European flag

Euroopa Liidu
Teataja

ET

C-seeria

C/2025/1597

25.3.2025

KOMISJONI TEATIS

Suunised kliimameetmete sotsiaalkavade kohta

(C/2025/1597)

Sisukord

I.

 SISSEJUHATUS 3

II.

 ÜLDISED NÕUDED 4

1.

 Hõlmatud poliitikavaldkonnad 4

2.

 Kooskõla ELi kliimaeesmärkidega, püsiv mõju ja väiksem sõltuvus fossiilkütustest 5

3.

 Vähekaitstud rühmadele avalduva HKS2 mõju leevendamine 5

4.

 Vastavus põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ 6

5.

 Fondi ja liikmesriikide ühisrahastus 7

6.

 Kooskõla seotud ELi programmide ja poliitikadokumentidega 7

a)

 Kooskõla Euroopa sotsiaalõiguste samba ja selle tegevuskavaga 7

b)

 Kooskõla liikmesriigi ühtekuuluvuspoliitika programmidega 8

c)

 Kooskõla taaste- ja vastupidavuskavaga 9

d)

 Kooskõla hoonete renoveerimiskavaga 9

e)

 Kooskõla liikmesriigi ajakohastatud energia- ja kliimakavaga 9

f)

 Kooskõla õiglase ülemineku territoriaalsete kavadega 10

7.

 Konkreetsed meetmed ja investeeringud 10

a)

 Meetmed 10

b)

 Investeeringud 11

c)

 Kohalikud ja piirkondlikud meetmed ja investeeringud 12

d)

 Kasu edasikandumine leibkondadele, mikroettevõtjatele ja transpordikasutajatele 13

8.

 Sidusad kehtivad või uued riiklikud meetmed ja investeeringud 13

9.

 Meetmete ja investeeringute täiendavus 14

10.

 Meetmete ja investeeringute kõige varasem võimalik alguskuupäev 15

11.

 Vastavus ELi riigiabi eeskirjadele 16

12.

 Soolise võrdõiguslikkuse ning kõigile võrdsete võimaluste tagamisega arvestamine 18

13.

 Kava rakendamise eest vastutavad asutused 18

14.

 Vahendite ümberpaigutamine 19

a)

 Fondist vahendite ümberpaigutamine 19

b)

 Vahendite ümberpaigutamine fondi 20

III.

 KAVADE KOOSTAMINE JA ESITAMINE 20

1.

 Analüüs ja üldine mõju 20

a)

 Eeldatav mõju, mida HKS2 avaldab vähekaitstud rühmadele 20

b)

 Vähekaitstud rühmade hinnanguline arv ja kindlaksmääramine 22

c)

 Meetmete ja investeeringute suunamine 23

d)

 Vähekaitstud mikroettevõtjad 24

e)

 Kliimameetmete sotsiaalfondiga hõlmatud vähekaitstud rühmi puudutavad HKS2 mõjuga seotud erijuhtumid 25

f)

 Kavandatud meetmete ja investeeringute prognoositav mõju 25

2.

 Kava osad 26

a)

 Üldpõhimõtted 26

b)

 Komponentide struktuur 26

3.

 Meetmete ja investeeringute kirjeldus 27

a)

 Hoonete renoveerimine 28

b)

 Taskukohased energiatõhusad eluasemed, sealhulgas sotsiaaleluruumid, ja taskukohaste energiatõhusate lahenduste toetamine 28

c)

 Süsinikuheite vähendamise meetmed ja investeeringud 29

d)

 Teadlikkuse parandamise meetmed 29

e)

 Energiatõhusad lahendused 30

f)

 Heiteta ja vähese heitega sõidukid ja jalgrattad 32

g)

 Taskukohane ja kättesaadav ühistransport 33

4.

 Otsene sissetulekutoetus 34

5.

 Tehniline abi 36

6.

 Vahe-eesmärgid ja sihtväärtused 36

a)

 Vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste kehtestamine 36

b)

 Vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste struktuur 36

c)

 Vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste kavandamise parimad tavad 37

7.

 Rahastamine ja kulud 38

a)

 Liikmesriigi osalus 38

b)

 Meetmete ja investeeringute hinnangulised kulud 39

c)

 Nõutav teave rahastamise ja kuluprognooside kohta 40

8.

 Tegevuskulud 40

9.

 Topeltrahastamise eelnev ennetamine ja ELi finantshuvide kaitse 41

10.

 Stsenaarium juhul, kui HKS2 võetakse kasutusele hiljem 42

11.

 Asjakohane partnerlus ja avalik konsultatsioon 42

a)

 Sidusrühmade kategooriad 42

b)

 Kuidas korraldada avalikke konsultatsioone? 43

12.

 Kava esitamine 43

13.

 Kavadest teavitamine 44

14.

 Kliimameetmete sotsiaalkavade muutmine 45

a)

 Objektiivsed asjaolud 45

b)

 Väikesed kohandused 46

c)

 Kavade asjakohasuse hindamine 47

IV.

 KAVADE HINDAMINE JA VASTUVÕTMINE 47

1.

 Kavade hindamine komisjoni poolt 47

a)

 Protsess 47

b)

 Sisu 47

2.

 Kavade vastuvõtmine 50

3.

 Kahepoolse lepingu sõlmimine ja rahaliste vahendite sidumine kulukohustustega 51

I LISA:

 Iga liikmesriigi maksimaalne rahaeraldis pärast haldustoetuskulude mahaarvamist 53

1.

 Sissejuhatus ja õiguslik taust 53

2.

 Haldustoetuskulud iga-aastastes rahaeraldistes 53

3.

 Soovitatud edasised sammud 54

II LISA:

 Määruse (EL) 2023/955 artikli 18 lõike 6 kohase kliimameetmete sotsiaalkava väikese kohanduse vorm [täidavad liikmesriigid] 57

I.   SISSEJUHATUS

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/955 (1) (edaspidi „kliimameetmete sotsiaalfondi määrus“) loodud kliimameetmete sotsiaalfond on rahastamisvahend, mille abil EL saab tagada, et kliimaneutraalsusele üleminek on sotsiaalselt õiglane. Osana ELi laiemast kliimamuutuste vastu võitlemise strateegiast on fondi eesmärk tegeleda sotsiaalse mõjuga, mida põhjustab hoonetest ja maanteetranspordist pärit kasvuhoonegaaside lisamine direktiivi 2003/87/EÜ (2) (edaspidi „heitkogustega kauplemise direktiiv“) kohaldamisalasse. Heitkogustega kauplemise direktiivi IVa peatükiga on loodud uus heitkogustega kauplemise süsteem (edaspidi „HKS2“) hoonete, maanteetranspordi ja väiketööstuse sektorite jaoks, mis ei kuulu olemasolevasse ELi heitkogustega kauplemise süsteemi. Fondist antakse liikmesriikidele rahalist toetust, et nad saaksid aidata neid vähekaitstud leibkondi, vähekaitstud mikroettevõtjaid ja vähekaitstud transpordikasutajaid, keda kõrgemad energia- ja transpordihinnad mõjutavad rohepöörde ajal ebaproportsionaalselt palju.

Fond juhindub põhimõttest, et kedagi ei tohi rohepöördes kõrvale jätta, ning keskendub kolmele põhivaldkonnale.

1.

 Energiatõhusus ja hoonete süsinikuheite vähendamine. Meetmete ja investeeringutega tuleb suurendada hoonete energiatõhusust ning vähendada nende kütmise ja jahutamise ning neis toiduvalmistamise süsinikuheidet. Nende meetmete hulka kuulub muu hulgas taastuvenergia tootmise ja salvestamise seadmete paigaldamine hoonetesse vähekaitstud leibkondade ja mikroettevõtjate jaoks. Samuti on sellisteks meetmeteks hoonete soojustamine ja ebatõhusate kütte-, jahutus- ja toiduvalmistamise seadmete vahetamine tõhusamate vastu, taastuvenergiatehnoloogia lahenduste ja taastuvenergia salvestamise seadmete paigaldamine, taastuvenergiakogukondade loomine, fossiilkütustepõhise energia tarbimise ja energiaostuvõimetuse vähendamine.

2.

 Keskkonnahoidliku liikuvuse edendamine. Meetmed peavad tagama parema juurdepääsu heiteta ja vähese heitega liikuvusele ja transpordile, stimuleerima taskukohase ja kättesaadava ühistranspordi kasutamist ning toetama era- ja avaliku sektori üksusi kestliku nõudetranspordi, jagatud liikuvusteenuste ja aktiivse liikuvuse võimaluste arendamisel ja pakkumisel. Transporti soovitakse muuta taskukohasemaks ja juurdepääsetavamaks ning kättesaadavaks vähekaitstud transpordikasutajatele ja vähekaitstud mikroettevõtjatele selleks, et vähendada transpordivaesust ja parandada juurdepääsu esmatähtsatele teenustele.

3.

 Ajutine otsene sissetulekutoetus. Liikmesriigid võivad kasutada fondi sihtotstarbelise otsese sissetulekutoetuse andmiseks, et vähendada HKS2 sotsiaalset mõju vähekaitstud leibkondadele ja transpordikasutajatele. See toetus on ajutine ja tuleks järk-järgult kaotada sedamööda, kuidas struktuurimeetmete rakendamine edeneb.

Fondist toetatavatest meetmetest ja investeeringutest peavad saama kasu peamiselt vähekaitstud leibkonnad, vähekaitstud transpordikasutajad ja vähekaitstud mikroettevõtjad. Ajutist otsest sissetulekutoetust võib anda üksnes vähekaitstud leibkondadele ja vähekaitstud transpordikasutajatele, et leevendada HKS2st tulenevate muudatuste mõju. Kliimameetmete sotsiaalfond keskendub konkreetsele sihtrühmale ning see on oluline üldpõhimõte, mida tuleb järgida kõigis põhivaldkondades.

Fondi maksimaalne kogusumma on 65 miljardit eurot ajavahemikuks 1. jaanuarist 2026 kuni 31. detsembrini 2032. Liikmesriikide kohustuslik osalus, mis moodustab vähemalt 25 % nende kliimameetmete sotsiaalkava hinnangulisest kogumaksumusest, annab fondi vähemalt 86,7 miljardit eurot. Kui HKS2 lükatakse heitkogustega kauplemise direktiivi artikli 30k alusel edasi 2028. aastani, on fondi maksimaalne kogusumma 54,6 miljardit eurot, nagu on sätestatud heitkogustega kauplemise direktiivi artikli 30d lõikes 4 ja kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 10 lõikes 1. Fondi tegevus on ajaliselt piiratud ning selle eesmärgid tuleks saavutada 2032. aasta lõpuks. Fond alustab tegevust 1. jaanuaril 2026, s.o vähemalt üks aasta enne HKS2 täielikku kasutuselevõttu ning kaks aastat enne uue mitmeaastase finantsraamistiku algust 2028. aastal. Varakult alustamine aitab HKS2 sujuvalt kasutusele võtta.

Liikmesriikide maksimaalne rahaeraldis kooskõlas kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikliga 14 ja artikli 10 lõikega 3 on kindlaks määratud käesolevate suuniste I lisas, milles on esitatud soovituslikud iga-aastased eraldised artikli 10 lõikes 1 kirjeldatud kahe stsenaariumi jaoks.

Tuginedes taaste- ja vastupidavusrahastuga seotud väärtuslikele õppetundidele ja parimatele tavadele ning ühtekuuluvuspoliitika fondidega seotud kogemustele, on fond kavandatud tulemuspõhise vahendina, et see saavutaks oma eesmärgid maksimaalselt tõhusalt ja tulemuslikult. Suunised ei piira kohaldatavatest ELi õigusaktidest tulenevaid lisakohustusi.

II.   ÜLDISED NÕUDED

Kooskõlas kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 4 lõikega 1 peaks iga liikmesriik esitama komisjonile oma kliimameetmete sotsiaalkava.

Käesolevad suunised esitatakse selleks, et aidata liikmesriikidel koostada oma kavad nii, et need on kooskõlas kliimameetmete sotsiaalfondi määrusega, eelkõige selle artikliga 6 ja V lisaga.

Järgmistes punktides keskendutakse kliimameetmete sotsiaalfondi määruse konkreetsetele aspektidele ja kavade sisule. Kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 3 kohaselt on kliimameetmete sotsiaalfondi eesmärk aidata kaasa kliimaneutraalsusele üleminekule ning leevendada selleks sotsiaalset mõju, mida HKS2 avaldab vähekaitstud leibkondadele, vähekaitstud transpordikasutajatele ja vähekaitstud mikroettevõtjatele. Suunised põhinevad igas aspektis sellel põhimõttel, isegi kui seda ei ole selgelt nimetatud.

1.   Hõlmatud poliitikavaldkonnad

Kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artiklis 6 on loetletud elemendid, mille liikmesriigid peavad oma kavasse lisama. Kavad peavad sisaldama hinnangut selle kohta, milline tõenäoline mõju on HKS2st tuleneval hinnatõusul leibkondadele, eelkõige energiaostuvõimetutele ja transpordivaesuses leibkondadele, ning vähekaitstud mikroettevõtjatele. Kavades tuleks samuti kindlaks määrata vähekaitstud leibkonnad, vähekaitstud transpordikasutajad ja vähekaitstud mikroettevõtjad ning esitada nende hinnanguline arv. Ühtlasi tuleks kavades nimetada vahe-eesmärgid ja sihtväärtused ning esitada esialgne meetmete rakendamise ja investeeringute tegemise ajakava.

Kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artiklis 7 on sätestatud fondi reguleerivad põhimõtted ning selle artikli lõike 2 kohaselt peavad meetmete ja investeeringute vahe-eesmärgid ja sihtväärtused hõlmama eelkõige järgmisi valdkondi:

a)

energiatõhusus,

b)

hoonete renoveerimine,

c)

heiteta ja vähese heitega liikuvus ja transport,

d)

kasvuhoonegaaside heite vähendamine ning

e)

vähekaitstud leibkondade, eelkõige energiaostuvõimetute leibkondade ning vähekaitstud mikroettevõtjate ja vähekaitstud transpordikasutajate arvu vähendamine.

Kuigi kliimameetmete sotsiaalfondi määruses ei nõuta, et liikmesriigid lisaksid oma kliimameetmete sotsiaalkavasse kõik need valdkonnad, hindab komisjon igal üksikjuhul eraldi, kas liikmesriigi kliimameetmete sotsiaalkavaga tegeletakse piisavalt HKS2 sotsiaalse mõju ja probleemidega, mida see sihtrühmadele põhjustab, ning võtab arvesse ka vastastikust täiendavust olemasolevate rahastamisvahenditega, mis on aspekt, mida tuleks kliimameetmete sotsiaalkavas selgitada. Komisjon kutsub liikmesriike üles käsitama esmatähtsana meetmeid ja investeeringuid, millel on sihtrühmadele kõige suurem mõju, ning hoidma ühtlasi kliimameetmete sotsiaalkavaga hõlmatud poliitikavaldkonnad tasakaalus, võttes arvesse HKS2 konkreetset mõju asjaomases riigis.

2.   Kooskõla ELi kliimaeesmärkidega, püsiv mõju ja väiksem sõltuvus fossiilkütustest

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1119 (3) (edaspidi „Euroopa kliimamäärus“) eesmärk on saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ning seejärel negatiivsed heitkogused. Selles on sätestatud siduv eesmärk vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 1990. aasta tasemega võrreldes vähemalt 55 %. Kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 7 lõike 2 kohaselt peavad kavade vahe-eesmärgid ja sihtväärtused olema kooskõlas ELi kliimaeesmärkide ja Euroopa kliimamääruses sätestatud eesmärkidega. See tähendab, et kliimameetmete sotsiaalkava peaks aitama liikmesriigil neid eesmärke saavutada ning komisjon kontrollib seda kliimameetmete sotsiaalkava hindamise käigus.

Kooskõlas kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 8 lõikega 1 peab kavades sisalduvatel meetmetel ja investeeringutel olema püsiv mõju. Kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 16 lõike 3 punkti b alapunkti i kohaselt peab komisjon hindama iga kliimameetmete sotsiaalkava tulemuslikkust ning kaaluma, kas meetmetel ja investeeringutel on liikmesriigis kooskõlas ELi 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkidega ning pikaajalise eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus eeldatavasti püsiv mõju (nagu on kindlaks määratud käesolevate suuniste IV jaotise 1. jao punkti b alapunktis ii), eelkõige vähekaitstud rühmadele ja energiaostuvõimetutele ja transpordivaesuses rühmadele.

Peale selle tuleb vastavalt kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 7 lõikele 4 fondist toetatavate meetmete ja investeeringutega vähendada sõltuvust fossiilkütustest. Kavad peaksid edendama pikaajalist lahendust fossiilkütustest sõltuvuse vähendamiseks, ning nendega võiks ette näha muid meetmeid, nagu ajutine otsene sissetulekutoetus, et lühemas perspektiivis leevendada negatiivset mõju sissetulekutele (vt kliimameetmete sotsiaalfondi määruse põhjendus 17).

Liikmesriigid peaksid selgitama, milline mõju on nende prognooside kohaselt meetmetel ja investeeringutel kasvuhoonegaaside heitkogustele, energiaostuvõimetusele ja transpordivaesusele. Nad peaksid prognoosima mõju lähtetasemetega võrreldes ja võtma arvesse selliseid tegureid nagu energiatõhususe paranemine, hoonete renoveerimine, süsinikuheite vähendamine, heiteta ja vähese heitega liikuvuse edendamine ja kasvuhoonegaaside heite vähenemine, prognoosides samal ajal mõju energiaostuvõimetuse ja transpordivaesuse vähendamisele asjakohaste ühiste näitajate alusel, mis on esitatud kliimameetmete sotsiaalfondi määruse IV lisas.

3.   Vähekaitstud rühmadele avalduva HKS2 mõju leevendamine

Kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 4 lõike 1 kohaselt peavad kavad sisaldama sidusaid meetmeid ja investeeringuid, millega selgelt leevendatakse HKS2 mõju vähekaitstud leibkondadele, vähekaitstud transpordikasutajatele ja vähekaitstud mikroettevõtjatele. Kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 8 lõikes 1 on märgitud, et meetmed ja investeeringud peavad olema peamiselt suunatud nendele vähekaitstud rühmadele.

Kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 6 lõike 1 punkti d kohaselt peavad kavad sisaldama hinnangut selle kohta, milline tõenäoline mõju on HKS2st tuleneval hinnatõusul leibkondadele, eelkõige energiaostuvõimetuse ja transpordivaesuse määradele, ning mikroettevõtjatele. Liikmesriigid peavad analüüsima seda mõju (iga liikmesriigi jaoks) asjakohasel piirkondlikul või kohalikul tasandil, võttes arvesse selliseid riiklikke eripärasid ja aspekte nagu juurdepääs ühistranspordile ja põhiteenustele ning tehes kindlaks kõige enam mõjutatud piirkonnad.

Fondi sihtrühmaks olevate vähekaitstud leibkondade ja vähekaitstud transpordikasutajate määratlemiseks kasutatakse kahte alternatiivset kriteeriumi, nagu on sätestatud kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 2 punktides 10 ja 12. Esimene kriteerium on rühma energiaostuvõimetus või transpordivaesus. Teine kriteerium on HKS2st tulenev hinnanguline oluline hinnatõusu mõju madala sissetulekuga ja väiksema keskmise sissetulekuga leibkondadele, kellel puuduvad vahendid investeerimiseks. Kolmas vähekaitstud rühm on vähekaitstud mikroettevõtjad. Artikli 2 punktis 11 esitatud vähekaitstud mikroettevõtjate määratluses osutatakse siiski üksnes HKS2st tulenevale olulisele hinnatõusu mõjule ning sellele, et puuduvad vahendid investeerimiseks.

Fondi puhul kasutatavad vähekaitstud leibkondade ja transpordikasutajate määratlused hõlmavad energiaostuvõimetuid leibkondi ning transpordivaesuses leibkondi ja üksikisikuid, keda HKS2 ei pruugi „oluliselt mõjutada“. Selles tähenduses võib fondist toetada meetmeid ja investeeringuid, mille eesmärk on toetada energiaostuvõimetuid leibkondi ning transpordivaesuses leibkondi ja üksikisikud. Ainult otsese sissetulekutoetuse meetmed peavad olema suunatud üksnes HKS2 mõjule (kooskõlas kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 8 lõikega 2 (vt käesolevate suuniste III jaotise 1. jao punkt a)).

Sellegipoolest julgustatakse liikmesriike hoolikalt kaaluma mis tahes toetust, mida nad kavatsevad fondi kaudu anda ja millest saaksid kasu vähekaitstud rühmad, keda HKS2 otseselt ei mõjuta, arvestades, et fondi eesmärk on leevendada HKS2 sotsiaalset mõju vähekaitstud rühmadele. Seega peaksid kliimameetmete sotsiaalkava meetmed ja investeeringud olema peamiselt suunatud vähekaitstud rühmadele, keda HKS2 mõjutab, kuid need võivad üldisemalt hõlmata ka energiaostuvõimetuid või transpordivaesuses leibkondi ja üksikisikuid.

Kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 6 lõike 1 punktides e ja f on sätestatud, et liikmesriigid peavad esitama oma kavades:

—

vähekaitstud leibkondade, vähekaitstud mikroettevõtjate ja vähekaitstud transpordikasutajate hinnangulise arvu ja need kindlaks määrama ning

—

selgitama, kuidas energiaostuvõimetuse ja transpordivaesuse mõisteid riiklikul tasandil kohaldatakse.

Vähekaitstud rühmade hindamisel peaksid liikmesriigid kasutama määruses (EL) 2019/1700 sätestatud mõistet „tavaleibkond“  (4) laiemas tähenduses, nagu on osutatud kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 2 punktis 8. Koos elavaid inimesi, olenemata sellest, kas nad on üksteisega seotud või mitte (näiteks inimesed, kes jagavad eluaset, ja kõige ebasoodsamas olukorras olevad inimesed iseseisvat elu võimaldavates eluasemetes), võib pidada leibkonnaks, tingimusel et nad kuuluvad kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 2 punktis 10 esitatud vähekaitstud leibkonna määratluse alla.

Kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 16 lõike 3 punkti a alapunkti i kohaselt peaks komisjon kliimameetmete sotsiaalkava hindamisel uurima, kas sellega reageeritakse piisavalt HKS2 sotsiaalsele mõjule ja probleemidele, millega puutuvad liikmesriigis kokku vähekaitstud leibkonnad, vähekaitstud mikroettevõtjad ja vähekaitstud transpordikasutajad, eelkõige energiaostuvõimetud leibkonnad või transpordivaesuses leibkonnad.

Lisaks peaksid liikmesriigid artikli 6 lõike 1 punkti p kohaselt, kui see on asjakohane, selgitama, kuidas võetakse kliimameetmete sotsiaalkavas arvesse geograafilisi eripärasid, nagu saared, äärepoolseimad piirkonnad ja territooriumid, maapiirkonnad või äärepoolsed piirkonnad, vähem ligipääsetavad äärealad, mägipiirkonnad või mahajäänud piirkonnad.

4.   Vastavus põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“

Kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 7 lõikes 3 on sätestatud, et kliimameetmete sotsiaalfondist toetatakse üksnes neid meetmeid ja investeeringuid, mis vastavad põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (5) (edaspidi „taksonoomiamäärus“) artikli 17 tähenduses. See lähenemisviis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) 2024/2509 (6) (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 33 lõike 2 punktiga d.

Siiski leitakse, et riiklikud meetmed, millega antakse ajutist otsest sissetulekutoetust vähekaitstud leibkondadele ja vähekaitstud transpordikasutajatele kooskõlas kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 4 lõikega 3, ei avalda keskkonnaeesmärkidele märkimisväärset ettenähtavat mõju ning neid tuleks reeglina pidada põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ kooskõlas olevaks (vt kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 6 lõike 1 punkt l ja põhjendus 23).

Komisjon on avaldanud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise tehnilised suunised („Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamiseks kliimameetmete sotsiaalfondi määruse alusel“, edaspidi „tehnilised suunised“) (7). Kooskõla ELi kliimaeesmärkidega kava tasandil ei ole piisav, et tõendada põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimist, mida on nõutud kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 6 lõike 1 punktis l.

5.   Fondi ja liikmesriikide ühisrahastus

Liikmesriik peab rahastama vähemalt 25 % oma kava hinnangulisest kogumaksumusest (see on tema riiklik osalus). Nagu on näidatud kliimameetmete sotsiaalfondi määruse V lisas esitatud ülevaatlikus tabelis (vt ka käesolevate suuniste III jaotise 7. jao punkt a), peaksid liikmesriigid märkima oma osaluse protsentuaalse osakaalu igas valdkonnas.

6.   Kooskõla seotud ELi programmide ja poliitikadokumentidega

Kliimameetmete sotsiaalkava peab olema kooskõlas teabega, mis sisaldub järgmistes kavades ja programmides, ning kohustustega, mille liikmesriigid on nende alusel võtnud (kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 6 lõige 3):

a.

Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava;

b.

liikmesriigi ühtekuuluvuspoliitika programmid;

c.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 (8) (edaspidi „taaste- ja vastupidavusrahastu määrus“) kohane liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskava;

d.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1275 (9) (edaspidi „hoonete energiatõhususe direktiiv“) kohane liikmesriigi hoonete renoveerimiskava;

e.

liikmesriigi ajakohastatud lõimitud riiklik energia- ja kliimakava, mida on ajakohastatud kooskõlas määrusega (EL) 2018/1999 (10) (edaspidi „energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitlev määrus“), ning

f.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 (11) kohased liikmesriikide õiglase ülemineku territoriaalsed kavad.

Liikmesriigid peavad tagama kooskõla järgmistes liidu instrumentides sisalduva teabega ning kohustustega, mille liikmesriik on nende alusel võtnud.

a)   Kooskõla Euroopa sotsiaalõiguste samba ja selle tegevuskavaga

2017. aastal kuulutasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon välja Euroopa sotsiaalõiguste samba. Sambas on esitatud 20 peamist põhimõtet, mis annavad ELile suuna tugeva sotsiaalse Euroopa poole, mis on õiglane, kaasav ja täis võimalusi.

Mitu samba põhimõtet on otseselt seotud kliimameetmete sotsiaalfondi määrusega, mistõttu peaksid liikmesriigid neid oma kavade koostamisel arvesse võtma. Kavad peavad üldiselt olema kooskõlas samba põhimõtetega.

20. põhimõtte kohaselt on igaühel õigus juurdepääsule kvaliteetsetele esmatähtsatele teenustele, sealhulgas energia ja transport. Esmatähtsad teenused rahuldavad inimeste põhivajadusi ning on heaolu ja sotsiaalse kaasatuse jaoks hädavajalikud, eriti ebasoodsas olukorras olevate rühmade jaoks. Samuti võimaldavad need juurdepääsu muudele tugiteenustele, nagu töökoht, alusharidus ja lapsehoid, haridus ja tervishoid, milleta ei saa ühiskonnas ja tööturul aktiivselt osaleda.

Energia- ja transpordiprobleemide lahendamisel kliimameetmete sotsiaalfondi määruse kontekstis peaksid liikmesriigid kaaluma 20. põhimõtte lisamist oma kavasse, et edendada juurdepääsu kvaliteetsetele energia- ja transporditeenustele.

Peale selle peaksid liikmesriikide kavad kajastama ka 11. põhimõtet, mille kohaselt on lastel õigus kaitsele vaesuse eest, ja 19. põhimõtet, mis käsitleb juurdepääsu kvaliteetsele sotsiaalelamispinnale või eluasemetoetusele.

Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava muudab need põhimõtted konkreetseteks inimesi toetavateks meetmeteks. Tegevuskavas on ka esitatud peamised eesmärgid, mille EL peaks 2030. aastaks saavutama, sealhulgas vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste arvu vähendamine vähemalt 15 miljoni võrra.

Kui HKS2 mõju ei ennetata ega leevendata, võivad sellest tulenevad suuremad energia- ja transpordikulud vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste arvu vähendamiseks tehtavaid jõupingutusi õõnestada.

Et seda ei juhtuks, peavad kliimameetmete sotsiaalkavad olema kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas esitatud teabe ja selle rakendamise raames liikmesriikide (või piirkondade) poolt võetud kohustustega ning riiklike vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste arvu vähendamise eesmärkidega (12).

Samuti peaksid kliimameetmete sotsiaalkavades esitatud meetmed ja investeeringud aitama luua kestlikke ja kvaliteetseid töökohti fondi meetmete ja investeeringutega hõlmatud valdkondades, nagu on sätestatud kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 7 lõikes 4.

Samuti julgustatakse liikmesriike võtma arvesse nõukogu soovitust õiglase kliimaneutraalsusele ülemineku tagamise kohta, (13) milles tegeletakse konkreetselt ülemineku tööhõive- ja sotsiaalse mõjuga. Soovituses esitatakse konkreetsed suunised esmatähtsatele teenustele juurdepääsu kohta ning käsitletakse ka energiaostuvõimetust ja transpordivaesust.

b)   Kooskõla liikmesriigi ühtekuuluvuspoliitika programmidega

Ühtekuuluvuspoliitika programme rakendatakse igas liikmesriigis nelja fondi kaudu: Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), Ühtekuuluvusfond ja Õiglase Ülemineku Fond.

Programme rakendavad korraldusasutused (mõned ülesanded võidakse delegeerida rakendusasutustele). Iga liikmesriik rakendab üht või mitut programmi kas riiklikul või piirkondlikul või mõlemal tasandil (14).

Ühtekuuluvuspoliitika programmidega toetatakse investeeringuid paljudes valdkondades, sealhulgas sellistes, mis on kliimameetmete sotsiaalfondi seisukohast olulised:

—

hoonete energiatõhusus;

—

süsinikuheite vähendamine ja taastuvenergiatehnoloogia kasutuselevõtt;

—

keskkonnahoidlik linnatransport;

—

juurdepääs kvaliteetsetele, kestlikele, kaasavatele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas juurdepääs eluasemele ja sotsiaalhoolekandele;

—

sotsiaalse integratsiooni edendamine vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste seas nii peavoolukogukondades kui ka tõrjutud kogukondades;

—

juurdepääs kvaliteetsetele töökohtadele, haridusele ja koolitusele, mis hõlmavad rohe- ja digipöörde aspekte.

Kliimameetmete sotsiaalkavadesse lisatavate meetmete ja investeeringute puhul tuleks arvesse võtta ühtekuuluvuspoliitika fondide raames juba tehtud ja kavandatud investeeringuid ning tagada täiendavus, vastastikune täiendavus ja tugevdamine. Kavades tuleks üksikasjalikult kirjeldada koordineerimismehhanismi, sealhulgas eeldatavat koostoimet muude rahastamisvahenditega, eelkõige ühtekuuluvuspoliitika programmidega, ja seda, kuidas kavad on neist eristatud, et kliimameetmete sotsiaalfondi meetmete tõttu ei tekiks topeltrahastamist. Topeltrahastamise ohu vältimiseks on ühtlasi vaja teha tihedat koostööd korraldusasutustega.

c)   Kooskõla taaste- ja vastupidavuskavaga

Taaste- ja vastupidavusrahastu loodi 2021. aasta veebruaris, et aidata ELil COVID-19 pandeemiast taastuda, ja seda rakendatakse kuni 2026. aastani. Taaste- ja vastupidavusrahastu määruses on sätestatud kuus sammast, millega määratakse kindlaks määruse kohaldamisala:

(i)

rohepööre,

(ii)

digipööre,

(iii)

arukas, kestlik ja kaasav majanduskasv, sealhulgas majanduslik ühtekuuluvus, töökohad, tootlikkus, konkurentsivõime, teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon ning hästi toimiv siseturg tugevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega (VKEd),

(iv)

sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus,

(v)

tervishoid ning majanduslik, sotsiaalne ja institutsiooniline vastupidavus, sealhulgas selleks, et suurendada kriisiks valmisolekut ning kriisile reageerimise suutlikkust, ning

(vi)

järgmise põlvkonna, laste- ja noortepoliitika, nagu haridus ja oskused.

Taaste- ja vastupidavusrahastu loodi tulemuspõhise rahastamisvahendina, millest antakse liikmesriikidele rahalist otsetoetust vastavalt selle, kuidas nad täidavad eesmärke ja sihte, mille alusel rakendatakse omavahel kombineeritud meetmeid ja investeeringuid. Taaste- ja vastupidavusrahastu pakub rahalisi stiimuleid Euroopa poolaasta protsessi raames kindlaks määratud peamiste reformide elluviimiseks.

Kuna kliimameetmete sotsiaalkavad peavad olema kooskõlas meetmete ja teabega, mis sisalduvad liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavades (sealhulgas REPowerEU peatükkides), mis põhinevad Euroopa poolaasta raamistikul, peavad kliimameetmete sotsiaalkavade meetmed olema sisuliselt vastavuses kliimameetmete sotsiaalfondi seisukohast oluliste probleemidega, mis on kindlaks määratud riigipõhistes soovitustes ning Euroopa poolaasta raames kehtestatud prioriteetides, ning aitama neid tulemuslikult lahendada.

d)   Kooskõla hoonete renoveerimiskavaga

Hoonete energiatõhususe direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid koostama ja esitama oma riikliku hoonete renoveerimiskava olemasoleva hoonefondi 2050. aastaks heitevabaks muutmise kohta. Riiklik hoonete renoveerimiskava peab sisaldama tegevuskava, milles on kindlaks määratud eesmärgid ja näitajad, mis tuleb saavutada aastateks 2030, 2040 ja 2050, ajakava ning poliitikasuunad ja meetmed, millega saavutatakse need eesmärgid, ning nende poliitikasuundade ja meetmete rakendamiseks vajalikud investeeringud. See kava tugineb direktiiviga 2010/31/EL (15) ette nähtud pikaajalisele renoveerimisstrateegiale. Selles direktiivis on kehtestatud nii kohustuslikke kui ka vabatahtlikke osi sisaldav näidisvorm, et parandada võrreldavust liikmesriikide vahel (uuesti sõnastatud hoonete energiatõhususe direktiivi II lisa, mis täiendab kõnealuse direktiivi artiklit 3).

Liikmesriigid peavad esitama oma hoonete renoveerimiskava kavandi komisjonile hindamiseks. Pärast hindamist võib komisjon anda soovitusi, et liikmesriike täiendavalt toetada hoonete renoveerimiskava lõplikul viimistlemisel. Riiklik hoonete renoveerimiskava tuleb esitada riiklike energia- ja kliimakavade esitamise protsessi osana. Võttes arvesse kiireloomulist vajadust laiendada hoonete renoveerimist kindla riikliku kava alusel, tuleb riikliku hoonete renoveerimiskava esimene kavand esitada 2025. aasta detsembriks.

Kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 6 lõike 3 punkti d kohaselt peavad liikmesriigid tagama oma kliimameetmete sotsiaalkava kooskõla riikliku hoonete renoveerimiskavaga. Seega on riikliku hoonete renoveerimiskava nõutav sisu, sealhulgas poliitikasuunad, meetmed ja investeerimisvajadused ning riiklike eesmärkide saavutamist käsitlevad aruanded, kliimameetmete sotsiaalkava puhul eriti oluline, eelkõige hoonesektori meetmete ja investeeringute ning eelkõige hoonete renoveerimise puhul. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama, et nende kliimameetmete sotsiaalkavas esitatud meetmed ja investeeringud aitavad kaasa hoonete renoveerimiskava täitmisele ja on sellega kooskõlas, eelkõige halvimate tõhususnäitajatega hoonete ja vähekaitstud leibkondadele antava toetuse osas.

e)   Kooskõla liikmesriigi ajakohastatud energia- ja kliimakavaga

Kooskõlas energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse artikli 14 lõikega 1 pidid liikmesriigid esitama 30. juuniks 2024 oma ajakohastatud riikliku energia- ja kliimakava, milles kajastatakse ka nende taaste- ja vastupidavuskavades kirjeldatud energia- ja kliimareforme ja -investeeringuid. Riiklikud energia- ja kliimakavad moodustavad ka olulise poliitikaraamistiku, mis otseselt mõjutab kliimameetmete sotsiaalkavade sisu ja rakendamist. Seepärast kutsutakse liikmesriike üles kavandama kliimameetmete sotsiaalkava jaoks meetmeid nii, et need on kooskõlas riiklikus energia- ja kliimakavas esitatud reformide ja kohustustega, ning järgima samal ajal kliimameetmete sotsiaalfondi eesmärke ning pöörama põhitähelepanu energiaostuvõimetutele ja transpordivaesuses olevatele vähekaitstud rühmadele.

Kui komisjoni hinnang liikmesriikide riiklikele energia- ja kliimakavadele näitab, et need ei ole 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks piisavad, julgustatakse liikmesriike lisama neisse meetmeid ja investeeringuid, millega toetatakse kooskõlas kliimameetmete sotsiaalfondi eesmärkide ja ELi kliimaeesmärkidega energiaostuvõimetuid ja transpordivaesuses leibkondi. Kliimameetmete sotsiaalkava peaks seetõttu olema tihedalt kooskõlas riiklikus energia- ja kliimakavas esitatud eesmärkide ja sihtidega ning sisaldama ka täiendavaid poliitikasuundi ja meetmeid, et suurendada tulevaste kliimaeesmärkide ambitsioonikust. Vt ka II jaotise 7. jao punkt a.

f)   Kooskõla õiglase ülemineku territoriaalsete kavadega

Liikmesriigid on koos asjaomaste kohalike ja piirkondlike omavalitsustega koostanud õiglase ülemineku territoriaalsed kavad, mida rahastatakse Õiglase Ülemineku Fondist (16). Nad on need territooriumid üleminekust tuleneva majandus- ja sotsiaalmõju alusel kindlaks määranud kui territooriumid, mida kliimaneutraalsusele üleminek mõjutab kõige negatiivsemalt. Eelkõige kujutab selline mõju endast eeldatavaid muutusi tööjõus ja töökohtade kadumist fossiilkütuste tootmise ja kasutamise sektorites ning vajadust muuta kõige suurema kasvuhoonegaaside heite mahukusega tööstusrajatiste tootmisprotsesse.

Õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades kirjeldatakse, kuidas Õiglase Ülemineku Fondi toetus aitab eeldatavalt tegeleda sotsiaal-, demograafilise, majandus-, tervise- ja keskkonnamõjuga, mis tuleneb 2050. aastaks kliimaneutraalsele majandusele üleminekust.

Kliimameetmete sotsiaalkavades esitatud investeeringud ja meetmed peavad olema kooskõlas õiglase ülemineku territoriaalsete kavade ja vastavate ühtekuuluvuspoliitika programmidega, millega neid rakendatakse. Liikmesriigid peaksid kindlaks tegema koostoime ja käsitama seda esmatähtsana ning tugevdama vastastikku jõupingutusi ning täpsustama, kuidas meetmed on topeltrahastamise ohu vältimiseks muudest kavadest ja programmidest eristatud.

7.   Konkreetsed meetmed ja investeeringud

Kliimameetmete sotsiaalkavad peavad sisaldama meetmeid ja investeeringuid, millega leevendatakse sotsiaalset mõju, mida põhjustab hoonetest ja maanteetranspordist pärit kasvuhoonegaaside lisamine heitkogustega kauplemise direktiivi kohaldamisalasse. Kooskõlas kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 4 lõikega 4 ja artikliga 8 peavad kavad sisaldama riiklikke ning asjakohasel juhul kohalikke ja piirkondlikke meetmeid ja investeeringuid, mille eesmärk on renoveerida hooneid ning vähendada hoonete kütmise ja jahutamise süsinikuheidet, sealhulgas taastuvenergia tootmise ja salvestamise integreerimise teel, ning suurendada heiteta ja vähese heitega liikuvuse ja transpordi kasutuselevõttu.

Ajutise otsese sissetulekutoetuse andmise meetmete lisamine on vabatahtlik (kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 4 lõige 3). Otsene sissetulekutoetus peab alati olema ajutine ja see tuleb järk-järgult kaotada sedamööda, kuidas struktuurimeetmed kanda kinnitavad (vt käesolevate suuniste III jaotise 4. jagu).

a)   Meetmed

Meetmena tuleks mõista tegevust või struktuurimuutust, v.a investeeringud, mille tulemusena täiustatakse poliitikastrateegiaid nii, et sellel on süsinikuheite vähendamisele oluline ja püsiv mõju. Kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 4 lõikes 1 on märgitud, et „kava peab sisaldama sidusaid kehtivaid või uusi riiklikke meetmeid ja investeeringuid“ ning artikli 16 lõike 3 punkti b alapunkti i kohaselt tuleb arvesse võtta „kas kaval on selles liikmesriigis kooskõlas liidu 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide ning pikaajalise eesmärgiga saavutada liidus hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsus eeldatavasti püsiv mõju kavas käsitletud probleemidele ning eelkõige vähekaitstud leibkondadele, vähekaitstud mikroettevõtjatele ja vähekaitstud transpordikasutajatele, eelkõige energiaostuvõimetutele või transpordivaesuses leibkondadele“.

Kliimameetmete sotsiaalfondi meetme eesmärk peab olema toetada peamiselt vähekaitstud leibkondi, vähekaitstud mikroettevõtjaid ja/või vähekaitstud transpordikasutajaid, lahendades probleeme, parandades tulemuslikkust või kõrvaldades tõkkeid, mis takistavad selliste konkreetsete poliitikaeesmärkide saavutamist nagu energiatõhusus, hoonete renoveerimine, kestlik liikuvus ja transport, kasvuhoonegaaside heite vähendamine ning vähekaitstud leibkondade ja vähekaitstud transpordikasutajate arvu vähendamine.

Mõju maksimeerimiseks peavad liikmesriigid lisama oma kavadesse sellised meetmed, mis sisaldavad konkreetseid käegakatsutavate tulemustega tegevusi ja millega tehakse märkimisväärseid struktuurimuutusi. Sellised on näiteks meetmed, millega täiendatakse riiklikes energia- ja kliimakavades esitatud asjaomaseid seadusandlikke või regulatiivseid reforme, ning meetmeid, mis põhinevad reformidel ja kohustustel, mille eesmärk on täiendada riiklikke energia- ja kliimakavasid valdkondades, kus komisjon on kindlaks teinud ebapiisava ambitsioonikuse. See peaks olema kooskõlas kliimameetmete sotsiaalfondi määruse kohaldamisalaga, eelkõige selles osas, mis puudutab nõuet suunata meetmed ja investeeringud vähekaitstud leibkondadele, vähekaitstud mikroettevõtjatele ja vähekaitstud transpordikasutajatele.

Üldiselt tuleks tegevuskavasid või strateegiaid käsitada pigem raamistikena, kuhu meetmeid (ja investeeringuid) integreerida, mitte rahastamiskõlblike meetmetena. Kavades sisalduvatel meetmetel peavad olema käegakatsutavad tulemused ja neis tuleb selgelt kindlaks määrata, kuidas saavutada struktuurimuutuseid, mis aitavad saavutada kliimameetmete sotsiaalfondi määruse eesmärke, ning need meetmed peab saama jagada vahe-eesmärkideks ja sihtväärtusteks.

Ühtlasi peavad need meetmed olema kooskõlas muudes asjaomastes poliitikastrateegiates esitatud teabe ja võetud kohustustega, nagu on nõutud kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 6 lõikes 3. Eelkõige peavad meetmed toetama ja täiendama riiklikes energia- ja kliimakavades kirjeldatud reforme, mis on seotud fondi eesmärkide ja kohaldamisala ning abikõlblike rühmadega.

Seda ühist eesmärki kajastatakse kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 4 lõikes 2, milles on märgitud, et „[i]ga liikmesriik tagab kooskõla oma kava ning määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 lõikes 2 osutatud ajakohastatud lõimitud riikliku energia- ja kliimakava vahel“.

Riiklikes energia- ja kliimakavades esitatakse üldine poliitikaraamistik, kohustused ja ülevaade liikmesriikide kavandatavatest reformidest ja investeeringutest, et käsitleda energialiidu viit mõõdet (17) kooskõlas energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse artikliga 4. Kliimameetmete sotsiaalfondi kaudu tehakse kättesaadavaks rahalised vahendid, millega toetada rohepööret ja vähendada HKS2 sotsiaalset mõju vähekaitstud rühmadele.

Ajakohastatud riiklikud energia- ja kliimakavad moodustavad olulise poliitikaraamistiku, mis otseselt mõjutab kliimameetmete sotsiaalkavade sisu ja rakendamist. Seega peaks kliimameetmete sotsiaalkava meetmed kuuluma ühte järgmistest kategooriatest.

—

Riiklikes energia- ja kliimakavades sisalduvatel reformidel ja kohustustel põhinevad meetmed, tingimusel et need on suunatud vähekaitstud leibkondadele, vähekaitstud mikroettevõtjatele või vähekaitstud transpordikasutajatele. Et tagada järjepidevus ja suurendada koostoimet oma riikliku energia- ja kliimakavaga, peaksid liikmesriigid lisama kavasse meetmed, mis põhinevad nende ajakohastatud riiklikus energia- ja kliimakavas esitatud reformidel ja neis võetud kohustustel ning mille põhieesmärk on leevendada HKS2 sotsiaalset mõju ning toetada vähekaitstud leibkondi, vähekaitstud mikroettevõtjaid ja vähekaitstud transpordikasutajaid. Meetmed peaksid olema konkreetsed ja praktilised ning muutma riiklikus energia- ja kliimakavas seatud eesmärgid käegakatsutavateks tulemusteks.

—

Meetmed, mida on vaja võtta selleks, et täiendada valdkondi, mille eesmärgid ei ole komisjoni hinnangu kohaselt riiklikus energia- ja kliimakavas 2030. aastaks seatud kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks piisavalt ambitsioonikad. Kui liikmesriigid ei ole oma riiklikes energia- ja kliimakavades seadnud piisavalt ambitsioonikaid eesmärke, on kliimameetmete sotsiaalkavad nende jaoks võimalus keskenduda ambitsioonikuse suurendamiseks teatavatele meetmetele nii, et samal ajal säilib sidusus riiklike energia- ja kliimakavadega ja kliimameetmete sotsiaalkava põhitähelepanu hoitakse vähekaitstud leibkondadel, vähekaitstud mikroettevõtjatel ja vähekaitstud transpordikasutajatel kooskõlas kliimameetmete sotsiaalfondi määruse kohaldamisalaga.

—

Püsiva mõjuga meetmed, mis erinevad investeeringutest. Kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 8 lõike 1 punkti d kohaselt võivad liikmesriigid lisada oma kavadesse meetmed, mille eesmärk on pakkuda sihipärast, ligipääsetavat ja taskukohast teavet, koolitust, teadlikkuse suurendamist ja nõustamist kulutõhusate meetmete ja investeeringute, hoonete renoveerimiseks saadaolevate toetuste, energiatõhususe ning kestliku ja taskukohaste liikuvuse ja transpordi alternatiivide kohta. Nende täiendavate meetmetega võib nõu ja teavet andes keskenduda ühiskonnas inimeste käitumise muutmisele või kõige vähem kaitstud rühmade abistamisele ning need võiks lisada kavasse koos nõuetekohase põhjendusega nende püsiva mõju kohta. Kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 8 lõike 2 kohaselt on otsese sissetulekutoetuse meetmed rahastamiskõlblikud ja neid kirjeldatakse III jaotise 4. jaos. Nendel meetmetel ei pea olema püsivat mõju, mis on kohustuslik ainult artikli 8 lõike 1 alla kuuluvate meetmete ja investeeringute puhul.

b)   Investeeringud

Fondi raames tehtavad investeeringud on kulud, millega rahastatakse kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 8 lõikes 1 loetletud eesmärkides nimetatud tegevusi ja varasid. Need investeeringud peavad peamiselt toetama vähekaitstud leibkondi, vähekaitstud transpordikasutajaid ja vähekaitstud mikroettevõtjaid ning neil peab olema püsiv mõju majanduslikule ja sotsiaalsele vastupanuvõimele, kestlikkusele (eelkõige rohepöörde ajal), HKS2 sotsiaalse mõju leevendamisele ning vähekaitstud rühmadele rohepöördest tulenevate kulude vähendamisele.

Investeeringute ajakava peaks vastama fondi kestusele (2026–2032) ning vahe-eesmärgid ja sihtväärtused tuleks täita 2032. aasta juuliks. Liikmesriigid peaksid hoiduma selliste investeeringute lisamisest, mida ei ole reaalselt võimalik selle aja jooksul ellu viia, ja prognoosima võimalikke viivitusi.

Liikmesriike kutsutakse üles kaaluma investeeringute puhul järgmisi lisaelemente, et tagada vähekaitstud rühmade toetamise tulemuslikkus ja soodustada rohepööret.

—

Toetuskavade vormis investeeringud peaksid tagama pikaajaliselt jätkusuutliku rahastamise nii, et vahendite ammendumise korral rahastamine ei katkeks järsult. Kui puudub pidev tuluvoog (muudest allikatest kui kliimameetmete sotsiaalfondist) või kui kavad vajavad endiselt rahastamist, tuleks kliimameetmete sotsiaalfondi toetus ajastada nii, et korrapäraselt tehakse kättesaadavaks kindel summa.

—

Toetuse suurust tuleks vähendada järk-järgult ja selle andmine lõpetada aegamööda, sest vastasel juhul võib vähese heitega tehnoloogia turg järsult kahaneda.

—

Toetuskavad tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti pärast nende väljakuulutamist, et tagada toetusesaajatele kindlustunne.

—

Et tagada tulemuslikkus, tuleks toetuskavades leida tasakaal taskukohasuse ja ülemäärase kompenseerimise vahel ning ette näha eesmärkide saavutamiseks vajalik rahastus erainvesteeringuid välja tõrjumata. Toetuskavade eesmärk peaks olema jõuda võimalikult paljude vähekaitstud leibkondade, üksikisikute ja mikroettevõtjateni.

—

Toetuskavasid ei tohiks ohustada muud paralleelsed stiimulid, millega edendatakse CO2-mahukate tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõttu samades HKS2ga hõlmatud sektorites, kuna need suurendaksid heitkoguseid ja HKS2 süsinikuhinda ning võivad seega süvendada transpordivaesust ja energiaostuvõimetust.

Kavades tuleks selgelt kirjeldada iga investeeringu eesmärke, liiki, suurust, lõplike vahendite saajate või sihtrühmade liike, rakendamise ajakava ja etappe.

Lõppsaaja all tuleks mõista viimast üksust või leibkonda, kes saab rahalisi vahendeid ning kes ei ole töövõtja ega alltöövõtja.

Investeeringu kavandamisel peaksid liikmesriigid tagama, et need on kooskõlas kõikide kohaldatavate eeskirjade, eelkõige riigihanke ja riigiabi eeskirjadega. Üldiselt ja ilma et see piiraks vajadust järgida põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“, julgustatakse liikmesriike kasutama kõigi asjaomaste riigihangete puhul ELi keskkonnahoidlike ja sotsiaalsete riigihangete kriteeriume ning võtma arvesse sotsiaalset mõju.

c)   Kohalikud ja piirkondlikud meetmed ja investeeringud

Kavad võivad sisaldada kohalikke ja piirkondlikke meetmeid ja investeeringuid.

Konsultatsioonid

Piirkondlike ja kohalike omavalitsuste kaasamine kavade koostamisse ja konsultatsioonidesse nende üle on väga oluline (18). Liikmesriigid peaksid tegema piirkondlike ja kohalike omavalitsustega vastavalt kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artiklile 5 koostööd, kui nad määravad kindlaks vähekaitstud sihtrühmi toetavaid meetmeid ja investeeringuid ning koostavad kavasid. Kava rakendamise eest vastutavad ametid või asutused peaksid samuti tegema koostööd kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, sest see on asjakohaste meetmete ja investeeringute kindlaksmääramisel väga oluline.

Kui komisjon hindab kavasid kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumide alusel, võtab ta arvesse seda, kas nende koostamisel konsulteeriti sidusrühmade ning kohalike ja piirkondlike omavalitsustega. Liikmesriigid peaksid konsulteerimisel lähtuma põhimõtetest, mis on sätestatud delegeeritud määrusega (EL) nr 240/2014 kehtestatud Euroopa partnerluse käitumisjuhendis.

Kava struktuur ja rakendamine

Kui see on asjakohane ja kooskõlas riikliku institutsioonilise korraga, võidakse kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele teha ülesandeks rakendamine ning meetmete ja investeeringute rakendamisel tehtud edusammude seire.

Sõltuvalt liikmesriikide institutsioonilisest ülesehitusest võivad nad otsustada kaasata käesolevate suuniste III jaotise 2. jaos nimetatud ühe või mitme komponendi osana kohalikke allkomponente. Kui meedet või investeeringut rakendatakse piirkondlikul või kohalikul tasandil, tuleb see selgelt märkida vahe-eesmärgi või sihtväärtuse kirjelduses.

Kavade spetsiaalsetesse struktuuridesse, mida on kirjeldatud käesolevate suuniste IV jaotise 1. jao punktis b, soovitatakse tungivalt kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, sõltumata nende rollist kava rakendamisel. Seda elementi võtab komisjon arvesse, kui ta hindab, kas liikmesriikide kavandatud kord tagab kava tulemusliku seire ja rakendamise.

d)   Kasu edasikandumine leibkondadele, mikroettevõtjatele ja transpordikasutajatele

Kavades sisalduvaid meetmeid ja investeeringuid võib ellu viia vahendajate või muude era- või avaliku sektori üksuste kaudu (kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikkel 9). Sellisel juhul peavad liikmesriigid kliimameetmete sotsiaalfondi määruse kohaselt ette nägema „vajalikud õiguslikud ja lepingulised kaitsemeetmed tagamaks, et kogu kasu kandub edasi vähekaitstud leibkondadele, vähekaitstud mikroettevõtjatele või vähekaitstud transpordikasutajatele“. Nõutavad üksikasjalikud kaitsemeetmed sõltuvad meetmest või investeeringust ning neid tuleb analüüsida igal üksikjuhul eraldi.

Kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikkel 9 sisaldab väga olulist üldpõhimõtet, mida tuleb kohaldada kõigi meetmete ja investeeringute puhul, mida ei pakuta vähekaitstud leibkondadele, transpordikasutajatele või mikroettevõtjatele otse. Näiteks vähekaitstud leibkondade eluasemete renoveerimiseks võiksid liikmesriigid kasutada energiatõhususe lepinguid ja kommunaalettevõtjaid või energiateenuse ettevõtjaid, kuid nad peavad tagama, et kasu kandub täielikult edasi lõplikele abisaajatele. Samamoodi tuleb kasu edasikandumise põhimõtet järgida juhul, kui eraüürileandja, keda ei käsitata vähekaitstuna, saab toetust sellise hoone renoveerimiseks, milles elavad vähekaitstud leibkonnana käsitatavad üürnikud. Näiteks transpordisektoris võib ühistranspordiettevõtja saada toetust selleks, et alandada vähekaitstud transpordikasutajate piletihinda või pakkuda uut jagatud liikuvusteenust, mis on peamiselt ette nähtud vähekaitstud transpordikasutajatele.

Liikmesriigid võivad uurida ka võimalusi kasutada rahastamisvahendeid võimalikult suure mõju saavutamiseks ja lisainvesteeringute kaasamiseks nii, et kasu kandub täielikult üle leibkondadele, mikroettevõtjatele ja transpordikasutajatele.

Kasu edasikandumise kaalumisel võiksid liikmesriigid arvesse võtta ka olulist rolli, mis on sotsiaalmajanduse üksustel, näiteks ühistutel, mittetulundusühingutel, ühendustel ja sotsiaalsetel ettevõtetel, millel on samad püüdlused, s.o seada inimesed süstemaatiliselt esikohale, avaldada positiivset mõju kohalikele kogukondadele ja töötada sotsiaalse eesmärgi nimel. Seepärast on neil üksustel sageli head vahendid vähekaitstud rühmade kindlaksmääramiseks ja nende probleemide lahendamiseks (19).

8.   Sidusad kehtivad või uued riiklikud meetmed ja investeeringud

Liikmesriigid võivad lisada oma kavasse uusi meetmeid või investeeringuid, mida ei ole varem rahastatud nende riigi eelarvevahenditest ega ELi vahenditest. Kui liikmesriigid otsustavad lisada kavasse kehtiva meetme (vt II jaotise 9. jagu üksikasjalikumad juhised kehtivate meetmete laiendamise kohta) või investeeringu, mida on laiendatud, peavad need meetmed või investeeringud olema sidusad uute meetmete või investeeringutega, sest kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 4 lõike 1 kohaselt peab kava sisaldama sidusaid kehtivaid või uusi riiklikke meetmeid. Meetmed ja investeeringud peaksid üksteist vastastikku tugevdama või täiendama, aidates kaasa kava eesmärkide saavutamisele.

9.   Meetmete ja investeeringute täiendavus

Meetmed ja investeeringud peaksid olema täiendavad ega või asendada korduvaid riiklikke eelarvekulusid (kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 13 lõige 2). See tähendab, et fondist saab toetada ainult uusi meetmeid või investeeringuid või selliseid kehtivaid meetmeid või investeeringuid, mida on laiendatud.

Kliimameetmete sotsiaalfondist rahastatakse ainult seda osa kehtivast meetmest või investeeringust, mida on laiendatud. Et saada rahastust kliimameetmete sotsiaalfondist, tuleb samuti laiendada kõiki kehtivaid meetmeid või investeeringuid, millega juba leevendatakse olemasoleva riikliku hoonete ja maanteetranspordi heitkogustega kauplemise süsteemi või süsinikumaksu sotsiaalset mõju.

Meetme või investeeringu laiendamine peaks suurendama algse meetme või investeeringu ambitsioonikust. Laiendamiseks ei pea tingimata suurendama kehtivale meetmele või investeeringule eraldatud rahastust. Laiendamine võib väljenduda ka meetme või investeeringu struktuuris. See tähendab, et meetme laiendamiseks on lisaks eelarve/väljundi suurendamisele teatavaks ajavahemikuks võimalik seda näiteks pikendada või suurendada selle ulatust.

Laiendatud meetmed või investeeringud kuuluvad tavaliselt ühte järgmistest kategooriatest, mille puhul lõppsaajate abikõlblikkuskriteeriumid peaksid alati olema kooskõlas kliimameetmete sotsiaalfondi määrusega.

a)   Kvantitatiivne laiendamine: kehtivale meetmele või investeeringule antava kliimameetmete sotsiaalfondi rahastuse suurendamine teatavaks rakendusperioodiks

i.

Väljundi suurendamine

Näide: eelarve suurendamine selleks, et hõlmata rohkem renoveeritud hooneid, nt 20 000 sotsiaaleluruumi asemel 30 000 sotsiaaleluruumi hõlmamist (kusjuures iga renoveerimine peab olema vähemalt sama ambitsioonikustasemega) peetakse meetme laiendamiseks 10 000 eluruumi võrra, või eelarve suurendamine, et hõlmata suurem arv vähekaitstud transpordikasutajaid, kelle toetatamiseks on alandatud ühistranspordi piletihinda (iga individuaalne toetus peab olema samas suurusjärgus), nt 5 000 inimese toetamise asemel võidakse toetada 10 000 inimest.

ii.

Toetuse suurendamine

Näide: liikmesriigid võivad vähekaitstud rühmade jaoks laiendada energiatõhususprogrammi või ühistranspordi toetuskava, suurendades toetust igale lõppsaajale (kui analüüs näitab, et iga lõppsaaja toetust on vaja suurendada).

b)   Kvalitatiivne laiendamine, sealhulgas:

i.

Meetme sisulise ulatuse muutmine või laiendamine

Näide: vähekaitstud leibkondadele suure kasuteguriga gaasikatelde paigaldamiseks ette nähtud toetusmeede lõpetatakse ja asendatakse meetmega, millega nähakse ette soojuspumpade paigaldamine või millesse on lisatud soojuspumpade paigaldamine. Kliimameetmete sotsiaalfondist võiks rahastada soojuspumpade paigaldamise toetust (kuna soojuspumbad vastavad kliimameetmete sotsiaalfondi kohase põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumidele), kuid mitte gaasikatelde paigaldamise toetust.

ii.

Meetme toetuse lõppsaajate rühma laiendamine

Näide: liikmesriigid võiksid laiendada koduomanike energiatõhususe toetuskava, lisades sellesse vähekaitstud leibkondadeks kvalifitseeruvatele üürnikele (kas sihttoetuste või mikrolaenude kaudu) antava abi. Kliimameetmete sotsiaalfondist saaks rahastada ainult seda osa, millega toetatakse vähekaitstud leibkondi (koduomanikud ja üürnikud). Teiste rühmade jätkuvaks toetamiseks vajaliku eelarve üle otsustab liikmesriik ning seda osa toetusest ei tohiks kliimameetmete sotsiaalkavasse lisada.

iii.

Toetuse ümbersuunamine vähekaitstud rühmadele

Näide: liikmesriigid võiksid asendada kogu elanikkonnale ette nähtud päikesepaneelide ostmise stiimuli ainult vähekaitstud leibkondadele (kelle abikõlblikkus vastab kliimameetmete sotsiaalfondi määruses esitatud määratlusele ja kliimameetmete sotsiaalkavas välja pakutud kindlaksmääramiskriteeriumidele) võimaldatavate subsideeritud hindadega või nad võiksid täiendada üleriigilist toetust konkreetse ainult vähekaitstud leibkondadele ette nähtud lisatoetusega. Kliimameetmete sotsiaalfondist võiks rahastada meedet, millega toetatakse neid vähekaitstud leibkondi, samal ajal kui teiste rühmade jätkuvaks toetamiseks vajaliku eelarve üle otsustab liikmesriik.

c)   Pikendamine: kehtivale meetmele või investeeringule antava kliimameetmete sotsiaalfondi rahastuse suurendamine selleks, et pikendada rakendusperioodi

Näide: liikmesriigid võiksid pikendada programmi, millega pakutakse vähekaitstud leibkondadele vautšereid, et aidata neil osta energiatõhusaid kütte-, jahutus- ja toiduvalmistamisseadmeid. Kui programm pidi algselt lõppema 2025. aasta juunis, võiks seda pikendada 2030. aasta juunini ning seda pikendust saaks rahastada kliimameetmete sotsiaalfondist.

Märkus: selleks et järgida täiendavuse põhimõtet, tuleb õiguslikult siduv otsus meetme pikendamise kohta teha pärast 30. juunit 2024 (vt käesolevate suuniste II jaotise 10. jagu rahastamiskõlblikkuse kuupäeva kohta). See kategooria on eriti oluline liikmesriikide jaoks, kus on kehtestatud riiklikud süsiniku hinnastamise süsteemid ja nendega seotud toetuskavad ning kus HKS2 võib asendada riikliku süsinikuhinna. Sellisel juhul võib kliimameetmete sotsiaalfondist jätkata selliste kehtivate meetmete ja investeeringute rahastamist, tingimusel et need vastavad kõigile fondi määruse sätetele.

Kui kehtiva meetme või investeeringu kogu sisuline ulatus ja/või kõik lõppsaajad on juba kliimameetmete sotsiaalfondi määruse alusel abikõlblikud, tuleks sellesse täiendavuse põhimõtte järgimiseks lisada täiendav element (nt kulude suurendamine, meetme pikendamine jne). Kui eelmise kava alusel on abikõlblik ainult osa meetmest või lõppsaajatest, võiks suurendamine seisneda algselt kliimameetmete sotsiaalfondi jaoks abikõlbmatute meetmete/rühmade jaoks määratud rahaliste vahendite ümberjaotamises kliimameetmete sotsiaalfondi jaoks abikõlblikele meetmetele/rühmadele, tagades nende kõlblike meetmete/rühmade jaoks täiendavuse.

Kui liikmesriik kavatseb järgida täiendavuse põhimõtet nii, et pakub kliimameetmete sotsiaalfondi sihtrühma kuuluvatele vähekaitstud rühmadele täiendavat rahastamist osana laiemast kavast, mis on avatud kogu elanikkonnale, on seda võimalik teha kliimameetmete sotsiaalfondi vahenditest üksnes juhul, kui liikmesriik jälgib seda, i) kes vastavad kliimameetmete sotsiaalfondi abikõlblikkuse kriteeriumidele ja keda rahastatakse kliimameetmete sotsiaalfondi kaudu, ning ii) suudab jälgida vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste saavutamisel tehtud edusamme ning kava rakendamist, pidades silmas selle konkreetset fookust kliimameetmete sotsiaalfondi sihtrühmadele.

Selliste kehtivate meetmete ja investeeringute suhtes, mida on laiendatud, tuleb kohaldada sama hindamisprotsessi kui uute meetmete ja investeeringute suhtes, mis tähendab, et need peavad vastama kõigile kliimameetmete sotsiaalfondi määruse nõuetele (eelkõige peavad need olema suunatud kliimameetmete sotsiaalfondi määruses sätestatud vähekaitstud rühmadele). Kehtivate meetmete ja investeeringute laienduste hindamisel pöörab komisjon tähelepanu ka liikmesriikide võrdsele kohtlemisele ja tagab, et liikmesriigid ei hoia kõrvale laiendatud meetmete või investeeringute suhtes kehtivatest nõuetest (näiteks nii, et meede lõpetatakse 2024. aastal just selleks, et see uue meetmena kavas taas kasutusele võtta).

10.   Meetmete ja investeeringute kõige varasem võimalik alguskuupäev

Meetme või investeeringu alguskuupäev ei või olla enne 30. juunit 2024 (mil algab kliimameetmete sotsiaalfondi määruse kohaldamine vastavalt selle artiklile 29). See tähendab, et kulud ei või olla tekkinud ega töid alustatud enne 30. juunit 2024  (20). Seda nõuet tuleb järgida ka kehtivate meetmete ja investeeringute puhul.

Selliste projektide puhul, mille ettevalmistus- ja algetapid (sealhulgas hanked ja lepingute sõlmimine) algasid enne 30. juunit 2024, võib siiski abikõlblikeks pidada selgelt kindlaks määratud etappe või allprojekte, mida rakendatakse alates 30. juunist 2024.

Samad reeglid kehtivad kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 8 lõike 3 kohase tehnilise abi suhtes. Meetmete ja investeeringute tõhusaks haldamiseks ja rakendamiseks vajalikke tehnilise abi kulusid võib fondist rahastada, kui need on tekkinud pärast 30. juunit 2024.

Kehtivaid meetmeid ja investeeringuid, mis ei ole tehniline abi, võib samuti rahastada kliimameetmete sotsiaalfondist, kui need on kooskõlas kliimameetmete sotsiaalfondi määrusega, eelkõige täiendavusnõudega (vt käesolevate suuniste II jaotise 9. jagu). Selliste rakendusmeetmete ja investeeringute puhul, mida rahastatakse kliimameetmete sotsiaalfondist enne, kui komisjon kava heaks kiidab, on oht, et komisjon leiab hindamise tulemusel, et mõned kavandatud meetmed ja investeeringud ei ole vastavuses kliimameetmete sotsiaalfondi määrusega. See puudutab nende rahastamiskõlblikkust ning kõiki kavandatud meetmeid ja investeeringuid silmas pidades ka seda, kas kava vastab üldiselt hindamiskriteeriumidele.

11.   Vastavus ELi riigiabi eeskirjadele

Nagu on märgitud kliimameetmete sotsiaalfondi määruse põhjenduses 40, peab selliste meetmete ja investeeringute toetamine, mis kuuluvad ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaldamisalasse, olema kooskõlas ELi riigiabi eeskirjadega.

Kui riiklikel ametiasutustel on kaalutlusõigus ELi vahendite kasutamisel, kujutavad need endast riigiabi, kui kõik muud ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kriteeriumid on täidetud. Võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kriteeriumide kumulatiivset laadi, võib juhul, kui üks kriteeriumidest ei ole täidetud, välistada riigiabi olemasolu (21). Näiteks toetust tegevustele, mis ei ole majanduslikku laadi, st mida ei kasutata kaupade või teenuste pakkumiseks turul, ei käsitata riigiabina. See võib olla nii toetuse puhul, mida leibkonnale antakse elukoha renoveerimiseks, tingimusel et seda ei üüri välja ega kasuta muul viisil majandustegevuseks. Kui aga toetust antakse omanikele, kes üürivad oma kinnisvara vähekaitstud leibkondadele, tuleb arvesse võtta riigiabi eeskirju. Sellistel juhtudel on liikmesriikidel võimalus anda kõnealust toetust kooskõlas tingimustega, mis on sätestatud vähese tähtsusega abi üldmääruses, milles on muu hulgas sätestatud, et liikmesriigi poolt ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000 eurot (22).

Kui tegemist on riigiabiga, peab komisjonile teatama toetusest, mida meetmetele ja investeeringutele antakse, ja komisjon peab selle heaks kiitma, enne kui liikmesriigid võivad abi anda, välja arvatud juhul, kui need meetmed ja investeeringud vastavad grupierandi määruse kohaldatavatele tingimustele, eelkõige üldisele grupierandi määrusele ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks, (23) või kui need meetmed ja investeeringud kuuluvad vähese tähtsusega abi määruse kohaldamisalasse.

Liikmesriike kutsutakse oma esialgsest kavast teatamisel üles täpsustama, kas nad on seisukohal, et:

—

meetmele või investeeringule antav toetus ei kujuta endast riigiabi, mis kuulub Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 107 lõike 1 kohaldamisalasse, või

—

meetmele või investeeringule antavat toetust, mis vastab kõigile ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele, rahastatakse sellise olemasoleva riigiabi kava alusel, mis kuulub grupierandi määruse, eelkõige üldise grupierandi määruse alla, või mille on komisjon riigiabi kohta tehtud otsusega (milles esitatakse selle kava viitenumber (SA.nnnnn)) heaks kiitnud, või

—

meetmele või investeeringule antava toetuse tulemuseks on uus riigiabimeede (selgitus, kas see vastab grupierandi määruse, nt üldise grupierandi määruse tingimustele, märkides määruse asjaomase artikli) või

—

meetmele või investeeringule antav toetus vastab vähese tähtsusega abi määrusele või

—

meetmele või investeeringule antava toetuse puhul on nõutav riigiabiteade (milles on märgitud, millal liikmesriik kavatseb komisjonile esitada eelteate/teate meetmele või investeeringule kavandatava toetuse kohta, ning kohaldatav riigiabi andmise vahend, millega tagatakse abi kokkusobivus siseturuga).

Kui liikmesriik ei ole kindel, kas tegemist on riigiabiga või kas meede või investeering on riigiabi eeskirjadega kokkusobiv, palutakse liikmesriigil võtta ühendust komisjoni talitustega ja märkida kahtlused (esialgsesse) kliimameetmete sotsiaalkavasse. Kui (esialgne) kava sisaldab üksikasjalikumat teavet sellistele meetmetele ja investeeringutele antava toetuse kohta, mis hõlmavad riigiabi (või millega seoses tekib kahtlusi riigiabi olemasolu kohta), saavad komisjoni talitused aidata liikmesriigil kindlaks teha, millist asjakohast teavet on vaja komisjonile esitada.

Lõppkokkuvõttes on see liikmesriigi kohus teatada komisjonile riigiabimeetmest enne selle võtmist kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikega 3. Seda arvesse võttes ei saa liikmesriigi poolt kavas esitatud riigiabi analüüsi käsitada riigiabist teatamisena. Samuti ei saa kliimameetmete sotsiaalkava heakskiitmist komisjoni poolt mõista nii, et see kinnitab asjaomase meetme või investeeringu vastavust riigiabi eeskirjadele.

Kui liikmesriik annab riigiabi grupierandi määruse või vähese tähtsusega abi määruse alusel, peab liikmesriik tagama nende määruste kõigi asjakohaste sätete järgimise.

Näited juhtudest, kus kohaldatavad riigiabi eeskirjad võivad sisaldada teistsuguseid nõudeid kui need, mis on sätestatud kliimameetmete sotsiaalfondi määruses, ja mida soovitatakse meetmete ja investeeringute kavandamisel ja rakendamisel arvesse võtta:

—

kliimameetmete sotsiaalfondi määruse kohaselt oleks võinud meede või investeering alata pärast 30. juunit 2024, mis tähendab, et kulusid ei oleks võidud tekkida ega töid alustada enne 30. juunit 2024. Riigiabi ergutava mõju nõude täitmiseks oleks abisaaja pidanud enne projekti või tegevusega seotud tööde alustamist esitama liikmesriigile kirjaliku abitaotluse;

—

kui meede või investeering, mis keskendub ehitussektori süsinikuheite vähendamisele, kujutab endast riigiabi, tuleb täita üldise grupierandi määruse artikli 38a lõikes 6 sätestatud kohustuslikke nõudeid (24);

—

kui kestlikku või keskkonnahoidlikku liikuvust toetavad meetmed või investeeringud kujutavad endast riigiabi, võivad kohaldatavates riigiabi eeskirjades olla sätestatud teistsugused nõuded kui kliimameetmete sotsiaalfondi määruses (25).

Kui liikmesriigid töötavad välja heiteta sõidukite kavasid ja algatavad riigihankeid, peaksid nad võtma arvesse nullnetotööstuse määruse artiklites 25 ja 28 esitatud nõudeid. See tähendab, et liikmesriigid peaksid tagama, et nullnetotööstuse määruse kohaldamisalasse jäävad investeeringud ja meetmed annavad suure panuse kestlikkusse ja vastupanuvõimesse. Samuti peaksid nad korrapäraselt kontrollima, kas nullnetotehnoloogia või selle peamised erikomponendid on pärit kolmandast riigist, kust selle konkreetse nullnetotehnoloogia tarnetest on komisjoni andmetel pärit üle 50 %. Selleks et kliimameetmete sotsiaalkavasid kiiresti rakendada, peaksid liikmesriigid arvestama ka välisriigi subsiidiumide määruse artiklites 28 ja 29 sätestatud nõudeid, mille eesmärk on ELis asuvatele ettevõtjatele võrdsete tingimusete tagamiseks ennetada ELi siseturul moonutusi, mida põhjustavad kolmandatest riikidest pärit subsideeritud tooted.

12.   Soolise võrdõiguslikkuse ning kõigile võrdsete võimaluste tagamisega arvestamine

Kliimameetmete sotsiaalkavades tuleks selgitada, kuidas meetmete ja investeeringutega soovitakse vähendada soolist ebavõrdsust ja suurendada soolist võrdõiguslikkust (kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 6 lõike 1 punkt q ning V lisa punkti 2.1 alapunkt ii ja punkti 2.2 alapunkt ii). Energiaostuvõimetus ja transpordivaesus mõjutavad naisi ebaproportsionaalselt palju. Et kõiki koheldaks kavade ettevalmistamise ja rakendamise käigus võrdväärselt, peaksid liikmesriigid kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga kaitsma ja edendama soolist võrdõiguslikkust ja kõigi võrdseid võimalusi ning peavoolustama need eesmärgid ning puuetega inimeste juurdepääsuõigused.

Esiteks peaksid liikmesriigid oma kavades kindlaks määrama peamised probleemid, millega nad kliimameetmete sotsiaalfondi raames soolise võrdõiguslikkuse ja kõigile võrdsete võimaluste tagamisel kokku puutuvad. Seejärel peaksid nad selgitama, kuidas kavas esitatud meetmed ja investeeringud aitavad lahendada neid võrdsete võimaluste tagamisega seotud probleeme ja edendada soolist võrdõiguslikkust. Selleks tuleb kaaluda, kuidas kavas sisalduvad meetmed ja investeeringud võiksid aidata kaotada olemasolevat soolist ebavõrdsust ja muid ebavõrdsuse vorme ning edendada ja suurendada soolist võrdõiguslikkust.

Liikmesriigid peaksid näitama, et soolise võrdõiguslikkuse ja kõigile võrdsete võimaluste tagamise eesmärgid on ühelt poolt lisatud konkreetsetesse valdkondlikesse meetmetesse (taristu, eluase, transport, energeetika, ajutine otsene sissetulekutoetus) ning et teiselt poolt võetakse neid arvesse kavandamisel ja rakendamisel. See tähendab seda, et kava peaks edendama soolist võrdõiguslikkust ja võrdseid võimalusi kõigile kõigis poliitikavaldkondades, eelkõige (kuid mitte ainult) puuetega inimeste juurdepääsuõigusi.

Lisaks peaksid liikmesriigid esitama andmed nii, et need on jaotatud soo järgi (vastavalt finantsmääruse artiklile 33) ning vanuse ja puude järgi (kui see on asjakohane ja võimalik) ning kaasama kava koostamisse ja rakendamisse võrdõiguslikkust ja mittediskrimineerimist tagavad asutused, mis võiksid näiteks osaleda kava rakendamise järelevalves. Liikmesriikidel on võimalik tugineda ka mitme uuringu tulemustele, mis käsitlevad soolise mõju eelhindamist, (26) sooteadlikku eelarvestamist, (27) sooteadlikke riigihankeid (28) ja võrdõiguslikkuse lõimimist transpordipoliitikasse (29).

Lisaks peaksid liikmesriigid kavandamis- ja rakendamisetapis kaaluma mitmesuguste sidusrühmade, eelkõige naiste ja vähekaitstud rühmadesse kuuluvate inimeste kaasamist, tagamaks, et kava kajastab erinevaid vaatenurki.

13.   Kava rakendamise eest vastutavad asutused

Kavade tulemuslikuks ettevalmistamiseks ja nende sujuva rakendamise tagamiseks peavad liikmesriigid aegsasti kindlaks määrama, millised asutused hakkavad vastutama kavade koostamise ja rakendamise eest.

Kavades tuleb selgitada, kuidas liikmesriik kavatseb kavandatud meetmeid ja investeeringuid rakendada, keskendudes seirele, rakendamise korrale ja ajakavale (vt kliimameetmete sotsiaalfondi määruse V lisa punkt 4.1). Neis peavad olema kõik meetmed, mida on vaja ELi finantshuvide kaitse eeskirjade järgimiseks.

Liikmesriigid peavad looma oma institutsioonilisele, õigus- ja finantsraamistikule vastava tulemusliku ja tõhusa sisekontrollisüsteemi ning tagama muu hulgas ülesannete lahususe ning aruandlus-, järelevalve- ja seirekorra (vt kliimameetmete sotsiaalfondi määruse III lisa punkt 1). Selleks peavad liikmesriigid tegema järgmist:

a)

määrama kliimameetmete sotsiaalkava rakendamisega tegelevad ametiasutused ning jaotama vastavad kohustused ja ülesanded;

b)

määrama maksetaotlustele lisatava liidu vahendite haldaja kinnituse allkirjastamise eest vastutava asutuse või asutused;

c)

kehtestama menetlused, millega tagatakse, et kõnealune asutus saab või kõnealused asutused saavad kinnituse, et kliimameetmete sotsiaalkavas kindlaks määratud vahe-eesmärgid ja sihtväärtused on saavutatud ning et rahalisi vahendeid on hallatud kooskõlas kõigi kohaldatavate õigusnormidega, eelkõige nendega, mis on kehtestatud huvide konfliktide, pettuste, korruptsiooni ja topeltrahastamise ärahoidmiseks;

d)

tagama juhtimis- ja auditeerimisfunktsioonide asjakohase lahususe.

Liikmesriigid võivad määrata kava rakendama mitu asutust (kliimameetmete sotsiaalfondi määruse III lisa). Sellest hoolimata tegi komisjon 18. aprillil 2023 avalduse, (30) milles ta märkis, et kokkulepe, mille kaasseadusandjad saavutasid kliimameetmete sotsiaalfondi määruse III lisa „Liikmesriikide sisekontrollisüsteemidele esitatavad põhinõuded“ raames seoses liikmesriikide võimalusega määrata rohkem kui üks asutus, kellele on usaldatud maksetaotlustele lisatava liidu vahendite haldaja kinnituse allkirjastamine, võib põhjustada ebatõhusust ja kohustuste hajumist ning tekitada segadust ametiasutuste rollide suhtes.

Tulemusliku rakendamise tagamiseks tuleb kehtestada selged kohustused. Määrata võiks juhtiva koordineerimisasutuse, kes vastutaks üldiselt kava ettevalmistamise eest ja oleks komisjoni peamine kontaktpunkt. Koordineerimisasutus peaks vastutama kava üldise täitmise tagamise, riigi teiste asutustega koordineerimise (sealhulgas sidusus muude ELi vahenditega), vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste saavutamisel tehtud edusammude jälgimise, kavasse muudatuste tegemise ja aruandluse eest. Selleks et vastutus fondist maksete taotlemise eest oleks selge, soovitatakse tungivalt, et iga liikmesriik määraks maksetaotlustele lisatava liidu vahendite haldaja kinnituse allkirjastamiseks ainult ühe asutuse. Samuti peavad nad määrama auditeid teostava(d) asutuse(d) (vt III lisa punkt 5).

Liikmesriigid võivad kliimameetmete sotsiaalfondist toetatavate meetmete ja investeeringute seire, koordineerimise ja rakendamise teha ülesandeks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (31) (edaspidi „ühissätete määrus“) kohaste ühtekuuluvuspoliitika kavade korraldusasutustele. Kui liikmesriigid kavatsevad seda teha, peavad nad sellest oma kavas teatama. Kui see kavatsus on kavasse lisatud, loetakse ühtekuuluvuspoliitika kavade korraldusasutuste jaoks kehtestatud juhtimis- ja kontrollisüsteemid, millest on komisjonile teatatud, kliimameetmete sotsiaalfondi määruse nõuetele vastavaks (kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 11 lõige 3). Kõigi muude asutuste puhul tuleb korraldada ametlik määramisprotsess, et kehtestada nõuetekohased juhtimis- ja kontrollisüsteemid, mis tagavad piisava kindlusega, et ELi finantshuvid on kaitstud.

Komisjon peab kontrollima kehtestatud haldus- ja menetluskorda, et teha kindlaks selle nõuetekohasus.

14.   Vahendite ümberpaigutamine

a)   Fondist vahendite ümberpaigutamine

i.   Vahendite ümberpaigutamine ühissätete määruse kohastesse eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatesse fondidesse

Kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 11 lõike 2 kohaselt võivad liikmesriigid oma kavades teatavatel tingimustel taotleda, et nende maksimaalsest iga-aastasest kliimameetmete sotsiaalfondi rahaeraldisest kuni 15 % paigutatakse ümber ühissätete määruse kohastesse eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatesse fondidesse.

Oluline on tähele panna, et i) vahendeid eraldatakse kliimameetmete sotsiaalfondile igal aastal (vt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 30d lõige 4) ning kliimameetmete sotsiaalfondi määruse kohaselt võivad liikmesriigid ümber paigutada 15 % iga-aastasest rahaeraldisest – mitte kogu ajavahemikuks 2026–2032 ette nähtud eraldisest – ühes osas, ning et ii) ühissätete määruse kohaselt saab eelarvelisi kulukohustusi võtta ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027. Seetõttu ei saa liikmesriigid ümber paigutada kogu summat ühes osas, s.t 15 % nende maksimaalsest rahaeraldisest, mis on esitatud kliimameetmete sotsiaalfondi määruse II lisas ning kehtestatud alates kliimameetmete sotsiaalfondi algusest, kuna see väärtus põhineb liikmesriikidele ajavahemikuks 2026–2032 ette nähtud kogueraldisel.

Liikmesriigid võivad paluda paigutada nende iga-aastasest 2026. ja 2027. aasta rahaeraldisest kuni 15 % ümber nii, et muudetakse ühissätete määruse kohaseid programme. Tegelikud iga-aastased ümberpaigutamised rakendatakse kooskõlas iga-aastase eelarvemenetlusega. Lisaks sõltuvad programmides 2027. aasta järgse perioodi jaoks ette nähtud korraldused 2027. aasta järgsest mitmeaastasest finantsraamistikust. Ümberpaigutatud vahendeid tuleb kasutada kooskõlas ühissätete määrusega ja seda fondi reguleeriva määrusega, kuhu kliimameetmete sotsiaalfondi vahendid ümber paigutatakse.

Kooskõlas ühissätete määruse artikliga 26b peavad kliimameetmete sotsiaalfondist ümber paigutatud vahendid toetama kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artiklis 3 sätestatud eesmärke ning olema kooskõlas kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artiklis 8 kirjeldatud rahastamiskõlblike meetmete ja investeeringutega. Lisaks tuleb ümberpaigutatud vahendeid rakendada vastavalt vastuvõtva fondi eeskirjadele, eelkõige ühissätete määrusele ja fondispetsiifilistele normidele. Sellest tulenevalt peaksid liikmesriigid kasutama ühissätete määrusega või fondispetsiifiliste määrustega ette nähtud ühiseid näitajaid ja programmispetsiifilisi näitajaid ning maksekorda.

Kui vahendeid paigutatakse fondist ümber eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatesse programmidesse, suurenevad eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatele programmidele tehniliseks abiks ette nähtud maksimumsummad proportsionaalselt kindlaksmääratud tehnilise abi protsendimääraga, mida kohaldatakse kliimameetmete sotsiaalfondist ümberpaigutamise järgselt suurenenud summade suhtes (kooskõlas ühissätete määruse artikliga 36). Kliimameetmete sotsiaalfondist eraldatava tehnilise abi maksimumsumma (2,5 % kliimameetmete sotsiaalkava hinnangulisest kogukulust) väheneb siiski proportsionaalselt summaga, mis paigutatakse ümber eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatesse fondidesse.

ii.   Kliimameetmete sotsiaalfondi vahendite ümberpaigutamine programmi „InvestEU“

Liikmesriigid võivad lisada oma kavasse hinnangulise kogukulu alla rahalise sissemakse, mis tehakse programmi „InvestEU“ liikmesriigi osasse, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2021/523 (32) (kooskõlas kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 11 lõikega 4). Need kulud ei tohi ületada 4 % kava jaoks ette nähtud maksimaalsest rahaeraldisest. Kavas esitatud asjakohased meetmed peavad vastama kliimameetmete sotsiaalfondi määrusele.

b)   Vahendite ümberpaigutamine fondi

Liikmesriik võib taotleda, et eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate programmide raames eraldatud vahendid paigutatakse ümber kliimameetmete sotsiaalfondi vastavalt ühissätete määruses sätestatud tingimustele (vt kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 11 lõige 1).

Kuni 5 % iga fondi esialgsest vastavalt kõnealusele määrusele eelarveperioodiks 2021–2027 ette nähtud riiklikust eraldisest võib ümber paigutada mis tahes muusse eelarve otsese või kaudse täitmise alla kuuluvasse ELi rahastamisvahendisse, kuid üksnes asjaomase liikmesriigi kasuks (vt ühissätete määruse artikkel 26). Kohaldatakse täies ulatuses selle ELi rahastamisvahendi eeskirju, millesse vahendid ümber paigutatakse.

See säte võimaldab liikmesriigil suurendada kliimameetmete sotsiaalfondist kättesaadavaid vahendeid. Liikmesriigid võivad sellist ümberpaigutamist taotleda ühissätete määrusega hõlmatud programmi tehtava muudatuse osana. Ajavahemikku 2021–2027 hõlmava ühissätete määruse artikli 26 lõike 3 kohaselt peavad liikmesriigid taotletavat ümberpaigutamist põhjendama, pidades silmas vastastikust täiendavust ja saavutatavat mõju. Koos taotlusega tuleb esitada muudetud programm või programmid vastavalt ühissätete määruse artiklile 24.

III.   KAVADE KOOSTAMINE JA ESITAMINE

1.   Analüüs ja üldine mõju

a)   Eeldatav mõju, mida HKS2 avaldab vähekaitstud rühmadele

Kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 6 lõike 1 punkti d kohaselt peavad kavad sisaldama hinnangut selle kohta, milline tõenäoline mõju on HKS2st tuleneval hinnatõusul leibkondadele, eelkõige energiaostuvõimetuse ja transpordivaesuse määradele, ning mikroettevõtjatele. Liikmesriigid peavad analüüsima seda mõju iga liikmesriigi jaoks asjakohasel territoriaalsel tasandil, võttes arvesse selliseid riiklikke eripärasid ja aspekte nagu juurdepääs ühistranspordile ja põhiteenustele ning tehes kindlaks kõige enam mõjutatud piirkonnad.

Et aidata hinnata HKS2st tuleneva hinnatõusu mõju vähekaitstud rühmadele vastavalt kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 6 lõikele 6, esitab komisjon ühise väärtusena hinnangulise, HKS2 mõjul kujuneva süsinikuhinna.

Kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 6 lõike 6 kohaldamisel viidatakse soovituslikele näitajatele, sealhulgas süsinikuhindadele, mida kasutatakse 2025. aastal kasvuhoonegaaside heite prognooside kohta aru andmisel ning millest anti liikmesriikidele teada energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse kontekstis. Käesolevas dokumendis esitatud HKS2 süsinikuhinna trajektoor aastatel 2027–2030 põhineb soovitustel, mis esitati liikmesriikidele 2023. aasta märtsis riiklike energia- ja kliimakavade ajakohastamise raames („Recommended parameters to model ETS2 in the context of the update of NECP“), kuid hindu on ajakohastatud 2020. aasta hindadelt 2023. aasta hindadele. Kooskõlas kõnealuse dokumendiga on järgmises tabelis 1 esitatud HKS2 puhul kasutatava ühise väärtuse trajektoor (33).

Tabel 1

HKS2 hinnangulise süsinikuhinna ühise väärtuse ühtlustatud trajektoor

 

eurot 2023. aasta hindades / tCO2

2027

30

2028

50

2029

55

2030

60

2031

60

2032

60

2030. aastaks prognoositud 60 eurot CO2 tonni kohta (2023. aasta hindades) on kooskõlas 2030. aastaks stsenaariumis „MIX“ uute HKSi kuuluvate sektorite jaoks modelleeritud HKSi hinnaga, mis on avaldatud HKSi läbivaatamise mõjuhinnangus.

HKS2 hind sõltub olulisel määral riiklike meetmete rakendamisest transpordi- ja ehitussektoris ning ELi õigusaktide rakendamisest. Kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 18 lõike 5 kohaselt peab iga liikmesriik 15. märtsiks 2029 hindama oma kava asjakohasust, võttes arvesse HKS2 tegelikku otsest mõju. See annab võimaluse analüüsida HKS2 tegelikku mõju võrreldes eeldustega, millele tugineti 2025. aastal kava koostades.

Liikmesriigid võivad teha tundlikkusanalüüse, kuid kavas esitatud peamine stsenaarium ja tulemused peaksid põhinema ühisel väärtusel.

Isegi kui liikmesriik on juba kehtestanud süsinikuhinna hoone- ja maanteetranspordisektorite jaoks, peaks ta oma kavas analüüsi tegemisel siiski kasutama ühise väärtusena esitatud HKS2 hinnangulist süsinikuhinda. Liikmesriigid peaksid selgitama, mil määral on riiklik süsinikuhind asjaomaseid sektoreid enne HKS2 kasutuselevõtmist juba mõjutanud. Nad võiksid kavasse lisada selle mõju analüüsi, kui see analüüs on juba tehtud. Kõige olulisem on see, et liikmesriigid peaksid selgitama aastateks 2026–2032 prognoositud süsinikuhinna taset (eristades riikliku süsinikumaksu ja HKS2 hinna ühise väärtuse trajektoore), kuid keskenduma analüüsis võimalikult suures ulatuses HKS2 (täiendavale) mõjule.

Kui liikmesriik esitab 31. detsembriks 2030 taotluse rakendada heitkogustega kauplemise direktiivi artikli 30e lõike 3 punkti a kohast HKS2 erandit, peaks tema kavas esitatud analüüs põhinema ka HKSi hinnangulise süsinikuhinna ühisel väärtusel. Isegi kui liikmesriik vastab erandi üldtingimustele, saab erandi kohaldamise teada alles pärast iga aastat, kuna see sõltub sellest, kas asjaomase liikmesriigi süsinikumaks on kõrgem kui keskmine HKS2 lubatud heitkoguse ühikute enampakkumishind (heitkogustega kauplemise direktiivi artikli 30e lõike 3 punkt b).

b)   Vähekaitstud rühmade hinnanguline arv ja kindlaksmääramine

Kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 6 lõike 1 punktides e ja f on sätestatud, et liikmesriigid peavad esitama oma kavades vähekaitstud rühmade kohta järgmise analüütilise teabe:

—

vähekaitstud leibkondade, vähekaitstud mikroettevõtjate ja vähekaitstud transpordikasutajate hinnanguline arv ja nende kindlaksmääramine ning

—

selgitus selle kohta, kuidas energiaostuvõimetuse ja transpordivaesuse mõisteid riiklikul tasandil kohaldatakse.

Liikmesriigid peavad esitama oma kliimameetmete sotsiaalkavas hinnangud, rühmade kindlaksmääramise kriteeriumid ja selgitused, sealhulgas kasutatud metoodika (vt kliimameetmete sotsiaalfondi määruse V lisas esitatud kliimameetmete sotsiaalkava vormi punkt 3). Vähekaitstud rühmade kindlaksmääramisel võivad liikmesriigid viidata näitajatele (nt sotsiaal-majanduslikud näitajad, sissetulekurühm, geograafiline jaotus, eluaseme liik), mis on kättesaadavad statistilistest andmetest, tuginedes kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artiklis 2 esitatud vähekaitstud rühmade määratlustele.

Liikmesriigid peavad oma kavades esitama ka energiaostuvõimetute ja transpordivaesuses leibkondade arvu ning nende vähekaitstud mikroettevõtjate arvu, kellele meetmed ja investeeringud on suunatud, et hinnata meetmete ja investeeringute mõju neile (kliimameetmete sotsiaalfondi määruse V lisa punkt 3.2). Kui see on asjakohane ja võimalik, peaksid liikmesriigid esitama jaotuse energiaostuvõimetute leibkondade ja transpordivaesuses leibkondade arvu ja mikroettevõtjate omanike soo järgi, et oleks võimalik hinnata ja jälgida soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas tehtud edusamme (finantsmääruse artikkel 22) (vt üksikasjalikum teave käesolevate suuniste II jaotise 12. jagu).

Vähekaitstud rühmade kindlaksmääramisel võivad liikmesriigid tugineda vähekaitstud rühmi käsitlevale olemasolevale statistikale ja väljakujunenud meetoditele ning ELi õigusaktidele, mis käsitlevad energiaostuvõimetute ja transpordivaesuses inimeste toetamist, võttes arvesse HKS2 hinnangulist mõju.

2023. aasta aruanne esmatähtsatele teenustele juurdepääsu kohta ELis (34) näitab, et madala ja väiksema keskmise sissetulekuga leibkonnad, eelkõige vaesuse ohus olevad leibkonnad (vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse riski määr (35)), juba kulutavad esmatähtsatele teenustele, sealhulgas energiale ja transpordile, suurema osa oma sissetulekust. Nad seisavad sellistele teenustele juurdepääsul silmitsi suurimate takistustega peamiselt seetõttu, et need ei ole neile taskukohased. Hinnatõus mõjutab neid leibkondi seetõttu kõige rohkem. Liikmesriigid võivad neile järeldustele tugineda vähekaitstud rühmade määratlemisel ja keskenduda konkreetselt vaesuse ohus olevatele leibkondadele, et kindlaks määrata vähekaitstud leibkonnad ja prognoosida nende arvu ning seada oma meetmetele eesmärgid.

Kavade eesmärgil energiaostuvõimetuse kindlakstegemiseks tehtav töö tuleks viia kooskõlla tööga, mida tehakse asjaomaste ELi õigusaktide ülevõtmiseks. Kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 2 punktis 1 esitatud energiaostuvõimetuse määratlus on sama kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2023/1791 (36) (edaspidi „energiatõhususe direktiiv“) esitatud määratlus. Liikmesriigid peaksid kõnealuse direktiivi üle võtma 11. oktoobriks 2025 ja esitama oma kliimameetmete sotsiaalkava 30. juuniks 2025. Seetõttu soovitatakse, et kliimameetmete sotsiaalkavades kasutatav energiaostuvõimetuse määratlus peaks olema kooskõlas energiatõhususe direktiivis ja seda üle võtvas aktis esitatud määratlusega ning et kliimameetmete sotsiaalkavades tuleks seda protsessi täiendavalt põhjendada, modelleerides ja analüüsides HKS2 mõju vähekaitstud leibkondadele.

Komisjoni soovitused energiaostuvõimetuse kohta (37)  (38) ja neile lisatud komisjoni talituste töödokumendid (39)  (40) võivad aidata liikmesriikidel kindlaks teha energiaostuvõimetust kooskõlas näitajatega, mis on neile kättesaadavad.

Liikmesriikidel soovitatakse transpordivaesuses olevate üksikisikute ja leibkondade kindlaksmääramisel arvesse võtma transpordivaesuse erinevaid mõõtmeid vastavalt kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 2 punktis 12 esitatud määratlusele.

Täpsemalt, kui olemasolevad andmed seda võimaldavad, peaksid liikmesriigid analüüsima taskukohasuse mõõdet koostoimes kättesaadavuse ja juurdepääsetavuse mõõtmetega. Selleks võib muu hulgas kombineerida teavet, mis käsitleb kulusid ja tulusid, elanikkonna georuumilist jaotust, ühistranspordi peatuste asukohti ja sõitude sagedust, sõitude mediaanaega, teedevõrgu üksikasju, erasõidukite määra kohaliku elanikkonna hulgas, jalgrattataristut ning oluliste sotsiaal-majanduslike tegevuste lähedust.

Transpordivaesuse kohta võivad liikmesriigid saada teavet transpordivaesuse uuringust, milles on esitatud määratlused, näitajad, tegurid ja leevendusstrateegiad (41)  (42).

c)   Meetmete ja investeeringute suunamine

Liikmesriigid saavad meetmed tulemuslikult suunata vähekaitstud leibkondadele, mikroettevõtjatele või transpordisektorile, nagu on täpsustatud kliimameetmete sotsiaalfondi määruses, üksnes juhul, kui neil on juurdepääs individuaalsetele haldusandmetele ning statistilistele või uuringuandmetele. Vähekaitstud rühmade tunnuste kindlaksmääramiseks tehtud statistilise analüüsi põhjal tuleb kehtestada konkreetsed meetmete ja investeeringute rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid. Selleks võivad liikmesriigid kasutada näiteks järgmisi andmeid:

—

sissetulekuandmed (nt eri eelarveallikatest);

—

küttesüsteemi liik (nt kas see kuulub HKS2 kohaldamisalasse);

—

eluasemeks oleva hoone kvaliteet (nt hoone hindamine energiamärgiste alusel);

—

vähekaitstud transpordikasutajate asukoht ja sõidule kuluv aeg (nt kasutades maa-/linnapiirkonna näitajat või aega, mis kulub selleks, et jõuda muude oluliste teenusteni, nagu töökoht, kool ja tervishoiuasutused);

—

ühistranspordi kättesaadavus, ühistranspordi kvaliteet, eraauto omamine jne;

—

transpordilahenduste piisavus (nt piiratud liikumisvõimega isikute juurdepääs ühistranspordile, täiendavad transpordivajadused, ohutus).

Kui liikmesriigid ei saa koguda kogu vajalikku teavet ja kõiki tõendeid, soovitatakse neil koguda võimalikult palju andmeid ja kehtestada nende põhjal rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, et vähekaitstud leibkonnad, vähekaitstud transpordikasutajad ja vähekaitstud mikroettevõtjad saaksid kliimameetmete sotsiaalfondi raames toetust taotleda ja esitada ise rohkem tõendeid. Kriteeriumide puhul on vaja arvestada sellega, et eeskirjad peavad olema võimalikult lihtsad.

Vähekaitstud rühmade jaoks ette nähtud meetmete ja investeeringute rakendamisel võivad liikmesriigid kasutada ka vahendajaid, nagu kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, tarbijaorganisatsioonid, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja valitsusvälised organisatsioonid, ühtsed kontaktpunktid, sotsiaaltöötajad, kohalikud ühendused ja finantsvahendajad. Kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 9 kohaselt peavad liikmesriigid ette nägema „vajalikud õiguslikud ja lepingulised kaitsemeetmed tagamaks, et kogu kasu kandub edasi vähekaitstud leibkondadele, vähekaitstud mikroettevõtjatele või vähekaitstud transpordikasutajatele“.

Mõned kliimameetmete sotsiaalfondi raames rahastamiskõlblikud meetmed ja investeeringud, mida rakendatakse vahendajate või muude üksuste kaudu, on kollektiivsed (nt ühistranspordile, transporditaristule või energiakogukondadele antav toetus). Nende meetmete puhul ei pruugi olla võimalik saada rahastamiskõlblikkuse kohta individuaalseid tõendeid, sest abisaajate ring võib olla veidi laiem. Sellistel juhtudel peavad liikmesriigid tõendama seda, et need meetmed toovad kasu peamiselt vähekaitstud rühmadele. Liikmesriigid peavad kavas esitama iga sellise meetme kohta nende vähekaitstud leibkondade, transpordikasutajate või mikroettevõtjate hinnangulise arvu, kes sellest meetmest kasu saavad (nt teatavas piirkonnas elavad rühmad). Samuti peavad nad selgitama, kuidas meetmest rahastamise kõlblike vähekaitstud leibkondade, transpordikasutajate või mikroettevõtjate osakaal on erakordselt suur.

Kui geograafiline teave ei ole piisav, võivad liikmesriigid tugineda kohalikele haldus- või uuringuandmetele. Seda võib olla vaja ka siis, kui vähekaitstud leibkondi või mikroettevõtjaid toetatakse energiakogukondade kaudu. Sellisel juhul peaksid liikmesriigid tagama, et valitud energiakogukonna antavast toetusest saavad kasu peamiselt vähekaitstud rühmad (see võib olla seotud nende üldise tegevusega või valitud projektidega, mille jaoks nad saavad eraldi toetus). Energiakogukondade kaudu võiks toetust anda ka nii, et aidatakse vähekaitstud leibkondadel või mikroettevõtjatel otseselt liituda nende energiakogukondadega, näiteks väljastades vautšereid (43).

Kuigi ka muud kui vähekaitstud rühmad võivad saada kasu kollektiivset laadi meetmetest ja investeeringutest, ei tähenda mõiste „saavad peamiselt kasu“ seda, et kavaga võib otse toetada muid kui vähekaitstud rühmi meetmete ja investeeringutega, mis neile individuaalset kasu annavad.

Mõned kavades sisalduvad üksikmeetmed ja -investeeringud võivad olla osa laiemale elanikkonnale suunatud ulatuslikematest kavadest. Kliimameetmete sotsiaalfondist eraldatavaid rahalisi vahendeid saab aga kasutada üksnes vähekaitstud rühmadele suunatud meetmete ja investeeringute rahastamiseks. Liikmesriigid peavad kindlaks määrama kava alusel rahastatavad abisaajad, kes vastavad kliimameetmete sotsiaalfondist toetuse saamise kriteeriumidele. Kava rakendamise ajal peaks liikmesriikidel olema võimalik jälgida, milliseid edusamme tehakse vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste saavutamisel ning kuidas kava rakendamisel jõutakse sihtrühmadeni.

d)   Vähekaitstud mikroettevõtjad

Kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 2 punktis 11 sätestatud vähekaitstud mikroettevõtjate määratluses viidatakse mõjule, mida HKS2 avaldab mikroettevõtjatele hoonete ja maanteetranspordi sektorites, ning sellele, et neil puuduvad nende „tegevuse eesmärgil“ „vahendid kas nende kasutatava hoone renoveerimiseks või heiteta või vähese heitega sõidukite ostmiseks või asjakohasel juhul alternatiivsetele säästvatele transpordiliikidele, sealhulgas ühistranspordile, üleminekuks“. Seega tuleks kliimameetmete sotsiaalfondi kontekstis mikroettevõtjat pidada vähekaitstuks üksnes juhul, kui tema äritegevus sõltub oluliselt kütusekulust kaubanduslikes/institutsioonilistes hoonetes või eluhoonetes või maanteetranspordis (44) ning tal puuduvad vahendid kütusekulu vähendamiseks (see võib sõltuda finantssuutlikkusest osta heiteta või vähese heitega sõidukeid ja nendega seotud taristuid ning tõhusamaid küttesüsteeme, suutlikkusest renoveerida nende kasutatavat hoonet või alternatiivide, näiteks ühistranspordi kättesaadavusest).

Liikmesriigid võivad otsustada, kuidas kavandada meetmeid ja investeeringuid vähekaitstud mikroettevõtjate jaoks, ning määrata kindlaks neile antava toetuse ulatuse. Olenemata sellest, kas nad suunavad kliimameetmete sotsiaalfondist antava toetuse vähekaitstud mikroettevõtjatele või mitte, peavad liikmesriigid kooskõlas kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 6 lõike 1 punktidega e ja d esitama järgmise teabe: „[...] vähekaitstud mikroettevõtjate [...] hinnanguline arv ja nende tuvastamine“ ja „hinnang selle kohta, milline on hoonetest ja maanteetranspordist pärit kasvuhoonegaaside heite lisamisest direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse tuleneva hinnatõusu tõenäoline mõju [...] mikroettevõtjatele“.

e)   Kliimameetmete sotsiaalfondiga hõlmatud vähekaitstud rühmi puudutavad HKS2 mõjuga seotud erijuhtumid

Nagu on märgitud käesolevate suuniste II jaotise 3. jaos, hõlmavad fondist toetatavate vähekaitstud leibkondade ja transpordikasutajate määratlused energiaostuvõimetuid leibkondi ning transpordivaesuses leibkondi ja üksikisikuid, keda HKS2 ei pruugi „oluliselt mõjutada“.

Kuigi liikmesriikidel soovitatakse tungivalt keskenduda oma toetuses HKS2 otsese mõju leevendamisele, on järgmises loetelus esitatud mõned näited võimalikest abisaajatest, keda HKS2 otseselt ei mõjuta. Neil abisaajatel ei ole õigust saada otsest sissetulekutoetust kliimameetmete sotsiaalfondilt, mis peab olema rangelt suunatud leibkondadele ja transpordikasutajatele, keda HKS2 otseselt mõjutab (kooskõlas kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 8 lõikega 2). Nad võivad siiski olla abikõlblikud selliste muude struktuurimeetmete jaoks, mis ei ole otsene sissetulekutoetus ning mis on loetletud kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 8 lõikes 1, tingimusel et nad on liigitatud vähekaitstud leibkondadeks või isikuteks, keda mõjutab energiaostuvõimetus või transpordivaesus.

—

Leibkonnad, kes kasutavad kodu kütmiseks tahket biokütust. Tahke biokütus ei kuulu HKS2 alla ja seega ei oleks HKS2-l nende leibkondade kodu kütmisele otsest mõju. Fondist võiks siiski ka neid leibkondi aidata, kui nad on energiaostuvõimetud (vähekaitstud leibkondade määratluse alusel). Neile võiks toetust anda ka selleks, et aidata neil loobuda tahkest biokütusest või suurendada oma kodu energiatõhusust.

—

Leibkonnad, kelle kodus juba on elektri- või kaugküte. Elektriküte ja suured kaugküttesüsteemid kuuluvad olemasoleva elektri- ja suurtööstuse heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS1) alla, mitte HKS2 alla, mis tähendab seda, et HKS2 ei mõjutaks neid leibkondi otseselt. Kui sellised leibkonnad on vähekaitstud ja energiaostuvõimetud, võiks neile siiski fondist toetust anda, näiteks nende kodu energiatõhususe suurendamiseks.

—

Transpordikasutajad, kellel ei ole sisepõlemismootoriga autot. Neid transpordikasutajaid HKS2 otseselt ei mõjutaks, kuigi nad võivad kasutada ühistransporti, mille suhtes rakendatakse HKS2 hinda. Transpordivaesuses leibkonnad või üksikisikud, kellel ei ole sisepõlemismootoriga autot, võivad samuti vastata kliimameetmete sotsiaalfondi toetuse tingimustele ning toetust võiks neile eelistatavalt anda selleks, et parandada nende juurdepääsu avalikule transpordile või ühiskasutuses liiklusvahenditele või aktiivse liikuvuse võimalustele.

—

Leibkonnad, kes saavad toetust taastuvate energiaallikate paigaldamiseks. Fondi eesmärk on leevendada HKS2 sotsiaalset mõju, mis tähendab seda, et taastuvenergialahenduste paigaldamise toetamine tuleks siduda, kui see on asjakohane, kütte-/jahutussüsteemi taastuvenergial töötamise jaoks ajakohastamisega, mis hõlmab vajalikke hoone tehnosüsteeme ja digilahendusi.

f)   Kavandatud meetmete ja investeeringute prognoositav mõju

Kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 6 lõike 1 punkti a kohaselt peavad liikmesriigid lisama oma kavadesse selgituse selle kohta, kuidas meetmed ja investeeringud aitaksid tulemuslikult kaasa fondi eesmärkide saavutamisele.

Liikmesriigid peaksid kavandatud meetmete ja investeeringute prognoositava mõju selgitamisel järgima kliimameetmete sotsiaalfondi määruse V lisa punkti 3.3.

See erineb aruandest, mida liikmesriigid peavad iga kahe aasta järel esitama (kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikkel 24), tuginedes kliimameetmete sotsiaalfondi määruse IV lisas loetletud näitajatele, ning mis peaks sõltuma kava tegelikust rakendamisest.

Komisjon annab tehnilise toe instrumendi kaudu liikmesriikidele nõu nende kliimameetmete sotsiaalkavade ettevalmistamise kohta. Toetatavatele liikmesriikidele antakse nõu selle kohta, kuidas analüüsida HKS2 mõju, määrata kindlaks vähekaitstud rühmad ning kavandatud meetmete ja investeeringute positiivne mõju. Metodoloogilised nõuanded kõnealuste analüüside tegemiseks ja nende peamised tulemused edastatakse kõigile liikmesriikidele kliimamuutuste eksperdirühma koosseisus, mis käsitleb kliimameetmete sotsiaalkavade rakendamist.

2.   Kava osad

a)   Üldpõhimõtted

Kava peaks olema üles ehitatud kolmele sidusale komponendile, millest igaüks käsitleb konkreetset valdkonda:

1.

hooned,

2.

maanteetransport (45),

3.

ajutine otsene sissetulekutoetus (kui on asjakohane).

Kavades tuleks esitada meetmed ja investeeringud kooskõlas kliimameetmete sotsiaalfondi määruse V lisas esitatud vormi (edaspidi „vorm“) punktiga 2. Ehitus- ja transpordisektori komponendid tuleks struktureerida vastavalt vormi punktile 2.1. Otsese sissetulekutoetuse komponent peaks vastama vormi punktile 2.2.

Liikmesriigid võivad sektorite ja vähekaitstud rühmade jaoks kehtestada oma prioriteedid, võttes arvesse HKS2 mõju analüüsi ja kindlaksmääratud vähekaitstud rühmi. Kliimameetmete sotsiaalfondi määruse kohaselt ei pea liikmesriigid hõlmama oma kavas kõiki valdkondi. Kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 4 lõikes 1 on märgitud, et kava peab sisaldama sidusaid kehtivaid või uusi meetmeid ja investeeringud, millega leevendatakse süsiniku hinnastamise mõju. Seepärast hindab komisjon, kas iga liikmesriigi kavas käsitletakse piisavalt HKS2 sotsiaalset mõju ja probleeme, mida see sihtrühmadele põhjustab. Komisjon julgustab liikmesriike käsitama esmatähtsana meetmeid ja investeeringuid, millel on eeldatavasti suurim mõju nendele rühmadele, säilitades samal ajal tasakaalustatud lähenemisviisi kõigis poliitikavaldkondades, võttes arvesse HKS2 mõju riigis. Komisjon võtab hindamisel arvesse ka täiendavat rahastamist.

Kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 16 kohaselt hindab komisjon kava asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust ja sidusust riigi olukorda arvesse võttes ning eelkõige seda, kas kava lahendab piisaval määral probleeme, mis on analüüsis kindlaks tehtud, kooskõlas kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 16 lõikega 3.

Samuti peavad liikmesriigid esitama vähekaitstud leibkondade hinnangulise arvu ning need kindlaks määrama, selgitama, kuidas tuleb energiaostuvõimetuse ja transpordivaesuse mõisteid riiklikul tasandil kohaldada, ning andma aru nii energiaostuvõimetuse kui ka transpordivaesuse kohta kooskõlas kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 6 lõike 1 punktidega e ja f. Seepärast peab kava sisaldama sidusaid ja tasakaalus meetmeid ja investeeringuid, millega püütakse lahendada HKS2 kasutuselevõtu põhjustatavaid peamisi probleeme riigi eripärasid arvesse võttes.

b)   Komponentide struktuur

Komponentidel peaks olema sisutihe struktuur koos üksteist vastastikku täiendavate meetmete ja investeeringutega. Kava komponendid on selle kõige olulisemad osad, mis koosnevad seotud meetmetest ja investeeringutest, mille eesmärk on lahendada konkreetseid probleeme ühes kahest sektorist (ehitus või transport). Need meetmed ja investeeringud peaksid olema sidusad ja sisaldama üksteist vastastikku tugevdavaid tegevusi. Liikmesriikidel soovitatakse esitada iga komponent eraldi, esitades selle kohta järgmised üksikasjad (46):

1.

meetmed ja investeeringud: komponendis sisalduvaid meetmeid ja investeeringuid tuleks selgelt kirjeldada ning täpsustada, kuidas need aitavad kaasa fondi eesmärkide saavutamisele;

2.

vahe-eesmärgid, sihtväärtused ja ajakava: iga meetme või investeeringu jaoks tuleks kehtestada vahe-eesmärgid ja sihtväärtused ning nende rakendamise ajakava;

3.

rahastamine ja maksumus: tuleks esitada teave meetmete ja investeeringute rahastamise ning seotud kulude kohta.

3.   Meetmete ja investeeringute kirjeldus

Selles punktis esitatakse mõningad üldised juhised selle kohta, mis liiki meetmeid ja investeeringuid võiks kavadesse lisada, ilma et see mõjutaks komisjoni poolt liikmesriikide esialgsete kavade hindamise tulemusi.

Kliimameetmete sotsiaalkavad peavad sisaldama iga meetme ja investeeringu hoolikat põhjendust, milles selgitatakse, miks neid võetakse, ning esitatakse nende eesmärgid ja ajakava ning seosed muude algatustega. Need üksikasjad on hädavajalikud nende tulemuslikkuse hindamise jaoks.

Kui meetmed ja investeeringud on ette nähtud vähekaitstud rühmade toetamiseks teataval territooriumil või piirkonnas (pärast kliimameetmete sotsiaalfondi määruse V lisa punktis 4.5 nõutud geograafiliste eripärade analüüsimist), peaksid liikmesriigid selle selgelt märkima asjaomase meetme või investeeringu kirjeldusesse.

Lisaks tuleb kavas selgitada, kuidas iga meede või investeering vastab põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“. Selgituses tuleks viidata tehniliste suuniste punkti 2 kohasele stsenaariumile, mis asjaomasel juhul kehtib. Vastavalt käesolevatele suunistele peaksid liikmesriigid täitma järgmise tabeli, et näidata, et iga meede ja investeering on selle põhimõttega kooskõlas. Meede või investeering võib hõlmata mitut tegevust ja vara. Tabelis tuleks üksikasjalikult näidata, millisele lähenemisviisile on iga tegevuse ja vara puhul tuginetud, et tõendada põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimist, sealhulgas juhul, kui selle põhimõtte järgimiseks on tuginetud eri lähenemisviisidele.

Lähenemisviis

Tegelik kasutus

Kas selle meetme või investeeringu alla kuulub tegevusi ja/või varasid, mis on lisatud ühte või mitmesse sektoripõhisesse lisasse? (tehniliste suuniste punkt 2.1)

Kui jah, märkige tegevuste ja/või varade kood (vt asjaomased tehnilised suunised). Sellesse kategooriasse ei või kuuluda ükski väljajäetud tegevus.

Kui ei, siis märkige see siia lahtrisse.

Kas selle meetme või investeeringu alla kuulub tegevusi ja/või varasid, mida ei ole nimetatud sektoripõhistes lisades ning mis ei tugine tehniliste suuniste punktides 2.3 ja 2.4 esitatud alternatiivsetele lähenemisviisidele? (tehniliste suuniste punkt 2.2)

Kui jah, esitage alljärgnevalt tabel, mis järgib tabelit 1, iga kavandatava tegevuse/vara kohta, mida ei ole nimetatud sektoripõhistes lisades. Tehniliste suuniste punktis 2.2 on esitatud kontrollnimekiri põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ põhjaliku hindamise jaoks. Sellesse loetelusse ei või kuuluda ükski sektoripõhistes lisades esitatud väljajäetud tegevus.

Kui ei, siis märkige see siia lahtrisse.

Kas selle meetme või investeeringu alla kuulub tegevusi ja/või varasid, mis on hõlmatud ELi taksonoomiaga (oluline panus) ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste sõelumiskriteeriumidega? (tehniliste suuniste punkt 2.3)

Kui jah, loetlege taksonoomiat käsitlevate delegeeritud õigusaktide kohased tegevused.

Kui ei, siis märkige see siia lahtrisse.

Kas see meede või investeering on finantstoode, mida rakendatakse programmi „InvestEU“ liikmesriigi osa raames kooskõlas tehniliste suuniste punktiga 2.4?

Märkige, kas meede või investeering kuulub sellesse kategooriasse.

Kui ei, siis märkige see siia lahtrisse.

Nagu on nõutud kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 6 lõikega 4, on komisjon avaldanud teatise, milles esitatakse kokkuvõtlikult head tavad, mida järgitakse kulutõhusate meetmete puhul, mida võiks kliimameetmete sotsiaalfondist rahastada (47). Komisjoni kliimameetmete sotsiaalfondi veebisaidil on avaldatud heade tavade rubriik (48). Lisaks sellele toetab komisjon tehnilise toe instrumendi kaudu mitut liikmesriiki nende kliimameetmete sotsiaalkavade ettevalmistamisel. Tehnilise toe instrumendis on komponent, mille kaudu antakse osalevatele liikmesriikidele nõu sobivate meetmete ja investeeringute kohta, mida nad võiksid oma kavadesse lisada. Tehnilise toe instrumendi projekti peamisi tulemusi jagatakse kõigi liikmesriikidega.

a)   Hoonete renoveerimine

Kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 8 lõike 1 punktis a on sätestatud, et liikmesriigid võivad oma kavade hinnangulise kogumaksumuse hulka arvata meetmed ja investeeringud, mille eesmärk on

„a)

toetada hoonete renoveerimist, eelkõige vähekaitstud leibkondade ja vähekaitstud mikroettevõtjate puhul, kelle kasutuses on suurima energiakuluga hooned, sealhulgas üürnike ja sotsiaaleluruumides elavate inimeste puhul.“

Kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 2 punkti 13 kohaselt on „hoonete renoveerimine“ igasugune hoonete renoveerimine, mis on seotud energiaga ja mille eesmärk on hoonete energiatõhususe suurendamine, nt hoone välispiirete, st seinte, katuse ja põranda isoleerimine, akende väljavahetamine ning hoone tehnosüsteemide paigaldamine, mis vastavad asjakohastele riiklikele ohutusnormidele. Liikmesriike julgustatakse rakendama ambitsioonikaid renoveerimismeetmeid, millega saavutatakse vähemalt keskmine renoveerimistase, nagu on sätestatud komisjoni soovituses (EL) 2019/786, (49) et tagada püsiv mõju vähekaitstud rühmadele.

Eelkõige selleks et vahendeid tõhusalt suunata ja sihtotstarbeliselt eraldada, peaksid liikmesriigid nende meetmete kavandamisel võtma arvesse, et vähekaitstud leibkonnad ja mikroettevõtjad ei saa tavaliselt endale lubada renoveerimiskulude ettemaksmist. Kuigi ettemaksed makstakse hiljem tagasi, ei pruugi neil olla lihtne krediiti saada ning nad ei pruugi saada kasu maksudega seotud preemiatest ja mahaarvamistest, kuna nende tulumaks / äriühingu tulumaks on minimaalne. Seepärast tuleks meetmete ja investeeringute kavandamisel võtta arvesse vähekaitstud rühmade piiratud finantssuutlikkust või -teadmisi ning need meetmed ja investeeringud peaksid olema võimalikult kliendisõbralikud.

Lahendusi vähekaitstud rühmade vajaduste rahuldamiseks on pakutud komisjoni avaldatud märkuses kulutõhusate meetmete kohta (50) ja suunistes, mis on lisatud komisjoni soovitusele energiaostuvõimetuse kohta (51). Lisaks sellele võiksid liikmesriigid siduda oma rahalised meetmed energiatõhususe parandamiseks ja kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks hoonete renoveerimisel kavandatud või saavutatud energiasäästu ja parandustega (st toetust saab kohandada vastavalt saavutatud säästule: mida suurem sääst, seda suurem toetus). Veelgi tuleks edendada alternatiivseid rahastamiskavasid, millega lihtsustatakse investeeringute rakendamist. Kolmandad isikud peaksid neid kasutama vähekaitstud rühmade kui lõplike vahendite saajate jaoks (sealhulgas rahastamisvahendid ja eelarvetagatised, nagu sooduslaenud, et vähendada laenatud kapitali kulusid hoonete energiatõhusaks renoveerimise kavade jaoks, samuti maksuvabastused või -vähendused). Täiendavad nõuanded on esitatud käesolevate suuniste II jaotise 7. jao punktis d.

b)   Taskukohased energiatõhusad eluasemed, sealhulgas sotsiaaleluruumid, ja taskukohaste energiatõhusate lahenduste toetamine

Kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 8 lõike 1 punkti b kohaselt võivad liikmesriigid lisada oma kavadesse meetmed ja investeeringud, mille eesmärk on

„b)

toetada juurdepääsu taskukohastele energiatõhusatele eluasemetele, sealhulgas sotsiaaleluruumidele.“

Kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 8 lõike 1 punkti b kohaste meetmete ja investeeringute eesmärk peaks olema parandada vähekaitstud leibkondade juurdepääsu energiatõhusatele hoonetele, sealhulgas anda sihtotstarbelist toetust sotsiaaleluruumide projektidele, millega tagatakse suur energiatõhusus ja elanikele väiksemad kulud. Energiatõhusate elamute ehitamisel on aluseks hoonete energiatõhususe direktiivi ja energiatõhususe direktiivi nõuded. Need meetmed ja investeeringud hõlmavad uute sotsiaaleluruumide ja taskukohaste eluasemete ehitamist vähekaitstud ja energiaostuvõimetutele inimestele, samuti olemasolevate kasutamata või kasutusotstarbe muutmist ootavate hoonete kasutusotstarbe muutmist (näiteks kontorihooned, tööstusalad või avalikud ruumid, mida saaks muuta energiatõhusateks taskukohasteks eluasemeteks, sealhulgas sotsiaaleluruumideks), kuid ei piirdu sellega. Inspiratsiooni võib leida ka renoveerimislaine juhtalgatustest, (52) näiteks taskukohase eluaseme algatusest.

c)   Süsinikuheite vähendamise meetmed ja investeeringud

Kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 8 lõike 1 punkti c kohaselt võivad liikmesriigid lisada oma kavadesse meetmeid ja investeeringuid, mille eesmärk on

„c)

aidata kaasa hoonete kütmise ja jahutamise ning neis toiduvalmistamise süsinikuheite vähendamisele, nt elektrifitseerimise kaudu, pakkudes juurdepääsu taskukohastele ja energiatõhusatele süsteemidele ning integreerides taastuvenergia tootmist ja salvestamist, muu hulgas taastuvenergiakogukondade, kodanike energiakogukondade ja muude aktiivsete tarbijate kaudu, et edendada taastuvenergia omatarbimise kasutuselevõttu, nt energiajagamist ja taastuvenergiaga vastastikust kauplemist ning arukate võrkude ja kaugküttevõrkudega ühinemist, mis aitab saavutada energiasäästu või vähendada energiaostuvõimetust.“

Hoonete kütmise ja jahutamise ning seal toiduvalmistamise elektrifitseerimine tähendab meetmeid ja investeeringuid, mille eesmärk on vähendada kütmise/jahutamise ja toiduvalmistamise CO2-mahukust tänu sellele, et energiakandjana hakatakse kasutama elektrit. Meetmed ja investeeringud peaksid vähendama fossiilkütuste kulu ja asendama fossiilkütustel põhinevad tehnoloogiad tõhusamate, muudel allikatel kui fossiilkütustel põhinevate tehnoloogiatega, eelistatavalt elektriliste tehnoloogiatega, mis vähendab veelgi liikmesriikide energiaallikate jaotuse süsinikuheidet. Suunised, (53) mis on lisatud komisjoni soovitusele energiaostuvõimetuse kohta, (54) annavad hea ülevaate struktuurimeetmetest, millega saab energiaostuvõimetust vähendada.

Taastuvenergia tootmise ja salvestamise integreerimine tähendab meetmeid ja investeeringuid, mis suurendavad taastuvenergia tootmise ja vajaduse korral salvestamise võimsust ja ühendavad need võrku. Muud meetmed ja investeeringud võiksid hõlmata i) arukate tehnoloogialahenduste, nagu nutiarvestid või laadimistaristu, integreerimist hoonetesse; ii) tarbimiskaja edendamist; iii) energiakogukondade tegevuse toetamist ning iv) energiajagamist aktiivsete tarbijate poolt.

„Aktiivne tarbija“ on määratletud kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 2 punktis 15, kasutades elektridirektiivi artikli 2 punktis 8 esitatud määratlust, ja „kodanike energiakogukond“ kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 2 punktis 16, kasutades elektridirektiivi artikli 2 punktis 11 esitatud määratlust (55). Taastuvenergia „taastuvenergiakogukond“ on kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 2 punkti 17 kohaselt sätestatud taastuvenergia direktiivi artikli 2 punktis 16 ja „taastuvenergiaga vastastikune kauplemine“ kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 2 punkti 18 kohaselt taastuvenergia direktiivi artikli 2 punktis 18 (56).

Energiakogukondadele antava toetuse võiks kavandada nii, et see rahuldaks muu hulgas vähekaitstud rühmade energiavajadusi, näiteks rahastades vähekaitstud inimeste osalemist nendes kogukondades, rahastades nende kogukondade projekte, millest võivad kasu saada ka vähekaitstud rühmad (näiteks jagades elektrit väikese sissetulekuga või vähekaitstud leibkondadega) või rahastades energiakogukondi otse, tingimusel et nendesse kuulub vähekaitstud leibkondi. Toetust võib saada uue tootmisvõimsuse arendamiseks, aga ka energiatõhususe teenuste jaoks, teadlikkuse parandamiseks ja suutlikkuse suurendamiseks.

d)   Teadlikkuse parandamise meetmed

Kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 8 lõike 1 punkti d kohaselt võivad liikmesriigid lisada oma kavadesse meetmeid ja investeeringuid, mille eesmärk on

„d)

pakkuda sihipärast, ligipääsetavat ja taskukohast teavet, koolitust, teadlikkuse tõstmist ja nõustamist kulutõhusate meetmete ja investeeringute, hoonete renoveerimiseks saadaolevate toetuste, energiatõhususe ning kestliku ja taskukohase liikuvuse ja transpordi alternatiivide kohta.“

Head näited meetmetest ja investeeringutest, mis on suunatud vähekaitstud leibkondadele ja inimestele, keda mõjutavad energiaostuvõimetus ja transpordivaesus, ning annavad neile teavet energia taskukohasuse ja kättesaadavuse kohta, on esitatud komisjoni soovituses energiaostuvõimetuse kohta ja sellele lisatud suunistes (57) ning komisjoni avaldatud märkuses kulutõhusate meetmete ja investeeringute heade tavade kohta (58). Vähekaitstud leibkondadele mõeldud teavituskampaaniatel on oma eripärad ja need tuleks suunata otse nimetatud sihtrühmadele selliste usaldusväärsete kanalite kaudu nagu eesliinitöötajad (kes ei pea tingimata nõustama energiaküsimustes, kuid võivad anda leibkondadele teavet muude usaldusväärsete teenusepakkujate kohta, nagu ühtsed kontaktpunktid, tarbijanõustamiskeskused või tarbijate abitelefonid) ning need peavad olema kohandatud eri liiki vähekaitstud leibkondade vajadustele.

e)   Energiatõhusad lahendused

Kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 8 lõike 1 punkti e kohaselt võivad liikmesriigid lisada oma kavadesse meetmeid ja investeeringuid, mille eesmärk on

„e)

toetada avaliku ja erasektori üksusi, sealhulgas sotsiaaleluruumide pakkujaid, eelkõige avaliku ja erasektori ühistuid, taskukohaste energiatõhusate lahenduste ja asjakohaste rahastamisvahendite väljatöötamisel ja pakkumisel kooskõlas fondi sotsiaalsete eesmärkidega.“

Artikli 8 lõike 1 punkti e kohaste meetmete ja investeeringute eesmärk peaks olema toetada avaliku ja erasektori üksusi, et töötada välja lahendused ja rahastamismehhanismid, mis on kohandatud vähekaitstud leibkondade ja mikroettevõtjate vajadustele, võttes arvesse nende väga piiratud võimalusi saada alginvesteeringute katmiseks kommertsrahastust. Rahastamisvahendite (nt laenud ja tagatised, aga ka uuenduslikumad rahastamislahendused) kasutamine nende meetmete toetamiseks võib aidata kaasata täiendavaid era- ja avaliku sektori investeeringuid. Kuigi kohalikud omavalitsused, energiateenuse ettevõtjad, kommunaalettevõtjad, energiaagentuurid ja muud vahendajad võivad selliseid meetmeid ja investeeringuid rakendada, peaksid neist alati lõplikku kasu saama energiaostuvõimetud vähekaitstud leibkonnad ja vähekaitstud mikroettevõtjad. Kui liikmesriik toetab selliseid avalik-õiguslikke või eraõiguslikke üksusi, peab ta tagama, et kogu kasu kandub kooskõlas kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikliga 9 edasi lõppsaajale ja esitama selle kohta vajalikud tõendid.

Kõigi III jaotise 3. jao punktides a, b, c, d ja e nimetatud meetmete ja investeeringute puhul, mis on seotud hoonetega, võiksid liikmesriigid selleks, et tagada kavas sisalduvate meetmete ja investeeringute maksimaalne mõju (üksikasjalikum teave on esitatud näiteks komisjoni avaldatud märgukirjas kulutõhusate meetmete heade tavade kohta (59)), teha järgmist:

—

lähtuda esmajoones energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttest. Vähekaitstud leibkondade kasutuses olevate hoonete renoveerimine vähemalt keskmisel tasemel peaks olema esimene valik, et vähendada energiatarbimist ja sellega seotud energiakulusid. Kui võimalik, tuleks kaaluda täielikku renoveerimist, et maksimeerida energiasäästu, vähendada CO2 heidet ja vältida korduvaid haldustoiminguid. On juhtumeid, kus hoonete energiatõhususe mõõtmise, reguleerimise ja haldamise seadmete paigaldamise toetamine või individuaalsed hoonete energiatõhusaks renoveerimise meetmed, mis on loetletud tehniliste suuniste lisas hoonete kohta (ja taksonoomiamääruse kohases taksonoomia kliimaalases delegeeritud õigusaktis (I lisa 7. jagu)), võivad olla asjakohased kulutõhusad lahendused;

—

valida hoonete renoveerimisel iga ehituselemendi jaoks pika tehnilise elueaga komponent, et vähendada tulevaste renoveerimiste sagedust. Kasutada demonteeritavaid tooteid ja tooteid, milles ringlussevõetud materjali sisaldus on võimalikult suur, ning maksimeerida renoveerimise käigus saadud materjalide korduskasutamist ja kasutada uue põlvkonna materjale, sealhulgas bioressursipõhiseid tooteid ja looduspõhiseid lahendusi;

—

asendada hoone konstruktsiooni renoveerimisel kütte- või jahutusseadmed ning paigaldada taastuvenergia (nimelt päikesepaneelid ja päikese soojusenergia seadmed) ja energia salvestamise seadmed;

—

kaaluda, kas soojuspumpade paigaldamisel koos selliste taastuvenergiaseadmetega nagu päikesepaneelid ja/või päikese soojusenergia seadmed (oma tarbeks või muuks tarbimiseks) oleks eeliseid;

—

toetada investeeringuid vähekaitstud leibkondade ja vähekaitstud mikroettevõtjate tõhusatesse elektrilistesse toiduvalmistamisseadmetesse ja ventilatsiooni (sealhulgas väljatõmbeseadmetesse). Muud köögiseadmed (nt külmikud) ei kuuluks sellesse kategooriasse, sest need töötavad elektril ja neid ei mõjuta HKS2;

—

edendada kiiremat otsuste tegemist energiatõhususe ja süsinikuheite vähendamise lahenduste kohta kortermajades, energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet järgivat linnaplaneerimist, kogukonna ja kohaliku tasandi teabevahetust energiatõhususe ja eluasemete süsinikuheite vähendamise kohta või ettevõtja sotsiaalse vastutuse lähenemisviise, millega välditakse mitte-minu-tagahoovis-hoiakut;

—

julgustada vähekaitstud leibkondi ja vähekaitstud mikroettevõtjaid saama tootvateks tarbijateks ja jagama või müüma elektrit, ning kui see on asjakohane, soodustada oma tarbeks toodetud energia tarbimist;

—

julgustada vähekaitstud leibkondi ja vähekaitstud mikroettevõtjaid ühinema energiakogukondadega, pakkudes näiteks vautšereid liitumis- või registreerimiskulude katmiseks. Kaaluda selliste energiajagamiskavade loomist, millega pööratakse erilist tähelepanu vähekaitstud leibkondade abistamisele, ja toetada vähekaitstud leibkondi nendega ühinemisel;

—

kaaluda piirkonnapõhise ja geograafilise paiknemise kasutamist (kooskõlas kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 6 lõike 1 punktiga p) või naabruskonna lähenemisviisi kasutamist, kui see on asjakohane, või sotsiaaleluruumide või muude ühenduste kaasamist, et meetmeid võimalikult ulatuslikult ja sihipäraselt rakendada;

—

kaaluda üleujutusriski maandamiseks paralleelselt kliimameetmete sotsiaalfondist rahastatavate meetmete või investeeringutega selliste piirkondliku tasandi meetmete rakendamist, mida ei rahastata kliimameetmete sotsiaalfondist, kui rahastatavaid meetmeid võetakse maa-alal, mille puhul on riiklike ametiasutuste koostatud üleujutusohu ja -riski kaartidel või riiklikus, piirkondlikus või kohalikus ruumilises planeeringus kindlaks tehtud märkimisväärne üleujutusrisk, välja arvatud juhul, kui ennetus-, kaitse- ja valmisolekumeetmeid on juba võetud. Kaaluda ka abi ja suuniste andmist projektiarendajatele selliste hoonete üleujutusriski hindamisel, mida nende projektid puudutavad, ja riskide juhtimisel kohapealsete meetmete abil (60);

—

võtta sihipäraseid haldussuutlikkuse meetmeid, sealhulgas koolitada kohapealseid töötajaid nõustama ja ennetavalt abistama vähekaitstud leibkondi haldusmenetluste alal või hoonete renoveerimistööde keerukuse küsimustes;

—

kaaluda ühtsete kontaktpunktide loomist, et pakkuda muu hulgas koostöös kohalike organisatsioonide ja finantsvahendajatega nõustamis- ja haridusteenuseid, mis käsitlevad erinevate rahastamisvõimaluste (toetused, erineva kaasrahastamise ja erinevate intressimääradega laenud ning rahastamisvahendid) ühendamist sõltuvalt sissetuleku tasemest, elutingimustest ja hoone liigist;

—

edendada energiatõhususe lepingute kasutamist ja kaasata kommunaal- või energiateenuseid osutavaid ettevõtjaid;

—

edendada energiamärgistes (ka energiaauditites või renoveerimispassides, kui need on olemas) soovitatud renoveerimismeetmete rahastamist ning kombineerida see võimaluse korral rahalise ja haldustoetusega, mida antakse energiamärgise väljastamiseks (arvestades, et paljudel vähekaitstud leibkondadel ei pruugi seda olla);

—

tegeleda omanike ja vähekaitstud üürnike huvide lahknemise ning väljatõstmisohuga (kui üürnikud on pärast renoveerimist kehtestatud üüritõusu tõttu sunnitud majast või korterist välja kolima), näiteks kohandades rendilepingute õigusraamistikku või andes omanikele intressivabasid laene, mis sõltuvad vähekaitstud üürnike sotsiaalsetest kaitsemeetmetest;

—

kaaluda rahastamislahendusi, mis ei nõua lõplikelt abisaajatelt ettemakseid, nt energiatõhususe lepingud või kommunaalteenustega seotud energiatõhususe kohustused. Kui renoveerimiskulud lisatakse võimalikult varakult igakuistele tagasimaksetele (nõuetele), vähendab kolmandate isikute poolne rahastamine nii renoveerimisega seotud eelarvekoormust kui ka hõlbustab nõuete ülekandmist, kui konkreetses eluruumis elanikud vahetuvad. See kehtib eelkõige uuenduslike kavade kohta, nagu arve- ja maksupõhine rahastamine, mille puhul tagasimaksed tuleb maksta kas energiatarnijatele või maksuhalduritele. Selliseid meetmeid saab hõlpsasti kombineerida muude toetusvormidega, nagu sotsiaaltariifid või energiavautšerid;

—

kaaluda võimaluse korral ühendust tõhusa kaugküttesüsteemiga, kui vähese süsinikuheitega kaugküte on olemas või kavas lähitulevikus kasutusele võtta kooskõlas tehniliste suunistega, sest see lahendus võib olla eriti oluline suurte eluasemete puhul suurlinnapiirkondades ning suurte kollektiivsete eluasemete ja sotsiaaleluruumide puhul;

—

toetada investeeringuid, millega edendatakse kollektiivset oma tarbeks toodetud energia tarbimist (energiakogukonna hallatava väikese/mikrokaugküttesüsteemi kaudu), kuna need võivad avaldada elektrisüsteemile väiksemat survet ja neid on lihtsam kasutada väiksema võrguvõimsusega piirkondades. Need investeeringud peaksid olema kooskõlas tehniliste suunistega.

f)   Heiteta ja vähese heitega sõidukid ja jalgrattad

Kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 8 lõike 1 punktis e on sätestatud, et liikmesriigid võivad lisada oma kavadesse meetmeid ja investeeringuid, mille eesmärk on

„f)

tagada võimalused heiteta ja vähese heitega sõidukite ja jalgrataste kasutamiseks, säilitades samal ajal tehnoloogianeutraalsuse, sealhulgas rahaline toetus või maksusoodustused nende ostmiseks, samuti asjakohase avaliku ja erasektori taristu rajamiseks, eelkõige, kui see on ajakohane, heiteta ja vähese heitega sõidukite ostmiseks, laadimise ja tankimise taristu rajamiseks ning kasutatud heiteta sõidukite turu arendamiseks; liikmesriigid püüavad tagada, et kui heiteta sõidukid on taskukohane ja kasutatav lahendus, seatakse nende kavades esikohale toetused selliste sõidukite jaoks.“

Artikli 8 lõike 1 punkti f kohaselt peavad liikmesriigid seadma oma kavades prioriteediks heiteta sõidukite (61) ökosüsteemide (nii uued kui ka kasutatud sõidukid ja taristud) toetamise, kui need on taskukohased ja kasutatavad lahendused. Selle hulka võib kuuluda näiteks heiteta busside/reisivagunite ostmine ühistranspordi- või koolibussiteenuse osutamiseks alateenindatud madala sissetulekuga piirkondades.

Mikroettevõtjate toetamiseks (vastavalt kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 2 punktile 12) võib kaaluda toetusi heiteta sõidukite (nt taksod, kaubikud, veoautod, eriotstarbelised sõidukid või kaubajalgrattad) ostmiseks või liisimiseks.

Kui töötatakse välja heiteta sõidukite rentimise või liisimise kavasid, mis on suunatud kliimameetmete sotsiaalfondi kohastele vähekaitstud rühmadele, peaksid liikmesriigid võtma arvesse selliseid tegureid nagu sissetuleku tase, ühistranspordi juurdepääsetavus ja kättesaadavus ning kodu ja töökoha vahelise liikumise keskmine aeg ja vahemaa. Tagamaks, et need kavad on suunatud just kliimameetmete sotsiaalfondi kohastele vähekaitstud rühmadele, on oluline vältida toetuste võimalikku regressiivset mõju.

Kui liikmesriigid ei sea heiteta sõidukeid prioriteediks, peaksid nad esitama tõendid ja põhjendama, miks heiteta sõidukid ei ole taskukohane (62) või kasutatav lahendus, võttes arvesse HKS2 mõju. Liikmesriigid peavad vajaduse korral lisama ka ajakava, milles on märgitud vähese heitega sõidukitele antava toetuse järkjärguline vähendamine (vastavalt kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 6 lõike 1 punktile i).

Samuti kutsutakse liikmesriike üles edendama integreeritud linna- ja piirkondliku liikuvuse kavandamise kaudu jalgrataste, elektrijalgrataste, kaubajalgrataste ja mikromobiilsuslahenduste laialdasemat kasutamist. Selle lähenemisviisi prioriteediks peaks olema väikese sissetulekuga piirkondi peamiste sihtkohtadega ühendava ohutu, otsese, turvalise ja mugava jalgrattataristu ja -võrgu arendamine. Et seda toetada, võiksid liikmesriigid anda toetusi jalgrataste, elektrijalgrataste või kaubajalgrataste ostmiseks, pikaajaliseks rentimiseks või liisimiseks.

Kui vähekindlustatud rühmadel on energiaostuvõimetuse ja liikuvusvaesuse tõttu kattuvaid probleeme, tuleks uurida sektoriüleseid lahendusi, et tagada investeeringute koostoime. Näiteks võiksid liikmesriigid kombineerida sotsiaaleluruumide arendamise või hoonete renoveerimise elektrisõidukite laadimispunktide kasutuselevõtuga. See integreeritud lähenemisviis võimaldab samaaegselt tegeleda energiaostuvõimetuse ja transpordivaesuse probleemiga: elektrisõidukitele luuakse taskukohane ja kättesaadav laadimistaristu ning edendatakse samal ajal kestlikke ja energiatõhusaid eluasemelahendusi.

g)   Taskukohane ja kättesaadav ühistransport

Kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 8 lõike 1 punktis g on sätestatud, et liikmesriigid võivad lisada oma kavadesse meetmeid ja investeeringuid, mille eesmärk on

„(g)

stimuleerida taskukohase ja kättesaadava ühistranspordi kasutamist ning toetada era- ja avaliku sektori üksusi, sealhulgas ühistuid, kestliku nõudetranspordi, jagatud liikuvusteenuste ja aktiivse liikuvuse võimaluste arendamisel ja pakkumisel.“

Liikmesriigid peaksid eelkõige soodustama sellise avaliku transpordi kasutamist, mis tagab võrreldes eraautodega oluliselt tõhusama ja väiksema süsinikuheitega liikuvuse.

Selleks et toetada III jaotise 3 jao punktides d, f ja g nimetatud kestlikku liikuvust, võiksid liikmesriigid kaaluda järgmisi abinõusid, et tagada kavas sisalduvate meetmete ja investeeringute maksimaalne mõju (üksikasjalikum teave on esitatud näiteks komisjoni avaldatud märgukirjas kulutõhusate meetmete heade tavade kohta (63)):

—

ühistranspordi täiendamine tellitavate teenustega, liikuvuse kui teenuse ja jagatud liikuvuse teenusega, et pakkuda asjakohast liikuvusteenust kogu marsruudiahelas, st esimesest kuni viimase etapini. Liikmesriigid peaksid selliste meetmete väljatöötamisel võtma arvesse saartel, äärepoolseimates piirkondades ja territooriumidel, maapiirkondades või äärepoolsetes piirkondades, vähem ligipääsetavatel äärealadel, mägipiirkondades ja mahajäänud piirkondades elavate vähekaitstud rühmade vajadusi;

—

ühistranspordi pakkumise ja sellega seotud taristu laiendamine, eelkõige maapiirkondades ja alateenindatud (ääre)linnapiirkondades, kus see tooks kasu vähekaitstud transpordikasutajatele. Investeeringuid võiks kombineerida ka eriti vähe kaitstud transpordikasutajatele mõeldud vautšeritega;

—

subsideeritud hinnaga vautšerite pakkumine ühistranspordi, tellitavate teenuste, liikuvuse kui teenuse ja jagatud liikuvusteenuste kasutamiseks. Kõige vähem kaitstud rühmade juurdepääs on väga oluline ja selle saab tagada nii erinevate juurdepääsuvõimaluste loomisega (nt rakendusepõhine liides, juurdepääs telefoni teel, kohapealne tugi) kui ka tõketeta keskkonna loomisega (nt peatuste ja jaamade projekteerimine, juurdepääs sõidukitele ja märgistus). Vähekaitstud rühmadele suunatud liikuvusteenuseid tuleks vaadelda ja rakendada osana sektoritevahelisest integratsioonist, nt seoses sotsiaaleluruumide arendamisega;

—

täiendava boonuse pakkumine inimestele, kes loobuvad diisel- ja bensiinisõidukist ja annavad võimaluse korral piisava tagatise, et teist samalaadset sõidukit ei osteta;

—

linna- ja piirkondliku liikuvuse integreeritud kavandamise lähenemisviisi kaudu jalgratastele, elektrijalgratastele ja sarnastele mikromobiilsuslahendustele ülemineku soodustamine, parandades sellise ohutu, otsese, turvalise ja mugava jalgrattataristuvõrgu kättesaadavust, mis ühtlasi ühendab madala sissetulekuga piirkondi asjaomaste sihtkohtadega. Selleks võiksid liikmesriigid toetada jalgrataste, elektrijalgrataste ja kaubajalgrataste ostmist, eriti linnapiirkondades, ning hõlbustada samal ajal üleminekut ühelt transpordiliigilt teisele, kasutades integreeritud linna- ja piirkondliku liikuvuse kavandamise lähenemisviisi;

—

investeeringud asjakohasesse atraktiivsete hindadega avalikku laadimistaristusse (mis võimaldab arukat ja kahesuunalist laadimist) piirkondades, kus on vähekaitstud transpordikasutajad ja leibkonnad ning transpordivaesuses inimesed;

—

investeeringud liikuvuskeskustesse, et hõlbustada transpordiliigi vahetust ja ühendusi ühistranspordi, jagatud liikuvuse, jalgrattasõidu ja kõndimise vahel äärelinna-, linnalähedastes ja maapiirkondades;

—

kui nähakse ette vähese heitega sõidukite toetamine, peaksid liikmesriigid silmas pidama, et see ei kaitse vähekaitstud transpordikasutajaid täielikult HKS2st tuleneva kütusehinna tõusu eest, vaid võib nende olukorda veelgi keerulisemaks muuta. Kui hinnatakse esikohale seatud, heiteta sõidukite taskukohasust ja kasutuselevõttu, tuleks alati arvesse võtta omamise kogukulu vähekaitstud kasutajate jaoks, võttes arvesse HKS2 mõju.

4.   Otsene sissetulekutoetus

Fondist antav otsene sissetulekutoetus on hüvitis, mille eesmärk on kõrvaldada vahendite saajate konkreetne haavatavus HKS2 mõju tõttu, mis kaasneb eluaseme- ja maanteetranspordisektori süsinikuheite vähendamisega.

Kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 8 lõikes 2 on sätestatud, et liikmesriigid võivad lisada oma kavadesse vähekaitstud leibkondadele ja vähekaitstud transpordikasutajatele otsese sissetulekutoetuse andmise kulud. Otsene sissetulekutoetus ei ole kohustus. Kui see on kavasse lisatud, peaks selle eesmärk olema i) leevendada negatiivset mõju sissetulekule; ii) anda viivitamatut abi vähekaitstud leibkondadele ja vähekaitstud transpordikasutajatele, kes seisavad silmitsi energiaostuvõimetuse ja transpordivaesusega, ning iii) see peaks kaasnema struktuurimeetmete ja investeeringutega. Kõnealune toetus piirdub sellise otsese mõju leevendamisega, mille tingib hoonetest ja maanteetranspordist pärit kasvuhoonegaaside heite lisamine direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse. Kliimameetmete sotsiaalfondi määruse põhjenduses 23 on märgitud, et otsese sissetulekutoetuse meetmetel peaks keskkonnaeesmärkidele üldjuhul olema ebaoluline ettenähtav mõju ja seega tuleks neid pidada olulise kahju ärahoidmise põhimõttega kooskõlas olevaks (64).

Selline toetus peab:

—

jääma allapoole kliimameetmete sotsiaalfondi määruses sätestatud ülemmäära: selliste meetmete kulud, mille raames antakse ajutist otsest sissetulekutoetust, ei tohi ületada 37,5 % kava hinnangulisest kogumaksumusest (ajavahemikul 2026–2032), nagu on osutatud kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 6 lõike 1 punktis j;

—

vähenema aja jooksul ja olema ajutine meede, mis kaasneb eluaseme- ja transpordisektori süsinikuheite vähendamisega: otsese sissetulekutoetuse jaoks ettenähtud kulud peavad kliimameetmete sotsiaalfondi kestuse jooksul aastatel 2026–2032 vähenema. Eeldatakse, et kuna fondi tegevusaja jooksul rakendatakse struktuurimeetmeid, väheneb vajadus otsese sissetulekutoetuse järele proportsionaalselt;

—

olema sihipärane, et leevendada HKS2 otsest mõju: see peaks aitama leevendada energia- ja liikuvuskulude suurenemist leibkondade ja üksikisikute jaoks, keda HKS2 otseselt mõjutab (st leibkonnad ja transpordikasutajad, kes kasutavad kütteks, toiduvalmistamiseks ja transpordiks sütt, rasket kütteõli, maagaasi, veeldatud naftagaasi, bensiini ja gaasiõli või mis tahes muud HKS2 kohaldamisalasse kuuluvat kütust (65)). Sellest ei tohiks kasu saada energiaostuvõimetud või transpordivaesuses leibkonnad ja üksikisikud, keda HKS2 otseselt ei mõjuta. See tähendab, et kui HKS2 on täielikult kasutusele võetud, võib eeldada, et alates 2027. aastast kasutatakse otsest sissetulekutoetust. Kliimameetmete sotsiaalfondi määruse põhjenduses 21 on märgitud, et otsest sissetulekutoetust ei tohiks kasutada selleks, et toetada leibkondi ja transpordikasutajaid, keda mõjutavad elektrikulud või muud kütte- või transpordikulud, mida HKS2 ei mõjuta;

—

täiendama muid meetmeid: otsene sissetulekutoetus ei tohi asendada korduvaid riiklikke kulutusi ega struktuurimeetmeid kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 8 lõike 1 tähenduses;

—

olema osa struktuurimeetmetest ja investeeringutest, mis tähendab, et „[o]tsese sissetulekutoetuse saajatel kui toetusesaajate üldrühma liikmetel oleks kasu sellistest meetmetest ja investeeringutest, mille eesmärk on need abisaajad energiaostuvõimetusest ja transpordivaesusest tulemuslikult välja tuua. Seepärast peaksid kavad sisaldama otsest sissetulekutoetust, tingimusel et need sisaldavad ka püsiva mõjuga meetmeid või investeeringuid, mis on suunatud otsest sissetulekutoetust saavatele vähekaitstud leibkondadele ja vähekaitstud transpordikasutajatele.“ (kliimameetmete sotsiaalfondi määruse põhjendus 21).

Kooskõlas komisjoni 2023. aasta soovitusega energiaostuvõimetuse kohta (66) ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumendiga (67) tuleks lühiajalisele ja sihtotstarbelisele otsesele sissetulekutoetusele eelistada pikaajalisi struktuurimeetmeid. Otsest sissetulekutoetust tuleks kasutada üksnes ajutise meetmena, millega vastatakse otseselt HKS2 kasutuselevõtule alates 2027. aastast ning mis kaasneb struktuurimeetmete ja investeeringutega. Need soovitused on täielikult kooskõlas kliimameetmete sotsiaalfondi määrusega, kus on sätestatud, et otsene sissetulekutoetus „ei kõrvalda energiaostuvõimetuse ja transpordivaesuse algpõhjuseid“ (kliimameetmete sotsiaalfondi määruse põhjendus 21). Soovitus energiaostuvõimetuse kohta ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokument sisaldavad mõningaid näiteid otsese sissetulekutoetuse kohta.

Transpordisektoris võib otsese sissetulekutoetuse näiteks olla rahaline toetus igakuise kindlasummalise maksena, mis on suunatud vähekaitstud transpordikasutajatele, keda HKS2 mõjutab, et katta transpordikulude suurenemise mõju sissetulekule.

Otsese sissetulekutoetuse kavad tuleks koostada viisil, mis ei takista HKS2 loodud süsinikuhinna stiimulite kasutamist. Need peaksid eelistatavalt olema sihipärased kindlasummalised maksed.

Mis puudutab sotsiaaltariifide rahastamiskõlblikkust otsese sissetulekutoetusena kliimameetmete sotsiaalfondi raames, siis tuleks sellist toetust rakendada viisil, mis on kooskõlas kõigi kliimameetmete sotsiaalfondi määruse sätetega. Esiteks tuleb järgida kõiki otsese sissetulekutoetuse andmise eeskirju, eelkõige peab toetus piirduma HKS2 mõjuga, ning soovitust mitte kahjustada HKS2 hinnasignaali. Teiseks tuleb kohaldada kõiki kliimameetmete sotsiaalfondi määruse üldsätteid, sealhulgas täiendavuse põhimõtet, mille kohaselt peab toetus olema täiendav ega tohi kujutada endast korduvaid riiklikke eelarvekulusid.

Eristada tuleb vabatahtlikku otsest sissetulekutoetust ning struktuurimeetmeid ja investeeringuid, mis tuleb kavadesse lisada vastavalt kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 8 lõikele 1. Fondiga seoses ei tohiks otsese sissetulekutoetusena käsitada ühtegi meedet, mille eesmärk on avaldada püsivat positiivset mõju ELis kliimaneutraalsuse saavutamisele 2050. aastaks või vähendada sõltuvust fossiilkütustest. Nii oleks see vautšerite või vähendatud tariifide puhul, millel on selged kliimanõuded selle kohta, milleks toetust võib kasutada, ning meetmete puhul, millega toetatakse osalemist taastuvenergiakogukondades.

Näiteks vautšerit, mida võib kasutada ainult akende asendamiseks hoones, mis on vähekaitstud leibkonna kasutuses, käsitatakse struktuurimeetmena, mitte otsese sissetulekutoetusena, kuna selle eesmärk on parandada hoone energiatõhusust ja sellel on üldine positiivne kliimamõju.

Samamoodi ei käsitata otsese sissetulekutoetusena ühistranspordi vautšerit (nt liikuvuskukrut) või ühistranspordi vähendatud tariifi konkreetsele sihtrühmale, sest mõlema meetme eesmärk on soodustada ühistranspordi kasutamist, mis on puhtam lahendus kui fossiilkütustel põhinevate eratranspordivahendite kasutamine. Selleks et maksimeerida positiivne püsiv kliimamõju, peaksid selliste transpordimeetmetega kaasnema muud struktuurimeetmed, mille eesmärk on parandada taristut ja ühistranspordi kättesaadavust.

Otsest sissetulekutoetust võib anda muude avaliku või erasektori üksuste kaudu ja seda ei pea andma otse vähekaitstud leibkondadele või vähekaitstud transpordikasutajatele. Sellisel juhul peavad liikmesriigid kooskõlas kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikliga 9 selgitama, milliseid meetmeid need üksused rakendavad, ja esitama selged tõendid selle kohta, kuidas need meetmed toovad lõppkokkuvõttes kasu vähekaitstud leibkondadele või vähekaitstud transpordikasutajatele.

Kava peaks sisaldama iga otsese sissetulekutoetuse meetme kohta kliimameetmete sotsiaalfondi määruse V lisa punktis 2.2 sätestatud teavet:

1.

toetuse laad, liik ja ulatus;

2.

üksikasjalik teave toetuse lõplike saajate kohta ning nende kindlakstegemise kriteeriumid;

3.

ajakava otsese sissetulekutoetuse vähendamiseks vastavalt fondi ajakavale, sealhulgas toetuse lõppkuupäev;

4.

asjakohasel juhul selgitus selle kohta, kuidas toetusega soovitakse vähendada soolist ebavõrdsust ja suurendada soolist võrdõiguslikkust;

5.

toetuse rakendamise kirjeldus.

5.   Tehniline abi

Liikmesriigid võivad lisada oma kavadesse tehnilise abi meetmed, mis on vajalikud, et tagada meetmete ja investeeringute tõhus haldamine ja rakendamine (kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 6 lõige 2). Kava võib seega katta tehnilise abi meetmete kulusid, kuid mitte rohkem kui 2,5 % kava hinnangulisest kogumaksumusest (kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 8 lõige 3).

Abikõlblikud tehnilise abi kulud katavad tavaliselt järgmised kulud: fondi haldamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks vajaliku koolitus-, programmeerimis-, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuse kulud, haldusabi kulud (sealhulgas lisapersonali kulud). Nende hulka kuuluvad uuringute, infotehnoloogia, sidusrühmadega avaliku konsulteerimise ning info- ja kommunikatsioonimeetmete kulud (kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 8 lõige 3).

Liikmesriigid peavad oma kavades sätestama tehnilise abi meetmete laadi, liigi ja ulatuse ning vastavad hinnangulised kulud (kliimameetmete sotsiaalfondi määruse V lisa punkt 2.3).

Selleks et vältida tehnilise abi meetmete võimalikku topeltrahastamist kliimameetmete sotsiaalfondist ja muudest fondidest, eelkõige ühtekuuluvuspoliitikaga seotud fondidest, tuleb iga vahendiga seotud personal ja tehnilise abi meetmed riiklikul ja piirkondlikul tasandil selgelt piiritleda.

Eelkõige tehnilise abi korral ei käsitata kavade rakendamisega otseselt seotud halduskulusid korduvate riiklike eelarvekuludena ja seetõttu on need ka rahastamiskõlblikud (kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 13 lõige 3).

Tehnilise abi tegevuste ajakava ja abikõlblikkuse suhtes kohaldatakse samu eeskirju nagu kõigi muude kava raames võetavate meetmete ja tehtavate investeeringute suhtes. Kliimameetmete sotsiaalfondist saab rahastada üksnes kulusid, mis on tekkinud alates 30. juunist 2024 (artikli 29 kohaselt kliimameetmete sotsiaalfondi määruse kohaldamise alguskuupäev).

Liikmesriigid peavad oma kavades sätestama tehnilise abi meetmetega seotud vahe-eesmärgid ja sihtväärtused.

6.   Vahe-eesmärgid ja sihtväärtused

a)   Vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste kehtestamine

Kava komponendid peaksid olema seotud piiratud, kuid mõistliku arvu vahe-eesmärkide ja sihtväärtustega, mis vastavad kava rakendamise põhietappidele. Vahe-eesmärgid ja sihtväärtused on näitajad, mille alusel mõõdetakse meetme või investeeringu elluviimisel tehtud edusamme. Neid tuleks eristada järgmiselt.

—

Vahe-eesmärk on kvalitatiivne näitaja, mille alusel mõõdetakse meetme või investeeringu elluviimisel tehtud edusamme (kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 2 punkt 5). See ei kajasta summasid, vaid pigem objektiivselt kontrollitavat kvalitatiivset saavutust (vastu võetud dekreet või haldusakt, millega kuulutatakse välja projektikonkurss, või õigusakt, millega muudetakse üürieeskirju, lihtsustatakse loamenetlust ja vähendatakse rakendatud meetmetega seotud halduskoormust) ning üksikasju soovitava sisu ja omaduste kohta.

—

Sihtväärtus on kvantitatiivne näitaja, mille alusel mõõdetakse meetme või investeeringu elluviimisel tehtud edusamme (kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 2 punkt 6). See põhineb kokkulepitud tulemus- või väljundnäitajatel, mis on loetletud kliimameetmete sotsiaalfondi määruse IV lisas. Sihtväärtuste valik peaks kajastama meetmete ja investeeringute rakendamist ning peaks seetõttu olema tegevuspõhine.

Selleks et mõõta edusamme vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste kaudu on mõnikord vaja kehtestada lähtetase, mis kajastab meetme või investeeringu edenemise mõõtmiseks kasutatud muutuja/näitaja kvantitatiivset või kvalitatiivset seisu enne meedet või investeeringut. See võib olla hetkeolukord vahetult enne sekkumist ja/või kava esitamise ajal või see võib põhineda praeguste suundumuste ekstrapoleerimisel.

b)   Vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste struktuur

Meetmeid tuleks vajaduse korral jälgida vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste abil. Võimaluse korral peaks struktuurimeetmel olema üks vahe-eesmärk, mis kajastab selle viimast etappi (nt konkreetse õigusakti jõustumine). Vahe-eesmärgid peaksid olema selged ja keskenduma vajaduse korral lihtsatele õiguslikele nõuetele.

Investeeringuid tuleks jälgida peamiselt sihtväärtuste (ja vajaduse korral vahe-eesmärkide) kaudu, mille täitmist saab mõõta väljund- ja tulemusnäitajate abil. Asjakohased ühised näitajad kõigi kolme valdkonna jaoks on esitatud kliimameetmete sotsiaalfondi määruse IV lisas ja neid võib kasutada konkreetse sihtväärtuse saavutamise näitajatena. Kui liikmesriigi kava ei sisalda meedet või investeeringut, mis aitaks kaasa mõne IV lisas soovitatud näitaja saavutamisele, võib liikmesriik tõhususe huvides kasutada lisanäitajaid, seades esikohale need, mida on kasutatud muude ELi fondide, programmide ja vahendite, näiteks ühissätete määruse või taaste- ja vastupidavusrahastu määruse kohaste ühtekuuluvuspoliitika programmide raames. Kui see on teostatav ja asjakohane, tuleks samalaadsete investeeringute puhul kasutada samu näitajaid.

Vahe-eesmärgid ja sihtväärtused tuleks kavandada nii, et jälgida investeeringute edenemist kogu nende kestuse jooksul ja tagada iga komponendi üldiste eesmärkide saavutamine. Tavaliselt tuleks kavas sisalduvate investeeringute rakendamisel tehtud edusamme jälgida kolme liiki vahe-eesmärkide või sihtväärtuste abil:

—

esialgne vahe-eesmärk (kui see on teostatav või asjakohane): esialgne vahe-eesmärk peaks keskenduma selle kontrollimisele, kas investeering on alanud. Sellega tagatakse, et investeeringu rakendamiseks vajalikud raamtingimused on algusest peale paigas. Esialgne vahe-eesmärk on asjakohane ainult juhul, kui investeeringut ei ole veel tehtud, ja seda tuleks kasutada suuremate investeeringute korral. Näiteks võib see olla seotud riigihankemenetluse algatamisega;

—

vahepealne vahe-eesmärk või sihtväärtus (kui see on teostatav või asjakohane): see vahe-eesmärk või sihtväärtus peaks aitama hinnata rakendamise edenemist keskpikas ajavahemikus, et oleks võimalik teha kindlaks peamised kitsaskohad ja võtta kiiresti parandusmeetmeid. Väikesemahuliste investeeringute puhul tuleks vahepealseid sihtväärtuseid vältida, et vähendada halduskoormust;

—

lõplik vahe-eesmärk või sihtväärtus: see vahe-eesmärk või sihtväärtus tuleks kehtestada iga kavasse kuuluva meetme või investeeringu kohta. See peaks olema väljundipõhine ja selle põhjal tuleks kontrollida meetme või investeeringu eesmärkide tulemuslikku saavutamist. Lõplik vahe-eesmärk või sihtväärtus on eriti oluline selliste nõuete hindamisel, mida saab hinnata alles siis, kui meede või investeering on lõpule viidud. Selleks võivad eriti kasulikud olla kliimameetmete sotsiaalfondi määruse IV lisas loetletud väljundnäitajad.

Meetmete ja väiksemate investeeringute puhul tuleks eelistada ühe sellise vahe-eesmärgi või sihtväärtuse kasutamist, mis kajastab viimast etappi/tulemust. Vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste koguarv peaks vastama eraldise suurusele ning olema kava raames tehtavate investeeringute lõikes järjepidev.

c)   Vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste kavandamise parimad tavad

Asjakohaste vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste kavandamisel peaksid liikmesriigid kasutama kliimameetmete sotsiaalfondi määruse V lisa punkti 2.1 alapunktis iv või punkti 2.2 alapunktis iii esitatud vormi. Liikmesriike kutsutakse üles kasutama kliimameetmete sotsiaalfondi määruse IV lisas esitatud näitajaid.

Kui liikmesriik valib vahe-eesmärgi või sihtväärtuse, mille hindamiseks IV lisas näitajad puuduvad, peaks ta vastava vahe-eesmärgi või sihtväärtuse kavandamisel järgima järgmisi parimaid tavasid.

—

Vahe-eesmärgid ja sihtväärtused peaksid olema selged ja realistlikud (saavutatavad). Kavandatud näitajad peaksid olema asjakohased, kava elluviimise alguse ajal kehtivas raamistikus mõõdetavad, kavaga toetatavale tegevusele eriomased ja usaldusväärsed. Need peaksid kajastama meetmete ja investeeringute rakendamise eri etappe. IV lisas loetletud näitajad on head näited. Võimaluse korral peaks näitajate alusel saama arvutada mõju, mida väljendatakse välditud kasvuhoonegaaside kogusena. Vajaduse korral võib kohaldada muid näitajaid, mida kasutatakse muude ELi fondide puhul, näiteks selliste programmide ja vahendite raames nagu ühissätete määruse kohased ühtekuuluvuspoliitika programmid.

—

Üldiselt on oluline, et liikmesriikidel oleks kontroll vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste üle ning need ei sõltuks välistest teguritest, nagu makromajanduslik väljavaade. Liikmesriigid peaksid vältima vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste mõõtmist selliste tulemusnäitajatega, mille üle liikmesriigil puudub kontroll, kuna sellised näitajad on ettearvamatud ja sõltuvad muudest teguritest.

—

Vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste kirjeldus peaks olema lühike, täpne ja tabav (maksimaalselt kaks kuni kolm lauset). Need peaksid kajastama poliitikaeesmärki ja sisaldama väga konkreetset väljundit selle saavutamise hindamiseks.

—

Liikmesriigid peaksid tagama kogu kava ulatuses ühtse sõnastuse.

—

Kasutada tuleks asjakohast õiguskeelt. Selles tuleks selgelt eristada kohustuslikku ja mittekohustuslikku väljendusviisi. Kohustuse väljendamisel kasutage sõna „ tuleb “ või „ peab “. Vältige sõnu „ kavatseb “, „ saab “ või „ tuleks “ ja „ peaks “. Mittekohustuslikku väljendusviisi, näiteks „ võib “, tuleks kasutada harva, sest kavad peaksid keskenduma õiguslikult siduvatele kohustustele.

—

Vahe-eesmärkides ja sihtväärtustes ei tohi osutada riigiabi heakskiitmise protsessile (vt käesolevate suuniste II jaotise 11. jagu).

—

Vahe-eesmärgid ja sihtväärtused peaksid sisaldama põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tingimusi üksnes juhul, kui on oht, et meetme või investeeringu raames rahastatav tegevus või vara kahjustab oluliselt keskkonnaeesmärke taksonoomiamääruse artikli 17 tähenduses vastavalt tehnilistele suunistele.

—

Muudest ELi või riiklikest fondidest toetust saavate meetmete ja investeeringute vahe-eesmärgid ja sihtväärtused peaksid hõlmama ainult kliimameetmete sotsiaalfondist toetatavate meetmete ja investeeringute osa ning vastavaid saavutusi. Muudest ELi fondidest toetust saavate meetmete ja investeeringute puhul tuleb selgelt piiritleda aspektid, mida toetatakse fondist, ning vahe-eesmärgid ja sihtväärtused peaksid hõlmama ainult neid aspekte. Kui meetme toetamiseks kombineeritakse kliimameetmete sotsiaalfondi vahendeid muude liidu fondidega, tuleb see hinnangulistes kogukuludes selgelt välja tuua, märkides, millist osa hinnangulistest kuludest rahastatakse fondist ja millist osa hinnangulistest kuludest rahastatakse muudest liidu fondidest.

—

Sihtväärtused tuleks kehtestada lähtetaseme (taustanäitajad), andmekogumi ning lähtetaseme ja väljundi arvutamise metoodika (millisele tasemele või millise konkreetse punktini soovitakse jõuda) alusel. Sihtväärtused võib kindlaks määrata konkreetsel tasemel või mõistlikus vahemikus, sõltuvalt sellest, mida mõõdetakse ja kui täpne on hinnang. Liikmesriigid peaksid kaaluma, kuidas tagada ja tõendada andmete kvaliteeti, ning säilitama vajaduse korral kõik vajalikud andmed. Need andmed peaksid selgelt näitama, kas eesmärgi ja lähtetaseme arvutamiseks kasutatakse sama metoodikat, milline riiklik asutus vastutab andmete kogumise ja andmetöötluse eest ning kui sageli andmeid kogutakse.

—

Vahe-eesmärgid peaksid olema usaldusväärsed, faktilised ja juhul, kui viidatakse tulevastele dokumentidele (nt õigusaktid, programmdokumendid), andma üksikasjalikult edasi nende sisu. Saavutatav vahe-eesmärk peaks olema täpne ja seotud põhietappidega (nt õigus- või haldusakti jõustumine). Vältida tuleks ebamääraseid ja subjektiivseid meetmeid (nt õigusakti ettepanek hästi väljatöötatud).

—

Vahe-eesmärgid ja sihtväärtused peavad sisaldama selgeid lõpptähtpäevi, mis on kooskõlas esitamisnõuetega. Liikmesriikidel on lubatud esitada igal aastal kaks maksetaotlust. Eesmärgi saavutamise tähtajaks tuleks määrata asjaomase aasta kvartal.

—

Kui see on vajalik ja kohaldatav, peaksid liikmesriigid lisama vahe-eesmärkidesse ja sihtväärtustesse (soolise) võrdõiguslikkuse eesmärgid, nt lisades (all)eesmärgid soo, vanuse või puude kaupa, kui see on asjakohane (vt käesolevate suuniste II jaotise 12. jagu).

Kui meede või investeering rakendatakse piirkondlikul või kohalikul tasandil, tuleb see märkida vahe-eesmärgi või sihtväärtuse kirjelduses.

Komisjon ja asjaomane liikmesriik arutavad vahe-eesmärke ja sihtväärtusi liikmesriigi kava alusel, et leppida kokku nendes, mis lisatakse komisjoni rakendusotsusesse kava heakskiitmise kohta vastavalt kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artiklile 17.

7.   Rahastamine ja kulud

a)   Liikmesriigi osalus

Iga liikmesriik peab rahastama vähemalt 25 % oma kava hinnangulisest kogumaksumusest. Kliimameetmete sotsiaalfondi osalus liikmesriigi kliimameetmete sotsiaalkavas arvutatakse fondist igale liikmesriigile võimaldatava maksimaalse rahaeraldisena kooskõlas kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artiklitega 10 ja 14 ning I ja II lisaga.

Liikmesriigi osalus peab pärinema ainult avaliku sektori allikatest, sealhulgas piirkondlikust või kohalikust eelarvest. See võib hõlmata vahendeid, mis võetakse kasutusele riigi, piirkonna või kohaliku tasandi eelarvetest võlakirjade või muude võlainstrumentide emiteerimise kaudu. Kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 15 kohane liikmesriigi osalus ei tohi siiski hõlmata ühtegi erasektori rahastamisallikat.

On soovitatav, et liikmesriigi osalus jaotatakse kava osade vahel proportsionaalselt. See tagaks pidevad edusammud ning aja jooksul ka vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste saavutamise kõigis asjaomastes valdkondades. Igal juhul tuleks iga komponendi ning meetmete ja investeeringute puhul selgelt kirjeldada liikmesriigi osalust kooskõlas kliimameetmete sotsiaalfondi määruse V lisa punkti 2.1 alapunktiga v.

b)   Meetmete ja investeeringute hinnangulised kulud

Liikmesriigid peaksid esitama oma kavades sisalduvate meetmete ja investeeringute hinnangulised kulud, võttes muu hulgas arvesse järgmisi kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 16 lõike 3 punkti c alapunktis i loetletud kriteeriume, mida komisjon kasutab kavade asjakohasuse hindamisel:

—

mõistlikkus: kas liikmesriik on esitanud piisavalt teavet ja tõendeid selle kohta, et kava hinnanguline kogumaksumus on asjakohane;

—

usutavus: kas liikmesriik on esitanud piisavalt teavet ja tõendeid selle kohta, et kava hinnanguline kogumaksumus on kooskõlas kavandatud meetmete ja investeeringute laadi ja liigiga. See nõuab valdkonnaülest hindamist, et tagada komponendi meetmete või investeeringute kvalitatiivse laadi ja nende kulude kooskõla;

—

kooskõla kulutõhususe põhimõttega ja proportsionaalsus: kas kava hinnanguline kogumaksumus on kooskõlas kulutõhususe põhimõttega ning vastavuses kavandatud meetmete ja investeeringute eeldatava sotsiaal- ja majandusliku mõjuga asjaomasele liikmesriigile. Kulutõhusust hinnatakse kava tasandil ja arvesse võetakse selles sisalduvate meetmete ja investeeringute kulutõhusust. Kava hinnatakse, et teha kindlaks, kas selle eeldatav majanduslik ja sotsiaalmõju on kooskõlas selle kuludega. Hindamisel võetakse arvesse kavas sisalduvate meetmete ja investeeringute mõju ning nende hinnangulisi kulusid. Liikmesriigid peaksid esitama tõendid ka selle kohta, et nende kuluprognoosi eesmärk on saavutada kõige kulutõhusamad tulemused;

—

lisandumine muudele ELi rahalistele vahenditele: kas liikmesriik on esitanud piisavalt teavet ja piisavaid tõendeid selle kohta, et kavas sisalduvate meetmete ja investeeringute hinnanguline kogumaksumus, mis kaetakse fondist, ei ole kaetud liidult juba saadud või saadavate rahaliste vahenditega.

Liikmesriik peaks kava kuluprognoosi esitamisel arvesse võtma ka järgmisi aspekte:

—

täpsus: kui enne kulude tekkimist märgitakse, et kulusid ainult hinnatakse, peaksid hinnangulised kogukulud olema sellised, et need oleksid mõistlikud ja usutavad – kliimameetmete sotsiaalfondi raames tegelikke kulusid ei kontrollita ega jälgita. Arvestusmeetodite, varasemate perioodide kulude, statistiliste andmete, usaldusväärsete asutuste tehtud usaldatavate ja põhjalike uuringute või muude sarnaste teabeallikate ja tõendite kasutamine hõlbustab kulude täpset hindamist;

—

läbipaistvus: kuluprognoosid peaksid olema jälgitavad. Kui nende koostamisel kasutatakse arvestusmeetodeid, varasemate perioodide kulusid, statistilisi andmeid, usaldusväärsete asutuste tehtud usaldatavaid ja põhjalikke uuringuid, turuhindu või muid sarnaseid teabeallikaid ja tõendeid, peaks selline teave olema võimalikeks kontrollideks vabalt kättesaadav;

—

kooskõla: kuluprognoosid peaksid olema kooskõlas muude ELi tegevuspõhimõtete ja liikmesriikide tavadega ning eelkõige kuludega, mida kohaldatakse sarnaste projektide suhtes muude ELi rahastamisvoogude kaudu.

Komisjon püüab teha ka tihedat koostööd liikmesriikidega, et tagada ELi finantshuvide nõuetekohane kaitse. See sisaldab kontrolli- ja auditeerimismehhanismi, mis aitab vältida õigusnormide rikkumisi.

c)   Nõutav teave rahastamise ja kuluprognooside kohta

Liikmesriigid peaksid esitama piisavalt üksikasjalikult iga meetme või investeeringu hinnangulised kulud asjakohases tõendavas dokumendis ning ühes tabelis komponendi kohta selles sisalduvate meetmete ja investeeringute kaupa. Kõik kolm tabelit peaksid sisaldama ka asjakohast ajavahemikku ning iga meetme ja investeeringu kogumaksumuse jaotust aasta kohta. Selleks peaksid liikmesriigid kasutama käesolevatele suunistele lisatud vormi (vt kliimameetmete sotsiaalfondi määruse V lisa punktid 2.1, 2.2 ja 2.3). Igasse tabelisse peaksid liikmesriigid märkima ka järgmised andmed:

—

liikmesriigi osalus: liikmesriigid peaksid esitama teabe oma osaluse kohta kogukuludes komponentide kaupa. Kumulatiivne liikmesriigi osalus kõigis kolmes komponendis kokku peab moodustama vähemalt 25 % kava kogumaksumusest;

—

rahastamine muudest ELi, rahvusvahelistest ja avaliku sektori allikatest: kooskõlas kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 6 lõike 1 punktiga c peaksid liikmesriigid iga meetme ja investeeringu puhul, mida rahastatakse ka muudest ELi, rahvusvahelistest ja avaliku sektori allikatest, täpsustama kasutatavad rahastamisallikad ning selgelt kindlaks määrama, milline osa meetmest ja investeeringust nendest kaetakse;

—

rahastamine eraallikatest: liikmesriigid peaksid märkima kõik rahalised vahendid, mis on saadud või mida kavatsetakse kasutada erasektori allikatest kooskõlas kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 6 lõike 1 punktiga c. Nende hulka peaks kuuluma meetmete või investeeringutega toetatavate lõppsaajate rahaline toetus, kui see on asjakohane. See on väärtuslik teave, et hinnata vahendite lõplikelt saajatelt nõutavate jõupingutuste taset ja kava asjakohasust vastavalt kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 16 lõike 3 punktile a;

—

täiendava tehnilise toe ja rahalise sissemakse kulud programmi „InvestEU“ raames: liikmesriigid peaksid oma kavadesse lisama summad, mis tehakse kättesaadavaks tehnilise lisatoe jaoks vastavalt määruse (EL) 2021/240 artiklile 7, ja rahalise sissemakse, mis tehakse programmi „InvestEU“ liikmesriigi osasse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2021/523. Need kulud ei tohiks ületada 4 % kava maksimaalsest rahalisest eraldisest, nagu on sätestatud kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 11 lõikes 4.

Liikmesriigid peaksid lisama oma kavadesse ja tõendavatesse dokumentidesse järgmise teabe:

—

teabe kasutatud metoodika kohta: aluseks võetud eeldused (nt ühikukulud, sisendikulud, sihtrühma kuuluvate inimeste arv), nende eelduste põhjendus ja teave kuluprognoosi koostaja kohta;

—

arvutuse, mis näitab, kuidas lõplik hinnang saadi, sealhulgas arvutused (kui need tehti) eriti tähtsate kategooriate kohta, mis on peamised kulutegurid;

—

võrdlevad kuluandmed: teave varem rakendatud sarnaste meetmete või investeeringute tegelike kulude kohta, kui see on kättesaadav muudest ELi rahastamisvoogudest rahastatud sarnaste projektide kohta. Kui kulude võrreldavuse parandamiseks on vaja kohandusi, peaksid liikmesriigid esitama selgituse parameetrite ja kohanduste tegemiseks kasutatud asjakohaste andmete kohta;

—

sõltumatu eelarveasutuse kinnituse: liikmesriike kutsutakse üles arutama kava oma sõltumatute eelarveasutustega või samalaadete asutustega.

Selleks et kavasid oleks võimalik võrrelda, peaksid liikmesriigid esitama hinnangulise kogumaksumuse ilma käibemaksuta (kliimameetmete sotsiaalfondi määruse põhjendus 26).

8.   Tegevuskulud

Üldjuhul tuleks fondist rahastada üksnes kulusid, mis on oma olemuselt ühekordsed ja tekivad fondi tegevusaja kestel. Kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 13 lõikes 2 on sätestatud, et fondist antav toetus ei tohiks asendada korduvaid riiklikke eelarvekulusid, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhul. Eelkõige kava selle osa puhul, mis puudutab tehnilist abi, ei käsitata kavade rakendamisega otseselt seotud halduskulusid korduvate riiklike eelarvekuludena vastavalt kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 13 lõige 3.

Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib tegevuskulusid rahastada, kui i) need avaldavad pikemaajalist mõju kooskõlas fondi eesmärkidega; ii) nende rahastamine tagatakse jätkusuutlikult pärast fondi tegevuse lõppu ning iii) negatiivne mõju valitsemissektori eelarvepositsioonile on üksnes ajutine. Peamised kriteeriumid, mida tuleb arvesse võtta, on järgmised: i) kas kulu on meetme või investeeringu lahutamatu osa ning ii) kas meede või investeering aitab kaasa hindamiskriteeriumide täitmisele. See kehtib nii halduskulude, näiteks personalikulude, kui ka tegevuskulude kohta.

Näiteks korduvad taristuhoolduskulud ei oleks rahastamiskõlblikud, kuid investeeringuid ajakohastamisse, sealhulgas väga suurtesse või hilinenud hooldustöödesse, peaks olema võimalik fondist toetada ja seda tuleks kaaluda igal üksikjuhul eraldi. Lisaks võiks katta tegevuskulud, et hõlbustada uute jagatud liikuvusteenuste või tellitavate transporditeenuste kasutuselevõttu maapiirkondades algses nõudluse suurendamise etapis, kus kliimameetmete sotsiaalfondist saaks piiratud aja jooksul lisaks teenuste kasutuselevõtu kuludele rahastada ka nende jooksvaid kulusid. Igal juhul sõltub meetme või investeeringu rahastamiskõlblikkus sellest, mil määral see on suunatud vähekaitstud rühmadele, kes võivad saada kliimameetmete sotsiaalfondist toetust juhtumipõhiselt.

9.   Topeltrahastamise eelnev ennetamine ja ELi finantshuvide kaitse

Liikmesriikidel lasub esmane vastutus vältida topeltrahastamist kliimameetmete sotsiaalfondist ja muudest ELi vahenditest ning seega on neil kohustus enne kavade esitamist kontrollida, et sellist topeltrahastamist ei toimu (tuginedes kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artiklitele 13 ja 21). Kuna rahastamine kliimameetmete sotsiaalfondi vahenditest on tulemuspõhine, on vaja eelnevalt selgelt piiritleda tegevused ja projektid, mis saavad kliimameetmete sotsiaalfondist toetust, ning need, mida rahastatakse muudest ELi vahenditest ja programmidest.

Liikmesriigid peaksid:

—

tegema kindlaks meetmed ja investeeringud, mida toetatakse muudest ELi fondidest ja muudest (käimasolevatest või kavandatud) ELi programmidest, ning millega kaasneb oht, et nende rahastamine kattub rahastamisega kliimameetmete sotsiaalfondist;

—

piiritlema eelnevalt selgelt kulukategooriad/kulukirjed, mis on seotud vahe-eesmärkide ja sihtväärtustega, nii et need hõlmaksid üksnes otse kliimameetmete sotsiaalfondist (ja sellega seotud liikmesriigi osalusest) toetatavaid tulemusi. Kava peaks kajastama üksnes kliimameetmete sotsiaalfondi toetuse abil saavutatud tulemusi (mitte tulemusi, mis on saavutatud nii kliimameetmete sotsiaalfondi kui ka muude ELi vahenditega). Projekte võib piiritleda ajaliste või geograafiliste või projekti laadiga seotud kriteeriumide alusel.

Lisaks eespool kirjeldatud tingimustele peab see lähenemisviis olema kooskõlas muu asjaomase ELi rahastamisvahendi sätetega ja vastama riigiabi eeskirjadele, sealhulgas kumulatsiooni käsitlevatele sätetele. Liikmesriigid peavad kehtestama põhjalikud juhtimiskontrolli menetlused, et vältida rakendamise ajal topeltrahastamist.

Need menetlused tuleks lisada liikmesriigi sisekontrollisüsteemi (vt kliimameetmete sotsiaalfondi määruse III lisa). Nagu on nõutud kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 6 lõike 1 punktis o, peavad liikmesriigid oma kavades kirjeldama kõnealuse määruse V lisa punkti 4.6 kohaselt korda, mille nad on kehtestanud topeltrahastamise vältimiseks ja ELi huvide kaitsmiseks. On oluline, et selles korras võetakse arvesse kõiki asjakohaseid andmeallikaid, hoitakse rahastamisvood süstemaatiliselt lahus ja rakendatakse ristkontrolle kogu projekti rakendamise jooksul, et välistada topeltrahastamise võimalus. Need sisekontrollisüsteemid peavad seega olema piisavalt usaldusväärsed, et kaitsta ELi finantshuve ning eelkõige ennetada, avastada ja kõrvaldada pettusi, korruptsiooni ja huvide konflikte.

Liikmesriikide sisekontrollisüsteemid peavad tegema süsteemide ja tegevuse asjakohaseid ja sõltumatuid auditeid kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud auditistandarditega, mida tuleb samuti kirjeldada kooskõlas kliimameetmete sotsiaalfondi määruse V lisa punktiga 4.6 ja III lisa punktiga 5. See tähendab muu hulgas järgmist:

—

süsteemi- ja tegevusauditeid teostava(te) asutus(t)e määramine ja nende funktsionaalse sõltumatuse tagamise viisi kindlaksmääramine;

—

kõnealus(t)ele asutus(t)ele fondiga seoses piisavate ressursside eraldamine;

—

pettuse, korruptsiooni, huvide konflikti ja topeltrahastamise riski tulemuslik käsitlemine asutus(t)e poolt nii süsteemiauditite kui ka tegevusauditite kaudu.

10.   Stsenaarium juhul, kui HKS2 võetakse kasutusele hiljem

Juhul kui HKS2 lükatakse heitkogustega kauplemise direktiivi artikli 30k kohaselt ühe aasta võrra edasi, siis oleks kooskõlas kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 10 lõike 1 kolmanda lõiguga ja kõnealuse määruse II lisas esitatud tabeli viimase veeruga igale liikmesriigile fondist eraldatav maksimaalne rahaeraldis väiksem kui vastav eraldis siis, kui heitkogustega kauplemise süsteem peaks kasutusele võetama 2027. aastal. Kooskõlas kliimameetmete sotsiaalfondi määruse V lisaga kava vormi kohta ja nagu on selgitatud kliimameetmete sotsiaalfondi määruse põhjenduses 28: „Tõhusama planeerimise huvides peaksid liikmesriigid oma kavades osutama sellele, millised tagajärjed on direktiivi 2003/87/EÜ IVa peatüki kohaselt loodud heitkogustega kauplemise süsteemi edasilükkamisel vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 30k. Selleks tuleks kogu asjakohane kavaga hõlmatav teave põhjalikult eristada, jagades selle kaheks stsenaariumiks, nimelt kirjeldades ja kvantifitseerides vajalikke kohandusi meetmetes, investeeringutes, vahe-eesmärkides, sihtväärtustes, riigi osaluse suuruses ja muudes kava asjakohastes elementides.“ Teave tuleks esitada kooskõlas V lisaga kava vormi kohta.

11.   Asjakohane partnerlus ja avalik konsultatsioon

Kliimameetmete sotsiaalfondi ja kõigi Euroopa rohelise kokkuleppe algatuste edu tagamiseks on otsustava tähtsusega asjaomaste sidusrühmade kaasamine ja pühendumus kavandamis- ja rakendamisetapis. Kaasav partnerlus on kavade ettevalmistamisel ja rakendamisel oluline, kuna see võimaldab poliitiliste otsuste tegemisel kaasata erinevaid vaatenurki ja eksperditeadmisi. Liikmesriike kutsutakse üles rakendama kavade üle toimuvate avalike konsultatsioonide häid tavasid, mille komisjon on avaldanud kooskõlas kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 5 lõikega 4 (68).

a)   Sidusrühmade kategooriad

Kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 5 lõikes 1 on loetletud nende sidusrühmade kategooriad, kellega tuleks kavade koostamise käigus konsulteerida:

—

kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused;

—

majandus- ja sotsiaalpartnerite esindajad;

—

asjaomased kodanikuühiskonna organisatsioonid;

—

noorteorganisatsioonid;

—

muud sidusrühmad.

Liikmesriike kutsutakse üles täiel määral kaasama ja kasutama nende sidusrühmade eksperditeadmisi muu hulgas järgmistes valdkondades: energiaostuvõimetuse ja transpordivaesuse kaardistamine, suunatus vähekaitstud rühmadele ja investeerimisvajaduste kindlakstegemine fondi poliitikaeesmärkide raames.

Saadud kogemuste kasutamiseks on soovitatav kaasata ühtekuuluvuspoliitika fondide ning taaste- ja vastupidavuskavade rakendamise eest vastutavad ametiasutused kliimameetmete sotsiaalkavade ettevalmistamisse ning nende üle toimuvasse avalikku konsultatsiooni, isegi kui nad ei ole kavade üldise rakendamise peamine koordineerimisorgan. Piirkondlike ja kohalike omavalitsuste kaasamine kavade koostamisse ja aruteludesse nende üle on väga oluline, eelkõige kavandatud piirkondlike ja kohalike meetmete ja investeeringute osas.

Lisaks artikli 5 lõikes 1 nimetatud sidusrühmadele on kliimameetmete sotsiaalfondi määruses ette nähtud muude sidusrühmade kaasamine. Need võivad olla teadus- ja innovatsiooniasutused, keskkonnapartnerid ja valitsusvälised organisatsioonid. Et integreerida kavadesse soolise võrdõiguslikkuse edendamise ja võrdõiguslikkuse kaalutlused, on väga oluline, et asjakohaselt oleks esindatud soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste eksperdid, nagu võrdõiguslikkust ja mittediskrimineerimist edendavad asutused ja organisatsioonid, kes esindavad konsultatsioonide käigus naiste, puuetega inimeste, noorteorganisatsioonide, (69) rändetaustaga inimeste, üksikvanemate ja eakate huve.

Kavades tuleks pöörata erilist tähelepanu ka vähekaitstud rühmadele, sealhulgas puuetega inimestele, ning lastele, isoleeritud eakatele inimestele, etnilistele vähemustele, marginaliseeritud kogukondadele, kolmandate riikide kodanikele ja rändetaustaga inimestele, kes on suuremas vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus.

Kui sidusrühmade korraldus ei võimalda neil anda sisulist panust, peaksid ametiasutused asjaomastel avaliku sektori asutustel ja valitsusvälistel organisatsioonidel aitama neid sidusrühmi organiseerida ja tagama, et nende huvid on täielikult esindatud ja kavadesse kaasatud.

b)   Kuidas korraldada avalikke konsultatsioone?

Avalikud konsultatsioonid tuleks läbi viia kooskõlas energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse artikliga 10. Need peaksid olema kooskõlas riikliku õigusraamistikuga ja võtma arvesse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud Euroopa partnerluse käitumisjuhendi põhiaspekte (70). Nendes nõutakse, et liikmesriigid hõlbustaksid üldsuse varajast, selget ja tulemuslikku osalemist ning kehtestaksid mõistlikud tähtajad, mis annavad piisavalt aega üldsuse teavitamiseks ja osalemiseks ning üldsusele oma seisukohtade väljendamiseks.

Kliimameetmete sotsiaalfondi määruses (artikkel 5 ja põhjendus 18) nõutakse, et kogu kliimameetmete sotsiaalkava üle tervikuna (kuigi esialgses etapis) tuleks läbi viia (uus) avalik konsultatsioon. Varasemaid avalikke konsultatsioone, mis on juba korraldatud kavasse lisatavate olemasolevate meetmete üle, tuleks mainida ja neist tuleks esitada kokkuvõte.

Liikmesriigid peavad kava koostamise ajal esitama kokkuvõtte konsultatsiooniprotsessist, mis on läbi viidud kooskõlas riikliku õigusraamistikuga, ning kirjeldama, kuidas sidusrühmade seisukohti on arvesse võetud ja kuidas neid kavas kajastatakse (kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 5 lõige 2). Kokkuvõttes tuleks loetleda sidusrühmad, kellega konsulteeriti, konsulteerimismeetodi liik (konverents, kahe-, kolmepoolne konsultatsioon jne), teavitustegevuse ajakava ja see, kas sidusrühmadega on konsulteeritud üksnes konkreetsetes küsimustes või kas on toimunud üldine konsultatsioon tervikliku esialgse kava või selle kõigi aspektide üle eraldi. Samamoodi peaksid liikmesriigid võimaluste piires selgitama meetmeid, mis on kavandatud asjaomaste sidusrühmade kaasamiseks ja nendega konsulteerimiseks kavade rakendamise ajal.

Kui kavadesse tehtavad muudatused ei ole väikesed, peaksid liikmesriigid korraldama muudetud meetmete või investeeringute üle avaliku konsultatsiooni kooskõlas kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artiklitega 5 ja 16 ning artikli 18 lõikega 2. Seda on märgitud ka põhjenduses 18: „[s]idusrühmadega tuleks iga kord avalikult konsulteerida, kui komisjon peab kava hindama.“

12.   Kava esitamine

Iga liikmesriik peaks esitama komisjonile kliimameetmete sotsiaalkava, et kavas sisalduvatele meetmetele ja investeeringutele saaks anda fondist rahalist toetust. Liikmesriigid peaksid vastavalt kliimameetmete sotsiaalfondi määruse põhjendusele 17 esitama oma kavad 30. juuniks 2025.

Komisjon loob kavade esitamiseks ja seireks ning asjaomaste maksetaotluste esitamiseks ühtse elektroonilise platvormi.

Kava tuleks koostada tihedas koostöös komisjoniga ja selle koostamisel tuleb kasutada kliimameetmete sotsiaalfondi määruse V lisas esitatud vormi, nagu on nõutud kõnealuse määruse artikli 6 lõikes 7. Liikmesriigid peaksid tegema komisjoniga esialgsete kavade osas koostööd võimalikult varakult enne kavandatud ametlikku esitamist. Nad võivad enne ametlikku esitamist kava eri aspektide üle komisjoniga konsulteerida. Mitteametlikud konsultatsioonid annaksid võimaluse enne kava esitamist võimalikud probleemid kindlaks teha ja lahendada ning see omakorda lihtsustaks komisjonil kava kiiret hindamist ja vastuvõtmist. Lisaks ootab komisjon, et kõik liikmesriigid teevad enne kava esitamist aktiivselt koostööd asjaomaste sidusrühmadega, et aidata muuta protsess võimalikult tõhusaks.

Komisjon edastab liikmesriikide esitatud kavad ja vastavad hinnangut sisaldavad otsused, mille komisjon on avalikustanud, põhjendamatu viivituseta samaaegselt ja võrdsetel tingimustel Euroopa Parlamendile ja nõukogule (kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikkel 25).

13.   Kavadest teavitamine

Liikmesriigid peavad tegema ühel veebisaidil (mis võib juba olemas olla) avatud ja masinloetavas vormingus avalikult kättesaadavaks järgmised andmed ja neid ajakohastama, et andmeid oleks võimalik sortida, otsida, neist väljavõtteid teha, neid võrrelda ja taaskasutada (kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 23 lõige 1 seoses sama määruse artikli 21 lõike 2 punkti d alapunktidega i, ii ja iv):

—

rahaeraldiste lõplike saajate nimed, nende käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrid või maksukohustuslasena registreerimise numbrid ja fondi rahaeraldistest saadud summad;

—

töövõtja(te) ja alltöövõtja(te) nimi (nimed) ja nende käibemaksukohustuslasena registreerimise number (numbrid) või maksukohustuslasena registreerimise number (numbrid) ning lepingu (lepingute) maksumus, kui lõplik rahaeraldiste saaja on avaliku sektori hankija vastavalt riigihankeid käsitlevale liidu või siseriiklikule õigusele;

—

fondi raames ellu viidud kõigi meetmete ja investeeringute loetelu koos nende meetmete ja investeeringute jaoks ette nähtud avaliku sektori toetuse kogusummaga ja muude ELi eelarvest rahastatavate fondide raames makstud summaga.

Eespool kahes esimeses punktis osutatud teavet ei tohiks avaldada, kui see puudutab selliseid konkreetseid erandeid nagu:

—

otsene sissetulekutoetus vähekaitstud leibkondadele;

—

finantsmääruse artikli 38 lõikes 3 loetletud olukorrad, eelkõige: i) rahastamisvahendite kaudu saadav rahaline toetus summas alla 500 000 euro; ii) juhtumid, mille puhul avalikustamine võib seada ohtu asjaomaste isikute ja üksuste õigused ja vabadused, mida kaitstakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, või kahjustada vahendite saajate ärihuve; iii) kui tegemist on nende ametialase pädevuse alusel valitud välisekspertide tasustamisega ning järgitakse mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise ja huvide konflikti puudumise põhimõtteid.

Iga liikmesriik peaks sellel spetsiaalsel veebisaidil, mis tuleb võimalikult kiiresti kasutusele võtta, avaldama ka oma esialgsed ja lõplikud kavad, sealhulgas nende lisad, komisjoni rakendusotsuse kava heakskiitmise kohta, komisjoni rakendusotsused kava muutmise kohta, komisjoni väljamakseotsused, komisjoni ja liikmesriigi vahelised lepingud, mis kujutavad endast individuaalseid juriidilisi kohustusi, ning teated kava väikeste muudatuste kohta. Liikmesriigid peaksid neid spetsiaalseid veebisaite uute asjakohaste dokumentidega ajakohastama. Samuti peaksid nad avaldama nendel spetsiaalsetel veebisaitidel oma iga kahe aasta tagant koostatavad aruanded (mis on osa lõimitud riiklikust energia- ja kliimaalasest eduaruandest) vastavalt kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 24 lõikele 1 ning hindamisaruanded ja järelhindamise aruanded, mille komisjon on esitanud fondi rakendamise kohta kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 27 kohaselt.

Samuti peavad liikmesriigid teavitama fondist toetuse saajaid toetuse päritolust, sealhulgas juhul, kui nad saavad seda toetust vahendajate kaudu. Meetme rakendamisega seotud dokumentidele ja materjalidele, mis on ette nähtud toetuse saajatele, lisatav teave peaks sisaldama Euroopa logo ja asjakohast rahastamise päritolu käsitlevat märget järgmises sõnastuses: „Rahastatud Euroopa Liidu kliimameetmete sotsiaalfondist“ (kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 23 lõige 2) (71).

Fondist rahaliste vahendite saajad peavad tagama liidu rahastamise nähtavuse eelkõige meetmete ja nende tulemuste tutvustamisel, andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku, sisulist ja proportsionaalset suunatud teavet. Seda kohustust ei kohaldata, kui toetust antakse füüsilistele isikutele või kui on oht, et tundlik äriteave avalikustatakse (kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 23 lõige 2).

Kavade esitamise ajal peaksid liikmesriigid (kliimameetmete sotsiaalfondi määruse V lisa punkt 4.7):

a)

märkima veebisaidi, kus liikmesriikide esialgsed ja lõplikud kavad, nendega seotud meetmed ja investeeringud ning väljamaksete andmed avaldatakse masinloetavas vormingus, mis võimaldab komisjonil andmeid edasi töödelda, ning mis sisaldab ka fondiga seotud info-, kommunikatsiooni- ja nähtavusmeetmeid;

b)

kirjeldama kavandatavat riiklikku kommunikatsioonistrateegiat, et tagada üldsuse teadlikkus ELi rahastamise mõjust kodanike igapäevaelule riikliku kava ning iga meetme ja investeeringu rakendamise kaudu. Liikmesriigid peaksid välja töötama järjepideva strateegia selle kohta,: i) kuidas teavitada kliimameetmete sotsiaalfondi toetusest saadavast kasust; ii) kuidas nad tagavad, et rahastamiskõlblikke vähekaitstud rühmi teavitatakse rahastamisvõimalustest, ning iii) kuidas julgustada neid rühmi saama kasu kliimameetmete sotsiaalfondi toetusest ja seda taotlema.

Selleks et muuta see protsess liikmesriikide jaoks lihtsamaks, kutsutakse neid üles järgima samu teabevahetuse miinimumnõudeid, mis on sätestatud ühissätete määruses. Seepärast peaksid nad lisama oma kommunikatsioonistrateegiasse järgmised elemendid:

i.

peamised sihtrühmad, kellele kommunikatsioonimeetmed on suunatud, sealhulgas vähemalt võimalikud riiklikus kavas sisalduvate meetmete ja investeeringute kaudu toetuse saajad ning asjaomased mitteeksperdid, kes on väljendanud muret HKS2 sotsiaalse mõju üle, ning sihtrühmadeni jõudmiseks kasutatava meediakanalite kombinatsiooni;

ii.

teave selle kohta, kuidas nad rakendavad kohapeal komisjoniga ühiseid kommunikatsioonimeetmeid;

iii.

loetelu meetmete ja investeeringute liikidest, mida nad kavatsevad aktiivsemalt edendada ning mida kasutataks koordineeritud teabevahetuseks komisjoniga;

iv.

sellise riikliku kommunikatsioonikoordinaatori kontaktandmed, kes koordineerib kliimameetmete sotsiaalfondiga seotud info- ja kommunikatsioonimeetmeid ning tegutseb komisjoni ja teiste liikmesriikide kontaktpunktina parimate tavade jagamisel ja ühismeetmete koordineerimisel.

Komisjon rakendab ka fondi ning selle meetmete ja saavutatud tulemustega seotud info- ja kommunikatsioonimeetmeid. Kui see on asjakohane ja riiklikud ametiasutused annavad nõusoleku, võib nende meetmete hulka kuuluda ühine teavitustegevus riiklike ametiasutuste ning Euroopa Parlamendi ja komisjoni esindustega asjaomastes liikmesriikides (kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 23 lõige 3). Komisjon on avaldanud kliimameetmete sotsiaalfondi veebisaidi (72). See sisaldab üldist teavet fondi kohta, loetelu kavade koostamise eest vastutavatest liikmesriikide ametiasutustest, rubriik, kus on esitatud head tavad meetmete kohta, mida võiks rahastada kliimameetmete sotsiaalfondist, ning seda, kuidas korraldada kavade üle sisuline avalik konsultatsioon. Komisjon uuendab seda spetsiaalset veebilehte ja kogu asjakohast avalikku teavet korrapäraselt.

14.   Kliimameetmete sotsiaalkavade muutmine

a)   Objektiivsed asjaolud

Kui kava ei ole objektiivsete asjaolude tõttu enam võimalik ellu viia, sealhulgas saavutada asjakohaseid vahe-eesmärke ja sihtväärtusi, või kui liikmesriik peab seda kas täielikult või osaliselt märkimisväärselt kohandama, võib asjaomane liikmesriik esitada komisjonile muudetud kava, et taotleda sellesse vajalike ja nõuetekohaselt põhjendatud muudatuste tegemist (kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 18 lõige 1). Taotluse saab esitada eelkõige HKS2 tegeliku otsese mõju tõttu.

Objektiivsete asjaolude tõttu ei pruugi enam olla võimalik meedet või investeeringut eeldatud kulu- või tõhusustasemel rakendada või objektiivsed asjaolud võivad viia selleni, et leitakse parem alternatiiv, mis aitab paremini saavutada kliimameetmete sotsiaalfondi määruses sätestatud eesmärke. Sellistel juhtudel peab liikmesriik kirjeldama neid objektiivseid asjaolusid, mis muudavad algse meetme või investeeringu rakendamise esialgselt kavandatud viisil ootamatult ebatõhusaks, ning tõendama, et pakutud alternatiiv sobib paremini selle meetme kavandatud eesmärkide saavutamiseks. Näiteks võiks liikmesriik esitada tõendid selle kohta, et alternatiivne meede või investeering on kulutõhusam või aitab paremini saavutada meetme või investeeringu poliitikaeesmärke.

Objektiivsed asjaolud võivad muu hulgas hõlmata järgmisi olukordi:

—

ajakava muutused, mis on tingitud ettenägematutest looduslikest takistustest (näiteks looduskatastroof) või ettenägematutest riigisisestest muutustest (näiteks meetme rakendamist või investeeringut mõjutav õigusvaidlus, ettenägematud sotsiaal-majanduslikud muutused, nt majandusšokid);

—

juhtumid, kus liikmesriik suudab tõendada, et meede või investeering ei ole enam saavutatav, kuna meetme rakendamiseks on ilmselgelt parem alternatiiv (näiteks seetõttu, et tehti kindlaks parem alternatiiv, mis soodustab samade eesmärkide saavutamist) võrreldes algselt kavandatuga. Näiteks võib liikmesriik leida oluliselt kulutõhusama viisi transpordisõlme ehitamiseks ja soovib vastava vahe-eesmärgi all asjaomaseid tehnilisi kirjeldusi muuta või toetada heiteta sõidukeid. Kõnealusele taotlusele tuleks lisada teave, milles selgitatakse, mis liiki analüüsi abil tehti kindlaks, et uus meetod oleks kulutõhusam, kuid viiks sama üldtulemuseni.

Muudatused ei tohiks vähendada kava ambitsioonikust ja eeldatavat mõju, mis peavad jätkuvalt vastama kliimameetmete sotsiaalfondi määruse hindamiskriteeriumidele. Liikmesriigid peaksid selgelt näitama, et kava ambitsioonikus ja eeldatav mõju säilitatakse ning artiklis 16 sätestatud nõuded täidetakse.

Kui liikmesriigid tuginevad artiklile 18, peavad nad piisavalt põhjendama kavandatud muudatusi ning võivad valida, mis liiki tõendeid ja teavet nad soovivad oma arutluskäigu toetuseks esitada. Teave, mida tuleb esitada, sõltub muudatuste liigist ja laadist ning objektiivsetest asjaoludest, millele liikmesriik tugineb. Näiteks ei pea liikmesriigid esitama tõendeid üldteada asjaolude kohta, kuid nad peaksid esitama konkreetse teabe selliste asjaolude mõju kohta meetmetele ja investeeringutele või konkreetsetele vahe-eesmärkidele ja sihtväärtustele.

Komisjon peaks muudetud kava uuesti läbi vaatama samade hindamiskriteeriumide alusel, mis on sätestatud artiklis 16 (kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 18 lõiked 2 ja 3). Kui komisjon annab muudetud kavale positiivse hinnangu, võtab ta kolme kuu jooksul pärast muudetud kava esitamise kuupäeva uue komisjoni rakendusotsusega vastu otsuse, milles põhjendab oma positiivset hinnangut kooskõlas kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 17 lõikega 1. Kui tegemist ei ole väikeste muudatustega (vt käesolevate suuniste III jaotise 14. jao punkt b), peaks liikmesriik korraldama muudetud kava käsitleva avaliku konsultatsiooni kooskõlas kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artiklitega 5 ja 16 ning artikli 18 lõikega 2 (73).

b)   Väikesed kohandused

Selleks et vältida ülemäärast halduskoormust, võivad liikmesriigid teha kavades väikeseid kohandusi või parandada tehnilisi vigu, teatades nendest muudatustest komisjonile lihtsa teatise vormis (kliimameetmete sotsiaalfondi määruse põhjendus 19). Kui kavas tehakse väikeseid kohandusi, näiteks kavas ette nähtud investeeringute väikeseid ajakohastusi või tehniliste vigade parandusi, mille tulemusel suureneb või väheneb kavas esitatud sihtväärtus vähem kui 5 % võrra, teatab asjaomane liikmesriik nendest muudatustest komisjonile (kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 18 lõige 6). Liikmesriigid peaksid selgelt näitama, et kava tasakaal säilitatakse ja artiklis 16 sätestatud nõuded täidetakse.

Liikmesriigid peaksid hoiduma komisjoni teavitamisest sama sihtväärtuse mitmetest väikestest kohandustest. Kui see on siiski vajalik, ei tohiks kõigi selliste sama sihtväärtuse väikeste kohanduste kumulatiivne mõju ületada 5 % selle esialgsest väärtusest. Sihtväärtuseta meetmete puhul ei tohiks väike kohandus olla märkimisväärne. See peaks hõlmama menetlusküsimusi ja ei tohi sisaldada vahe-eesmärkide muutmist.

Menetluse seisukohast peaksid liikmesriigid väikestest kohandustest teatama II lisas esitatud vormil kliimameetmete sotsiaalfondi elektroonilise andmevahetussüsteemi kaudu, mis annab teavet kavades muudetud elementide kohta. Liikmesriigid peaksid enne teate esitamist konsulteerima mitteametlikult komisjoni talitustega, et tagada teate vastavus kliimameetmete sotsiaalfondi määrusele. Kui sihtväärtuse kohandamine ületab komisjoni talituste hinnangul 5 % künnise, peetakse teadet kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 18 lõike 6 tingimustele mittevastavaks ja see on kehtetu. Samuti juhul, kui komisjoni talitused leiavad, et kohandamistaotlus ei puuduta meetmete või investeeringute väikest ajakohastamist või tehnilise vea parandamist, on teade kehtetu.

Õiguskindluse tagamiseks vastavad komisjoni talitused igale teatele, et kinnitada nende vastavust artikli 18 lõikele 6.

c)   Kavade asjakohasuse hindamine

Liikmesriigid peavad hindama oma kavade asjakohasust, pidades silmas HKS2 tegelikku otsest mõju, ning esitama need hinnangud komisjonile koos lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannetega 15. märtsiks 2029 (artikli 18 lõige 5). Sõltuvalt nende hindamiste tulemustest võib olla vaja kavasid muuta, et paremini tegeleda HKS2 tegeliku mõju või vähekaitstud leibkondade toetamisega.

IV.   KAVADE HINDAMINE JA VASTUVÕTMINE

1.   Kavade hindamine komisjoni poolt

a)   Protsess

Kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 17 lõike 1 kohaselt peab komisjon võtma vastu rakendusotsuse selle määruse artikli 4 lõike 1 kohaselt esitatud kava heakskiitmise kohta viie kuu jooksul pärast kava esitamise kuupäeva.

Kooskõlas artikli 16 lõikega 1 võib komisjon esitada märkusi või küsida lisateavet kahe kuu jooksul alates kuupäevast, mil liikmesriik kava esitas. Liikmesriik peab esitama nõutud lisateabe komisjoni taotluses määratud tähtaja jooksul ja võib vajaduse korral kava muuta. Asjaomane liikmesriik ja komisjon võivad vajaduse korral kokku leppida, et hindamise tähtaega pikendatakse mõistliku aja võrra (artikli 16 lõige 1).

b)   Sisu

Komisjon peab liikmesriikide kavasid hindama kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumide alusel.

Tabel

Kavade hindamiskriteeriumide loetelu artikli 16 lõike 3 alusel

Asjakohasus

Tulemuslikkus

Tõhusus

Sidusus

Liikmesriigi majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale vastavad mitmekülgsed ja piisavalt hästi tasakaalustatud lahendused

Püsiv mõju

Mõistlikud ja usutavad kogukulud

Sidus tegevus

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

Kava tulemuslik seire ja rakendamine

Kontrollisüsteemid

 

Rohepööre

Vastavus muudele asjakohastele õigusaktidele ja kooskõla nendega

Tõhusad vahe-eesmärgid ja sihtväärtused

 

 

Vastastikune täiendavus, koostoime, sidusus ja kooskõla asjakohaste ELi vahenditega

 

 

i.   Asjakohasus

—   Liikmesriigi majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale vastavad mitmekülgsed ja piisavalt hästi tasakaalustatud lahendused

Komisjon hindab, kas kavas käsitletakse piisavalt sotsiaalset mõju ja probleeme, millega puutuvad asjaomases liikmesriigis kokku vähekaitstud leibkonnad, mikroettevõtjad ja transpordikasutajad hoonetest ja maanteetranspordist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tõttu, mis kuuluvad HKS2 kohaldamisalasse. Hindamisel võetakse arvesse järgmist:

—

liikmesriigi riiklikku energia- ja kliimakava, mis võimaldab mõista ta strateegiat ja meetmeid, mille eesmärk on tegeleda vähekaitstud rühmadele avalduva sotsiaalse mõju ja nende probleemidega;

—

kas liikmesriik on käsitlenud komisjoni ajakohastatud riiklikus energia- ja kliimakavas esile tõstetud probleeme ja edusamme, ning pööranud erilist tähelepanu probleemidele, mis mõjutavad energiaostuvõimetuid või transpordivaesuses leibkondi;

—

kas liikmesriik on kavasse integreerinud komisjoni soovitused, mis on seotud fondi kohaldamisalaga ning mis on esitatud energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse artikli 34 alusel;

—

kas kava on kooskõlas ELi 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkidega ning pikaajalise eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.

—   Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“

Komisjon hindab, kas kõik kavas sisalduvad meetmed ja investeeringud (v.a otsene sissetulekutoetus (74)) on kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. See põhineb hinnangul, mille liikmesriik on esitanud käesolevate suuniste III jaotise 3. jaos esitatud tabelis ja kooskõlas tehniliste suunistega.

—   Rohepöördele kaasaaitamine

Kooskõlas ELi poliitiliste prioriteetidega on fond kavandatud selleks, et tegeleda sotsiaalse mõjuga, mis tuleneb ehitus- ja maanteetranspordisektori lisamisest heitkogustega kauplemise süsteemi vastavalt heitkogustega kauplemise direktiivile. Komisjon hindab, kas kavad on kooskõlas ELi kliima- ja keskkonnaprioriteetidega ning tagavad samal ajal õiglase ülemineku.

ii.   Tulemuslikkus

—   Püsiv mõju

Komisjon hindab, kas kavandatud meetmetega kaasnevad struktuurimuutused ja pikaajaline mõju. Eelkõige kontrollitakse hindamise käigus, kas kaval on tõenäoliselt püsiv mõju nendele probleemidele, mida sellega püütakse lahendada, eelkõige sotsiaalne mõju vähekaitstud leibkondadele, mikroettevõtjatele ja transpordikasutajatele.

Meetmete hindamisel võetakse aluseks nende eeldatav mõju kasvuhoonegaaside heitele, energiaostuvõimetusele ja transpordivaesusele ning võrreldakse prognoositud tulemusi lähtestsenaariumidega, võttes arvesse selliseid tegureid nagu energiatõhusus.

—   Kava tulemuslik seire ja rakendamine

Komisjon hindab lisaks direktiivi 2003/87/EÜ peatüki IVa ülevõtmisele vahe-eesmärkide, sihtväärtuste ning kava rakendamise ja seire üldise raamistiku asjakohasust. Igas liikmesriigis tuleb luua spetsiaalne struktuur, et: i) jälgida kava rakendamist; ii) teostada tulemuslikku seiret edusammude üle ning iii) esitada rakendamise seisu kohta korrapäraseid aruandeid. Nendesse spetsiaalsetesse struktuuridesse soovitatakse tungivalt kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning muud asjaomased sidusrühmad, keda kava rakendamine mõjutab.

Lisaks hindab komisjon, kas liikmesriikide kavandatud kord tagab kavas sisalduvate meetmete tulemusliku rakendamise. See hõlmab vahendite asjakohase jaotamise tagamist, kohustuste selget kindlaksmääramist, sealhulgas eri valitsus- ja haldustasandite (riiklik, piirkondlik, kohalik) vahel, ning mehhanisme rakendamise käigus tekkida võivate probleemide lahendamiseks.

—   Vastavus muudele asjakohastele õigusaktidele ja kooskõla nendega

Lisaks direktiivi 2003/87/EÜ peatüki IVa ülevõtmisele hindab komisjon meetmete ja investeeringute vastavust järgmistele õigusaktidele ja kooskõla nendega:

—

energiatõhususe direktiiv (direktiiv (EL) 2023/1791);

—

taastuvenergia direktiiv (direktiiv (EL) 2018/2001);

—

alternatiivkütuste taristu määrus (määrus (EL) 2023/1804);

—

keskkonnasõbralike sõidukite direktiiv (direktiiv 2009/33/EÜ) ja

—

hoonete energiatõhususe direktiiv (direktiiv (EL) 2024/1275).

—   Vastastikune täiendavus, koostoime, sidusus ja kooskõla asjakohaste ELi vahenditega

Komisjon hindab, kas kava ning kavandatavad meetmed ja investeeringud ühtivad teabe ja kohustustega, mille liikmesriik on esitanud järgmiste asjakohaste ELi õigusaktide alusel, ning kas need täiendavad neid ja on nendega kooskõlas:

—

Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava;

—

ühissätete määruse kohased ühtekuuluvuspoliitika programmid;

—

taaste- ja vastupidavusrahastu määruse kohane liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskava;

—

hoonete energiatõhususe direktiivi (uuesti sõnastatud) kohane riiklik hoonete renoveerimiskava;

—

energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse kohane liikmesriigi ajakohastatud riiklik energia- ja kliimakava;

—

määruse (EL) 2021/1056 kohased liikmesriigi õiglase ülemineku territoriaalsed kavad.

Arvesse võib võtta ka muid dokumente, näiteks liikmesriikide riiklikke õhusaaste kontrolli programme heitkoguste vähendamise riiklike kohustuste direktiivi (EL) 2016/2284 alusel.

iii.   Tõhusus

—   Mõistlikud ja usutavad kogukulud

Komisjon hindab, kas kavades sisalduvate meetmete ja investeeringute kohta (eelnevalt) liikmesriigi poolt esitatud kuluprognoosid on mõistlikud, usutavad ja proportsionaalsed. Üksikasjalikum teave on esitatud käesolevate suuniste III jaotise 7. jao punktides b ja c.

—   Kontrollisüsteemid

Komisjon hindab, kas liikmesriikide kavandatud kord on piisav, et: i) tagada huvide konfliktide, korruptsiooni, pettuste ja topeltrahastamise ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine; ii) tagada ühtse turu, riigihangete ja riigiabi eeskirjade järgimine; iii) anda fondist eraldatud rahaliste vahendite kasutamise korral kindlus juhtimis- ja kontrollisüsteemide kohta ning vältida probleeme seoses eespool loetletuga; iv) vältida topeltrahastamist muudest ELi programmidest. Seepärast peaksid liikmesriigid üksikasjalikult kirjeldama oma riikliku juhtimis- ja kontrollisüsteemi (riiklike juhtimis- ja kontrollisüsteemide) ning muu asjakohase korra, näiteks auditikavade struktuuri ja toimimist kooskõlas kliimameetmete sotsiaalfondi määruse III lisas loetletud põhinõuetega.

—   Tõhusad vahe-eesmärgid ja sihtväärtused

Komisjon hindab, kas kavas sisalduvad vahe-eesmärgid ja sihtväärtused on selged, saavutatavad ja kava eesmärkidega kooskõlas. Üksikasjalikum teave on esitatud III jaotise 6. jaos.

iv.   Sidusus

Komisjoni hindab liikmesriikide esitatud kavade järgmisi aspekte:

—

meetmete ja investeeringute vaheline sidusus: selleks hinnatakse, kuidas need tugevdavad või täiendavad üksteist, et lahendada asjakohaseid probleeme;

—

kooskõla asjakohaste riiklike poliitikaraamistike, strateegiate ja kavadega.

v.   Täiendavad aspektid, mida komisjon peab hindama seoses vastavusega kliimameetmete sotsiaalfondi määrusele

Lisaks kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 16 lõikes 3 loetletud elementidele hindab komisjon ka järgmist:

—

viis, kuidas konsulteeriti kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, majandus- ja sotsiaalpartnerite esindajate, asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonide, noorteorganisatsioonide ja muude sidusrühmadega ning kuidas võeti kavades arvesse konsultatsioonis osalenud sidusrühmade panust (vt käesolevate suuniste III jaotise 11. jagu);

—

kas kavades sisalduvad meetmed ja investeeringud on kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava raames esitatud teabe ja võetud kohustustega;

—

kuidas kavades sisalduvate meetmete või investeeringutega vähendatakse soolist ebavõrdsust ja suurendatakse soolist võrdõiguslikkust, kui see on vajalik ja kohaldatav.

2.   Kavade vastuvõtmine

Artiklis 16 sätestatud kriteeriumide kohaselt läbi viidud hindamise põhjal teeb komisjon kava kohta otsuse, võttes vastu komisjoni rakendusotsuse.

Kui hinnang on positiivne, määratakse komisjoni otsusega kava hinnangulise kogumaksumuse alusel kindlaks ELi rahalise toetuse summa (artikli 17 lõige 3). ELi rahalise toetuse summa on järgmine:

—

maksimaalse rahaeraldise kogusumma – kui kava hinnangulise kogumaksumuse summa, millest on maha arvatud liikmesriigi osalus, on võrdne artikli 14 lõikes 1 osutatud asjaomase liikmesriigi maksimaalse rahaeraldisega või sellest suurem või

—

kava hinnangulise kogumaksumuse summa, millest on maha arvatud liikmesriigi osalus – kui kava hinnangulise kogumaksumuse summa, millest on maha arvatud liikmesriigi osalus, on väiksem kui artikli 14 lõikes 1 osutatud asjaomase liikmesriigi maksimaalne rahaeraldis.

Kui hinnang on negatiivne, tuleks seda komisjoni rakendusotsuses põhjendada. Seejärel peaks liikmesriik oma kava ümber sõnastama ja uuesti esitama, võttes arvesse komisjoni hinnangut (artikli 17 lõige 4).

3.   Kahepoolse lepingu sõlmimine ja rahaliste vahendite sidumine kulukohustustega

Pärast seda, kui komisjon on kava kohta vastu võtnud positiivse otsuse, sõlmib ta liikmesriigiga ajavahemikuks 2026–2032 individuaalse juriidilise kohustuse vormis lepingu, (75) milles võetakse arvesse kava rakendamise ajakava, mille määravad kindlaks vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste saavutamise kuupäevad. Eelarvelised kulukohustused võivad põhineda üldistel kulukohustustel ja asjakohasel juhul võib need jagada mitme aasta jooksul tehtavateks iga-aastasteks osamakseteks, nagu on sätestatud kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 19 lõikes 2 (76). Iga-aastaste osamaksete puhul lähtutakse käesolevate suuniste I lisas esitatud summadest.

Liikmesriikidega sõlmitud lepingutes, mis kujutavad endast individuaalseid juriidilisi kohustusi, tuleks võtta arvesse õigusliku edasilükkamise ohtu kõrgete energiahindade korral (direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 30k osutatud olukord). See võib põhjustada üheaastase viivituse uue heitkogustega kauplemise süsteemi kasutuselevõtmisel hoonete, maanteetranspordi ja muudes sektorites.

Lepingutes tuleks arvesse võtta ka võimalikke finantsriske ELile. Nende tõttu võib osutuda vajalikuks muuta individuaalseid juriidilisi kohustusi fondi ajutise ja erakorralise rahastamise eripära tõttu (fondi rahastatakse HKSi lubatud heitkoguse ühikutest saadud sihtotstarbelisest välistulust).

Kui liikmesriik ei ole 15 kuu jooksul alates individuaalse juriidilise kohustuse võtmise kuupäevast teinud asjaomaste vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste saavutamisel reaalseid edusamme, lõpetab komisjon lepingu ja vabastab rahaeraldise summa kulukohustusest, andes eelnevalt liikmesriigile võimaluse esitada oma tähelepanekud kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta on teatanud oma hinnangust, et reaalsed edusamme ei ole tehtud (kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 20 lõige 7). Näiteks kui liikmesriik ei ole veel esitanud vahe-eesmärgi või sihtväärtusega seotud maksetaotlust 15 kuu jooksul alates individuaalse juriidilise kohustuse võtmise kuupäevast, võib see tähendada, et olulisi edusamme ei ole tehtud.

LÜHENDID

Ühissätete määrus – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159).

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ – põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ seoses keskkonnaeesmärkidega määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses.

Energiatõhususe direktiiv – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/1791, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL) 2023/955 (ELT L 231, 20.9.2023, lk 1).

Hoonete energiatõhususe direktiiv – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2024/1275 hoonete energiatõhususe kohta (ELT L, 2024/1275, 8.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1275/oj).

Heitkogustega kauplemise direktiiv – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

HKS2 – uus heitkogustega kauplemise süsteem hoonete, maanteetranspordi ja muude sektorite jaoks, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta direktiivi (EL) 2023/959 (millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem, ning otsust (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist) peatükis IVa (ELT L 130, 16.5.2023, lk 134).

Finantsmäärus – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/2509, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (ELT L, 2024/2509, 26.9.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj).

Fond – kliimameetmete sotsiaalfond.

Üldine grupierandi määrus – komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).

Energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitlev määrus – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).

Mitmeaastane finantsraamistik – mitmeaastane finantsraamistik

Kava(d) – kliimameetmete sotsiaalkava(d).

Taaste- ja vastupidavusrahastu määrus – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17).

Kliimameetmete sotsiaalfondi määrus – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/955, millega luuakse kliimameetmete sotsiaalfond ja muudetakse määrust (EL) 2021/1060 (ELT L 130, 16.5.2023, lk 1).

Taksonoomiamäärus – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/955, millega luuakse kliimameetmete sotsiaalfond ja muudetakse määrust (EL) 2021/1060 (ELT L 130, 16.5.2023, lk 1).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).

(4)   „Tavaleibkond“ – üksi elav isik või koos elavate isikute rühm, kes majandab ühiselt.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/2509, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (ELT L, 2024/2509, 26.9.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj).

(7)   ELT C, C/2025/1596, 25.3.2025, ELI: C/2025/1596/oj.

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2024/1275 hoonete energiatõhususe kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L, 2024/1275, 8.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1275/oj).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.6.2021, lk 1).

(12)  Riiklikud vaesuse vähendamise eesmärgid ning edusammud, mida iga liikmesriik on samba rakendamisel teinud, avaldatakse majandus- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise ja järelevalve Euroopa poolaasta raamistikus. Igal aastal avaldatav ühine tööhõivearuanne ja riigiaruanded sisaldavad teavet liikmesriikide edusammude kohta.

(13)  Nõukogu 16. juuni 2022. aasta soovitus õiglase kliimaneutraalsusele ülemineku tagamise kohta (ELT C 243, 27.6.2022, lk 35).

(14)  Iga liikmesriigi ERFi, ESF+, Ühtekuuluvusfondi ja Õiglase Ülemineku Fondi programmide nimekiri on esitatud ühtekuuluvuspoliitika avaandmete platvormil https://cohesiondata.ec.europa.eu/programmes.

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.6.2010, lk 13).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.6.2021, lk 1).

(17)  Energiajulgeolek, energia siseturg, energiatõhusus, süsinikuheite vähendamine ning teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivõime ning õiglase ülemineku aspektidega arvestamine.

(18)  Rohkem teavet avalike konsultatsioonide kohta on esitatud III jaotise 11. jaos.

(19)  Sotsiaalmajanduse rolli kohta on rohkem teavet esitatud 2021. aasta teatises „Inimeste hüvanguks toimiva majanduse kujundamine: sotsiaalmajanduse tegevuskava“.

(20)  Vt ergutava mõju nõue, mida on kirjeldatud käesolevate suuniste II jaotise 11. jaos.

(21)  Täiendavad juhised koos näidetega selle kohta, millised meetmed võivad kujutada endast riigiabi, on esitatud komisjoni teatises riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (2016/C 262/01), mis kajastab juhtumikogemusi kuni 2016. aastani. Lisaks tuuakse taaste- ja vastupidavusrahastu riigiabi juhendvormides näiteid abi olemasolu ja puudumise juhtumite eristamise kohta ning antakse teavet riigiabi menetluste ja instrumentide kohta, mida võib olla vaja kohaldada, eelkõige:

—

Juhendvorm: Investment/operating aid for the reduction and removal of greenhouse gas emissions including through support for renewable energy and energy efficiency

—

Juhendvorm: Energy efficiency in buildings

—

Juhendvorm: Premiums for the acquisition of zero- and low-emission road vehicles

.

(22)  Komisjoni 13. detsembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2831/oj).

(23)  Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1).

(24)  Abiga suurendatakse hoone energiatõhusust, mis toob kaasa primaarenergia nõudluse languse vähemalt:

i.

20 % võrreldes olukorraga enne olemasolevate hoonete renoveerimisse investeerimist või

ii.

10 % võrreldes olukorraga enne investeeringut, kui tegemist on renoveerimismeetmetega, mis puudutavad ainult üht liiki ehitusdetailide paigaldamist või asendamist vastavalt direktiivi 2010/31/EL artikli 2 punktis 9 määratletule, ning sellised sihipärased renoveerimismeetmed ei moodusta rohkem kui 30 % kava eelarvest, mis on ette nähtud energiatõhususe meetmetele, või

iii.

10 % võrreldes piirnormiga, mis on sätestatud liginullenergiahoonete suhtes kohaldatavates nõuetes, mis on ette nähtud siseriiklike õigusnormidega, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/31/EL seoses uute hoonetega. Esialgne primaarenergia nõudlus ja selle parandamise hinnanguline ulatus tuleb kindlaks määrata direktiivi 2010/31/EL artikli 2 punktis 12 määratletud energiamärgisele viidates.

(25)  Näiteks „Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022“ (2022/C 80/01) või üldine grupierandi määrus näevad keskkonnahoidlike ja heiteta sõidukite puhul ette teistsugused abi andmise tingimused kui kliimameetmete sotsiaalfondi määrus (kuna kliimameetmete sotsiaalfondi määruse kohaselt on lubatud rahastada selliste vähese heitega sõidukite ostmist, mis ei ole taksonoomiaga kooskõlas). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrusega 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel (ELT L 315, 3.12.2007, lk 1), ei ole aga nõutud, et avaliku teenuse lepingu raames avaliku teenuse pakkujale kättesaadavaks tehtud sõidukid vastaksid mõnele keskkonnakaitse tasemele.

(26)   Gender Impact Assessment | Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (europa.eu).

(27)   Gender Budgeting | Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (europa.eu).

(28)   Gender-responsive Public Procurement | Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (europa.eu).

(29)   Equality Mainstreaming in transport, Euroopa Komisjon.

(30)  Brüssel, 18. aprill 2023, (OR. en, pl) 7984/23 ADD 1, institutsioonidevaheline dokument: 2021/0206(COD).

(31)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159).

(32)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/523, millega luuakse programm „InvestEU“ ja millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017 (ELT L 107, 26.3.2021, lk 30).

(33)  HKS2 hinna ühine väärtus on üldjoontes kooskõlas heitkogustega kauplemise direktiivi artikli 30h lõikes 2 sätestatud eeskirjadega, mis käsitlevad HKS2 hinna ülemäärase tõusu korral võetavaid meetmeid, millega vabastatakse täiendavad summad turustabiilsusreservist, kui on jõutud hinnakünniseni, mis on seotud 2020. aasta hindadel põhineva indeksiga.

(34)  SWD(2023) 213 final/2, kättesaadav aadressil: https://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=26940&langId=en.

(35)  Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse riski määr on 60 % mediaan-ekvivalentnetosissetulekust riigis.

(36)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/1791, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL) 2023/955 (ELT L 231, 20.9.2023, lk 1).

(37)  Komisjoni 14. oktoobri 2020. aasta soovitus (EL) 2020/1563, mis käsitleb energiaostuvõimetust (ELT L 357, 27.10.2020, lk 35).

(38)  Komisjoni 20. oktoobri 2023. aasta soovitus (EL) 2023/2407 energiaostuvõimetuse kohta (ELT L, 2023/2407, 23.10.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2023/2407/oj).

(39)  Komisjoni talituste töödokument – „EU Guidance on energy poverty“, mis on lisatud komisjoni soovitusele energiaostuvõimetuse kohta (C(2020) 9600 final) Brüssel, 14.10.2020, SWD(2020) 960 final, 8ad45f6a-ad97-48ef-b166-6499445aa8d0_en (europa.eu).

(40)  Komisjoni talituste töödokument – „EU guidance on energy poverty“, mis on lisatud komisjoni soovitusele energiaostuvõimetuse kohta (C(2023) 4080 final) Brüssel, 20.10.2023, SWD(2023) 647 final: SWD_2023_647_F1_OTHER_STAFF_WORKING_PAPER_EN_V5_P1_3016190.PDF (europa.eu).

(41)   „Transport poverty: definitions, indicators, determinants, and mitigation strategies“, lõpparuanne, Euroopa Komisjon.

(42)  Huvi võivad pakkuda ka järgmised Euroopa Komisjoni uuringud:

—

„Passenger Rail Performance in Europe: Regional and territorial Accessibility Indicators for Passenger Rail“, 2021, Euroopa Komisjon

—

Maanteetranspordi kohta vt „Road Transport Performance in Europe“, 2018, Euroopa Komisjon

—

„Cohesion in Europe towards 2050“, Euroopa Komisjoni kaheksas aruanne majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta, 2021, vt kaart nr 4.7

—

Euroopa Komisjoni üheksas aruanne majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta, 2024

—

„Getting to Services in Towns and Villages: Preparing Regions for Demographic Change“, OECD maaelu arengu uuringud, 2024.

(43)  Energiakogukondade kaudu rakendatavate projektide oluliste valikukriteeriumide näiteid on esitanud CEE Bankwatch: https://bankwatch.org/publication/selection-criteria-for-energy-communities-a-practical-checklist.

(44)  Täpsemat teavet selle kohta, millised konkreetsed heitkogused kuuluvad heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS2) heitekategooriatesse „kütuse põletamine kaubanduslikes/institutsioonilistes hoonetes ja eluhoonetes“ ja „maanteetranspordis“, on esitatud näiteks dokumendis General guidance for ETS2 regulated entities (HKS2ga reguleeritud üksuste üldsuunised, https://climate.ec.europa.eu/document/download/b5ccad58-6909-4a32-8a72-c73ab8d2a165_en?filename=policy_ets_ets2_gd_regulated_entities_en.pdf). Eelkõige hõlmavad kaubanduslikes/institutsioonilistes hoonetes ja eluhoonetes kütuse põletamisel tekkivad heitkogused küttesüsteemide, soojaveevarustuse ja toiduvalmistamise jaoks kütuse põletamisel tekkivaid heitkoguseid ning maanteetranspordis kütuse põletamisel tekkivaid heitkoguseid ning ei hõlma ehitusplatsidel kasutatavatest maastiku- või liikurmasinatest pärit heitkoguseid (need kuuluvad HKS2 muude sektorite alla). Heide, mis tuleneb kütuse põletamisest põllumajanduses, ei ole hõlmatud.

(45)  Vastavalt kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artiklile 8 tuleks sellesse komponenti lisada kõik meetmed, mille eesmärk on leevendada mõju, mis tuleneb maanteetranspordi lisamisest HKS2sse, isegi kui investeeringute ja reformidega käsitletakse muid transpordiliike.

(46)  Rohkem üksikasju on esitatud V lisas.

(47)   https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/af68b4c7-3508-11ef-b441-01aa75ed71a1/language-en.

(48)   Kliimameetmete Sotsiaalfond – Euroopa Komisjon (europa.eu).

(49)  Komisjoni 8. mai 2019. aasta soovitus (EL) 2019/786 hoonete renoveerimise kohta (ELT L 127, 16.5.2019, lk 34).

(50)   Kliimameetmete Sotsiaalfond – Euroopa Komisjon (europa.eu).

(51)  Komisjoni 20. oktoobri 2023. aasta soovitus (EL) 2023/2407 energiaostuvõimetuse kohta (ELT L, 2023/2407, 23.10.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2023/2407/oj).

(52)  Komisjoni teatis – „Euroopa renoveerimislaine – keskkonnahoidlikumad hooned, uued töökohad, parem elujärg“ (COM(2020) 662 final).

(53)   Commission Staff Working Document EU guidance on energy poverty - European Commission.

(54)  Komisjoni 20. oktoobri 2023. aasta soovitus (EL) 2023/2407 energiaostuvõimetuse kohta (ELT L, 2023/2407, 23.10.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2023/2407/oj).

(55)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944, 5. juuni 2019, elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158, 14.6.2019, lk 125).

(56)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001, 11. detsember 2018, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).

(57)  Komisjoni soovitus (EL) 2023/2407 energiaostuvõimetuse kohta ja sellele lisatud suunised, komisjoni talituste töödokument: ELi suunised energiaostuvõimetuse kohta“ – Euroopa Komisjon (europa.eu).

(58)   „Support for the implementation of the Social Climate Fund“ – ELi Väljaannete Talitus (europa.eu).

(59)   https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/af68b4c7-3508-11ef-b441-01aa75ed71a1.

(60)  Näiteks osutada, kuidas leida teavet kaitse kohta üleujutuste vastu piirkonna tasandil ja hinnata hoonete üleujutusriski, ning kirjeldada hoonete üleujutusriski maandamise tehnilisi võimalusi, nagu neid, mis on loetletud ELi tasandi suunistes hoonete kohandamise kohta kliimamuutustega.

(61)  Kliimameetmete sotsiaalfondi määruses on „heiteta ja vähese heitega sõidukid“ määratletud samamoodi nagu määruse (EL) 2019/631 (millega kehtestatakse uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite normid) artikli 3 lõike 1 punktis m.

(62)  Heiteta sõidukite taskukohasuse analüüsi hõlbustamiseks võivad liikmesriigid käsitada mõistet „omamise kogukulu“ sõiduki soetamise ja omamise kogukuluna kogu selle kasutusea jooksul, sealhulgas sõiduki soetamise või liisimise kulud, kütusekulud, hooldus- ja remondikulud, kindlustuskulud, finantskulud ja maksud, nagu on sätestatud komisjoni teatise „Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunised 2022 (ELT C 80, 18.2.2022, lk 1)“ punkti 2.4 alapunktis 84.

(63)   https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/af68b4c7-3508-11ef-b441-01aa75ed71a1.

(64)  See ei takista komisjoni küsimast selgitusi konkreetse otsese sissetulekutoetuse meetme kohta, mille liikmesriik kavade hindamise käigus välja pakkus, et selgitada, kas meede kuulub sellise toetusliigi kategooriasse.

(65)  Üksikasjalikum teave on esitatud HKS2 reguleeritud üksuste üldsuunistes: https://climate.ec.europa.eu/document/download/b5ccad58-6909-4a32-8a72-c73ab8d2a165_en?filename=policy_ets_ets2_gd_regulated_entities_en.pdf.

(66)  Komisjoni 20. oktoobri 2023. aasta soovitus (EL) 2023/2407 energiaostuvõimetuse kohta (ELT L, 2023/2407, 23.10.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2023/2407/oj).

(67)  Komisjoni talituste töödokument (SWD/2003/647): „ELi suunised energiaostuvõimetuse kohta“ (lisatud komisjoni soovitusele energiaostuvõimetuse kohta (C/2023/4080)).

(68)   „Support for the implementation of the Social Climate Fund“ – ELi Väljaannete Talitus (europa.eu).

(69)  Väljaanne „Youth for a just transition – A toolkit for youth participation in the just transition fund“ võib olla kasulik teabeallikas selle kohta, kuidas noored saaksid osaleda sotsiaalselt õiglases üleminekus kliimaneutraalsele majandusele (Inforegio - Youth for a just transition – A toolkit for youth participation in the just transition fund (europa.eu)).

(70)   Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud Euroopa partnerluse käitumisjuhend – Euroopa Liidu Väljaannete Talitus.

(71)  Lisateavet teabematerjalide asjakohase kasutamise kohta leiate ELi 2021.–2027. aasta rahastamisprogramme käsitlevatest teavitamis- ja nähtavuseeskirjadest liikmesriikidele; need on kättesaadavad aadressil: Teavitustegevus ja ELi nähtavuse suurendamine – Euroopa Komisjon.

(72)   https://climate.ec.europa.eu/eu-action/eu-emissions-trading-system-eu-ets/social-climate-fund_en.

(73)  Seda on selgitatud ka kliimameetmete sotsiaalfondi määruse põhjenduses 18: „[s]idusrühmadega tuleks iga kord avalikult konsulteerida, kui komisjon peab kava hindama.“

(74)  Kliimameetmete sotsiaalfondi määruse põhjendus 23: „[o]tseseid sissetulekutoetusi tuleks üldjuhul pidada keskkonnaeesmärkidele ebaolulise ettenähtava mõjuga meetmeteks ja seega tuleks neid pidada olulise kahju ärahoidmise põhimõttega kooskõlas olevaks.“

(75)  Nagu on osutatud liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid käsitleva määruse (EL, Euratom 2018/1046) artiklis 112.

(76)  Lepingute sõlmimine ei tohiks mõjutada heitkogustega kauplemise direktiivi III lisas (artikli 30d lõige 4) osutatud tegevuse jaoks lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise norme ega aruandeid HKS2 kohta (artiklid 30i ja 30k, mis käsitlevad edasilükkamist kõrgete energiahindade korral). Kõnealune leping tuleks sõlmida kõige varem üks aasta enne hoonete, maanteetranspordi ja muude sektorite heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumiste algust (heitkogustega kauplemise direktiivi IVa peatükk) või kaks aastat enne kõnealust aastat, kui kohaldatakse kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 10 lõike 1 kolmandat lõiku.

I LISA

Iga liikmesriigi maksimaalne rahaeraldis pärast haldustoetuskulude mahaarvamist

1.   Sissejuhatus ja õiguslik taust

—

Kliimameetmete sotsiaalfondi (1) määruse artikli 10 lõikes 3 on sätestatud, et kliimameetmete sotsiaalfondi kogu rahastamispakett suurusega 65 miljardit eurot või 54,6 miljardit eurot juhul, kui HKS2 lükatakse edasi aastani 2028, võib „katta ka fondi haldamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks vajaliku ettevalmistava ning seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuse kulusid, sealhulgas eelkõige kulutusi uuringutele, ekspertide kohtumistele, sidusrühmadega konsulteerimisele, info- ja kommunikatsioonimeetmetele, sealhulgas kaasavale teavitustegevusele, ning liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele niivõrd, kuivõrd need on seotud käesoleva määruse eesmärkidega, samuti kulutusi teabe töötlemiseks ja vahetamiseks vajalikele infotehnoloogiavõrkudele ning asutusesisestele infotehnoloogiavahenditele ning kõiki muid tehnilise ja haldusabi kulusid, mis komisjonil fondi haldamisel tekivad. Samuti võib katta kulud, mis on seotud sellise toetava tegevusega nagu projektide kvaliteedi kontroll ja seire kohapeal, ning rahastamiskõlblike meetmete hindamisel ja rakendamisel korraldatava kogemusnõustamise ja ekspertidepoolse nõustamise kulud.“

—

Kliimameetmete sotsiaalfondi määruse II lisa, milles on sätestatud liikmesriikide eraldised, sisaldab järgmist klauslit: „[a]rtikli 10 lõikes 3 osutatud summad [toetuskulud] kaetakse igale liikmesriigile eraldatavast maksimaalsest rahaeraldisest proportsionaalselt.“

2.   Haldustoetuskulud iga-aastastes rahaeraldistes

—

Heitkogustega kauplemise direktiivi artikli 30d lõikes 4 on sätestatud enampakkumistulu maksimumsummad, mis on eraldatud kliimameetmete sotsiaalfondile igal aastal selle kestuse jooksul. Kliimameetmete sotsiaalfondi määruse II lisas on sätestatud maksimaalne rahaeraldis liikmesriigi kohta kogu kliimameetmete sotsiaalfondi kestuse ajaks. See võimaldab kavandada liikmesriikide kogueraldiste iga-aastast programmitööd. Lisaks on kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artiklis 19 sätestatud, et kliimameetmete sotsiaalfondi eelarvelised kulukohustused võib jagada iga-aastasteks osamakseteks.

—

Käesolevas lisas on esitatud teave kliimameetmete sotsiaalfondi iga-aastase rahaeraldise kohta igale liikmesriigile. See arvutatakse pärast komisjoni haldustoetuskulude mahaarvamist kooskõlas kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikli 10 lõikega 3; see hõlmab ka iga-aastaseid profiile.

—

Kooskõlas kliimameetmete sotsiaalfondi määruse V lisa punkti 2.1 alapunktidega viii ja punkti 2.2 alapunktiga viii peaksid liikmesriigid oma kavades märkima HKS2 edasilükkamise tagajärjed ning kirjeldama ja kvantifitseerima kavade asjakohaste elementide vajalikke kohandusi.

—

Finantsselgituses, mis oli lisatud komisjoni ettepanekule kliimameetmete sotsiaalfondi loomise kohta, (2) oli komisjoni halduskuludeks ette nähtud 128,539 miljonit eurot. Võttes arvesse asjaolu, et kliimameetmete sotsiaalfondi määruses muudeti rahastamisallikat ja fondi rahastatakse omavahendite asemel sihtotstarbelisest välistulust, on mõistlik võtta haldustoetuskulud arvesse kõige varem kogu rakendusperioodi finantsselgituses. 128 539 miljonit eurot moodustab ligikaudu 0,2 % kliimameetmete sotsiaalfondi rahastamispaketist.

—

HKS2 kasutuselevõtu alguse kahes stsenaariumis hinnatakse, et olenemata HKS2 kasutuselevõtu alguskuupäevast tekib kliimameetmete sotsiaalfondi kasutuselevõtu ajal ja kavade rakendamisel 2026. aastal sama töökoormus, sest siis tuleb hakata täitma kõiki seotud haldusülesandeid, mida tuleb täita kogu kliimameetmete sotsiaalfondi kestuse jooksul. HKS2 jõustumise aasta mõjutab liikmesriikidele kliimameetmete sotsiaalfondist eraldatava rahastamispaketi suurust, kuid mitte kliimameetmete sotsiaalfondi jätkuvat rakendamist komisjoni poolt.

—

Selleks et tagada pidev halduskulude rahastamine aastatel 2026–2032, arvatakse 2026. aasta eraldisest mõlema stsenaariumi puhul maha summa, mis võrdub 2026. ja 2027. aasta halduskuludega. Selle põhjuseks on asjaolu, et enne 2026. aasta juunit ei ole teada, kas HKS2 lükatakse edasi või mitte ja seetõttu puudub 2027. aasta summa.

3.   Soovitatud edasised sammud

—

Liikmesriigi maksimaalset rahaeraldist tuleb vähendada proportsionaalselt halduskulude summa võrra, kasutades liikmesriikide vastavat jaotuspõhimõtet kooskõlas kliimameetmete sotsiaalfondi määruse artikliga 10 ja II lisaga.

—

Tabelites 1 ja 2 on esitatud iga liikmesriigi kulukohustusteks kasutada olevate summade iga-aastane jaotus (eurodes) pärast halduskulude mahaarvamist HKS2 kasutuselevõtu alguse kahe stsenaariumi alusel.

Tabel 1

Stsenaarium 1, HKS2 võetakse kasutusele 2027. aastal: liikmesriigi maksimaalne rahaeraldis pärast toetuskulude mahaarvamist vastavalt artikli 10 lõikele 3 (eurodes, jooksevhindades)

Image 1

Tabel 2

Stsenaarium 2, HKS2 võetakse kasutusele 2028. aastal: liikmesriigi maksimaalne rahaeraldis pärast toetuskulude mahaarvamist vastavalt artikli 10 lõikele 3 (eurodes, jooksevhindades)

Image 2

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/955, millega luuakse kliimameetmete sotsiaalfond ja muudetakse määrust (EL) 2021/1060 (ELT L 130, 16.5.2023, lk 1).

(2)   14. juuli 2021. aasta dokument COM(2021) 568(final), ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse kliimameetmete sotsiaalfond.

II LISA

Määruse (EL) 2023/955 artikli 18 lõike 6 kohase kliimameetmete sotsiaalkava väikese kohanduse vorm (täidavad liikmesriigid)

Kooskõlas määruse (EL) 2023/955 artikli 18 lõikega 6 esitab [liikmesriik] teate järgmise väikese kohanduse kohta:

Kliimameetmete sotsiaalkava kehtiv säte

Uus säte pärast teatamist

Komponent:

Meede:

Kehtiv vahe-eesmärgi/sihtväärtuse säte:

Uus sõnastus:

[liikmesriik] kinnitab, et:

☐

väike kohandus kujutab endast kavas ette nähtud sihtväärtuse suurendamist või vähendamist alla 5 % JA

☐

sihtväärtust ei ole kunagi varem kohandatud

☐

VÕI vahe-eesmärki/sihtväärtust on kohandatud järgmiste teadetega:

Teade

Kuupäev

Suurendamine/vähendamine

Muudatuse kirjeldus

 

pp/kk/aa

 

 

 

pp/kk/aa

 

 

kuid suurendamise või vähendamise kumulatiivne väärtus kliimameetmete sotsiaalkava kehtivusaja jooksul ei ületa 5 % asjaomasest sihtväärtusest.

ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/1597/oj

ISSN 1977-0898 (electronic edition)