1.

Kas pädev tolliasutus, kes kasutab tema hinnangul alahinnatud väärtusega kaupade impordi tolliväärtuse kindlaks määramiseks peamiselt statistilist meetodit, mis põhineb Euroopa acces2markets/MADB andmebaasil, järgib liidu tolliseadustiku artiklites 70 ja 74 ette nähtud järjestikuseid meetodeid, eelkõige „viimase abinõu“ meetodit või „mõistlikke vahendeid“, mis on ette nähtud tolliseadustiku artikli 74 lõikes 3, mille kohaselt määratakse asjaomase kauba tolliväärtus kindlaks „kättesaadavate andmete“ alusel – mis ei tohiks olla koondandmed ega konfidentsiaalsed – vastavalt rakendusmääruse artikli 144 nõuetele?

2.

Kui vastus on jaatav, siis kas sellise Euroopa statistikaandmebaasi kasutamine nagu acces2makets/MADB, mis koondab liidus kogutud andmeid, et hinnata kaupade tolliväärtust liidu tolliseadustiku artikli 74 lõikes 3 ette nähtud nn viimase abinõu meetodi või „mõistlike vahendite“ alusel, on kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 53 kohaselt õigussubjektidele antud tagatistega, kuna kriminaalmenetlustes, mis viiakse läbi ainult tolli- ja aktsiisiameti algatusel, on need õigussubjektid sunnitud end kaitsma statistiliste andmete suhtes, ühelt poolt, ja teiselt poolt, et kohaldatav liikmesriigi seadus näeb ette karistuse, mis seisneb rahatrahvis, mille suurus on viis kuni kümme korda suurem tollimaksudest, mille maksmisest on kõrvale hoitud ja mis on ise kindlaks määratud statistiliste andmete alusel?

3.

Kas juhul, kui kaup lubatakse ühes liikmesriigis vabasse ringlusse, kuid lubatakse teises liikmesriigis tarbimiseks ringlusse, peab pädev tolliasutus juhul, kui tal on õigus kaupa statistiliselt hinnata, võtma aluseks statistilise väärtuse, kasutades riigisiseseid andmeid, millega määratakse kindlaks sama TARICi koodi alla kuuluva kauba tolliväärtus, või Euroopa Liidu andmebaasi, millesse on kokku rühmitatud ja koondatud iga liikmesriigi kogutud statistika?