise tagamiseks tuleb selliseid abimeetmeid võimaldada avatud võistupakkumise kaudu, mis tagab, et abil on stimuleeriv mõju.

(24)   „Liidu standard“ – liidu standard kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste punkti 19 alapunkti 89 tähenduses.

(25)  Vt komisjoni 14. juuli 2020. aasta soovitus (EL) kehtestada liidu ettevõtjatele riigi rahalise toetuse andmiseks tingimus, et neil puudub seos koostööd mittetegevate jurisdiktsioonidega, kättesaadav aadressil (ELT L 227, 16.7.2020, lk 76).

(26)  Raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suuniste (ELT C 249, 31.7.2014, lk 1) tähenduses.

(27)  Abi ei tohi olla seotud elektrienergia tarnimise või seotud teenuste osutamise põhikulu kajastavate maksude või tasude (nt võrgutasud või reservvõimsuse mehhanismide rahastamise tasud) vähendamisega.

(28)  Komisjoni teatis EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes (ELT C 155, 20.6.2008, lk 10).

(29)  Vt kohtuotsus, Esimese Astme Kohus, 13. september 1995, TWD Textilwerke Deggendorf GmbH vs. komisjon, T-244/93 ja T-486/93, ECLI:EU:T:1995:160.

(30)  Abist, mida liikmesriigid käesoleva teatise alusel ettevõtjatele annavad ja mis tehakse kättesaadavaks finantsvahendajatena tegutsevate krediidiasutuste kaudu, peavad vahetult kasu saama ettevõtjad. See võib siiski anda ka kaudse eelise finantsvahendajatele. Punkti (34) alapunktides a ja b esitatud kaitsemeetmete alusel ei ole selliste kaudsete eeliste eesmärk säilitada või taastada krediidiasutuste elujõulisust, likviidsust või maksevõimet. Seega ei käsitata sellist abi erakorralise avaliku sektori finantstoetusena, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/59/EL (pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 806/2014 (ühtse kriisilahenduskorra määrus), ja seda ei saa hinnata pangandussektori suhtes kohaldatavate riigiabi eeskirjade kohaselt.

(31)  Jaotise 8 kohaselt antud abi korral kohaldatakse nende tingimuste suhtes kõnealuses jaotises sätestatud konkreetseid tingimusi.

(32)  Kindlaksmääratavate abikõlblike kuludeta riigiabi hõlmab riigiabi, mis on vabastatud teavitamiskohustusest üldise grupierandi määruse artiklite 19b, 20a, 21, 21a, 22 või 23, artikli 56e lõike 5 punkti a alapunktide ii, iii või iv, artikli 56e lõike 10 ja artikli 56f alusel.

(33)  Nagu määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 36.

(34)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. oktoobri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2405, milles käsitletakse võrdsete võimaluste tagamist kestliku lennutranspordi jaoks (määrus „ReFuelEU Aviation“) (ELT L, 2023/2405, 31.10.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2405/oj).

(35)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/1805, mis käsitleb taastuvkütuste ja vähese süsinikuheitega kütuste kasutamist meretranspordis ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ (ELT L 234, 22.9.2023, lk 48).

(36)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Taskukohase energia tegevuskava – energialiidu tõelise väärtuse vallandamine, et tagada taskukohane, tõhus ja puhas energia kõigile eurooplastele“ (COM/2025/79 final).

(37)  Elektrienergia salvestamine on elektrienergia lõppkasutamise edasilükkamine tootmise hetkest hilisemale ajale või elektrienergia muundamine salvestatavaks energiaks, sellise energia salvestamine ning seejärel selle taasmuundamine elektrienergiaks.

(38)  Soojusenergia salvestamine on soojusenergia lõppkasutamise edasilükkamine tootmise hetkest hilisemale ajale või elektri- või soojusenergia muundamine salvestatavaks energiaks, sellise energia salvestamine ning asjakohasel juhul seejärel selle muundamine või taasmuundamine soojusenergiaks lõppkasutamise eesmärgil (s.o küte või jahutus).

(39)  Vähese süsinikuheitega kütuste ja muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste tootmisega seotud investeeringud võivad kuuluda selle jaotise kohaldamisalasse, kui toodetud vähese süsinikuheitega kütuste osakaal ei ületa 20 % kogutoodangust.

(40)   „Ajakohastamine“ – taastuvenergiat tootvate elektrijaamade uuendamine (sh käitiste või käitamissüsteemide ja seadmete täielik või osaline asendamine) tootmisvõimsuse asendamiseks või käitise võimsuse või tõhususe suurendamiseks.

(41)  Karistustest võib loobuda, kui viivitus on tingitud asjaoludest, mis ei sõltu abisaajast ja mida ei olnud abitaotluse esitamise ajal võimalik mõistlikult ette näha.

(42)  Võistupakkumine peaks põhimõtteliselt olema avatud kõigile abikõlblikele abisaajatele. Pakkumismenetlus võib siiski piirduda ühe või mitme konkreetse abisaajate kategooriaga, kui on esitatud tõendid selle kohta, et eri kategooriatesse kuuluvatelt abisaajatelt oodatavad pakkumused erinevad rohkem kui 10 %; sellisel juhul võib kasutada eraldi võistupakkumisi, et sarnaste kuludega abisaajate kategooriad konkureeriksid üksteisega.

(43)  Nagu on määratletud elektrimääruse artikli 2 punktis 24.

(44)  Nagu määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 16.

(45)  Nagu määratletud direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 11.

(46)  Otsese hinnatoetuse kavadega edendatakse investeeringuid energia tootmisse ja salvestamisse, pakkudes abisaajatele fikseeritud või muutuvat rahalist makset, mis sõltub otseselt toodetud ja/või salvestatud energia kogusest, mida saab määrata tegeliku või võrdlustoodangu põhjal.

(47)   „Kahesuunaline hinnavaheleping“ – energiatootmisüksuse käitaja ja vastaspoole (tavaliselt avalik-õigusliku üksuse) vaheline leping, millega nähakse ette nii miinimumtasu kaitse kui ka ülemäärase tasu piirmäär. Leping peab olema koostatud eesmärgiga säilitada elektrienergia tootja stiimulid tegutsemiseks ja tõhusaks osalemiseks energiaturul.

(48)  Lepingu kohaseid toetusmakseid tohib teha kuni 25 aastat, kuid liikmesriikidel on õigus nõuda, et käitised jätkavad lepingu alusel tagasimaksete tegemist senikaua, kui toetust saanud käitis jätkab tegevust.

(49)  Vt joonealune märkus 42.

(50)  Näiteks kui abi antakse kahesuunaliste hinnavahelepingutena, peab sõltumatu pädev reguleeriv asutus määrama kindlaks täitmishinna abikõlblike kulude katmiseks.

(51)  Kooskõlas direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 4 lõikes 3 sätestatud erandiga võivad väikesemahulised taastuvenergiat tootvad käitised ja näidisprojektid saada otsest hinnatoetust, mis katab kõik tegevuskulud ega nõua neilt elektri müümist turul. Käitist käsitatakse väikesemahulisena, kui selle võimsus jääb allapoole elektrimääruse artiklis 5 sätestatud kohaldatavat künnist. Näidisprojektid on määratletud elektrimääruse artikli 2 punktis 24.

(52)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1788, mis käsitleb taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi, maagaasi ja vesiniku siseturu ühiseid norme ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2023/1791 ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/73/EÜ (uuesti sõnastatud) (ELT L, 2024/1788, 15.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1788/oj).

(53)  Vt ka joonealune märkus 39.

(54)  Karistustest võib loobuda, kui viivitus on tingitud asjaoludest, mis ei sõltu abisaajast ja mida ei olnud abitaotluse esitamise ajal võimalik mõistlikult ette näha.

(55)  Vt joonealune märkus 42.

(56)  Vt joonealune märkus 42.

(57)  Kui see piirmäär ületatakse, ei tohi abi anda toodetud vähese süsinikuheitega kütuste mahu protsendimäära eest, mis on võrdne selle piirmäära ületanud tundide protsendimääraga.

(58)  Mittefossiilsed paindlikkusmeetmed, nagu nõudlusele reageerimine ja salvestamine, mis ei sõltu fossiilkütuste kasutamisest primaarenergia allikana ja aitavad rahuldada elektri paindlikkuse vajadusi.

(59)  See ei piira kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste raames võetavate muude paindlikkusmeetmete hindamist.

(60)  See tähendab, et riiklikud asutused peaksid seadma eesmärgi nii paindlikkusvajaduste kui ka reservvõimsuse mehhanismi vajaduste hankimiseks sama ühiselt optimeeritud enampakkumise käigus. Osalejad annavad oma panuse nii paindlikkusvajadustesse kui ka reservvõimsuse mehhanismi ning pakuvad mõlema teenuse osutamise eest koguhinda või pakkumiste menüüd. Valikumetoodika peaks olema selline, et sellega vähendatakse nii paindlikkusvajaduste kui ka reservvõimsuse mehhanismi vajaduste täitmisega seotud kogukulusid, st ükski alternatiivne abisaajate valik ei suuda rahuldada nii paindlikkusvajadusi kui ka reservvõimsuse mehhanismi vajadusi väiksemate kuludega.

(61)  See paindlikkuse maht võib põhineda kas elektrimääruse artiklis 19f määratletud mittefossiilse paindlikkuse suunava riikliku eesmärgi või esialgsetel soovituslikel riiklikel eesmärkidel, kuni elektrimääruse artikkel 19f seda võimaldab.

(62)  Asukohaeelistust, minimaalset kiirendus- ja/või aeglustuskiirust ning minimaalset aktiveerimisaega tuleks käsitleda vähendamistegurite abil. Ümberhindamisega kohandatakse võimsusressursi ülesseatud võimsust, et teha kindlaks selle panus paindlikkusvajadusse (kajastades eri tehnoloogiate erinevat panust kindlakstehtud vajadusesse). See arvutus põhineb andmetel, mida kasutatakse paindlikkuse vajaduse kindlakstegemiseks, ning seda ajakohastatakse vähemalt iga kahe aasta järel ja riigi reguleeriv asutus kiidab selle heaks. Ümberhindamistegurid tuleb arvutada iga ressursi kohta, mis suudab vähemalt ühe tunni jooksul pidevalt väljundit anda.

(63)   „Põhjendamatu moonutuse“ alla ei kuulu see, kuidas meede võib mõjutada turuhindade kujunemist (võrreldes vastupidise olukorraga ilma abimeetmeta), ja mis tahes mõju olemasolevatele ressurssidele, kui meede piirdub üksnes uute investeeringutega, ning välisressurssidele, kui meede piirdub üksnes riigi ressurssidega.

(64)  Hind viitab kas järgmise päeva hinnale või reaalaja hulgituru või tasakaaluarvelduse hinnale lähemal olevale hinnale. Topeltarvestuse vältimiseks tuleb juhul, kui tarbimiskaja ja arvestist tarbija pool olevad ressursid osalevad otseselt mittefossiilse paindlikkuse kavas, kohaldada selliseid tasusid ka elektrienergia eest, mida paindlikkuse kavas tarnekohustuste alusel ei tarbita.

(65)  Topeltarvestuse vältimiseks tuleb juhul, kui tarbimiskaja ja arvestist tarbija pool olevad ressursid osalevad otseselt mittefossiilse paindlikkuse kavas, kohaldada selliseid tasusid ka elektrienergia eest, mida paindlikkuse kavas tarnekohustuste alusel ei tarbita.

(66)  Kui viimane NACE klassifikaatori muudatus (komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2023/137, ELT L 19, 20.1.2023, lk 5) on mõjutanud tegevusala statistilist klassifikaatorit, mille alusel määratakse NACE kood, võivad liikmesriigid otsustada, kas nad kasutavad muudetud statistilist klassifikaatorit või lähtuvad klassifikaatorist, mida kohaldati kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste vastuvõtmise ajal.

(67)   ELT C 317, 25.9.2020, lk 5.

(68)  See võib hõlmata ka kaevandusrajatisi, välja arvatud energiatoodete kaevandamiseks kasutatavad rajatised.

(69)   „Põllumajandustoodete esmatootmine“ – aluslepingu I lisas loetletud põllundus- ja loomakasvatussaaduste tootmine, mis ei nõua kõnealuste toodete olemust muutvat täiendavat töötlemist. „Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete esmatootmine“ – kõik veeorganismide püügi, kasvatamise või viljelemisega seotud toimingud, samuti põllumajandusettevõttes või pardal tehtavad toimingud, mis on vajalikud loomse või taimse saaduse esmamüügiks ettevalmistamiseks, sealhulgas lõikamine, fileerimine või külmutamine, ning esmamüük edasimüüjatele või töötlejatele.

(70)  See jaotis hõlmab investeeringuid nende rafineerimistehaste tööstustegevusse, mis toodavad naftakeemiatooteid, mida ei kasutata kütteainena ega mootorikütusena.

(71)  Nagu osutatud punkti (48) alapunktis a, kuhu kuulub muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste tootmine.

(72)  Tööstuspark vastab geograafiliselt piiratud tööstusalale, kus ettevõtjate rühmale osutatakse teatavaid kommunaalteenuseid.

(73)  See hindamine peab põhinema eeldatava energiatootmise ja -nõudluse usaldusväärsetel eelnevatel simulatsioonidel.

(74)  Punktis c osutatud olukorras tuleb energiat kasutada vähemalt 80 % ulatuses tööstuspargi tööstustegevuses või tuleb soojus täielikult ära kasutada tööstuspargis, kui tehakse investeeringuid soojuse tootmisse suure tõhususega koostootmise kaudu.

(75)  Muud abivormid, nimelt süsinikuheite vähendamise otsetoetused, nagu (süsiniku) hinnavahelepingute ja lisatasude vormis antav abi, samuti kaubeldavad sertifikaadid, ei kuulu käesoleva jaotise alla. Sellises vormis antavat abi või muid süsinikuheite vähendamise otsetoetuse vorme hinnatakse kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste alusel.

(76)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ.

(77)  Üldjuhul on see nii kahe aasta jooksul pärast kasutuselevõtmist.

(78)  Karistustest võib loobuda, kui tingimuste täitmata jätmine on tingitud asjaoludest, mis ei sõltu abisaajast ja mida ei olnud abitaotluse esitamise ajal võimalik mõistlikult ette näha.

(79)  Investeeringute korral, mille on teinud äriühing, kes avalikustab äriühingu üleminekukava, kuulub siia ka nõue, et investeering peab olema kooskõlas äriühingu üleminekukavaga, mis on sätestatud äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivis (14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2464).

(80)  Energiasäästu tase tuleb arvutada seadme(te) energia lõpptarbimise alusel.

(81)  Investeeringuid, mis hõlmavad energiaallika või -kandja muutmist, näiteks üleminekut söelt gaasile, käsitatakse süsinikuheite vähendamise projektidena ja nende suhtes kohaldatakse pigem süsinikuheite vähendamise kui energiatõhususe nõudeid.

(82)  Selle punkti kohaldamisel tuleb käitise kasvuhoonegaaside heidet mõõta HKSi asjaomase tootepõhise võrdlusaluse käitiseosa tasandil, nagu on määratletud komisjoni 19. detsembri 2018. aasta delegeeritud määruse (EL) 2019/331 (millega määratakse kindlaks üleliidulised üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste lubatud heitkoguste ühikute tasuta eraldamiseks ühtlustatud viisil) artikli 2 punktis 2 (ELT L 59, 27.2.2019, lk 8). Projektide võrreldavuse tagamiseks peab liikmesriik välja töötama ühise metoodika kasvuhoonegaaside heite vähenemise arvutamiseks tegevusalade puhul, mida heitkogustega kauplemise süsteem ei hõlma.

(83)  Heitkogustega kauplemise direktiivi I lisa tõlgendamist käsitlevate komisjoni suuniste (avaldatud 18. märtsil 2010) punkti 4.4 tähenduses, kättesaadav aadressil: https://climate.ec.europa.eu/system/files/2016-11/guidance_interpretation_en.pdf. HKSi mittekuuluvate sektorite puhul saab seda mõistet kohaldada analoogia põhjal.

(84)  Investeeringuid elektrifitseerimisse võib pidada paindlikuks näiteks juhul, kui elektritarbimist saab kohandada hinnasignaalide alusel või kui investeeringuid kombineeritakse paigaldatavate paindlikkuslahenduste, näiteks energia salvestamise nõuetega.

(85)  Vähese süsinikuheitega kütused, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta direktiivi (EL) 2024/1788 (mis käsitleb taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi, maagaasi ja vesiniku siseturgude ühisnorme) artikli 2 punktis 13 ja selle rakendusaktides või delegeeritud õigusaktides.

(86)  Käesolevas jaotises ei käsitleta investeeringuid transpordi-, hoiustamis- ja kasutamiskäitistesse. Erandina võib käesoleva jaotise kohaselt hõlmata taristu (võrguga) ühendamine, tingimusel et see vastab punktile (132).

(87)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/31/EÜ, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ ja direktiive 2000/60/EÜ, 2001/80/EÜ, 2004/35/EÜ, 2006/12/EÜ, 2008/1/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1013/2006.

(88)  Neid eesmärke on võimalik saavutada, kombineerides maagaasi muude süsinikuheite vähendamise lahendustega. Siinkohal tuleb meenutada, et investeeringuid, mis hõlmavad energiaallika või -kandja muutmist, käsitatakse süsinikuheite vähendamise projektidena ja nende suhtes kohaldatakse pigem süsinikuheite vähendamise kui energiatõhususe nõudeid (vt joonealune märkus 81).

(89)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstus- ja loomakasvatusheidete kohta (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).

(90)  Käesoleva punkti kohased abisummad arvutatakse brutotoetusekvivalendi alusel.

(91)  Kui vesinikule üleminekuga kaasneb muude tootmisprotsesside ümberkorraldamine samas asukohas, kohaldatakse 60 % abi osakaalu ka nende täiendavate investeeringute suhtes.

(92)  Nagu osutatud punkti (48) alapunktis a, kuhu kuulub muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste tootmine.

(93)  Osas, milles see vastab punktile (132).

(94)  Käesoleva punkti kohaldamisel võib tagasinõude mehhanismi kohaldada esimest korda viis aastat ja viimast korda kümme aastat pärast projekti käivitamist, tingimusel et tagasinõude mehhanismi lõplikul kohaldamisel võetakse arvesse projekti lõppväärtust.

(95)   „Võrdlusprojekt“ – näidisprojekt, mis esindab keskmist projekti abikava tingimustele vastavate abisaajate kategoorias.

(96)  Käesoleva punkti kohased abisummad arvutatakse brutotoetusekvivalendi alusel.

(97)  Liikmesriigid peavad tagama, et neid maksimaalseid abisummasid ei ületata abi saavate projektide kunstliku osadeks jagamisega.

(98)  See ei ole nii näiteks subsideeritud laenude, avaliku sektori omakapitalilaenude või avaliku sektori osaluste korral, mis ei vasta turutingimustes tegutseva investori põhimõttele, samuti abi elemente sisaldavate riigigarantiide või vähese tähtsusega abi raames antud avaliku sektori toetuse korral. EIP ja/või EIFi poolset investeerimisprojekti rahastamist (oma riskil ja omavahenditest) kuni 12,5 % ulatuses abikõlblikest kuludest aktsepteeritakse punkti (169) kohaldamisel rahalise toetusena.

(99)  Projektide puhul, millele on innovatsioonifondi raames antud määruse (EL) 2024/795 artiklis 4 osutatud suveräänsusmärgis (vt joonealune märkus 106), ei ole selline kontroll nõutav.

(100)  Teatatud abi ja sellist (mis tahes vormis) toetuse, mida abisaaja võiks tõendatavalt saada samaväärse investeeringu eest väljaspool EMPd asuva kolmanda riigi jurisdiktsioonis, võrreldakse diskonteeritult.

(101)  Põhimõtteliselt on vähetõenäoline, et komisjon peab aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel siseturuga kokkusobivaks abisummasid, mis ületavad projekti asjaomases piirkonnas elluviimiseks vajalike kapitaliinvesteeringute kulusid, kuna sellisel abil ei ole tõenäoliselt ergutavat mõju.

(102)  Käesoleva teatise III lisas nimetatud vastupidist stsenaariumi toetavad asjakohased dokumentaalsed tõendid peavad olema usutavad, st autentsed ja otsuse tegemise tingimuste suhtes olulised ajal, mil abisaaja teeb investeeringu kohta otsuse. Liikmesriikidel palutakse tugineda kehtivatele ja ametlikele juhatuse dokumentidele, riskihindamistele (sealhulgas asukohaspetsiifiliste riskide hindamised), finantsaruannetele, asutusesisestele äriplaanidele, eksperdiarvamustele ja muudele hinnatava investeerimisprojektiga seotud uuringutele. Need dokumendid peavad olema ajakohased, võttes arvesse investeeringu või selle asukoha kohta tehtavat otsust. Sellega seoses võivad abiks olla dokumendid, mis sisaldavad teavet nõudluse, kulude ja finantsprognooside kohta, mis esitatakse investeerimiskomisjonile ja milles täpsustatakse investeerimisstsenaariume, või dokumendid, mis esitatakse finantsasutustele.

(103)  Vara, mille amortisatsiooniaeg on üle 15 aasta, ei ole lubatud koheselt kuludesse kanda.

(104)  Varade puhul, mille tavapärane amortisatsiooniperiood on lühem kui viis aastat, lühendatakse minimaalset kasutusperioodi kolme aastani.

(105)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32), artikli 10a lõikega 8 loodud innovatsioonifond.

(106)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. veebruari 2024. aasta määrus (EL) 2024/795, millega luuakse Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm (STEP). See märgis antakse kõikidele innovatsioonifondi projektidele, mida on innovatsioonifondi raames hinnatud ja mis vastavad asjakohase projektikonkursi puhul ette nähtud minimaalsetele kvaliteedinõuetele, mis on kehtestatud Euroopa Komisjoni 26. veebruari 2019. aasta delegeeritud määrusega (EL) 2019/856, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ innovatsioonifondi toimimise osas ( ELT L 140, 28.5.2019, lk 6).

(107)  Liikmesriigid peavad tagama, et neid maksimaalseid abisummasid ei ületata abi saavate projektide kunstliku osadeks jagamisega.

(108)  Käesoleva jaotise kohaldamisalasse kuuluvad järgmised projektikategooriad: jaotis 4.1: punktis (48) alapunktid a–c, punktid (51) ja (52); jaotis 4.2: punkti (73) alapunktid a ja b; jaotis 4.3: punkti (94) alapunktid a–d; jaotis 5: punktid (129)–(132) ning punkt (138) kuni punkti (140) alapunktid a ja b; jaotis 6: punkti (160) alapunktid a–c.

(109)  Teise võimalusena võib investeeringu teha ettevõtjasse tingimusel, et abikõlbliku projekti kavandatud investeeringu summa on suurem kui 80 % ettevõtja eelneva viie aasta keskmisest aastakäibest ja ettevõtja on VKE. Kui ettevõtja on äsja asutatud ettevõte, kellel ei ole viit suletud raamatupidamise aastaaruannet, arvutatakse keskmine käive ettevõtja tegevusaja alusel abitaotluse esitamise ajal.

(110)  Nagu on sätestatud kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste punktides 373–375.

(111)  See viitab projektidele, mis kuuluvad kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste punkti 220 kohaldamisalasse, välja arvatud kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste punktides 222–224 osutatud projektid.

(112)  Teave, mida nõutakse vastavalt komisjoni 17. juuni 2014. aasta määruse (EL) nr 651/2014 III lisale ja komisjoni määruse (EL) nr 702/2014 III lisale. Tagasimakstavate ettemaksete, garantiide, laenude, allutatud laenude ja muus vormis abi puhul märgitakse aluseks oleva vahendi nominaalväärtus abisaaja kohta. Maksude ja maksetega seotud soodustuste puhul võib üksikabi abisumma märkida vahemikena.

(113)  Riigiabi läbipaistvusmooduli avalik otsing võimaldab juurdepääsu teabele, mida liikmesriigid on esitanud üksikabi kohta vastavalt Euroopas kehtivatele riigiabi läbipaistvusnõuetele, ja selle leiab aadressilt https://webgate.ec.europa.eu/competition/transparency/public?lang=en.

(114)  Komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.4.2004, lk 1).

(115)   EÜT C 119, 22.5.2002, lk 22.