1.

2.

3.

3.1.

3.2.

3.3.

4.

4.1.

4.2.

4.3.

5.

6.

a)

Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) korraldab kvalifikatsioonil ning testidel ja katsetel põhinevad avalikud konkursid eesmärgiga koostada reservnimekirjad, mille alusel Euroopa Liidu Kohus Luxembourgis saab võtta avalikku teenistusse tööle juriste-lingviste (palgaaste AD 7).

b)

Käesolev konkursiteade ja selle lisa „Üldeeskirjad“ moodustavad käesoleva konkursi siduva raamistiku.

c)

EPSO püüab kasutada sooneutraalset ja kaasavat keelt. Kandidaate ei eristata soo järgi.

d)

Käesolev konkursiteade hõlmab kaheksat konkurssi. Kandideerida saab ainult ühel neist.

e)

Iga konkursi kohta reservnimekirja kantavate kandidaatide arv on esitatud tabelis 1.

Tabel 1

a)

Euroopa Liidu Kohus võtab tööle kõrgelt kvalifitseeritud juriste, kes on suutelised tõlkima sageli keerukaid õigustekste vähemalt kahest muust keelest konkursi keelde. Oma töös kasutavad juristid-lingvistid tavapäraseid infotehnoloogiavahendeid ja kontoritehnikat.

b)

Ametiülesannete hulka kuuluvad õigustekstide (Euroopa Kohtu ja Üldkohtu otsused, kohtujuristi ettepanekud, poolte kirjalikud seisukohad jne) tõlkimine konkursi keelde vähemalt kahest muust ELi ametlikust keelest, nende tõlgete toimetamine ning õigusliku analüüsi tegemine koostöös kohtukantseleide ja muude Euroopa Liidu Kohtu teenistustega.

1.

ühe ELi liikmesriigi kodakondsus ja kõik kodanikuõigused;

2.

täidetud kõik sõjaväeteenistust reguleerivate seadustega ettenähtud kohustused ning

3.

töökohustuste täitmiseks vajalikud isikuomadused.

a)

Konkursside osalemistingimused põhinevad teenistuse huvidel ja võtavad arvesse ELi liikmesriikide õigussüsteemide erinevusi.

b)

Konkreetne haridusalane kvalifikatsioon, mida iga käesolevas teates käsitletud konkursi puhul üldiselt nõutakse, on esitatud punktides 3.3.1–3.3.8.

c)

ELi toimimise lepingu artikli 45 tähenduses liikmesriikidevahelist liikumisvabadust kasutanud töötajate puhul võib valikukomisjon arvestada ka samaväärset kvalifikatsiooni, pidades silmas põhimõtteid, mis tulenevad 7. septembri 2022. aasta kohtuotsusest T-713/20: OQ vs. Euroopa Komisjon, ECLI:EU:T:2022:513.

d)

Selleks et selgitada välja, kas kandidaadil on nõutav haridusalane kvalifikatsioon, arvestab valikukomisjon kvalifikatsiooni saamise ajal kehtinud eeskirju.

e)

Erialane töökogemus ei ole üldjuhul nõutav, kuid juhul, kui kandidaadi haridustase vastab üksnes kolmeaastasele lõpetatud ülikooliõppele, peab tal olema ka vähemalt üheaastane õigusalane töökogemus, mis on omandatud pärast diplomi saamist.

f)

Punktis e osutatud töökogemust peetakse asjakohaseks, kui see on omandatud vähemalt ühes järgmistest valdkondadest:

g)

Juhul kui diplom on konkreetse konkursi osalemistingimuste täitmiseks piisav (vt punktid 3.3.1–3.3.8), peab see olema välja antud hiljemalt 1. oktoobril 2025.

i)

Vysokoškolské vzdělání v oblasti českého práva nebo české právní vědy (magistr, Mgr.) umožňující přístup k doktorskému studijnímu programu v oblasti českého práva nebo české právní vědy; nebo

ii)

ukončený doktorský studijní program v oblasti českého práva nebo české právní vědy (doktor, Ph.D.); nebo

iii)

úspěšně složená státní rigorózní zkouška v oblasti českého práva nebo české právní vědy (doktor práv, JUDr.).

i)

Juridisk kandidateksamen (cand.jur.);

ii)

Erhvervsøkonomisk-erhvervsjuridisk kandidateksamen (cand.merc.jur.).

i)

Jur.kand.-examen, juristexamen, mis on omandatud Rootsis;

ii)

Juris kandidat (JK), juris magister (JM), mis on omandatud Soomes pärast õigusteaduse erialal rootsikeelse õppekava läbimist.

—

kandideerimisavalduste esitamine (vt punkt 4.3.1),

—

testid ja katsed (vt punkt 4.3.2),

—

testide ja katsete hindamine ja osalemistingimuste täitmise kontroll (vt punkt 4.3.3),

—

reservnimekirjade koostamine (vt punkt 4.3.4).

a)

Personalieeskirjades (1) on sätestatud, et ametniku võib ametisse nimetada üksnes tingimusel, et ta esitab tõendi ühe ELi keele väga hea oskuse ja teise ELi keele rahuldava oskuse kohta oma kohustuste täitmiseks vajalikul tasemel.

b)

Euroopa Liidu Kohtu juristid-lingvistid peavad suutma õigustekste tõlkida 1. keelde vähemalt kahest lähtekeelest. Seega peavad kandidaadid oskama vähemalt kolme erinevat ELi ametlikku keelt tabelis 2 esitatud keelte hulgast. Lihtsuse huvides nimetatakse neid keeli 1. keeleks, 2. keeleks ja 3. keeleks.

Tabel 2

c)

Nõutav keeleoskuse tase, mis kehtib kõikide kandideerimisavalduses nimetatud keeleoskuse osaoskuste (kuulamine, lugemine, suuline suhtlus, suuline esitlus, kirjutamine) kohta, on järgmine:

d)

Need tasemed ja osaoskused on kooskõlas Euroopa keeleõppe raamdokumendis käsitletud oskustega (2).

e)

Euroopa Liidu Kohus on mitmekeelne institutsioon ja selle keeltekasutuse kord on määratud kindlaks kodukorras.

f)

Euroopa Liidu Kohtu tõlketöös kasutatakse nii otsetõlkeid kui ka teatavate telgkeelte kaudu tehtavaid tõlkeid. Võimaluse korral eelistatakse otsetõlget, muudel juhtudel võib kasutada telgkeelt. Praegu on telgkeelteks saksa, inglise, itaalia, poola ja hispaania keel. Peale selle, kuna prantsuse keel on kohtumenetluse keel, peab prantsuse keele tõlkeüksus suutma pakkuda otsetõlget kõigist Euroopa Liidu ametlikest keeltest. Seega on prantsuse keel loomulik telgkeel.

g)

Tabelis 2 esitatud keelevalikud põhinevad ülalnimetatud kaalutlustel ning asjaomaste keeleüksuste tegelikel praegustel ja eeldatavatel värbamisvajadustel.

h)

Iga konkursi 1. keel on asjaomase tõlkeüksuse sihtkeel. Juristidelt-lingvistidelt nõutakse 1. keele oskust emakeelekõneleja tasemel, kuna nad peavad tõlkima sellesse keelde keerukaid õigustekste. Samuti peavad kandidaadid näitama, et nad on emakeelekõneleja tasemel 1. keele oskuse alusel suutelised tegema liikmesriigi kohtute selles keeles esitatud eelotsusetaotluste õiguslikku ja terminoloogilist analüüsi ja täitma muid seonduvaid ülesandeid.

i)

Otsus määrata prantsuse keel muudel konkurssidel kui konkursil EPSO/AD/424/25 – FR 2. keeleks põhineb sellel, et enamik tekste, eelkõige Euroopa Kohtu ja Üldkohtu otsused ja määrused, tuleb tõlkida prantsuse keelest. Selleks et kohtulahendeid saaks avaldada kõigis ELi ametlikes keeltes, peavad kõigi tõlkeüksuste juristid-lingvistid vältimatult suutma tõlkida prantsuse keelest.

j)

Konkursil EPSO/AD/424/25 – FR tuleb 2. keel valida hollandi, inglise, saksa, kreeka, itaalia, poola ja hispaania keele hulgast, et täita prantsuse keele tõlkeüksuse keeltevajadused. See üksus vajab eelkõige juriste-lingviste, kes suudavad tõlkida keerukaid õigustekste mõnest ülalnimetatud keelest, kuna märkimisväärne osa tõlgetest tehakse just nendest keeltest.

k)

Muudel konkurssidel kui EPSO/AD/424/25 – FR ja EPSO/AD/424/25 – IT (st taani, eesti, soome, läti, rootsi ja tšehhi keele juristide-lingvistide konkursid) tuleb 3. keel valida inglise, saksa, itaalia, poola ja hispaania keele hulgast, kuna enamik tekste, mis tuleb tõlkida muust kui 2. keelest (prantsuse keel), tõlgitakse telgkeelte kaudu (saksa, inglise, itaalia, poola ja hispaania keel).

l)

Konkursil EPSO/AD/424/25 – IT tuleb 3. keel valida inglise, saksa, kreeka, poola, rumeenia, sloveeni ja hispaania keele hulgast, kuna enamik tekste, mis tuleb tõlkida muust kui 2. keelest (prantsuse keel), tõlgitakse muude telgkeelte kui itaalia keele, nimelt saksa, inglise, poola ja hispaania keele kaudu. Peale selle peab itaalia keele tõlkeüksus kui kreeka, rumeenia ja sloveeni keele telgkeele osakond tagama, et need keeled oleksid piisavalt kaetud.

m)

Nendest keelenõuetest lähtuvalt määratakse kindlaks ka keeled, milles testid ja katsed toimuvad (vt punkt 4.2.2).

a)

Konkursside eri etappides kasutatakse keeli vastavalt tabelile 3.

Tabel 3

b)

Võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu juristide-lingvistide tööga seotud erinõudeid, mida on kirjeldatud eelmises punktis, on asjakohane nõuda, et kandidaadid sooritaksid mõtlemisoskuse testid 1. keeles.

c)

Tõlkekatsel ja tõlke toimetamise katsel peavad kandidaadid näitama, et nad on suutelised kasutama 1., 2. ja 3. keelt, st keeli, mida nad hakkavad oma igapäevatöös kasutama. Sellega püütakse parimal võimalikul moel tagada, et tööle võetud isikud on võimalikult pädevad ja võimekad ning pärast värbamist töövalmis.

a)

Kandideerimisavalduse esitamiseks peab kandidaadil olema kandidaadikonto.

b)

Kandideerimisavaldus tuleb esitada elektrooniliselt EPSO veebisaidil  (3) hiljemalt

28. mail 2025 kella 12.00ks päeval Luxembourgi aja järgi.

c)

Kandideerimisavaldust esitades kinnitab kandidaat ühtlasi ka seda, et täidab kõik punktis 3 „Osalemistingimused“ nimetatud tingimused. Kandidaat vastutab selle eest, et avaldus oleks õigeks ajaks täidetud ja esitatud. Pärast kandideerimisavalduste esitamise tähtaja möödumist ei saa avaldust enam muuta.

d)

Hiljemalt 7. oktoobril 2025 kella 12.00ks päeval Luxembourgi aja järgi peab kandidaat esitama kandideerimisavalduses esitatud teavet tõendavate dokumentide skannitud koopiad. Juhised selle kohta on esitatud EPSO veebisaidil iga konkursi lehel.

i)

Kõik kandidaadid, kes on oma kandideerimisavalduse punkti 4.3.1 alapunktis b märgitud lõppkuupäevaks esitanud, kutsutakse allpool loetletud testidele ja katsetele. Testide ja katsete korraldamise järjekord võib erineda sellest, mis järjekorras need on konkursiteates loetletud.

ii)

Testid ja katsed toimuvad kaugvormis ja on kaugjälgitavad. EPSO teavitab kandidaate testide ja katsete läbiviimise korrast hiljemalt siis, kui ta saadab kandidaatidele vastava kutse.

iii)

Kui kandidaat ei ole ühel või mitmel testil või katsel osalenud või neid lõpuni sooritanud, nagu on täpsustatud käesolevas konkursiteates ja/või kandidaatidele antud juhistes, loetakse tema osalemine konkursil lõppenuks (vt üldeeskirjade punkt 5).

i)

Testide ja katsete tulemusi kasutatakse vastavalt tabelile 7.

Tabel 7

ii)

Kui kandidaat ei ole kõikidel testidel ja katsetel osalenud või neid lõpuni sooritanud (vt punkt 4.3.2 ja üldeeskirjade punkt 5), tema testide ja katsete vastuseid ei töödelda ja osalemistingimuste täitmist ei kontrollita.

iii)

Kui kandidaat ei saa mõne testi või katse eest vähemalt minimaalset nõutavat punktisummat, loetakse tema osalemine konkursil lõppenuks. Selliste kandidaatide muude testide ja katsete vastuseid edasi ei töödelda ja osalemistingimuste täitmist ei kontrollita.

iv)

Testide ja katsete tulemused teatatakse kandidaatidele alles konkursi lõpus (vt punkti 4.3.4 alapunkt d), olenemata sellest, millisesse konkursi etappi kandidaat jõudis.

i)

Kõigepealt hinnatakse mõtlemisoskuse teste. Kui kandidaat on saanud mõtlemisoskuse testide eest vähemalt minimaalse nõutava punktisumma, kontrollitakse tema osalemistingimuste täitmist.

ii)

Osalemistingimuste täitmise kontrolli käigus tehakse kindlaks, kas kandidaat täidab punktis 3 („Osalemistingimused“) esitatud tingimused. Valikukomisjon teeb otsuse kandidaadi osalemistingimuste täitmise kohta, võrreldes a) kandideerimisavalduses esitatud teavet ja b) dokumente, mille kandidaat on üldeeskirjade punkti 2.4 alapunktide 1–3 kohaselt selle teabe tõendamiseks esitanud.

iii)

Kui kandidaat täidab osalemistingimusi, hinnatakse tema tõlkekatset.

iv)

Kui kandidaat on saanud tõlkekatse eest vähemalt minimaalse nõutava punktisumma, hinnatakse tema tõlke toimetamise katset.

v)

Kandidaatide puhul, kes on saanud mõlema katse eest vähemalt minimaalse nõutava punktisumma, liidetakse mõlemad tulemused kokku, et saada koondpunktisumma (maksimaalselt 160 punkti). Tulemus 160 moodustub maksimumpunktidest, mis on võimalik saada tõlkekatse (80 punkti) ja tõlke toimetamise katse (80) eest.

vi)

Seejärel järjestatakse kandidaadid – konkursi kaupa – saadud koondpunktisumma järgi kahanevas järjekorras. Selle konkursipõhise paremusjärjestuse alusel koostatakse iga konkursi reservnimekiri.

a)

Valikukomisjon kannab reservnimekirjadesse nende kandidaatide nimed, kes i) on saanud kõikidel testidel ja katsetel vähemalt minimaalse nõutava punktisumma ja ühe suurematest koondpunktisummadest ning ii) täidavad osalemistingimused. Seda tehakse punkti 4.3.3 alapunkti b alapunktis vi nimetatud paremusjärjestuse kahanevas järjekorras, kuni jõutakse iga konkursi kohta reservnimekirja kantavate kandidaatide arvuni või kuni kõik selles paremusjärjestuses olevad kandidaadid on nimekirja kantud.

b)

Kui viimasena reservnimekirja pääsemist võimaldava punktisumma on saanud mitu kandidaati, kantakse nad kõik reservnimekirja.

c)

Kandidaatide nimed kantakse reservnimekirjadesse tähestikjärjestuses. Reservnimekirjad tehakse kättesaadavaks värbavatele talitustele.

d)

Kandidaati teavitatakse (testide ja katsete ning osalemistingimuste kontrolli) tulemustest, välja arvatud juhul, kui nende testide ja katsete vastuseid ei ole selles konkursiteates märgitud põhjustel töödeldud ja/või nende osalemistingimuste täitmist kontrollitud.

e)

Reservnimekirja kandmine ei anna õigust töökohta saada ega mingeid tagatisi selleks.

a)

EPSO püüab tagada võrdsed võimalused kõigile kandidaatidele.

b)

Kui kandidaadil on puue või terviseprobleem, mis võib testide või katsete sooritamist mõjutada, tuleb see ära märkida kandideerimisavalduses ja järgida mõistlike abinõude taotlemise menetlust, nagu on kirjeldatud EPSO veebisaidil (4). EPSO vaatab taotluse ja asjakohased tõendavad dokumendid läbi ning võib vajaduse korral pakkuda mõistlikke abinõusid.

a)

Reservnimekirjadesse kantud edukad kandidaadid võetakse katseajal olevate ametnikena tööle Luxembourgis asuvatele töökohtadele.

b)

Personalieeskirjade artikli 29 lõike 1 alapunkti a alapunktis i ja alapunktis b on sätestatud, et ametnikul on võimalik taotleda oma karjääri jooksul igal ajal enda üleviimist sama liidu institutsiooni või asutuse sees või teise liidu institutsiooni või asutusse.

c)

Kandidaadid peaksid aga teenistuse huvidest lähtuvalt arvestama järgmiste aspektidega:

d)

Samuti tuleb märkida, et institutsiooni või asutuse vahelise üleviimise eelduseks on päritoluinstitutsiooni või -asutuse ja vastuvõtva institutsiooni või asutuse nõusolek.

e)

Selleks et uued ametnikud saaksid täita oma tööülesandeid parimates võimalikes tingimustes, tuleb neile anda võimalus sulanduda võimalikult hästi teenistuskoha ning neid tööle võtva institutsiooni või asutuse kultuuri- ja töökeskkonda.

f)

Lisaks investeerivad värbavad institutsioonid ja asutused uute ametnike vastuvõtmisesse ja väljaõppesse ning nende töö- ja teenistuskohta integreerimisse omajagu ressursse. Seega on ametikohtade täitmisel vaja tagada teatud järjepidevus ja ettenähtavus, milleks esitataksegi nõue, et uued ametnikud ei lahku värbavast institutsioonist või asutusest ega oma teenistuskohast enne minimaalse teenistusaja lõppu.