Raportöör:

Ferre WYCKMANS

Kaasraportöör:

Alain COHEUR

Täiskogu otsus	18.1.2024
Õiguslik alus	kodukorra artikli 52 lõige 2
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	1.10.2024
Vastuvõtmine täiskogus	23.10.2024
Täiskogu istungjärk nr	591
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	237/1/4

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee“) väljendab heameelt Letta aruande üle, milles kutsutakse üles kiirendama Euroopa Komisjoni sotsiaalmajanduse tegevuskava meetmeid, keskendudes riigihangete strateegilisele kasutamisele sotsiaalmajanduse toetamiseks.

1.2.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et juurdepääs riigihankelepingutele on sotsiaalmajanduse organisatsioonide jaoks äärmiselt tähtis. Ta rõhutab, et oluline on luua uuenduslikke kriteeriume, millel on tegelik turuväline väärtus, näiteks ühishüved, sotsiaalne lisaväärtus (kvaliteetne tööhõive, vähekaitstud inimeste kaasamine ja integreerimine) ja ökoloogiline lisaväärtus (keskkonnamõju) või territoriaalne lähedus.

1.3.

Komitee toetab selliseid algatusi nagu „Buying for Social Impact“ ja „We Buy Social EU“, mis võimaldavad lisaks teadmiste jagamisele parandada ka vastastikust mõistmist sotsiaalmajanduse ja lähiteenuste ökosüsteemis osalejate ja riigiasutuste vahel. Samuti nõuab komitee, et rakendataks Liège’i tegevuskava.

1.4.

Komitee kutsub liikmesriike ja eri valitsustasandeid üles rakendama sotsiaalmajanduse raamtingimusi käsitlevas soovituses esitatud kõiki meetmeid ja tegevusi, et aidata sotsiaalmajanduse üksustel turule pääseda. Näiteks võib selleks kasutada proportsionaalseid valikukriteeriume või jagada lepingud osadeks.

1.5.

Komitee nõuab tungivalt, et komisjon käivitaks võimalikult kiiresti Euroopa tasandil riigihangete strateegilise tegevuskava, mida nõukogu hiljuti taotles. Lisaks kutsub ta komisjoni üles töötama välja meetmete rakendamise järelevalvesüsteemi, et suurendada nende tõhusust.

1.6.

Pidades silmas püsikriisi olukorda ning Euroopa Liidu (EL) alates 2014. aastast vastu võetud strateegilisi suuniseid sotsiaal- ja keskkonnaküsimustes, kutsub komitee üles Euroopa riigihangete raamistikku uuel ametiajal põhjalikult hindama ja läbi vaatama.

1.7.

Komitee soovib näha, et ELi avaliku sektori hankijad kasutaksid paremini ära esialgseid turu-uuringuid, reserveeritud hankelepinguid ja lepingute osadeks jagamist.

1.8.

Komitee kutsub komisjoni üles looma sotsiaalmajanduse portaalis rubriigi „Sotsiaalselt vastutustundlikud riigihanked“, et edendada teadmiste ja parimate tavade jagamist.

2.   Tulemused

2.1.

Käesoleva omaalgatusliku arvamuse koostamisega soovib komitee rõhutada riigihangete potentsiaali sotsiaalmajanduse üksuste jaoks. Nagu on rõhutatud Enrico Letta hiljutises ühtse turu aruandes „Much More than a market“, (1) on sotsiaalmajanduse üksused piirkondade läheduse ja kestliku arengu keskmes. Need kehastavad inimkeskse majanduse olemust, mis on sügavalt juurdunud kohalikes kogukondades. Tihedad sidemed piirkondadega, mida nad teenivad, võimaldavad neil ainulaadselt mõista kohalikke vajadusi, aidates uuendada territoriaalse arengu eesmärkidega seotud sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid tavasid. Selline kohalik seotus aitab parandada kogukondade sotsiaalset struktuuri ning edendada vastupanuvõimelisi ja kestlikke territoriaalseid ökosüsteeme, et sotsiaalmajanduse loodud majanduskasv ja edusammud oleksid kaasavad ja tooksid kasu kõigile.

2.2.

Sotsiaalmajanduse täieliku potentsiaali ärakasutamiseks on Letta aruandes loetletud mitmesuguseid meetmeid, millega hõlbustatakse sotsiaalmajanduses osalejate juurdepääsu rahalistele vahenditele. Nende meetmete hulgas on riigihanked määratletud võimsa vahendina sotsiaalmajanduse üksuste toetamiseks. Komitee tunneb heameelt asjaolu üle, et Letta aruandes kutsutakse üles kiirendama komisjoni sotsiaalmajanduse tegevuskavas kirjeldatud meetmeid, keskendudes riigihangete strateegilisele kasutamisele sotsiaalmajanduse toetamiseks.

2.3.

Ligikaudu 250 000 avaliku sektori asutust kulutavad riigihangetena rohkem kui 14 % ELi aastasest SKPst, mis ulatub 15 000 miljardi euroni (2).

2.4.

Hiljutises aruandes „The social impact of public procurement. Can the EU do more?“ (3) märgitakse, et enamik liikmesriikide avaliku sektori hankijaid sõlmib ikka veel ELi määratletud piirmäärasid ületavaid lepinguid üksnes madalaima hinna või maksumuse alusel. See tähendab, et hankedokumentides ei ole esitatud kvaliteedikriteeriume ega sotsiaalseid, keskkonna ja innovatsiooniga seotud kaalutlusi.

2.5.

Standardis ISO 20400 (4) vastutustundlike riigihangete kohta on öeldud: „Riigihanked on võimas vahend kõigile organisatsioonidele, kes soovivad vastutustundlikult panustada ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisse. Integreerides ühiskondliku vastutuse hankepoliitikasse ja -tavadesse, sealhulgas tarneahelatesse, saavad organisatsioonid hallata vastutustundliku keskkonnaalase, sotsiaal- ja majandusarengu riske (ja võimalusi).“

3.   Inspireerivad algatused

3.1.

Euroopa projekti „Buying for Social Impact“ (5) raames tehti 2020. aastal kindlaks viis probleemi, mis takistavad sotsiaalklauslite lisamist riigihangetesse: — erinevused Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/24/EL (6) siseriiklikku õigusesse ülevõtmisel; — riigihankelepingute sõlmimise eest vastutavate ametiasutuste vähene teadlikkus direktiivi uutest sätetest; — direktiivi sotsiaalsete aspektide rakendamise keerukus; — sotsiaalmajanduse vähearenenud ökosüsteem (eraldi sotsiaalmajandust käsitlevate õigusraamistike puudumine ja sotsiaalmajanduse üksuste suutmatus pakkumustele reageerida); — avaliku sektori vähene teadlikkus sotsiaalmajandusest, mis on osaliselt tingitud sellest, et hanketingimuste koostamise eest vastutavatel avaliku sektori hankijatel puuduvad teadmised sotsiaalmajanduse üksuste iseärasustest.

3.2.

Sotsiaalmajanduse tegevuskavas (7) märgib komisjon: „ELi riigihanke-eeskirjade läbivaatamine 2014. aastal (8) andis avaliku sektori asutustele kõikidel tasanditel palju võimalusi kasutada riigihankeid mitmesuguste poliitiliste eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas keskkonnakaitse edendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide täitmiseks“. Samuti kinnitatakse tegevuskavas: „Komisjon suurendab jõupingutusi, et juhtida tähelepanu riigihangete ja kontsessioonide kasutamise konkreetsetele eelistele ja viisidele, et saavutada töö- ja sotsiaalpoliitika eesmärgid, paremad töötingimused ning pakkuda kvaliteetseid sotsiaalteenuseid“.

3.3.

Komisjon on käivitanud mitmeid algatusi suutlikkuse suurendamiseks sotsiaalselt vastutustundlike riigihangete valdkonnas. Näiteks näitab #WeBuySocialEU, (9) kuidas riigihangete kasutamine aitab saavutada ELi sotsiaalseid eesmärke, ning julgustab avaliku sektori hankijaid integreerima sotsiaalsed kaalutlused oma hankepoliitikasse ja -tavadesse. Samuti aitab projekt sotsiaalmajanduse üksustel riigihankemenetlustest aru saada ja neis tõhusalt osaleda. Komitee toetab selliseid algatusi, mis võimaldavad lisaks teadmiste jagamisele parandada ka vastastikust mõistmist riigiasutuste ning sotsiaalmajanduse ja lähiteenuste üksuste vahel.

3.4.

Oma 2023. aasta soovituses sotsiaalmajanduse raamtingimuste kohta ütleb nõukogu järgmist: „Liikmesriikidel soovitatakse innustada oma avaliku sektori hankijaid ostma kaupu ja teenuseid strateegiliselt ning püüdlema sotsiaalsete eesmärkide poole, võttes samal ajal arvesse ka sotsiaalset innovatsiooni ja keskkonnaeesmärke. Selleks innustatakse neid täielikult ära kasutama liidu riigihankereeglite alusel kättesaadavaid vahendeid, muu hulgas vahendeid, mis on ette nähtud teatavate teenuste, nn isikuteenuste ja üldhuviteenuste pakkumiseks erikorra kohaselt, tuginedes solidaarsuse põhimõttele“.

3.5.

Komitee kutsub liikmesriike ja eri valitsustasandeid üles rakendama kõiki selles soovituses esitatud meetmeid, et aidata sotsiaalmajanduse üksustel pääseda turule. Näiteks võib selleks kehtestada proportsionaalsed ja kaasavad valikukriteeriumid, mis võimaldavad uuenduslikel väikestel sotsiaalmajanduse üksustel osaleda hangetes, või jagada lepingud osadeks, et hõlbustada koostööd teiste ettevõtete ja sotsiaalmajanduse üksuste vahel.

3.6.

Ühes varasemas arvamuses (10) tuletab komitee meelde, et riigihangetele juurdepääs on sotsiaalmajanduse üksustele otsustava tähtsusega. Selles arvamuses öeldakse: „Komitee rõhutab, kui oluline on luua uuenduslikke kriteeriume, millel on tegelik turuväline väärtus, näiteks ühishüved, sotsiaalne lisaväärtus (tööhõive, vähekaitstud inimeste kaasamine ja integreerimine) ja ökoloogiline lisaväärtus (keskkonnamõju) või territoriaalne lähedus.“

3.7.

Oma arvamuses sotsiaalmajandust soodustava keskkonna loomise kohta (11) nõuab Euroopa Regioonide Komitee „meetmeid, millega edendataks sotsiaalselt vastutustundlikke riigihankeid, ja sotsiaalsete nõuete lisamist hangetesse, et aidata arendada sotsiaalmajanduse sektorit“. Samuti toetab ta „mõtet, et Euroopa õigusraamistik peab võimaldama tunnustatud sotsiaalsetel ettevõtetel pääseda Euroopa riigihangete turgudele, ilma et nad konkureeriksid traditsiooniliste ettevõtetega, kuna nad rahuldavad sotsiaalseid vajadusi või täidavad avaliku teenuse osutamisega seotud ülesandeid, olles samas saanud volitused valitsuselt“.

3.8.

Et hõlbustada sotsiaalmajanduse üksuste juurdepääsu riigihangetele ja soodustada olemasolevate vahendite täielikku kasutamist, julgustatakse 2024. aasta Liège’i sotsiaalmajanduse tegevuskavas (12) Euroopa, riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi integreerima riigihankemenetlustesse rohkem kestlikkuse ja kaasamise kriteeriume.

3.9.

Komitee kutsub liikmesriike üles andma aru selliste meetmete rakendamisest, mille eesmärk on kaasata sotsiaalmajandus sotsiaalselt vastutustundlikesse riigihangetesse, et hinnata edusamme ja tuua esile parimad tavad riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Hea näide on Pariisi linnavalitsuse juhitud ühine pingutus luua platvorm ESS2024.org, (13) mis avas 2024. aasta olümpiamängude riigihanked sotsiaalmajanduse ja ringmajanduse üksustele. See võimaldas sotsiaalmajanduse üksustel osaleda projektis Paris 2024, pakkuda ebasoodsas olukorras olevatele inimestele töövõimalusi ning hõlbustada uuenduslike ja kestlike lahenduste tekkimist.

3.10.

Komitee tunneb heameelt aruande „The social impact of public procurement – Can the EU do more?“ (14) üle, milles antakse ülevaade riigihankeid käsitlevate sätete rakendamisest liikmesriikides ning esitatakse liikmesriikidele ja ELi institutsioonidele arvukalt soovitusi. ELi institutsioonidel palutakse vaadata läbi oma sisemine hankepoliitika, seades igal aastal eesmärgid strateegiliste hangete (sealhulgas sotsiaalselt vastutustundlike hangete) rakendamiseks ja töötades välja asjakohased vahendid aruannete ja andmete koostamiseks. Liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi julgustatakse suurendama kõigi avaliku sektori hankijate teadlikkust sellest, et riigihankeid saab kasutada sotsiaalpoliitika, tööhõive ja soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide edendamiseks nii poliitilisel kui ka tegevustasandil.

3.11.

Komitee nõustub ka soovitusega, et avaliku sektori hankijad peaksid paremini ära kasutama esialgseid turu-uuringuid, reserveeritud hankelepinguid ja lepingute osadeks jagamist, eelkõige selleks, et tagada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, sotsiaalmajanduse üksuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide parem osalemine hankemenetlustes.

3.12.

Pärast Euroopa Kontrollikoja eriaruannet riigihangete kohta ELis (15) kiitis konkurentsivõime nõukogu 24. mail 2024 (16) heaks järeldused „Parandatakse ausat ja tõhusat konkurentsi ELi ehitustööde, kaupade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimisel“ ning soovitas teha kogu ELi hõlmavate riigihangete strateegilise tegevuskava kasutuselevõtust komisjoni järgmise ametiaja üks prioriteet. Komitee nõuab tungivalt, et komisjon võtaks selle tegevuskava võimalikult kiiresti kasutusele.

3.13.

Komitee kutsub üles lisama pakkumismenetlustesse süstemaatiliselt kvalitatiivseid kriteeriume. Eesmärk on mitte ainult vältida võidujooksu palkade ja töötingimuste madalaima taseme suunas ning ennetada ebaausat konkurentsi, vaid eelkõige tagada õiguskindlus avaliku sektori hankijatele, kes on oma riigihankeprotsesside kaudu pühendunud sotsiaalsete, keskkonnaalaste ja eetiliste eesmärkide saavutamisele. Nende kvalitatiivsete kriteeriumide hulgas võiks arvesse võtta sotsiaalmajanduse üksuste juhtimiselemente ja muid iseärasusi (demokraatlikud või koostöötavad, kasumi ja ülejäägi reinvesteerimine sotsiaalsetesse või keskkonnaeesmärkidesse, sidusrühmade kaasamine, läbipaistvus jne). Komitee kutsub üles analüüsima võimalusi ja takistusi Euroopa tasandil ning konsulteerima sidusrühmadega nende võimalike võrdlusaluste üle.

3.14.

Praegune püsikriisi periood, mis mõjutab eriti kõige vähem kaitstud kodanikke, ning alates 2014. aastast tehtud ELi sotsiaalsed ja keskkonnaalased algatused nõuavad direktiivi läbivaatamist. Nende algatuste hulka kuuluvad Euroopa roheline kokkulepe (2020), ringmajanduse tegevuskava (2020), sotsiaalmajanduse tegevuskava (2021) ja looduse taastamise määrus (2024). Nende raames võivad sotsiaalselt vastutustundlikud ja ringmajandusel põhinevad riigihanked anda algatuste rakendamisele märkimisväärse tõuke. Sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt vastutustundlike riigihangete laialdasem kasutamine aitab saavutada ka ÜRO kestliku arengu eesmärke 2030. aastaks. Komitee kutsub üles töötama pärast neid uusi strateegilisi suuniseid välja tõelise suunava poliitika, mis muudaks kavatsused siduvateks meetmeteks.

4.   Konkreetsed märkused ja ettepanekud

4.1.

Komitee kutsub komisjoni üles pühendama Euroopa sotsiaalmajanduse portaalis rubriigi sotsiaalselt vastutustundlikele riigihangetele. Rubriiki tuleks koondada kõik väljaanded („Sotsiaalselt vastutustundlike riigihangete toimimise tagamine“, (17) Urbacti „teadmuskeskus“ (18) jne) ja lisada riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste head tavad, et see toimiks inspiratsiooniallika ja kohtumispunktina teadmiste ja edukate kogemuste arendamisel ELis.

4.2.

Kaupade ja teenuste pakkumine ei tohi põhineda sotsiaalsete, ühiskondlike, tervishoiu ja jätkusuutlikkuse põhimõtete õõnestamisel ega põhjustada ebavõrdset konkurentsi või konkurentsi moonutamist, mis võib viia sotsiaalse dumpinguni. Seepärast nõuab komitee Euroopa riigihangete raamistiku läbivaatamist järgmise ametiaja jooksul. Mitmed sotsiaalklauslid peavad olema kohustuslikud: — tuleb austada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni nr 87 (ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse kohta) ja nr 98 (organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse kohta); — ametiasutused peavad tagama, et töötasu ja töötingimused vastavad õiguslikele ja/või kollektiivlepingute standarditele. See ei ole diskrimineeriv lähenemisviis, vaid lugupidav vastutus.

4.3.

Komitee väljendab heameelt asjaolu üle, et kolme sotsiaalmajanduses tegutseva sektori puhul on nende sektorite tööandjaid ja töötajaid esindav Euroopa organisatsioon leppinud kokku ühisdeklaratsioonis riigihangete ja kollektiivläbirääkimiste kohta. Need kolm sektorit on esiteks Euroopa puhastus- ja paigaldusteenused (EFCI (19)), teiseks turvateenused, Confederation of European Security Services (CoESS (20)) koos organisatsiooniga UNI Global Union Europa (UNI Europa) ning kolmandaks toitlustus, Food Service Europe (FSO) koos Euroopa Toidu-, Põllumajandus- ja Turismisektori Ametiühingute Liiduga (EFFAT (21)). Ühisdeklaratsioonis palutakse Euroopa Komisjonil — asendada madalaima hinna kriteerium majanduslikult soodsaima pakkumuse (22) kriteeriumiga; — kasutada kriteeriumina õiguslikke ja – nende olemasolu korral – kollektiivlepingute standardeid; — anda soovitusi kollektiivseteks konsultatsioonideks; — võimaldada võtta arvesse pakkumismenetluse perioodi jooksul sõlmitud palgakokkulepetest tulenevaid hinnamuutusi.

4.4.

Komitee väljendab heameelt Euroopa Tööjõuameti soovituste üle, mis esitati aruandes poliitikameetmete hindamise kohta deklareerimata töö ennetamiseks riigihangetes (23). Komitee rõhutab sotsiaalmajanduse üksuste potentsiaali mitteametliku töö vastu võitlemisel, arvestades nende sotsiaalseid eesmärke ja tööturule integreerimise jõupingutusi.

4.5.

Sotsiaalmajanduse üksused peavad kollektiivläbirääkimistel tunnistama üldise huvi mõistet, eelkõige kooskõlas töötajate väärikuse ja õiglase töötasu prioriteediga.

4.6.

Komitee hindab direktiivi 2014/24/EL artiklite 74–77 mõtet ja käsitlusviisi, samuti direktiivi lähenemisviisi sotsiaal- ja muudele eriteenustele reserveeritud lepingutele. Küll aga kutsub ta üles töötama välja paindlikuma lähenemisviisi, et tegeleda lepingu kestuse (artikkel 77) ülempiiriga, mis on praegu kolm aastat ja kujutab endast tegelikult lepingu pikendamise keeldu. Nende eeskirjade rakendamine on osutunud liiga paindumatuks ja vähendanud konkreetseid stiimuleid pakkuda tõhusat kvaliteeti lepingu viimasel aastal, sundides sageli vahetama häid teenuseosutajaid, isegi kui avaliku sektori hankija ja lõppkasutajad neid hindavad.

4.7.

Direktiivis 2014/24/EL hindab komitee igal juhul seda, mis on sätestatud reserveeritud hankelepinguid käsitlevas artiklis 20, et tagada juurdepääs ettevõtjatele, kes tegelevad ebasoodsas olukorras olevate isikute tööhõivega. See artikkel on suurepärane vahend sotsiaalmajanduse üksustele hoo andmiseks, kuid komitee väljendab kahetsust, et mitte kõik liikmesriigid ei ole seda meedet rakendanud.

---

(1)  Letta, E., „Much More than a Market – Speed, Security, Solidarity – Empowering the Single Market to deliver a sustainable future and prosperity for all citizens“, aprill 2024.

(2)  Varga, E., „How Public Procurement Can Spur the Social Economy“, Stanford Social Innovation Review, 5.5.2021.

(3)  Euroopa Parlament, liidu sisepoliitika peadirektoraat, Caimi, V., Sansonetti, S., „The social impact of public procurement. Can the EU do more?“ , 2023.

(4)   ISO 20400:2017, „Sustainable procurement – Guidance“.

(5)  Euroopa Komisjon, Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet, „Buying for social impact“, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2020.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

(7)   COM(2021) 778 final.

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta.

(9)   WeBuySocialEU – AEIDL.

(10)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: nõukogu soovitus sotsiaalmajanduse raamtingimuste väljatöötamise kohta“ (COM(2023) 316 final — 2023/0179 (NLE)) (ELT C, C/2024/882, 6.2.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/882/oj).

(11)   „Sotsiaalmajandust soodustava keskkonna loomine – kohalik ja piirkondlik perspektiiv“.

(12)   „Liège Roadmap for Social Economy in the European Union“.

(13)  OECD, „Buying social with the social economy“, OECD Local Economic and Employment Papers, 2023.

(14)   „The social impact of public procurement – Can the EU do more?“, Think Tank, Euroopa Parlament.

(15)  Euroopa Kontrollikoda, „Riigihanked ELis – Konkurentsi vähenemine ehitustööde, kaupade ja teenuste hankelepingute sõlmimisel 2021. aastale eelnenud kümne aasta jooksul“, eriaruanne 28/2023, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus.

(16)   „Nõukogu võttis vastu järeldused riigihankeid käsitleva kontrollikoja aruande kohta“.

(17)  Euroopa Komisjon, Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet, Tepper, P., McLennan, A., Hirt, R., et al., „Sotsiaalselt vastutustundlike riigihangete toimimise tagamine: 71 näidet headest tavadest“, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2020.

(18)   „Strategic Public Procurement“.

(19)   www.uni-europa.org/wp-content/uploads/sites/3/2023/03/20230221_Publicprocurement_collectivebargaining.pdf.

(20)   www.uni-europa.org/wp-content/uploads/sites/3/2022/12/2022_12_20_Joint_statement-CoESS-UNI_Public-Procurement-and-Collective-Bargaining_FINAL.pdf.

(21)   https://effat.org/wp-content/uploads/2023/06/FoodServiceEurope-EFFAT-Declaration-on-Public-Procurement-and-Collective-Bargaining-2023-06-19.pdf.

(22)  Majanduslikult soodsaim pakkumus keskendub parimale hinna ja kvaliteedi suhtele, võttes arvesse keskkonna- ja sotsiaalseid tegureid, kvaliteeti, olelusringi kulusid ja innovaatilisust.

(23)   https://www.ela.europa.eu/en/news/new-study-highlights-strategies-tackle-undeclared-work-eu-public-procurement.