Silgan Holdings Inc., Silgan Holdings Austria GmbH, Silgan International Holdings BV, Silgan Metal Packaging Distribution GmbH ja Silgan White Cap Manufacturing GmbH 11. detsembril 2024 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine koda laiendatud koosseisus) 2. oktoobri 2024. aasta otsuse peale kohtuasjas T-589/22: Silgan Holdings jt versus komisjon

(Kohtuasi C-845/24 P)

(C/2025/539)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellandid: Silgan Holdings Inc., Silgan Holdings Austria GmbH, Silgan International Holdings BV, Silgan Metal Packaging Distribution GmbH, Silgan White Cap Manufacturing GmbH (esindajad: advokaadid D. Seeliger, Y.-K. Gürer, E. Venot, R. Grafunder, H. Wollmann)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Saksamaa Liitvabariik, Euroopa Liidu Nõukogu

Apellantide nõuded

Apellandid paluvad Euroopa Kohtul:

—	tühistada Üldkohtu 2. oktoobri 2024. aasta otsus kohtuasjas T-589/22, Silgan Holdings jt vs. komisjon, kuivõrd sellega jäeti nende hagi rahuldamata;

—	tühistada komisjoni 12. juuli 2022. aasta otsus C(2022) 4761 final (asi AT.40522 – Metal Packaging, alguses „Pandora“) (1);

—	mõista komisjonilt välja kohtukulud Üldkohtus ja Euroopa Kohtus.

Väited ja peamised argumendid

Apellandid esitavad oma apellatsioonkaebuses viis väidet.

Esiteks väidavad nad seoses vaidlustatud kohtuotsuse punktiga 33 jj ning eelkõige punktidega 39 ja 40, et valesti on tõlgendatud ja kohaldatud subsidiaarsuse põhimõtet, nagu see on ette nähtud EL artiklis 5. Kui asja menetleb liikmesriigi konkurentsiasutus ja selline menetlus on juba hilisemas staadiumis, võib Euroopa Komisjon omalt poolt menetluse algatada ja uurimise endale võtta ainult siis, kui see on põhjendatud esmases õiguses ette nähtud subsidiaarsuse põhimõttest tulenevalt. Üldkohus oleks seetõttu pidanud määruse (EÜ) nr 1/2003 (2) artikli 11 lõiget 6 tõlgendama kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega kitsamalt või – teise võimalusena – selle subsidiaarsuse põhimõtte rikkumise tõttu kohaldamata jätma. Kokkuvõttes oleks Üldkohus seepärast pidanud otsustama, et menetluse algatamisega rikkus komisjon subsidiaarsuse põhimõtet.

Teiseks võidavad apellandid seoses vaidlustatud otsuse punktiga 49 jj ning eelkõige punktiga 66, et ebaõigesti on tõlgendatud ja kohaldatud kaalutlusõiguse kuritarvitamise keeldu. Üldkohus oleks pidanud kontrollima, kas menetluse algatamine komisjoni poolt oli tõepoolest vajalik, et tagada liidu konkurentsiõiguse tõhus rakendamine. Kokkuvõttes oleks Üldkohus pidanud seda eitama ja seepärast otsustama, et menetlust algatades kuritarvitas komisjon kaalutlusõigust ja rikkus võimude lahususes ja seadusliku kohtuniku põhimõtteid.

Kolmandaks heidavad apellandid Üldkohtule seoses vaidlustatud kohtuotsuse punktiga jj ning eelkõige punktiga 78 ette, et see tõlgendas ja kohaldas ebaõigesti proportsionaalsuse põhimõtet. Üldkohus oleks pidanud kontrollima, kas menetluse algatamine komisjoni poolt oli tõepoolest vajalik, et tagada liidu konkurentsiõiguse tõhus rakendamine, ja lõppkokkuvõttes seda eitama. Veel oleks pidanud Üldkohus otsustama, et komisjoni poolt uurimise ülevõtmine toimus asjaolusid arvestades liiga hilja, et see võiks vastata proportsionaalsuse nõudele. Teise võimalusena leiavad apellandid, et komisjoni poolt uurimise ülevõtmise väidetavad eelised ei ole tasakaalus Silgani kantud kahjudega.

Neljandaks leiavad apellandid, et vaidlustatud otsuse punktides 105 ja 106 on ebaõigesti tõlgendatud ja kohaldatud põhimõtet, mille kohaselt on haldusasutus seotud oma varasema praktikaga. Üldkohus teeb punktis 105 vale järelduse, et tõendatud ei ole võrgustiku teatisest (3) kõrvalekaldumine komisjoni poolt. Selle asemel oleks Üldkohus pidanud otsustama, et täidetud ei olnud tingimused hilisemaks ümberjaotamiseks juhtudel selle teatise järgi – ka punkte 18, 19 ja 54 arvestades – ning menetluse algatamine toimus komisjoni poolt liiga hilja, et see võiks olla kooskõlas nimetatud teatise nõuetega.

Viiendaks leiavad apellandid lõpuks, et ebaõigesti on tõlgendatud ja kohaldatud ELTL artikli 296 lõikes 2 ette nähtud põhjendamiskohustust. Üldkohus lähtus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 61 jj ning eelkõige punktis 65 ebaõigesti sellest, et komisjon täitis vaidlustatud otsuse põhjendamise kohustust. Vaidlustatud otsuses on ainult viide sellele, et menetlus algatati liitvabariigi konkurentsiasutuse taotluse alusel, ning see ei ole piisav. Hindamaks küsimust, kas komisjoni poolt oli menetluse algatamine õiguspärane, ei ole käesoleval juhul määrav, kas liitvabariigi konkurentsiasutus palus komisjonil uurimise üle võtta, vaid eelkõige see, miks komisjon selle taotluse rahuldas.

(1) Kokkuvõte avaldatud ELT 2023, C 57, lk 5.

(2) Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (ELT 2003, L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205).

(3) Komisjoni teatis koostöö kohta Euroopa konkurentsivõrgustiku kaudu (ELT 2004, C 101, lk 43).