(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/241, (2) millega loodi taaste- ja vastupidavusrahastu (edaspidi „rahastu“), jõustus 19. veebruaril 2021. Rahastust antakse liikmesriikidele rahalist toetust reformide ja investeeringute elluviimiseks ning sellega kaasneb liidu rahastatav fiskaalne impulss. Kooskõlas majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta prioriteetidega aitab rahastu saavutada majanduslikku ja sotsiaalset taastumist ning rakendada kestlikke reforme ja investeeringuid, eelkõige reforme ja investeeringuid, et edendada rohe- ja digipööret ning muuta liikmesriikide majandus vastupidavamaks. Samuti aitab see tugevdada riigi rahandust ning hoogustada majanduskasvu ja töökohtade loomist keskpikas ja pikas perspektiivis, parandada territoriaalset ühtekuuluvust liidus ja toetada Euroopa sotsiaalõiguste samba jätkuvat rakendamist.

(2)

27. veebruaril 2023. aastal vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/435 (3) (edaspidi „REPowerEU määrus“) eesmärk on järk-järgult kaotada liidu sõltuvus Venemaa fossiilkütuste impordist. See aitaks saavutada energiajulgeoleku ja mitmekesistada liidu energiavarustust ning suurendada samal ajal taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, energiasalvestusvõimsust ja energiatõhusust.

(3)

Komisjon avaldas 16. märtsil 2023 teatise „ELi pikaajaline konkurentsivõime: pilk 2030. aasta järgsesse aega“, et anda teavet poliitiliste otsuste tegemiseks ja luua raamtingimused majanduskasvu hoogustamiseks. Teatises käsitletakse konkurentsivõimet üheksa vastastikku tugevdava teguri kaudu. Nende tegurite hulka kuuluvad muu hulgas juurdepääs erakapitalile, teadusuuringud ja innovatsioon, haridus ja oskused ning toimiv ühtne turg, mis on esmatähtsad poliitikaprioriteedid reformide ja investeeringute elluviimiseks, et käsitleda praeguseid tootlikkusega seotud probleeme ning suurendada liidu ja selle liikmesriikide pikaajalist konkurentsivõimet. Komisjon avaldas 14. veebruaril 2024 teatise „Ühtse turu ja konkurentsivõime 2024. aasta aruanne“. Kõnealuses teatises on üksikasjalikult kirjeldatud Euroopa ühtse turu tugevaid külgi ja probleeme konkurentsivõime alal ning kajastatud aasta jooksul toimunud muutusi, tuginedes eespool nimetatud üheksale konkurentsivõimet edendavale tegurile.

(4)

Komisjon võttis 21. novembril 2023 vastu 2024. aasta kestliku majanduskasvu analüüsi, mis tähistas majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2024) algust. Euroopa Ülemkogu kinnitas 22. märtsil 2024 2024. aasta kohta iga-aastase kestliku majanduskasvu analüüsi prioriteedid, mille keskmes on konkurentsivõimelise kestlikkuse neli mõõdet. Komisjon võttis 21. novembril 2023 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1176/2011 (4) alusel vastu ka 2024. aasta häiremehhanismi aruande, milles ei nimetatud Bulgaariat ühe liikmesriigina, kus võib esineda tasakaalustamatus või kus võib esineda oht selle tekkimiseks ja kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida. Samuti võttis komisjon vastu soovituse euroala majanduspoliitikat käsitleva nõukogu soovituse kohta ning ettepaneku 2024. aasta ühise tööhõivearuande kohta, milles analüüsitakse tööhõivesuuniste ja Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete rakendamist. Nõukogu võttis 12. aprillil 2024 vastu soovituse euroala majanduspoliitika kohta (5) (edaspidi „2024. aasta euroala käsitlev soovitus“) ja 11. märtsil 2024 ühise tööhõivearuande.

(5)

30. aprillil 2024 jõustus liidu uus majanduse juhtimise raamistik. Raamistik hõlmab uut määrust (EL) 2024/1263 majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta, muudetud nõukogu määrust (EÜ) nr 1467/97 (6) ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta ning muudetud nõukogu direktiivi 2011/85/EL (7) liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta. Uue majanduse juhtimise raamistiku eesmärk on edendada reformide ja investeeringute kaudu usaldusväärset ja jätkusuutlikku riigi rahandust, kestlikku ja kaasavat majanduskasvu ning vastupanuvõimet ning vältida valitsemissektori ülemäärast eelarvepuudujääki. Uue majanduse juhtimise raamistikuga edendatakse ka riikide isevastutust ja keskendutakse rohkem keskpikale perspektiivile koos nõuete tõhusama ja sidusama täitmise tagamisega. Iga liikmesriik peab esitama nõukogule ja komisjonile riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava. Riiklikud keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavad sisaldavad liikmesriigi eelarve-, reformi- ja investeerimiskohustusi ning hõlmavad riigisisese seadusandliku tsükli pikkusest sõltuvalt nelja- või viieaastast planeerimisperioodi. Riiklikes keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavades esitatud netokulude (8) kava peab olema kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 nõuetega, sealhulgas nõudega hoida valitsemissektori võlg usutavas langustrendis või viia see usutavasse langustrendi kohandamisperioodi lõpuks või hoida see mõistlikul tasemel allpool 60 % sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning viia valitsemissektori eelarve puudujääk keskpika perioodi jooksul alla aluslepingus sätestatud kontrollväärtust 3 % SKPst ja/või hoida see allpool kõnealust kontrollväärtust. Kohandamisperioodi võib pikendada kuni kolme aasta võrra, kui liikmesriik võtab kohustuse teha asjakohased reformid ja investeeringud vastavalt määruses (EL) 2024/1263 sätestatud kriteeriumidele. Selleks et toetada kõnealuste riiklike keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavade koostamist, avaldas komisjon 21. juunil 2024 suunised teabe kohta, mille liikmesriigid peavad esitama oma riiklikes keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavades ning iga-aastastes eduaruannetes. Kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artiklitega 5 ja 36 edastas komisjon liikmesriikidele kohaldataval juhul võrdlustrajektoorid ja tehnilise teabe. Liikmesriigid peavad esitama oma riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava 20. septembriks 2024, välja arvatud juhul, kui liikmesriik ja komisjon lepivad kokku tähtaja pikendamises mõistliku aja võrra. Kooskõlas oma riigisisese õigusraamistikuga võivad liikmesriigid arutada oma keskpika perioodi kavade projekte oma parlamentidega, paluda sõltumatutel eelarveasutustel esitada arvamuse ning konsulteerida sotsiaalpartnerite ja muude riiklike sidusrühmadega.

(6)

2024. aastal jätkub majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta areng kooskõlas rahastu rakendamisega. Taaste- ja vastupidavuskavade täielik rakendamine on jätkuvalt oluline Euroopa poolaasta poliitiliste prioriteetide elluviimiseks, kuna kavad aitavad tulemuslikult käsitleda kõiki probleeme või märkimisväärset osa probleemidest, mis on viimastel aastatel esitatud asjakohastes riigipõhistes soovitustes esile toodud. 2019., 2020., 2022. ja 2023. aasta riigipõhised soovitused on jätkuvalt sama asjakohased taaste- ja vastupidavuskavade puhul, mis on läbi vaadatud või mida on ajakohastatud või muudetud vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklitele 14, 18 ja 21.

(7)

Bulgaaria esitas 15. oktoobril 2021 vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 18 lõikele 1 komisjonile oma riikliku taaste- ja vastupidavuskava. Komisjon hindas määruse (EL) 2021/241 artikli 19 kohaselt taaste- ja vastupidavuskava asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust ja sidusust kooskõlas kõnealuse määruse V lisas esitatud hindamissuunistega. Nõukogu võttis 4. mail 2022 vastu Bulgaaria taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmist käsitleva rakendusotsuse (9), mida muudeti 8. detsembril 2023 vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 18 lõikele 2, et ajakohastada tagastamatu rahalise toetuse maksimaalset summat (10). Osamaksete tegemine sõltub määruse (EL) 2021/241 artikli 24 lõike 5 kohaselt tehtud komisjoni otsusest selle kohta, et Bulgaaria on rahuldavalt täitnud nõukogu rakendusotsuses sätestatud asjakohased eesmärgid ja sihid. Rahuldav täitmine eeldab, et varem saavutatud eesmärke ja sihte ei ole tagasi pööratud.

(8)

Bulgaaria esitas 30. aprillil 2024 oma 2024. aasta riikliku reformikava ja oma 2024. aasta lähenemisprogrammi kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 (11) artikli 8 lõikega 1. Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklile 27 kajastab 2024. aasta riiklik reformikava ka Bulgaaria kaks korda aastas esitatavat aruannet taaste- ja vastupidavuskava täitmisel tehtud edusammude kohta.

(9)

Komisjon avaldas 19. juunil 2024 Bulgaaria kohta 2024. aasta riigiaruande. Selles hinnati Bulgaaria edusamme nõukogu poolt aastatel 2019–2023 vastu võetud asjaomaste riigipõhiste soovituste järgimisel ning tehti kokkuvõte sellest, kuidas Bulgaaria on taaste- ja vastupidavuskava rakendanud. Selle analüüsi põhjal tehti riigiaruandes kindlaks puudused seoses probleemidega, mida taaste- ja vastupidavuskavas ei käsitleta või käsitletakse ainult osaliselt, ning uute ja esilekerkivate probleemidega. Samuti hinnati Bulgaaria edusamme Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisel ning liidu peamiste tööhõive, oskuste ja vaesuse vähendamise eesmärkide ning ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisel.

(10)

Vastavalt Eurostati kinnitatud andmetele vähenes Bulgaaria valitsemissektori eelarve puudujääk 2,9 %-lt SKPst 2022. aastal 1,9 %-le SKPst 2023. aastal, samal ajal kui valitsemissektori võlg suurenes 22,6 %-lt SKPst 2022. aasta lõpus 23,1 %-le SKPst 2023. aasta lõpus.

(11)

Nõukogu soovitas 12. juulil 2022 (12) Bulgaarial võtta meetmeid, tagamaks 2023. aastal, et riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv on kooskõlas üldiselt neutraalse eelarvepoliitikaga, (13) võttes arvesse jätkuvat ajutist ja sihipärast toetust leibkondadele ja ettevõtetele, kes on energiahindade tõusu suhtes kõige haavatavamad, ja Ukrainast põgenevatele inimestele. Bulgaarial soovitati kohandada jooksvaid kulutusi vastavalt muutuvale olukorrale. Samuti soovitati Bulgaarial suurendada avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse, võttes arvesse algatust „REPowerEU“, sealhulgas kasutades rahastut ning muid liidu vahendeid. Komisjoni hinnangul oli eelarvepoliitika (14) 2023. aastal üldjoontes neutraalne (0,0 % SKPst). Riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv (ilma kaalutlusõigusel põhinevate tulumeetmeteta) andis 2023. aastal eelarvepoliitikasse üldiselt neutraalse panuse 0,2 % SKPst. See hõlmab energiahindade tõusu tõttu leibkondade ja ettevõtete toetamiseks võetud (suunatud ja üldiste) erakorraliste toetusmeetmete kulude vähendamist 1,3 % SKPst, samuti suuremaid kulusid Ukraina põgenikele ajutise kaitse pakkumiseks (0,3 % SKPst). Riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv (ilma kaalutlusõigusel põhinevate tulumeetmeteta) on tingitud peamiselt sellest, et hiljuti nähti ette pensionide ja palkade suurenemine. Kokkuvõttes oli riiklikult rahastatavate esmaste jooksvate kulude kasv 2023. aastal kooskõlas nõukogu 12. juuli 2022. aasta soovitusega. Rahastu toetustest ja muudest liidu vahenditest rahastatud kulud moodustasid 2023. aastal 1,2 % SKPst. Riiklikult rahastatavad investeeringud moodustasid 2023. aastal 2,7 % SKPst, mis tähendab võrreldes 2022. aastaga aastast suurenemist 0,8 protsendipunkti. Bulgaaria rahastas täiendavaid investeeringuid rahastust ning muudest liidu vahenditest. Bulgaaria rahastas avaliku sektori investeeringuid rohe- ja digipöördesse ning energiajulgeolekusse, nt investeeringud rajatistesse ja ärimudelitesse, mille eesmärk on kasutada jäätmeid ringmajanduse toetamise ressursina, samuti investeeringud energiatõhususe suurendamisse ning looduslike elupaikade ja kaitsealuste liikide tõhusa kaitse toetamisse. Neid avaliku sektori investeeringuid rahastatakse osaliselt rahastust ja muudest liidu vahenditest.

(12)

2024. aasta lähenemisprogrammi eelarveprognooside aluseks oleva makromajandusliku stsenaariumi kohaselt kasvab reaalne SKP 2024. aastal 3,2 % ja 2025. aastal 2,7 %, samal ajal kui tarbijahindade harmoneeritud indeksiga (THHI) mõõdetud inflatsioon on 2024. aastal 2,4 % ja 2025 aastal 2,8 %. Valitsemissektori eelarve puudujääk peaks nii 2024. kui 2025. aastal suurenema 3 %-le SKPst, samal ajal kui valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks 2024. aasta lõpuks suurenema 25 %-le ja 2025. aasta lõpuks 27,3 %-le. Pärast 2025. aastat peaks valitsemissektori eelarve puudujääk vähenema 2,8 %-le SKPst 2026. aastal ja suurenema taas 3,0 %-le SKPst 2027. aastal. Seega ei ületa valitsemissektori eelarvepositsioon prognooside kohaselt programmiperioodi jooksul aluslepingus sätestatud eelarvepuudujäägi kontrollväärtust 3 % SKPst. Valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks pärast 2025. aastat järk-järgult suurenema: 2026. aastal 30 %-le ja 2027. aastal 30,7 %-le.

(13)

Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt kasvab reaalne SKP 2024. aastal 1,9 % ja 2025. aastal 2,9 % ning THHIga mõõdetud inflatsioon on 2024. aastal 3,1 % ja 2025. aastal 2,6 %.

(14)

Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt on valitsemissektori eelarve puudujääk 2024. aastal 2,8 % SKPst, samas kui valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks 2024. aasta lõpuks suurenema 24,8 %-le. Eelarvepuudujäägi suurenemine 2024. aastal tuleneb peamiselt kulutustest pensionidele ja palkadele. Komisjoni prognooside kohaselt on eelarvepoliitika 2024. aastal pärssiv (0,3 % SKPst).

(15)

Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt rahastatakse 2024. aastal rahastu tagastamatust toetusest kulusid mahus 0,4 % SKPst (2023. aastal 0,1 % SKPst). Rahastu toetustest rahastatavad kulutused võimaldavad teha kvaliteetseid investeeringuid ja viia ellu tootlikkust suurendavaid reforme, ilma et see mõjutaks otseselt Bulgaaria valitsemissektori eelarvepositsiooni ja võlga.

(16)

Nõukogu soovitas 14. juulil 2023 (15) Bulgaarial järgida konservatiivset eelarvepoliitikat, eelkõige piirates riiklikult rahastatavate esmaste netokulude (16) nominaalset kasvu 2024. aastal kuni 4,6 %ni. Liikmesriikidel paluti 2023. aasta eelarve täitmisel ja 2024. aasta eelarvekava koostamisel võtta arvesse, et komisjon teeb 2023. aasta eelarve täitmise andmete põhjal nõukogule ettepaneku algatada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlused. Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt peaksid Bulgaaria riiklikult rahastatavad esmased netokulud suurenema 2024. aastal 6,2 %, mis on üle soovitatud maksimaalse kasvumäära. See riiklikult rahastatavate esmaste netokulude soovitatud maksimaalset kasvumäära ületav kulu on 2024. aastal 0,6 % SKPst. Samas olid 2023. aasta netokulud 14. juuli 2023. aasta soovituse esitamise ajal eeldatust väiksemad (3,3 % võrra SKPst). Kuna 14. juuli 2023. aasta soovitus sõnastati kasvuna, tuleb vastavuse hindamisel seega arvesse võtta ka 2023. aasta baasmõju. Kui netokulud oleksid 2023. aastal olnud sellised, nagu eeldati 14. juuli 2023. aasta soovituse esitamise ajal, oleks sellest tulenev netokulude kasvumäär 2024. aastal olnud soovitatud maksimaalsest kasvumäärast 2,7 % võrra SKPst väiksem. Kokkuvõttes ei pruugi riiklikult rahastatavad esmased netokulud olla nõukogu soovitusega täielikult kooskõlas.

(17)

Lisaks soovitas nõukogu Bulgaarial võtta meetmeid, et võimalikult kiiresti 2023. ja 2024. aastal kaotada kehtivad erakorralised energiatoetusmeetmed ja kasutada sellest tulenevat kokkuhoidu valitsemissektori eelarve puudujäägi vähendamiseks. Nõukogu soovitas, et kui energiahindade uue tõusu tõttu on vaja uusi või jätkuvaid toetusmeetmeid, tuleb Bulgaarial tagada, et sellised toetusmeetmed on suunatud haavatavate leibkondade ja ettevõtete kaitsmisele, on eelarve seisukohast vastuvõetava maksumusega ning säilitavad stiimulid energiasäästuks. Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt peaks erakorralistest energiatoetusmeetmetest tulenev eelarve netokulu (17) olema 2023. aastal 0,0 % SKPst ning 2024. ja 2025. aastal 0,0 % SKPst. Erakorralised energiatoetusmeetmed 2023. ja 2024. aastal kaotati, mis on kooskõlas nõukogu soovitusega.

(18)

Lisaks soovitas nõukogu Bulgaarial säilitada riiklikult rahastatavad avaliku sektori investeeringud ning tagada rahastust antavate toetuste ja muude liidu vahendite tulemuslik kasutuselevõtt, eelkõige rohe- ja digipöörde edendamiseks. Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi kohaselt peaksid riiklikult rahastatavad avaliku sektori investeeringud vähenema 2,7 %-lt SKPst 2023. aastal 2,1 %ni SKPst 2024. aastal. See vähenemine on osaliselt tingitud sellest, et lõppes liidu struktuurifondide 2014.–2020. aasta programmitöö periood, mille jaoks olid vahendid kättesaadavad kuni 2023. aastani, kuid on suurem vähenemisest, mida saab seletada riikliku kaasrahastamise osakaaluga. Seetõttu ei pruugi riiklikult rahastatavad avaliku sektori investeeringud olla nõukogu soovitusega kooskõlas. Samal ajal prognoositakse, et liidu vahenditest, sealhulgas rahastu toetustest, rahastatavad avaliku sektori kulud peaksid vähenema 1,2 %-lt 2023. aastal SKPst 0,8 %-le SKPst 2024. aastal. See vähenemine on tingitud sellest, et lõppes liidu struktuurifondide 2014.–2020. aasta programmitöö periood, mille jaoks olid vahendid kättesaadavad kuni 2023. aastani.

(19)

Prognoosi koostamise ajal teada olevate poliitikameetmete põhjal ja eeldusel, et poliitikat ei muudeta, hinnatakse komisjoni 2024. aasta kevadprognoosis, et valitsemissektori eelarve puudujääk on 2025. aastal 2,9 % SKPst. Valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks suurenema 2025. aasta lõpuks 24,6 %-le.

(20)

Avaliku sektori investeeringute haldamist on võimalik tõhustada, edendades põhimeetmete rakendamist. Bulgaarias on endiselt puudusi sellistes olulistes valdkondades nagu investeerimisotsuste ja pikaajaliste strateegiliste eesmärkide vastavusse viimine ning kapitalikulude õigeaegne tegemine. Projektide valimise ja hindamise standardmenetlusi, mis põhinevad objektiivsetel kvaliteedi ja maksumuse suhte kriteeriumidel, ei ole veel kehtestatud.

(21)

Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile b ja V lisa kriteeriumile 2.2 sisaldab taaste- ja vastupidavuskava ulatuslikke üksteist vastastikku tugevdavaid reforme ja investeeringuid, mis tuleb rakendada 2026. aastaks. Need reformid ja investeeringud peaksid aitama tulemuslikult käsitleda kõiki probleeme või märkimisväärset osa probleemidest, mis on kindlaks tehtud asjakohastes riigipõhistes soovitustes. Järele jäänud lühikese aja jooksul on oluline kiiresti jätkata taaste- ja vastupidavuskava tulemuslikku rakendamist, et suurendada Bulgaaria pikaajalist konkurentsivõimet rohe- ja digipöörde kaudu, tagades samal ajal sotsiaalse õigluse. Taaste- ja vastupidavuskavast tulenevate kohustuste täitmiseks 2026. aasta augustiks on oluline, et Bulgaaria kiirendaks märkimisväärselt reformide ja investeeringute elluviimist, parandades avaliku halduse toimimist ja avaliku sektori investeeringute haldamist. Täiendavaid jõupingutusi on vaja teha haldusprotsesside digitaliseerimiseks ja hankemenetluste kvaliteedi parandamiseks. Andekate töötajate värbamine, koolitamine ja nendega töösuhte hoidmine on keskse tähtsusega pädeva ametkonna loomisel nii kesk- kui ka kohalikul tasandil. Ettevõtluse reguleerimine on ettevõtete jaoks jätkuvalt peamine probleem ning pool ettevõtjatest peavad seda pikaajaliste investeeringute tegemisel peamiseks takistuseks. Umbes 53 % investoritest ei ole kindlad, et nende investeeringuid kaitstakse seadusega ja kohtutega. Edusammud nendes valdkondades parandaksid samuti Bulgaaria ettevõtluskeskkonda. REPowerEU peatüki kiire lisamine taaste- ja vastupidavuskavasse võimaldab rahastada täiendavaid reforme ja investeeringuid, et toetada Bulgaaria ja liidu strateegilisi eesmärke energia ja rohepöörde vallas. Jätkuvalt on oluline süstemaatiliselt kaasata kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, sotsiaalpartnereid, kodanikuühiskonda ja muid asjaomaseid sidusrühmi, et tagada laialdane isevastutus taaste- ja vastupidavuskava eduka rakendamise eest.

(22)

Ühtekuuluvuspoliitika programmide vahehindamise osana vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (18) artiklile 18 peab Bulgaaria 2025. aasta märtsiks läbi vaatama kõik Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF), Euroopa Sotsiaalfond+-ist (ESF+), Ühtekuuluvusfondist ja Õiglase Ülemineku Fondist (JTF) toetatavad programmid, võttes muu hulgas arvesse 2024. aasta riigipõhistes soovitustes ning riiklikus energia- ja kliimakavas kindlaks tehtud probleeme. Läbivaatamise tulemuste alusel eraldatakse lõplikult iga programmiga ette nähtud liidu rahastus. Bulgaaria on teinud edusamme ühtekuuluvuspoliitika programmide ja Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisel, kuid osa probleeme on jätkuvalt lahendamata. Bulgaaria rahvaarv väheneb ja piirkondlikud erinevused on märkimisväärsed, eriti kuna kolm põhjapoolset piirkonda jäävad endiselt arengus maha. Väga oluline on kiirendada ühtekuuluvuspoliitika programmide elluviimist ning suurendada haldussuutlikkust kõikidel tasanditel. Programmidega ette nähtud prioriteedid on jätkuvalt asjakohased. Piirkondlike ja kohalike osaliste suutlikkus kohaldada investeeringute suhtes kohalikul tasandil integreeritud lähenemisviisi on endiselt väga oluline. Eriti oluline on edendada teadusuuringute, innovatsiooni ja ettevõtluse piirkondlikke ja kohalikke tugivõrgustikke, kasutades selleks sihipäraseid tehnosiiret ja tehnoloogia ärilist kasutamist hõlbustavaid meetmeid. Jätkuvalt on prioriteediks investeeringud säästvasse transporti, sealhulgas raudtee- ja maanteetaristu arendamisse ning mitmeliigilisse transporti. Erilist tähelepanu väärib õiglase ülemineku territoriaalsete kavade rakendamine, sealhulgas riiklike, piirkondlike ja kohalike osaliste tõhus juhtimine ja koordineerimine ning nende suutlikkusse suurendamine. Samuti on vaja jätkata keskkonnahoidlikke investeeringuid, eelkõige selleks, et parandada veemajandust, joogiveega varustamist ja reovee puhastamist ning tagada tõhus jäätmekäitlus ja ressursside majandamine. Endiselt püsib tööjõupuudus, eelkõige sotsiaalteenuste, näiteks õendusteenuste valdkonnas. Kuigi töötus on üldiselt madal, on see endiselt palju suurem haavatavate rühmade (noored, puuetega inimesed ja romad) seas ja mõnes piirkonnas, mis viitab võimalustele tööjõudu suurendada. Jätkuvalt on esmatähtsad aktiivsed tööturupoliitika meetmed, eelkõige tööturust kaugemal olevate rühmade jaoks, ning investeeringud oskuste, eelkõige rohe- ja digipöördeks vajalike oskuste omandamisse. Endiselt on vaja keskenduda kvaliteetsele ja kaasavale haridussüsteemile, sealhulgas Euroopa lastegarantii rakendamisele. Vaatamata järkjärgulisele vähenemisele on Bulgaarias vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus elavate inimeste (sh rohkem kui iga kolmas laps ja rohkem kui iga kolmas üle 65aastane eakas) osakaal üks suurimaid. See on märkimisväärselt suurem ka puuetega inimeste ja romade puhul. Lisaks on sissetulekute ebavõrdsus väga suur. Nende probleemide lahendamine aitaks ka toetada ülespoole suunatud sotsiaalset lähenemist kooskõlas komisjoni talituste teise etapi riigianalüüsiga, mis põhineb sotsiaalse lähenemise raamistiku põhimõtetel, mille katseprojekt toimus 2024. aastal. Kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 3 lõike 3 punktiga b hõlmab Euroopa poolaasta komisjoni poolt tehtavat järelevalvet tööhõivesuuniste rakendamise üle, muu hulgas sotsiaalset lähenemist ohustavate riskide kindlakstegemise raamistiku kaudu. Bulgaaria võiks kasutada ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/795 (19) loodud Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi, sealhulgas selleks, et suurendada investeeringuid digitaliseerimisse, puhtasse ja ressursitõhusasse tehnoloogiasse ning rohelisse tööstuspöördesse. See algatus võimaldaks Bulgaarial täita oma kohustusi seoses puhta tehnoloogia, ringmajanduse ja vähese CO2 heitega majandusega, kasutades selleks oma nutika spetsialiseerumise strateegiat, ning tagada sidus lähenemine tööstuse kestlikkuse suurendamisele.

(23)

Bulgaaria seisab silmitsi mitme lahendamist vajava probleemiga, mis on seotud majanduse ja energiatootmise süsinikuheite vähendamise, säästva transpordi ning hariduse ja oskuste kvaliteediga. Nende probleemidega võiks lisaks tegeleda ka väljaspool taaste- ja vastupidavuskava ning ühtekuuluvuspoliitika programmide kohaldamisala.

(24)

Juurdepääs puhtale ja taskukohasele energiale on Bulgaarias jätkuvalt üks suurimaid probleeme. Kuigi riik on teinud mõningaid edusamme, on endiselt mõningaid struktuurseid raskusi. Eelkõige takistab puhtale ja taskukohasele energiale üleminekut ühe olulise taaste- ja vastupidavuskava raames ette nähtud süsinikuheite vähendamise reformi ehk elektrituru liberaliseerimise edasilükkamine. Lisaks on Bulgaaria kaugküttesüsteemid sageli halvas tehnilises seisundis ning enamik neist põhinevad peamiselt maagaasil või söel. 2023. aastal suurenes fotogalvaanilise päikeseenergia kasutuselevõtt märkimisväärselt ning selle osa uues ülesseatud võimsuses oli üle 1,2 GW, mis tähendab, et koguvõimsus oli peaaegu 3 GW. Ülesseatud tuuleenergia tootmisvõimsus on viimase kümne aasta jooksul siiski jäänud samaks ja maismaarajatistes on see kokku 700 MW, seda vaatamata tuuleenergia potentsiaalile suurendada elektrisüsteemi tasakaalustamisvõimsust tipuvälisel ajal. Meretuuleenergia kasutamata tehniline potentsiaal on hinnanguliselt 26 GW (20). Samal ajal on üha ilmsem, et energia salvestamine on ebapiisav, eriti päikesepaistelistel tundidel, mis seab ohtu võrgupõhiste taastuvate energiaallikate pideva kasutamise Bulgaarias. Hoolimata tugevatest elektriühendustest naabritega, sealhulgas uus 400 kV liin Kreekaga (PCI Maritsa East-Nea Santa), on ülekande- ja jaotusvõrkudes endiselt kitsaskohti. Olukorda võiks parandada võrkude haldamise täiustamise meetmetega, näiteks tarkvõrgu elementide, sealhulgas nutiarvestite ja tarbimiskajaseadmete kasutuselevõtuga. Kuigi energiaostuvõimetuse näitajad on Bulgaarias veidi paranenud, esineb endiselt märkimisväärseid probleeme. Nende inimeste osakaal, kes ei suuda oma kodu piisavalt soojana hoida, oli 2022. aastal 22,5 %, mis on suurim liidus ning tublisti üle liidu keskmise (9,3 %). Kuigi Bulgaaria on kehtestanud energiaostuvõimetuse ametliku määratluse, ei ole konkreetsed toetuskavad veel täielikult välja töötatud ning praegune sihtotstarbeline küttetoetus on nii kestuse kui ka katvuse poolest piiratud.

(25)

Bulgaaria jaoks on suur probleem kasvuhoonegaaside heide, mille allikas on transport, eelkõige maanteetransport, mille kasvuhoonegaaside heide suurenes 2022. aastal 2005. aasta tasemega võrreldes 29 %. Sõiduautosid kasutatakse jätkuvalt palju, samas kui akutoitega elektrisõidukite osakaal on endiselt väga väike. Lisaks ei ole laadimistaristu ikka veel piisav, kuna iga kolme elektrisõiduki kohta on vaid üks laadimispunkt, mis takistab elektrisõidukite kasutuselevõttu. Peale selle jääb Bulgaaria raudteetaristu alla liidu keskmise taseme, kusjuures põhja- ja lõunapoolsete piirkondade vahel on spetsiifilisi erinevusi. Väga oluline on suurendada investeeringuid riigi raudteevõrku ja suurendada säästva linnatranspordi algatuste arvu, tagada transpordiühendus põhja- ja lõunapiirkondade, suurte linnakeskuste ning maa- ja äärealade vahel ning viia lõpule üleeuroopalise transpordivõrguga ühenduse loomine.

(26)

Hoolimata mõningatest taaste- ja vastupidavuskava raames õigusraamistikus tehtud muudatustest, on haridustulemused Bulgaarias halvad ja on veelgi halvenenud. Võrreldes eelmiste aastatega on riigi tulemused viimastes rahvusvahelistes hindamistes olnud kehvemad. Kehvade tulemustega õpilaste osakaal matemaatikas, lugemises ja loodusteadustes, nagu näitab OECD rahvusvaheline õpilaste hindamise programm, on üks kõige murettekitavamaid liidus. 15aastaste hulgas puudub minimaalne oskuste tase 53,5 %-l õpilastest matemaatikas, 52,9 %-l lugemisoskuses ja 48 %-l loodusteadustes, kusjuures vastavad määrad on väga kõrged ebasoodsas olukorras olevate õpilaste hulgas. Riiklikud standardeksamid näitavad suurt ja kasvavat tulemuste ebavõrdsust ja tugevat sotsiaalset segregatsiooni Bulgaaria haridussüsteemis. Ligikaudu 50 % kooliõpetajatest on vähemalt 50aastased ja tekkimas on õpetajate nappus. Vaatamata mõningatele edusammudele on õpetajate põhiõppe ja pideva kutsealase arengu parandamine, mis peaks suurendama hariduse kvaliteeti ja võrdseid võimalusi, endiselt problemaatiline. Haridussüsteemist varakult lahkunud noorte osakaal on viimastel aastatel vähenenud, kuid on endiselt eriti suur romade hulgas ja maapiirkondades. Kuna peale selle on täiskasvanute õppes osalemise määr madal (9,5 % võrreldes liidu keskmisega 39,5 %), on oskused ebapiisavad või sobimatud, mis tekitab kitsaskohti tööalase ja üldise konkurentsivõime seisukohast. Kutsehariduse ja -õppe õigusraamistiku kohaselt peavad kõigi kutsealade üldisesse erialakoolitusse kuuluma kohustuslikud keskkonnakaitsealased oskused. Lisaks sisaldavad söekaevanduspiirkondade õiglase ülemineku kavad mitut meedet, mille eesmärk on korraldada tööjõu ümberõpet ja töökohtade loomist nendes Bulgaaria piirkondades. Digioskuste tase on endiselt palju madalam kui liidu keskmine (35,5 % võrreldes 55,5 %ga 2023. aastal) ja mõjutab tööalast konkurentsivõimet. Nende probleemide lahendamiseks on loodud rahastust rahastatav ambitsioonikas projekt, mille eesmärk on tõhustada tööjõu täiend- ja ümberõpet, keskendudes digioskustele, kuid selle rakendamine on viibinud,