Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Fővárosi Törvényszék (Pealinna Budapesti kohus, Ungari) 15. oktoobril 2024 – HL versus UniCredit Bank Zrt. ja Momentum Credit Zrt.

(Kohtuasi C-679/24, UniCredit Bank ja Momentum Credit)

(C/2025/378)

Kohtumenetluse keel: ungari

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Fővárosi Törvényszék

Põhikohtuasja pooled

Apellant: HL

Vastustajad: UniCredit Bank Zrt., Momentum Credit Zrt.

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ (1) artiklites 1 ja 7 toodud eesmärgid täidetakse, kui nõude puhul, mille tarbija on esitanud enda algatatud menetluse raames, mille aluseks on tarbijaga sõlmitud laenulepingu põhiobjekti ebaõiglane laad ([seoses] valuutariski käsitleva teabega), kohaldatakse rahalisele nõudele Ungari tsiviilkoodeksis sätestatud viieaastast aegumistähtaega, mida hakatakse arvestama hetkest, kui on võimalik nõue esitada – võttes samuti arvesse DH1 seaduse ja DH2 seaduse sätteid aegumistähtaja peatamise võimaluse kohta –, kuigi lepingu põhiobjekti ebaõiglase laadi tõttu on leping täielikult tühine, mistõttu ei saa lepingu ühepoolne ülesütlemine tuua kaasa selle lõpetamist nii, et aegumistähtaja algushetke kindlakstegemisel on määrav lepingu sõlmimise kuupäev?

Kas direktiivis seatud eesmärkide saavutamiseks on asjakohased Euroopa Liidu Kohtu otsused aegumistähtaja kohta, mis käsitlevad tarbija nõuete esitamise aegumistähtaega, ja Euroopa Kohtu nimetatud otsuste põhjal tehtud Kúria (Ungari kõrgeim kohus) otsused, mis on Ungari kohtutele siduvad või millel on vähemalt pretsedendi seadusjõud, tänu millele on tarbijal võimalik tunda ära sõlmitud lepingu põhiobjekti ebaõiglane laad? Juhul, kui vastus on jaatav, siis kas selliste otsuste [kuupäeva] saab pidada ebaõiglase laadi tuvastamise nõude esitamise aegumistähtaja algushetkeks või tuleb asuda vaid seisukohale, et aegumistähtaeg on peatatud lepingu sõlmimise ja sellise otsuse tegemise kuupäeva vaheliseks ajaks?

Kas lisaks teises eelotsuse küsimuses osutatud otsuste tegemise kuupäevale tuleb hetke, kui tarbija sai nimetatud otsustest teada, arvesse võtta aegumistähtaja algushetkena või tuleb seda hetke käsitada perioodi lõpuhetkena, mis algas lepingu sõlmimisega ja mille jooksul oli aegumistähtaeg peatatud?

Kui tarbija esitab lepingu põhiobjekti ebaõiglasele laadile tuginedes nõude ja aegumistähtaega hakatakse arvestama lepingu sõlmimise hetkest, siis kas on põhjendatud, kui tarbijale antakse võimalus esitada oma nõue kuni sõlmitud lepingu kestuse lõpuni, kui lepingu kestus on pikem kui praegu kehtiv viieaastane aegumistähtaeg?

(1) Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT 1993, L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288).