—

luua Euroopa olemasoleva hooldusstrateegia (2) alusel Euroopa hooldus- ja tervisegarantii, tuginedes soovitusele sätestada mitmeaastased tervisealased eesmärgid (ühendades vajadused ja eelarved) ELi tasandil koos võimalusega liikuda siduva õigusakti, näiteks direktiivi koostamise suunas;

—

rakendada terviseühtsuse integreeritud põhimõtet, sidudes inimeste, loomade, taimede ja keskkonna tervise meetmed lähenemisviisiga, mis hõlmab tervist kõikides poliitikavaldkondades; teha valdkondadevahelist koostööd, koordineerida järelevalvet, jagada andmeid sektorite vahel ja tõhustada ennetustegevust – eelkõige zoonootiliste haiguste ja antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemisel, toiduga kindlustatuse tagamisel ja ökosüsteemide säilitamisel –, et tõhusalt juhtida ühiseid terviseriske;

—

kasutada digiülemineku ja tehisintellekti võimalusi tervishoiusüsteemide ajakohastamiseks, kehtestades samal ajal küberturvalisuse ja kaasatuse suunised, suurendades selleks elanike ja tervishoiutöötajate digitervishoiu alast suutlikkust;

—

säilitada Euroopa rahastamisvahendid, et toetada riiklikke tervishoiualgatusi ja tervishoiu rahastamist;

—

seada esikohale sotsiaalsed ja tervishoiuinvesteeringud, kuna neil on positiivne mõju majanduskasvule, tootlikkusele ja konkurentsivõimele (3);

—

edendada sotsiaal-majanduslike, tervishoiu- ja keskkonnareformide integreeritud tulemustabelit, pidades silmas majanduskasvust kaugemale ulatuvat strateegiat, milles ELi eesmärkide keskmesse seatakse heaolu ja elukvaliteet. Euroopa tasandil tuleks välja töötada tervise edendamisse ja ennetamisse tehtavate investeeringute näitaja ning tervisemõju hinnang, et suunata tervishoiupoliitika tugevdamist;

—

koostada sihtotstarbeline investeerimiskava, et suurendada hooldus- ja tervishoiutöötajate suutlikkust ja neid väärtustada, panustades kolme valdkonda: planeerimine, koolitus (sealhulgas täiustatud tavade vallas) ja juhtimine;

—

toetada ELi ja WHO Euroopa piirkondliku büroo koostööd, et hoida, ligi meelitada ja juhatada tervishoiutöötajaid, sealhulgas meditsiiniõdesid, keda napib üha enam;

—

parandada töötervishoidu ja tööohutust, eelkõige töömeditsiini ja töökohal toimuvate sõeluuringute abil;

—

koostada ELi harvikhaiguste tegevuskava ja riiklikud harvikhaiguste tegevuskavad, et tugevdada ELi ja liikmesriikide kooskõlastatud reageerimist (4).

—

edendada terviseühtsuse integreeritud lähenemisviisi edasist kasutuselevõttu ja rakendamist inimeste, loomade, taimede ja keskkonna tervise meetmete parema koordineerimise kaudu;

—

seada esmatähtsaks tervishoiu digiüleminek, mis on oluline tervishoiusüsteemide ajakohastamiseks, tagades samal ajal optimaalse andmekaitse;

—

edendada Euroopa tervishoiualast suveräänsust ja investeeringuid teadusuuringutesse;

—

strateegiline autonoomia ja tööstuslik tootmine tervishoiu valdkonnas;

—

vähendada tervisealast ebavõrdsust, parandades ravi kättesaadavust ja kvaliteeti ning keskendudes harvikhaigustele ja muudele aladiagnoositud haigustele;

—

siduda omavahel tervishoid, sotsiaalvaldkond ja ühtne turg tervise-, sotsiaal- ja majanduspoliitika parema integreerimise teel Euroopa õigusnormide läbivaatamise kaudu.

—

tugevdada koostööd kõigi osalejate (teadlased, poliitikud, akadeemikud, ametnikud) vahel;

—

koordineerida paremini Euroopa ametite ja Euroopa Komisjoni eri peadirektoraatide tegevust, luues ametitevahelise terviseühtsuse rakkerühma ja korraldades ümber tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi, milles üks direktoraat tegeleks terviseühtsuse põhimõttega valdkonnaülesel viisil (et vältida kapseldumist);

—

toetada tervisühtsuse põhimõtte rakendamist ja käivitamist riiklikul ja piirkondlikul tasandil mitmetasandilise valitsemise kaudu.

—

kohaldama integreeritud tulemustabelit, mis sisaldab majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid tulemusnäitajaid;

—

võtma vastu majanduskasvust kaugemale ulatuva strateegia, mis parandab elukvaliteeti;

—

töötama välja ja võtma kasutusele siduva Euroopa heaolunäitaja, mida toetab tervisevaldkonna kasvustandard, mis on seotud tervisealaste eesmärkidega, et mõõta tervise edendamise, haiguste ennetamise, ravi ja integreeritud tervisetoetuse valdkonnas tehtud edusamme;

—

arendama ennetavat tervishoidu ning edendama tervislikku eluviisi ja keskkonda;

—

edendama vaimset tervist ja üldist heaolu;

—

ennetama kroonilisi ja nakkushaigusi ning tagama töötervishoiu ja tööohutuse kaitse;

—

seadma sisse jaotusliku mõju hindamise kõigi uute ELi poliitikameetmete jaoks, et tagada sidusus tervishoiuga;

—

töötama välja tervishoiusüsteemide tugevdamisse tehtavate sihipäraste investeeringute kava, suurendades süsteemi suutlikkust, väärtustades tervishoiutöötajaid rohkem ja ühendades tervishoiule spetsialiseerunud keskuste võrgustikud;

—

looma ametliku ja pideva mehhanismi kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamiseks, et teha struktureeritud ja korrapärast koostööd Euroopa poolaasta prioriteetide määratlemisel.

—

lühiajalises perspektiivis: tugevdada ja koordineerida liikmesriikide meetmeid, mis parandavad ennetavate tervisemeetmete jõustamist;

—

keskpikas perspektiivis: koguda, väärtustada ja levitada häid ennetustavasid, et suurendada meetmete tõhusust ja võimaldada liikmesriikidel täita oma erivajadusi;

—

pikaajalises perspektiivis: säilitada pidevad investeeringud ja kindel poliitiline kohustus, et tagada ennetavate meetmete integreerimine ja jätkusuutlik rakendamine kõigil valitsemistasanditel.

—

tugevdada Euroopa terviseliidu rolli ja selle õiguslikke aluseid, et töötada tervisealase ebavõrdsuse vähendamise nimel ELis;

—

suurendada ELi tervishoiualgatuste nähtavust ja tõhusust;

—

tagada poliitikavaldkondade parem sidusus, et kindlustada õigus tervishoiule, pöörates samal ajal tähelepanu subsidiaarsusele.