29. jaanuaril 2025. aastal esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Eesti Vabariik

(Kohtuasi C-57/25)

(C/2025/1533)

Kohtumenetluse keel: eesti

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: F. Blanc ja E. Randvere)

Kostja: Eesti Vabariik

Hageja nõuded

—

Tuvastada, et kuna Eesti õiguses ei ole ette nähtud, et kolmanda riigi kodanik võib viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise ja viisa kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustada kohtus liidu õiguses määratletud tähenduses, ei ole Eesti täinud oma kohustusi, mis tulenevad Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõikest 1, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklist 47 ning määruse (EÜ) nr 810/2009 (viisaeeskirja) artikli 32 lõikest 3, artikli 34 lõikest 7 ja artikli 35 lõikest 7.

—	Jätta kohtukulud Eesti Vabariigi kanda.

Väited ja peamised argumendid

ELi määruse (EÜ) nr 810/2009 (1) viisaeeskirja, artikli 32 lõike 3, artikli 34 lõike 7 ning artikli 35 lõike 7 kohaselt võib välismaalane viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise ja viisa kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustada. Viisaeeskirja artikli 32 lõiget 3 koosmõjus harta artikliga 47 tuleb tõlgendada nii, et see kohustab liikmesriike ette nägema viisa andmisest keeldumise otsuste vaidlustamise menetluse, mille üksikasjalikud eeskirjad tuleb kehtestada iga liikmesriigi õiguskorras; see menetlus peab teatavas menetlusstaadiumis tagama kohtus vaidlustamise võimaluse.

Eesti välismaalaste seaduse paragrahvidega 1001–10019 on kehtestatud süsteem, mille kohaselt välismaalane võib viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise ja viisa kehtetuks tunnistamise otsuse peale esitada otsuse teinud ametiasutusele avalduse otsuse läbivaatamiseks; otsust saab ka edasi kaevata avaldusega Välisministeeriumile või Siseministeeriumile. Paragrahvis 10018 on sõnastatud otsene keeld vaidlustada otsus kohtus. Komisjon leiab, et viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise ja viisa kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamine haldusasutuses, näiteks ministeerumis, kes ei ole sõltumatu ega erapooletu, ei saa pidada tõhusaks õiguskaitsevahendiks põhiõiguste harta artikli 47 ning määruse artikli 32 lõike 3, artikli 34 lõike 7 ja artikli 35 lõike 7 kohaselt.

---

(1)   ELT 2009, L 243, lk 1