Raportöör:

Javier GARAT PÉREZ

Nõustaja	Daniel VOCES DE ONAÍNDI
Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjoni kiri, 2.12.2024
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	12.3.2025
Vastuvõtmine täiskogus	26.3.2025
Täiskogu istungjärk nr	595
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	151/1/0

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab heameelt asjaolu üle, et president von der Leyen on lisanud Euroopa ookeanipakti Euroopa Komisjoni uue ametiaja prioriteetide hulka. Komitee arvates peaks pakt keskenduma sinise majanduse potentsiaali avamisele, tagades lihtsustatud õigusraamistikuga konkurentsivõimelise, tõhusa ja uuendusliku ettevõtluskeskkonna ning edendades koostööd rahvusvaheliste partneritega Maa taluvuspiirides. Komitee taotleb terviklikku lähenemisviisi, mis ühendab majandusliku heaolu ja konkurentsivõime keskkonna taastamise ja sotsiaalse võrdsuse edendamisega.

1.2.

Komitee soovitab koostada ookeanipakti, mis on tihedalt kooskõlas Euroopa Liidu sinise majanduse strateegia, kestliku arengu eesmärkide ja Euroopa rohelise kokkuleppega. Pakt peaks keskenduma nii mere- kui ka maismaamajandusele ja olema kooskõlas ELi muu poliitikaga, eelkõige puhta tööstuse kokkuleppe, meretööstuse strateegia ja merestrateegia raamdirektiiviga, et tagada sidusus ja oluline mõju. Komitee peab samuti tähtsaks tõhustada Euroopa Liidu merendusjulgeoleku strateegiat ja hinnata olemasolevaid poliitikavaldkondi, nagu ühine kalanduspoliitika. Pakt peab aitama saavutada võimalikult kiiresti konkurentsivõime, strateegilise sõltumatuse ja kestlikkuseesmärgid.

1.3.

Pakt peab tugevdama ja parandama Euroopa merenduse juhtimise raamistikku, koordineerides tõhusamalt olemasolevaid poliitikavaldkondi ja organite tegevust ning vältides jõupingutuste killustatust ja dubleerimist. Samuti peab komitee tähtsaks tugevdada rahvusvahelisi lepinguid, tõhustada diplomaatilisi jõupingutusi ning edendada koostöövõrgustikke rannikukogukondade, tootmissektorite ja teadlaste vahel. Seepärast soovitab komitee luua kõigis ELi institutsioonides spetsiaalsed töörühmad, mis keskenduvad meredele ja ookeanidele.

1.4.

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles looma ookeaniküsimustes pädevate Euroopa ametite vahelise koostöömehhanismi, et optimeerida andmete ja teadmiste kogumist, toetada parimate tavade jagamist ja edendada terviklikku lähenemisviisi. Üks hea tava selles valdkonnas on Frontexi, Euroopa Meresõiduohutuse Ameti ja Euroopa Kalanduskontrolli Ameti tõhustatud koostöö rannikuvalve ülesannete täitmisel.

1.5.

Komitee soovitab läbi vaadata mereala ruumilise planeerimise, et soodustada koostoimet ja tasakaalustada vastandlikke huve, mis tulenevad uute meretööstusharude, näiteks avamereenergia laiendamisest, ning nõuda, et see sektor reinvesteeriks osa oma tuludest kohalikesse kogukondadesse. Edendada tuleb positiivset kooseksisteerimist, soodustades võimaluse korral merealade mitmeotstarbelist kasutamist, ning rakendada ökosüsteemipõhist lähenemisviisi, et kaitsta mere elurikkust ja elupaiku. Äärmiselt oluline on tagada kõige haavatavamate sektorite, nagu kalanduse aktiivne osalemine otsuste tegemisel, et kaitsta traditsioonilisi püügipiirkondi ja tagada mereala säästev kasutamine.

1.6.

Komitee taotleb, et loodaks sinise majanduse väärtusahelate tööstusliit, mis ühendaks kõiki asjaomaseid sidusrühmi (ettevõtjaid, sotsiaalpartnereid, teadusorganisatsioone, poliitikakujundajaid, investoreid jne). Selle foorumi eesmärk on edendada koostööd ja luua võrgustikke, et arendada säästvaid laevu ja digitaalseid merendustehnoloogiaid, tagada tarneahela vastupidavus ning edendada innovatsiooni, kestlikkust ja konkurentsivõimet. Lisaks kutsub komitee komisjoni üles töötama 2026. aastaks välja nn sinist toitu käsitleva ELi tegevuskava.

1.7.

Komitee kutsub üles eraldama rahalisi vahendeid ookeanipõhiste meetmete jaoks, et toetada kestliku arengu eesmärki nr 14. Sellega seoses on oluline kaasata merekeskkonna taastamise ja merekaitse, innovatsiooni ja arenduse ning sinise majanduse süsinikuheite vähendamise projektide jaoks nii avaliku kui ka erasektori rahalisi vahendeid. Komitee soovitab luua ookeanide jaoks eraldi eelarveread sellistes valdkonnaülestes fondides nagu programm „Euroopa horisont“ ja Euroopa Sotsiaalfond ning tugevdada selliseid valdkondlikke fonde nagu Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond.

1.8.

Ookeanide tõhusa majandamise võti peitub teaduses. Komitee soovitab tugevdada rahvusvahelist teaduskoostööd, edendada tehnoloogilist innovatsiooni merenduses ja eraldada uurimisinstituutidele rohkem vahendeid. Lisaks on oluline muuta teadusandmed tõhusaks kaitse ja säästva kasutamise poliitikaks.

1.9.

Komitee kutsub komisjoni üles lisama pakti sotsiaalse mõõtme, mis tagaks merendussektoris õiglase ja digitaalse ülemineku koos töötajate igakülgse toetamisega. Selleks on vaja tegeleda tööjõupuudusega, edendada põlvkondade vahetumist, viies ellu noori ligi meelitavaid algatusi, tugevdada töökaitset ning hõlbustada kutsealast ümberõpet ja oskuste täiendamist. Oluline on tagada sidusrühmade ja sotsiaalpartnerite täielik kaasamine sellesse protsessi. Säilitada tuleks ka merega seonduv kultuuripärand ning tagada sihtotstarbeline toetus töötajatele, keda ei saa ümber õpetada.

1.10.

Selleks et kindlustada meretööstuse õitseng ja püsimine Euroopas, on oluline tagada võrdsed tingimused ja luua tugev merendusklaster, millel on selged süsinikuheite vähendamise eesmärgid. Vaja on kiireid investeeringuid sünteetilistesse kütustesse, tehnoloogilisse innovatsiooni, merel toodetud taastuvenergiasse, eelkõige tõusu-mõõnaenergiasse, ja nende lahenduste kohalikku tootmisse.

1.11.

Komitee kui kodanikuühiskonna esindaja soovitab luua tervikliku mehhanismi pakti edusammude korrapäraseks hindamiseks ja jälgimiseks. See mehhanism peaks võtma eeskujuks kestliku arengu eesmärkide jaoks kehtestatud mudelid ning hõlmama komitee liikmetest koosneva alalise rühma nimetamist, tagades seeläbi järelevalveprotsessi järjepidevuse, läbipaistvuse ja representatiivsuse.

2.   Üldised märkused

2.1.

Euroopa ookeanipakti eesmärk on edendada terviklikku ja sidusat lähenemisviisi kõigis ookeanidega seotud poliitikavaldkondades. Selleks on vaja tõhustada mereuuringuid, kaitsta mereökosüsteeme, innovatsiooni ja teadmisi ning edendada sinist majandust. Pakti keskmes on rannikukogukonnad ning tõhusa poliitika väljatöötamiseks on oluline mõista nende vajadusi ja muresid.

2.2.

Komitee tunnistab, et rannikukogukonnad seisavad silmitsi paljude majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemidega. Pakt võib olla peamine vahend nende mureküsimuste lahendamiseks. Sellega seoses peab pakt andma kindla aluse heade töökohtade loomisele, kestlikule majanduskasvule ja sotsiaalsele sidususele Maa taluvuspiirides. Selle eesmärk on toetada elujõulisi ja tulutoovaid ookeane ning püüelda õiglase ja digitaalse ülemineku poole. Uute merendussektorite kasvu silmas pidades tuleks paktis uurida ka ookeanide majandamise mudeleid, mida EL saab edendada nii oma vetes kui ka mujal maailmas. Paktis tuleb keskenduda ka rannikukogukondade vastupanuvõime tugevdamisele loodusõnnetuste suhtes, edendades looduspõhiseid lahendusi.

3.   Konkreetsed soovitused elujõuliste ja tulutoovate ookeanide toetamiseks

3.1.

Komitee soovitab vastupanuvõimeliste ja tulutoovate ookeanide saavutamiseks käsitleda paktis järgmisi aspekte.

3.1.1.

Sinise majanduse konkurentsivõime ja kestliku kasvu toetamine kliimaneutraalsusele, ökosüsteemide heale seisundile ja õiglasele üleminekule suunatud tehnoloogiatesse tehtavate investeeringute ja innovatsiooni kaudu. Komitee arvates on vaja kiiresti lihtsustada õigusakte ja vähendada bürokraatiat vähemalt 25 % suurte ettevõtete ja 35 % VKEde jaoks. EL peab püüdlema vastupanuvõimeliste, kohalike ja lühikeste väärtusahelate poole, mis seavad esikohale meie merendussektorite tervikliku arengu, heaolu, ökosüsteemide taastamise ja rannikukogukonnad.

3.1.2.

Investeeringud ja innovatsioon meretööstuses. EL peab välja pakkuma meetmeid erainvesteeringute ligimeelitamiseks ning ettevõtete konkurentsivõime ja arengu edendamiseks. EL peab soodustama sinise majanduse innovatsioonikeskkondade loomist, edendades koostööd uurimisinstituutide, ettevõtjate ja poliitikakujundajate vahel. Avaliku sektori asutused peavad edendama merendusvaldkonna idufirmade toetamist, parandades juurdepääsu rahastamisele ja kõrgtehnoloogia turustamist. Komitee soovitab riigieelarvete abil täiendada investeeringuid teadusuuringutesse ning kutsub ELi üles suurendama ookeaniuuringute rahastamist.

3.1.3.

Euroopa strateegiline sõltumatus võtmetähtsusega valdkondades, nagu toit, energeetika ja transport. EL peab suurendama oma võimekust iseendale ressursse toota ja vähendama sõltuvust välistarnijatest. Väga oluline on edendada nimetatud valdkondades kohalikku innovatsiooni, et tagada nende sõltumatus ja vastupanuvõime üleilmsete probleemide suhtes. Lisaks on vaja parandada ja kaitsta sisemist taristut ja töötada välja poliitikameetmeid, mis arvestavad toidualast sõltumatust ning ettevõtete sotsiaalseid ja majanduslikke tegureid.

3.1.4.

Komitee kutsub komisjoni üles töötama 2026. aastaks välja nn sinist toitu käsitleva ELi tegevuskava, et integreerida nn sinine toit toidu- ja tarbimispoliitikasse ja -strateegiatesse. Seda tegevuskava tuleb pidada põllumajanduse ja toidu tulevikku käsitleva visiooni üheks põhikomponendiks. See omakorda edendaks Euroopas tervislikku ning vähese CO2 ja keskkonnajalajäljega toitumist. EL peab rakendama poliitikameetmeid ja pakkuma stiimuleid selektiivsete ja vähese mõjuga püügivahendite kasutamiseks, kaaspüügi ja tagasiheite vähendamiseks ning seadma esikohale inimtarbimise eesmärgil toimuva kalapüügi ja madalal troofilisel tasemel asuvate liikide vesiviljeluse. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ka võitlusele ülepüügiga (seal, kus seda esineb) ning samuti ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga. Samuti tuleb tugevdada mittesäästvate mereandide importi käsitlevat poliitikat ja kontrolle, sest see mõjutab negatiivselt kalavarusid ja Euroopa kalurite võrdseid võimalusi. Komitee pooldab säästva vesiviljeluse, eelkõige madalal troofilisel tasemel asuvate liikide vesiviljeluse edendamist. See vesiviljelusmudel hõlmab limuseid, vetikaid ja teatavaid koorikloomi, ei vaja kunstlikku söötmist, parandab vee kvaliteeti ja aitab kaasa süsiniku sidumisele. Samuti kutsutakse üles looma strateegiat „Merekasvandusest taldrikule“ (Sea Farm to Fork).

3.1.5.

Sinise majanduse väärtusahelate tööstusliidu loomine. Komitee soovitab Euroopa Komisjonil luua tööstusliidu, mis hõlmaks kogu sinise majanduse väärtusahelat, et parandada sektori konkurentsivõimet ja järgida terviklikku lähenemisviisi. Selleks teeb komitee ettepaneku rahastada tööstusliidu tegevust ja luua liidu sekretariaat, mis vastutab algatuste, uuringute ning teaduse ja tehnoloogia edusammude koordineerimise eest. Kuna merenduse väärtusahela eri lülid on uute tehnoloogiate väljatöötamisel ja rakendamisel vastastikuses sõltuvuses, aitaks see liit kaasa tõhusamale koostööle (1).

3.1.6.

Sinise majanduse süsinikuheite vähendamine. Komitee tuletab meelde, et kõik mere- ja sinise majanduse sektorid sõltuvad laevadest, arenenud meretehnoloogiast ning vastupanuvõimelistest, kohalikest ja lühikestest tööstuse tarneahelatest. Sama kehtib veealuse taristu (nt kaablite) kohta. Komitee arvates peab EL tugevdama Euroopa meretööstusalast võimekust, sidevõrke ja tarneahelaid. Merendussektorit tuleb käsitada olulise osana ELi mis tahes poliitikast, mille eesmärk on toetada ookeanide säästvat majandamist ja vallandada sinise majanduse täielik potentsiaal. EL peab hõlbustama ka väljakujunenud sinise majanduse sektorite õiglast üleminekut väiksema jalajäljega tavadele, soodustades ringmajandust edendavaid ettevõtlusmeetmeid ja -programme. Komitee kutsub samuti üles jätkama säästva ja keskkonnahoidliku mere- ja rannikuturismi toetamist. Need sammud loovad uusi ärivõimalusi ja aitavad kaasa ELi rohepöördele (2).

3.1.7.

Komitee väljendab heameelt kalandus- ja vesiviljelussektori energiasüsteemi ümberkujundamise partnerluse üle, mille Euroopa Komisjon käivitas 2024. aastal. See annab tarneahela kõigile lülidele suurepärase võimaluse töötada üheskoos välja Euroopa kalalaevastiku uuendamise ja moderniseerimise kava, mis põhineb kestlikul ja tõhusal ärimudelil.

3.1.8.

Komitee toetab kindlalt selliste tipptehnoloogiate edendamist ja neisse investeerimist nagu tõusu-mõõnaenergia ja laineenergia. Nende seadmed on väiksemad kui tuuleturbiinid, vähendades nii kasutatavat mereala kui ka ökoloogilist jalajälge, ning need võivad toota kuni 10 % ELi elektrist. Kuna need seadmed võtavad enda alla vaid väikese mereala, mis on veemasside suure liikumise tõttu muuks inimtegevuseks sageli sobimatu, on need kalapüügiga paremini ühildatavad. Sellega seoses on väga oluline tugevdada poliitilist toetust neile ja tagada nende prioriteetne käsitlemine ookeanienergia töörühmas, tagades neile sihtotstarbelised rahalised vahendid ja regulatiivsed meetmed, et soodustada nende arendamist.

3.1.9.

Komitee rõhutab kujunemisjärgus tehnoloogiate, nagu tehisintellekti ja esemevõrgu rolli ookeanide seires ja majandamises. Komitee teeb ettepaneku avada uurimisvaldkondi, kus investeeringud neisse süsteemidesse võiksid tuua suurt keskkonna- ja majanduskasu.

3.1.10.

Juurdepääs rahastamisele. Komitee kutsub üles suurendama sihttoetusi ja investeeringuid taristusse ja tehnoloogiasse, mis edendavad innovatsiooni ja ettevõtlust ning toovad rannikukogukondadele arenguvõimalusi. Euroopa ookeanipaktile toetudes peaks EL järgmises mitmeaastases finantsraamistikus uurima võimalust lisada ookeanidele mõeldud eelarveridu, et tagada kõigi paktiga hõlmatud teemade piisav rahastamine ning tugevdada valdkondlikke fonde, nagu Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond (EMKVF). Komitee peab kahetsusväärseks EMKVFi 105 miljoni euro suurust kärbet aastatel 2025–2027 ja kutsub üles järgmises eelarveraamistikus vahendeid suurendama. Samuti soovitab komitee hinnata rahaliste vahendite kasutamist sinise majanduse jaoks programmi „Euroopa horisont“ raames. Sellega seoses kutsub komitee üles looma kestliku sinise majanduse jaoks eraldi eelarverea programmi „Euroopa horisont“ jätkuprogrammis. Lisaks sellele julgustab komitee kasutama avaliku sektori rahastust vahendina, mille abil võimendada erarahastust selliste algatuste kaudu nagu programm „Euroopa horisont“, innovatsioonifond, Euroopa Investeerimispanga rahastus ja tagatisfond. Lõpuks kutsub komitee üles kasutama ELi heitkogustega kauplemise süsteemi tulusid energiapöördeks, ergutades Euroopas uuenduslike kütuste ja projektide arendamist.

3.1.11.

Komitee soovitab sätestada avaliku sektori rahastuses teatava sotsiaalse tingimuslikkuse, et tagada töötajate õiguste järgimine ja keskkonnasäästlikkus. Sellega seoses on vaja tõhusalt rakendada olemasolevaid sotsiaalseid standardeid ning merendus- ja kalandussektoris kehtivaid õigusakte ning vajaduse korral teha siduvaid seadusandlikke algatusi.

3.1.12.

Komitee juhib tähelepanu sellele, kui oluline on kiirendada ja muuta paindlikumaks rahastamisele juurdepääsu protsesse, eelkõige selleks, et hõlbustada VKEde ja rannakalurite juurdepääsu ja edendada sinise majanduse sektoris kestlikku majanduskasvu.

3.1.13.

Ühise kalanduspoliitika hindamine ja võimalik reform. Komitee tunnistab, et praegune ühine kalanduspoliitika on aidanud kaasa kalavarude paremale majandamisele. Siiski on 70 % tarbitavatest mereandidest pärit kolmandatest riikidest ning see ohustab toidualast sõltumatust ja võimet tagada kestlikud ja vastutustundlikud tarned. Väga oluline on see lünk kõrvaldada, hõlbustades, mitte takistades kestlikku toidutootmist, tagades ELi kalapopulatsioonide pikaajalise hea seisundi ning kohaldades impordi suhtes samu sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid. Selleks on oluline hinnata praegust kalanduspoliitikat, et edendada tasakaalustatud reguleerimise ja majanduslike stiimulite kasutamise kaudu üleminekut tõhusamatele kalastusviisidele. Edendada tuleb energiatõhusamat kalandust ja vesiviljelust, soodustades taastuvenergia kasutamist. Täpsemate kalapüügitehnoloogiate väljatöötamine võimaldab säästvamat ja selektiivsemat kalapüüki, mis on tõhus ja mõjutab keskkonda vähem. Samuti on väga oluline ajakohastada kalanduspoliitikat uute väljakutsetega, nagu Brexit, rahvusvaheline mõõde ja konkurentsivõime. Lisaks peab EL kooskõlas ühise kalanduspoliitika artikliga 17 edendama juurdepääsu püügikvootidele sotsiaalmajanduslike ja keskkonnaalaste kriteeriumide alusel ning tagama tugeva kontrolli- ja märgistussüsteemi abil kalandustoodete jälgitavuse merest toidulauale, keskendudes impordile.

3.1.14.

Haridus ja täiendusõpe. EL peab investeerima sinise majanduse jaoks vajalike oskuste ja teadmiste arendamisse ning säilitama noorte kaasatuse kogukondadesse. Kvaliteetsed töökohad ja tööjõu koolitamine aitavad suurendada sinise majanduse sektorites jõukust, konkurentsivõimet, ligitõmbavust ja tõhusust. Lisaks kutsealasele ümberõppele ja oskuste täiendamisele on asjaomaste sektorite oleviku ja tuleviku jaoks väga oluline merendus- ja kalandusspetsialistide hoidmine ja värbamine. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles lisama Euroopa Sotsiaalfondi tulevasse rahastusperioodi n-ö sinised eelarveread. Samuti tuleb tagada koolitamise ja sertifitseerimise ühtlustamine merendus-, harrastus- ja kalandussektoris, tagades tunnistuste vastastikuse tunnustamise kogu ELis, et hõlbustada tööjõu liikuvust ja parandada sektori konkurentsivõimet. Lisaks kutsub komitee üles parandama teadmisi ookeanidest, et suurendada ühiskonna, eelkõige laste ja noorte teadlikkust ookeanide ja sinise majanduse tähtsusest.

3.1.15.

Tööjõupuudus. Demograafiliste probleemide lahendamiseks peab EL seadma prioriteediks sinise majanduse oskuste täiendamise ja tööjõu arendamise rahastamise, tagades pikaajalise vastupanuvõime ja innovatsiooni. Ametiasutused ja erasektor peavad tegelema tööjõupuuduse probleemiga, kasutades spetsiaalseid sinise majandusega seotud oskuste koolitusprogramme. Oluline on töötada välja ühtlustatud koolitusprogrammid ja õpetada ülekantavaid oskusi, et hõlbustada tööjõu liikuvust liikmesriikide ja sinise majanduse sektorite vahel. Lisaks peab EL edendama avaliku ja erasektori partnerlusi, et rakendada kohandatud täiendusõppeprogramme.

3.2.

Komitee soovitab meie ookeanide seisundi parandamiseks käsitleda Euroopa ookeanipaktis järgmisi aspekte.

3.2.1.

Sinise majanduse keskused ja ookeanide vaatluskeskus. Komitee soovitab luua rannikupiirkondades meretehnoloogia ja säästva innovatsiooni keskused, mis soodustavad sinise majanduse hoogustamiseks teadus- ja arendustegevust ning teadmussiiret. Komitee teeb komisjonile ettepaneku uurida ka võimalust luua Euroopa vaatluskeskus, mis tegeleks ookeaniandmete kogumise, analüüsimise ja levitamisega. See vaatluskeskus võiks koordineerida ka eri ametite ja teadusasutuste kogutud andmeid, tagades nende ühilduvuse ja hõlbustades teadusandmetel põhinevate otsuste tegemist.

3.2.2.

Teadusuuringud ja seire. Komitee kutsub üles laiendama ja tugevdama merealaseid teadusalgatusi – nagu Euroopa merevaatlus- ja andmevõrk –, mille eesmärk on jälgida ökosüsteemide seisundit ja anda teavet kestliku poliitika kujundamiseks. Ookeanide seire parandamine aitab saavutada keskkonnaeesmärke, nagu neid, mis on sätestatud merestrateegia raamdirektiivis. Komitee peab kahetsusväärseks, et 70 % andmetest pärineb ajutise rahastusega projektidest. Neid andmeid rahastatakse suures osas riiklikest vahenditest. Komitee leiab, et on vaja suurendada erasektori andmete panust ning eraldada rohkem vahendeid nüüdistehnoloogiatele ja teadustaristule.

3.2.3.

Taastamisprojektid. Komitee soovitab luua stiimuleid ja katseprojekte keskkonnaalaste õigusaktide õiglaseks ja tõhusaks rakendamiseks. See on vajalik, et tagada Euroopas rahvusvaheliste elurikkusalaste kohustuste, näiteks Kunmingi-Montréali üleilmses elurikkuse raamistikus sätestatud kohustuste täitmine. Täpsemalt tuleks ELi õigusaktidesse üle võtta 30x30 kohustus ja rakendada seda tõhusalt nii merekaitsealade loomise ja haldamise kui ka muude tulemuslike kaitsemeetmete abil kalanduspiirkondades. Komitee kutsub üles looma range kaitse alasid (püügikeeluvööndeid), mis põhinevad ELi elurikkuse strateegial aastani 2030, kui sellised ettepanekud tehakse teaduslike soovituste alusel. Komitee rõhutab, et püügi keelamine peab toimuma juhtumipõhiselt, võttes arvesse iga piirkonna eripära ning tagades tasakaalu keskkonnakaitse ja majandustegevuse vahel. Sellega seoses juhib komitee tähelepanu sellele, et Pariisi kliimakokkuleppes (artikkel 2) on sätestatud, et neid eesmärke tuleb rakendada viisil, mis ei ohusta toidutootmist (3).

3.2.4.

Meie ookeanide vastupanuvõime tagamine. Komitee rõhutab, et väga oluline on saavutada merestrateegia raamdirektiivi kohane „hea keskkonnaseisund“ sest hästi säilinud merekeskkond toetab majanduslikku stabiilsust ja aitab leevendada kliimamuutuste mõju. Komitee kutsub ELi komisjoni üles võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada merestrateegia raamdirektiivi tõhus rakendamine.

3.2.5.

Roheline taristu ja mere-maa strateegia. Komitee soovitab arendada kestlikke taristuid koos ökosüsteemipõhise lähenemisviisiga, et minimeerida keskkonnamõju maa ja mere kokkupuutealal. See hõlmab süsinikuneutraalsete sadamate ja puhta mereenergia edendamist. Komitee soovitab ka rakendada strateegiaid koostoime leidmiseks ja koostöö tugevdamiseks mere- ja maismaamajanduse vahel, näiteks laevatehaste ja tehnoloogia pakkujate vahel. Samuti soovitab komitee tugevdada ELi õigusakte maismaal paiknevate merereostuse allikate, näiteks tööstusheite ja reovee vastu, mis toovad veeökosüsteemidesse orgaanilisi, keemilisi ja farmatseutilisi saasteaineid ning mikroplasti ja graanuleid.

3.2.6.

Euroopa kliimamuutustega kohanemise kava. Komitee kutsub üles töötama välja selle kava, et tugevdada rannikukogukondade vastupanuvõimet, toetades neid kliimamuutuste mõju hindamisel ja kohanemismeetmete väljatöötamisel.

3.2.7.

Võitlus reostuse ja mereprügi vastu. Komitee kutsub komisjoni üles etendama juhirolli ja tugevdama Euroopa diplomaatiat, et tagada plastilepingu heakskiitmine 2025. aastal ja luua tugev rahastamismehhanism selle rakendamise toetamiseks.

3.2.8.

Euroopa positsiooni tugevdamine rahvusvahelistel ookeanidega seotud läbirääkimistel. Kooskõlas kestliku arengu eesmärgiga nr 14 kutsub komitee komisjoni üles tõhustama diplomaatilist tegevust, et sõlmida WTOs kalandustoetuste leping, kiirendada väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevate alade mere elurikkust käsitleva kokkuleppe ratifitseerimist ja rakendamist ning edendada bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni rakendamist (4). Samuti kutsub komitee üles kehtestama moratooriumi süvamerekaevandamisele, kui ei ole tagatud ressursside säästev kasutamine.

4.   Rannikukogukondade majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid

4.1.

Euroopa rannikukogukonnad seisavad silmitsi paljude omavahel põimunud majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemidega. Viimastel aastatel on meie tööstust ja turge vapustanud mitmed sündmused, nagu COVID-19, Brexit, Venemaa sissetung Ukrainasse ja kliimamuutustest tingitud ekstreemsed ilmastikunähtused. Need on lisaks energia- ja toormehindade tõusule põhjustanud ka ulatusliku inflatsiooni. Peale selle on need kaubanduspiirangute tõttu muutnud kasutatavaid mereteid ja põhjustanud kitsaskohti tarneahelas. Need raskused ohustavad sinist majandust. Probleemidest hoolimata näitavad prognoosid majanduse stabiliseerumise ja taastumise potentsiaali, mida soodustavad energiahindade langus ja aeglasem inflatsioon.

4.2.

Sellega seoses ei ole Euroopa tööstus seisnud silmitsi mitte ainult pandeemiate ja üleilmsete geopoliitiliste kriisidega, vaid ka kasvava sisemise regulatiivse koormusega. Suurenevad piirangud ja bürokraatia on tõsiselt mõjutanud ettevõtete konkurentsivõimet ja majanduslikku jätkusuutlikkust.

4.3.

Mis puutub sotsiaalsetesse raskustesse, siis kannatavad paljud rannikualad demograafiliste probleemide all, nagu elanikkonna vananemine ja noorte väljaränne, mis on sageli tingitud võimaluste puudumisest kohapeal. Komitee väljendab muret inimeste hukkumise pärast merel seoses rändega. Lisaks peavad rannikukogukonnad toime tulema oskustööjõu nappuse ja puuduliku põlvkondade vahetumise, ressursikasutuse konfliktide ja haavatavusega kliimakatastroofide suhtes. Nende probleemide lahendamiseks on vaja tugevdada sotsiaalset kaasatust ning tagada võrdne juurdepääs ressurssidele ja teenustele. Komitee kutsub üles parandama töötingimusi sinises majanduses, et muuta need sektorid atraktiivsemaks. Pakt võiks mõne probleemi lahendamiseks võtta eeskuju ELi maapiirkondade pikaajalisest visioonist (5).

4.4.

Keskkonnaprobleemidega seoses on nii praeguste kui ka tulevaste põlvkondade majandusliku heaolu ja tervise jaoks äärmiselt oluline tagada heas seisundis ja tulutoovate merede ja loodusressursside, nagu püügipiirkondade ja puhaste rannikualade säilimine. Peale selle on Euroopa mered ja ookeanid kliimamuutustega võitlemisel meie parimad liitlased. Kehtivate õigusaktide rakendamine ja jõustamine peab olema Euroopa ookeanipakti keskmes. Siiski on väga oluline, et EL ka hindaks nende poliitikameetmete tõhusust ning kaaluks vajaduse korral nende läbivaatamist ja ajakohastamist, tagades seeläbi nende kohanemise uute olude ja ülesannetega.

4.5.

Kooskõlas komitee tööga ELi sinise kokkuleppe (6) valdkonnas tuleks arvesse võtta mere- ja magevee omavahelisi seoseid ning nende mõju rannikukogukondadele. Poliitikameetmetega tuleb edendada koordineerimist, et lahendada probleeme ja kasutada ära võimalusi.

5.   ELi ja rahvusvaheliste vete majandamise mudel

5.1.

Komitee soovitab edendada kaasavat ja innovaatilist ookeanide majandamise mudelit järgmiste vahendite abil.

5.1.1.

Piirkondlik koostöö. Komitee soovitab tugevdada merendusalast koordineerimist ja koostööd liikmesriikide vahel, kellel on ühine mereala, nagu Läänemeri, Vahemeri ja Põhjameri, sellistes olulistes valdkondades nagu energeetika, keskkond ja kalandus. Komitee teeb lisaks ettepaneku tugevdada poliitikaprogramme pikemate tähtaegadega, mis ulatuvad kaugemale ELi valimistsüklitest ja -raamistikest, ning parandada talitustevahelist koordineerimist Euroopa ja riikide tasandil. Samuti kutsub komitee üles vähendama regulatiivset koormust, suurendama investeeringuid sinisesse majandusse ja liikuma täielikult toimiva ühtse turu suunas. Lisaks soovitab komitee igal ELi nõukogu eesistujariigil korraldada ookeaniteemalisi ühiskohtumisi, millel osalevad asjakohased ministeeriumid (keskkond, kliima, energeetika, kalandus ja transport) ning sidusrühmad. Seda lähenemisviisi saab laiendada kõigile ELi institutsioonidele, sealhulgas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.

5.1.2.

Piirkondliku eripäraga kohandatud soovitused. Samal ajal teeb komitee ettepaneku töötada välja konkreetsed soovitused ELi eri rannikupiirkondade jaoks, võttes arvesse nende ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid iseärasusi. Samuti rõhutab komitee vajadust kohandada poliitikameetmeid kohalike kultuuriliste ja sotsiaalmajanduslike teguritega, et tagada meetmete teostatavus ja tõhusus. Seepärast on liikmesriikide ja nende piirkondade individuaalne tegevus oluline, et kohandada ja rakendada neid poliitikameetmeid kohalikus kontekstis.

5.1.3.

Merendusalased teadmised ja innovatsioon. Komitee arvates on vaja edendada innovatsiooni ja arendada oskusi, et tuua ELi turule eelkõige Euroopast pärit kõrgtehnoloogia.

5.1.4.

Ookeani strateegilise tähtsuse tunnistamine Euroopa julgeoleku ja konkurentsivõime jaoks. Komitee teeb ettepaneku tugevdada kaubateid, et pääseda ligi maailmaturgudele ja energiaressurssidele. Komitee rõhutab vajadust tagada, et kogu merendusalane tegevus toimuks Maa taluvuspiirides, ning kaitsta sotsiaalseid ja inimõigusi merel.

5.1.5.

Euroopa mereterritooriumi turvalisuse tagamine. Komitee kutsub ametiasutusi üles tugevdama programme, mis kaitsevad mereteid, sadamaid ja elutähtsat taristut selliste ohtude eest nagu piraatlus, terrorism, inimkaubandus ja kuritegevus merel. Selleks on vaja tõhusalt rakendada ELi merendusjulgeoleku strateegiat. Keskenduda tuleb kaitsekoostööle, sealhulgas iga-aastastele mereõppustele ja suutlikkuse suurendamisele merekaitsetehnoloogia ühiste standardite kaudu. See strateegia tuleb integreerida pakti, et tugevdada kaubanduse vastupanuvõimet, majanduse stabiilsust ja merenduse tarneahelate turvalisust. See tähendab ka meie sotsiaalsete ja keskkonnastandardite kaitsmist näiteks ebaseadusliku kalapüügi ja sunniviisilise töö eest, sh selliste oluliste turuosaliste nagu Hiina tegevuse eest.

5.1.6.

Komitee kutsub komisjoni üles tugevdama pakti raames laevaehituse, meretehnoloogia ja -logistika mõõdet. Neist tööstusharudest sõltuvad paljud rannikukogukonnad ja allsektorid, nagu kalandus, harrastuslaevandus, avamereenergia ja meretransport. Sellega seoses kutsub komitee komisjoni tungivalt üles muutma väljakuulutatud meretööstuse strateegia kõnealuse pakti üheks sambaks.

5.1.7.

Võttes arvesse kasvavaid ohte meresõidu turvalisusele, on ka ELi huvides tagada merendus- ja kalandusspetsialistide ohutus ja turvalisus kooskõlas asjakohaste ILO konventsioonide, näiteks meretöönormide konventsiooni nõuetega.

5.1.8.

Õiglane üleminek. Komitee rõhutab, et keskkonnasäästlikkus peab käima käsikäes sotsiaalse kestlikkusega, et üleminek alternatiivkütustele ja uutele tehnoloogiatele oleks õiglane, võrdne ja terviklik. Rohe- ja digipöörde keskmesse on ülioluline seada inimtegur: tuleb tagada paremad töötingimused, luua kvaliteetseid töökohti ning muuta merendus- ja kalandusvaldkonna elukutsed atraktiivsemaks ja kaasavamaks (7).

5.1.9.

Sidusrühmade osalemine. Komitee kutsub üles rohkem kaasama kohalikke kogukondi, sotsiaalpartnereid ja tööstusharusid merega seotud poliitika väljatöötamisse ning toetama ja edendama merendusklastreid. Paktis tuleks tunnustada merendusklastreid ookeanide majandamise peamiste osaliste ja platvormidena, sest need ühendavad eri sektorite häält ja huve. Oluline ei ole mitte ainult see, et kõik sinise majanduse osapooled osaleksid avalikes konsultatsioonides, vaid et nad oleksid ka aktiivselt kaasatud merenduspoliitika väljatöötamisse. Samuti on väga oluline, et kestlikust arengust saadav sotsiaalne kasu jaotuks õiglaselt ning et projektidel oleks pikaajaline mõju ja et need aitaksid suurendada sinise majanduse vastupanuvõimet. Lisaks on oluline tunnustada kodanikuühiskonna osalemist ning tagada, et kodanikuühiskonna vaatenurki ja vajadusi võetakse otsustusprotsessis arvesse.

5.1.10.

Mereala ruumiline planeerimine. Uute tööstusharude laienemisest tingitud murettekitava surve ja konkurentsi tõttu mereruumis soovitab komitee läbi vaadata mereala ruumilise planeerimise direktiivi. Selle eesmärk on tasakaalustada vastandlikke huve (nt vesiviljelus, kalandus ja energiatootmine). Komitee teeb ettepaneku kasutada uut positiivse kooseksisteerimise lähenemisviisi, mis soodustaks mereruumi mitmeotstarbelist kasutust, kui see võimalik on, edendades loodushoidlikku ja taastavat tegevust, ja kohaldaks ökosüsteemipõhist lähenemisviisi. Sellega seoses tunnustab komitee merekaitsealade ja muude tulemuslike piirkonnapõhiste kaitsemeetmetega ökosüsteemide kaitsmisel saavutatut. Komitee tunnistab, et Euroopa sinine foorum on sidusrühmade jaoks tõhus vahend ühiste probleemide ja prioriteetide arutamiseks ja käsitlemiseks keskpikas perspektiivis. Peaeesmärk on saavutada konsensus, luua koostoimet ja leida lahendusi, mis viivad ühise visioonini. Lisaks on oluline tagada kõige haavatavamate sektorite, nagu kalanduse osalemine otsuste tegemisel, tagades traditsiooniliste püügipiirkondade kaitse, neile juurdepääsu ja nende kasutamise.

5.1.11.

Sotsiaalne sidusus. Komitee kutsub üles tugevdama sidemeid sidusrühmade vahel (valitsused, rannikukogukonnad ja kohalikud ettevõtted) ning vähendama sotsiaalset ebavõrdsust kaasavate poliitikameetmete, õiglaste investeerimisstrateegiate ja sotsiaalmajanduse kaudu. Kodanikuühiskonna aktiivne osalemine otsuste tegemises peab olema prioriteet, et poliitika kajastaks nende vajadusi ja püüdlusi. EL peaks pöörama erilist tähelepanu ka naiste ja noorte mõjuvõimu suurendamisele sinises majanduses.

5.1.12.

Ookeanide andmepõhine majandamine. Ookeanide vaatlus ja seire koos tõhusa andmehaldusega on olulised, et hoogustada sinist majandust, kaitsta keskkonda, edendada innovatsiooni, tagada meresõiduohutus ning tugevdada rannikupiirkondade vastupanu- ja konkurentsivõimet. Komitee kutsub üles kasutama reaalajas toimuva seire süsteeme ja tehisintellekti andmepõhiseks ookeanide majandamiseks. Selleks teeb komitee ettepaneku luua ühtne Euroopa raamistik, mis integreeriks riiklikud ja piirkondlikud seiresüsteemid, edendaks koostööd teadlaste, ametiasutuste, erasektori, kaitsevaldkonna ja kohalike kogukondade vahel ning suurendaks investeeringuid tänapäevasesse taristusse ja kõrgtehnoloogiasse, nagu suurandmed, keskkonna DNA (eDNA) ja tehisintellekt.

5.1.13.

Korrapärane järelevalve. Komitee soovitab Euroopa Komisjonil võtta kasutusele mehhanismid pakti edusammude korrapäraseks hindamiseks ja nende kohta teabe saamiseks sarnaselt kestliku arengu eesmärkide raames kehtestatud mehhanismidele.

5.1.14.

Üleilmne juhtpositsioon ja diplomaatia. Ookeanipakti ei saa sõlmida ilma rahvusvaheliste lepingute või partnerlusteta. Seepärast kutsub komitee ELi üles olema ookeanide kestliku majandamise valdkonnas üleilmne liider, edendades parimaid tavasid nii ELis kui ka väljaspool. Üks meetod nende standardite eksportimiseks on tugevdada ELi diplomaatiat, et võtta kaubanduslepingute üle peetavatel läbirääkimistel arvesse põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse elutähtsaid huve. Komitee soovitab luua pakti raames rahvusvahelise samba, mis põhineb olemasoleval piiriülesel koostööl, muu hulgas ookeanikümnendi raamistikul. Lisaks soovitab komitee kasutada ELi turgu rahvusvahelistele partneritele surve avaldamiseks ning keskkonna- ja sotsiaalsete standardite parandamiseks kogu maailmas.

5.1.15.

Vastupanuvõime kliimamuutuste suhtes. Komitee soovitab pakkuda välja meetmed katastroofideks valmisoleku ja kliimamuutustega toimetuleku jaoks.

5.1.16.

ELi läbirääkimisressursid ookeanidega seotud rahvusvahelistel foorumitel tuleb viia kooskõlla ELi seatud eesmärgiga saavutada üleilmne juhtpositsioon. Eelkõige on oluline, et rahvusvahelistel foorumitel peetavate läbirääkimiste jaoks, sealhulgas kahepoolsete ja piirkondlike kokkulepete puhul, oleks piisavalt inim- ja finantsressursse. Komitee kutsub komisjoni üles suurendama selleks ette nähtud eelarveridu. Lisaks peab komisjon piirkondlikes kalandusorganisatsioonides püüdma edendada ELi keskkonna- ja sotsiaalsete standardite vastuvõtmist ka teistes maailma piirkondades ning tagama seeläbi võrdsed tingimused.

5.2.

Kokkuvõttes peab see majandamismudel hõlmama ökoloogilist kestlikkust, majanduslikku vastupanuvõimet ja taastuvust ning sotsiaalset kaasatust ning olema ookeanide majandamisel eeskujuks kogu maailmas.

---

(1)   ELT C 100, 16.3.2023, lk 31.

(2)   ELT C 349, 29.9.2023, lk 41.

(3)   ELT C 24, 28.1.2012, lk 111.

(4)   ELT C, C/2023/862, 8.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2023/862/oj; ELT C 140, 21.4.2023, lk 61.

(5)   ELT C, C/2024/1570, 5.3.2024, ELI: https://eur-lex.europa.eu/eli/C/2024/1570/oj; ELT C 486, 21.12.2022, lk 59; ELT C 290, 29.7.2022, lk 137.

(6)   ELi sinine kokkulepe: https://www.eesc.europa.eu/en/initiatives/eu-blue-deal.

(7)   ELT C 349, 29.9.2023, lk 127.