Raportöörid: Elena-Alexandra CALISTRU

Konstantinos DIAMANTOUROS

Stefano PALMIERI

Nõustaja	Samuel CORNELLA (raportööri nõustaja)
Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 5.3.2025
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	15.4.2025
Vastuvõtmine täiskogus	30.4.2025
Täiskogu istungjärk nr	596
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	202/4/5

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab järgmise mitmeaastase finantsraamistiku strateegilist tähtsust, kuna eelseisvad läbirääkimised Euroopa Liidu 2027. aasta järgse pikaajalise eelarve üle toimuvad erakordselt raskel ajal, mil kriisid süvenevad ja tekitavad teravaid pingeid ELi strateegiliste eesmärkide ning liidu eelarve suuruse ja vahendite jaotuse vahel.

1.2.

Komitee rõhutab vajadust tagada, et mitmeaastane finantsraamistik oleks ka edaspidi tugev ja ambitsioonikas, jagades Enrico Letta seisukohta, et ilma ühtse finantsraamistikuta, mis soodustab investeeringute voogu reaalmajanduse kestlikesse ja uuenduslikesse sektoritesse, ei ole rohe-, digi- ega õiglase ülemineku eesmärke võimalik saavutada. See ei nõua mitte ainult järkjärgulist kohandamist, vaid ELi eelarve põhjalikku ümbermõtestamist investeerimisvahendina, mis suudab rakendada oma prioriteete ja pakkuda Euroopa avalikke hüvesid.

1.3.

Kõigil neil põhjustel on komitee seisukohal, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku tase – protsendina kogurahvatulust – ei tohiks reaalväärtuses väheneda, vaid peaks hoopis oluliselt suurenema, et tulla toime kasvavate probleemidega ELi tasandil. Samuti on tarvis läbi vaadata praegused eeskirjad selle kohandamiseks tulevase inflatsioonisurvega.

1.4.

Seepärast kutsub komitee üles märkimisväärselt suurendama mitmeaastase finantsraamistiku reaalväärtust, et tulla toime tohutute probleemidega, millega EL silmitsi seisab. Lisaks tuleks reformida mitmeaastase finantsraamistiku inflatsiooniga kohandamise mehhanismi, mis praegu piirab eelarvesse tehtavate osamaksete iga-aastast suurendamist 2 %ga, et säilitada mitmeaastase finantsraamistiku tegelik ostujõud.

1.5.

Komitee soovitab lihtsustada kehtivaid eeskirju ning ühendada paljud kattuvate eesmärkidega programmid. Need põhjustavad haldusasutustele, kodanikuühiskonnale ja ettevõtjatele märkimisväärset bürokraatiat, muutes laienemise ja sihipäraste prioriteetide saavutamise keerulisemaks, nagu on märgitud Draghi aruandes. Kohalikul tasandil projekte rakendavate organisatsioonide jaoks tuleb tõhustada rahaliste vahendite kasutamist.

1.6.

Rahastamine peaks olema suunatud suurematele programmidele, millel on suurem arengujalajälg, ning investeeringutega tuleb aidata kaasa ka äärealade, saarte ja äärepoolseimate piirkondade integreerimisele üleeuroopalistesse tööstuslikesse väärtusahelatesse. Samal ajal ei tohiks tähelepanuta jätta Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Sotsiaalfond+ ning Õiglase Ülemineku Fondi. Neid tuleks tugevdada ja ühtlustada, et rakendada Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava.

1.7.

Komitee soovitab järk-järgult loobuda praegusest valdavast mudelist, mille kohaselt seotakse rahastamine rangelt kuludega, ning liikuda uue mudeli poole, mis põhineb programmide eeldataval tulemuslikkusel ja mõjul. Seepärast nõuab komitee haldusmenetluste põhjalikku läbivaatamist ning keskendumist pigem kehtivate eeskirjade tõelisele lihtsustamisele ja mitte üksnes nende konsolideerimisele. Samal ajal tuleb tagada rahaliste vahendite asjakohane kasutamine.

1.8.

Komitee kutsub üles vaatama mitmeaastase finantsraamistiku raames läbi Euroopa kaitsepoliitika lähenemisviisi, pidades silmas Euroopa Ülemkogu 6. märtsi 2025. aasta järeldusi Euroopa kaitse kohta. Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse ja USA kasvavat vastumeelsust Euroopa julgeoleku tagamise suhtes on kaitseinvesteeringute suurendamine ja kaalutlused Euroopa tõeliselt ühtse Euroopa kaitse teemal muutunud otsustavaks. Muu hulgas on vaja uusi rahastamisvahendeid, mille abil on võimalik sõjalise sektori tehnoloogilise arengu taset parandada.

1.9.

Samal ajal peab komitee oluliseks, et uues mitmeaastases finantsraamistikus võetaks täielikult arvesse Euroopa avalike hüvede küsimust ning rolli, mida need võivad kanda ELi ja selle sotsiaalse ühtekuuluvuse tulevikus. On tähtis, et EL oleks aktiivselt kaastegev Euroopa avalike hüvede loomises ja säilitamises, nii et liidu osalemine tooks kaasa mastaabisäästu, positiivse välismõju ja ELi lisaväärtuse.

1.10.

Innovatsioonifond, mida finantseeritakse heitkogustega kauplemise süsteemi tuludest, on pakkunud väga vajalikku rahastamist, et aidata kaasa ELi tööstustootmise süsinikuheite vähendamisele. Innovatsioonifondi raames korraldatavatele projektikonkurssidele esitatud taotluste arv on aga väga suur, mis näitab märkimisväärset erinevust pakkumise ja nõudluse vahel. Seetõttu nõuab komitee, et innovatsioonifondi rahastataks enamate vahenditega, kuna tegelikult läheb innovatsioonifondi vaid väga väike osa heitkogustega kauplemise süsteemi tuludest.

1.11.

Komitee nõuab, et järgmisesse mitmeaastasesse finantsraamistikku lisatakse üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide jaoks kaasrahastamise element, et edendada kõigi liikmesriikide tööstusarengut kogu ELis. Lisaks leiab komitee, et tarvis on suurendada teadus- ja arendustegevuse (programm „Euroopa horisont“) ning transpordi- ja energiaühenduste (TEN-T ja TEN-E) vahendeid.

1.12.

Komitee tunnistab, et ELi ühine võlakirjade emiteerimine oli pandeemia ajal edukas uuenduslik vahend ning seda võiks taas kasutada, et rahastada tulevikus ühtse turu kestlikku konkurentsivõimet ja vastupanuvõimet. Komitee märgib, et Euroopale selget ühishuvi pakkuvad valdkonnad, nagu terviseturve, kaitsevõime ja kriitilise tähtsusega piiriülene taristu, võivad aeg-ajalt vajada rahastamislahendusi, mis optimeerivad ELi kollektiivset laenuvõimet. Kõiki selliseid mehhanisme tuleks kaaluda igal üksikjuhul eraldi koos asjakohaste kaitsemeetmete ja juhtimisraamistikega ning keskenduda selgelt investeeringutele, millel on tõendatav Euroopa lisaväärtus, mida ei ole võimalik tavapäraste rahastamiskanalite kaudu tõhusalt saavutada.

1.13.

Komitee toonitab ühise põllumajanduspoliitika nõuetekohase toetamise tähtsust uues mitmeaastases finantsraamistikus, et tagada toiduga kindlustatus ja toidu kvaliteet ning põllumajandusettevõtete elujõulisust tagav sissetulek nii ELi ühiskonna kui ka põllumajandustootjate huvides.

1.14.

Tunnistades vajadust investeerida veemajanduse kriisivalmidusse kõigis ühiskondliku elu valdkondades, kutsub komitee ELi üles käsitlema vett järgmises mitmeaastases finantsraamistikus strateegilise prioriteedina. Tarvis oleks luua sinise ülemineku fond kui ühtne juurdepääsupunkt ELi veeinvesteeringutele, ühendades avaliku sektori investeeringud uuendusliku rahastamisega.

1.15.

Komitee rõhutab, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku edukas rakendamine nõuab täiesti erinevat tulemuslikkuse ja aruandekohustuse käsitlust, mis tugineb nii traditsioonilistest programmidest kui ka taaste- ja vastupidavusrahastust saadud kogemustele. Viimaste aastate kogemus on näidanud, et kuigi tulemuspõhine rahastamine pakub uusi võimalusi, peab sellega kaasnema piisav haldussuutlikkus ja sidusrühmade sisuline kaasamine.

1.16.

Komitee on seisukohal, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku prioriteetide seadmisel on oluline kasutada süvalaiendamise lähenemisviisi, sest süvalaiendamine tähendab sotsiaalset ümberkujundamist. Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku koostamisel tuleks teha ettepanek kehtestada kohustus kulutada konkreetne minimaalne osa eelarvest süvalaiendatud eesmärkidele (nt konkurentsivõime, kliimamuutused, elurikkuse säilitamine, veemajanduse kriisivalmidus, sooline võrdõiguslikkus, noored, kestliku arengu eesmärgid). Süvalaiendamise hindamine tähendab pikaajalisemate tulemuste ja ühiskonnale avalduva mõju analüüsimist. See nõuaks paremat järelevalvet.

1.17.

Lõpetuseks nõuab komitee, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus tugevdataks ELi rolli demokraatlike väärtuste kaitsjana demokraatia kaitse konsolideeritud raamistiku kaudu, mis toetub kolmele järgmisele sambale: i) õigusriigi põhimõtet, inimõigusi ja sotsiaalkaitset edendavate kodanikuühiskonna organisatsioonide suurem rahastamine, lihtsustades juurdepääsu kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmile, Euroopa Sotsiaalfond+-ile ja programmile „Loov Euroopa“; ii) sihtotstarbeline toetus sõltumatule meediale, järelevalveorganisatsioonidele ja kodanikualgatustele, eelkõige vastusena selles valdkonnas ülemaailmse rahastamise vähenemisele; iii) nende vahendite laiendamine nii liikmesriikidele kui ka kandidaatriikidele, kelle rahastamistase on piisav.

1.18.

Komitee rõhutab vajadust rakendada Euroopa Komisjoni 2021. aastal esitatud ja 2023. aastal kohandatud põhjalikku järgmise põlvkonna omavahendite paketti. Ta ühineb komisjoni taotlusega kutsuda nõukogu üles jätkama kooskõlas 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega ja Budapesti deklaratsiooniga uue Euroopa konkurentsivõime kokkuleppe kohta kiiremas korras tööd uute omavahendite küsimuses. Omavahendid ei tohiks õõnestada konkurentsivõimet.

2.   Taust ja kontekst

2.1.

11. veebruaril avaldas komisjon teatise „Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku koostamise tegevuskava“, milles toodi esile järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga seotud poliitilised küsimused ning kuulutati välja lihtsam, täpsema fookusega ja mõjusam eelarve. Teatises keskendutakse ka uue eelarve rahastamise võimalikele viisidele ning kirjeldatakse järgmisi samme tulevase mitmeaastase finantsraamistiku tutvustamiseks 2025. aasta juulis.

2.2.

Oma iga-aastast tööprogrammi esitledes nõudis komisjon ka uut pikaajalist eelarvet, mis oleks „paindlikum ja paremini kooskõlas ELi prioriteetide ja eesmärkidega ning keskendub valdkondadele, kus ELi meetmeid on kõige rohkem vaja. Selle toimimine muutub lihtsamaks ja mõjukamaks ning selles kasutatakse paremini ära eelarvelisi võimalusi võimendada riiklikku, era- ja institutsionaalset rahastust.“

2.3.

Käesolevas arvamuses esitab komitee tähelepanekuid ja ettepanekuid ELi ettevõtjate, töötajate ja kodanikuühiskonna vaatenurgast, tuues esile järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kõige olulisemad ja strateegilisemad küsimused.

3.   Otsustaval ajal on tarvis tugevat mitmeaastast finantsraamistikku

3.1.

Komitee rõhutab järgmise mitmeaastase finantsraamistiku strateegilist tähtsust, kuna eelseisvad läbirääkimised ELi 2027. aasta järgse pikaajalise eelarve üle toimuvad otsustaval ajal, mil pinged ELi strateegiliste eesmärkide ning liidu eelarve suuruse ja vahendite jaotuse vahel tugevnevad.

3.2.

Õiglase rohe- ja digipöördega seotud tohutute probleemide ning geopoliitiliste pingete kõrval seisab EL silmitsi lisasurvega ELi rahastamisele ning vajadusega maksta tagasi taasterahastu „Next Generation EU“ raames väljastatud võlad.

3.3.

Lahvatanud kriiside lahendamiseks on vaja küllaldasi majandusressursse, mis praegu puuduvad vaevu piisavas mitmeaastases finantsraamistikus, mis põhineb püsivalt mahul, mis on veidi üle ühe protsendi 27 liikmesriigi kogurahvatulust, ning kus valitseb õiglase tulu steriilne ja väiklane loogika.

3.4.

Seetõttu rõhutab komitee vajadust tagada, et mitmeaastane finantsraamistik oleks ka edaspidi tugev ja ambitsioonikas, jagades Enrico Letta seisukohta, et ilma ühtse finantsraamistikuta, mis soodustab investeeringute voogu reaalmajanduse kestlikesse ja uuenduslikesse sektoritesse, ei ole rohe-, digi- ega õiglase ülemineku eesmärke võimalik saavutada (1).

3.5.

Komitee leiab, et järgmine mitmeaastane finantsraamistik peab reaalväärtuses märkimisväärselt suurenema, et tulla toime ELi ees seisvate ulatuslike probleemidega. Arvesse tuleb võtta uusi prioriteete ja asjaolu, et tulevane mitmeaastane finantsraamistik peaks hõlmama ka taasterahastu „Next Generation EU“ laenude tagasimaksmist. Kõigil neil põhjustel on komitee seisukohal, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku tase – protsendina kogurahvatulust – ei tohiks reaalväärtuses väheneda, vaid peaks hoopis oluliselt suurenema, et tulla toime kasvavate probleemidega ELi tasandil. Samuti on tarvis läbi vaadata praegused eeskirjad selle kohandamiseks tulevase inflatsioonisurvega.

3.6.

Ühtekuuluvuspoliitikale eraldatud praegune ELi eelarve osa ei tohiks järgmises mitmeaastases finantsraamistikus mitte kahaneda, vaid seda tuleks hoopis suurendada. Nimelt on ELi ühtekuuluvuspoliitika ja eelkõige Euroopa Sotsiaalfond+ osutunud hädavajalikuks inimestesse investeerimisel, töökohtade loomisel ja Euroopa sotsiaalse turumajanduse mudeli tugevdamisel.

3.7.

Selleks, et keskenduda uue mitmeaastase finantsraamistiku konkreetsetele rahastamisviisidele, rõhutab komitee vajadust nõuetekohaselt kaaluda põhjalikku järgmise põlvkonna omavahendite paketti, mille Euroopa Komisjon esitas 2021. aastal ja mida ta kohandas seejärel 2023. aastal. Komisjon kutsus nõukogu üles jätkama kooskõlas 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega ja Budapesti deklaratsiooniga uue Euroopa konkurentsivõime kokkuleppe (2) kohta kiiremas korras tööd uute omavahendite küsimuses. Komitee märgib ka, et omavahendid ei tohiks õõnestada konkurentsivõimet.

4.   Üldised märkused

4.1.   Sihipärasem ja lihtsustatud mitmeaastane finantsraamistik

4.1.1.

Komitee toetab kehtivate eeskirjade ulatuslikumat lihtsustamist kooskõlas komisjoni üldiste lihtsustamiseesmärkidega ning märgib, et praegu on liiga palju kattuvate eesmärkidega programme. Selline olukord põhjustab haldusasutustele, kodanikuühiskonnale ja ettevõtetele märkimisväärset bürokraatiat, mistõttu on neil keeruline kasvada ja sihipäraseid prioriteete saavutada. Nagu Draghi aruandes (3) märgitud, on ELi eelarve killustatud ligi 50 rahastamisprogrammi vahel, mis takistab ELi rahastamistegevuse käigus saavutamast piisavat ulatust suuremate üleeuroopaliste projektide jaoks.

4.1.2.

Komitee märgib, et varasemad pingutused ettevõtjate, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja ametiasutuste haldusprotsesside lihtsustamiseks ei ole andnud käegakatsutavaid tulemusi. Lihtsustamine ei tähenda kehtivate eeskirjade koondamist ühte dokumenti, vaid pigem suuniste, kontrollisüsteemide ja toetusesaajate koormuse kergendamist, tagades samal ajal asjakohased kontrollid ja tasakaalustamise, et vältida pettusi ja väärkasutust kõigi toetusesaajate jaoks.

4.1.3.

Rohkem tähelepanu tuleks pöörata suurematele programmidele, millel on olulisem mõju arengule, ilma et see piiraks väiksemaid programme, nagu „Erasmus+“, mis on eriti tõhusad kodanikuühiskonna osalejateni jõudmisel kohalikul tasandil. Investeeringud peavad aitama kaasa ka äärealade, saarte ja äärepoolseimate piirkondade integreerimisele üleeuroopalistesse tööstuslikesse väärtusahelatesse.

4.1.4.

Samal ajal ei tohiks Euroopa Sotsiaalfondi ja Õiglase Ülemineku Fondi unarusse jätta, vaid need tuleks säilitada iseseisvate vahenditena, mille eelarve on järgmises mitmeaastases finantsraamistikus suurem. Eelkõige tuleb arvesse võtta praeguseid põhjalikke muutusi, suurenevat ebavõrdsust ja mõju elukallidusele (eriti energia ja eluaseme valdkonnas), mis kõik mõjutab haavatavaimaid elanikkonnarühmi, näiteks puuetega inimesi. Samuti tuleks nõuetekohaselt kaaluda hääbuvate tööstusharude töötajate koolitusvõimalusi, et minimeerida oskustööliste nappust kujunemisjärgus sektorites.

4.1.5.

Sellega seoses soovitab komitee järk-järgult loobuda praegusest valdavast mudelist, mille kohaselt seotakse rahastamine ja kulud rangelt omavahel, ning liikuda uue mudeli poole, mis põhineb programmide eeldataval tulemuslikkusel ja mõjul. Selle ülemineku vältel tuleb prognoositavuse vajadus hoolikalt tasakaalustada tulemuste saavutamise sooviga. Komitee rõhutab, et nendes raamistikes tuleb meeles pidada vajadust töötada välja konkreetsed vahendid VKEde ja väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate toetamiseks, et neid ei jäetaks liiga keeruliste nõuete tõttu kõrvale.

4.1.6.

Kuigi konkurentsivõime, õiglase rohepöörde ja sotsiaalse õigluse edendamiseks tuleks ELi eelarve muuta paindlikumaks ja lihtsamaks, ei tohiks see ohustada prognoositavust. Mitmeaastane finantsraamistik, fondide ülesehitus ja riigiabi eeskirjad tuleks seega nõuetekohaselt ühtlustada, et tagada süsteemi kindlus ja üldine järjepidevus.

4.1.7.

Seepärast nõuab komitee haldusmenetluste põhjalikku läbivaatamist ning keskendumist pigem kehtivate eeskirjade tõelisele lihtsustamisele ja mitte üksnes nende konsolideerimisele. Samal ajal tuleb tagada rahaliste vahendite asjakohane kasutamine. See peaks võimaluse korral hõlmama fondide ühtlustatud rakenduseeskirju, standarditud andmenõudeid ja integreeritud IT-süsteeme, mille abil vähendatakse toetusesaajate koormust, säilitades samal ajal nõuetekohase kontrolli ja pakkudes maksumaksjatele läbipaistvust.

4.1.8.

Komitee märgib, et kuigi taaste- ja vastupidavusrahastu raames võeti kasutusele tulemuspõhise rahastamise uuenduslikud lähenemisviisid, on selle rakendamine toonud esile suuri takistusi. Vahe-eesmärkidel põhinevad väljamaksed panevad sageli tähelepanu alla pigem menetlusnõuetele vastavuse kui sisulised muudatused.

4.2.   Ühtekuuluvuspoliitika on endiselt ELi ja selle mitmeaastase finantsraamistiku keskmes

4.2.1.

Jacques Delors märkis, et kui Euroopa poliitika ohustab ühtekuuluvust ja ohverdab sotsiaalsed standardid, ei ole Euroopa projektil võimalust võita Euroopa kodanike toetust (4).

4.2.2.

Sellega seoses kordab komitee, et ühtekuuluvuspoliitika on ja peab ka edaspidi olema ELi missiooni ja mitmeaastase finantsraamistiku peatükkide nurgakivi. See tasakaalustab sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse lähenemise vajaduse konkurentsivõimega et, jaotada sissetulekud ja jõukus õiglaselt piirkondade ja liikmesriikide vahel ning nende sees. Seejuures rõhutab komitee ka sotsiaalsete ettevõtete keskset rolli territoriaalse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisel, piirkondliku konkurentsivõime suurendamisel ning kaasava ja kestliku majandusarengu edendamisel.

4.2.3.

Komitee peab väga oluliseks, et ühtekuuluvuspoliitika jääks mitmeaastase finantsraamistiku keskmesse, kuna see aitab tagada, et siseturu hüved jaotatakse täielikult kõigi kodanike ja ELi eri piirkondade vahel (nn vabadus jääda sinna, kus inimene on otsustanud elada). Selleks et tagada kogu ELis tõeline ühtekuuluvus, on selge, et üldhuviteenustel (5) on otsene roll riigis viibimise vabaduse tagamisel, nagu on märgitud Letta aruandes.

4.2.4.

Komitee on seisukohal, et piirkondlik SKP elaniku kohta peab jääma piirkondliku liigitamise peamiseks kriteeriumiks, ning pooldab sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna suuremat kaasamist. Selle abil saab võtta paremini arvesse erasektori prioriteete ja vajadusi, viia samal ajal tegevuse kooskõlla riikide eelarvetega ja tagada eelarve konsolideerimise. Komitee hoiatab siiski tungivalt tsentraliseerimise eest, rõhutades, et tõhustatud tulemuslikkuse järelevalves tuleb järgida subsidiaarsuse põhimõtet ja säilitada piirkondade esmane roll rakendamisel.

4.2.5.

Võttes arvesse vajadust suurendada ELi üldist konkurentsivõimet, kutsub komitee üles kaaluma ka konkurentsivõime territoriaalset mõõdet, mida on üksikasjalikult kirjeldatud Euroopa Komisjoni eelmisel aastal avaldatud ELi piirkondliku konkurentsivõime näitajas 2.0 (6). Selle näitaja raames keskendutakse vajadusele analüüsida ELi konkurentsivõimet territoriaalsel tasandil, mis on väga oluline paljude Letta ja Draghi aruannetes soovitatud meetmete rakendamiseks ja nende rahastamiseks mitmeaastases finantsraamistikus.

5.   Konkreetsed märkused

5.1.   Mitmeaastane finantsraamistik ja kaitseküsimused

5.1.1.

Hiljutistest geopoliitilistest sündmustest tulenevalt rõhutab komitee, kui oluline on rakendada järgmises mitmeaastases finantsraamistikus tõelist Euroopa kaitsestrateegiat, sealhulgas uute rahastamisvahendite abil, mis suudavad parandada tehnoloogia arengu taset sõjalises sektoris.

5.1.2.

Oma tööprogrammis juhtis komisjon õigustatult tähelepanu sellele, et „[k]una EL ja liikmesriigid seisavad silmitsi mitmetahuliste ja keerukate piiriüleste ohtude ja kriisidega, on kriisiks valmisoleku ja kaitsevalmiduse tugevdamine muutunud üsna pakiliseks küsimuseks“. Komitee märgib, et üldise suurema strateegilise autonoomia saavutamiseks on vaja rakendada kooskõlastatud lähenemisviisi, mis ühendab ELi kaitsepoliitika, liidu välispoliitika, kaubandus- ja tööstuspoliitika, teadusuuringud ja innovatsiooni, liikmesriikide täieliku koostalitlusvõime ning ühised või koordineeritud kaitsealased riigihanked.

5.1.3.

Uues mitmeaastases finantsraamistikus tuleks ette näha ka kaitse ja valmisoleku rahastamine, millega tunnistatakse paljude elutähtsate tehnoloogiate kahesuguse kasutusega olemust. Komitee nõuab, et kasutusele võetaks integreeritud lähenemisviis, mille abil i) koondatakse ja koordineeritakse ELi tasandil nõudlust paremini, et suurendada mastaabisäästu, sealhulgas ühishangete kaudu; ii) rakendatakse viivitamata Euroopa kaitsetööstuse strateegiat; iii) võetakse kiiresti vastu Euroopa kaitsetööstuse programm; iv) luuakse koostoimet tsiviilvaldkonna ning sõjaliste teadusuuringute ja innovatsiooni vahel; v) tagatakse kodanikuühiskonna rolli tunnustamine ja toetamine ELi kriisivalmiduse strateegias.

5.1.4.

Komitee rõhutab, et kaitseinvesteeringutega peavad kaasnema jõulised järelevalvemehhanismid ja läbipaistev aruandlus, millega tagatakse vastutus, ja kaitstakse samal ajal õigustatud julgeolekuhuve. Komitee nõuab sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna struktureeritud kaasamist kaitseinvesteeringute sotsiaal-majandusliku mõju jälgimisse.

5.2.   Mitmeaastane finantsraamistik ja avalikud hüved

5.2.1.

Komitee peab oluliseks, et uues mitmeaastases finantsraamistikus võetaks täielikult arvesse Euroopa avalike hüvede küsimust ning rolli, mida need võivad kanda ELi ja selle sotsiaalse ühtekuuluvuse tulevikus. Geopoliitilist olukorda arvesse võttes on muutunud oluliseks investeerida kaitsesse, julgeolekusse, vastupanuvõimesse ja valmisolekusse. Ent sama tähtis on ELil aktiivselt osaleda Euroopa avalike hüvede loomises ja säilitamises, et saavutada oma osalusega mastaabisääst, positiivne välismõju ja ELi lisaväärtus.

5.2.2.

Seepärast peaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2028–2034 sisaldama konkreetseid vahendeid, mille eesmärk on tagada piisavad investeeringud Euroopa avalikesse hüvedesse. Seetõttu loodab komitee, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kvantitatiivsed eraldised võimaldavad ELil järgida strateegilisi prioriteete sellistes valdkondades nagu haridus, transport, rahvatervis, sotsiaalne progress, strateegiline autonoomia, keskkonnakaitse ja kliimamuutused.

5.2.3.

Arvestades COVID-19 kriisi ajal saavutatud positiivseid tulemusi, tuleks käivitada erakorralise tööhõivetoetuse rahastu sarnane ELi vahend, et tulla toime võimalike šokkidega, toetada oskuste täiendamist ja ümberõpet ning muuta digi- ja rohepööre nii sotsiaalselt kestlikuks kui ka õiglaseks.

5.2.4.

Järgmine mitmeaastane finantsraamistik peaks samuti tagama Euroopa sotsiaalõiguste samba ning võrdsete õiguste ja võimaluste tõhusa rakendamise kõigi jaoks, nagu nõutakse Euroopa Ülemkogu 21 juuli 2020. aasta järeldustes. Strateegilise kasutamise korral saab tugevam Euroopa Sotsiaalfond kaitsta inimõigusi, tugevdada sotsiaalset ühtekuuluvust, valmistada ette parema kvalifikatsiooniga tööjõudu, parandada pikaajalist majanduslikku jätkusuutlikkust ning edendada tootlikkust ja innovatsiooni, tagades piirkondade edukuse ja suurendades Euroopa ülemaailmset konkurentsivõimet.

5.3.   Innovatsioon ja teadusuuringud, tööstuse koostöö ja võrgustikud

5.3.1.

Komitee märgib, et ELi energiamahukad tööstusharud peavad kõrgete energiahindade ja ELi kliimapoliitika (heitkogustega kauplemise süsteem) tõttu toime tulema püsiva kuluerinevusega võrreldes oma rahvusvaheliste konkurentidega. Innovatsioonifond, mida finantseeritakse heitkogustega kauplemise süsteemi tuludest, on pakkunud väga vajalikku rahastamist, et aidata kaasa ELi tööstustootmise süsinikuheite vähendamisele. Innovatsioonifondi raames korraldatavatele projektikonkurssidele esitatud taotluste arv on aga väga suur ning see näitab märkimisväärset erinevust pakkumise ja nõudluse vahel (7).

5.3.2.

Komitee nõuab, et innovatsioonifondi rahastataks enamate vahenditega, kuna tegelikult läheb innovatsioonifondi vaid väga väike osa heitkogustega kauplemise süsteemi tuludest. Eelarve suurendamiseks tulevikus oleks kaks võimalust: i) liikmesriigid peaksid eraldama suurema osa sellisest tulust innovatsioonifondi; ii) mitmeaastasesse finantsraamistikku tuleks lisada sihtotstarbeline eelarve innovatsioonifondi tegevuse jaoks.

5.3.3.

Euroopa Komisjoni president märkis volinik Piotr Serafinile saadetud missioonikirjas, et järgmine mitmeaastane finantsraamistik peaks hõlmama Euroopa Konkurentsivõime Fondi. Viimase investeerimissuutlikkus toetab ELi konkurentsivõime jaoks kriitilise tähtsusega strateegilisi sektoreid, sealhulgas teadusuuringuid ja innovatsiooni, ning üleeuroopalist huvi pakkuvaid tähtsaid projekte. Sellega seoses toonitab komitee taas uute omavahendite tähtsust, kuid need ei tohi õõnestada konkurentsivõimet.

5.3.4.

Komitee tunnistab, et ELi ühine võlakirjade emiteerimine oli pandeemia ajal edukas uuenduslik vahend ning seda võiks taas kasutada, et rahastada tulevikus ühtse turu kestlikku konkurentsivõimet ja vastupanuvõimet (8).

5.3.5.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et Draghi aruandes nimetatakse era- ja avaliku sektori investeeringute kasvatamist üheks peamiseks vahendiks ELi konkurentsivõime suurendamisel. Seega on järgmisesse mitmeaastasesse finantsraamistikku vaja integreerida tugev konkurentsivõime fond, et võimendada investeeringuid rohe- ja digipöördesse, tugevdades ELi väärtusahelaid ja Euroopa avatud strateegilist autonoomiat, toetades igat liiki ettevõtjaid ELis alates suurtest kontsernidest kuni VKEde ja sotsiaalsete ettevõteteni. Selline fond peaks põhinema uutel avaliku sektori vahenditel, vältides olemasolevate programmide lihtsat ümberkorraldamist.

5.3.6.

Üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid on ELi tööstuse arengu toetamisel keskse tähtsusega.

5.3.7.

Siiani on üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide rahastamine sõltunud siiski üksnes riiklikust rahastamisest, tekitades lahknevusi ning takistades paljude riikide ja piirkondade integreerimist ELi tööstuse väärtusahelatesse. Seepärast peaksid ELi institutsioonid kehtestama strateegilised prioriteedid ja leppima kokku uute üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide standardses kaasrahastamise valemis vähemalt alates 2028. aastast, et võimaldada seega ettevõtjate võrdsemat ja tasakaalustatumat osalemist kogu ELis.

5.3.8.

Arvestades, et EL ei ole ikka veel saavutanud eesmärki kulutada 3 % SKPst teadus- ja arendustegevusele ning on oma peamistest konkurentidest maha jäänud, tuleb järgmises mitmeaastases finantsraamistikus suurendada programmile „Euroopa horisont“ ette nähtud eelarvet.

5.3.9.

Lisaks tuleks järgmises mitmeaastases finantsraamistikus suurendada vahendeid üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) ja üleeuroopalise energiavõrgu (TEN-E) lõpuleviimiseks, et tagada kvaliteetne, sidus ja mitmeliigiline transporditaristu ning paremad energiaühendused kogu ELis.

5.4.   Süvalaiendamine järgmises mitmeaastases finantsraamistikus

5.4.1.

Süvalaiendamine on vahend, millega tagatakse poliitiliste prioriteetide nõuetekohane esiletõstmine ja kohaldamine kogu valdkondlikus poliitikas. Selle eesmärk on rõhutada pikaajalisi ühiskondlikke muutusi ja kaasata need eesmärgid eelarvepoliitika protsessi kõikidesse etappidesse. Süvalaiendamine hõlmab praegu meetmeid kliimamuutuste, elurikkuse säilitamise, veemajanduse kriisivalmiduse, soolise võrdõiguslikkuse ja kestliku arengu eesmärkide valdkonnas. Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku koostamisel tuleks teha ettepanek kehtestada kohustus kulutada minimaalne osa eelarvest süvalaiendatud eesmärkidele ning see peab hõlmama ka konkurentsivõimet, demokraatiat ja ELi väärtusi.

5.4.2.

Järelevalve on oluline vahend süvalaiendamise edukuse kontrollimiseks, kuid see vajab hoolikat tähelepanu, eriti kui edusammud on aeglased või killustatud või kui soovitud muudatused on pigem kvalitatiivselt mõõdetavad ning vajavad kvalitatiivseid, mitte kvantitatiivseid näitajaid.

5.5.   Mitmeaastane finantsraamistik ja järgmine ühine põllumajanduspoliitika

5.5.1.

Komitee rõhutab, kui oluline on ELi ühiskonna ja põllumajandustootjate huvides nõuetekohaselt toetada ühist põllumajanduspoliitikat uues mitmeaastases finantsraamistikus, et tagada toiduga kindlustatus ja toidu kvaliteet ning põllumajandusettevõtete elujõulisust tagav sissetulek.

5.5.2.

30 % ELi elanikkonnast elab maapiirkondades, kuid neile pööratakse sageli vähem tähelepanu kui linnapiirkondadele, kuigi neil on oluline osa ELi rohe- ja digipöörde, toiduga kindlustatuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamisel. Seetõttu tuleb järgmises mitmeaastases finantsraamistikus tagada, et maapiirkonnad saavad piisavalt rahalisi vahendeid, et vältida ebavõrdsust ja toetada majanduslikku ühtekuuluvust (9).

5.6.   Veemajanduse kriisivalmidus kui Euroopa strateegiline rahastamisprioriteet

5.6.1.

Tunnistades vajadust investeerida veemajanduse kriisivalmidusse kõigis ühiskondliku elu valdkondades, kutsub komitee ELi üles käsitlema vett järgmises mitmeaastases finantsraamistikus strateegilise prioriteedina.

5.6.2.

Tarvis oleks luua sinise ülemineku fond kui ühtne juurdepääsupunkt ELi veeinvesteeringutele, ühendades avaliku sektori investeeringud uuendusliku rahastamisega.

5.7.   Läbipaistvus ja demokraatlik aruandekohustus

5.7.1.

Komitee rõhutab, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku edukas rakendamine nõuab täiesti erinevat tulemuslikkuse ja aruandekohustuse käsitlust, mis tugineb nii traditsioonilistest programmidest kui ka taaste- ja vastupidavusrahastust saadud kogemustele. Viimaste aastate kogemus on näidanud, et kuigi tulemuspõhine rahastamine pakub uusi võimalusi, peab sellega kaasnema piisav haldussuutlikkus ja sidusrühmade sisuline kaasamine.

5.7.2.

Seepärast toonitab komitee, et kodanikuühiskonna ning sotsiaal- ja äripartnerite sisuline kaasamine peab minema konsulteerimisest kaugemale. Nende osalemine peaks olema struktureeritud ning neile tuleks anda sobivad vahendid alates kõige varasematest kavandamisetappidest kuni rakendamise ja järelevalveni. Selline kaasamine ei ole pelgalt menetluslik, vaid oluline tagamaks, et rahastamine vastab tulemuslikult tegelikele kohapealsetele majanduslikele ja sotsiaalsetele vajadustele.

5.7.3.

Komitee nõuab, et välja töötataks keerukamad mõjuhindamismeetodid, mis suudaksid adekvaatselt kajastada ELi rahastamise keerulist mõju. Selleks on vaja traditsioonilisi näitajaid edasi arendada, et hõlmata nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid pikaajalise mõjuga meetmeid, tagades samal ajal, et andmete kogumise ja aruandluse nõuded jäävad toetusesaajate jaoks proportsionaalseks ja hallatavaks.

5.7.4.

Komitee rõhutab, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku rakendamist peavad toetama tugevad juhtimismehhanismid, mis ühendavad strateegilise fookuse ja operatiivse tõhususe. See hõlmab paremat koordineerimist ELi institutsioonide ning riiklike ja piirkondlike ametiasutuste vahel, mida toetavad piisav tehniline abi ja suutlikkuse suurendamise meetmed.

5.7.5.

Komitee tõstab esile asjaolu, et tõhusad järelevalve- ja hindamissüsteemid peavad olema pigem uue mitmeaastase finantsraamistiku põhikomponendid kui lisafunktsioonid. Need süsteemid peaksid võimaldama pidevõpet ja kohandamist, tagades samal ajal rakendamise läbipaistvuse. Komitee rõhutab, et sellistes raamistikes tuleb leida hoolikalt läbimõeldud tasakaal põhjaliku järelevalve ja praktilise teostatavuse vahel.

5.7.6.

Komitee toonitab, et läbipaistvusel peab olema kaks eesmärki: tagada nõuetekohane järelevalve ja näidata kodanikele ELi rahastamise konkreetset mõju. See nõuab üleminekut ametlikust aruandlusest reaalajas kättesaadavale teabele rakendamise ja tulemuste kohta. Komitee rõhutab, et sellist läbipaistvust on väga vaja kodanike usalduse säilitamiseks ja euroskeptiliste narratiivide vastu võitlemiseks.

5.7.7.

Sotsiaalpartneritel ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel peab olema järelevalve ja kontrolli tegemisel selgelt kindlaksmääratud roll. Komitee nõuab, et nende kaasamiseks eraldataks tehnilise abi kaudu piisavalt vahendeid ning et neid toetataks, pakkudes juurdepääsu ulatuslikele andmetele ja järelevalvesüsteemidele. Komitee rõhutab siiski, et läbipaistvusnõuete suurendamine ei tohi tekitada täiendavat halduskoormust, mis võib takistada tõhusat rakendamist.

5.7.8.

Et tagada sisulise kaasamise jätkumine, tuleks järgmises mitmeaastases finantsraamistikus püüda tulevaste rahastamisprogrammide kavandamisel ja rakendamisel paremini integreerida ELi noortetesti, kui see on asjakohane. Eesmärk on tagada noorte kodanikuühiskonna hääle kuuldavaks tegemine ning noorte ja tulevaste põlvkondade arvestamine mitmeaastase finantsraamistiku kavandamisel.

5.7.9.

Komitee juhib tähelepanu kodanikuühiskonna organisatsioonide otsustavale rollile selliste Euroopa väärtuste kaitsmisel ja edendamisel nagu õigusriik, demokraatia, inimõigused ja sotsiaalkaitse. Euroopa demokraatia selle olulise samba tugevdamiseks nõuab komitee rahastamise märkimisväärset suurendamist selliste programmide kaudu nagu kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm, Euroopa Sotsiaalfond+, demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend, Erasmus+ ning programm „Loov Euroopa“. Seejuures on vaja konkreetseid eesmärke vahendite eraldamiseks ning lihtsustatud juurdepääsumehhanisme rohujuure tasandil tegutsevate väiksemate organisatsioonide jaoks.

5.7.10.

Pidades silmas vähenevat ülemaailmset toetust demokraatlikele institutsioonidele, kutsub komitee ELi tungivalt üles märkimisväärselt laiendama oma rolli demokraatlike väärtuste kaitsjana, luues tugeva rahastamisraamistiku sõltumatu meedia, järelevalveorganisatsioonide ja kodanikualgatuste jaoks. Komitee toetab kavandatud demokraatia kaitse algatust ja soovitab eraldada sellele piisavalt vahendeid, et kaitsta mõjusalt ELi väärtusi, andes kodanikuühiskonna organisatsioonidele keskse rolli.

---

(1)  Enrico Letta aruanne „Much more than a market“, aprill 2024.

(2)  Vt ka ELT C 194, 12.5.2022, lk 7.

(3)  Mario Draghi, „ The future of European competitiveness “, 2024.

(4)  Enrico Letta aruanne „Much more than a market“, lk 101.

(5)  Vt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 14 ja Euroopa Liidu lepingule lisatud protokoll nr 26.

(6)  Dijkstra, L., Papadimitriou, E., Cabeza Martinez, B., de Dominicis, L., Kovacic, M., (2023), „ EU Regional Competitiveness Index 2.0 “, 2022. aasta väljaanne. Muudetud 2023. aasta mais. Töödokumendid 1/2023. Euroopa Komisjon – regionaal- ja linnapoliitika.

(7)  2023. aasta projektikonkursil laekus fondile 337 taotlust kogusummas üle 24 miljardi euro, mis on kuuekordne ülepakkumine võrreldes sihtotstarbelise 4 miljardi euro suuruse eelarvega.

(8)  Komitee arvamused „Euroopa taastekava ja mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027“ ( ELT C 364, 28.10.2020, lk 124) ning „Uued tulevikukindlad majanduse juhtimise eeskirjad“ (ELT C, C/2023/880, 8.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2023/880/oj).

(9)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuses „Kestlike ja vastupidavate toidusüsteemide edendamine süvenevate kriiside ajal“ (ELT C, C/2025/117, 10.1.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/117/oj) märgitakse: „Komitee peab kahetsusväärseks ELi otsust kärpida ajavahemikuks 2025–2027 praegusest EMKVFist 105 miljonit eurot ning nõuab järgmisel rahastamisperioodil vahendite suurendamist. Samuti tuleb selleks, et tagada tõhus hinnatoetus ja kriisiohjevahendid, põllumajandusreservi rahastamist (mis on praegu 450 miljonit eurot aastas) märkimisväärselt suurendada ning muuta see mitmeaastaseks.“ Vt ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Kestliku toidutootmise ja õiglase sissetuleku tagamine Euroopa põllumajandustootjatele turu-, keskkonna- ja kliimaprobleemide korral“ (ELT C, C/2025/2016, 30.4.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/2016/oj) ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Liikmesriikide, piirkondade ja kodanikuühiskonna osalejate ulatuslikum kaasamine ELi maapiirkondade arengu pikaajalise visiooni elluviimisse“ (ELT C, C/2024/4055, 12.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/4055/oj).