European flag

Euroopa Liidu
Teataja

ET

C-seeria


C/2025/1273

4.3.2025

TEADE AVALIKE KONKURSSIDE KORRALDAMISE KOHTA

EPSO/AD/423/25 – DA – taani õiguskeele eksperdid / õigustoimetajad (AD 7)

EPSO/AD/423/25 – DE – saksa õiguskeele eksperdid / õigustoimetajad (AD 7)

EPSO/AD/423/25 – EN – inglise õiguskeele eksperdid / õigustoimetajad (AD 7)

EPSO/AD/423/25 – ET – eesti õiguskeele eksperdid / õigustoimetajad (AD 7)

EPSO/AD/423/25 – HR – horvaadi õiguskeele eksperdid / õigustoimetajad (AD 7)

EPSO/AD/423/25 – NL – hollandi õiguskeele eksperdid / õigustoimetajad (AD 7)

EPSO/AD/423/25 – RO – rumeenia õiguskeele eksperdid / õigustoimetajad (AD 7)

EPSO/AD/423/25 – SL – sloveeni õiguskeele eksperdid / õigustoimetajad (AD 7)

(C/2025/1273)

Kandideerimisavalduste esitamise lõpptähtaeg: 10. aprill 2025 kell 12.00 päeval Brüsseli aja järgi

SISUKORD

1.

ÜLDSÄTTED 2

2.

AMETIÜLESANDED 2

3.

OSALEMISTINGIMUSED 3

3.1.

Üldtingimused 3

3.2.

Eritingimused: keeled 3

3.3.

Eritingimused: kvalifikatsioon 4

4.

KONKURSSIDE KORRALDUS 6

4.1.

Ülevaade konkursi etappidest 6

4.2.

Kandideerimisavalduse esitamine 7

4.3.

Testid ja katsed 7

4.4.

Testide ja katsete hindamine ja osalemistingimuste täitmise kontroll 9

4.5.

Reservnimekirjade koostamine 10

5.

VÕRDSED VÕIMALUSED JA MÕISTLIKUD ABINÕUD 11
LISA. Üldeeskirjad 12

1.   ÜLDSÄTTED

a)

Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) korraldab kvalifikatsioonil ning testidel ja katsetel põhinevad avalikud konkursid eesmärgiga koostada reservnimekirjad, mille alusel Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjon saavad võtta avalikku teenistusse tööle õiguskeeleeksperte / õigustoimetajaid (palgaaste AD 7).

b)

Käesolev konkursiteade ja selle lisa „Üldeeskirjad“ moodustavad käesoleva konkursi siduva raamistiku.

c)

EPSO püüab kasutada sooneutraalset ja kaasavat keelt. Kandidaate ei eristata soo järgi.

d)

Käesolev konkursiteade hõlmab kaheksat konkurssi. Kandideerida saab ainult ühel neist.

e)

Reservnimekirjadesse kantavate kandidaatide arv on esitatud tabelis 1.

Tabel 1

Konkurss

Reservnimekirja kantavate kandidaatide arv

EPSO/AD/423/25 – DA

25

EPSO/AD/423/25 – DE

25

EPSO/AD/423/25 – EN

33

EPSO/AD/423/25 – ET

25

EPSO/AD/423/25 – HR

25

EPSO/AD/423/25 – NL

25

EPSO/AD/423/25 – RO

25

EPSO/AD/423/25 – SL

25

f)

Konkursside osalemistingimused ning testid ja katsed põhinevad teenistuse huvidel ja võtavad arvesse ELi liikmesriikide õigussüsteemide erinevusi.

g)

Konkursi EPSO/AD/423/25 – EN eripära tuleneb asjaolust, et Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumisele vaatamata on inglise keel endiselt üks peamisi ELi institutsioonide lähtekeeli. Seetõttu on ELi institutsioonides suur nõudlus kõrgelt kvalifitseeritud inglise õiguskeele ekspertide / õigustoimetajate järele. Kuna ingliskeelsete liikmesriikide jurisdiktsioonid sisaldavad üldise õiguse (common law) elemente, peavad selle konkursi edukad kandidaadid tõendama, et lisaks inglise keele oskusele C2-tasemel (emakeelena kõneleja tase, vt punkt 3.2) on neil ka väga head teadmised nii ELi õigusest kui ka üldisest õigusest. See on vajalik, et tagada ELi õigustekstide õiguslik ja keeleline kooskõla kõigis ELi ametlikes keeltes, kusjuures kõigil nendel keeltel on samaväärne õigusjõud.

2.   AMETIÜLESANDED

a)

ELi institutsioonid võtavad tööle kõrgelt kvalifitseeritud juriste, kes on suutelised konkursi keeles toimetama vähemalt kahest muust keelest tõlgitud ELi õigustekste ja andma nõu õigusaktide koostamisel, et tagada ELi õigusaktide sõnastuse kvaliteet. Ametiülesannete täitmiseks kasutavad õiguskeeleeksperdid/õigustoimetajad tavapäraseid infotehnoloogiavahendeid ja kontoritehnikat.

b)

Õiguskeeleeksperdid (Euroopa Parlamendis ja nõukogus) järgivad kogu õigusloomeprotsessi vältel seadusandlikke menetlusi, annavad vajaduse korral menetluste ja õigusaktide koostamisega seotud ja õigusalast nõu, koostavad seadusandlike aktide ettepanekute muudatusettepanekuid ja kontrollivad nende koostamise kvaliteeti. Samuti kontrollivad nad juba konkursi keelde tõlgitud seadusandlike tekstide õiguslikku ja keelelist kooskõla teiste keeleversioonidega. Õiguskeeleekspertidel tuleb tõenäoliselt sageli suhelda õigusloomeprotsessi eri osalejatega. Nende ametiülesanded võivad erineda sõltuvalt sellest, millises ELi institutsioonis nad töötama hakkavad.

c)

Õigustoimetajad (Euroopa Komisjonis) annavad komisjonile ja selle talitustele seadusandlike ettepanekute ja komisjoni õigusaktide koostamise ajal õigusnõu. Samuti kontrollivad nad juba konkursi keelde tõlgitud ja toimetatud seadusandlike ettepanekute ja komisjoni õigusaktide õiguslikku ja keelelist kooskõla teiste keeleversioonidega. Ametiülesannete täitmisel tuleb neil tihedalt suhelda komisjoni eri talitustega.

3.   OSALEMISTINGIMUSED

Kui punktis 3.3 ei ole märgitud teisiti, peab kandidaat avalduste esitamise lõppkuupäeval täitma kõik üld- ja eritingimused (vt punktid 3.1.– 3.3).

3.1.   Üldtingimused

Kandidaadil peavad olema

1.

ühe ELi liikmesriigi kodakondsus ja kõik kodanikuõigused;

2.

täidetud kõik sõjaväeteenistust reguleerivate seadustega ettenähtud kohustused ning

3.

töökohustuste täitmiseks vajalikud isikuomadused.

3.2.   Eritingimused: keeled

a)

Personalieeskirjades (1) on sätestatud, et ametniku võib ametisse nimetada üksnes tingimusel, et ta esitab tõendi ühe ELi keele väga hea oskuse ja teise ELi keele rahuldava oskuse kohta oma kohustuste täitmiseks vajalikul tasemel.

b)

Võttes arvesse õiguskeeleekspertide/õigustoimetajate ametiülesannete laadi ja pidades silmas teenistuse huve, peavad kandidaadid oskama vähemalt kolme ELi ametlikku keelt 24st, nagu on märgitud tabelis 2. Lihtsuse huvides nimetatakse neid keeli 1. keeleks, 2. keeleks ja 3. keeleks.

Tabel 2

Konkurss

1. keel –

konkursi keel

2. keel

3. keel

EPSO/AD/423/25 – EN

inglise

ükskõik milline ELi ametlik keel, muu kui inglise keel

ükskõik milline ELi ametlik keel, muu kui 1. keel ja 2. keel

EPSO/AD/423/25 – DA

taani

inglise

EPSO/AD/423/25 – DE

saksa

EPSO/AD/423/25 – ET

eesti

EPSO/AD/423/25 – HR

horvaadi

EPSO/AD/423/25 – NL

hollandi

EPSO/AD/423/25 – RO

rumeenia

EPSO/AD/423/25 – SL

sloveeni

c)

Nõutav keeleoskuse tase, mis kehtib kõikide kandideerimisavalduses nimetatud keeleoskuse osaoskuste (kuulamine, lugemine, suuline suhtlus, suuline esitlus, kirjutamine) kohta, on järgmine:

i)

1. keel: C2 (emakeelena kõneleja tase);

ii)

2. ja 3. keel: vähemalt C1.

d)

Need tasemed ja osaoskused on kooskõlas Euroopa keeleõppe raamdokumendis käsitletud oskustega (2).

e)

Iga konkursi 1. keel on asjaomase värbava talituse sihtkeel. Õiguskeeleekspertidelt/õigustoimetajatelt nõutakse 1. keele oskust emakeelena kõneleja tasemel, kuna nad peavad koostama või toimetama keerukaid tekste, andma õigusloomealast nõu ning tegema selles keeles õiguslikku ja terminoloogilist analüüsi.

f)

Inglise keele valik 2. keeleks muudel konkurssidel kui EPSO/AD/423/25 – EN tuleneb sellest, et enamik tekste tõlgitakse inglise keelest. Seetõttu on oluline, et kõik õiguskeeleeksperdid/õigustoimetajad suudaksid lähtekeelena kasutada inglise keelt: toimetada tekste, mis on tõlgitud inglise keelest ühte konkursi keelde, tagada, et ingliskeelse ja konkursi keeles oleva teksti õigusterminoloogia oleks ühtne, jne.

g)

Konkursil EPSO/AD/423/25 – EN võib 2. keel olla ükskõik milline muu ELi ametlik keel, tingimusel et see ei ole sama mis 3. keel.

h)

Nendel konkurssidel nõutakse kolmanda keele oskust, sest õiguskeeleeksperdid/õigustoimetajad peavad kontrollima ka konkursi keelde tõlgitud seadusandlike tekstide õiguslikku ja keelelist kooskõla teiste keeleversioonidega.

i)

Nendest keelenõuetest lähtuvalt määratakse kindlaks ka keeled, milles testid ja katsed toimuvad (vt punkt 4.3).

3.3.   Eritingimused: kvalifikatsioon

a)

Konkreetne haridusalane kvalifikatsioon, mida iga käesolevas teates käsitletud konkursi puhul üldiselt nõutakse, on esitatud punktides 3.3.1–3.3.8. ELi toimimise lepingu artikli 45 tähenduses liikmesriikidevahelist liikumisvabadust kasutanud töötajate puhul võib valikukomisjon arvestada ka samaväärset kvalifikatsiooni, pidades silmas põhimõtteid, mis tulenevad 7. septembri 2022. aasta kohtuotsusest T-713/20: OQ vs. Euroopa Komisjon, ECLI:EU:T:2022:513.

b)

Selleks et selgitada välja, kas kandidaat on saavutanud nõutava lõpetatud ülikooliõppele vastava haridustaseme, arvestab valikukomisjon kvalifikatsiooni saamise ajal kehtinud eeskirju.

c)

Üldjuhul ei ole erialane töökogemus nõutav.

d)

Kuid

i)

juhul, kui kandidaadi haridustase vastab ELi liikmesriigis (3) lõpetatud kolmeaastasele ülikooliõppele ja kui kandidaat tugineb punkti 3.3.3 alapunkti d alapunktile i, peab ta tõendama ka seda, et on pärast diplomi saamist omandanud vähemalt üheaastase õigusalase töökogemuse;

ii)

juhul, kui kandidaat tugineb punkti 3.3.3 alapunkti d alapunktile ii või iii, peab ta täitma kõik emmas-kummas punktis esitatud nõuded.

e)

Õigusalane töökogemus, kui see on käesolevas konkursiteates nõutav, peab olema saadud palgalise või FIEna tegutseva juristina erasektoris, mõnes ELi institutsioonis, asutuses või muus organis, riiklikus haldusasutuses, valitsustevahelises või rahvusvahelises organisatsioonis, vabaühenduses või ülikoolis.

f)

Juhul kui diplom on konkreetse konkursi osalemistingimuste täitmiseks piisav (vt punktid 3.3.1–3.3.8), peab see olema välja antud hiljemalt 14. septembril 2025.

3.3.1.   EPSO/AD/423/25 – DA

Ilma et see piiraks punkti 3.3 alapunkti d alapunkti i ja üldeeskirjade (eelkõige punkti 2.2 alapunkti 1) kohaldamist, peab kandidaadil konkursil EPSO/AD/423/25 – DA kandideerimiseks olema lõpetatud ülikooliõppele vastav haridustase, mida tõendab üks järgmistest diplomitest Taani õiguse erialal:

Juridisk kandidateksamen (cand.jur.) eller erhvervsøkonomisk-erhvervsjuridisk kandidateksamen (cand.merc.jur.).

3.3.2.   EPSO/AD/423/25 – DE

Ilma et see piiraks punkti 3.3 alapunkti d alapunkti i ja üldeeskirjade (eelkõige punkti 2.2 alapunkti 1) kohaldamist, peab kandidaadil konkursil EPSO/AD/423/25 – DE kandideerimiseks olema lõpetatud ülikooliõppele vastav haridustase, mida tõendab üks järgmistest diplomitest Austria või Saksa õiguse erialal:

Juristische Ausbildung im deutschen oder im österreichischen Recht, die mit der deutschen Ersten Prüfung (Erstes Juristisches Staatsexamen) bzw. mit dem österreichischen Magister der Rechtswissenschaften (mag.iur.) abgeschlossen wurde.

3.3.3.   EPSO/AD/423/25 – EN

Ilma et see piiraks punkti 3.3 alapunkti d ja üldeeskirjade (eelkõige punkti 2.2 alapunkti 1) kohaldamist, peab kandidaat konkursil EPSO/AD/423/25 – EN kandideerimiseks täitma ühes järgmistest punktidest nimetatud nõuded:

a)

tal on lõpetatud ülikooliõppele vastav haridustase, mida tõendab Iirimaal omandatud akadeemiline kraad Iiri õiguse erialal; ta on Iirimaa advokatuuri liige või võib Iirimaal tegutseda ametinimetuse solicitor all;

b)

tal on lõpetatud ülikooliõppele vastav haridustase, mida tõendab vastavalt Malta Ülikooli põhikirjale üks järgmistest akadeemilisest kraadidest Malta õiguses:

i)

Doctor of Laws (LL.D.) or Master of Advocacy (M.Adv.);

ii)

Diploma of Notary Public (N.P.) or Master of Notarial Studies (M.Not.St.); või

iii)

Bachelor of Arts in Legal and Humanistic Studies with Diploma of Legal Procurator (B.A., L.P.) or Bachelor of Laws (Hons) with Diploma of Legal Procurator (LL.B. (Hons), L.P.);

c)

enne 1. jaanuari 2021:

i)

tal on lõpetatud ülikooliõppele vastav haridustase, mida tõendab Inglismaal või Walesis omandatud akadeemiline kraad Inglismaa ja Walesi õiguse erialal;

ii)

tal on lõpetatud ülikooliõppele vastav haridustase, mida tõendab Šotimaal omandatud akadeemiline kraad Šoti õiguse erialal;

iii)

tal on lõpetatud ülikooliõppele vastav haridustase, mida tõendab Põhja-Iirimaal omandatud akadeemiline kraad Põhja-Iiri õiguse erialal;

iv)

ta on Inglismaa ja Walesi või Põhja-Iirimaa advokatuuri liige või võib Šotimaal tegutseda ametinimetuse advocate all; või

v)

ta võib Inglismaal ja Walesis, Šotimaal või Põhja-Iirimaal tegutseda ametinimetuse solicitor all;

d)

tal on vähemalt kolmeaastasele lõpetatud ingliskeelsele ülikooliõppele vastav haridustase, mida tõendab mõnes liikmesriigis kehtiva üldise õigusega (common law) seotud või sellest tulenenud õigussüsteemil põhineva õiguse erialal saadud akadeemiline kraad, mis on omandatud kolmandas riigis, mille üks ametlikest keeltest on inglise keel, ning ta täidab ühe järgmistest nõuetest:

i)

ta on punktis d nimetatud õpingute raames läbinud ELi õiguse alase mooduli, mille maht on vähemalt 30 Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunkti või sellega samaväärne;

ii)

ta on läbinud vähemalt ühe akadeemilise aasta pikkuse ülikooliõppe, mida tõendab tunnistus või diplom ELi õiguses; või

iii)

tal on vähemalt kaheaastane õigusalane töökogemus ELi õiguse alal (vt ka punkt 3.3 alapunkt e).

3.3.4.   EPSO/AD/423/25 – ET

Ilma et see piiraks punkti 3.3 alapunkti d alapunkti i ja üldeeskirjade (eelkõige punkti 2.2 alapunkti 1) kohaldamist, peab kandidaadil konkursil EPSO/AD/423/25 – ET kandideerimiseks olema lõpetatud ülikooliõppele vastav haridustase, mida tõendab üks järgmistest diplomitest õiguse erialal:

a)

Eestis ja eesti keeles omandatud endine bakalaureusekraad õigusteaduses (160 AP ehk 240 EAP);

b)

magistrikraad õigusteaduses vastavalt 3+2 õppekavale, mis koosneb järgmisest:

i)

Eestis ja eesti keeles omandatud bakalaureusekraad õiguse õppesuunal (180 EAP) ning

ii)

Euroopa Liidus omandatud magistrikraad õigusteaduses (vähemalt 60 EAP).

3.3.5.   EPSO/AD/423/25 – HR

Ilma et see piiraks punkti 3.3 alapunkti d alapunkti i ja üldeeskirjade (eelkõige punkti 2.2 alapunkti 1) kohaldamist, peab kandidaadil konkursil EPSO/AD/423/25 – HR kandideerimiseks olema lõpetatud ülikooliõppele vastav haridustase, mida tõendab üks järgmistest diplomitest Horvaatia õiguse erialal:

a)

diplomirani pravnik / diplomirana pravnica;

b)

magistar / magistra prava;

c)

sveučilišni magistar / sveučilišna magistra prava.

3.3.6.   EPSO/AD/423/25 – NL

Ilma et see piiraks punkti 3.3 alapunkti d alapunkti i ja üldeeskirjade (eelkõige punkti 2.2 alapunkti 1) kohaldamist, peab kandidaadil konkursil EPSO/AD/423/25 – NL kandideerimiseks olema lõpetatud ülikooliõppele vastav haridustase, mida tõendab üks järgmistest diplomitest õiguse erialal:

a)

diploma van een Nederlandstalige opleiding Nederlands recht (meester (mr.) of Belgisch recht (licentiaat of master);

b)

bachelor van een Nederlandstalige opleiding Nederlands of Belgisch recht, gevolgd door een master (LL.M.).

3.3.7.   EPSO/AD/423/25 – RO

Ilma et see piiraks punkti 3.3 alapunkti d alapunkti i ja üldeeskirjade (eelkõige punkti 2.2 alapunkti 1) kohaldamist, peab kandidaadil konkursil EPSO/AD/423/25 – RO kandideerimiseks olema lõpetatud ülikooliõppele vastav haridustase, mida tõendab järgmine diplom Rumeenia õiguse erialal:

diplomă de licență.

3.3.8.   EPSO/AD/423/25 – SL

Ilma et see piiraks punkti 3.3 alapunkti d alapunkti i ja üldeeskirjade (eelkõige punkti 2.2 alapunkti 1) kohaldamist, peab kandidaadil konkursil EPSO/AD/423/25 – SL kandideerimiseks olema lõpetatud ülikooliõppele vastav haridustase, mida tõendab üks järgmistest diplomitest Sloveenia õiguse erialal:

a)

V Sloveniji pridobljena univerzitetna izobrazba pravne smeri s strokovnim naslovom „univerzitetni diplomirani pravnik/univerzitetna diplomirana pravnica“ (po študijskem programu za pridobitev univerzitetne izobrazbe, sprejetem pred 11. 6. 2004) oziroma;

b)

univerzitetna izobrazba pravne smeri s strokovnim naslovom „diplomirani pravnik (UN)/diplomirana pravnica (UN)“, dopolnjena z magistrsko izobrazbo s strokovnim naslovom „magister prava/magistrica prava“ (druga stopnja po bolonjskem programu).

4.   KONKURSSIDE KORRALDUS

4.1.   Ülevaade konkursi etappidest

Käesolev konkurss koosneb järgmistest etappidest:

kandideerimisavalduse esitamine (vt punkt 4.2),

testid ja katsed (vt punkt 4.3),

testide ja katsete hindamine ja osalemistingimuste täitmise kontroll (vt punkt 4.4),

reservnimekirjade koostamine (vt punkt 4.5).

4.2.   Kandideerimisavalduse esitamine

a)

Kandideerimisavalduse esitamiseks peab kandidaadil olema kandidaadikonto.

b)

Kandideerimisavaldus tuleb esitada elektrooniliselt EPSO veebisaidil  (4) hiljemalt

10. aprillil 2025 kella 12.00ks päeval Brüsseli aja järgi.

c)

Kandidaat võib kandideerimisavalduse täita ükskõik millises ELi 24 ametlikust keelest. Kandideerimisavaldust esitades kinnitab kandidaat ühtlasi ka seda, et täidab kõik punktis 3 „Osalemistingimused“ nimetatud tingimused. Kandidaat vastutab selle eest, et avaldus oleks õigeks ajaks täidetud ja esitatud. Pärast kandideerimisavalduste esitamise tähtaja möödumist ei saa avaldust enam muuta.

d)

Hiljemalt 15. septembril 2025 kella 12.00ks päeval Brüsseli aja järgi peab kandidaat esitama kandideerimisavalduses esitatud teavet tõendavate dokumentide skannitud koopiad. Juhised selle kohta on esitatud EPSO veebisaidil iga konkursi lehel.

4.3.   Testid ja katsed

a)

Üldised märkused

i)

Kõik kandidaadid, kes on oma kandideerimisavalduse punkti 4.2 alapunktis b märgitud lõppkuupäevaks esitanud, kutsutakse allpool loetletud testidele ja katsetele.

ii)

Testid ja katsed toimuvad kaugvormis ja on kaugjälgitavad. EPSO teavitab kandidaate testide ja katsete läbiviimise korrast hiljemalt siis, kui ta saadab kandidaatidele vastava kutse.

iii)

Kui kandidaat ei ole ühel või mitmel testil või katsel osalenud või neid lõpuni sooritanud, nagu on täpsustatud käesolevas konkursiteates ja/või kandidaatidele antud juhistes, loetakse tema osalemine konkursil lõppenuks (vt üldeeskirjade punkt 5).

b)

ELi õiguse test

i)

ELi õiguse test on valikvastustega test, millega hinnatakse kandidaatide teadmisi ja arusaamist ELi, selle institutsioonide ja poliitikameetmete aluspõhimõtetest ja õigusraamistikust.

ii)

ELi õiguse test korraldatakse vastavalt tabelile 3.

Tabel 3

Test/katse

Keel

Küsimuste arv

Kestus

Punktiskaala

Minimaalne nõutav punktisumma

ELi õiguse test

1. keel

30 küsimust

60 minutit

0–30

15/30

c)

Keelest arusaamise test

i)

Keelest arusaamise test koosneb valikvastustega küsimustest. Sellega hinnatakse kandidaatide üldist lugemisoskust, keelepagasi üldist ulatust, sõnavara ulatust ja sõnakasutust, samuti keelekasutuse grammatilist täpsust ja sotsiolingvistilist kohasust. Küsimused ei eelda eelteadmisi ja põhinevad ainult tekstis esitatud teabel.

ii)

Konkursil EPSO/AD/423/25 – EN osalevad kandidaadid sooritavad kaks keelest arusaamise testi nende poolt valitud 2. ja 3. keeles.

iii)

Muudel konkurssidel kui konkursil EPSO/AD/423/25 – EN osalevad kandidaadid sooritavad ühe keelest arusaamise testi nende poolt valitud 3. keeles (5).

iv)

Keelest arusaamise testid korraldatakse vastavalt tabelile 4.

Tabel 4

Test/katse

Küsimuste arv

Kestus

Punktiskaala

Minimaalne nõutav punktisumma

Keelest arusaamise test – 2. keeles

(ainult konkursi EPSO/AD/423/25 – EN puhul)

12 küsimust

25 minutit

0–12

Ei kohaldada

Keelest arusaamise test – 3. keeles

(kõik konkursid)

12 küsimust

25 minutit

0–12

Ei kohaldada

d)

Mõtlemisoskuse testid

Mõtlemisoskuse testid on valikvastustega testid, mille alusel hinnatakse kandidaatide verbaalse, matemaatilise ja abstraktse mõtlemise oskust. Need korraldatakse vastavalt tabelile 5.

Tabel 5

Test/katse

Keel

Küsimuste arv

Kestus

Punktiskaala

Minimaalne nõutav punktisumma

Verbaalse mõtlemise test

Ükskõik milline ELi 24 ametlikust keelest

10 küsimust

18 minutit

0–10

Kombineeritud minimaalne nõutav punktisumma: 15/30

Matemaatilise mõtlemise test

10 küsimust

20 minutit

0–10

Abstraktse mõtlemise test

10 küsimust

10 minutit

0–10

e)

Toimetamiskatse

i)

Toimetamiskatse on koostatud nii, et see kajastaks täpselt eri keelte õiguskeeleekspertide/õigustoimetajate tavapäraseid töömeetodeid. Konkursi EPSO/AD/423/25 – EN kandidaatidel tuleb toimetada inglise keeles (konkursi keel) koostatud tekst. See on kooskõlas inglise õiguskeele ekspertide / õigustoimetajate rolliga, kelle esmaseks ülesandeks on tagada inglise keeles koostatud tekstide kvaliteet.

ii)

Muude konkursside kui konkursi EPSO/AD/423/25 – EN kandidaatidel tuleb toimetada 2. keelest (inglise keel) 1. keelde (konkursi keel) tõlgitud tekst. Samuti tuleb neil tõlkida sama teksti tõlkimata osad 2. keelest (inglise keel) 1. keelde (konkursi keel). See kajastab asjaolu, et nende konkurssidega hõlmatud keelte õiguskeeleeksperdid/õigustoimetajad vastutavad eeskätt konkursi keelde tõlgitud tekstide kvaliteedi tagamise, sealhulgas tõlkes esinevate puuduste avastamise eest.

iii)

Toimetamiskatse korraldatakse vastavalt tabelile 6.

Tabel 6

Test/katse

Keel

Kestus

Punktiskaala

Minimaalne nõutav punktisumma

Toimetamiskatse – konkurss EPSO/AD/423/25 – EN

1. keel

90 minutit

0–100

50/100

Toimetamiskatse – muud konkursid kui konkurss EPSO/AD/423/25 – EN

1. ja 2. keel

4.4.   Testide ja katsete hindamine ja osalemistingimuste täitmise kontroll

a)

Üldised märkused

i)

Testide ja katsete tulemusi kasutatakse vastavalt tabelile 7.

Tabel 7

Konkurss

Test/katse

Kas tulemus sisaldub koondpunktisummas?

Testile/katsele antud kaal koondpunktisummas

Kõik

Verbaalse, matemaatilise ja abstraktse mõtlemise testid

Ei, teste hinnatakse vaid selleks, et määrata kindlaks, kas kandidaat on saanud vähemalt minimaalse nõutava punktisumma.

Ei kohaldada

Kõik

ELi õiguse test

Jah, kui kandidaat on saanud vähemalt minimaalse nõutava punktisumma.

30 %

Kõik

Toimetamiskatse

Jah, kui kandidaat on saanud vähemalt minimaalse nõutava punktisumma.

50 %

EPSO/AD/423/25 – EN

Keelest arusaamise test – 2. keeles

Jah

10 %

Keelest arusaamise test – 3. keeles

Jah

10 %

EPSO/AD/423/25 – DA

EPSO/AD/423/25 – DE

EPSO/AD/423/25 – ET

EPSO/AD/423/25 – HR

EPSO/AD/423/25 – NL

EPSO/AD/423/25 – RO

EPSO/AD/423/25 – SL

Keelest arusaamise test – 3. keeles

Jah

20 %

ii)

Kui kandidaat ei saa mõne testi või katse eest vähemalt minimaalset nõutavat punktisummat, loetakse tema osalemine konkursil lõppenuks. Selliste kandidaatide muude testide ja katsete vastuseid edasi ei töödelda ja nende osalemistingimuste täitmist ei kontrollita.

iii)

Kui kandidaat ei ole kõikidel testidel või katsetel osalenud või neid lõpuni sooritanud (vt punkt 4.3 ja üldeeskirjade punkt 5), tema testide ja katsete vastuseid ei töödelda ja tema osalemistingimuste täitmist ei kontrollita.

iv)

Testide ja katsete tulemused teatatakse kandidaatidele alles konkursi lõpus (vt punkti 4.5 alapunkt d), olenemata sellest, millisesse konkursi etappi kandidaat jõudis.

b)

Etapid

i)

Kõigepealt hinnatakse mõtlemisoskuse teste.

ii)

ELi õiguse testi hinnatakse ainult nende kandidaatide puhul, kes on saanud mõtlemisoskuse testide eest vähemalt minimaalse nõutava punktisumma.

iii)

Kandidaadid, kes on saanud ELi õiguse testi eest vähemalt minimaalse nõutava punktisumma, järjestatakse – konkursi kaupa – sellel testil saadud tulemuste järgi kahanevas järjekorras. Selle esialgse paremusjärjestuse alusel määratakse kindlaks kandidaadid, kelle osalemistingimuste täitmist kontrollitakse.

iv)

Valikukomisjon kontrollib kandidaatide osalemistingimuste täitmist esialgse paremusjärjestuse alusel kahanevas järjekorras, kuni osalemistingimusi täitvate kandidaatide arv on iga konkursi puhul maksimaalselt 4 korda suurem kui reservnimekirja kantavate kandidaatide arv. Ülejäänud kandidaatide osalemistingimuste täitmist ei kontrollita.

v)

Osalemistingimuste täitmise kontrolli käigus tehakse kindlaks, kas kandidaat täidab punktis 3 („Osalemistingimused“) esitatud tingimused. Valikukomisjon teeb otsuse kandidaadi osalemistingimuste täitmise kohta, võrreldes a) kandideerimisavalduses esitatud teavet ja b) dokumente, mille kandidaat on üldeeskirjade punkti 2.4 alapunktide 1–3 kohaselt selle teabe tõendamiseks esitanud.

vi)

Toimetamiskatset ja keelelise arusaamise testi (teste) hinnatakse nende kandidaatide puhul, kes täidavad osalemistingimusi. Ülejäänud kandidaatide teste ei hinnata.

vii)

Nende kandidaatide puhul, kes on saanud toimetamiskatse eest vähemalt minimaalse nõutava punktisumma, arvutatakse vastavalt tabelile 7 välja koondpunktisumma.

viii)

Need kandidaadid järjestatakse – konkursi kaupa – saadud koondpunktisumma järgi kahanevas järjekorras. Nii kujunenud lõpliku paremusjärjestuse alusel koostatakse reservnimekirjad.

4.5.   Reservnimekirjade koostamine

a)

Valikukomisjon kannab reservnimekirjadesse nende kandidaatide nimed, kes i) on saanud kõikidel testidel ja katsetel vähemalt minimaalse nõutava punktisumma ja ühe suurematest koondpunktisummadest ning ii) täidavad osalemistingimused. Seda tehakse lõpliku paremusjärjestuse kahanevas järjekorras, kuni iga konkursi puhul jõutakse reservnimekirja kantavate kandidaatide arvuni või kuni kõik selles paremusjärjestuses olevad kandidaadid on nimekirja kantud.

b)

Kui viimasena reservnimekirja pääsemist võimaldava punktisumma on saanud mitu kandidaati, kantakse nad kõik reservnimekirja.

c)

Kandidaatide nimed kantakse reservnimekirjadesse tähestikjärjestuses. Reservnimekirjad tehakse kättesaadavaks asjaomastele värbavatele talitustele.

d)

Kandidaati teavitatakse (testide ja katsete ning/või osalemistingimuste kontrolli) tulemustest, välja arvatud juhul, kui nende testide ja katsete vastuseid ei ole selles konkursiteates märgitud põhjustel töödeldud ja/või nende osalemistingimuste täitmist kontrollitud.

e)

Reservnimekirja kandmine ei anna õigust töökohta saada ega mingeid tagatisi selleks.

5.   VÕRDSED VÕIMALUSED JA MÕISTLIKUD ABINÕUD

a)

EPSO püüab tagada võrdsed võimalused kõigile kandidaatidele.

b)

Kui kandidaadil on puue või terviseprobleem, mis võib testide või katsete sooritamist mõjutada, tuleb see ära märkida kandideerimisavalduses ja järgida mõistlike abinõude taotlemise menetlust, nagu on kirjeldatud EPSO veebisaidil (6). EPSO vaatab taotluse ja asjakohased tõendavad dokumendid läbi ning võib vajaduse korral pakkuda mõistlikke abinõusid.


(1)  Määrus nr 31 (EMÜ), 11 (Euratom), milles sätestatakse Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused (EÜT 45, 14.6.1962, lk 1385/62). Konsolideeritud tekst: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A01962R0031-20240101.

(2)   https://eu-careers.europa.eu/et/documents/common-european-framework-reference-languages.

(3)  Vt punktid 3.3.1, 3.3.2, 3.3.3 a–c, 3.3.4, 3.3.5, 3.3.6, 3.3.7, 3.3.8.

(4)   https://eu-careers.europa.eu/et/job-opportunities/open-for-application.

(5)  2. keelest (inglise keel) arusaamist kontrollitakse toimetamiskatse kaudu, mille käigus peavad kandidaadid tõendama 1. ja 2. keele põhjalikku oskust.

(6)   https://eu-careers.europa.eu/et/how-request-specific-adjustments-selection-tests.


LISA

ÜLDEESKIRJAD

1.   Põhisätted

1)

Kui konkursiteates ei ole märgitud teisiti, kehtivad käesolevate üldeeskirjade sätted.

2)

Kiireloomulised teated saadetakse kandidaatidele nende kandidaadikonto kaudu. Selleks et jälgida konkursi kulgu ja tähtaegu mitte mööda lasta, peavad kandidaadid vaatama oma kandidaadikontot vähemalt iga kolme kalendripäeva tagant.

Kui kandidaadil ei ole võimalik EPSOst tingitud tehnilise probleemi tõttu oma kandidaadikontole ligi pääseda, peab ta sellest EPSO-le veebipõhise kontaktivormi  (1) kaudu viivitamata teada andma.

3)

Kui konkursi mis tahes etapis saab viimasena edasipääsemist võimaldava punktisumma mitu kandidaati, pääsevad nad kõik konkursi järgmisesse etappi. Kui viimasena reservnimekirja pääsemist võimaldava punktisumma saab mitu kandidaati, kantakse nad kõik reservnimekirja.

4)

Pärast läbivaatamistaotluse või kaebuse rahuldamist konkursile tagasi lubatud kandidaat kas a) võetakse konkursile tagasi alates etapist, kus ta sellest välja arvati, või b) kantakse reservnimekirja.

5)

Kui EPSO võtab kandidaadiga ühendust kandidaadikonto või e-posti kaudu, kasutab ta ühte neist keeltest, mille kohta kandidaat on kandideerimisavalduse jaotise „Keeled“ punktis „Lugemine“ märkinud, et oskab seda vähemalt B2-tasemel (2) (vt ka käesolevate üldeeskirjade punkt 2.1).

6)

Kandidaadid võivad EPSOga ühendust võtta EPSO veebisaidil (3) oleva elektroonilise kontaktivormi kaudu. Enne EPSO poole pöördumist palutakse neil tutvuda EPSO veebisaidil oleva korduma kippuvate küsimuste rubriigiga (4).

7)

EPSO-l on õigus lõpetada igasugune ebasobilik (korduv, solvav ja/või mitteasjakohane) teabevahetus.

2.   Haridus, (5) töökogemus, (6) tõendavad dokumendid

2.1.   Kandidaadikonto jaotis „Elulookirjeldus“

Enne kandideerimist peab kandidaat täitma kandidaadikonto jaotise „Elulookirjeldus“. Kui ta seejärel kandideerib mõnel konkursil, ei pea ta kandideerimisavalduses oma elulooteavet uuesti esitama. Ülevaade jaotise „Elulookirjeldus“ andmetest lisatakse tema kandideerimisavaldusele automaatselt, kui ta avalduse esitab. Kandidaat peab tagama, et jaotise „Elulookirjeldus“ andmed on ajakohased.

2.2.   Haridus

1)

Nii ELi liikmesriikides kui ka ELi-välistes riikides välja antud kraadid, diplomid ja/või tunnistused peavad olema tunnustatud mõne ELi liikmesriigi pädeva asutuse poolt.

2)

Konkursiteates nõutavat haridust hinnates võetakse arvesse riikide haridussüsteemide erinevusi, eelkõige teaduskraadide, diplomite ja tunnistuste erinevaid nimetusi.

2.3.   Erialane töökogemus

1)

Selleks et erialast töökogemust saaks arvesse võtta, peab see vastama järgmistele üldtingimustele:

a)

see on omandatud pärast konkursiteates märgitud nõutava minimaalse haridustaseme omandamist;

b)

tegemist on tegeliku ja tõendatava töötamisega;

c)

see on tasustatud;

d)

tegemist on ametialase suhtega, st organisatsioonilise struktuuri raames töötamisega või teenuse pakkumisega;

e)

see vastab konkursiteates määratletud asjakohasusega seotud nõuetele. Kui asjakohaseks saab pidada üksnes osa teatava erialase töökogemuse perioodi jooksul täidetud ülesandeid, kohaldatakse järgmisi eeskirju:

i)

kui üle 75 % ülesannetest on asjakohased, loetakse asjakohaseks kogu erialase töökogemuse periood;

ii)

kui 50–75 % ülesannetest on asjakohased, arvestatakse seda erialase töökogemuse perioodi 75 % ulatuses;

iii)

kui 25–50 % ülesannetest on asjakohased, arvestatakse seda erialase töökogemuse perioodi 50 % ulatuses;

iv)

kui vähem kui 25 % ülesannetest on asjakohased, ei võeta seda erialase töökogemuse perioodi arvesse.

2)

Allpool loetletud erialase töökogemuse arvessevõtmise kaalumisel peetakse silmas ka erieeskirju, sealhulgas teatavaid erandeid punktis 1 osutatud nõuetest:

a)

vabatahtliku töö puhul tähendab tasu igasugust saadud rahalist hüvitist, sealhulgas kulude hüvitamist ja kindlustuskaitset. Samuti peavad vabatahtliku töö töötundide arv nädalas ja kestus olema võrreldavad tavalise töökohaga;

b)

praktika puhul tähendab tasu igasugust saadud rahalist hüvitist, sealhulgas kulude hüvitamist ja kindlustuskaitset; õppekavasse kuuluvat kohustuslikku praktikat võib arvesse võtta, kui i) praktika toimub pärast konkursiteates märgitud minimaalse haridustaseme omandamist ja ii) see on tasustatud;

c)

kohustuslikku praktikat, mis on kutseliidu liikmeks astumise programmi osa või eeldus, kui eesmärk on omandada kutsealal tegutsemise õigus (nt vastuvõtmine advokatuuri), võib arvesse võtta sõltumata sellest, kas see oli tasustatud või mitte. Kui töö eest tasu ei makstud, võib praktikaperioodi arvesse võtta vaid juhul, kui kandidaat läbis õppekava edukalt ja talle anti kutsealal tegutsemise õigus. Kõigil juhtudel võetakse arvesse ainult praktika minimaalset kohustuslikku kestust;

d)

kohustuslikku ajateenistust, mis on läbitud enne või pärast konkursiteates märgitud minimaalse haridustaseme omandamist, võetakse arvesse ka juhul, kui see ei vasta konkursiteates määratletud asjakohasusega seotud nõuetele, kuid üksnes selle perioodi ulatuses, mis ei ületa asjaomases liikmesriigis ette nähtud ajateenistuse kohustuslikku kestust;

e)

emapuhkust, isapuhkust, lapsendamispuhkust või vanemapuhkust võib arvesse võtta, kui seda on võetud töölepingu raames;

f)

doktoriõppe puhul võetakse arvesse maksimaalselt kolme aastat, tingimusel et doktorikraad omandati ja sõltumata sellest, kas selle eest maksti tasu või mitte;

g)

osaajatööd arvestatakse protsendina tõendatud töötatud täistööajast, nt kuus kuud kestnud poole kohaga töö läheb arvesse kolme kuuna.

2.4.   Tõendavad dokumendid

1)

Kandidaat peab kandidaadikontole üles laadima kandideerimisavalduses esitatud teavet tõendavate dokumentide koopiad (vt ka käesolevate üldeeskirjade punkt 2.1). Seda tuleb teha konkursiteates kindlaks määratud kuupäevaks või – kui konkursiteates ei ole kuupäeva ette nähtud – EPSO nimetatud kuupäevaks.

2)

Kui ta tõendavaid dokumente ettenähtud kuupäevaks ei esita, võidakse otsustada, et ta ei täida osalemistingimusi või et tema haridust või töökogemust ei võeta arvesse.

3)

Kandidaadilt võidakse menetluse mis tahes etapis küsida lisateavet või -dokumente.

4)

Muude dokumentide hulgas tuleb kandidaadil üles laadida koopia isikutunnistusest või passist, mis peab kehtima kandideerimisavalduste esitamise lõppkuupäeval. Nõudmise korral tuleb kandidaadil esitada isikutunnistuse või passi originaal.

5)

Hariduse tõendamiseks peab kandidaat esitama vähemalt järgmised dokumendid:

a)

koopia diplomi(te)st ja/või tunnistus(t)est, mis tõendavad konkursil osalemist võimaldavat haridust (vt konkursiteate punkt „Osalemistingimused“);

b)

ELi-välises riigis välja antud diplomite/tunnistuste puhul ELi liikmesriigi pädeva asutuse antud samaväärsustunnistus.

6)

Iga erialase tegevuse perioodi kohta tuleb esitada järgmiste dokumentide originaalid või kinnitatud ärakirjad:

a)

endis(t)e ja/või praegus(t)e tööandja(te) esitatud dokumendid: tööleping(ud), milles on märgitud töösuhte algus- ja lõppkuupäev, ja/või esimene ja viimane palgatõend. Neis dokumentides peab olema märgitud täidetud ametiülesannete laad, tase ja täpne kirjeldus ning neil peab olema tööandja ametlik päis ja pitser ning vastutava isiku nimi ja allkiri;

b)

mittepalgalise (nt füüsilisest isikust ettevõtjad / vabade elukutsete esindajad) töö puhul: arved või teostatud tööde tellimused või muud asjakohased ametlikud tõendavad dokumendid, milles on kirjas täidetud ülesannete või osutatud teenuste laad ja ajavahemik;

c)

vabakutseliste tõlkijate puhul dokumendid, mis tõendavad töötatud perioode ja tõlgitud lehekülgede arvu;

d)

vabakutseliste tõlkide puhul dokumendid, mis tõendavad töötatud päevade arvu ja keeli, millest ja millesse on tõlgitud.

3.   Valikukomisjoni roll

1)

Konkursi valikukomisjon määrab kindlaks konkursi testide ja katsete raskusastme ja kinnitab nende sisu, hindab, kas kandidaadid täidavad konkreetsed osalemistingimused, võrdleb kandidaatide võimeid ja oskusi ning valib konkursiteates esitatud nõuete alusel välja parimad kandidaadid.

2)

Valikukomisjoni tegevus on konfidentsiaalne.

3)

Valikukomisjoni tööd toetab EPSO.

4.   Huvide konflikt

1)

Valikukomisjoni liikmete nimed avaldatakse EPSO veebisaidil (7).

2)

Kandidaadid, valikukomisjoni liikmed ja konkursi korraldamises osalevad EPSO töötajad on kohustatud teatama mis tahes huvide konfliktist, mis võib tekkida eelkõige perekondliku sideme või otsese töösuhte korral. Olukorrast, mis võib kujutada endast huvide konflikti, tuleb EPSO-le teatada niipea, kui asjaomane isik sellest teada saab. EPSO hindab iga juhtumit eraldi ja võtab asjakohaseid meetmeid.

3)

Valikukomisjoni sõltumatuse tagamiseks on kandidaatidel ja kõigil valikukomisjoni mittekuuluvatel isikutel rangelt keelatud valikukomisjoni liikmetega ühendust võtta mis tahes küsimuses, mis on seotud konkursi või valikukomisjoni tööga, välja arvatud sõnaselgelt lubatud juhtudel.

4)

Kandidaadid, kes soovivad valikukomisjonile oma seisukohti esitada, peavad seda tegema kirjalikult kandidaadikonto kaudu.

5)

Eespool nimetatud reeglite rikkumise tagajärjel võidakse valikukomisjoni liikme või EPSO töötaja suhtes algatada distsiplinaarmenetlus ja/või kandidaat konkursilt eemaldada (vt punkt 6).

5.   Testid ja katsed

1)

EPSO teavitab kandidaate testide ja katsete läbiviimise korrast ning vajalikest üksikasjadest ja juhistest hiljemalt siis, kui ta saadab kandidaatidele testidel ja katsetel osalemise kutse.

2)

Kui see on juhistes ette nähtud, peavad kandidaadid testide ja katsete sooritamiseks EPSO juhiseid järgides aja kinni panema. Ajavahemik, mille jooksul on võimalik testideks ja katseteks aega kinni panna ja neid sooritada, on piiratud.

3)

Kandidaadid peavad sooritama kõik nõutavad toimingud, mis on ette nähtud enne teste ja katseid antud juhistes, näiteks installima tarkvara, tegema nõutavad sünkroonimised, katsetama ühendust, tehnilistele nõuetele vastavust või süsteeme ja/või tegema näidistesti. Juhistes ettenähtud toimingute abil saab kandidaat kontrollida, kas tema IT-keskkond on testide ja katsete sooritamiseks valmis ning kas tema seade ühildub testimisplatvormi või -rakendusega. Kui kandidaat neid kohustuslikke toiminguid ei soorita, võib see takistada tal testide ja katsete tegemist ning testide ja katsete läbiviimise eest vastutaval teenusepakkujal ei pruugi olla võimalik nende tegemise käigus ilmnevaid tehnilisi probleeme tulemuslikult lahendada.

4)

Kui kandidaat ei ole ühe või mitme testi või katse jaoks aega kinni pannud, nendel osalenud või neid lõpuni sooritanud, loetakse tema osalemine konkursil lõppenuks, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et tal ei olnud võimalik seda teha temast sõltumatutel asjaoludel või vääramatu jõu tõttu. Sellisel juhul peaks kandidaat EPSOga võimalikult kiiresti, eelistatavalt enne nende testide ja katsete toimumise aega, ühendust võtma ning esitama asjaomased põhjendused, sealhulgas vajaduse korral tõendusmaterjali, et ta on võtnud ühendust tehnilise toega.

5)

Olukorda, kus kandidaat ei ole järginud testide ja katsete sooritamise tingimusi, mis on ette nähtud talle kättesaadavaks tehtud juhistes ja teabes, ei käsitata temast sõltumatute asjaolude või vääramatu jõuna.

6)

Kandidaatidel palutakse tutvuda ka EPSO veebisaidil (8) kirjeldatud EPSO valikumenetluste ning testide ja katsete üldnõuetega.

6.   Konkursilt eemaldamine

1)

Kandidaat võidakse konkursi mis tahes etapis konkursilt eemaldada, kui ta:

a)

on loonud rohkem kui ühe kandidaadikonto;

b)

on esitanud kandideerimisavalduse mitme kanali kaudu, kuigi see on konkursiteatega keelatud;

c)

on esitanud valeandmeid või esitatud andmed on asjakohaste dokumentidega tõendamata;

d)

on testides või katsetes sohki teinud, veebiteste või -katseid salvestanud, püüdnud mõjutada testide või katsete õiglast läbiviimist või muul viisil kahjustanud konkursimenetluse usaldusväärsust;

e)

on mõne valikukomisjoni liikmega lubamatul viisil ühendust võtnud või püüdnud seda teha;

f)

ei ole andnud EPSO-le teada võimalikust huvide konfliktist valikukomisjoni liikme või EPSO töötajaga;

g)

on juhiseid eirates kirjalikud või praktilised testid või katsed allkirjastanud või märgistanud.

2)

ELi institutsioonidesse tööle kandideerivad isikud peavad näitama üles igakülgset usaldusväärsust vastavalt personalieeskirjade artikli 27 esimesele lõigule ja artikli 28 punktile c. Pettuse või pettusekatse korral võib EPSO otsustada, et kandidaat ei või teatava aja jooksul tulevastel konkurssidel osaleda.

7.   Probleemid ja parandusmeetmed

7.1.   Tehnilised ja korralduslikud probleemid

1)

Kui kandidaat puutub valikumenetluse mis tahes etapis kokku oluliste tehniliste või korralduslike probleemidega, peaks ta EPSOt sellest oma kandidaadikonto kaudu teavitama.

2)

Kandidaadikonto või kandideerimisavaldusega seotud küsimuste puhul tuleb võtta EPSOga ühendust viivitamata ja igal juhul enne kandideerimisavalduste esitamise tähtaja möödumist.

3)

Kui testi või katse ajal tekib probleeme, peab kandidaat

a)

probleemist viivitamata teatama, järgides täpselt testidel ja katsetel osalemise kutses esitatud juhiseid,

ning

b)

võtma kolme kalendripäeva jooksul alates selle testi või katse tegemise päevale järgnevast päevast (kaasa arvatud) EPSOga oma kandidaadikonto kaudu ühendust ja kirjeldama probleemi üksikasjalikult. Samuti peaks kandidaat lisama tõendusmaterjali selle kohta, mida ta on probleemi lahendamiseks püüdnud teha (nt kasutajatoelt või tehniliselt toelt saadud probleemist teatamise number, vestluse üleskirjutus, tõrkeotsingu aruanne jne). Dokumentaalsed tõendid on vajalikud selleks, et EPSO saaks olukorda uurida. Testidel ja katsetel osalemise kutses võidakse esitada täiendavaid nõudeid ja juhiseid, mis on seotud testil või katsel tekkinud probleemidest teatamisega.

EPSO teavitamise kohustus kehtib kõikidel juhtudel, ka juhul, kui testide ja katsete läbiviimise eest vastutav teenusepakkuja on kandidaadi kaebusele juba reageerinud.

4)

Kaebusi, mis on saabunud pärast käesolevas punktis osutatud tähtaja möödumist, vastu ei võeta.

5)

Kui kandidaat ei ole punkti 5 alapunktis 3 osutatud toiminguid sooritanud, ei võeta tema kaebust tehniliste probleemide kohta vastu, välja arvatud juhul, kui kandidaat tõendab, et tal ei olnud võimalik seda teha temast sõltumatutel asjaoludel või vääramatu jõu tõttu.

6)

Nõudeid, mis esitatakse seoses punktides 7.2.2 ja 7.3.1 osutatud kaebustega ning mille aluseks on väidetavad tehnilised ja/või korralduslikud küsimused, millest ei ole teatatud vastavalt punktile 7.1, mida tõlgendatakse koostoimes punktiga 5, vastu ei võeta.

7.2.   Ametisisene läbivaatamismenetlus

7.2.1.   Kaebused valikvastustega testide kohta

1)

Kandidaat, kes leiab, et tal on põhjendatult alust arvata, et ühes või mitmes valikvastustega testi küsimuses oli viga, mis mõjutas negatiivselt tema võimalusi neile vastata, võib taotleda asjaomaste küsimuste läbivaatamist.

2)

Valikukomisjon võib otsustada veaga küsimused tühistada ja jagada algselt nendele küsimustele määratud punktid testi ülejäänud küsimuste vahel. Ümberarvutamine mõjutab ainult neid kandidaate, kellele asjaomased küsimused esitati. Konkursiteate asjaomastes punktides osutatud testide hindamise kord ei muutu.

3)

Kui kandidaat soovib valikvastustega testi ühe või mitme küsimuse kohta kaebust esitada, peab ta

a)

võtma kolme kalendripäeva jooksul alates selle testi tegemise päevale järgnevast päevast (kaasa arvatud) EPSOga oma kandidaadikonto kaudu ühendust;

b)

kirjeldama asjaomaseid küsimusi võimalikult täpselt ning

c)

selgitama, milles väidetav viga seisnes.

4)

Kaebusi, mis esitatakse pärast tähtaja möödumist või milles ei ole selgelt kirjeldatud vaidlusalust küsimust ja väidetavat viga, arvesse ei võeta. Eelkõige ei võeta arvesse kaebusi, mis puudutavad vaid väidetavaid tõlkega seotud probleeme ja milles ei ole esitatud probleemi selget kirjeldust.

5)

Kaebused, mis esitatakse seoses punktis 7.3.1 osutatud kaebustega ja mille aluseks on valikvastustega testi küsimustes esinevad väidetavad probleemid, millest ei olnud punkti 7.2.1 kohaselt teatatud, lükatakse tagasi.

7.2.2.   Läbivaatamistaotlused

1)

Kandidaat võib nõuda, et valikukomisjoni mis tahes otsus, millega kinnitatakse tema tulemused või määratakse kindlaks, kas ta pääseb edasi konkursi järgmisesse etappi, või mis mõjutab muul viisil tema õiguslikku staatust, vaadataks läbi.

2)

Läbivaatamismenetluse eesmärk on anda valikukomisjonile võimalus muuta vaidlustatavat otsust juhul, kui selleks on põhjust (nt hindamisel tehtud viga). Läbivaatamismenetluse käigus vaatab valikukomisjon oma hinnangu kandidaadi võimetele ja oskustele läbi ning kas kinnitab esialgse otsuse või muudab oma hinnangut.

3)

Valikukomisjon ei vasta õiguslikele argumentidele, olenemata sellest, kas need on vaidlustatud hinnanguga seotud või mitte. Õiguslikud argumendid ja konkursi õigusraamistikuga seotud väited võib esitada halduskaebusena (vt punkt 7.3.1).

4)

Pelgalt asjaolu, et kandidaat ei nõustu hinnanguga, mille valikukomisjon on andnud tema sooritatud testi või katse või hariduse ja/või töökogemuse kohta, ei tähenda, et valikukomisjon on teinud hindamisvea. Valikukomisjonil on kandidaadi soorituse, hariduse ja töökogemuse hindamisel ulatuslik kaalutlusruum.

5)

Valikvastustega testide tulemuste läbivaatamist ei ole võimalik taotleda.

6)

Kui kandidaat soovib esitada läbivaatamistaotluse, peab ta

a)

võtma EPSOga oma kandidaadikonto kaudu ühendust viie kalendripäeva jooksul pärast seda, kui vaidlustatav otsus tema kandidaadikontol avaldati;

b)

märkima selgelt, millist otsust ta soovib vaidlustada ja mis põhjusel.

7)

Kandidaat saab automaatse kinnituse, et tema taotlus on kätte saadud. Valikukomisjon vaatab läbivaatamistaotluse läbi ja teavitab kandidaati oma otsusest niipea kui võimalik.

8)

Pärast punkti 6 alapunktis a osutatud tähtaega kätte saadud läbivaatamistaotlusi vastu ei võeta ja läbi ei vaadata, välja arvatud juhul, kui kandidaat tõendab, et tegemist oli vääramatu jõuga.

7.3.   Muud läbivaatamismenetlused

7.3.1.   Personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 kohased halduskaebused

1)

Kandidaat võib meetme (otsuse või selle puudumise) kohta esitada halduskaebuse,

a)

kui ta leiab, et konkursimenetluse reegleid on rikutud, ning

b)

kui vaidlustatud meede kahjustab asjaomast kandidaati, st mõjutab otseselt ja vahetult tema õiguslikku staatust kandidaadina (sellega kinnitatakse kandidaadi tulemused või määratakse kindlaks, kas ta pääseb edasi konkursi järgmisesse etappi, või see mõjutab muul viisil kandidaadi õiguslikku staatust).

2)

Kaebuse otsuse puudumise kohta saab esitada juhul, kui otsus tuleb teha personalieeskirjades sätestatud tähtaja jooksul.

3)

Kandidaat, kes on esitanud läbivaatamistaotluse (vt punkt 7.2.2), peab ootama ära sellele saabuva vastuse, enne kui ta teeb otsuse, kas esitada halduskaebus või mitte. Sellisel juhul hakatakse halduskaebuse esitamise tähtaega arvestama kuupäevast, kui tehakse teatavaks valikukomisjoni otsus läbivaatamistaotluse kohta.

4)

Halduskaebused vaatab läbi EPSO direktor, kes tegutseb personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 kohaselt ametisse nimetava ametiisikuna.

5)

Halduskaebusega seotud menetluse eesmärk on kontrollida, kas konkursi õiguslikku raamistikku on järgitud. Kandidaatide tähelepanu juhitakse sellele, et EPSO direktor ei saa valikukomisjoni hinnangupõhist otsust tühistada ja tal puuduvad õiguslikud volitused valikukomisjoni otsuse sisu muutmiseks. Kui EPSO direktor tuvastab menetlusvea või ilmselge hindamisvea, saadetakse juhtum valikukomisjonile uuesti hindamiseks tagasi.

6)

Halduskaebuse esitamiseks peab kandidaat

a)

võtma EPSOga oma kandidaadikonto kaudu ühendust personalieeskirjade artikli 90 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul, st kolme kuu jooksul alates i) päevast, kui vaidlustatav otsus teatavaks tehti, või ii) päevast, kui selline otsus oleks tulnud teha,

ning

b)

märkima selgelt, millist otsust või millise otsuse puudumist ta soovib vaidlustada ja mis põhjusel.

7)

Pärast personalieeskirjade artikli 90 lõikes 2 sätestatud tähtaega saabunud halduskaebusi vastu ei võeta.

7.3.2.   Kaebused kohtule

1)

Kandidaadil on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 270 ning personalieeskirjade artikli 91 alusel õigus esitada kaebus Euroopa Liidu Üldkohtule.

2)

Euroopa Liidu Üldkohtule saab esitada kaebuse otsuste kohta, mille on teinud EPSO (ja mitte valikukomisjon), üksnes juhul, kui kandidaat on nõuetekohaselt esitanud personalieeskirjade artikli 90 lõikes 2 ette nähtud halduskaebuse (vt punkt 7.3.1).

3)

Kogu kohtule kaebuse esitamisega seotud teave on kättesaadav Euroopa Liidu Üldkohtu veebisaidil (9).

7.3.3.   Kaebused Euroopa Ombudsmanile

1)

Euroopa Ombudsmanile võivad haldusomavoli juhtumite kohta esitada kaebuse kõik ELi kodanikud ja elanikud.

2)

Enne ombudsmanile kaebuse esitamist peavad kandidaadid kasutama ära kõik EPSO pakutavad ametisisesed õiguskaitsevahendid (vt punktid 7.1 ja 7.2).

3)

Ombudsmanile kaebuse esitamine ei pikenda tähtaegu, mis on ette nähtud käesolevates eeskirjades osutatud taotluste, kaebuste või kohtule kaebuste esitamiseks.

4)

Kogu ombudsmanile kaebuse esitamisega seotud teave on kättesaadav ombudsmani veebisaidil (10).

LISA lõpp. Tagasi põhiteksti juurde saamiseks klõpsake siia.


(1)   https://epso.europa.eu/et/contact-us.

(2)   https://eu-careers.europa.eu/et/documents/common-european-framework-reference-languages.

(3)   https://epso.europa.eu/et/contact-us.

(4)   https://epso.europa.eu/et/epso-faqs-by-category.

(5)  Ei puuduta eestikeelset versiooni.

(6)  Selle konkursi puhul kasutatakse mõisteid „töökogemus“ ja „erialane töökogemus“ samatähenduslikena.

(7)   https://epso.europa.eu/et.

(8)   https://eu-careers.europa.eu/et.

(9)   https://curia.europa.eu/jcms/.

(10)   https://www.ombudsman.europa.eu/et/home.


ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/1273/oj

ISSN 1977-0898 (electronic edition)