Euroopa e-õiguskeskkonna strateegia (2024–2028)

(C/2025/437)

I. Sissejuhatus

Euroopa Liidu toimimise lepingu V jaotises (artiklid 67–89) on sätestatud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomine, kus Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) kohaldamine on eriti oluline.

Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala osana on õiguskaitse kättesaadavus Euroopa Liidus üks peamisi põhiõigusi, mis on sätestatud nii Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 6 kui ka harta artiklis 47, mis tagab õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele.

Tehnoloogiliste vahendite ja tööriistade kasutamine on meie ühiskonnas viimastel aastatel kasvanud ja seda on eriti kiirendanud COVID-19 pandeemia, mille tulemusel on suurenenud ootused digiteenuste suhtes.

Kohtusüsteem oluliste avalike teenuste osutajana kätkeb ka digitaliseerimist ja sellega seotud probleeme. Kohtusüsteemi digitaliseerimise eesmärk on hõlbustada ja parandada õiguskaitse kättesaadavust, muuta kohtusüsteem tulemuslikumaks ja tõhusamaks, hõlbustades samal ajal õigusvaldkonna spetsialistide (1) tööd, ning tuua see kodanikele lähemale, pakkudes seeläbi kõigile paremaid õigusteenuseid.

A. Kontekst

E-õiguskeskkonna strateegia ja tegevuskava (2019–2023) hõlmasid kolme strateegilist eesmärki, mis kehtivad tänaseni: juurdepääs teabele õigusemõistmise valdkonnas; elektrooniline suhtlus õigusasutuste, kodanike ja õigusvaldkonna spetsialistide vahel ning õigusrakenduste ja -valdkondade vaheline koostalitlusvõime.

Euroopa Komisjoni teatises „Õigusemõistmise digipööre Euroopa Liidus“ (2) rõhutatakse, et õiguskaitse kättesaadavus ja liikmesriikidevahelise koostöö hõlbustamine kuuluvad Euroopa Liidu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala peamiste eesmärkide hulka.

Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament on teinud märkimisväärseid jõupingutusi, et kiirendada digitaliseerimisprotsessi ja edendada digiteenuste kasutamist e-õiguskeskkonnas kõnealuste eesmärkide saavutamiseks.

Pärast teatise avaldamist on rõhuasetus Euroopa Liidu e-õiguskeskkonna alases töös pandud kindlalt seadusandlikele meetmetele.

Arvutipõhist süsteemi piiriüleseks elektrooniliseks andmevahetuseks tsiviil- ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas (e-CODEXi süsteemi) käsitleva määruse (3) vastuvõtmisega loodi asjakohane raamistik õigusteabe vahetamiseks turvaliste teenuste kaudu.

10.

Dokumentide kättetoimetamise (4) ja tõendite kogumise (5) määrustega luuakse õigusraamistik nende kahe tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava õigusalase koostöö vahendi digitaliseerimiseks, mille kohaselt on alates 2025. aasta maist kohustuslik kasutada asjakohaseks teabevahetuseks detsentraliseeritud IT-süsteemi koos e-CODEXil põhinevate koostalitlusvõimeliste pääsupunktidega. Elektrooniliste tõendite määrus (6) on koostöövahend, millega digitaliseeritakse teabevahetust kriminaalasjades.

11.

Määrus ja direktiiv piiriülese õigusalase koostöö ja õiguskaitse kättesaadavuse digitaliseerimise kohta (edaspidi „digitaliseerimispakett“) (7) on peamised sambad, millele e-õiguskeskkond lähiaastatel tugineb. Nende õigusaktide rakendamine on käesoleva strateegiaga hõlmatud ajavahemikul peamine prioriteet. Digitaliseerimispaketiga hõlmatud 24 õigusliku vahendi rakendusakte tuleb arutada komiteedes liikmesriikide esindajatega. Kõnealuste vahendite jaoks mõeldud detsentraliseeritud IT-süsteem tuleb luua riiklike pääsupunktide kaudu, ühendades etalonteostuse tarkvara ja/või riiklikud lahendused. Ühtlasi tuleks digitaliseerimispaketis sätestatud elektroonilise side põhimõtteid ja Euroopa elektroonilist juurdepääsupunkti pidada aluseks Euroopa e-õiguskeskkonna valdkonna mis tahes uutele seadusandlikele algatustele.

12.

Digitaliseerimispaketi tulemusena saavad füüsilised või juriidilised isikud ja nende esindajad suhelda elektrooniliselt Euroopa elektroonilise juurdepääsupunkti kaudu. Ametiasutused saavad vahetada andmeid piiriülese toimega tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjades turvaliste ja usaldusväärsete digikanalite kaudu.

13.

Koos eespool nimetatud seadusandlike algatuste ja muude õigusemõistmise digitaliseerimist edendavate seadusandlike aktidega on esitatud mitu asjakohast muud kui seadusandlikku algatust, sealhulgas e-CODEXi süsteemi kasutamise ja arendamise konsolideerimine. Kõnealust süsteemi haldab ja hooldab eu-LISA pärast Euroopa Komisjoni avaldust üleandmis-/ülevõtmisprotsessi eduka lõpuleviimise kohta 2024. aastal.

14.

Liikmesriikide roll on sama oluline, sest ühendamine e-CODEXiga jääb liikmesriikide pädevusse. Täiendavate riiklike süsteemide omavaheline ühendamine e-CODEXi kaudu näitab, et pädevad asutused, õigusvaldkonna spetsialistid ning füüsilised või juriidilised isikud saavad suhelda kiiresti, turvaliselt ja usaldusväärselt. E-CODEXile tuginedes arendatud elektrooniliste tõendite digitaalsest vahetussüsteemist (eEDES) on saamas etalonteostuse tarkvara ning selliste vahendite nagu Euroopa uurimismääruste vahetamine eri liikmesriikide vahel on juba praegu reaalsus.

15.

Kõik eeltoodu annab tunnistust e-õiguskeskkonna valdkonna arendamise märkimisväärsest hoogustamisest ning sellest, kuidas kõnealuses valdkonnas minnakse digitaliseerimisalgatustes vabatahtlikul osalemisel põhinevalt lähenemisviisilt järk-järgult üle kohustuslikkusel põhinevale lähenemisviisile, mille aluseks on suurema õiguskindluse tagavad õigusaktid. Samuti näitab see, et õigusemõistmise digitaliseerimise edendamisel Euroopa Liidus on astutud samm edasi.

16.

Vaieldamatult seisab Euroopa Liit endiselt silmitsi väljakutsetega õigusemõistmise digitaliseerimise edasiarendamisel. Need väljakutsed kujutavad endast ka olulist võimalust ning liikmesriike tuleks julgustada jätkama tööd kohtusüsteemide ajakohastamiseks. Selles ettevõtmises on otsustava tähtsusega tugev õigusraamistik ja teatavate peamiste e-süsteemide üha suurem küpsus.

B. Kohaldamisala

17.

Käesolevat strateegiat kohaldatakse kõigi liikmesriikide suhtes ning see peaks olema inspiratsiooniks kõigile Euroopa Liidu osalejatele, kes on seotud digipöördega õigusemõistmise valdkonnas.

18.

Käesolevat strateegiat kohaldatakse ajavahemikul 2024–2028. Arvestades tehnoloogia arengu kiirust, oleks strateegiliste eesmärkide ja nendega seotud meetmete kohandamiseks kasulik need läbi vaadata. Seepärast tuleks 2026. aasta teisel poolel viia läbi strateegia hindamine ja võimalik muutmine, et vajaduse korral kohandada seda muutuvate väljakutsete ja suutlikkusega.

C. Strateegia eesmärk

19.

Käesolev strateegia peaks suunama õigusemõistmise valdkonnas kogu Euroopa Liidus käimas olevat digipööret.

20.

Eelkõige on käesoleva strateegia eesmärk määrata kindlaks strateegilised ja tegevuseesmärgid ning põhimõtted, mida tuleks kõnealuse digipöörde elluviimisel järgida, kehtestada korralduslikud ja metoodilised meetmed, teha kindlaks digitaliseerimise hõlbustamise ja edendamise peamised võimaldid ning edendada mehhanisme, mis hõlbustavad e-õiguskeskkonna algatuste osas tehtud edusammude koordineerimist ja järelmeetmete võtmist.

21.

Kaaluda tuleks digipöörde kontekstis tekkivate probleemidega seotud konkreetseid meetmeid (videokonverentsid, digifailid jne), võimaldades samal ajal paindlikkust uute meetmete lisamiseks, et reageerida selliste kujunemisjärgus tehnoloogiate nagu tehisintellektiga kaasnevatele väljakutsetele ja võimalustele.

22.

Eeskätt tuleks neid eesmärke taotleda paralleelselt tsiviil- ja kriminaalõiguses, võttes arvesse konkreetset mõju digipöördele nendes kahes õigusvaldkonnas.

23.

Kõnealuste eesmärkide ja nendega seotud meetmetega peaks kaasnema järelmeetmete protsess, et hinnata nende rakendamist ja tõhusust. Seetõttu oleks kasulik luua koostööpõhine järelmeetmete mehhanism edusammude analüüsimiseks ja hindamiseks. See koostöö peaks võimaldama jälgida edusamme, kõrvutades teavet Euroopa Liidu rahastamisprogrammidest või riiklikult rahastatavate asjakohaste projektide ja algatuste kohta ning hõlbustades teabevahetust liikmesriikide vahel.

24.

Kuigi õigusemõistmise digitaliseerimisest saadakse konkreetset ja püsivat kasu, sest vähenevad õiguskaitse kättesaadavuse ja kohtusüsteemide toimimisega seotud kulud, võib erinevatesse meetmetesse investeerimine vajada rahastust. Liikmesriikidel peaks olema võimalik taotleda õigusemõistmise digitaliseerimisega seotud meetmete rahastamist erinevate mitmeaastase finantsraamistikuga hõlmatud rahastamisvahendite kaudu. Juurdepääsu rahastamisele tuleks hõlbustada Euroopa Liidu tasandil.

II. Põhimõtted

A. Peamised põhimõtted

a. Põhiõiguste ja aluspõhimõtete austamine

25.

Digitaliseerimise edendamine nõuab suurt keskendumist kehtivate põhiõigustega tagatud kaitse tõhususele. Õigusemõistmise digipöördega seotud algatustes peab austama kohtusüsteemi sõltumatust ja järgima õigusriigi põhimõtet, mis kuulub põhiväärtuste hulka, millele Euroopa Liit on rajatud vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 2 ja mis on liikmesriikide jaoks ühised. Selliste algatuste puhul tuleks hoolikalt hinnata, mil määral need kaitsevad kõigi õigusi. Meetmeid tuleks võtta eelkõige kriminaalõiguse kontekstis, kus kaugsidetehnoloogia kasutamine võib tõsiselt ohustada kahtlustatavate ja süüdistatavate põhiõigusi, eelkõige õigust õiglasele kohtulikule arutamisele, õigust viibida kohtulikul arutelul ja õigust kaitsele. Samuti võib uuenduslike tehnoloogiate esilekerkimine tekitada täiesti uusi probleeme ja riske, näiteks küberturvalisuse alased rikkumised, digilõhe süvenemine või kallutatud algoritmidest või andmekogumitest tulenev teadvustamata diskrimineerimine.

b. Õiguskaitse kättesaadavus

26.

Õiguskaitse kättesaadavus on samuti põhiõigus ja õigusriigi keskne element. Digipööre on inimeste elu viimastel aastakümnetel põhjalikult muutnud ja teeb seda ka edaspidi. Kohtusüsteemid kohanevad nende muutuvate nõudmistega ja teevad asjakohased tehnoloogilised võimalused kodanikele kättesaadavaks. Liikmesriikide kohtusüsteemide edasisel digitaliseerimisel ja tehisintellekti kasutamisel kohtusüsteemides on tohutu potentsiaal jätkuvalt hõlbustada ja parandada õiguskaitse kättesaadavust kõigi jaoks kogu Euroopa Liidus. Näiteks on juhtumeid, kus tehisintellekti saab kasutada madala riskiga eesmärkidel ning see võib olla väga kasulik nii kodanikele kui ka õigusasutustele.

c. Inimkesksus

27.

Kooskõlas deklaratsiooniga digiõiguste ja -põhimõtete kohta digikümnendiks (8) tuleks õigusemõistmise digitaliseerimisel tehtavates jõupingutustes keskenduda inimeste vajadustele. Euroopa Liidus on digipöörde keskmes inimesed.

28.

Inimkesksed teenused on kõigile kättesaadavad, kohandatud inimeste vajadustele ja vastavad kõrgetele kvaliteedistandarditele. Kõigi inimeste, sealhulgas digioskuste või -vahenditeta inimeste vajadusi tuleks täita võrdselt, võimaldades tõhusat osalemist kohtumenetlustes ja neisse kaasatust. Seetõttu on inimeste ja avaliku sektori asutuste vahelise usalduse suurendamiseks väga oluline suunata rõhuasetus inimeste vaatenurgale ning muuta kohtusüsteemid juurdepääsetavamaks, tõhusamaks ja läbipaistvamaks.

d. Digilõhe ületamine

29.

Õiglase ja tasakaalustatud õigusmaastiku edendamiseks kogu Euroopas on oluline vähendada digilõhet, mis tekitab ebavõrdsust õiguskaitse kättesaadavuse osas. See ei tekita potentsiaalselt üksnes kodanike tõrjumist, vaid takistab ka nende õiguste kasutamist. Kõnealune põhimõte hõlmab ka vajadust teha tööd, et kõikides ELi liikmesriikides oleks õigusemõistmise digitaliseerimine samal tasemel. Jagades parimaid tavasid ja tehes ühiseid jõupingutusi, saame õigusemõistmise digipööret kollektiivselt edendada, säilitades seejuures inimkeskse perspektiivi ja tagades, et kõigi õigusi kaitstakse ja järgitakse.

e. Kasutajate digitaalne võimestamine

30.

46 %-l Euroopa kodanikest (9) puuduvad praegu põhilised digioskused ja -ressursid. Selleks et nad saaksid oma õigusi ja võimalusi täielikult ära kasutada, tuleks neile anda digiteenustele juurdepääsuks vajalikud digioskused. Õigusemõistmise digipööre peab seega hõlmama kasutajate digitaalset võimestamist ja nende suutlikkuse suurendamist. Erilist tähelepanu tuleks pöörata õigusvaldkonna spetsialistide koolitamisele. Digivahendite ja -ressursside kasutamise edendamine õigusvaldkonna spetsialistide seas suurendab nende suutlikkust tõhusalt orienteeruda nii riiklikes kui ka Euroopa õigusraamistikes, tagades seeläbi järjepidevuse.

f. Kestlikkus

31.

Iga e-õiguskeskkonna teenust tuleks rakendada ja osutada kestlikul viisil, mis tähendab, et selle majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset mõju on võimalik pikas perspektiivis prognoosida ja säilitada.

B. Tegevuspõhimõtted

a. Ühekordsuse põhimõte

32.

Õigusteenuste osutamisel tuleks erilist tähelepanu pöörata ühekordsuse põhimõttele, et vältida üleliigseid menetlusi ja kodanike tarbetut koormamist ning püüda võimaluse korral taaskasutada süsteemi sisestatud kehtivat teavet. Ühekordsuse põhimõtet kohaldatakse, austades samal ajal õigust andmekaitsele ja õigust olla unustatud.

b. Vaikimisi digitaalne

33.

Lähenemisviisi „vaikimisi digitaalne“ rakendamine ühtlustab protsesse, vähendab paberitööd ja suurendab kohtumenetluste üldist tõhusust. Õigusteenuste digiteerimine sillutab teed juurdepääsetavamale ja kasutajasõbralikumale kohtusüsteemile, millest saavad kasu nii õigusvaldkonna spetsialistid kui ka üldsus. Seda uut kohtusüsteemi tuleks käsitada digiteenusena, kuigi tuleb säilitada mittedigitaalsed alternatiivid, et tagada tõhus õiguskaitse ja selle kättesaadavus neile, kes ei ole tehnoloogia arenguga täielikult kursis.

c. Koostalitlusvõime ja küberturvalisus

34.

Maailmas, kus teave liigub vabalt, on väga oluline tagada kohtusüsteemide koostalitlusvõime (10). Koostalitlusvõime prioriteediks seadmine võimaldab sujuvat suhtlust ja andmevahetust eri süsteemide vahel, tõhustades erinevate juriidiliste isikute ja institutsioonide vahelist koordineerimist ja koostööd ning kõrvaldades seega tõkked eri riiklike õigussüsteemide vahel.

35.

Lisaks maandab koostalitlusvõime küberturvalisuse riske ja vähendab seotuse efekti, millega tegelemiseks saab rakendada liikmesriikide vahel koordineeritud lähenemisviisi. Digitehnoloogia kasutamine õigusemõistmise valdkonnas on väga tundlik küsimus ja seetõttu tuleb infoturbe ja küberturvalisuse valdkonnas järgida kõige kõrgemaid standardeid (11) ning täielikult tuleb järgida privaatsust ja andmekaitset käsitlevaid õigusakte.

d. Dünaamiline õigusemõistmine

36.

Õigusemõistmine peab olema paindlik ja kohanduma ühiskonna pidevalt muutuvate vajadustega. Võttes arvesse üksikisikute ja institutsioonide ainulaadseid olusid, sealhulgas nende suutlikkust ja oskusi, ning juhtides tõhusalt muutusi, saame luua vastupidavama ja reageerimisvõimelisema kohtusüsteemi, mis kohandub kasutajate vajaduste ja ootustega.

37.

Digitehnoloogial ja -andmetel võib selles protsessis olla oluline roll. Digitaliseerimine, andmeanalüüs ja tehisintellekt integreeritakse üha enam õigusteenustesse, et suurendada tõhusust ja tulemuslikkust. COVID-19 pandeemia on seadnud kahtluse alla õigusteenuste toimimise ja kiirendanud kõnealuste teenuste digitaliseerimist, tuues samal ajal esile sellise muutusega seotud küsimused.

e. Andmepõhine õigusemõistmine

38.

Andmepõhiste otsuste tähtsus on väljaspool kahtlust. Seepärast peaksid algatused hõlmama muu hulgas andmete kogumist ja analüüsi, kuna need on võtmetähtsusega meetmete asjakohaseks suunamiseks, käsitledes seejuures võimalikke seonduvaid riske, nagu andmete või tehnoloogiline kallutatus.

39.

Eesmärk peaks olema ka kohtusüsteemide läbipaistvuse suurendamine, et suurendada inimeste usaldust õigusemõistmise vastu. Avatud kohtuandmetele juurdepääsu soodustamine võib aidata võimestada inimesi ja ettevõtjaid, suurendades seeläbi muu hulgas võimalusi vaidluste autonoomseks lahendamiseks. Juurdepääs kohtuandmetele võib samuti aidata võtta sihipärasemaid meetmeid, mis põhinevad tuvastatud vajadustel ja probleemidel, ning võetud meetmeid selgitada. Kohtuandmete avalikuks tegemine on oluline, et võimaldada uusi algatusi ja edendada selliste algatuste vahelist koostoimet.

40.

Igal juhul tuleb tagada piisav andmekaitse ja küberturvalisus.

f. Avatud lähtekood

41.

Euroopa Liidus ja liikmesriikides tunnistatakse üha enam, kui tähtis on tarkvara loomine ja kasutamine avatud lähtekoodiga litsentside alusel asjakohase andmekaitseraamistiku kontekstis. Avatud lähtekoodist saadav kasu, näiteks väiksem omandiõiguse kogukulu, innovatsiooni stimuleerimine ning suurem läbipaistvus ja koostalitlusvõime, on õigussektori jaoks väga olulised. Lisaks võib avatud lähtekood parandada õiguskaitse- ja kohtuasutuste kontrollimist ja suurendada usaldust nende vastu.

III. Strateegilised ja tegevuseesmärgid

42.

E-õiguskeskkonna üldine eesmärk peab alati olema parandada üldsusele õigusteenuste osutamist, et hõlbustada õigust tõhusale kohtulikule kaitsele. Seda silmas pidades tuleks püüelda järgmiste strateegiliste eesmärkide poole:

a)	parandada digitaalse õiguskaitse kättesaadavust;

b)	tõhustada digitaalset õigusalast koostööd;

c)	tõhustada digitaalset õigusemõistmist;

d)	edendada uuenduslikku digitaalset õigusemõistmist.

43.

Need strateegilised eesmärgid võib jagada järgmisteks tegevuseesmärkideks.

A. Parandada digitaalse õiguskaitse kättesaadavust

44.

Inimkeskne digitaalne õiguskaitse eeldab, et arvesse võetakse kõiki osalejaid ja nende vajadusi, jätmata kedagi kõrvale. Selle strateegilise eesmärgi võib jagada mitmeks tegevuseesmärgiks.

i. Parandada digitaalse õiguskaitse üldist kättesaadavust

45.

Õiguskaitse kättesaadavus on põhiõigus ja õigusriigi oluline element. Seetõttu peaks üks peamisi eesmärke olema tagada Euroopa Liidus õiguskaitse, sealhulgas digitaalse õiguskaitse üldine kättesaadavus.

46.

Selleks et hõlbustada kättesaadavust kõigi jaoks, on Euroopa e-õiguskeskkonna portaal (12) ja kõik selle kõrvalteenused, sealhulgas tulevane Euroopa elektrooniline juurdepääsupunkt, väga olulised digitaalsete õigusteenuste ühtse kontaktpunktina.

ii. Edendada lisaväärtusega digitaalseid õigusteenuseid

47.

Õigusteenused tuleks alati kavandada üksikisikute ja õigusvaldkonna spetsialistide seisukohast, et need oleksid toimivad ja pakuksid kasutajatele tõelist lisaväärtust.

iii. Parandada ja edendada e-õiguskeskkonna portaali ja EUR-Lexi

48.

E-õiguskeskkonna portaal ja EUR-Lex on osutunud väärtuslikuks õiguskaitse kättesaadavuse hõlbustamisel ja kohtusüsteemide tõhususe parandamisel. Need annavad juurdepääsu mitmekesisele teabele ja majutavad erinevaid veebipõhiseid süsteeme. Need on kättesaadavad kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes.

49.

Varem keskendusid jõupingutused e-õiguskeskkonna portaalis kättesaadava teabe hulga suurendamisele. Nüüd tuleb keskenduda portaali struktuuri parandamisele nii, et sisu oleks kõigile kergesti kättesaadav, kasutades lihtsat ja kõigile arusaadavat keelt. Eesmärgiks on saavutada atraktiivne, lihtsustatud ja juurdepääsetav e-õiguskeskkonna portaal. On oluline, et liikmesriigid ja Euroopa Komisjon jätkaksid portaali kohta teabe jagamist ja selle tutvustamist isikutele, ettevõtjatele ja õigusvaldkonna spetsialistidele.

iv. Ületada digitaalse õiguskaitse kättesaadavusega seotud digilõhe

50.

Selleks et digitaalsed õigusteenused oleksid kõigile kättesaavad, tuleb kõrvaldada kõik olemasolevad tõkked, mis takistavad kõigi inimeste võrdsetel tingimustel juurdepääsu kõnealustele teenustele.

51.

Selle eesmärgi saavutamiseks on äärmiselt oluline tagada juurdepääs digitaalse õiguskaitse vahenditele ja mittediskrimineerimine digitaalse õiguskaitse kättesaadavusel juba alates kavandamisetapist.

v. Võimestada inimesi, ettevõtjaid ja õigusvaldkonna spetsialiste

52.

Suutlikkuse suurendamine ja koolitustegevus aitab kasutajatel kasutada ära digipöördega kaasnevaid võimalusi, pakkudes neile õiguskaitse valdkonnas tõhusaid ja kvaliteetseid avalikke teenuseid. Erilist tähelepanu tuleks pöörata õigusvaldkonna spetsialistidele pakutavale esma- ja täiendusõppele, toetades digitaalsete kutseoskuste arendamist, kooskõlas Euroopa õigusalase koolituse strateegiatega.

B. Tõhustada digitaalset õigusalast koostööd

53.

Paljud digitaalse õigusalase koostöö peamised eesmärgid on sätestatud õigusaktides, eelkõige digitaliseerimispaketis.

54.

Märkimisväärne osa liikmesriikide jõupingutustest on lähiaastatel paratamatult suunatud kõnealuses paketis seatud ambitsioonikate eesmärkide täitmisele, kuid digitaalse õigusalase koostöö edasise parandamise kontekstis võib tekkida täiendavaid väljakutseid.

i. Parandada piiriülest koostalitlusvõimet

55.

Digitaliseerimist käsitlevad õigusaktid, nagu digitaliseerimispakett ja e-CODEXi määrus, sillutavad teed piiriülesele õigusalasele koostalitlusvõimele, pakkudes välja üle 20 õigusalase koostöö vahendi digitaliseerimise. Digitaliseerimispakett peaks olema aluseks mis tahes edasistele e-õiguskeskkonna valdkonna õigusaktidele Euroopa Liidus.

56.

Lisaks on õigusalase teabevahetuse digitaliseerimist toetavate sammaste tõenduseks liikmesriikide edukad algatused, mille raames vahetatakse e-CODEXi kaudu tegelikke kohtuasju, kasutades kas riiklikke süsteeme või Euroopa Komisjoni pakutavat etalonteostuse tarkvara. Sellega seoses tuleb tagada liikmesriikide süsteemide vaheline koostalitlusvõime, samuti koostalitlusvõime Euroopa Liidu institutsioonide, asutuste ja organite süsteemidega andmete ja funktsionaalsel tasandil.

57.

Nagu juba mainitud, on üks prioriteetseid ülesandeid digitaliseerimispaketi rakendamine. Selleks on vaja vastu võtta rakendusaktid 24 õigusliku vahendi kohta tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjades ning töötada välja vastavad detsentraliseeritud IT-süsteemid, mis hõlmavad etalonteostust ja/või riiklikke rakendusi. Need rakendusaktid võetakse vastu neljas osas ajavahemikul alates praegusest kuni strateegiaperioodi lõpuni 2028. aastal ning vastavad IT-süsteemid hakkavad toimima kaks aastat pärast asjaomaste rakendusaktide vastuvõtmist. Selle saavutamiseks on vaja Euroopa Komisjonilt, liikmesriikidelt ja eu-LISA-lt märkimisväärseid aja ja ressurssidega seotud investeeringuid. On väga oluline, et kõik osalejad pühenduksid sellele ülesandele ja määraksid muu hulgas eksperdid, kes on pädevad arutama asjakohaste õiguslike vahendite digitaliseerimist.

58.

Õigusalase koostöö vahendite standarditud digitaliseerimine loob võimalused õigusvaldkonna tulevaseks koostalitlusvõimeks teiste valdkondadega.

ii. Reaalajas sideteenused

59.

Arenevas digimaailmas täidavad reaalajas sideteenused digitaalse õigusalase koostöö tõhustamisel keskset rolli. Üks sellistest teenustest on videokonverents, kus liikmesriigid juba teevad edusamme kas riiklikul või Euroopa Liidu tasandil.

60.

Paljud eesseisvad väljakutsed, nagu osalejate tuvastamine, ning digitaliseerimispaketis videokonverentsidele omistatud tähtsus tagavad, et see eesmärk on lähiaastatel jätkuvalt oluline. Teine näide on reaalajas toimuv digitaalne suuline tõlge tehisintellekti abil, mis võib – austades samal ajal ülekuulatava isiku põhiõigusi – aidata kohtuasutusi isiku füüsilisel kohalviibimisel toimuva ja kaugülekuulamiste kontekstis, vältides seejuures kulusid, viivitusi ja raskusi tõlkide määramisel.

C. Tõhustada digitaalset õigusemõistmist

61.

Tõhususel on palju tahke, kuid kõik need viivad parema ja kestlikuma Euroopa Liidu saavutamiseni.

i. Edendada andmepõhist õigusemõistmist

62.

Andmepõhise õigusemõistmise loomist tuleks vaadelda kui valdkondadeülest eesmärki, mis on väga oluline paljudest vaatenurkadest. Andmed pakuvad suurepäraseid võimalusi õigussektori tõhususe ja kvaliteedi parandamiseks:

a)	üldises plaanis edendab kohtuandmete avalikuks tegemine, võttes seejuures arvesse andmekaitse-eeskirju, läbipaistvust, mis on Euroopa Liidu üks põhiväärtusi;

b)	majanduslikust seisukohast võimaldavad avatud andmed luua uusi ärimudeleid, kuna andmed annavad sisendit enamikule meie peamistest digitaalsetest võimalditest, nagu tehisintellekt;

tehisintellektisüsteemide areng sõltub suurel määral suurte, struktureeritud ja masinloetavate andmekogumite ulatuslikust kättesaadavusest. Kui otsustatakse need andmed avalikuks teha, tuleb pöörata tähelepanu soovimatu kallutatuse võimalikult suurele vähendamisele ja tahtmatu diskrimineerimise ohu minimeerimisele;

d)	tehnoloogilisest seisukohast lihtsustab õigusrakenduste ja -teenuste orienteerimine andmetele koostalitlusvõimet;

e)	halduslikust seisukohast aitab algatuste orienteerimine andmetele kaasa teadlike otsuste tegemisele ja paremale prioriseerimisele;

f)	sotsiaalsest seisukohast aitab algatuste orienteerimine andmetele esile tuua digitaalse õigusemõistmise eeliseid (nt CO2 heite vähendamine, reisimise vähendamine jne).

ii. Tõhustada digitaalset õigusemõistmist tehnoloogia abil

63.

On olemas tehnoloogiad, mis selgelt suurendavad tõhusust õigusemõistmise valdkonnas. Tõhususe eduka suurendamise vahendite mittetäieliku loeteluna tasub esile tuua sellised tehnoloogiad nagu kohtuotsuste anonüümimine, kohtuasjade automaatne jaotamine, transkriptsioonivahendid istungite ja kohtu kogutud tõendite salvestamiseks, robotjuhitav protsessi automatiseerimine ja veebipõhised vaidluste lahendamise vahendid.

64.

Need ja paljud muud tehnoloogiad aitavad parandada olemasolevaid protsesse ja suurendada õigusemõistmise tõhusust, vabastades kohtutöötajad suurema lisaväärtusega ülesannete täitmiseks.

iii. Edendada õigusemõistmise valdkonnas teatavate näost näkku toimuvate tegevuste digitaliseerimist

65.

Maailm areneb kiiresti täieliku digitaliseerimise suunas ja õigusemõistmise valdkond peab selle reaalsusega kohanema. Sellega seoses võib olla vaja läbi vaadata näiteks sellised tegevused nagu näost näkku abi pakkumine kodanikele, kohustuslikus korras näost näkku läbiviidavad haldusmenetlused või täielikult näost näkku läbiviidavad kohtumenetlused.

66.

See ei tähenda, et n-ö näost näkku kanalitest tuleks loobuda. Näost näkku kontakt on teatavatel juhtudel väga oluline ja loob tunde inimlikust õigusemõistmisest. Digikanaleid tuleks siiski laialdasemalt kasutada.

D. Edendada uuenduslikku digitaalset õigusemõistmist

67.

Uued tehnoloogiad ei tohi kahjustada üksikisikute õigusi ning nende kasutamisel tuleb täielikult austada õigust õiglasele kohtulikule arutamisele ja õigust kaitsele, mis on sätestatud harta artiklites 47 ja 48 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 6.

68.

Selles osas on Euroopa Liit võtnud juhtrolli murranguliste tehnoloogiate ning põhiõiguste ja -vabaduste ühitamisel ning kaitse tagamisel võimalike riskide vastu.

i. Võimendada uuenduslikke tehnoloogiaid

69.

Üks põhieesmärke on kasutada uuenduslikke tehnoloogiaid võimalusena, et muu hulgas tuua õigusemõistmine kodanikele lähemale, tõhustada kohtute toimimist ja abistada kohtunikke nende igapäevatöös. Seda tuleks teha vastutustundlikul viisil, austades Euroopa Liidu norme ja väärtusi.

ii. Edendada uuenduslike kogemuste vahetamist

70.

Innovatsioon ei seisne üksnes murrangulises ja kujunemisjärgus tehnoloogias. Ka asjade teistmoodi tegemine on üks innovatsiooni liike, eriti kui see toob kaasa olukorra paranemise õigusemõistmise valdkonnas.

71.

Seetõttu võib liikmesriikide vahel uuenduslike kogemuste vahetamise edendamine olla vastastikku kasulik nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil. Näiteks on väga edukad olnud nõukogu rotatsiooni korras vahetuvate eesistujariikide korraldatud konverentsid ning Euroopa Komisjoni korraldatud veebiseminarid tehisintellekti eri kasutusviiside kohta õigusemõistmise valdkonnas või muud foorumid, kus osalevad eksperdid.

72.

Kõik see peaks tooma käegakatsutavat kasu kõigile (õigusvaldkonna spetsialistidele, ettevõtjatele, kodanikele, liikmesriikidele ja Euroopa Liidule), kiirendades digipööret, suurendades tõhusust, viies väärtuslike kogemuste kogumiseni, parandades juurdepääsu kohtuteabele, hõlbustades piiriüleste kohtuasjade menetlemist ning ühtlustades kohtukontseptsioone ja -menetlusi kogu Euroopa Liidus.

73.

E-õiguskeskkonnaga tegelev Euroopa Liidu Nõukogu ettevalmistav organ on loodud foorumina, kus arutatakse õiguslikke ja faktilisi probleeme puudutavaid olulisi küsimusi. Üha suuremad edusammud õigustehnoloogia turul võivad muuta ühiskonna ja eelkõige kohtusüsteemi toimimist. Murranguliste tehnoloogiate rakendamise ja kasutamisega seotud põhiküsimusi tuleks käsitleda asjakohases töörühmas.

IV. Tegevuskava

A. Eesmärk

74.

Käesoleva tegevuskava eesmärk on määrata kindlaks strateegias esitatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed. Selleks võimaldab see meetmete dünaamilist lisamist, et tagada kooskõla nii käimasolevate kui ka järgmisteks aastateks kavandatud või veel kavandamata tegevustega. Lisaks luuakse sellega mehhanism, mis võimaldab korrapäraselt ajakohastada käesoleva strateegia 3. jaos esitatud eesmärkide saavutamiseks tehtud algatusi.

75.

Tegevuskavas määratakse kindlaks käimasolevad ja oodatavad meetmed ja töövaldkonnad. Kõik tegevuskavasse lisatud või lisamiseks kavandatud meetmed, projektid ja algatused peaksid olema suunatud kõnealuste eesmärkide saavutamisele, järgides seejuures käesoleva strateegia 2. jaos sätestatud põhimõtteid.

76.

E-õiguskeskkonna projektid ja algatused põhinevad vabatahtlikkuse põhimõttel, välja arvatud juhul, kui konkreetse õigusaktiga on kehtestatud kohustused. Nii kohustuslikud (õigusaktidest tulenevad) kui ka mittekohustuslikud meetmed on seotud ühe või mitme töövaldkonnaga.

77.

Käesoleva tegevuskava eesmärk on tagada eelmise tegevuskava (tegevuskava (2019–2023)) alusel algatatud jõupingutuste jätkumine, rakendades samal ajal paindlikumat lähenemisviisi. Selle asemel, et loetleda konkreetsed projektid ja algatused, keskendutakse tegevuskavas selliste meetmete kindlaksmääramisele, mis võiksid hõlmata erinevaid projekte ja algatusi.

78.

Selle lähenemisviisi eesmärk on paremini struktureerida tööd koostoime, koordineerimise, seire ja aruandluse osas, et hõlbustada üldist juhtimist ja säilitada paindlikkus.

B. Töövaldkondade ja meetmete kindlaksmääramine

79.

E-õiguskeskkonna valdkonnas kindlaks määratud peamised töövaldkonnad on järgmised:

1)	e-CODEX: detsentraliseeritud IT-süsteemi, sealhulgas koostalitlusvõime ning turvaprofiilide ja -funktsioonide edasiarendamine;

2)	e-õiguskeskkonna portaal: teabeteenused ja ühendused väliste allikatega;

3)	elektroonilised pääsupunktid: menetlusportaalid ja nendega seotud kasutajaliidese teenused;

4)	reaalajas rakendused: videokonverents, masintranskriptsioon ja -tõlge, suuline tõlge ja muud reaalajas rakendusteenused;

5)	andmed: õigus ja kohtupraktika; õigus- ja kohtuandmed;

6)	tehisintellekt ja muud uuenduslikud IT-teenused õigusemõistmise valdkonnas;

7)	muud töövaldkonnad.

80.	Nimetatud töövaldkondade alusel rühmitatakse strateegia eesmärkide saavutamiseks võetavad meetmed teemade kaupa.

81.	Uue meetme kindlaksmääramise üldine põhikriteerium on selle vastavus konkreetsele strateegilisele ja tegevuseesmärgile. Meetmed peaksid olema suunatud nende eesmärkide saavutamisele.

82.

Ilma et see piiraks uute meetmete tulevast lisamist, on järgmises tabelis esitatud põhjalik loetelu kindlaksmääratud ja töövaldkondade kaupa liigitatud meetmetest, mis on kas juba olemas või lähiajal oodatavad. Arvestades, et märkimisväärne osa liikmesriikide ning Euroopa Liidu institutsioonide ja organite eelseisvatel aastatel tehtavatest jõupingutustest tuleneb õigusaktidest, tulenevad teatavad meetmed otseselt kõnealustest aktidest.

83.	Ilma et see piiraks viiendas veerus osutatud osalejaid, tuleb arvesse võtta, et pädev töörühm peaks oma volituste kohaselt võtma mitmesuguste Euroopa Liidu õigusemõistmise digitaliseerimise valdkonna algatuste osas järelmeetmeid.

Strateegilised eesmärgid

Tegevuseesmärgid

Peamine töövaldkond

Meetmed

Osalejad

A.	Parandada digitaalse õiguskaitse kättesaadavust

A.i.	Parandada digitaalse õiguskaitse üldist kättesaadavust

2, 3

Euroopa elektroonilise juurdepääsupunkti ja riiklike elektrooniliste pääsupunktide kavandamine, rakendamine ja käitamine

Komisjon (1)/liikmesriigid (2)

A.ii.

Edendada lisaväärtusega digitaalseid õigusteenuseid

Kõik

Lõppkasutajate saadava kasu hindamine

Kasutajate tagasiside kogumine

Komisjon/liikmesriigid

A.iii.

Parandada ja edendada e-õiguskeskkonna portaali ja EUR-Lexi

2, 5

E-õiguskeskkonna portaali sisu, juurdepääsetavuse ja toimivuse parandamine

Komisjon/liikmesriigid

2, 5

EUR-Lexi sisu, juurdepääsetavuse ja toimivuse parandamine

Euroopa Liidu Väljaannete Talitus

A.iv.

Ületada digitaalse õiguskaitse kättesaadavusega seotud digilõhe

Riiklike portaalide ja muude e-õiguskeskkonna teenuste juurdepääsetavuse parandamine

Komisjon/liikmesriigid

2, 3, 4, 6

Kasutajate abistamine vestlusassistentide (juturobotid, sealhulgas tehisintellektil põhinevad assistendid) kaudu, hõlbustades kodanike juurdepääsu kohtuteabele

Komisjon/liikmesriigid

Kõik

Kasutajate toetamine juurdepääsul IT-vahenditele

Liikmesriigid

Digitaalsetele õigusteenustele kogu ELis võrdse juurdepääsu tagamine

Komisjon/liikmesriigid

A.v.	Võimestada inimesi, ettevõtjaid ja õigusvaldkonna spetsialiste

Õigusvaldkonna spetsialistide koolitamine

Komisjon/liikmesriigid

Kasutajate oskuste parandamise alane tegevus, et parandada õiguskaitse kättesaadavust digitaalsete vahendite abil

Komisjon/liikmesriigid

B.	Tõhustada digitaalset õigusalast koostööd

B.i.	Parandada piiriülest koostalitlusvõimet

Koostalitlusvõimet hõlbustavate uute kasutusmallide kavandamine ja testimine

Liikmesriigid

1, 3, 4

Piiriülese õigusalase koostöö suhtes kohaldatavate õigusaktide (nt digitaliseerimismääruse ja selle rakendusaktide ning muude kehtivate või tulevaste ELi õigusaktide) rakendamine

Liikmesriigid

1, 3

E-CODEXi pääsupunktide kasutuselevõtt

Liikmesriigid

Registrite omavaheline ühendamine

Komisjon/liikmesriigid

1, 2, 5

Euroopa kohtulahendi tunnuse (ECLI (3)) kasutamise edendamine

Komisjon/liikmesriigid

B.ii.

Reaalajas sideteenused

Digitaalsete kohtusaalide edendamine

Liikmesriigid

Videokonverentside alase koostalitlusvõime parandamine (nt kaugülekuulamiste korraldamise ühised nõuded, standardid või vahendid)

Komisjon/liikmesriigid

C.	Tõhustada digitaalset õigusemõistmist

C.i.	Edendada andmepõhist õigusemõistmist

Õigus- ja kohtuandmete kogumise ja kasutamise parandamine

Liikmesriigid / väljaannete talitus

Avatud andmete ja läbipaistvuse tagamine

Liikmesriigid / väljaannete talitus

C.ii.

Tõhustada digitaalset õigusemõistmist tehnoloogia abil

2, 3

E-allkirjade ja e-templite rakendamine ja nende kasutamise edendamine

Kasutaja identimise ja autentimise käitlemine

Kasutajate nõusolekute käitlemine

Komisjon/liikmesriigid

2, 3

Tasude elektroonilist maksmist võimaldavate lahenduste lubamine

Komisjon/liikmesriigid

Kõik

Õigusemõistmise alaste tegevuste automatiseerimine

Liikmesriigid

C.iii.

Edendada õigusemõistmise valdkonnas teatavate näost näkku toimuvate tegevuste digitaliseerimist

Digitaalsete kaugmenetluste arendamine ja edendamine õigusemõistmises (võimaluse korral)

Liikmesriigid

D.	Edendada uuenduslikku digitaalset õigusemõistmist

D.i.	Võimendada uuenduslikke tehnoloogiaid

Rakendusvaldkondade kindlakstegemine ja tehisintellekti turvaline rakendamine õigusemõistmise valdkonnas, sealhulgas, kuid mitte ainult: kohtuotsuste anonüümimiseks ja pseudonüümimiseks; transkriptsioonivahendina istungite salvestamiseks ja kohtu kogutud tõendite dokumenteerimiseks (kõne tekstiks ja teksti kõneks teisendamine); kirjalikuks tõlkeks nt kohtupraktika ja suurandmete allikate õiguslikuks analüüsiks; hüvitise saamise õiguste, nt reisijate õiguste või muude sarnaste õiguste arvutamiseks

Komisjon/liikmesriigid

D.ii.

Edendada uuenduslike kogemuste vahetamist

Kõik

Parimate tavade jagamine nõukogu pädevas töörühmas ja muudel foorumitel

Liikmesriigid

Kõik

Riiklike ja mitut riiki hõlmavate projektide hõlbustamine ja neid käsitleva teabe vahetamine

Liikmesriigid

Kõik

Digilahenduste liikmesriikide vahelise ühiskasutuse ja taaskasutuse hõlbustamine

Liikmesriigid

Kõik

Uudiskirja loomine kogemuste jagamiseks käimasolevate algatuste, parimate tavade ja viimaste arengute kohta

Liikmesriigid/eesistujariik (4)

C. Projektide ja algatuste kindlaksmääramine

84.

Meedet toetava projekti või algatuse lisamise kriteeriumid on järgmised:

a.	projekt või algatus peab aktiivselt kaasa aitama strateegia eesmärkide saavutamisele ja olema seotud konkreetse meetmega;

b.	projekt või algatus viiakse ellu vastavas tegevuseesmärgiga seotud töövaldkonnas. Kui töövaldkonda ei ole, liigitatakse see „muude töövaldkondade“ alla;

c.	projekt või algatus peab oma määratud töövaldkonnas tooma kasu võimalikult paljudele liikmesriikidele. See tähendab, et tulemusi ja saadud kogemusi tuleks jagada kõigi töövaldkonnas osalevate liikmesriikidega;

d.	projektis või algatuses tuleks järgida vastava töövaldkonna aruandlus-, seire- ja koordineerimiseeskirju.

85.

See lähenemisviis erineb ammendavat projektide loetelu sisaldanud eelmise tegevuskava metoodikast. Selle asemel seatakse prioriteediks suutlikkus reageerida kiiresti muutuvatele asjaoludele, nagu uute õigusaktide kehtestamine, tehnoloogilised uuendused või ettenägematud takistused.

V. Järelmeetmete mehhanism

86.

Käesoleva strateegia eesmärk on luua alus järelmeetmete mehhanismile, millega nähakse ette asjakohased kriteeriumid projektide ja algatuste seireks. Kuigi see eeldab liikmesriikide ning asjaomaste Euroopa Liidu institutsioonide ja organite aktiivset osalemist, tuleks see kavandada nii, et välditakse põhjendamatu halduskoormuse tekitamist.

87.

Kõigi projektide ja algatuste jaoks ühtse järelmeetmete mehhanismi loomine tõhustab koordineeritud meetmeid. Lisaks ühtlustatakse sellega edusammude jälgimist, prioriteetide seadmist ning kavandamist ja koordineerimist liikmesriikide ja/või Euroopa Liidu institutsioonide või organite vahel, minimeerides samal ajal jõupingutuste dubleerimist.

88.

Kui projekt või algatus on kindlaks määratud, tuleks see lisada järelmeetmete mehhanismi vastava strateegilise eesmärgi, tegevuseesmärgi ja meetme all. Iga projekti või algatuse kohta esitatav teave peaks sisaldama vähemalt järgmist:

a.	kirjeldus;

b.	kohaldamisala ja eesmärk;

c.	vastav strateegiline ja tegevuseesmärk;

d.	vastav tegevusvaldkond (vastavad tegevusvaldkonnad);

e.	oodatav kasu;

f.	osalevad liikmesriigid ja/või organisatsioonid koos iga osaleja rollide ja ülesannete lühikirjeldusega (eriti juhul, kui neil on erinevad rollid);

ajakava;

h.	rahastamisallikad (ELi rahastus või muu);

i.	vastastikune sõltuvus ja võimalik koostoime teiste projektidega (kui see on asjakohane);

staatus.

89.

Iga projekti või algatuse eest vastutavad isikud ja üksused peaksid seda teavet vähemalt kord aastas ajakohastama. Seda tuleks teha ilma, et see piiraks muudes kontekstides (näiteks õigusemõistmise tulemustabel) või seadusandlikes aktides sätestatud aruandluskohustusi, ning vältida tuleks jõupingutuste dubleerimist.

90.

Euroopa Liidu Nõukogu rotatsiooni korras vahetuv eesistujariik peaks pädevat töörühma korrapäraselt teavitama järelmeetmete mehhanismi lisatud projektide ja algatuste edusammudest ja tulemustest. See peaks andma suuniseid e-õiguskeskkonna tööks kooskõlas käesoleva strateegiaga.

91.

Halduskoormuse vähendamiseks tuleks aruandluse eesmärgil teha kättesaadavaks koostööpõhine järelmeetmete vahend. Nõukogu peasekretariaat peaks eesistujariiki abistama, hallates järelmeetmete vahendit ja tagades selle toimimise.

92.

Ettepanekuid projektide või algatuste lisamiseks järelmeetmete mehhanismi peaks analüüsima ja nende kohta otsuse tegema nõukogu pädev töörühm.

93.

Samuti tuleks kutsuda Euroopa Komisjoni üles teavitama liikmesriike oma projektide või algatuste hetkeseisust ja tulemustest.

(1) Õigusvaldkonna spetsialistide hulka kuuluvad kõik õigusvaldkonnas tegutsevad spetsialistid, sealhulgas õiguspraktikud.

(2) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Õigusemõistmise digipööre Euroopa Liidus. Võimalusterohked töövahendid“ (COM(2020) 710 final).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2022. aasta määrus (EL) 2022/850, milles käsitletakse arvutipõhist süsteemi piiriüleseks elektrooniliseks andmevahetuseks tsiviil- ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas (e-CODEXi süsteem) ning millega muudetakse määrust (EL) 2018/1726 (ELT L 150, 1.6.2022, lk 1–19).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/1784, mis käsitleb kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamist tsiviil- ja kaubandusasjades (dokumentide kättetoimetamine) (uuesti sõnastatud) (ELT L 405, 2.12.2020, lk 40–78).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/1783, mis käsitleb liikmesriikide kohtute vahelist koostööd tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (tõendite kogumine) (uuesti sõnastatud) (ELT 405, 2.12.2020, lk 1–39).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2023. aasta määrus (EL) 2023/1543, mis käsitleb Euroopa andmeesitamismäärust ja Euroopa andmesäilitamismäärust elektrooniliste tõendite hankimiseks kriminaalmenetluses ja kriminaalmenetluse järgsete vabadusekaotuslike karistuste täitmisele pööramiseks (ELT L 191, 28.7.2023, lk 118–180).

(7) Vastavalt dokumendid PE-CONS 50/23 ja PE-CONS 51/23.

(8) COM(2022) 28 final.

(9) https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/isoc_sk_dskl_i$DV_317/default/table?lang=en

(10) Vt sellega seoses Euroopa ühendamise rahastu koostalitlusvõime raamistikku ja Euroopa avalike teenuste koostalitlusvõime raamistiku põhimõtteid.

(11) Vt ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv).

(12) https://e-justice.europa.eu/home?action=home

(1) Euroopa Komisjon

(2) ELi liikmesriigid

(3) Võttes aluseks nõukogu järeldused, milles käsitletakse Euroopa kohtulahendi tunnust (ECLI) ja kohtulahendite ühtsete metaandmete miinimumkogumit https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52019XG1024(01)

(4) Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik.