Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1143 (1) artikliga 17 on ette nähtud, et kolme kuu jooksul pärast kõnealuse avaldamise kuupäeva võivad liikmesriigi või kolmanda riigi asutused või õiguspärast huvi omav füüsiline või juriidiline isik, kelle elu- või asukoht on kolmandas riigis, esitada komisjonile vastuväite.

KOONDDOKUMENT

„Tharsys“

PDO-ES-02980

Taotluse esitamise kuupäev: 27.7.2023

1.   Registreeritav nimetus

Tharsys

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

5.	Kvaliteetvahuvein

3.1.   Kombineeritud nomenklatuuri kood

—	22 — JOOGID, ALKOHOL JA ÄÄDIKAS 2204 — Viinamarjaveinid värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud veinid; viinamarjavirre, v.a rubriiki 2009 kuuluv

4.   Veini(de) kirjeldus

1.   Punane vein

Välimus: selge ja erksa lillakaspunase värvusega, noored veinid violetsest kirsipunaseni ning laagerdunud veinid granaatpunasest rubiinpunaseni.

Lõhn: noortel veinidel on väga intensiivsed siniste õite varjundid, millest arenevad punaste puuviljade varjundid, maitsetaimede balsaminüansid ja mineraalne lõpunoot. Vaadis laagerdumine annab veinidele rösti-, vürtsi- ja suitsuaroomi, millel on piimanüansid.

Maitse: keskmine kuni tugev struktuur, siledad ja küpsed tanniinid. Keskmise happesusega.

*	Piirnormid, mida ei ole täpsustatud, peavad olema kooskõlas kehtivate ELi eeskirjadega.

Üldised analüütilised omadused

—	Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): –

—	Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): 13,0

—	Minimaalne hapete üldsisaldus: 4,5 grammi liitri kohta viinhappes väljendatuna

—	Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): 10

—	Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta): 80

2.   Valge ja roosa vein

VALGE VEIN

Välimus: kuldse helgiga selge sidrunkollane värvus, mis aja jooksul omandab vana kulla tooni.

Lõhn: intensiivne ja selge lõhn lillede, luuviljade, tsitrusviljade ja maitsetaimede nüanssidega, mineraalse lõpunoodiga.

Maitse: selge ja intensiivne, keskmise struktuuriga maitse. Keskmise kuni suure happesusega. Luuviljade, tsitrusviljade ja värskete maitsetaimede maitse.

ROOSA VEIN

Välimus: oranži helgiga selge, kahvaturoosa värvus, mis aja jooksul omandab lõheroosa tooni.

Lõhn: intensiivne ja selge lõhn lillede, luuviljade, tsitrusviljade ja punaste puuviljade nüanssidega, värskete maitsetaimede aroomide ja mineraalse lõpunoodiga. Vaatides laagerdumise tulemusena kujunevad röstitud vürtside ja suitsu aroomid.

Maitse: selge ja intensiivne, keskmise struktuuriga maitse. Keskmise kuni suure happesusega. Luuviljade, punaste puuviljade ja maitsetaimede maitse. Värske ja mineraalne järelmaitse.

*	Piirnormid, mida ei ole täpsustatud, peavad olema kooskõlas kehtivate ELi eeskirjadega.

Üldised analüütilised omadused

—	Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): –

—	Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): 11,5

—	Minimaalne hapete üldsisaldus: 5,35 grammi liitri kohta viinhappes väljendatuna

—	Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): 8,33

—	Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta): 130

3.   Kvaliteetvahuveinid (valged ja roosad)

KVALITEETVAHUVEIN – VALGE

Välimus: selge. Erekollane vana kulla värvus, peened, ühtlased mullid.

Lõhn: selge. Valgete lillede, küpsete luuviljade ja tsitrusviljade intensiivne aroom, samuti sambla ja värskete maitsetaimede nüansid ning mineraalsed noodid, samuti värske või, röstitud leivakooriku ja kergelt röstitud mandlite aroom.

Maitse: intensiivne. Mõõdukalt täidlane. Keskmise kuni tugeva happesusega. Õrnad ja siledad mullid.

KVALITEETVAHUVEIN – ROOSA

Välimus: selge. Kahvaturoosa värvus erksa vasetooniga serval. Peened, õrnad ja kaua püsivad mullid.

Lõhn: selge ja intensiivne lõhn. Õitsvate puude õrnad nüansid, tsitrusviljade, kirsside, vaarikate ja värskete maitsetaimede nüansid, värske või, röstitud leiva, talgi aroom, mineraalne lõpunoot.

Maitse: väga intensiivne, keskmise täidlusega, keskmine kuni suur happesus. Õrnad mullid.

*	Piirnormid, mida ei ole täpsustatud, peavad olema kooskõlas kehtivate ELi eeskirjadega.

Üldised analüütilised omadused

—	Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): –

—	Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): 10,5

—	Minimaalne hapete üldsisaldus: 5,35 grammi liitri kohta viinhappes väljendatuna

—	Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): 6,67

—	Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta): 100

5.   Veinivalmistustavad

a.   Peamised veinivalmistustavad

Viljelustava

Viinamarjad, mille on sertifitseerinud CAECV (Comité d’Agricultura Ecològica de la Comunitat Valenciana – Valencia autonoomse piirkonna mahepõllumajanduse komitee).

Kontrollitud lõikamine, lehestiku kärpimine ja vajaduse korral toorelt koristamine, et mitte ületada lubatud saagikust hektari kohta.

Veinivalmistuse eritavad

Ekstraheerimise maksimaalne tulemus:

tumedad sordid: 70,5 %

heledad sordid 71,5 %

Mahepõllumajandusliku ja veganveini sertifitseerimine. I kategooria valgete ja roosade veinide tootmiseks koristatakse valgeid ja punaseid viinamarjasorte öösel.

b.   Maksimaalne saagikus

1.

Punased viinamarjasordid 8 500 kilogrammi viinamarju hektari kohta 60 hektoliitrit hektari kohta

2.

Valged viinamarjasordid 10 500 kilogrammi viinamarju hektari kohta 75 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

SIGPACi (Sistema de Información Geográfica de Parcelas Agrícolas – põllumajanduslike maatükkide geograafilise info süsteem) mõõtmisandmete kohaselt asub viinamarjaistandus Requena omavalitsusüksuses (Valencia) ja selle pindala on 19,5 ha. See sisaldab järgmisi SIGPACi nomenklatuuril põhinevaid maatükke:

—	Polígono: 47

—	Maatükid (parcelas): 205, 212, 216, 217, 218, 219, 220, 221, 222, 223, 224, 225, 226, 227, 228, 229, 230, 231,232, 233, 234, 235, 316, 880 ja 923a.

—	Tharsyse määratletud ala geograafilised piirid on järgmised: — põhjapiir: riigimaantee III; — idapiir: tööstuspiirkond; — lõuna- ja läänepiir: hekid, tee ja kõrgusevahe külgnevate põldudega.

7.   Veiniviinamarjasordid

„ALBARIÑO“

„BOBAL“

„CABERNET FRANC“

„CHARDONNAY“

„GARNACHA TINTA“

„MERLOT“

„XARELLO“

8.   Seos(t)e kirjeldus

8.1.   Nimetuse põhjendus

Nime Tharsys on alates 16. sajandist kasutatud viinamarjaistanduste kohta, mis asuvad Requena linnapiirkonna läheduses, kus ristusid linnast ida poole suunduvad teed ja asus Fuencaliente allikas. Alates 19. sajandist on seal olnud ka maa-alune veinitehas.

Suurima pindalaga maatükk sellel määratletud alal, mida nüüd kaitsta soovitakse, kuulus alates 16. sajandist Nuévalos-Comasi perekonnale, ühele La Villa de Requena suurtest perekondadest, ja jäi nende valdusse kuni 1998. aastani, mil selle ostsid praegused omanikud.

Esimest korda on seda nime maininud Enrique Herrero y Moral raamatus „Historia de Requena“ (Requena ajalugu, 1890), kus Tharsyst on nimetatud Requena asutajaks.

Tharsyse määratletud ala olemasolu on teada juba alates 16. sajandist, mil see oli viinamarjakasvatuse ja viinamarjade erakordse kvaliteedi poolest tuntud koht.

Ensenada Cadastre 1752. aasta andmete kohaselt koosnes määratletud ala häärberist, veskist ja suurest viinamarjakasvandusest pindalaga sada peonadas’t (mõnes provintsis kasutatav põllumajanduslik pindalaühik suurusega 380 400 m2) ja selle põhjapiiriks oli Camino Real de Madrid (nüüdne maantee N-III).

See paik ja selle elanikkond arenes ja sellest kujunes tähtis mõis, mida ümberkaudsete külade elanikud tundsid nime all Caserío de Tharsys. See hakkas koosnema seitsmest majast ja aiast, peahoonest, veinitehasest ja veskist ning oli asustatud kuni 1960. aastateni.

Veinitehas töötas kuni 1950. aastani ja selles toodetud veinid olid tol ajal tuntud kvaliteedi ja pikaealisuse poolest. See määratletud ala oli oma veini poolest kuulus kaks sajandit.

1998. aastal taasalustasid uued omanikud tööd veinitehases ja seda ümbritsevates viinamarjaistandustes. Nad võtsid ette näidisprojekti viinamarjaistanduse taastamiseks ja kalju sisse rajatud vana veinitehase renoveerimiseks ning andsid määratletud alale tagasi selle hea maine.

1998. aastal alustatud projektis võeti kasutusele määratletud ala vana nimi Tharsys. 2022. aasta jaanuaris täitus taastamise algusest 24 aastat. Määratletud ala tuntakse tänase päevani selle nime ning veinide ainulaadsuse ja kvaliteedi järgi. 2015. aastal sai määratletud ala kogu viinamarjaistandus mahepõllumajanduse sertifikaadi. Sertifitseerimise protsess on parandanud veini kvaliteeti, mulla säilimist, viinapuude tervist ja määratletud ala looduskeskkonna jätkusuutlikkust.

8.2.   Looduslikud tegurid

MULLAD

Tharsyse määratletud ala hõlmab Valencia provintsi lääneosa väikest piirkonda, piiriala Pürenee poolsaare Meseta kiltmaa lõunaosa idaservas. Täpsemalt asub see Requena vallast (Utiel-Requena piirkond) lääne pool kõrgusel 690 m ning on põhja pool varjatud Sierra de Juan Navarroga (kõrgusega 1 200 m). See on viinamarjakasvatuseks kasutatav looduslike piiridega ala Magre jõe oru ümbruses, kus laugetel nõlvadel vahelduvad kriidiajastu ja tertsiaari setted.

Kogu Tharsyse määratletud piirkond moodustab ühe eriomadustega ja väikese kõrgusgradiendiga, s.t vähem kui 2 % kõrgusvahedega üksuse. Lääne- ja lõunapiiril asub see ümbritsevast haritavast maast kuni 10 m kõrgemal tasandil. Kõrguserinevuse on põhjustanud erinevast mullatüübist tingitud nõrk erosioon. See määratletud ala paikneb settelise päritoluga suure pindalaga poorsel lubjakivi aluspõhjal (Miotseeni Messinia ladestik) sügavusega 2–4 m. Nende materjalide erosiooni mõjul on kujunenud pudedad, hea läbilaskvusega, madalad, väga värsked mullad, mille väliveemahutavus on ligikaudu 18,5–21,3 g/100 g. Maapinnaaluse põhjavee olemasolu vähendab hüdraulilise stressi riski ja võimaldab muldade püsimist värskena, nagu eespool mainitud. Määratletud piirkonna vahetus läheduses on palju allikaid (Fuencaliente, Fuente Flores ja Fuente Santa Catalina), mis näitavad, et piirkonna veevarud on külluslikud.

Vastavalt lõimise klassifikatsioonile teoses „Soil Taxonomy: A Basic System of Soil Classification for Making and Interpreting Soil Surveys“ (Mullataksonoomia: muldade klassifitseerimise põhisüsteem mullauuringute tegemiseks ja tõlgendamiseks), mille on avaldanud USA põllumajandusministeerium (USDA), on Tharsyse määratletud piirkonna mullad liiv- ja liivsavimullad (primaarsete mullaosakeste suurus on 0,1–0,5 mm) värvusega beežist helepruunini. Tegemist on aluseliste muldadega, mille pH on vahemikus 8,2–8,3. Orgaanilise aine sisaldus on väike, ligikaudu 1,26–1,43 g/100 g, karbonaatide üldsisaldus suur, 38–46 g/100 g, ja aktiivse lubjakivi sisaldus keskmine kuni suur, 5–18 g/100 g.

Tharsyse määratletud ala muld on väga erinev kõrval asuvale Utiel-Requena päritolunimetuse piirkonnale iseloomulikest savi- ja liivsavimuldadest. Seetõttu on neil viinamarjade kasvatamisele ja saadavatele veinidele täiesti erinev mõju.

Järgmine tabel kirjeldab Tharsyse määratletud ala ja Utiel-Requena päritolunimetuse piirkonna muldade erinevusi:

OMADUSED:

Tharsyse määratletud ala liivmuld / Utiel-Requena päritolunimetuse piirkonna savimuld

Primaarosakeste suurus: vahemikus 0,1–0,5 mm / vahemikus 0,001–0,002 mm

Infiltratsioon: suur/väiksem

Aeratsioon: suur/väiksem

Vee hoidmine väike/suur

Erosioon: väike/suur

Toitainete hoidmine: väike/suur

Orgaanilise aine mineralisatsioon: suur/väike

Struktuuri moodustumise hõlpsus: keskmine–väike/suur

Põllumajanduskultuuri saagikus: väike/suur

KLIIMA

Hoolimata sellest, et rannik on lähedal, vaid 60 km ida pool, on määratletud piirkonnas kerge vahemerelise mõjuga kontinentaalne kliima; selle põhjuseks on asukoht 690 m kõrgusel merepinnast ja mäed, mis piiravad seda idas ekraanina ning takistavad Vahemere tormide saabumist ja mere mõju.

Määratletud ala väikese sademete hulga peamine põhjus on lõunasse jääv La Mancha kiltmaa, kus Atlandi ookeanilt tormiga saabuvad sademed maha sajavad.

Aasta keskmine sademete hulk on väike, ligikaudu 430 mm aastas, ning peamiselt sajab sügisel ja kevadel, suvi ja talv on kuivad. Kõige vihmasem kevadkuu on mai keskmise sademete hulgaga 47,6 mm ning kõige vihmasem sügiskuu oktoober keskmise sademete hulgaga 76,2 mm. Päikesekiirgus on väga intensiivne, päike paistab üle 3 000 tunni aastas. Aasta keskmine temperatuur on 14 °C ning temperatuur varieerub nii aastaajati kui ka ööpäeva jooksul, eelkõige kargetel suveöödel, mil temperatuur võib langeda päevaselt 33 °C-lt kõigest 12 °C-le. See on taimekasvule ja viinamarjade õigele valmimisele väga kasulik. Talv on pikk ja külm, keskmise temperatuuriga 3–7 °C ning temperatuur langeb sageli alla nulli. Kevad on karge, keskmise temperatuuriga 8–16 °C ning aeg-ajalt esinevate öökülmadega. Suvi on kuum ja lühike, keskmise temperatuuriga 19–22 °C, sügis on karge, keskmise temperatuuriga 7–16 °C.

Tharsyse viinamarjaistanduste põhja-lõunasuunalisest paiknemisest tingituna on peamine tuulesuund idast läände. Need risttuuled õhutavad viinamarjaistandusi, hoides ära kevadised öökülmad ja luues viinamarjaistanduse ümbruses erilise mikrokliima, mis hoiab ära seenhaiguste leviku. Lisaks on Tharsyse määratletud piirkonnas tähtis looduslik puistu, mis koosneb saja aasta vanustest jalakatest (Ulmus minor), vanadest tseltistest (Celtis australis), metsikutest viigipuudest (Ficus carica) ja vanadest õlipuudest (Olea Europaea), ning püsiv mageveejärv. Veekogu ja kõrged puud vähendavad äärmuslikke temperatuure, muutes talved soojemaks ja suved jahedamaks ning kujundades määratletud alal mikrokliima, mille keskmine temperatuur erineb piirkonna keskmisest kuni 3 °C võrra.

Seetõttu on mikrokliima ümbritseva Utiel-Requena päritolunimetuse piirkonna omast mõõdukam ja pehmem, väiksemate temperatuuriäärmustega ja parema õhu liikuvusega kui naaberaladel, mistõttu saadakse suurepärase fenoolse küpsusega veinid, mille hapete sisaldus on püsivam.

8.3.   Ümbritsevate tingimuste ja veini omaduste vaheline seos

Tharsyse määratletud ala mikrokliimas, milles viinamarjadele pääseb õhk hästi juurde ja temperatuuriäärmused on mõõdukamad, ning pudedatel ja vett läbilaskvatel limnilistel lubjakivimuldadel kasvavad väikese saagikusega terved aeglaselt küpsevad viinamarjad. Nendest saadakse pikaealisi ja stabiilseid punaseid, valgeid ja roosasid veine, millel on suur alkoholisisaldus, väike hapete sisaldus ja madal pH, keskmiselt intensiivne värvus ning intensiivne lõhn ja maitse. Kvaliteetvahuveinidel on mõõdukast kliimast ja lubjakivimuldade omadustest tingituna suur hapete sisaldus (värskus) ja madal pH, intensiivne maitse ja lõhn, hea struktuur ning keskmine täidlus. Veinid on samuti pikaealised ja need omadused jäävad vananemisel püsima. Väike alkoholisisaldus saavutatakse varajase saagikoristusega.

8.4.   Erinevused naaberpiirkonnaga (utiel-requena kaitstud päritolunimetuse piirkond)

Utiel-Requena päritolunimetuse piirkonnas on 32 567 ha viinamarjaistandusi ja 9 omavalitsusüksust. See hõlmab väga suurt ala Tharsyse määratletud alast väga erinevate mulla- ja kliimatingimustega.

Utiel-Requena kaitstud päritolunimetuse piirkonnas on tugevalt erodeerunud savimullad, mille infiltratsioon on väike ja toitainete hoidmise võime suur ning saagikus seega kõrge. See on täiesti erinev Tharsyse määratletud alast, kus mullad on tekkinud liivasest lubjakivist, on nõrgalt erodeerunud, suure infiltratsiooniga ja väikese toitainete hoidmise võimega ning seega madala saagikusega.

Järgmises tabelis võrreldakse Utiel-Requena kaitstud päritolunimetuse piirkonnast ja Tharsyse määratletud alalt pärinevate veinide omadusi, et näidata nende kahe vahelisi erinevusi:

NÄITAJA:

KPN Utiel-Requena /// Tharsyse määratletud ala

(Punased / valged / roosad / kvaliteetvahuveinid /// Punased / valged ja roosad / kvaliteetvahuveinid)

Ekstraheerimise maksimaalne tulemus (%): 74 /// 70,5

Minimaalne alkoholisisaldus (mahuprotsentides) Miinimum: 10,5 / 10 / 9 / 11 /// 13 / 11,5 / 10,5

Minimaalne hapete üldsisaldus (g/l): 3,5 / 4 / 4 / 4,5 /// 4,5 / 5,35 / 5,35

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (g/l): 0,9 / 0,9 / 0,9 / 0,9 /// 0,6 / 0,5 / 0,4

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (g/l): 150 / 200 / 200 / 185 /// 80 / 130 / 100

Kohustuslik mahetootmine ja töötlemine: JAH / EI

Kohustuslik vegansertifitseerimine: JAH / EI

Värvuse intensiivsus: tugev / keskmine / tugev / keskmine /// keskmine / nõrk / nõrk

Värvuse stabiilsus: keskmine / väike / väike / väike /// suur / suur / suur

Lõhna/maitse intensiivsus: keskmine / keskmine / keskmine / väike /// suur / suur / suur

Pikaealisus: keskmine / väike / väike / väike /// suur / suur / suur

Võrdluseks: KPN „Utiel-Requeno“ 1. kategooria veinidel on väiksem alkoholisisaldus, väiksem looduslik hapete üldsisaldus ja kõrgem pH. KPN „Utiel-Requeno“ 5. kategooria veinidel on väiksem looduslik hapete üldsisaldus ja kõrgem pH. Selle põhjuseks on Tharsyse määratletud ala mikrokliima, mis võimaldab õhu juurdepääsu viinamarjadele (viinamarjaistanduste paiknemine) ning muudab temperatuuriäärmused mõõdukamaks (puistu ja limnilised setted), soodustades tervete, aeglaselt küpsevate ja hapete sisaldust paremini säilitavate viinamarjade tootmist. See on tingitud ka määratletud ala liivasest mullast, mis on väga erinev Utiel-Requena piirkonna üldiselt savistest muldadest, olles väikese toitainete hoidmise võimega ja sisaldades limnilist lubjakivi, mistõttu viinamarjade saagikus on väike.

Nendelt lubjakivimuldadelt saadakse stabiilseid ja pikaealisi veine, mille värvuse intensiivsus on keskmine kuni väike, erinevalt kaitstud päritolunimetusega „Utiel-Requeno“ hõlmatud veinidest.

Kaitstud päritolunimetusega „Utiel-Requeno“ hõlmatud veinid on tugevama värvusega, vähem aromaatsed ja iseloomuliku väga küpse puuvilja maitsega, väiksema hapete sisaldusega, suurema tanniinide sisaldusega (punased veinid) ja suurema täidlusega (punased veinid). Kuna nende omaduste stabiilsus ajaga oluliselt väheneb, siis pole ei 1. ega 5. kategooria „Utiel-Requena“ kaitstud päritolunimetusega veinid nii pikaealised kui Tharsyse määratletud alal toodetud veinid.

Lisaks peab viinamarjade kasvatamine ja töötlemine Tharsyse määratletud alal vastama mahe- ja vegantootmise nõuetele, mis samuti eristab selle geograafilise üksuse veine mujal toodetuist, mis ei ole mahe- ega veganveinid.

Taotluse esitanud veinitootja on määratletud piirkonna ainus veinitootja, ent kui tulevikus teised tootjad käesoleva kaitstud päritolunimetuse tootespetsifikaadi nõudeid täidavad, tohivad nad seda nimetust kasutada.

9.   Muud olulised tingimused

—

Link tootespetsifikaadile

https://n9.cl/68jpm

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1143, milles käsitletakse veinile, piiritusjookidele ja põllumajandustoodetele antavaid geograafilisi tähiseid ning põllumajandustoodete garanteeritud traditsioonilisi tooteid ja vabatahtlikke kvaliteedimõisteid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1308/2013, (EL) 2019/787 ja (EL) 2019/1753 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1151/2012 (ELT L, 2024/1143, 23.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1143/oj).