Raportöörid: Joe HEALY (IE-III)

Piroska KÁLLAY (HU-II)

Arnold PUECH d’ALISSAC (FR-I)

Nõustajad	Kevin KINSELLA (III rühma raportööri nõustaja) Gábor KIRALY (II rühma raportööri nõustaja)
Konsulteerimistaotlus	nõukogu eesistujariigi Ungari kiri, 14.3.2024
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	2.10.2024
Vastuvõtmine täiskogus	23.10.2024
Täiskogu istungjärk nr	591
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	207/9/10

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Käesolevas arvamuses määratakse kindlaks põhijooned ja poliitikaettepanekud, mis on vajalikud kestlike ja vastupidavate toidusüsteemide edendamiseks ning ELi kriisiohjevahendite tugevdamiseks. COVID-19 pandeemia, kliimakriis ja Ukraina-vastase sõja põhjustatud energiakriis on mõjutanud toidusüsteeme, suurendades riske nii põllumajandustootjate kui ka ELi toiduga kindlustatuse ja toidualase sõltumatuse seisukohast.

1.2.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee“) on seisukohal, et ELi põllumajandus-, kalandus- ja toidupoliitika tuleb paremini ette valmistada, et kohaneda sektori ees seisvate jätkuvate väljakutsetega. ELi põllumajandus-, kalandus- ja toidupoliitika peab olema ka konkurentsivõimeline, kriisikindel, majanduslikult, keskkonnaalaselt ja sotsiaalselt kestlik, tootjasõbralik, teadmistepõhine ja võimeline pakkuma kvaliteetset toitu konkurentsivõimeliste hindadega ning tagama tootjatele piisava ja kestliku sissetuleku. Selleks on vaja toiduainehindade reguleerimise mehhanisme, mis võtaksid arvesse tootmiskulusid ja keskkonnastandardeid, et tagada õiglased turuhinnad. Kaubaturu praegune struktuur ei teeni kestliku arengu, kliimaeesmärkide ega õiglase üleminekuga seotud eesmärke.

1.3.

Komitee teeb järgmised ettepanekud:

Majanduslikud vahendid

—

suurendada ÜPP, EMKVFi ja ühtse turu programmi toidutarneahela tegevussuuna eelarvet, et tagada piisavad rahalised vahendid poliitiliste vajaduste ja ambitsioonide täitmiseks ELi põllumajanduse, kalanduse ja toidu valdkonnas. Põllumajandusreservi tuleks märkimisväärselt suurendada ja muuta see mitmeaastaseks;

—	vaja on konkreetseid meetmeid, et tagada esmatootjatele õiglane hind, näiteks kehtestades hinnagarantiid ja reguleerides võimutasakaalu toiduahelas;

—	määrata eelnevalt kindlaks selliste künniste objektiivsed kriteeriumid, millest lähtudes otsustatakse, kas on tekkinud turukriis;

—	suurendada vähese tähtsusega abi künniseid ja kriteeriume;

—	kavandada ja töötada välja selline kogu ELi hõlmav avalik-õigusliku kindlustuse süsteem loodusõnnetuste vastu, mida toetab avaliku sektori investeeringute kõrge tase;

—	suurendada toetust ühistutele ja sarnastele ühingumudelitele;

—	soodustada kogukonna toetatud põllumajandust, näiteks toidukeskusi ning kohalikke ja lühikesi toidutarneahelaid, sealhulgas Euroopa kvaliteedikavade ja nende toodete jaoks rahaliste stiimulite (nt käibemaksu vähendamine) kasutamise kaudu;

—	võtta kasutusele vahendid ja mehhanismid, mis sarnanevad Prantsusmaa omadega, et muuta tootjahindade kindlaksmääramise viisi, võttes arvesse kõiki kulusid, et tasakaalustada võimusuhteid toidutarneahelas;

—	luua digikeskus hindade ja kulude kohta andmete kogumiseks, et muuta toiduainete tarneahel läbipaistvamaks;

—	nõuda, et kõigisse praegustesse ja tulevastesse ELi kaubanduslepingutesse lisataks täielikul kujul rohelise kokkuleppe ja strateegia „Talust taldrikule“ standardid, ELi toiduohutust, looma- ja taimetervist käsitlevad eeskirjad ning muud toidu tootmise ja kestlikkusega seotud standardid;

—	lihtsustada menetlusi ja vähendada bürokraatiat kogu toidutarneahelas;

—	premeerida põllumajandustootjaid CO2 sidumise ja CO2-tõhusate tootmissüsteemide eest;

Keskkonnakestlikkus

—	taastada mulla seisund. Veekasutuse tõhusust tuleks suurendada, kasutades veekasutust vähendavaid tehnoloogiaid, nagu täppisniisutamine. See on eriti oluline põua käes kannatavates piirkondades;

—	vältida kasvuhoonegaaside heite ülekandumist, soodustades toiduainete tootmist kõige CO2-tõhusamates toidutootmispiirkondades;

—	tagada ebaausate kaubandustavade vastaste eeskirjade tõhus jõustamine, sealhulgas keelates omahinnast madalamad hinnad, ning nõuda nende eeskirjade kohaldamise ühtlustamist Euroopa tasandil;

Sotsiaalne ja ühiskondlik toetus

—	tugevdada toiduga kindlustatust ja strateegilist sõltumatust ning suurendada põllumajanduse ja kalanduse vastupanuvõimet, vähendades sõltuvust impordist;

—	julgustada noori ja naisi põlvkondade vahetuse, hariduse ja koolituse edendamise kaudu;

—	reguleerida kaubavooge, et vältida tarbetuid turuhäireid;

—	luua Euroopa toidupoliitika nõukogu (EFPC) kui toiduga seotud küsimusi käsitleva dialoogi tugevdamise platvorm. Ettepanek sarnaneb strateegilise dialoogi raames esitatud ettepanekule;

—	kasutada tooraine ja töödeldud toodete päritolu märgistamist kui võimalust edendada stabiilseid suhteid tootjate ja tööstuse vahel ning tarbijate teavitamise viisi (1).

2.   Sissejuhatus

2.1.

Süvenevad kriisiolukorrad ja nendest põllumajanduslikule toidutööstusele tulenevad riskid on näidanud, et tuleb astuda samme koordineerimise tõhustamiseks ja erandolukorra lahendamise plaanimise parandamiseks, et olla valmis tegelema ohtudega, mis ähvardavad ELi toiduga varustatust ja toiduga kindlustatust.

2.2.

Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik Ungari palus komiteel koostada ettevalmistav arvamus, milles käsitletakse kestlikke ja vastupidavaid toidusüsteeme süvenevate kriiside kontekstis. Selles arvamuses tuleks rõhutada asjaolu, et Euroopa põllumajandus ja kalandus ei ole kunagi seisnud silmitsi nii paljude probleemide ja nii ebastabiilse majandusega kui praegu.

2.3.

Eesistujariik Ungari eesmärk on hõlbustada õigeaegseid arutelusid nii selle üle, kuidas luua ELi põllumajanduse ja kalanduse jaoks konkurentsivõimeline, kriisikindel, kestlik, põllumajandustootjasõbralik ja teadmistepõhine tulevik, kui ka 2027. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP), Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) ning ühtse turu programmi toidutarneahela tegevussuuna üle. Et Euroopa tarbijatel oleks terviklikust ELi toidupoliitikast tõepoolest kasu, on komitee hinnangul vajalik, et ELis kestlikult toodetud toiduainete hind ja kvaliteet oleksid konkurentsivõimelised ja taskukohased. See tähendab, et Euroopa põllumajandus- ja toidutootmissektor on võimeline tarnima tarbijatele toitu hinnaga, mis hõlmab sellistest kriteeriumidest nagu kestlikkus, loomade heaolu, toiduohutus ja toiteväärtus tulenevaid lisakulusid, aga tagab ka õiglase sissetuleku põllumajandustootjatele ja kaluritele. Seejuures tuleb Euroopa põllumajandus- ja toidutootmissektoril säilitada oma positsioon valdava enamuse tarbijate eelisvalikuna (2).

2.4.

Komitee näeb käesolevas arvamuses võimalust esitada kodanikuühiskonna soovitused kestlike ja vastupidavate toidusüsteemide edendamiseks ELis tervikliku lähenemisviisi kaudu. Arvamuse eesmärk on samuti anda panus aruteludesse, mis algasid ELi põllumajanduse ja kalanduse nõukogu 27. mai 2024. aasta istungil, kus liikmesriikide põllumajandus- ja kalandusministrid ütlesid, et nad on valmis tugevdama kriisiohjevahendeid, ning tunnistasid vajadust paindliku, vastupidava ja enam tulevikku suunatud kriisiohjamise järele, milles teadusuuringutel ja innovatsioonil on oluline roll.

2.5.

Suurendades teadlikkust toidu väärtusest, oli komitee esimene ELi institutsioon, kes nõudis ELis terviklikku toidupoliitikat (3). Selline poliitika on väga oluline, et tagada kestlike toidusüsteemide abil toodetud tervislik toit, siduda põllumajandus ja kalandus toitumise ja ökosüsteemiteenustega ning tagada, et tarneahelad seaksid ELis esikohale rahvatervise (4).

2.6.

Komitee toetab täielikult vajadust suurendada õiglust, võrdsust ja läbipaistvust põllumajandus-, kalandus- ja toiduainete tarneahelas, eelkõige tugevdades põllumajandustootjate, kalurite ja väikeste toidutootjate majanduslikku positsiooni.

2.7.

2022. aastal koosnes ELi toidutarneahel 12 miljonist põllumajandus- ja toiduettevõttest, andis tööd 29 miljonile inimesele ja tootis 800 miljardit eurot lisaväärtust (5). Samas oli ELis 2020. aastal 3 miljonit põllumajandusettevõtet vähem kui 2010. aastal, mis tähendab, et nende arv kahanes 24,8 % (6). ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetel (7) oli ELi laevastikus 2020. aastal ligikaudu 74 000 laeva, mis on 28 % vähem kui 2000. aastal, ning see arv on endiselt kahanemas.

2.8.

Komiteel on hea meel, et nagu tema varasemates arvamustes nõutud, on Euroopa Komisjon pakkunud välja mitmeid meetmeid paindlikkuse suurendamiseks ja ELi põllumajandustootjate halduskoormuse vähendamiseks (kuigi see ei hõlma ikka veel kalureid), et tugevdada toidualast sõltumatust ja suurendada põllumajandustootjate sissetulekuid. Komitee juhib siiski tähelepanu sellele, et paindlikkus ei tohiks tähendada toetuse vähenemist ja ÜPP nõrgenemist (8).

3.   Poliitika, millega toetatakse toidutootjaid ning vastupidavamat ja kestlikumat toiduainete tarneahelat

3.1.

Põllumajandus- ja kalatootmine on oma olemuselt riskantne. Saagikust, toodete kvaliteeti ja hinda mõjutavad oluliselt paljud välistegurid, näiteks ilm ja muud keskkonna- või sanitaartegurid (nt loomahaigused ja taimekahjurid). Põllumajanduslikule tootmisele avalduvad ka põllumajandusturgude arengust, kaubandushäiretest või geopoliitilistest sündmustest tulenevad riskid. Samuti nähakse kriisinarratiivi sageli suurte toiduvahendajate võimalusena suurendada oma kasumit. Süveneva kriisi ajal tuleb sagedamini ette šokke ja turud on muutlikumad, mis teeb põllumajanduse riskantsemaks ja toidu kallimaks.

3.2.

Pikaajalised suundumused, nagu põllumajandusettevõtete madal sissetulek, suurenenud hinnamuutlikkus, äärmuslik ilm ja kliimaga seotud kriisid ning ühise turukorralduse nõrgenemine, on toonud esile struktuursed probleemid ELi toidu- ja põllumajanduspoliitikas ning nõrgendanud ELi põllumajandustootjaid ja ELi toiduga kindlustatust ja toidualast sõltumatust.

3.3.

Ühise põllumajanduspoliitika alguskümnenditel kavandati tugevad ühise turukorralduse meetmed turgude stabiliseerimiseks (sekkumine, eraladustamistoetus, eksporditoetused), tootmise ergutamiseks ning põllumajandustootjatele ja kaluritele stabiilse sissetuleku ning tarbijatele piisava toiduvaru tagamiseks. Erinevate ÜPP reformide käigus on turutoetust vähendatud ning seeläbi tõhus hinnatoetus kaotatud. See toetus on asendatud turvavõrkudega, mis koosnevad mõne sektori toetuskavadest, turutoetusvahenditest, turustamisstandarditest, tootjaorganisatsioonidest ja konkurentsieeskirjadest.

3.4.

Viimane ÜPP reform (2021/2022) ja 2013. aasta ühine kalanduspoliitika (ÜKP) olid väga tugeva keskkonnaalase suunitlusega ega võtnud ühist turukorraldust sugugi arvesse. Tulemuseks olid puudulik hinnatoetus ja kriisiohjevahendid, mis ei suutnud piisavalt toetada põllumajandustootjate sissetulekuid, kui puhkesid COVID-19 kriis ja seejärel sõda Ukrainas, mis tõi kaasa energia- ja sisendikulude kriisi.

3.5.

Ühise põllumajanduse turukorralduse peamised toetusvahendid, mida rahastatakse põllumajandusreservist, on artiklid 219–222. Alates 1. jaanuarist 2014 kuni 2023. aasta lõpuni võeti nende artiklite alusel 63 erakorralist meedet (9). Need meetmed on eri aegadel olnud väga erinevates sektorites olulised, kuid need ei ole osutunud tulemuslikuks selle pikaajalise kahju vastu võitlemisel, mida mitu jätkuvat kriisi on põhjustanud ELi toidusüsteemide ja põllumajandusettevõtete kestlikkusele.

3.6.

Kalanduse valdkonnas võeti 2021. aastal vastu EMKVF, mis sisaldas toetussätteid turuhäireid põhjustavate erakorraliste sündmuste puhuks. Need sätted võivad hõlmata kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtjatele saamata jäänud tulu või lisakulude hüvitamist ja ladustamistoetuse andmist tootjaorganisatsioonidele. Probleem seisneb selles, et WTO kalandustoetuste lepingu viimastes versioonides keelatakse mitut liiki toetused, nagu tegevuskahjumi puhul antav toetus ja püütud kala või kütuse hinnatoetus. Neid saab anda ainult juhul, kui kalavarud on piisavad, kuid nagu WTO lepingus tunnistatakse, võivad kalavarude olukorda mõjutada tegurid, mis ei sõltu toetust andvast liikmesriigist. Seetõttu peab komisjon toetama vääramatu jõu sätete lisamist, mille kohaselt võib erandlikel asjaoludel toetusi anda.

3.7.

Ühise turukorralduse turvavõrgu meetmete kasutust kriisi ajal ilmestab järgmine näide: sekkumine veiselihasektoris algaks alles siis, kui turuhind mõnes liikmesriigis langeb alla 85 % võrdlushinnast (st alla 1,93 euro/kg), samas kui veiseliha praegune keskmine hind ELis on 5,06 eurot/kg. Seetõttu kohaldataks sekkumist ainult juhul, kui ELi keskmine hind langeb 62 %.

3.8.

Komitee rõhutab, et tulevane ÜPP raamistik peab toetama põllumajandust kogu ELis, sealhulgas haavatavates piirkondades, mitte ainult soodsates asukohtades ja kõige tootlikumates piirkondades.

3.9.

Komitee teeb ettepaneku, et EL tugevdaks oma toiduga kindlustatust ja strateegilist autonoomiat ning suurendaks oma põllumajandus- ja kalandussektori ning kogu tarneahela vastupanuvõimet (10). Selleks peaks EL investeerima teadusuuringutesse ja innovatsiooni, vähendama sõltuvust väljastpoolt ELi pärit impordist, lisama kaubandussoodustusi käsitlevatesse eeskirjadesse (nagu ühepoolse tariifikvoodi süsteem) kestlikkuskriteeriumid, siduma juurdepääsu ELi turule juurdepääsuga asjaomase kolmanda riigi vetele ning mitmekesistama tootmise jaoks kriitilise tähtsusega importkaupade, näiteks väetiste, sööda ja toorainete tarneid (11). Sellega seoses juhib komitee tähelepanu asjaolule, et strateegia „Talust taldrikule“ sisaldab seadusandlikku algatust, millega nõutakse teatavate toodete päritolu märkimist. Põllumajanduse ja kalanduse sektorite tooraine ja töödeldud toodete päritolu märkimine suurendab toiduainete tarneahela läbipaistvust ja tugevdab vastavalt kõrgetele standarditele tootmist Euroopas (12).

3.10.

Selleks et tõhusalt toetada põllumajandusettevõtete sissetulekuid, peab EL suurendama ÜPP eelarvet, et tagada piisavad rahalised vahendid ja kooskõla liidu püüdlusega toetada õiglast üleminekut (13). Komitee peab kahetsusväärseks ELi otsust kärpida ajavahemikuks 2025–2027 praegusest EMKVFist 105 miljonit eurot ning nõuab järgmisel rahastamisperioodil vahendite suurendamist. Samuti tuleb selleks, et tagada tõhus hinnatoetus ja kriisiohjevahendid, põllumajandusreservi rahastamist (mis on praegu 450 miljonit eurot aastas) märkimisväärselt suurendada ning muuta see mitmeaastaseks.

3.11.

Komitee teeb ettepaneku, et EL vaataks läbi Euroopa Kontrollikoja soovituse kehtestada eelnevalt objektiivsed parameetrid ja kriteeriumid, mis toimiksid künnistena otsustamisel, kas tekkinud on turuhäire ja kas käivitada tuleks erakorraline meede. Selline lähenemisviis peaks aitama kaasa ennetamisele ja pakkuma kriisi ajal tugevamat kaitset.

3.12.

Komitee teeb ettepaneku suurendada põllumajandussektorile antava vähese tähtsusega abi ülemmäära 20 000 eurolt 50 000 eurole põllumajandusettevõtte kohta kolme aasta jooksul, et anda liikmesriikidele suurem paindlikkus reageerida konkreetsele kriisile oma riigis. Samuti leiab komitee, et vähese tähtsusega abi ülemmäära hiljutine suurendamine kalandusettevõtte kohta kolme aasta jooksul 30 000 eurolt 40 000 eurole ei vasta sektori tegelikele vajadustele.

3.13.

Praeguseid ja tulevasi looduskatastroofe tuleks käsitleda ühiskondliku riski kontekstis, mitte eraldi probleemidena. Seda arvesse võttes teeb komitee ettepaneku, et EL kavandaks ja töötaks välja sellise kogu ELi hõlmava avalik-õigusliku kindlustuse süsteemi loodusõnnetuste vastu, mida toetab avaliku sektori investeeringute kõrge tase. Seda süsteemi tuleb rahastada ÜPP eelarvest eraldi ja see peab olema kooskõlas rahvusvaheliste kaubanduseeskirjadega. Mitmes liikmesriigis (nt Prantsusmaal, Hispaanias ja Austrias) on kindlustusskeemide näited juba kasutusel.

3.14.

Ühisfondid jaotavad riske tootjarühmade või ühistute vahel, võimaldades põllumajandustootjatel kahju korral hüvitist saada. EL võiks luua põllumajanduse ühisfonde ning neid ja nende haldamise kulusid esialgu rahastada. Sellist liiki ühisfondid peavad raha hoidma ühisel eesmärgil.

3.15.

Komitee teeb ettepaneku, et põllumajandusühistud, sarnased ühingumudelid ja kalatootjate organisatsioonid saaksid märkimisväärset toetust, kuna neil on oluline roll toiduga kindlustatuse parandamisel, sissetuleku loomisel ja kohalike kogukondade ülesehitamisel. See tugevdab põllumajandustootjate ja kalurite positsiooni turgudel, suurendab nende sissetulekut ning parandab nende suutlikkust toota rohkem ja teha seda kestlikumalt ja vastupanuvõimelisemalt. Mastaapse ja hulgitöötlemise ning -ostmise kaudu tugevdavad ühistud ja sarnased ühingumudelid põllumajandustootjate positsiooni turul, mis aitab eelkõige tasakaalustada ebavõrdseid võimusuhteid jaemüügisektoriga. Paljud ühistud ja sarnased ühingumudelid maksavad oma liikmetele lepingulisi tootehindu, toetades hindu või tagades need, mis omakorda kõrvaldab hinnamuutlikkuse ja riski või vähendab seda. Iirimaa piimasektor on suurepärane näide ühistute positiivsest mõjust. Eriti oluline on taaselustada ühistustruktuurid ja sarnased ühingumudelid Ida-Euroopas, kus need on ajalooliste negatiivsete seoste tõttu kahjuks hüljatud.

3.16.

Alternatiivseid toidualgatusi, nagu kogukonna toetatud põllumajandus, toidukeskused ning piirkondlikud või kohalikud toidutarneahelad, peetakse sageli kestlikumale ja vastupidavamale toidusüsteemile ülemineku esirinnas olevaks. Need toiduainete tootmise ja tarbimise viisid annavad tootjatele võimaluse taastada side tarbijatega ja tasakaalustada võimusuhteid tarneahelas. Samuti seavad nad esikohale sellised väärtused nagu solidaarsus, usaldus, õiglus ja keskkonnasäästlikkus ning edendavad vastastikust toidualast õppimist ja toidu väärtustamist kogu tarneahelas (14). Seega pole kahtlust, et need algatused võivad tugevate (nii sissepoole kui ka avalikkusele suunatud) reklaamistrateegiate ja kvaliteedikavade toel kaasa aidata kestlikumate toiduga seotud käitumismudelite omaksvõtule. Nende algatuste toetamine peaks olema üks tulevase põllumajandusliku toidutööstuse poliitika peamisi eesmärke.

3.17.

Piirkondlikud tootjad tegutsevad sageli kohaliku elanikkonna pilgu all. See tingib teatava sotsiaalse kontrolli, mis peaks samuti soodustama kestlikke tootmismeetodeid (15). Komitee soovitab ELil nii tulevase ÜPP raames kui ka väljaspool seda teha kavade ja meetmete ettepanekuid, millega edendatakse eri tüüpi lühikeste tarneahelate arendamist.

3.18.

Arvestades, et juurdepääs rahastamisele on teatavate üleminekute eeltingimus ning oluline tegur põllumajandussektori vastupanu- ja kohanemisvõime suurendamisel, soovitab komitee toetada põllumajandustootjate investeerimissuutlikkust lihtsate ja bürokraatiavabade rahastamisvahenditega, nagu tagatisvahendid või riskijagamislaenud. Sellega seoses on Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi ning Euroopa Investeerimispanga vaheline vastastikuse mõistmise memorandum osutunud edukaks. Laiemalt tuleks koos pankade ja teiste erasektori sidusrühmadega arutada kestlike põllumajandusinvesteeringute tulevikku.

3.19.

Komitee rõhutab, kui oluline on toetada ja tugevdada nende noorte ja naiste positsiooni, kes kavatsevad asutada ettevõtte toidutootmissektoris. Tuleb võtta meetmeid, et tagada neile juurdepääs maale ja krediidile, edendades põlvkondade vahetumist, mis on hädavajalik toidusüsteemide tuleviku tagamiseks hariduse, koolituse ja suurema tunnustamise kaudu (16). Lisaks soovitab komitee kehtestada maakasutuse eeskirjad, tasakaalustada maa kasutamist toiduainete tootmiseks muude maakasutusviisidega, mis konkureerivad toiduainete tootmisega (nt mõned energiatootmise ja vaba aja veetmise projektid), ning pöörata tagasi maa koondumise intensiivistumine, (17) kaitstes toidutootjate juurdepääsu maale eraettevõtete spekulatiivsetel eesmärkidel tehtavate ostude vastu.

3.20.

Komitee leiab, et poliitilised toetusmeetmed peaksid olema suunatud selliste tavade parandamisele ja premeerimisele, mis aitavad taastada mulla seisundit (18). Taastavate, mahepõllumajandus- ja agroökoloogiliste tavade edendamist ja toetamist tuleks tulevikus veelgi rohkem tähtsustada, et säilitada meie muldade hea seisund ja kaitsta põllumajandustootjate jaoks üht kõige olulisemat ressurssi. Lisaks tuleks pakkuda stiimuleid, et vähendada veekasutust ning edendada vee korduvkasutamist ja ringlussevõttu tootmisel ja töötlemisel kogu toidutarneahela ulatuses. Oluline on hoida vett piirkonnas ning toetada projekte ja meetmeid, mis vähendavad veekasutust (nt täppisinvesteeringud) (19). Samuti soovitab komitee ringmajanduse tavade raames paremini hallata põllumajanduses reoveesetete kasutamise tingimusi ja nende kvaliteeti, et tagada saasteainete puudumine. Kuna kestlikkusstandardeid kehtestavad erinevad avaliku ja erasektori osalejad, organisatsioonid ja institutsioonid, tunnistab komitee vajadust põllumajandusettevõtte kestlikkuse hindamise meetodeid ühtlustada ja määratlusi selgitada, et need vastaksid põllumajandustootjate igapäevasele tegelikkusele, ei oleks üksteisega vastuolus ega kattuks kahjulikul kombel.

4.   Õiglasem toiduainete tarneahel (ELis ja rahvusvahelisel tasandil)

4.1.

Komitee leiab, et õiglane ja kestlik toiduainete tarneahel sõltub põhimõtteliselt sellest, kas põllumajandustootjad ja kalurid saavad turult õiglast hinda, mis katab tootmiskulud ja jätab neile majanduslikult jätkusuutliku marginaali. Põllumajandustootjate ja kalurite sissetuleku stabiilsus on vastupidava ja kestliku toiduainete tarneahela võti.

4.2.

Rahvusvahelise kaubanduse osas toetab komitee kiiret reageerimist kaubavoogude häiretele (importides rohkem teatuid tooteid ja tehes seda nii palju kui võimalik kestlikest allikatest). Komitee leiab, et kaubandust hästi tundes on kaubavooge lihtne reguleerida. Eksportijate ja importijate poolne koordineeritud rakendamine võiks toimuda automaatselt, niipea kui teatud kindlaksmääratud perioodi – näiteks ühe aasta – jooksul täheldatakse kaubavahetuse mahu suurenemist 10 % võrra. Kui suurenemise põhjuseks on ettenägematu sündmus, mis tõi kaasa omamaise tootmismahu vähenemise, siis klauslit ei rakendata. Kui suurenemine aga põhjendatud ei ole, kohaldatakse selle piiramiseks täiendavat tollimaksu (20).

4.3.

Mis puudutab hinnaläbirääkimisi, siis üks võimalik tulevikku suunatud lahendus on määrata hind kindlaks tootja ja esmase töötleja või ostja vaheliste läbirääkimiste teel. See hind peaks tagama, et tootja teenib aastast sissetulekut, mis vastab kahekordsele miinimumpalgale. Seni on tootjale makstava hinna üle otsustatud suures osas tööstusharu ja jaemüüjate vaheliste läbirääkimiste teel. Prantsusmaal rakendatakse neid uut tüüpi läbirääkimisi vastavalt kutsealadevahelistele kuluhinnangutele juba 80 % piimatoodete ja neljandiku veiselihasektori puhul. Seda nimetatakse Prantsusmaal Egalimi seaduseks (21) ning see pakub põllumajandustootjatele paremat kaitset ja tasakaalustab suhteid jaemüügisektoriga (seda läbirääkimissüsteemi kasutavad ainult piima-, veiseliha- ja sealihasektor). Seda liiki valdkondlikke hinnaläbirääkimisi kohaldatakse praegu riigisisestel turgudel, sest eksporditavad tooted on seotud rahvusvaheliste turuhindadega.

4.4.

Komitee teeb ettepaneku, et Euroopa Komisjon kaaluks uut poliitikamudelit, mis tugevdab põllumajandussektori positsiooni toidutarneahela hinnaläbirääkimistel. See Euroopa poliitikaraamistik võiks põhineda Prantsusmaa mudelil ja võimaldada põllumajandustootjatel pidada eri sektorites oma kutsealadevaheliste organisatsioonide kaudu õiguslikke läbirääkimisi hindade üle. Samuti soovitab komitee kaaluda sellise vaidluste lahendamise protsessi/mehhanismi loomist, mis sarnaneks Prantsusmaal kehtivale ja aitaks tugevdada põllumajandustootjate positsiooni, lisamata liigset bürokraatiat.

4.5.

Toidusüsteemide suur puudus on, et ei arvutata tegelikke kulusid, mistõttu saavad põllumajandustootjad ja kalurid kauba eest sageli tootmiskuludest madalamat hinda. Komitee pooldab komisjoni algatust luua toiduainete tarneahela tootmiskulude, marginaalide ja kaubandustavade vaatluskeskus.

4.6.

Komitee teeb komisjonile ettepaneku luua digikeskus, et koguda turuhindade kohta üksikasjalikke reaalaja-andmeid, mis hõlmavad kogu toidutarneahelat (tootja, töötleja, turustaja ja jaemüüja) kõigis põllumajandus- ja kalandussektorites ja kõigis liikmesriikides. See on väga oluline toiduturgude õiglaseks ja läbipaistvaks toimimiseks, võimusuhete tasakaalustamiseks toidutarneahelas ning turu kriisiohjevahendite kiireks ja tõhusaks kohaldamiseks. Komitee teeb ettepaneku, et Euroopa Komisjon uuriks põllumajandusloomade kohustusliku aruandluse süsteemi USAs, kus pakendajad ja importijad peavad esitama kariloomade ja loomakasvatussaaduste ostu- ja müügitehingud põllumajanduse turustustalitusele (22).

4.7.

Komitee on varem juhtinud tähelepanu sellele, et kaubaturu praegune struktuur ei toeta meile vajaliku kestliku majanduse saavutamist ega täida kestliku arengu, kliimaeesmärkide ja õiglase üleminekuga seotud eesmärke, mis on kehtestatud ÜRO kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 ja Euroopa rohelises kokkuleppes. Tegelikult töötab see aktiivselt nende eesmärkide saavutamise vastu (23).

4.8.

EL peab samuti võtma kohustuse tagada kõigi toidutarneahela töötajate (tootmine, töötlemine, turustamine) põhiõigused. Seega peaks EL pühenduma töötajate sotsiaalsete põhiõiguste kaitsele ning eelkõige järgima majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti (CESCR) asjakohaseid sätteid ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni vastavaid konventsioone ja soovitusi (24). Kestlike ja vastupidavate toidusüsteemide eelduseks on töötajatele õiglaste töötingimuste ja korrakohaste töösuhete tagamine. Põllumajandusliku toidutööstuse töötajate, eriti hooajatöötajate töötingimused, sotsiaalkaitsesüsteemid ning töötervishoid ja tööohutus on sageli halvemad (25).

4.9.

ELi kestlike toidusüsteemide jaoks on pidev probleem selliste toiduainete import kolmandatest riikidest, mis ei vasta ELis samade toodete suhtes kohaldatavatele ELi standarditele ja kohustustele. Komitee teeb ettepaneku, et kõigis praegustes ja tulevastes ELi kaubanduslepingutes kohaldataks vastastikkuse põhimõtet (26). Seega tuleks neisse hõlmata rahvusvaheliselt kokkulepitud standardid, samuti ELi toiduohutust, looma- ja taimetervist käsitlevad eeskirjad ning kõik muud toidu tootmise ja kestlikkusega seotud standardid (Euroopa roheline kokkulepe, strateegia „Talust taldrikule“, bioloogilise mitmekesisuse strateegia ja pakett „Eesmärk 55“). Komitee tunnistab samas, et äärmiselt keeruline on integreerida kestliku arengu eesmärgid ja kõrgemad standardid mitmepoolsetesse kaubanduslepingutesse ja neid rakendada. Kõik ELi kaubanduskokkulepped peavad järgima ELi sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid ning ettevaatuspõhimõtet (27).

4.10.

Ebaausaid kaubandustavasid käsitleva direktiivi kasutuselevõtt on parandanud esmatootjate tarneahelat, eelkõige maksete osas. Seda direktiivi tuleb siiski tulemuslikumalt jõustada ja sellega hõlmatud valdkondi sihipäraselt laiendada ning vajaduse korral tuleb kohaldada selgeid karistusi. Oluline on ka ühetaoline kohaldamine kõigis liikmesriikides.

4.11.

Komitee teeb ettepaneku tugevdada ebaausaid kaubandustavasid käsitlevat direktiivi, andes pädevatele asutustele tugevad jõustamisvolitused. Lisaks tuleks keelata toodete müümine omahinnast madalama hinnaga. Hallis nimekirjas olevad tavad tuleks tõsta musta nimekirja.

4.12.

Komitee teeb ettepaneku, et EL uuriks ebaausaid kaubandustavasid käsitleva direktiivi ülevõtmist Hispaanias: see on hea näide tulevikusuunast, kuna selline ülevõtmine sunnib iga toidutarneahela lüli oma tootmiskulusid katma.

5.   Kestlike toidusüsteemide raamistiku suunas

5.1.

Põllumajanduslikule toidutööstusele tuleks kasuks selge õigusraamistik, mis tagaks suurema stabiilsuse ja kindluse. Näiteks on komitee rõhutanud selliste vabatahtlike lähenemisviiside piiranguid nagu vastutustundlike äri- ja turundustavade ELi tegevusjuhend ning kutsunud üles võtma vastu õigusnorme ja õigusakte, et tagada kiire üleminek kestlikkusele (28).

5.2.

Komitee arvates on väga oluline lihtsustada ja vähendada üleliigset bürokraatiat tootmissõbralike poliitikameetmete ja lihtsustatud õigusraamistike abil. Regulatiivsed lähenemisviisid peavad vältima koormavaid nõuete täitmisega seotud kulusid, mis võivad innovatsiooni pärssida, kuid säilitama samal ajal kestlikkuse eesmärgid.

5.3.

Kuna enamik põllumajanduse keskkonnatoetuskavasid on vabatahtlikud, on vaja süsteemset ja uuenduslikku lähenemisviisi. See lähenemisviis peab täiendama tavapärast majandusanalüüsil põhinevat poliitikakujundamist, võttes arvesse käitumuslike tegurite mõju põllumajandustootjate kestliku põllumajandusega seotud otsustele (29). Ülioluline on paremini mõista nii majanduslikke kui ka käitumuslikke tegureid, mis mõjutavad põllumajandustootjate osalemisest põllumajanduse keskkonnatoetuskavades. Majanduslikud stiimulid, turutingimused ja käitumisteave peaksid toimima koos, et luua kultuuriliselt integreeritud poliitika, mis on praktiline eri piirkondade põllumajandustootjate jaoks ja otsustavalt tähtis toidusüsteemides kestliku ülemineku saavutamiseks (30).

5.4.

Komitee on seisukohal, et kestlikule ELi toidusüsteemile ülemineku kiirendamiseks on vaja ELi poolt tugevat reguleerimist, mis paneb aluse süsteemsetele muutustele. Sellega seoses on kestlikud riigihanked oluline hoob nõudluse suurendamiseks kestlike toiduainete, sealhulgas Euroopa kvaliteedikavade kohaselt sertifitseeritud toodete järele.

5.5.

Komitee väljendab heameelt ELi kestlike toidusüsteemide raamistiku väljakuulutamise üle, mis paneks aluse süsteemsetele muudatustele, mida peavad tegema kõik sidusrühmad kogu väärtusahelas. Komitee juhib tähelepanu sellele, et uus komisjon peaks sellise raamistiku viivitamata välja pakkuma, et toidusüsteemide probleeme õigeaegselt lahendada (31).

5.6.

Väga oluline on üldsuse osalemine ja kodanikuühiskonna kaasamine otsustusprotsessi. Selleks et anda strateegiline panus komisjoni töösse ja hõlbustada seda üleminekut, on komitee kutsunud üles looma Euroopa toidupoliitika nõukogu (32).

5.7.

Kuna maailma rahvastik kasvab 2050. aastaks tõenäoliselt peaaegu 10 miljardi inimeseni ja nõudlus toidu järele kasvab samal ajavahemikul eeldatavasti 70 %, on ülisuur tähtsus ÜPP-l ja ühisel kalanduspoliitikal, mis on võimelised edendama kestlikke ja vastupanuvõimelisi ELi toidusüsteeme. See ei nõua mitte ainult uuenduslikke, teaduspõhiseid lahendusi, et toota rohkem toitu väiksema kliima- ja keskkonnamõjuga, raisata toitu vähem ja jaotada seda õiglasemalt, vaid toetada tuleb ka kohalikke ökosüsteeme austavaid piirkonnapõhiseid tavasid.

5.8.

Komitee toetab põllumajandustootjate ja kohaliku kogukonna hariduse ja teadmussiirde tugevdamist ning toidu väärtuse propageerimist, edendades tarbijate toidualast haridust. See aitaks omakorda põllumajandus- ja kalandussektorit ühiskonnale lähemale tuua. Komitee kordab vajadust investeerida kestliku toitumise alasesse haridusse juba lapseeast, et aidata noortel mõista toidu väärtust. Eelkõige tuleb tähelepanu pöörata haavatavatele rühmadele, eriti väikese sissetulekuga inimestele (33).

5.9.

Komitee soovitab ELil uurida mudeleid, kuidas premeerida põllumajandustootjaid ja maahaldajaid süsiniku sidumise eest, võttes arvesse süsiniku täpse mõõtmisega seotud väljakutseid ja liikmesriikide erinevaid tingimusi. Sellistes mudelites tuleks seada esikohale kaasavus, tagades, et ka väikesed ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtted saavad suuremat kasu üle jõu käivate kuludeta. Samas peaks see mudel täielikult austama ökoloogilisi põhimõtteid ja edendama uuenduslike tehnoloogiate kaudu (34) ühtse ELi turu loomist süsiniku sidumiseks, kasutamiseks, hoiustamiseks ja transpordiks, võttes arvesse põllumajanduse ainulaadseid omadusi (heidete ringlus), CO2 heitkoguste ja sidumise mõõdetavust ning riskide ja kulude jagunemist kogu väärtusahelas. CO2-tõhusaid tootmissüsteeme tuleks julgustada ja stimuleerida. Komitee on veendunud, et biomajandus võib mängida olulist rolli kestlike ja vastupidavate toidusüsteemide edendamisel, muu hulgas kõrvaljäätmete voogudele ja kõrvalsaadustele lisaväärtust luues või parandatud külvikorra abil (35).

5.10.

ELis tekib aastas üle 58 miljoni tonni toidujäätmeid (131 kg elaniku kohta), (36) mille turuväärtus on hinnanguliselt 132 miljardit eurot (37). See vastab ligikaudu 20 %-le kogu toodetud toidust. Nende jäätmete põhjustatud globaalse soojendamise potentsiaal on ligikaudu 186 miljonit tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti (CO2e) (38). Olulised meetmed toidu raiskamise vähendamiseks hõlmavad eelkõige koolinoortele suunatud teabe- ja hariduspõhiseid algatusi, majanduslikke/rahalisi meetmeid, nagu stiimulid ja turusignaalid, sealhulgas subsiidiumid, toetused ja maksusoodustuste kavad, regulatiivseid meetmeid, mis lihtsustavad supermarketitel müümata jäänud toidu annetamist, ning vabatahtlikke kokkuleppeid. Siinkohal tuleks eristada toitu, mis raisatakse inimeste halbade harjumuste tõttu (seda raiskamist saab vähendada organiseeritud kodanikuühiskonna ja noorteorganisatsioonide teavituskampaaniatega ning koolide eriprogrammidega) ja toidutarneahelas aset leidvat raiskamist, mis on peamiselt tingitud põllumajandustootjatele makstavatest väga madalatest hindadest, mille tõttu on põllumajandustootjad sunnitud peatama saagi koristamise, sest see ei ole majanduslikult jätkusuutlik. Toidutarneahelas aset leidva raiskamise probleemi saaks lahendada tootjapoolse hinnakujundusega, milles esmatöötlejal on keskne roll. Toidukeskused on veel üks võimalik lahendus toidu raiskamise, sealhulgas tarneahelas aset leidva raiskamise piiramiseks. Need aitavad ka parandada toidu kvaliteeti ja edendada kestlikke põllumajandustavasid. Lisaks tuleks kooskõlas toiduohutuseeskirjadega teha toidu annetamine vähem keerukaks, vähendades bürokraatiat, kehtestades lihtsad ja selged eeskirjad ning hõlbustades kohalike toidu annetamise platvormide loomist, et aidata viia abisaajad kokku annetajatega. Näiteks peaksid need eeskirjad võimaldama sööklatel ja restoranidel annetada ülemäärast toitu suhteliselt lihtsalt, vältides seeläbi toidu raiskamist ja toetades abivajajaid.

---

(1)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Kestliku toidu märgistamise raamistiku loomine, et anda tarbijatele võimalus teha kestlikke toiduvalikuid“ (omaalgatuslik arvamus) ( ELT C 75, 28.2.2023, lk 97).

(2)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Toiduga kindlustatus ja jätkusuutlikud toidusüsteemid“ (ettevalmistav arvamus eesistujariigi Prantsusmaa taotlusel) ( ELT C 194, 12.5.2022, lk 72).

(3)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“ “ (COM(2020) 381) ( ELT C 429, 11.12.2020, lk 268) ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Toiduga kindlustatus ja jätkusuutlikud toidusüsteemid“ (ettevalmistav arvamus eesistujariigi Prantsusmaa taotlusel) ( ELT C 194, 12.5.2022, lk 72).

(4)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Toiduga kindlustatus ja jätkusuutlikud toidusüsteemid“ (ettevalmistav arvamus eesistujariigi Prantsusmaa taotlusel) ( ELT C 194, 12.5.2022, lk 72).

(5)  Eurostat: „Key figures on the European food chain“.

(6)  Eurostat: „Key figures on the European food chain“.

(7)  FAO: „The state of world fisheries and aquaculture“.

(8)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus — Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) 2021/2115 ja (EL) 2021/2116 seoses maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standardite, ökokavade, ÜPP strateegiakavade muutmise, ÜPP strateegiakavade läbivaatamise ning kontrollidest ja karistustest vabastamisega (COM(2024) 139 final – 2024/0073) (ELT C, C/2024/4063, 12.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/4063/oj).

(9)   COM/2024/12 final.

(10)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Strateegiline sõltumatus ning toiduga kindlustatus ja toidu kestlikkus“ (omaalgatuslik arvamus) ( ELT C 105, 4.3.2022, lk 56).

(11)   COM/2024/12 final.

(12)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Kestliku toidu märgistamise raamistiku loomine, et anda tarbijatele võimalus teha kestlikke toiduvalikuid“ (omaalgatuslik arvamus) ( ELT C 75, 28.2.2023, lk 97).

(13)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „ELi õiglase ülemineku poliitikaraamistiku edasiarendamine: milliseid meetmeid on vaja?“ (ettevalmistav arvamus eesistujariigi Belgia taotlusel) (ELT C, C/2024/1576, 5.3.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/1576/oj).

(14)  Plank, Christina, Rike Stotten ja Robert Hafner. 2024. „Values-Based Modes of Production and Consumption: Analyzing How Food Alternatives Transform the Current Food Regime“. Frontiers in Sustainable Food Systems 8 (juuni) 1266145. https://doi.org/10.3389/fsufs.2024.12661; De Bernardi, Paola, Alberto Bertello, Francesco Venuti ja Alessandro Zardini. 2021. „Knowledge Transfer Driving Community-Based Business Models towards Sustainable Food-Related Behaviours: A Commons Perspective“. Knowledge Management Research & Practice 19 (3): 319–26. https://doi.org/10.1080/14778238.2019.1664271.

(15)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Kestliku toidu märgistamise raamistiku loomine, et anda tarbijatele võimalus teha kestlikke toiduvalikuid“ (omaalgatuslik arvamus) ( ELT C 75, 28.2.2023, lk 97).

(16)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Noorte roll maaelu arengus“ (omaalgatuslik arvamus) (ELT C, C/2024/1570, 5.3.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/1570/oj).

(17)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus — Õiglane üleminek ELi põllumajandusliku toidutööstuse süsteemide kestliku tuleviku tagamiseks (omaalgatuslik arvamus) (ELT C, C/2024/6878, 28.11.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/6878/oj).

(18)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi mullastrateegia 2030. aastaks. Heas seisundis muld inimeste, toidu, looduse ja kliima hüvanguks“ (COM(2021) 699 final) ( ELT C 290, 29.7.2022, lk 131).

(19)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Kestlik veemajandus ja kliimahädaolukord: ringluspõhised ja muud lahendused ELi põllumajandus- ja toiduainesüsteemi jaoks tulevase sinise kokkuleppe raames“ (omaalgatuslik arvamus) ( ELT C 349, 29.9.2023, lk 80).

(20)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Põllumajandustoodete kaitsemeetmete lisamine kaubanduslepingutesse“ (omaalgatuslik arvamus) ( ELT C 364, 28.10.2020, lk 49).

(21)  Egalim 3: „Balancing the trade relationship between agri-food and large retailers“.

(22)  USDA: „Livestock Mandatory Reporting“.

(23)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Toiduainete hinnakriis: spekulatsiooni roll ja konkreetsed ettepanekud meetmete võtmiseks pärast Ukraina sõda“ (omaalgatuslik arvamus) ( ELT C 100, 16.3.2023, lk 51).

(24)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Toiduga kindlustatus ja jätkusuutlikud toidusüsteemid“ (ettevalmistav arvamus eesistujariigi Prantsusmaa taotlusel) ( ELT C 194, 12.5.2022, lk 72).

(25)  Komitee uuring „Collecting data on the situation of social protection of seasonal workers in the agriculture and food sectors in EU Member States after COVID-19“.

(26)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Õiglase toiduainete tarneahela suunas“ (ettevalmistav arvamus) ( ELT C 517, 22.12.2021, lk 38).

(27)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Toiduga kindlustatus ja jätkusuutlikud toidusüsteemid“ (ettevalmistav arvamus eesistujariigi Prantsusmaa taotlusel) ( ELT C 194, 12.5.2022, lk 72).

(28)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Toiduäri strateegiate ja toimingute vastavusse viimine kestliku arengu eesmärkidega COVID-19-järgseks kestlikuks taastumiseks“ (omaalgatuslik arvamus) ( ELT C 152, 6.4.2022, lk 63).

(29)  Schaub, Sergei, Jaboury Ghazoul, Robert Huber, Wei Zhang, Adelaide Sander, Charles Rees, Simanti Banerjee ja Robert Finger. 2023. „The Role of Behavioural Factors and Opportunity Costs in Farmers’ Participation in Voluntary Agri-environmental Schemes: A Systematic Review“. Journal of Agricultural Economics 74 (3): 617–60. https://doi.org/10.1111/1477-9552.12538.

(30)  Burton, Rob J.F. ja Upananda Herath Paragahawewa. 2011. „Creating Culturally Sustainable Agri-Environmental Schemes“. Journal of Rural Studies 27 (1): 95–104. https://doi.org/10.1016/j.jrurstud.2010.11.001.

(31)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Euroopa toidupoliitika nõukogu kui ELi tulevase kestlike toidusüsteemide raamistiku uus juhtimismudel“ (omaalgatuslik arvamus) ( ELT C 293, 18.8.2023, lk 1).

(32)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Euroopa toidupoliitika nõukogu kui ELi tulevase kestlike toidusüsteemide raamistiku uus juhtimismudel“ (omaalgatuslik arvamus) ( ELT C 293, 18.8.2023, lk 1).

(33)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Tervisliku ja jätkusuutliku toitumise edendamine ELis“ (omaalgatuslik arvamus) ( ELT C 190, 5.6.2019, lk 9).

(34)   COM/2022/672 final; Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Kestlikud süsinikuringed“ “ (COM(2021) 800 final) ( ELT C 323, 26.8.2022, lk 95).

(35)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Biomajandus – ELi kliima- ja energiaeesmärkide ning ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisele kaasaaitamine“ (ettevalmistav arvamus) (ELT C 440, 6.12.2018, lk 45).

(36)   Eurostat, 2023.

(37)   SWD (2023)421.

(38)  EEA: „Bio-waste in Europe“.