a)

kinnitada uuesti oma täielikku ja vankumatut toetust Pekingi deklaratsioonile ja tegevusprogrammile ning selles esitatud naiste – kogu nende mitmekesisuses – inimõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse arvukatele meetmetele; kinnitada oma pühendumust naiste inimõigustele (k.a seksuaal- ja reproduktiivtervis ja -õigused) soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisega kõigis asjakohastes poliitikavaldkondades ja -tsüklites, naiste inimõigusi ja soolist võrdõiguslikkust käsitlevate konkreetsete ja sihipäraste meetmete rakendamisele ning nõuetekohase sooteadliku eelarvestamise tagamisele;

b)

väljendada sügavat vastuseisu asjaolule, et Saudi Araabia on sel aastal naiste staatuse komisjoni iga-aastase kohtumise eesistuja, ning mõista hukka igasuguse poliitilise ärakasutamise, arvestades, et riigi enda tulemus naiste õiguste valdkonnas on väga nõrk ja paljud tema poliitikavaldkonnad on vastuolus naiste staatuse komisjoni volituste ja eesmärkidega; tõstatada Saudi Araabias toimuva naiste süstemaatilise diskrimineerimise ja naiste õiguste aktivistide tagakiusamise küsimuse;

c)

tagada, et soolist võrdõiguslikkust ning naiste ja tütarlaste õigusi rakendatakse täielikult ja uhkusega ELi välistegevuse lahutamata osana, kasutades selleks piisavalt rahastatud, sooteadlikku, kaasavat ja intersektsionaalset lähenemisviisi, võttes arvesse marginaliseeritud naisi ja vähekaitstud olukorras naisi, eriti seetõttu, et soolise võrdõiguslikkuse vastaste liikumiste rahastamine kogu maailmas on tõusuteel (9);

d)

tagada parlamendi ning selle naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni täielik kaasamine otsustusprotsessi seoses ELi seisukohaga ÜRO naiste staatuse komisjoni 69. istungjärgul (10.–25. märts 2025); tagada, et parlamendil oleks enne läbirääkimisi piisav, regulaarne ja õigeaegne teave ning juurdepääs ELi seisukohta käsitlevale dokumendile; tagada parlamendi seisukoha õigeaegne edastamine ELi läbirääkimisrühmale; ning veelgi rohkem parandada institutsioonidevahelist koostööd ja mitteametlikku konsulteerimist, sealhulgas enne läbirääkimisi ja läbirääkimiste ajal, et parlamendi prioriteedid oleksid nõuetekohaselt arvesse võetud;

e)

teha iga-aastane ülevaade Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi rakendamisel tehtud edusammudest ja esinenud probleemidest;

f)

kinnitada oma tugevat toetust ÜRO Soolise Võrdõiguslikkuse ja Naiste Õiguste Edendamise Agentuuri (UN Women) tööle, kes on ÜRO naiste õiguste edendamise süsteemis keskne osaleja, võttes samal ajal kohustuse tagada selle rahastamine ja soolise võrdõiguslikkuse suurem rahastamine;

g)

elavdada ELi jõupingutusi, et lahendada allesjäänud probleemid ning kiirendada Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi täielikku rakendamist, kuna see on universaalne dokument ning ELi liikmesriigid ei ole kaugeltki veel saavutanud kõiki eesmärke; tagada, et EL näitaks eeskuju, kehtestades jõulised poliitikameetmed koos piisava rahastamisega, et ennetada soolist ebavõrdsust, sellega tegeleda ja selle vastu võidelda kõigis selle ilmingutes, võimestada naisi kogu nende mitmekesisuses kõigis ELi riikides ja tagada nende õiguste teostamine;

h)

korrata, et EL saab aidata oluliselt kaasa sooliselt võrdõigusliku maailma saavutamisel, kui ta on eeskujuks ja toetab partnerriike otsese ja kaudse diskrimineerimise kõigi vormide ja soopõhise vägivalla vastu võitlemisel; tuletada meelde Istanbuli konventsiooni tähtsust, nõuda tungivalt, et need viis liikmesriiki, kes ei ole Istanbuli konventsiooni ikka veel ratifitseerinud ega rakendanud, teeksid seda võimalikult kiiresti, ning kutsuda ka teisi riike üles tegema edusamme selle allkirjastamise ja ratifitseerimise suunas;

i)

nõuda kõigile võrdset juurdepääsu ja võrdseid võimalusi kõigis eluvaldkondades, et võimaldada naistel kogu nende mitmekesisuses kasutada oma potentsiaali, eelkõige muu hulgas ka poliitiliste, majanduslike, rahaliste, akadeemiliste, tervisealaste, kultuuriliste ja spordiga seotud otsuste tegemisel, mis on oluline ka hea valitsemistava ja poliitikakujundamise jaoks; julgustada algatusi, millega edendatakse naiste poliitilist juhtimist ja osalemist, tugevdatakse demokraatlikke tavasid ja innustatakse tulevasi naiste põlvkondi;

j)

väljendada sellega seoses vastuseisu igasugusele soolisele vägivallale, sealhulgas internetis ja mujal, samuti soolisele vägivallale, mis on suunatud naiste vastu, kes tegelevad või soovivad tegeleda poliitikaga, sest see jätkab ja tugevdab naiste nähtamatuks muutmist ja nendega seotud negatiivseid stereotüüpe ning heidutab igas eas naisi poliitikasse ja avalikku sfääri sisenemast;

k)

soodustada meetmeid, millega edendatakse naiste osalemist ja soolist tasakaalu kõigis suure mõjuga sektorites, sealhulgas STEM-valdkonnas; rõhutada, kui oluline on võidelda sooliste stereotüüpide, hoiakute ja eelarvamuste vastu kõigis nende mõõtmetes igat liiki meedia, sealhulgas sotsiaalmeedia kaudu, ning edendada programme, sealhulgas avaliku ja erasektori partnerluste kaudu, et vähendada nende naiste diskrimineerimist, kes on tegevad poliitikas ja avalikel ametikohtadel;

l)

rõhutada, et on kindlaks tehtud, et naiste õigusi takistavad ja ohustavad nõrgad poliitilised suunised, vähene pühendumine, andmete puudumine, ebapiisavalt sihipärased investeeringud, vaenukõne ja vaenukampaaniad, asjakohaste oskuste ja teadmiste kättesaamatus, majanduslike võimaluste ja hariduse puudumine, sooline diskrimineerimine töökohal, sealhulgas emade kiusamine, majandusliku sõltumatuse puudumine ja ebavõrdsed tingimused tööturul, ning õigustevastaste liikumiste sagenemine; seetõttu on vaja innustada naisi osalema rohkem poliitikas ja juhtimises, suurendada soolise võrdõiguslikkusega seotud sihtotstarbelisi investeeringuid sellistesse teenustesse nagu haridus ja tervishoid ning rakendada ulatuslikke õigustel põhinevaid ja soo aspekti arvestavaid haridus-, koolitus- ja poliitikareforme, et kõrvaldada need süsteemsed struktuursed tõkked ja saavutada tõeliselt võrdne ühiskond, mille jaoks on olulised meeste ja poiste pühendumine ja kaasamine;

m)

kohaldada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist ja sooteadlikku eelarvestamist järjepidevamalt kõigis asjakohastes ELi poliitikavaldkondades, sealhulgas välistegevuses, ning olla sellega seoses eeskujuks, võttes kohustuse, et järgmine, 2027. aasta mitmeaastane finantsraamistik sisaldab soolise võrdõiguslikkuse erieesmärke ja sooteadliku eelarvestamise meetodeid, et oleks võimalik suurendada ja jälgida kõiki investeeringuid seoses soolise mõjuga;

n)

pühenduda ELi sise- ja välispoliitika pidevale hindamisele ja ennetavatele parandusmeetmetele seoses soolise võrdõiguslikkuse ja selle süvalaiendamisega ning sooteadliku eelarvestamisega;

o)

kaitsta naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskava ja tuletada meelde selle 25. aastapäeva tähistava pöördelise resolutsiooni tähtsust, uuendada naiste, rahu ja julgeoleku ELi tegevuskava ning seista rahvusvahelisel tasandil häälekalt vastu igasugusele tagasiminekule seoses selle tegevuskavaga;

p)

kutsuda komisjoni üles edasi arendama ja rakendama konkreetseid ja hästi rahastatud kavasid ja meetmeid, et tegeleda ÜRO kestliku arengu eesmärkidega, eelkõige nendega, mis on seotud soolise võrdõiguslikkusega, edendades võrdõiguslikkust hariduse valdkonnas;

q)

võtta juhtroll üleilmses võitluses soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste vastaste tagasilöökide vastu, mille on põhjustanud eelkõige üha mõjukamad õigustevastased liikumised, ning mõista hukka kõik katsed vähendada või piirata olemasolevat soolise võrdõiguslikkuse, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste kaitset või see kaotada ning nende õiguste edendamise nimel töötavate inimõiguste kaitsjate ja kodanikuühiskonna organisatsioonide igasugune ähvardamine, hirmutamine ja ahistamine nii internetis kui ka väljaspool seda; rõhutada, et soolise võrdõiguslikkuse vastased liikumised ei ründa mitte ainult naiste õigusi ja soolist võrdõiguslikkust, vaid käivad käsikäes demokraatiavastaste liikumistega; edendada partnerlusi ja liite, et võidelda tagurlike liikumiste vastu, ning kinnitada veel kord ELi pühendumust soolise võrdõiguslikkuse kui põhiväärtuse kaitsmisele, sealhulgas tagades naiste õiguste liikumiste piisava rahastamise;

r)

rõhutada vajadust kaitsta ja edendada intersektsionaalse diskrimineerimise vormide all kannatavate rühmade, sealhulgas puuetega inimeste, ebasoodsa sotsiaal-majandusliku taustaga, rassistatud, etnilise, vähemus- või rändetaustaga inimeste, eakate või LGBTIQ+ inimeste õigusi;

s)

töötada selle nimel, et edendada intersektsionaalse diskrimineerimise vastu võitlemise kontseptsiooni kõigis ÜRO organites, ning viia läbi, kohaldada ja integreerida intersektsionaalset soolist analüüsi ELi ja selle liikmesriikide eri tasanditel;

t)

nõuda tungivalt, et komisjon arendaks edasi ja parandaks sooliselt eristatud võrdõiguslikkuse andmete kogumist soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse, sootunnuste ja soolise identiteedi kohta ning geograafiliselt eristatud andmete kogumist, sealhulgas piirkondlikul tasandil, tagamaks et need andmed aitavad kaasa paremale ja teadlikumale poliitikakujundamisele, ning et ta tugevdaks Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituuti nii rahastamise kui ka suutlikkuse seisukohast;

u)

võtta kohustus edendada välis-, julgeoleku- ja arengupoliitikat, milles seatakse esmatähtsaks sooline võrdõiguslikkus, kaitstakse ja edendatakse traditsiooniliselt tõrjutud rühmade, näiteks transsooliste inimeste inimõigusi ning võetakse arvesse naiste ja LGBTIQ+ inimeste inimõiguste kaitsjate ja kodanikuühiskonna häält;

v)

viia viivitamata ja täielikult ellu ELi soolise võrdõiguslikkuse kolmas tegevuskava ja tagada, et hiljemalt 2027. aastaks aitab 85 % kõigist välissuhetega seotud uutest meetmetest kaasa soolisele võrdõiguslikkusele ja naiste mõjuvõimu suurendamisele;

w)

võtta teadmiseks soovitused, mis on esitatud Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2022. aasta resolutsioonis ELi soolise võrdõiguslikkuse kolmanda tegevuskava kohta, ja neid rakendada ning seega seada see tegevuskava esmatähtsaks ELi välistegevuse kõigis aspektides sooteadliku ja valdkonnaülese lähenemisviisi kaudu nii seoses tegevuskava geograafilise katvuse kui ka tegevusvaldkondadega, samuti soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisega kõigis välistegevuse valdkondades, olgu siis tegemist kaubanduse, arengupoliitika, rände, humanitaarabi või julgeolekuga või selliste sektoritega nagu energeetika, kalandus ja põllumajandus, suurendades samal ajal ELi sise- ja välispoliitika sidusust;

x)

töötada välja, rahastada ja rakendada poliitikat, millega võideldakse vaesuse feminiseerumise vastu ja vähendatakse soo rolli vaesuse tegurina nii ELis kui ka välistegevuse kaudu väljaspool ELi, võttes nõuetekohaselt arvesse intersektsionaalseid tegureid, sealhulgas sugu, rass, nahavärvus, etniline või sotsiaalne päritolu, geneetilised omadused, keel, usutunnistus või veendumused, poliitilised või muud arvamused, rahvusvähemusse kuulumine, varaline seisund, sünnipära, puue, vanus või seksuaalne sättumus, sootunnused või sooline identiteet;

y)

toetada naiste võrdset juurdepääsu ressurssidele ja võrdseid võimalusi kõigis piirkondades, et soolise võrdõiguslikkuse üldise visiooni abil saavutada majandusliku mõjuvõimu suurendamine ning võimaldada juurdepääsu sotsiaalsele õiglusele ja paremale elukvaliteedile; tunnistada ainulaadseid probleeme, millega seisavad silmitsi naised, kes elavad maapiirkondades, äärealadel ja vähim arenenud piirkondades, kus juurdepääs ressurssidele, tervishoiule, haridusele ja majanduslikele võimalustele võib olla piiratud; nõuda sihipäraseid meetmeid ja investeeringuid, mis vastavad nende kogukondade vajadustele, edendades soolist võrdõiguslikkust, naiste ettevõtlust ja tööhõivevõimalusi või taristut; rõhutada, kui oluline on integreerida need vaatenurgad kõikidesse asjakohastesse välistegevuse ja arengustrateegiatesse, tagamaks, et ühtegi naist ei jäeta kõrvale;

z)

tegeleda naiste vaesuse süsteemsete ja algpõhjustega ning neid jälgida, pöörates erilist tähelepanu maapiirkondades või isoleeritud ja ebasoodsas olukorras olevates piirkondades elavatele naistele, võimestada naisi ja tütarlapsi kogu nende mitmekesisuses hariduse, koolituse ja elukestva õppe, mittediskrimineerivate töövõimaluste ning võrdse töötasu ja võrdsete pensionide kättesaadavuse kaudu ning soodustada puuetega naiste tööhõiveprogramme;

aa)

edendada naisettevõtlust ja naiste juhitud ettevõtteid nende majandustegevust soodustava keskkonna, näiteks partnerriikide toetusprogrammide kaudu, tagades võrdse juurdepääsu ärivõimalustele ja ettevõtlusoskuste alasele koolitusele;

ab)

julgustada algatusi, mis suurendavad naiste majanduslikku sõltumatust ja edendavad töökohtade loomist suure kasvupotentsiaaliga sektorites, toetada algatusi, mis suurendavad naiste, eelkõige naisettevõtjate ning mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid juhtivate naiste mõjuvõimu, võidelda stereotüüpide ja hariduses püsiva ebavõrdsuse vastu ning tegeleda naiste tööhõive määra ja alaesindatusega teatavates valdkondades, nagu teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) ning tehisintellekt;

ac)

tagada juurdepääs sotsiaalteenustele, sealhulgas peredele mõeldud tugiteenustele, ning tagada seadusandlike algatuste kaudu tasustamata hoolduse ja sotsiaalsete kohustuste võrdne osakaal, võidelda soolise stereotüpiseerimise ning patriarhaalsete hoiakute ja süsteemide vastu, toetada naisi eeskujuandjatena ning edendada töö- ja eraelu tasakaalustamise poliitikat, millega tagatakse juurdepääs digiõppele ja oskuste koolitusele, et ületada sooline digilõhe; võimaldada naistele juurdepääs omandile, sobivale ja taskukohasele eluasemele ja maale tõkete kõrvaldamise kaudu, keskendudes naiste, eelkõige vaesuses elavate naiste ja naiste juhitud leibkondade konkreetsete vajaduste rahuldamisele;

ad)

nõuda täiendavaid pingutusi, õigusakte ja olemasolevate meetmete täitmise tagamist, et tagada naishooldustöötajate ja -koduabiliste õigused ning mitteametlike hooldajate, sealhulgas üksikemade tunnustamine, tunnustades nende tööd meie ühiskonna toimimise tagamisel; nõuda ambitsioonikamat hoolduspoliitikat ja investeerimist hooldusvaldkonda, et edendada hooldusmajanduse saavutamist, kehtestades miinimumstandardid ja suunised hooldusele kogu elutsükli vältel, võttes arvesse valdkonnaülest perspektiivi;

ae)

töötada välja tööjõurände poliitika ja programmid, mis on sooteadlikud, sealhulgas väga feminiseerunud ja mitteametlikes sektorites, nagu majapidamis- ja hooldustööd, ning millega kõrvaldatakse soolised takistused naiste tööturul osalemisele ja oskuste tunnustamisele;

af)

edendada ELis mis tahes vormis vägivalla ohvriks langenud naiste varjupaigaõigust ning nende tunnustamist, kaitset, toetamist ja integreerimist;

ag)

tõhustada ELi reageerimist, ressursse ja töövahendeid nii liidusiseselt kui ka -väliselt seoses soolise vägivallaga nii veebis kui ka mujal, sealhulgas koduvägivalla, seksuaalse, füüsilise, psühholoogilise, verbaalse ja majandusliku vägivallaga, ahistamisega töökohal, samuti vägivallaga konflikti- ja sõjaolukordades, inimkaubandusega, varajaste ja sundabieludega ning seksuaalse ja reproduktiivse ärakasutamisega, märkides, et see peaks hõlmama toetust vägivalla ohvriks langenud naistele tugikeskuste loomiseks kolmandates riikides, eelkõige ebasoodsas olukorras olevates piirkondades, sarnaselt vägivallavastaste keskustega, järgides kaht eesmärki: aidata kaasa vägivallaolukordade tunnustamisele ning pakkuda nii õiguslikku kui ka praktilist kaitset ja toetust naistele, kes otsustavad vägivallast teatada ja see lõpetada;

ah)

toetada vägistamise nõusolekupõhist määratlemist üldise standardina kõigis piirkondades, et tõhustada õiguskaitset ja tagada, et seksuaalvägivald määratletakse pigem nõusoleku puudumise kui üksnes jõu kasutamise kaudu;

ai)

rõhutada soolise kübervägivalla suurt mõju naiste ja tütarlaste isiklikule ja tööelule ning nende vaimsele ja füüsilisele tervisele;

aj)

rõhutada rahvusvahelise humanitaarõiguse normide täitmise tagamise tähtsust, et kaitsta naiste ja tütarlaste õigusi konfliktides; tagada, et välislepingutes, sealhulgas nendes, mis on seotud piirikontrolli ja kolmandate riikidega tehtava koostööga, seatakse esikohale naiste ja tütarlaste turvalisus, rõhutades, et EL peab tagama, et partnerriigid järgivad rangeid inimõiguste standardeid, eelkõige soolise vägivalla, sealhulgas seksuaalse ärakasutamise eesmärgil toimuva inimkaubanduse ennetamisel;

ak)

pöörata erilist tähelepanu Süüria naiste ja laste, sealhulgas kristlike vähemuste hulka kuuluvate naiste ja laste olukorrale, kuna nad on suurema tõenäosusega islamistliku režiimi sihtmärgiks, nagu on juba olnud mitmes Lähis-Ida riigis, nagu Afganistan ja Iraak;

al)

edendada soolise vägivalla vältimist spordis, luues süsteemi sellise vägivalla jälgimiseks ja ennetamiseks spordiasutustes, nõudes, et organisatsioonid võtaksid vastu ennetuspoliitika ja -meetmed, mis hõlmaks ka turvalist ja kaitstud teatamismehhanismi;

am)

kõrvaldada kogu maailmas õiguslikud, rahalised, sotsiaalsed ja praktilised tõkked ja piirangud, mis takistavad juurdepääsu ohutule ja seaduslikule abordile; toetada kindlalt seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste kui põhiõiguste kaitset ning võidelda abordivastaste võrgustike vastu; tagada naistele ja tütarlastele kogu nende mitmekesisuses teave ja juurdepääs taskukohastele tervishoiuteenustele, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste valdkonnas, kooskõlas rahvusvaheliste inimõiguste ja rahvatervise standarditega, sealhulgas terviklik eakohane ja teaduslikult täpne seksuaal- ja suhteharidus, samuti juurdepääs rasestumisvastastele ja hädaabi rasestumisvastastele vahenditele, ohutule ja seaduslikule abordile, lugupidavale emade tervishoiule ja hoolduspõhisele tervishoiuteenusele; tagada, et naisi kaitstakse sundraseduse ning soopõhise ja sundabordi eest, eelkõige etnilise puhastuse tava kontekstis, ning et mingil juhul ei tohiks aborti edendada pereplaneerimise meetodina, nagu on märgitud Pekingi deklaratsioonis; rõhutada, kui oluline on juurdepääs vaimse tervise teenustele, mis on kohandatud naiste ja tütarlaste erivajadustele;

an)

edendada väärikaid ja inimõigusi austavaid tingimusi vangistatud naistele, kes on ka emad, pöörates erilist tähelepanu väikelastega emade vajadustele; toetada juurdepääsu tervishoiule, psühholoogilisele ravile ja rehabilitatsiooniprogrammidele, tagades piisavad ruumid sideme säilitamiseks lastega;

ao)

võtta teadmiseks Euroopa Parlamendi soovitused, mis on esitatud tema 11. aprilli 2024. aasta resolutsioonis abordiõiguse lisamise kohta Euroopa Liidu põhiõiguste hartasse, ja neid rakendada;

ap)

võtta kohustus suurendada pingutusi sooküsimuste käsitlemiseks rohepöörde ja energiasüsteemi ümberkujundamise kontekstis, tunnistades, et kliimakriis ei ole sooneutraalne; tunnistada kliimamuutuste valdkonnaülest ja ebaproportsionaalset mõju naistele ja tütarlastele, eelkõige arenguriikides ning nendest muutustest enim mõjutatud piirkondades ja maapiirkondades; toetada naiste kaasamist keskkonnaalaste otsuste tegemise protsessidesse, et suurendada vastupanuvõimet ja sooteadlikke strateegiaid;

aq)

toetada ja tugevdada kodanikuühiskonna organisatsioone, kes töötavad naiste ja tütarlaste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise nimel kõigis olukordades, sealhulgas puude, vägivalla, töökohal diskrimineerimise või emaduse korral; toetada vägivalla või ähvarduste tõttu kannatavatele naistele ja tütarlastele turvaliste ruumide ja varjupaiga pakkumist; tagada inimõiguste kaitsjate kaitse ja nende osalemine asjakohastel foorumitel;

ar)

töötada selle nimel, et tagada rohujuuretasandi organisatsioonide ning naiste ja LGBTIQ+ inimeste õiguste kaitsjate, eelkõige väikeste organisatsioonide toetamine piisava rahastamise ja nende tegutsemisvõimet takistavate piirangute kõrvaldamise kaudu; näha ette sihipärased meetmed ja suutlikkuse suurendamise toetus rohujuuretasandi naisorganisatsioonidele, et võimendada nende mõju kohalikul ja rahvusvahelisel tasandil; töötada aktiivselt algatuste vastu, mille eesmärk on vähendada kogu maailmas kodanikuühiskonna tegutsemisruumi;

as)

luua võrdõiguslikkusega, sealhulgas soolise võrdõiguslikkusega tegelev nõukogu koosseis, et luua võrdõiguslikkuse küsimuste eest vastutavate ministrite ametlik foorum ning seeläbi edendada koostööd, koordineerida poliitikat ja vahetada parimaid tavasid liikmesriikide vahel;