4. detsembril 2024 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Ungari

(Kohtuasi C-829/24)

(C/2025/124)

Kohtumenetluse keel: ungari

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: L. Armati, A. Bouchagiar, M. Mataija, Zs. Teleki ja J. Tomkin)

Kostja: Ungari

Hageja nõuded

Komisjon palub Euroopa Kohtul

—

tuvastada, et Ungari on 2023. aasta LXXXVIII seaduse riikliku suveräänsuse kaitse kohta (a nemzeti szuverenitás védelméről szóló 2023. évi LXXXVIII. törvény) vastuvõtmisega rikkunud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 49, 56 ja 63, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/31/EÜ elektroonilise kaubanduse kohta (1) artiklit 3, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (2) artikleid 14, 16 ja 19, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 7, 8, 11, 12, 47 ja 48, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 isikuandmete kaitse kohta (3) artikleid 5, 6, 9 ja 10; ning

—	mõista kohtukulud välja Ungarilt.

Väited ja peamised argumendid

Vaidlusalused riigisisesed õigusnormid

Ungari parlament (Országgyűlés) võttis 12. detsembril 2023 vastu 2023. aasta LXXXVIII seaduse riikliku suveräänsuse kaitse kohta (a nemzeti szuverenitás védelméről szóló 2023. évi LXXXVIII. törvény) (edaspidi „vaidlusalune seadus“).

Põhiargumendid

Vaidlusaluse seadusega luuakse ulatuslike uurimisvolitustega Nemzeti Szuverenitásvédelmi Hivatal (riiklik suveräänsuse kaitse amet), mille tegevus on suures osas kohtuliku kontrolli alt välja jäetud ning millel on õigus tegutseda Ungari ja mitteungari tegevusi ja huve eristades selliselt, et selle käigus jäävad tähelepanuta Ungari liikmelisus Euroopa Liidus ning liidu aluslepingutest tulenevad kohustused. Komisjon leiab täpsemalt, et vaidlusaluse seaduse tõttu muutub võimalikuks välja valida ja piirata selliseid tegevusi, mis on liidu aluslepingutega liidu kodanikele ja ühendustele antud õiguste õiguspärane väljendus, ning sellega lubatakse nende isikute ja ühenduste suhtes kasutada selliseid riigi volitusi, millega rikutakse andmekaitse alaseid eeskirju ning mis on vastuolus mitme sellise põhiõigusega, mis on pluralistliku ja demokraatliku ühiskonna alussambad.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT 2000, L 178, lk 1; ELT eriväljaanne 13/25, lk 399).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT 2006, L 376, lk 36).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT 2016, L 119, lk 1).