Raportöör:

Özlem YILDIRIM

Kaasraportöör:

Christian MOOS

Nõustaja	Viktor Zoltan KAZAI (II rühma raportööri nõustaja) Julian PLOTTKA (III rühma kaasraportööri nõustaja)
Täiskogu otsus	18.1.2024
Õiguslik alus	kodukorra artikli 52 lõige 2
Vastutav sektsioon	tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	17.12.2024
Vastuvõtmine täiskogus	22.1.2025
Täiskogu istungjärk nr	593
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	215/4/12

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtuste, nagu õigusriigi, demokraatia ja põhiõiguste kaitsmise tähtsust. Komitee täheldab kasvava murega inimõiguste olukorra jätkuvat halvenemist, autoritaarsuse kasvu ning õigusriigi ja demokraatia laiaulatuslikke süsteemseid rikkumisi liikmesriikides.

1.2.

Komitee on pikka aega toetanud selliste ELi vahendite väljatöötamist nagu õigusriigi olukorda käsitlev aastaaruanne, et jälgida ja parandada õigusriigi põhimõtte järgimist kõikides liikmesriikides. Komitee peab üldiselt kiiduväärseks komisjoni õigusriigi olukorda käsitlevaid aastaaruandeid ning tunnustab selles valdkonnas tehtud edusamme, nagu riigipõhiste soovituste kasutuselevõtt, et aidata liikmesriikidel reforme edendada, ning täiendavate peatükkide lisamine laienemisprotsessis osalevate kandidaatriikide kohta (1). Komitee tõdeb siiski ka püsivaid puudusi iga-aastases õigusriigi tsüklis ja vajadust edasiste paranduste järele.

1.3.

Komitee on täheldanud puudusi eelkõige komisjoni suhtluses sõltumatute valitsusväliste osalejatega aruandlusprotsessi käigus ning märgib vajadust kaasavamate, läbipaistvamate ja kasutajasõbralikumate lähenemisviiside järele. Sidusrühmade aktiivse osalemise ja vastutuse kindlustamiseks peaks komisjon tagama, et kodanikuühiskond oleks riiklikul tasandil sisuliselt kaasatud nii aruande koostamise kui ka järelmeetmete võtmise etapis. Komiteel on head võimalused uue komisjoni koosseisu abistamiseks asjaomastes püüdlustes tänu oma potentsiaalile hõlbustada struktuurset arutelu ELi institutsioonide ning töötajate ja tööandjate organisatsioonide ja muude huvirühmade esindajate vahel.

1.4.

Komitee väljendab kahetsust, et komisjoni analüüside käigus ei ole suudetud kindlaks teha sihilikke õigusriigi põhimõtte õõnestamise katseid mõnes liikmesriigis, kuna poliitiliste osalejate motiivid ja uuritavate arengute kontekst on ebaselged. Selle puuduse kõrvaldamiseks soovitab komitee komisjonil võtta kasutusele diferentseerituma analüütilise lähenemisviisi, kaasates sõltumatuid eksperte, korraldades kohapealseid kontrollkäike ja kasutades oma hinnangus ühemõttelisemat sõnastust. Komiteel on head võimalused pakkuda institutsioonilist raamistikku süvaanalüüsi läbiviimiseks tänu oma sidemetele kodanikuühiskonnaga, mida ilmestab komitee ajutise töörühma „Põhiõigused ja õigusriigi põhimõte“ töö.

1.5.

Komitee rõhutab kodanikuühiskonna organisatsioonide ja inimõiguste kaitsjate olulist rolli demokraatia ja põhiõiguste kaitsmisel ning mõistab hukka igasugused rünnakud, mis ohustavad nende rahumeelset ja tõhusat toimimist. Komitee soovitab laiendada õigusriigi olukorda käsitleva aastaaruande kodanikuühiskonna organisatsioone puudutavat osa, et tagada põhjalik hindamine, mis põhineb objektiivsetel võrdlusalustel ja läbipaistval dialoogil kodanikuühiskonna osalejatega. Peale selle tuleks naiste, laste, etniliste vähemuste ja LGBTIQ+inimeste õiguste rikkumisi käsitada näitajana, mis annab märku veelgi repressiivsematest meetmetest ja tulevastest konfliktidest.

1.6.

Komitee leiab, et õigusriigi olukorda käsitlevas aastaaruandes esitatud riigipõhised soovitused ei ole sageli piisavalt konkreetsed ega üksikasjalikud, ning soovitab seetõttu komisjonil töötada välja täpsemad mõõdetavad soovitused koos selgete võrdlusaluste, näitajate ja tähtaegadega. Komitee nõuab asjakohaste soovituste rakendamisel põhjalikumat järelhindamist koos läbipaistva esitlusega, sealhulgas selle kohta, millised liikmesriigid ei ole täitnud kriteeriume ja tähtaegu.

1.7.

Komitee rõhutab, kui tähtis on kasutada kõiki olemasolevaid ELi vahendeid, et reageerida õigusriigi põhimõtte süstemaatilistele rikkumistele, ning kutsub komisjoni üles omistama õigusriigi olukorda käsitlevale aastaaruandele tugevamat rolli muude õigusriigi mehhanismide käivitamisel, eelkõige juhul, kui riigipõhiseid soovitusi ellu ei viida.

1.8.

Komitee märgib, et komisjoni lähenemisviis õigusriigi olukorda käsitleva aastaaruande avaldamisele ei ole tõhus selle tehnilise sõnastuse, kavandatud avaldamisaja ja asjakohaste ürituste ebapiisava arvu tõttu. Seepärast soovitab komitee komisjonil lihtsustada aruande keelekasutust, et teha see üldusele ja ajakirjanikele paremini kättesaadavaks, kaasata aktiivsemalt kodanikuühiskonna organisatsioone ja riiklikke inimõiguste asutusi, korraldades üritusi õigusriigi olukorda käsitleva aruande tutvustamiseks, ning töötada välja terviklik teabevahetusstrateegia, et suurendada teadlikkust põhiõigustest ja õigusriigist.

1.9.

Komitee on 2016. aastast alates avaldanud korduvalt toetust kodanikuühiskonna organisatsioonide foorumi või platvormi loomisele. Seetõttu võtab komitee huviga teadmiseks komisjoni presidendi kavatsuse luua platvorm, nagu ta väljendas demokraatia, õiguse ja õigusriikluse volinikukandidaadile saadetud missioonikirjas, et suurendada koostööd kodanikuühiskonnaga demokraatia, õigusriigi ja seonduvates küsimustes, luues kodanikuühiskonna platvormi, eesmärgiga toetada korrakindlamat kodanikuühiskonna dialoogi ning tegutseda selle nimel, et tugevdada kodanikuühiskonna, aktivistide ja inimõiguste kaitsjate kaitset nende töös.

1.10.

Oluline on, et kvalitatiivne dialoog läheks kaugemale pelgast konsulteerimisest. Komitee peab osalema sellise platvormi juhtimises ja olema selle oluline osa, täites aluslepingul põhineva organina oma ülesannet anda nõu ettevõtjate ühendustele, ametiühingutele ja organiseeritud kodanikuühiskonnale. Komitee sobib suurepäraselt organiseeritud kodanikuühiskonna arvamuse edastajaks nendes valdkondades.

2.   Üldised märkused

2.1.    Õigusriigi olukorda käsitlev komisjoni aastaaruanne

2.1.1.

Komitee rõhutab, et ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtused, sealhulgas õigusriigi põhimõte ja demokraatia, ning ELi põhiõiguste hartas sätestatud õigused, vabadused ja põhimõtted on Euroopa Liidu aluseks. EL saab neid väärtusi järgida ainult siis, kui kõik liikmesriigid täidavad vastavaid nõudeid.

2.1.2.

2016. aastal tegi komitee esimest korda ettepaneku luua õigusriigi põhimõtete ja põhiõiguste Euroopa kontrollimehhanism, sest teda tegi „ärevaks inimõiguste olukorra halvenemine, levivad populistlikud ja autoritaarsed suundumused ning oht, mida see kujutab demokraatia kvaliteedile ja selliste põhiõiguste kaitsmisele“ (2). Selle arvamuse järelmeetmena hakkas komitee töörühm „Põhiõigused ja õigusriigi põhimõte“ 2018. aastal korraldama riigikülastusi, et anda liikmesriikide kodanikuühiskonna organisatsioonidele võimalus väljendada oma seisukohti õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste olukorra kohta oma riigis (3). Sestsaadik on aga olukord enamikus liikmesriikides kas stagneerunud või halvenenud ning praeguseks on selge, et õigusriigi põhimõtte, demokraatia ja põhiõiguste süstemaatilised rikkumised, sealhulgas nende institutsioonilise raamistiku halvenemine on muutunud laialt levinud nähtuseks (4).

2.1.3.

Viimastel aastatel on välja töötatud mitmeid vahendeid, et tagada õigusriigi põhimõtte järgimine kõikides liikmesriikides. Komitee on vankumatult toetanud selliste vahendite väljatöötamist ja täiustamist, mida tuntakse õigusriigi põhimõtte kaitsmise vahenditena (õigusriigi olukorda käsitlev aastaaruanne (5), õigusriigi tingimuslikkuse mehhanism (6) jms), ning on kutsunud ELi üles neid strateegiliselt kombineerima, et peatada põhiõiguste ja õigusriigi olukorra halvenemine ning suurendada hoopis austust nende vastu kõikjal ELis.

2.1.4.

Komitee väljendab heameelt, et õigusriigi olukorda käsitlevast aastaaruandest on saanud ELi õigusriigi põhimõtte kaitsmise vahendite nurgakivi ning ELi institutsioonides, organites ja asutustes õigusriigi põhimõtte küsimustes tehtava töö kriteerium. Komitee avaldab komisjonile tunnustust selle eest, et ta on järjepidevalt koostanud kvaliteetseid õigusriigi olukorda käsitlevaid aastaaruandeid kõikide liikmesriikide kohta ning väljendab heameelt komisjoni jätkuva pühendumuse üle aruandluse täiustamisel. Selleks tuleks komisjonile kui vastutavale asutusele eraldada piisavad rahalised vahendid.

2.1.5.

Komitee märgib, et vaatamata märkimisväärsetele edusammudele on õigusriigi olukorda käsitlevas aruandluses veel arenguruumi. Seetõttu juhib komitee tähelepanu mõnele korduvale puudusele õigusriigi olukorda käsitlevas aastaaruandes.

2.2.    Aruandlusprotsessi kaasavus

2.2.1.

Komitee ja mitmesugused kodanikuühiskonna organisatsioonid on seisukohal, et kuigi komisjon on teinud jõupingutusi riiklike sidusrühmade, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonidega suhtlemiseks aruandlusprotsessi käigus, esineb endiselt puudusi sõltumatute valitsusväliste osalejate kaasamises. Need hõlmavad läbipaistvuse, osalemise ja panuste esitamise tähtaegadega seotud küsimusi. Peale selle väljendatakse muret asjaomaste konsultatsioonide üksikasjade ennetava ja selge edastamise pärast, kodanikuühiskonna organisatsioonide võimaluste puudumise pärast anda oma panus komisjoni küsimustikku ning vajaduse pärast kodanikuühiskonna organisatsioonide suurema kaasamise järele liikmesriikide poolt riiklikul tasandil läbiviidavasse aruandlusprotsessi.

2.2.2.

Komitee rõhutab kooskõlas Euroopa Parlamendi resolutsiooniga (7), et komisjon peab tagama kodanikuühiskonna sisulise kaasamise nii aruande koostamise kui ka järelmeetmete võtmise etappides riiklikul tasandil. Lisaks toonitab komitee kaasavama, läbipaistvama ja kättesaadavama lähenemisviisi tähtsust protsessis, et tagada sidusrühmade aktiivne osalemine ja vastutus. Komitee pooldab ka kodanikuühiskonna ja kutseorganisatsioonide panuse süstemaatilisemat esitamist, mis täiendaks liikmesriikide ja kandidaatriikide valitsuste esitatavat teavet.

2.2.3.

2016. aastal tegi komitee ettepaneku luua kodanikuühiskonna organisatsioonide iga-aastane foorum, et arutada demokraatia, põhiõiguste ja õigusriigi küsimusi. Sellest ajast alates on komitee oma arvamustes korduvalt nõudnud sellise platvormi või foorumi loomist. Seetõttu võtab komitee huviga teadmiseks komisjoni presidendi kavatsuse, nagu ta väljendas demokraatia, õiguse ja õigusriikluse volinikukandidaadile saadetud missioonikirjas, suurendada koostööd kodanikuühiskonnaga demokraatia, õigusriigi ja seonduvates küsimustes, luues kodanikuühiskonna platvormi, eesmärgiga toetada korrakindlamat kodanikuühiskonna dialoogi ning tegutseda selle nimel, et tugevdada kodanikuühiskonna, aktivistide ja inimõiguste kaitsjate kaitset nende töös.

2.2.4.

Oluline on, et kvalitatiivne dialoog läheks kaugemale pelgast konsulteerimisest. Komitee peab osalema iga asjaomase platvormi juhtimises ja olema selle keskne element, täites aluslepingul põhineva organina oma ülesannet anda nõu ettevõtjate ühendustele, ametiühingutele ja organiseeritud kodanikuühiskonnale. Tuginedes töörühma „Põhiõigused ja õigusriigi põhimõte“ kogemustele, kuid ka muudele komitee korraldatud osalustegevustele, sobib komitee suurepäraselt organiseeritud kodanikuühiskonna arvamuse edastajaks nendes valdkondades.

2.2.5.

Komiteel on head võimalused ka uue komisjoni koosseisu abistamiseks, et suurendada kodanikuühiskonna osalejate kaasamist õigusriigi olukorda käsitlevasse aruandlustsüklisse, kuna komitee on ELi nõuandeorgan, mis koosneb töötajate ja tööandjate organisatsioonide ning muude huvirühmade esindajatest. Komitee võib kaasa aidata ELi institutsioonide ja kodanike vahelistele struktuursetele aruteludele põhiõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõttega seotud süsteemsete probleemide üle. Komitee ja komisjoni koostöö tugevdamine õigusriigi olukorda käsitleva aruandlustsükli raames edendaks veelgi kaasavat dialoogi ja aitaks kaitsta ELi põhiväärtusi.

2.3.    Hindamismeetod

2.3.1.

Komitee on juba varem täheldanud, et kõige tõsisemaid probleeme õigusriigile põhjustavad mõnes liikmesriigis võimsad poliitilised jõud, kes teadlikult vastanduvad eelkõige kohtusüsteemi sõltumatusele ja muudele põhiseadusliku demokraatia olulistele elementidele (8). Kahjuks on liikmesriikides õigusriigi põhimõtte rakendamise probleeme käsitlevates komisjoni analüüsides ja reageeringutes suuresti eiratud poliitiliste osalejate motiive ja uuritavate arengutega seotud asjaolusid.

2.3.2.

Kodanikuühiskonna organisatsioonid on samuti täheldanud, et komisjoni aruannetes puudub õigusriigi põhimõttega seotud suundumuste kontekstipõhine ja intersektsionaalne analüüs ning need kalduvad olema liiga optimistlikud reformipüüdluste suhtes, ilma et oleks märkimisväärseid tõendeid kohapealsete edusammude kohta. Ka Euroopa Parlament on väljendanud muret selle pärast, et komisjoni diplomaatiline ja ebatäpne sõnastus ning iga liikmesriigi kohta tehtud järelduste ja soovituste võrdne arv varjavad tegelikke lahknevusi liikmesriikide vahel (9).

2.3.3.

Seepärast soovitab komitee komisjonil kaaluda terviklikuma ja nüansirikkama analüütilise lähenemisviisi kasutamist, kaasates sõltumatuid eksperte ning tehes rohkem kohapealseid kontrollkäike, et paremini mõista asjaomaste õigusriigi rakendamise probleemidega seotud asjaolusid, ning kasutada oma hinnangutes ühemõttelisemat ja täpsemat sõnastust.

2.4.    Aruandega hõlmatud valdkonnad

2.4.1.   Õigusriigi põhimõte, demokraatia ja põhiõigused

2.4.1.1.

Komitee kordab oma seisukohta, et õigusriik ning pluralistliku demokraatia ja põhiõiguste austamise kaitse tagatised on üksteisest sõltuvad ja lahutamatud (10) ning väljendab sügavat muret nende põhiväärtuste jätkuva õõnestamise pärast mitmes liikmesriigis (11).

2.4.1.2.

Komiteel on hea meel, et Euroopa Liidus on mitmesuguseid õigusriigiga seotud materjale, nagu komisjoni aastaaruanne harta kohaldamise kohta, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti aruanne põhiõiguste kohta, ELi õigusemõistmise tulemustabel ja Eurobaromeetri uuringud kohtusüsteemi tajutava sõltumatuse ja korruptsiooni tajumise kohta. Komitee kiidab komisjoni ka selle eest, et kasutatakse mitmesuguseid Euroopa Nõukogu, sõltumatute uurimiskeskuste ja järelevalveorganisatsioonide koostatud allikaid, mis hõlmavad õigusriigi, põhiõiguste ja demokraatia paljusid aspekte. Kuid komitee nõustub kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et õigusriigi põhimõtte ja muude ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtuste omavaheline seotus ei kajastu piisavalt komisjoni õigusriigi olukorda käsitlevates aastaaruannetes. Komitee kutsub komisjoni üles laiendama läbivaatamise ulatust, et see hõlmaks põhiõiguste süsteemsete rikkumiste (nt diskrimineerimine ja ebarahuldavad kinnipidamiskohad) analüüsi ning asjaomaste õiguste kaitsmise institutsiooniliste aluste hindamist. Komitee innustab komisjoni tagama, et õigusriigi olukorda käsitleva aruande ja muude õigusriiki käsitlevate ELi materjalide vaheline seos oleks läbipaistev ja vastastikku tugevdav.

2.4.1.3.

Komitee rõhutab, et kõik ELi hartas sätestatud inimõigused on jagamatud ja üksteisest sõltuvad ning sotsiaal-majanduslikud õigused on sama olulised kui kodanikuõigused ja poliitilised õigused (12). Seetõttu tuleks sotsiaal-majanduslike õiguste süsteemseid rikkumisi käsitleda samaväärselt muude õiguste rikkumisega. Peale selle tuleks naiste, laste, etniliste vähemuste ja LGBTIQ+inimeste õiguste rikkumisi käsitada näitajana, mis annab märku veelgi repressiivsematest meetmetest ja tulevastest konfliktidest.

2.4.2.   Kodanikuühiskonna tegutsemisruumi käsitleva aruandeosa laiendamine

2.4.2.1.

Komitee kinnitab taas, et kodanikuühiskonna organisatsioonidel ja inimõiguste kaitsjatel on autoritaarsete suundumuste taustal oluline roll õigusriigi, demokraatia ja põhiõigustega seotud väärtuste kaitsmisel (13) Komitee on täheldanud, et autoritaarsed valitsused ohustavad kodanikuühiskonna organisatsioone mitte ainult nende tegevusruumi kitsendamise ja nihutamisega, vaid ka isiklike ähvarduste ja tagakiusamise, rahaliste piirangute või ebapiisava kaitsega füüsiliste või verbaalsete rünnakute vastu nii internetis kui mujal (14).

2.4.2.2.

Komitee toetab kõiki jõupingutusi kodanikuühiskonna organisatsioonide ja inimõiguste kaitsjate ees seisvate probleemide nähtavuse suurendamiseks. Läbipaistvus lihtsustab nende tegutsemistingimusi ja avaldab liikmesriikide valitsustele poliitilist survet pakutava kaitse taseme tõstmiseks (15). Seetõttu kordab komitee oma varasemat seisukohta, et õigusriigi olukorda käsitleva aastaaruande kodanikuühiskonna organisatsioone puudutavat osa tuleks laiendada ja see peaks olema põhjalikum (16).

2.4.2.3.

Komitee toetab täielikult kodanikuühiskonna organisatsioonide seisukohta, et kodanikuühiskonna tegutsemisruumi kohta on vaja eraldi peatükki, milles antakse põhjalik hinnang kõikidele kodanikuühiskonna tegutsemisruumi Euroopas mõjutavatele soodustavatele ja takistavatele teguritele, tuginedes järjepidevale hindamismeetodile, objektiivsetele võrdlusalustele ja läbipaistvale dialoogile kodanikuühiskonna osalejatega. Lisaks teeb komitee koostööd riiklike inimõiguste asutuste Euroopa võrgustikuga (ENNHRI) tagamaks, et Euroopa piirkondlikud osalejaid tõhustaksid oma tegevust kodanikuühiskonda mõjutavate probleemide jälgimiseks ja nendest teavitamiseks.

2.4.3.   Kohtuotsuste mittetäitmine

2.4.3.1.

Komitee märgib, et liikmesriikide valitsused, kes keelduvad täitmast siseriiklike kohtute, Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid, on liikmesriikides üha suurenev negatiivne suundumus. Komitee väljendab heameelt asjaolu üle, et õigusriigi olukorda käsitlevas aruandes pööratakse sellele probleemile tähelepanu riiki käsitlevas peatükis, kuid nõuab tungivalt, et komisjoni kõrvaldaks selle õigusriigi põhimõtte raske rikkumise ja võtaks täiendavaid meetmeid, et sundida liikmesriike kohtuotsuseid täitma.

2.4.4.   Meediavabadus

2.4.4.1.

Komitee väljendab taas muret selle pärast, et komisjoni lähenemisviis meedia mitmekesisuse hindamisele on liiga turule orienteeritud ning kaldub alahindama meediavabaduse ja meedia mitmekesisusega seotud poliitilisi probleeme, mida ei ole võimalik lahendada meediateenuste turu toimimise parandamise teel (17). Siiski leiame, et meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse õõnestamisel võib oma roll olla ka turuprotsessidel. Seepärast soovitab komitee õigusriigi olukorda käsitlevas aruandes reformida meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse hindamist, et asjaomaseid ohte paremini arvesse võtta.

2.4.4.2.

Komitee leiab, et komisjoni aruandes ei ole piisavalt käsitletud üha sagenevaid ajakirjanike vastu suunatud verbaalseid ja füüsilisi, sageli soopõhised rünnakuid ja vaenukõne õhutamist, aga ka takistusi teabele juurdepääsu õiguse kasutamisel. Seetõttu teeb komitee ettepaneku hinnata neid küsimusi üksikasjalikumalt komisjoni tulevastes aruannetes.

2.4.4.3.

Komitee nõuab samuti, et lisaks hinnataks Euroopa meediavabaduse määruse ja üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide vastase direktiivi kohaldamist, (18) kuna ajakirjanike vaigistamiskatsed hirmutamise ja jälgimise teel muutuvad üha tavalisemaks.

2.4.5.   Riiklikud inimõiguste asutused

2.4.5.1.

Komitee kutsub komisjoni üles pöörama rohkem tähelepanu teatavatele suundumustele liikmesriikides, mis põhjustavad riiklikele inimõiguste asutustele püsivaid probleeme, nagu näiteks piiratud juurdepääs seadusandlikele ja poliitikakujundamise protsessidele, raskused riiklike ametiasutustega koostöö tegemisel, riigiasutuste ebapiisavad järelmeetmed riiklike inimõiguste asutuste soovitustele, piisavate rahaliste vahendite ja inimressursside puudumine ning piiratud juurdepääs riigiasutuste käsutuses olevale teabele.

2.4.6.   Õigusriigi põhimõttega seotud sotsiaal-majanduslikud aspektid

2.4.6.1.

Komitee on varem rõhutanud, et oluline on võtta nõuetekohaselt arvesse õigusriigi sotsiaal-majanduslikke aspekte, sest see on eriti tähtis konkurentsieeskirjade ja muude majanduse reguleerimise meetmete järgimiseks ning ka usalduse tagamiseks õigussüsteemi kui terviku vastu (19). Komitee hindab komisjoni kavatsust, nagu on märgitud eelmises õigusriigi olukorda käsitlevas aastaaruandes, võtta tulevikus arvesse ühtse turu mõõtmega seotud põhiküsimusi, sealhulgas küsimusi, mis mõjutavad piiriüleselt tegutsevaid ettevõtjaid, eelkõige väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd). Komitee peab sama oluliseks lisada õigusriigi olukorda käsitlevatesse aastaaruannetesse hinnang suurkorporatsioonide mõju kohta õigusriigi põhimõttele, demokraatiale ja põhiõigustele, samuti liikmesriikide võetavad meetmed mis tahes kahjuliku mõju käsitlemiseks ja leevendamiseks. Lisaks on oluline uurida, millist mõju avaldavad omamaisele turule välisettevõtted, kes ei austa põhiõigusi.

2.4.6.2.

Komitee kutsub komisjoni üles pöörama rohkem tähelepanu õigusriigi põhimõtte õõnestamise tagajärgedele kõigi sidusrühmade, sealhulgas ametiühingute ja ettevõtlussektori jaoks, kes seisavad pidevalt silmitsi selliste märkimisväärsete probleemidega nagu õigusaktide prognoosimatust rakendamisest tulenev õiguskindlusetus, läbipaistmatu ja mittekaasav õigusloome ning riigiasutuste sõltumatuse ja usaldusväärsuse vähenemine (20). Tugev ja tõhus sotsiaaldialoog on samuti oluline tegur inimõiguste ja õigusriigi tegelikul rakendamisel.

2.5.    Aruande tulemuste rakendamise tõhusus ja tulemuslikkus

2.5.1.   Liikmesriikide vastutus, mis põhineb täpsetel soovitustel

2.5.1.1.

Komitee rõhutab, et komisjoni riigipõhised soovitused ei ole sageli piisavalt üksikasjalikud ega käsitle seega küllaldaselt asjakohases riiklikus kontekstis kindlaks tehtud probleeme. See tähelepanek on kooskõlas Euroopa Parlamendi väljendatud murega, (21) et soovitused ei ole piisavalt konkreetsed, sealhulgas puuduvad nende rakendamiseks vajalik selge ajakava ja soovituste täitmata jätmisega kaasnevad tagajärjed. Seda kinnitab ka Euroopa Kontrollikoja hiljutine uuring, (22) milles märgiti, et puudub selge seos komisjoni väljendatud murede tõsiduse ja esitatud soovituste vahel, samuti puuduvad konkreetsed ajakavad ja kvantitatiivsed eesmärgid. Riiklike inimõiguste asutuste Euroopa võrgustik kutsub ka piirkondlikke õigusriigi mehhanisme, nagu komisjon, üles muutma oma soovitused konkreetsemaks ja teostatavamaks, lisades ka ajakava, vastavalt millele riigiasutused peaksid neid rakendama.

2.5.1.2.

Komitee soovitab Euroopa Komisjonil töötada välja täpsemad ja mõõdetavamad soovitused. Komitee kordab oma varasemat seisukohta, et on oluline kehtestada selged võrdlusalused, näitajad ja tähtajad, et nõuetekohaselt hinnata riiklike ametiasutuste vastavust ELi nõuetele (23).

2.5.1.3.

Äärmiselt oluline on tagada läbipaistvus liikmesriikide suhtes, kes ei täida õigusriigi rakendamisega seotud kohustusi, ning aidata organiseeritud kodanikuühiskonnal avaldada vastavatele valitsustele survet reformide läbiviimiseks.

2.5.2.   Selge seose loomine õigusriigi olukorda käsitleva aastaaruande ja muude õigusriigi mehhanismide vahel

2.5.2.1.

Komitee kinnitab taas oma seisukohta, et komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament peaksid õigusriigi põhimõtte süstemaatiliste rikkumiste korral rakendama kõiki nende käsutuses olevaid karistusmeetmeid. Nende menetluste kasutamisel peaksid Euroopa institutsioonid tagama ka nende kiire ja hoiatava rakendamise (24).

2.5.2.2.

Komitee toetab kindlalt seisukohta, mida on väljendanud ka kodanikuühiskonna organisatsioonid ja Euroopa Parlament, (25) et komisjon peab looma selge seose õigusriigi olukorda käsitleva aastaaruande ja õigusriigi põhimõtte kaitsmise vahendite muude komponentide vahel ning et õigusriigi olukorda käsitlev aastaaruanne peaks etendama olulist rolli muude õigusriigi mehhanismide, sealhulgas rikkumismenetluste, mitmesuguste eelarvenõuetele vastavuse mehhanismide ja a artikli 7 kohase menetluse käivitamisel, eriti juhul, kui riigipõhiseid soovitusi ei rakendata.

2.5.2.3.

Komitee väljendab heameelt komisjoni viimases aruandes ning demokraatia, õiguse ja õigusriikluse volinikukandidaadile esitatud missioonikirjas väljendatud kavatsuse üle luua tihedam seos õigusriigi olukorda käsitleva aruande soovituste ja ELi eelarvest rahastamise vahel ning toetada artikli 7 mehhanismi tugevdatud kohaldamist. Siiski kutsub ta komisjoni üles oma lubadusi kiiresti täitma, et vältida õigusriigi olukorra edasist halvenemist liikmesriikides.

2.5.2.4.

Kui seda peetakse asjakohaste eesmärkide saavutamiseks vajalikuks, kutsub komitee üles reformima õigusriigi tingimuslikkuse määrust, et muuta see ulatuslikumaks, suurendades selle piiratud kohaldamisala õigusriigi põhimõtete rikkumiste suhtes, mis mõjutavad ELi eelarve usaldusväärset finantsjuhtimist, ning siduda see selgemalt muude õiguslike alustega, mida kasutatakse ELi rahaliste vahendite eraldamise peatamiseks.

2.6.    Teabevahetus ja tulemuste levitamine

2.6.1.

Kodanikuühiskonna organisatsioonide väljendatud arvamusega seoses leiab komitee, et komisjoni üldine lähenemisviis õigusriigi olukorda käsitlevate aastaaruannete avaldamisele ei ole avaliku arvamuse kaasamisel piisavalt tulemuslik kolmel peamisel põhjusel. Esiteks on aastaaruannetes kasutatud tehnilist ja keerulist sõnastust, mis muudab need üldsusele ja ajakirjanikele kättesaamatuks. Teiseks kipub praegune aruannete avaldamise ajastus vähendama meediakajastuse tõenäosust. Kolmandaks ei korralda komisjon piisavalt eelüritusi õigusriigi olukorda käsitleva aastaaruande tutvustamiseks ega kaasa piisaval määral kodanikuühiskonna organisatsioone ja riiklikke inimõiguste asutusi. Nende probleemide lahendamiseks soovitab komitee komisjonil lihtsustada aruannetes keelekasutust, et teha need üldsusele ja ajakirjanikele kättesaadavamaks, kaaluda aruannete avaldamist ajal, mil meediakajastus on tõenäolisemalt saavutatav ning korraldada rohkem eelüritusi õigusriigi olukorda käsitleva aruande tutvustamiseks kodanikuühiskonna organisatsioonide ja riiklike inimõiguste institutsioonide aktiivsel osalusel. Komitee on valmis aitama kaasa ürituste korraldamisele ja aruannete tutvustamisele.

2.6.2.

Komitee on juba varem rõhutanud, kui tähtis on selgelt tutvustada õigusriigi väärtusi, (26) kutsudes komisjoni üles esitama ambitsioonika strateegia, mis käsitleb teabevahetust, haridust ning kodanike teadlikkust põhiõigustest, õigusriigist ja demokraatiast (27). Olles samal meelel kodanikuühiskonna organisatsioonide ja Euroopa Parlamendiga (28) innustab komitee komisjoni tagama kodanikuühiskonna järjepideva ja sisulise kaasamise kogu aruandlustsükli raames. Komitee rõhutab taas, et tal on ideaalsed võimalused selleks, et toetada uut komisjoni koosseisu kodanikuühiskonna osalemise parandamisel aruandlustsüklis, kuna komiteesse kuuluvad töötajate ja tööandjate organisatsioonide ning muude huvirühmade esindajad. Seetõttu saab komitee korraldada ELi institutsioonide ja kodanike vahelisi struktuurseid arutelusid põhiõiguste, demokraatia ja õigusriigi rakendamisega seotud struktuursete takistuste üle.

---

(1)  Täpsemalt Albaania, Montenegro, Põhja-Makedoonia ja Serbia, kes loodetavasti tugevdavad oma reformipüüdlusi.

(2)   ELT C 34, 2.2.2017, lk 8.

(3)   https://www.eesc.europa.eu/en/sections-other-bodies/other/ad-hoc-group-fundamental-rights-and-rule-law/frrl-group-country-visits-reports.

(4)  World Justice Project, Rule of Law Index 2021, lk 24; World Justice Project, Rule of Law Index 2022, lk 24; World Justice Project, Rule of Law Index 2023, lk 24.

(5)   ELT C 282, 20.8.2019, lk 39.

(6)   ELT C 194, 12.5.2022, lk 27.

(7)  Euroopa Parlamendi 30. märtsi 2023. aasta resolutsioon, mis käsitleb 2022. aasta aruannet õigusriigi kohta – õigusriigi olukord Euroopa Liidus (2022/2898(RSP)), punkt 15.

(8)   ELT C 282, 20.8.2019, lk 39, punkt 3.7.

(9)  Euroopa Parlamendi 30. märtsi 2023. aasta resolutsioon, mis käsitleb 2022. aasta aruannet õigusriigi kohta – õigusriigi olukord Euroopa Liidus (2022/2898(RSP)), punkt 26; Euroopa Parlamendi 28. veebruari 2024. aasta resolutsioon, mis käsitleb Euroopa Komisjoni 2023. aasta aruannet õigusriigi kohta (2023/2113(INI)), punktid 83–85.

(10)   ELT C 62, 15.2.2019, lk 173, punkt 3.3.; kinnitust leidnud ka ELT C 282, 20.8.2019, lk 39.

(11)  Vt ka Euroopa Parlamendi 28. veebruari 2024. aasta resolutsioon, mis käsitleb Euroopa Komisjoni 2023. aasta aruannet õigusriigi kohta (2023/2113(INI)), punkt 73.

(12)   ELT C 341, 24.8.2021, lk 50.

(13)   ELT C 282, 20.8.2019, lk 39.

(14)   ELT C 97, 24.3.2020, lk 53.

(15)   ELT C 282, 20.8.2019, lk 39.

(16)   ELT C, C/2023/861, 8.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2023/861/oj8.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2023/861/oj, punkt 2.5.3.

(17)   ELT C 100, 16.3.2023, lk 111.

(18)   ELT C 75, 28.2.2023, lk 143.

(19)   ELT C 194, 12.5.2022, lk 27, punkt 2.4.

(20)   ELT C 282, 20.8.2019, lk 39, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Korruptsioon riigihangetes ja selle mõju siseturule“ (omaalgatuslik arvamus) ( ELT C, C/2024/2095, 26.3.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/2095/oj

(21)  Euroopa Parlamendi 19. mai 2022. aasta resolutsioon õigusriigi olukorda käsitleva Euroopa Komisjoni 2021. aasta aruande kohta, punktid 8–9; Euroopa Parlamendi 30. märtsi 2023. aasta resolutsioon, mis käsitleb 2022. aasta aruannet õigusriigi kohta – õigusriigi olukord Euroopa Liidus (2022/2898(RSP)), punktid 8–13.

(22)  Euroopa Kontrollikoda, „Õigusriigi olukorda käsitleva Euroopa Komisjoni aruandlus“ ülevaade 2024, punktid 70–71.

(23)   ELT C 282, 20.8.2019, lk 39.

(24)   ELT C 194, 12.5.2022, lk 27, punkt 3.5.

(25)  Euroopa Parlamendi 30. märtsi 2023. aasta resolutsioon, mis käsitleb 2022. aasta aruannet õigusriigi kohta – õigusriigi olukord Euroopa Liidus (2022/2898(RSP)), punkt 28.

(26)   ELT C 100, 16.3.2023, lk 24.

(27)   ELT C 282, 20.8.2019, lk 39.

(28)  Euroopa Parlamendi 30. märtsi 2023. aasta resolutsioon, mis käsitleb 2022. aasta aruannet õigusriigi kohta – õigusriigi olukord Euroopa Liidus (2022/2898(RSP)), punkt 15.